[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit

kelder, keldri < kasks keller, kelder 'Keller'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: (Kullamaa 1524: 136) Kelry Naen; (Müller 1600-1606: 136) Wina nīck Ollo Kelleri sees; (Müller 1600/2007: 612) Wina echk Ollo Kellere siße ioxma (20.09.1605); (Stahl 1637: 77) Keller, kelrist 'Keller'; (Gutslaff 1648: 221; 78) Keller 'Keller'; Kellri Poisz 'Cellarius'; (Gutslaff 1647-1657: 171) se kelri pähmehs; (Göseken 1660: 289) Keller, -i 'Keller'; (Göseken 1660: 402) keller 'keller'; Kelri Kaihl 'Hals (Keller Hals, das ist über der Keller Thür)'; (Göseken 1660: 749) üx kap kelri pehl (kapp keldris, õllekeldris) 'keller Schapff'; (Helle 1732: 322) keller 'der Keller'; (Piibel 1739) sa annad Warao karrika temma kätte endise wisi järrele, kui sa ollid ta keldri üllewataja; (Hupel 1766: 48) Jäa keltri peäle woib teda kül hoida puddeli sees; (Hupel 1766: 84) Sedda panne siis ommas keltris ülles; (Hupel 1780: 177) kelder, -dri d.; keller, -tri r. 'der Keller'; (Arvelius 1790: 15) aidad ja keldrid; (Hupel 1818: 79) kelder, -dri r. d. 'der Keller'; keller, keltri r. d. 'Keller'; keltre d. 'der Keller'; (Lunin 1853: 55) kelder, -dri r. d. 'погребъ'; keller, keltri r. d. 'погребъ'; keltre d. 'погребъ'
Murded: `kelder, `keldri Kuu S Lä TaPõ; `kelder, `keldre KPõ Plt; `keller, `keldri RId; keller, `keldre L VlPõ M T VLä; `keldre V (EMS II: 971)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287, 289 kelder, kel´dri, keldre 'Keller'; keller, kel´dri, keldre '= kelder'; Wiedemann 1893: 260 kelder, kel´dri, keldre (keller) 'Keller'; ÕS 1980: 254 kelder;
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben keller, kelder 'Keller, als Gefängnis'; MND HW II: 1 keller, kellere, kelner, kelder 'Keller, Balkenkeller oder Kellergewölbe, Vorratskeller; Bier-, Wein-, Trinkkeller; Kellergefängnis'
Käsitlused: < kasks kelder ~ sks Keller (EEW 1982: 766); < kasks kelder (Raun 1982: 35); < kasks keller, kelder 'Keller, als Gefängnis' (Ariste 1963: 92); < kasks keller (Liin 1964: 52; SSA 1: 340; EES 2012: 142)
Läti keel: lt ķelderis Keller < nd. kelder 'Keller' (Sehwers 1953: 63);
Sugulaskeeled: sm kellari [Agr] Keller < mrts källare (SSA 1: 340); vdj kellõri kelder, panipaik; погреб, кладовая (VKS: 423); lvS keldar (1846) Keller (SLW 2009: 81); lv kēldar Keller (nur in einem Volkslied) (Kettunen 1938: 117); kēldar kelder; pagrabs (LELS 2012: 112)

müürima, (ma) müürin 'müüri laduma' < kasks mü̂ren 'mauern'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 90) mührima, mührin, mühri∫in, mührinut 'Mauren'; (Göseken 1660: 514) müürima 'mauren'; mühritut 'gemauret'; müüri Sepp 'maurer'; (Virginius 1687-1690) ni hääste Müritut Linnade, kui kaas Küllade eest; (Hupel 1780: 219) müürma r., d. 'mauren'; (Hupel 1818: 145) müürma r. d. 'mauern, mauren'; (Lunin 1853: 109) müürma r. d. 'производить каменную работу; класть кирпичи въ строение; муровать'
Murded: `müürima Lüg Vai Jäm Rei Mar Kse Mih VMr VJg Iis; `müürümä Kuu Khn; `müirima Khk Vll Mär Tõs Hää JMd Trm Plt; `müür´mä (-üi-) Kod KJn Trv Krk Võn (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 709 mǖrima, -rin 'mauern'; Wiedemann 1893: 642 mǖrima, -rin 'mauern'; ÕS 1980: 445 müürima;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 muren 'mauern,; bauen; jem. einmauern'; MND HW II: 1 mü̂ren 'mauern, mit Steinen aufbauen, auf-, ausmauern'
Käsitlused: < kasks mûre, mûr (EEW 1982: 1645); < kasks muren (Ariste 1972: 96; Raun 1982: 99; EES 2012: 302); < ee müür (‹ kasks mure) (Ariste 1963: 97); < kasks mūren (Liin 1964: 52)
Läti keel: lt mũrêt mauern < mnd. mūren (Sehwers 1918: 154; Sehwers 1953: 82); mūrēt mauern; sehr langsam etwas tun < mnd. mü̂ren 'mauern' (Jordan 1995: 79);
Sugulaskeeled: sm muurata (Agr) mauern < mrts mura 'muurata' (SSA 2: 186); vdj müüriä müürida, müüri laduda; класть каменную стену (VKS: 782); lv mīrt̆tə̑ mauern (Kettunen 1938: 226); lv mīrtõ müürida; mūrēt (LELS 2012: 190)
Vt müür

paslik, pasliku 'sobilik' < kasks paslik 'passlich, passend'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: `paslik, -u (-s´-) 'sobiv, kohane' Jäm Käi Mar Mär Tor Hää Kod MMg Plt KJn Trv Hls; `pas´lik, `pas´ligu TLä Krl (EKI MK); `passilik, `passiligu Kuu Lüg; `passilikko (-u) VNg Vai; passilik, -u (-s´s-) Jäm Khk Kse Ha Koe Kad VJg Trm Kod Lai (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 773 pas´lik, pas´liku = pas´s´ilik; pas´s´ilik, -u (pas´lik) 'passlich, passend'; Wied 1869/1893: 852/773 pas´s´ilik, pas´s´iliku (pas´lik) 'passlich, passend'; ÕS 1980: 496 paslik 'sünnis, sobiv, kõlblik';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 paslik 'passlich, ziemlich'; MND HW II: 2 paslĩk (-lich), passelĩk, peslĩk 'passend, günstig; ausreichend'
Käsitlused: < kasks passen (EEW 1982: 1951); < kasks paslik (Raun 1982: 117; EES 2012: 356)
Läti keel: lt pasêt < nd. passen (Sehwers 1953: 86);
Sugulaskeeled: sm passeli [1886] < rts passlig (‹ kasks passen) (SSA 2: 321); lv paššiji paslik; piemērots, pasīgs (LELS 2012: 229)
Vt passima1

pidal, pidali 'pidalitõbi, leepra' < kasks spit(t)âl

Esmamaining: Awerbach 1589
Vana kirjakeel: (Awerbach 1589, ‹ EKVTS 1997: 94) meye spittale ninck hillisse sisse; (Müller 1600-1606: 261) nĩck nedt Piddaliku Reÿat tæmalle neuthma; (Müller 1600/2007: 334) hirmsa Paisede, Kerna ninck Piddaliko tobbe kaas (14.10.1603) 'pidalitõvega'; (Rossihnius 1632: 278) need söggedat neggewat, need jallatomat keuwad, need piddali|többitzet sahwat puchtas; (Stahl HHb III 1638: 6) needt piddalitöbbi∫et ∫ahwat puchtax 'di Au∫∫etzigen werden rein'; (Stahl HHb III 1638: 27) Ninck ∫eddamaidt ∫ai temma omma∫t piddalitöbbe∫t puchtax 'Vnd als bald ward er von ∫einem Au∫∫atz rein'; (Gutslaff 1647-1657: 233) Kaje, ütz pittaliTöbbe allane tulli; (Göseken 1660: 561) piddalitöbbe 'Aussatz'; piddalitöbbine 'Aussatzige'; (Vestring 1720-1730: 178) Piddal 'das Hospital'; Piddali Többi 'Der Außsatz'; (Helle 1732: 157) piddalitöbbi 'der Aussatz'; (Piibel 1739) Siria üllem-pealik saab piddalitöwwest terweks; (Hupel 1780: 240) piddalitöbbi r. d. 'der Aussatz'; (Hupel 1818: 179) piddali-többi bl. r. d. 'der Aussatz'; (Lunin 1853: 139) piddali-többi r. d. 'проказа'
Murded: pidal, -i 'haigla' Pä; pidäl´, -i Trv Krk San (EKI MK); pidal, -i 'haigus' Jäm Krj Vll Muh Kse Tõs Ris Juu Koe M Krl Plv (Saareste I: 167; Saareste II: 1115); pidali `aigus Lüg Krk; pidalitobi Vai; pidalitöbi Sa Käi; pidalitõbi Muh sporL Ris Juu Koe I Plt KJn Hls Nõo Krl VId (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 890 pidal, pidali 'Spital, Hospital'; pidali-maja 'Spital, Lazaret'; pidali-tõbi 'Aussatz'; Wiedemann 1893: 808 pidal, pidali (pigalas) 'Spital, Hospital'; pidali-maja 'Spital, Lazaret'; pidali-tõbi 'Aussatz'; ÕS 1980: 507 pidal 'pidalitõbi';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 spit(t)âl; spet(t)âl, spettâl 'Pflegehaus für Alte, Kranke, Arme, Siechen-, Leprosenhaus; Aussatz, lepra; Schimpwort auf einen Nichtznutz'; Schiller-Lübben spetâl, spittâl, spettel, spittel 'Kranken-, Siechenhaus'; MND HW III spētâl, spettâl, spittâl (spital, -ael) 'Hospital, Siechenhaus, spez. für Aussätzige, Leprosenhaus; Armenhaus; Aussatz, Lepra'
Käsitlused: < kasks ~ asks spit(t)âl, spetâl 'Hospital, Lepra' (EEW 1982: 2007); < kasks spit(t)âl (Raun 1982: 120); < kasks spittâl 'Kranken-, Siechenhaus' (Ariste 1963: 100; Raag 1987: 324); < kasks spetâl, spittâl (Liin 1964: 58); < asks spetāl, spittāl 'haigemaja; leepra' (EES 2012: 364)
Läti keel: spitãļi Aussatz, Würmer in alten Wunden, ein fressender Schade < mnd. spittāl 'Aussatz (lepra)' (Sehwers 1953: 116); spitāli Aussatz, Würmer in alten Wunden, fressender Schade < mnd. spittâl (neben spētâl) 'Aussatz, Lepra' (Jordan 1995: 93); lepra, spitālība pidalitõbi (LELS 2012: 311);
Sugulaskeeled: sm pitaali [1787 pitalitauti] lepra / Aussatz, Lepra, Syphilis < mrts spital(i) 'spitaali, sairaala, et. spitaalisia varten' (‹‹ lad hospitale) (SSA 2: 377; SKES: 580); sm spitaali (Agr) lepra / Lepra < mrts spitali (‹‹ lad hospitale 'hoitola, sairaala') (SSA 3: 206); sm hospitaali [1638] sairaala, mielisairaala / Krankenhaus, Irrenanstalt < mrts hospidal (‹ sks hospital 'sairaala, turvakodi') (SSA 1: 174); lv spitàliʙ, spit̆tàliʙ Lepra, Aussatz < lt spitalība (Kettunen 1938: 379); lv sūr-te’b pidalitõbi; lepra, spitālība (LELS 2012: 311)

priit, priidi 'purje hoidev põikpuu või latt' < ? asks spriet, vrd rts sprit

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: priit, priida 'purjepuu' Jäm Khk Tõs Khn Aud Hää; priit, priidu Khk; riit, riida Pöi Muh; riit, riidi Khk; preit, preidi Hi Rid (EKI MK; EMS VII: 749)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 877 prīt´, prīdi (M) 'schräge Stange am Bootsegel'; EÕS 1930: 825 priit 'laev. purjeritv (Spiet)'; priidipuri 'Sprietsegel'; ÕS 1980: 535 priit 'purje ülemist välisnurka ülalhoidev puu';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sprêt 'Stange oder Baum, bes. eine Segelstange'; MND HW III sprêt 'eiserne, wohl gegabelte Stange; vom Mast ausgehende Segelstange, Spriet'
Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 2173); < asks spriet 'Segelstange' (GMust 1948: 88)
Sugulaskeeled: sm prii [1863] tanko, kolla veneen purjetta pingotetaan / Spriet < rts spri, sprit 'purje, joka levitetään sen poikki kulkevalla tangolla' (‹ hol spriet) (SSA 2: 410);
Läti keel: lt sprĩtzẽģelis Segel in kleinen Booten (Sprietsegel) (Sehwers 1953: 118); lt šprite Stange, mit deren Hilfe man das Segel an den Mast befestigt < dt. Spriet 'am Maste befestigte Segelstange' (Sehwers 1953: 139); lt šprits (LELS 2012: 303);
Sugulaskeeled: lv sprīt pirkel; šprits (LELS 2012: 303)
Vt pukspriit

purpur, purpuri 'teatud punane värv' < kasks purpur, sks Purpur

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 290) SÄhl olli enge ütz rickas Mehs, se ähitis hendas Purpuri ninck illusa Linatze reiwa kahn; (Stahl HHb III 1638: 234) ninck pannit öhe purpurimantli tema pehle 'vnd legten jhm ein Purpur Mantel an'; (Göseken 1660: 575) Purpur 'Purpur (purpura)'; purpur (karwalinne) 'Purpurroht (purpureus)'; purpur punnane 'Purpurroht (purpureus)'; (Göseken 1660: 706, 705) werri touck (purpurlane tigu) 'PurupurSchneck (murex)'; werri toucke higge (purpurlase teo lima) 'Purpurschnecken Blut (ostium muricis)'; (Virginius 1687-1690) ke ennese tagga löidis, Kollast Sidi, Purpurid, Rosikarwalist, Walget Sidi; (Hupel 1780: 250) purpur, -i r., d. 'Purpur'; (Hupel 1818: 196) purpur, -i r. d. 'Purpur'; (Lunin 1853: 152) purpur, -i r. d. 'пурпуръ, багряница, парфира'
Murded: `purpur, -i Kuu Lüg IisR Khk Muh Käi Mar Vig Tõs Tor Ris Koe Kad Sim Trm Kod Lai Plt M Puh Krl Har Rõu Plv (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 990 *purpur, purpuri 'Purpur'; Wiedemann 1893: 898 *purpur, purpuri 'Purpur'; ÕS 1980: 549 purpur 'teat. punane värv'; Tuksam 1939: 778 Purpur 'purpur';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 purper, purpur 'Purpur, ein Seidenstoff'; MND HW II: 2 purpure, *○purpur, ○purpern, purper 'kostbare purpurfarbige Stoffart'
Käsitlused: < sks Purpur (EEW 1982: 2241; EKS 2019); < kasks purpur (Raun 1982: 131; Raag 1987: 324); < asks purpur ~ sks Purpur (Ariste 1963: 101); < asks purpure, Purpur (Liin 1964: 40); < sks Purpur 'purpur' (EKS 2019)
Läti keel: lt purpurs [Glück 1689/1694 Purpuris] Purpur < dt. (Sehwers 1918: 93, 156); lt purpurs Purpur (VLV 1944: 404); lt purpurs purpur (ELS 2015: 671);
Sugulaskeeled: sm purppura [Agr purpuri] punainen väri(aine); (hohtavan) punainen / Purpur; purpurn < rts purpur, lad purpura 'purppura' (SSA 2: 437); vdj purpura purpur; пурпур, порфира (VKS: 978)

riiv, riivi 'riivimisvahend' < kasks rîve 'Reibe'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 256) riiw, -i r., d. 'Reibeisen, Reibe'; (Lithander 1781: 517) Riwi se koldne koor 6 Sitroni peält riwi rauaga ärra; (Lithander 1781: 514) wotta senna jure 8 Loti riwi leiba; (Hupel 1818: 206) riiw, -i r., d. 'Reibeisen; lf. Reibe'; (Lunin 1853: 159) riiw, -i r. d. 'терка'
Murded: riiv, `riivi VNg Lüg; riiv, riivi Jäm Mus Rei Kir Kse Tõs Hää Saa Juu JMd Ann Koe VJg Iis Trm Lai KJn M Nõo TMr Ote Krl Rõu Plv Vas; kriiv, kriivi Ran Puh; riim, riimi Mar Urv Krl (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1064 rīw, rīwi 'Reibe, Reibeisen'; rīw-leib 'Reibbrot'; Wiedemann 1893: 964 rīw, rīwi 'Reibe, Reibeisen'; rīw-leib 'Reibbrot'; ÕS 1980: 591 riiv '(riivimisvahend)';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rive 'Reibe, Striegel?'; rive-koken 'Riebkuchen'; Schiller-Lübben rive 'Reibe'; rivekoke 'Reibkuchen?'; MND HW II: 2 rîve, ○rîfe 'Reibeisen, Reibe'; rîvekôke 'ein Backwerk'
Käsitlused: < kasks rive (EEW 1982: 2483; Raun 1982: 142; EES 2012: 428)
Läti keel: lt † rĩve Reibe, Reibeisen < mnd. rīve 'Reibe' (Sehwers 1918: 49, 157; Sehwers 1953: 102); rīve Reibe < nd. rive (Jordan 1995: 85);
Sugulaskeeled: sm riivinrauta [1745] raastin < mrts riva (vrd kasks rīven) (SSA 3: 77); lv rīv Reibe < kasks rive (Kettunen 1938: 342); lv rīv riiv; rīve (LELS 2012: 271)
Vt riivima

riivima, (ma) riivin 'hõõruma, hööveldama' < kasks rîven 'reiben'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 232) höhrema 'reiben'; (Lithander 1781: 517) Riwi se koldne koor 6 Sitroni peält riwi rauaga ärra; wotta igga Sitroni peäle 2 lussika täit riwitud Sukrut
Murded: `riivima Kuu Lüg Vai Khk Vll Muh Rei Mär Kir Kse Tõs Hää Saa Juu JMd Ann VJg Sim Iis Trm Lai Plt; `riiv´mä (-me) KJn Nõo Ote Rõn V; `riimmä (-me) San; `kriivmä TLä; `riimima Mar (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1064 rīwima, -in 'reiben, (an)streifen'; Wiedemann 1893: 964 rīwima, -in 'reiben, (an)streifen'; ÕS 1980: 592 riivima;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 riven 'reiben, zerreiben'; wriven 'reiben, wischen, scheuern, schleifen; zerreiben, mahlen'; Schiller-Lübben riven 'reiben'; MND HW II: 2 riven 'mit Druck über etwas hinfahren, reiben; einreiben; zerkleiner, zerreiben'
Käsitlused: < kasks rîven (EEW 1982: 2485; SSA 3: 77); < kasks riven 'hõõruma' (Raun 1982: 142); < asks riven, wriven 'hõõruma, riivima' (EES 2012: 428)
Läti keel: lt rĩvêt reiben < mnd. rīven 'reiben' (Sehwers 1918: 157; Sehwers 1953: 102); rīvēt reiben < mnd. riven (Jordan 1995: 85);
Sugulaskeeled: sm riivata [1880] raastaa / reiben (esim. perunoita), raspeln (z.B. Kartoffeln) < mrts riva 'raastaa' (SSA 3: 77; SKES: 794); lv rīvə̑ zerreiben, reiben < kasks riven (Kettunen 1938: 342); lv rīvõ riivida; rīvēt (LELS 2012: 271)
Vt riiv

totter, totra 'tobe, rumal' < asks dotter (vrd dōten 'unsinnig, tollköpfig sein')

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 667) Totter 'Einfeltig der ganz dum ist'; tötter 'hirnlos (vecors)'; tötter 'Stumpffer Verstand'; tötter 'Alber (simplex)'; (Göseken 1660: 601) ru͠mal ninck totter 'tölpisch (bardus)'; ru͠mal ninck tötter 'unvernüfftig (insipiens)'; (Vestring 1720-1730: 255) Totter, -ra 'Dumm, Einfältig'; Totrikenne | Totrike, kesse 'Idem, diminut.'; (Helle 1732: 190) totter 'dumm, butt'; (Piibel 1739) Ja nemmad on hopis totrad ja halbid; (Hupel 1780: 287) totter, -tri r. 'dumm, einfältig'; (Hupel 1818: 251) totter, -tra r. 'einfältig, viehisch; ein Narr'; (Lunin 1853: 198) totter, -tra r. 'глупой, глупенькiй, дуракъ'
Murded: totter, `totra Hlj Khk Kaa Vll Pöi Muh Kse Var Ris Juu Jür Koe Kad VJg I Plt KJn Hls Hel Ran; toter, `totra Rei JMd San Räp(totõr); totar, `totra Mär Kse Mih Tor (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1299 toter (totar), totra 'dumm, einfältig, blödsinnig'; Wiedemann 1893: 1176 toter (totar), totra (totlane, tot´rik, tõter) 'dumm, einfältig, blödsinnig'; ÕS 1980: 722 totter;
Saksa leksikonid: MND HW I +○dōten 'unsinnig, tollköpfig sein'
Käsitlused: < ee deskr ~ lms deskr (EEW 1982: 3254-55); < asks dotter (Ariste 1966: 75; Raun 1982: 180); < asks dotters 'saamatu, kohmakas' (EES 2012: 542)

truu, truu 'ustav, ustavus' < kasks truwe 'treu'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 361) Se|sama on se truw Iumala Sullane Moises; (Müller 1600/2007: 88) kudt v̈x truw Kuningkas (28.12.1600); (Rossihnius 1632: 380) wagga Pere, wahd ninck truwit üllembät, hä Wallitsus; (Stahl HHb I 1632: Cij) waggat ninck truwit üllembat 'fromme vnd trewe Oberherren'; (Stahl HHb I 1632: Hij) ∫e armoleine truw Jummal tahax truwit Sulla∫et ninck Töh meehet 'der Barmhertzige getrewe GOTT wolle trewe Arbeiter'; (Stahl HHb II 1637: 62) ninck wennalickus truwis 'vnd Brüderlicher trewe'; (Stahl HHb II 1637: 235) Tullep jelle temma truw 'Kompt wider ∫eine trewe'; (Gutslaff 1648: 216) Truiw/i 'Getrew'; (Gutslaff 1648: 242) Truw 'Trew'; (Gutslaff 1647-1657: 274) ütz truw n. moistlick sullane; (Göseken 1660: 299) truw, -i 'Treu'; (Göseken 1660: 668) truw 'getreu (fidelis)'; truw olla 'hold (treu) sayn'; Truwi Südda 'treue (fides)'; truwist 'treulich (fideliter, ex fide)'; (Forselius 1694) tru; (Vestring 1720-1730: 256) Tru, trui 'Getreu'; (Helle 1732: 191) tru 'getreu'; tru-iste 'getreu'; tru-us 'die Treue'; (Helle 1732: 323) tru 'getreu'; (Hupel 1766: 110) Minna ollen teie tru söbber; (Hupel 1780: 288) tru, trui r. 'getreu'; truw d. 'getreu, treu'; (Hupel 1818: 252) tru, -i r. 'treu, getreu'; truw d. 'getreu, treu'; (Lunin 1853: 199) tru, -i r. 'вѣрный, надежный'; truw d. 'вѣрный'
Murded: truu, `truuvi Kuu VNg Lüg; truu, truu Vai Khk Krj Vll Emm Rei Lä Hää Ris Juu VJg Iis Kod Lai Plt KJn Puh Rõn San V(trui Se); truu, truuvi Juu JMd; truu, truui Jäm Trm; ruu Khk Muh Trv; pruu Vän (EKI MK); `truuvist 'truult' Kuu IisR; truuvisti (-e) Khk HJn Plt; `truvviste Jõh; truvvist Iis; truvvi Har (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1326 trū, trūi 'treu, getreu'; trūilik, trūiliku 'getreulich'; Wiedemann 1893: 1200 trū, trūi (trūw) 'treu, getreu'; trūilik, trūiliku 'getreulich'; ÕS 1980: 729 truu;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 truwe, trouwe 'Treue, Wahrhaftigkeit; Eheversprechen, Verlobung; das äußerste Zeichen der Verlobung, der Ring'; truwe 'treu, getreu'; Schiller-Lübben truwe, trouwe 'Treue, Wahrhaftigkeit; Eheversprechen, Verlobung; das äußerste Zeichen der Verlobung, der Ring'; truwe 'treu'
Käsitlused: < kasks truwe (EEW 1982: 3284; Raun 1982: 182; Ariste 1963: 106; Raag 1987: 325; EES 2012: 547); < kasks truwe, trouwe (Liin 1964: 59)

töss, tössi 'uimane inimene' < vrd asks dösich, sks dösig

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: töss, `tössi Kuu VNg Lüg Vai; tös´s, tös´si sporLä PJg Rap Juu HJn JMd JJn Koe VJg I KJn (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1304 tös´s, tös´si 'stiller, einfältiger Mensch, Tropf'; Wiedemann 1893: 1180 tös´s, tös´si 'stiller, einfältiger Mensch, Tropf'; EÕS 1937: 1606 töss 'toss, tahtejõuetu, kohtlane isik'; ÕS 1980: 749 töss, tössi 'toss'
Käsitlused: < ee deskr (EEW 1982: 3475); < ee deskr, vrd asks dösig 'loid' (Raun 1982: 189); < ? asks dȫsich 'juhm, loll, uimane', sks dösig 'unine, uimane; nürimeelne' (EES 2012: 569)
Vrd toss

vatman, vatmani 'kodukootud vanutatud üleriie' < kasks watmal 'grobes Wollentuch'

Esmamaining: Schüdlöffel 1844
Vana kirjakeel: (Helle 1732: 121) kue-rie 'Wattmann, Tuch zu Bauer-Kleidern'; (Hupel 1780: 191) kue rie (ride) r. 'Watman, Tuch zu Bauerkleidern'; (Hupel 1818: 102) kue rie od. ride 'Bauertuch; lf. Watman, Watmal'; (Schüdlöffel 1844: 16) suwisel ajal peab tema wadmanist kuube; (Kreutzwald 1849: 116) Selle särk-kue ülle kantakse watmanist ehk ehk põdranahhast tehtud mantli suggune ülekuub; (Lunin 1853: 225) watmanni rie r. d. 'грубое крестьянское сукно'
Murded: `vatman, -i (-t´-) Jäm Phl (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1417 vadmal, wadmali '”Wadmal”, Bauertuch'; Wiedemann 1893: 1281 vadmal, wadmali '”Wadmal”, Bauertuch'; Wiedemann 1869: 1461 watel, watla (P) 'Wadmal, Bauertuch'; watlas, watla; watman, watmani = watel; Wiedemann 1893: 1320 watel, watla (P) (watlas, watman) 'Wadmal, Bauertuch'; watlas, watla; watman, watmani = watel; ÕS 1980: 778 vatman 'kodukootud vanutatud villane riie';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 wât-mâl, -mel, wat-man 'grobes Wollenzeug'; wât 'Gewand, Kleidung'; Schiller-Lübben wâtmâl, wammâl, wâtmel (wâtman) 'grobes Wollentuch'
Käsitlused: < kasks watmal 'grobes Wollentuch' (EEW 1982: 3763)
Läti keel: lt vadmala, vadmals [1587 Wadmalle] selbst gewebtes wollenes Zeug < mnd. wātmāl (Sehwers 1918: 34, 82, 163); vadmala grobes, selbstgewebtes wollenes Zeug < mnd. wātmāl 'grobes Wollenzeug' (Sehwers 1953: 150);
Sugulaskeeled: lvS vadmal [1846] Tuch, Wollenzeug; Wollstoff (SLW 2009: 213); lv va’dmə̑l Wollstoff, Wand < kasks watmal (Kettunen 1938: 464); va'dmõl vatman (kodukootud vanutatud villane riie); vadmala (LELS 2012: 348)

ääs, ääsi 'sepikoja kolle' < kasks ese 'Esse'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 36) ehs, ehsest 'Amboß'; (Göseken 1660: 741) ehs 'Ambos'; (Göseken 1660: 592) Rauda Eet (sepaääs) 'Hammerschlag'; Rauda eget 'Hammerschlag'; Rauda Ehet 'Hammerschlag'; (Helle 1732: 133) lõõtsa-essine 'die Esse in der Schmiede'; (Hupel 1780: 366) ääks d.; lõõtsa esine r. 'Esse in der Schmiede'; (Lunin 1853: 6) ääks, -i r. d. 'кузнечный горнъ'
Murded: ääs, `ääsi R(`ääsi Vai); ääs, ääsi Sa Hi sporL(-s´); ääs (eas, ias, jääs, jääs) K I; ääs´, ääsi eL (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 88 ǟz´, ǟzi; lȭtsa-ǟz´ 'Esse'; Wiedemann 1893: 78 ǟz´, ǟzi; lȭtsa-ǟz´ 'Esse'; ÕS 1980: 820 ääs, ääsi 'kolle sepikojas';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben ese 'Esse, feuerherd des Metallarbeiters'; MND HW I ēse (esse) 'Esse, Feuerherd des Metallarbeiters; Schmiedeesse';
Käsitlused: < kasks ese 'Esse' (EEW 1982: 4070; Raun 1982: 217; Liin 1964: 51; Ariste 1972: 97; EES 2012: 632)
Läti keel: lt ẽze Feueresse < mnd. ēse (Sehwers 1918: 147; Sehwers 1953: 34); ēze Feueresse < mnd. ēse (Jordan 1995: 62);
Sugulaskeeled: lv ēzə̑ Esse < kasks Ese (Kettunen 1938: 49); lv ēzõ ääs; ēze (LELS 2012: 60); vdj gorno ääs; горн (VKS: 235)

veebiliides @ veebihaldur