?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 37 artiklit
haakima, haagin 'haagiga kinnitama, haaki panema' < kasks hâken 'haken', ee haak
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: `aakima VNg Khk Hää (EMS I: 48)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 hākima, hāgin 'haken, einhaken'; Wiedemann 1893: 60 hākima, hāgin 'haken, einhaken'; ÕS 1980: 144 haakima;
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hâken 'mittels eines Hakens greifen, einhaken, festhaken'
- Käsitlused: < ee haak ~ kasks hâken, vrd sks haken (EEW 1982: 238); < sks, asks haken (EES 2012: 64)
- Läti keel: lt āķêt haken < mnd. hāken (Sehwers 1953: 5); lt āķēt haken, häkeln < mnd. hâken 'einhaken, festhaken' (Jordan 1995: 53);
- Sugulaskeeled: vdj haakkia kala püüda (västraga, õngega); ловить рыбу (острогой, крючком) (VKS: 242); lv ǭik je'ddõ pānda haaki panna, aizkrampēt (LELS 2012: 216)
- Vt haak
heeringas, heeringa 'kala (Clupea harengus)' < kasks herink 'Hering'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 287) Heerinck, -a 'Hering'; (Göseken 1660: 629) Sohla herinck (soolaheeringas) 'pickelhering'; (Vestring 1720-1730: 35) Hering 'Ein Häring'; (Helle 1732: 93) hering 'der Häring'; (Hupel 1780: 136, 154) äring, o und e d. 'der Hering'; hering, -i r. 'Hering'; (Lithander 1781: 4) Haug häringiga tuwitud; (Hupel 1818: 42) hering, -i r. d. 'Hering'; (Lunin 1853: 6, 27) äring, -i r. 'сельдъ, сельëдка'; hering, -i r. d. 'сельдъ'
- Murded: eeringas sporS L K; eering sporeP(iering Hag Amb VMr Iis, jeering, jääring Kod); eering M T; heeri|ng, -n´g V(hereng Lut) (EMS I: 571)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 87, 119 hǟriṅg, -i, -a (P) 'Häring'; hēriṅg, -i, -e (d); hēriṅgas, hēriṅga (P) '= hǟriṅg'; Wiedemann 1893: 78, 108 hǟring, -i, -a (P) (hēring, hēringas) 'Häring'; hēring, hēringa, hēringi, hēringe (d); hēringas, hēringa (P) = hǟring; ÕS 1980: 154 heeringas;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 herink, harink 'Hering'; Schiller-Lübben herink, harink 'Hering'; pekelherink, pickelherink 'gesalzener Hering'; MND HW II: 1 hêrinc, hârinc, hērinc 'Hering'
- Käsitlused: < sks Hering (EEW 1982: 313; EES 2012: 72; Kendla 2014: 190); < kasks herink (Raun 1982: 11; Liin 1964: 64)
- Läti keel: lt ẽriņģis, ẽrings Hering (Sehwers 1953: 34); lt ēriņģis Hering < sks (Kettunen 1938: 49);
- Sugulaskeeled: sm silli [1580] Hering < mrts silke (SSA 3: 181); sm haarkala Strömling, baltischer Hering < asks hering 'Hering' (Bentlin 2008: 204); lv ēriń, ēriŋ Hering < sks (Kettunen 1938: 49); lv ēriņ heeringas; siļķe (LELS 2012: 60)
ingver, ingveri '(lähis)troopikataim (Zingiber officinale)' < kasks ingever 'Ingwer'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) ingever 'Jngeber'; (Göseken 1660: 364) Jnnewer 'Jngser (Jngeber)'; (Vestring 1720-1730: 48) Ingwer, -ri 'Ingfer'; So ingwer 'Kalmus'; (Hupel 1766: 135) Wötta leiba koor, küpseta sedda sütte peäle, ripputa Inkwrid selle peäle; (Hupel 1780: 147, 162) engwer, -e d. 'Ingwer'; ingwer, -wri r., d. 'Ingfer'; (Lithander 1781: 537) segga neid 5 munna, nattokesse sola, Ingwäri, ja ni paljo riwitud nisso saiaga ärra; (Hupel 1818: 55) ingwer, -wri r. d. 'Ingwer'; (Lunin 1853: 19, 37) engwer, -wri r. d. 'инбирь'; ingwer, -wri r. d. 'инбирь'
- Murded: `ingver sporeP(`ingrid Rei); `engve(e)re, `ängvere Krk; `en´g|viir, -vir Nõo; ingerviir Plv (EMS I: 1022)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 137 iṅgwer, -i 'Ingwer'; Wiedemann 1893: 125 iṅgwer, -i (eṅgwer, eṅkrēder) 'Ingwer'; ÕS 1980: 187 ingver 'troopiline rohttaim (Zingiber)';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 ingever (-ghever, -geber, cheber) 'Ingwer'; engever, engewer, engevar, engeber 'Ingwer'; gengever, -var, gengefer, geng(e)wer (genckver), genwer, ginge- 'Ingwer';
- Käsitlused: < kasks ingever (Raun 1982: 18; Liin 1964: 55; EES 2012: 92; EKS 2019); < Bsks Ingwer ~ kasks ingever (EEW 1982: 511)
- Läti keel: lt eñgveris [1638 Engweres] Ingwer < mnd. engewer (Sehwers 1918: 87, 147); lt eņģveris Ingwer < mnd. engever, engewer 'Ingwer' (Sehwers 1953: 33); lt iņģveres Ingwer < mnd. ingever (Sehwers 1953: 42);
- Sugulaskeeled: sm inkivääri, inkvääri, inkeväri [Agr] Ingwer < mrts ingefära, ingifera (‹ kasks ingever) (SKES: 107; SSA 1: 227); lv eŋ̄k̀və̑r, eŋ̄gvə̑r, iŋ̄k̀və̑r Ingwer (Kettunen 1938: 46; Raag 1987: 328)
kaal, kaalu 'kaalumisseade' < kasks schale 'Schale; Wage'
- Esmamaining: Gutslaff 1648
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 234) Kale 'Schale'; (Gutslaff 1648: 245) Kâl, Kâla 'Wage'; (Gutslaff 1648-56) Enge teill peawat ollema öigke kahle, öigket lohdit, öigket wackat; (Göseken 1660: 295) Kaal, -i 'Schaal'; (Göseken 1660: 379) Kahli 'Schale (Wageschale)'; (Virginius 1687-1690) Kulda andis täma Kaaloga, keigesugguste Teenistusse Riistade tarwis; (Vestring 1720-1730: 55) Kaal, -lo 'Gewicht, Wagschale'; (Hupel 1780: 166) kaal, -o r., d. 'Gewicht, Waagschale, Waage'; (Hupel 1818: 60) kaal, -o r. d. 'Gewicht, Waage'; (Lunin 1853: 40) kaal, -o r. d. 'вѣсъ, вѣсы'
- Murded: kaal, kaalu 'kaalumisseade; raskus' eP(koal, kual); kaal, kaalu eL; kaal, `kaalu R (EMS II: 387)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 256 kāl, kālu; kāl´, kāli 'Wage, Wagschale, Gewicht (zum Wägen)'; Wiedemann 1893: 232 kāl, kālu; kāl´, kāli 'Wage, Wagschale, Gewicht (zum Wägen)'; ÕS 1980: 215 kaal, kaalu '(keha)raskus; kaalumisseade';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 schale 'Wagschale'; Schiller-Lübben schale 'Gewichts-, Wagschale'; MND HW III schâle 'Schale der Waage';
- Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 617); < germ (vrd kasks schale) (Raun 1982: 24); < kasks schale 'Gewichtsschale, Wagschale' (Liin 1964: 48; EES 2012: 108); < asks schale 'kauss, jooginõu; teatav mõõtühik; kaalukauss' (EKS 2019)
- Läti keel: lt skãle [1638 Skahle] < mnd. schāle (Sehwers 1918: 94); lt skãle Wagschale < mnd. schāle 'Wagschale' (Sehwers 1953: 106); skāle Wage, Schalwagen < mnd. schâle (Jordan 1995: 87);
- Sugulaskeeled: sm kooli (1787; 1644 Wichti skoli 'vaakakuppi') pyöreä matalahko vati, malja / (Trink)schale, Schüssel < rts skål 'malja, kulppo' (SSA 1: 399); lv skō̬l Waagschale < kasks schale (Kettunen 1938: 373); lv skǭlõd kaal; svari (LELS 2012: 295)
- Vrd vaag
kaamel, kaameli 'kandeloom kõrbes (Camelus)' < kasks kamêl 'Kamel'
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 122) Sest se koggodus neist kamelist sahb sinno katma; (Stahl HHb III 1638: 19) Se∫t ∫e kogko nei∫t Kameli∫t 'Denn die Menge der Camelen'; (Stahl LS II 1649: 632) eth üx Kameel lebbi öhe Nöhla∫ilma keip 'das ein Kamel durch ein Nadelöhr gehe'; (Gutslaff 1647-1657: 92) kümme Kamelit; lasckis neiht Kamelit; Sinnu Camelit kahn johta; (Göseken 1660: 379) Kameel 'Cameel'; (Göseken 1660: 616) Se kühra selgke Kameel 'das höckerichte Cameel'; (VT kk 1690: 194) kui on Kamel, Jänes, nink Kaninikenne, kumat küll melletawat, agga ei lõhasta mitte sorka; (Vestring 1720-1730: 65) Kammel 'ein Kameel'; (Hupel 1780: 171) kameel (kamel) r., d. 'Kameel'; (Marpurg 1805: 18) Minna olle ka säälsamman ütte Kameel nännu; (Hupel 1818: 69) kameel od. kamel, -i r. d. 'Lameel'; (Lunin 1853: 47) kameel, -i r. d.; kameel, -i r. d. 'верблюдъ'
- Murded: `kaamel, kaamel Hi Ha(`koa-); `kaamel I T; kaamõl´ V; kamel RId Muh L Kod M; kammel, -i S L HMd Ann VlPõ; kammeljas Juu Jä VJg (EMS II: 403)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 157 kāmēl, kāmēli (bl) 'Kameel'; Wiedemann 1893: 233 kāmēl, kāmēli (bl) 'Kameel'; ÕS 1980: 216 kaamel;
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kamêl (cameel, cammel) 'Kamel';
- Käsitlused: < kasks kamêl (‹ lad camelus) (EEW 1982: 620; Raun 1982: 24; SSA 1: 294); < asks Kameel (Ariste 1963: 90-91; Liin 1964: 63); < asks kamēl (EES 2012: 108)
- Läti keel: lt kamiẽlis (Glück: 1689/1694 Kameelus) Kamel < dt. (Sehwers 1918: 3, 88, 149);
- Sugulaskeeled: sm kameli [Agr] Kamel < mrts kame(e)l (‹ kasks kamel) (SSA 1: 294); lv kamèl´ Kamel (Kettunen 1938: 104); lv kamēl kaamel; kamielis (LELS 2012: 102)
kaarik, kaariku 'kahe rattaga vanker' < kasks kāre 'Karren'
- Esmamaining: Hupel 1780
- Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 173) karik r. d. 'der Karn'; (Hupel 1818: 72) karik r. d. 'der Karn'
- Murded: kaarik Hää KPõ(koa-, kua-); kaarik I Äks VlPõ M TLä Ote Krl VId; `kaarik VNg IisR; kaarikas Mus Pä; `kaarikas R (EMS II: 418)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 259 kārik, kāriku 'Karren'; kārikas, kārika '= kārik'; Wiedemann 1893: 235 kārikas, kārika; kārik, kāriku 'Karren'; ÕS 1980: 217 kaarik 'kaherattaline vanker';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kāre (kahre), kār, karre, kārn(e) 'kleines Gefährt mit 1 oder 2 Rädern, Schieb- oder Zugkarre';
- Käsitlused: < kasks kare (EEW 1982: 625; EES 2012: 109); < vrd kasks kare (Raun 1982: 25)
- Läti keel: lt karĩte, kariẽte [Glück 1689/1694 Karrites] Karrete < nd. karrẽt (Sehwers 1918: 88, 149); lt karīte, ltDn. kar´īt´ Kutsche, Karrete (Kettunen 1938: 107);
- Sugulaskeeled: lvS karrus Kutsche (SLW 2009: 79); lv kar´ìt´ Kutsche, Karrete (Kettunen 1938: 107)
kaart, kaardi 'maa-, post-, mängukaart' < kasks karde, karte 'Karte'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) Kaarti 'Kahrte'; (Göseken 1660: 379) Karthi meng 'Karthen Spiel'; [Karthi] lecht '[Karthen]Blatt'; (Hupel 1818: 60) kaart, -i r. d. 'Karte'; kaarti mäng r. d. 'Kartenspiel'; (Lunin 1853: 41, 50) kaart, -i r. d. 'карта'; kaarti mäng 'колода картъ'; karti d. 'карты'
- Murded: kaart 'mängu-, maa-, postkaart' Muh L KPõ(koa-, kua); kaar´t sporK(koa-, kua-); kaar´t I M San V; kaard R Hi sporPä Trm SJn TLä Kam; kaert Sa Mar Ris (EMS II: 423-424)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 260 kār´t, kār´di 'Karte'; Wiedemann 1893: 236 kār´t, kār´di (kār´d) 'Karte'; ÕS 1980: 217 kaart;
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kār̆te, kār̆de 'Urkunde, Papierblatt, Spielkarte, Landkarte';
- Käsitlused: < sks Karte ~ kasks... (EEW 1982: 626); < asks kaart (Raun 1982: 25); < asks kârde, kârte (Ariste 1972: 95); < kasks karde, karte (Liin 1964: 60; EES 2012: 109)
- Läti keel: lt † kãrtes [1638 Kahrtes] Spielkarte < mnd. karte [JS: laenuperioodiks 1400-1638] (Sehwers 1918: 34, 88, 149); lt kãrte Karte (Spielkarte) (Sehwers 1953: 48); kārte, kārts (Kettunen 1938: 151);
- Sugulaskeeled: sm kartta [1732] maantieteellinen piirros / Landkarte < rts karta 'kartta, karttapaperi, luettelo'; krj kartta (maa)kartta < sm (SSA 1: 319); sm kortti [1616] Karte < rts kort; is kortti; krj kortti < sm (SSA 1: 407); is kortti (Kos) mängukaart (Laanest 1997: 80); vdj kartta, kartti mängukaart; карта (игральная) (VKS: 397); lv kō̬rt̆tə̑z Landkarte; Spielkarte; Karte < sks (Kettunen 1938: 151); lv kǭrtõz kaart; karte (LELS 2012: 134)
kiil, kiilu 'talb; riidesiil' < kasks kîl 'Keil'
- Esmamaining: Hupel 1818
- Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 83) kiil, -o r. d. 'Keil'; (Lunin 1853: 58) kiil, -o r. d. 'клинъ; слѣпень; cтрѣлка у чулка, ластовица у рубахи'
- Murded: kiil, kiilu 'talb; vahetükk, (riide)siil' S L K eL; kiil, kiili Käi Rei Mär JMd JJn VMr VJg I; kiil, `kiili R (EMS III: 80)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 337 kīl, kīlu, kīlo; kīl´, kīli 'Keil'; Wiedemann 1893: 304 kīl, kīlu, kīlo; kīl´, kīli 'Keil'; ÕS 1980: 261 kiil '(näit puulõhkumiseks)';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kîl (kiel) 'Keil als Werkzeug, aus Eisen oder Holz'
- Käsitlused: < germ... (EEW 1982: 807-808); < kasks kīl 'puus' (Viires 1960: 80; Raun 1982: 37; SSA 1: 357); < asks kīl (EES 2012: 151)
- Läti keel: lt *ķĩlis (1638 Kielies) Keil < mnd. kīl (Sehwers 1918: 23, 89, 150; Sehwers 1953: 67); ķīlis Keil < mnd. kîl (Jordan 1995: 72); ķīlēt keilen, einen Keil eintreiben < mnd. kîlen (Jordan 1995: 72);
- Sugulaskeeled: sm kiila [1865] vaaja; vaatteen levityskaista / Keil; Zwickel; lvS kihls (1829) Keil < germ *kīla-z, vrd küsks kīl, kasks kīl; is kīla; krj kiila < sm (SSA 1: 357); vdj kiili kiil (töövahend); клин (VKS: 430); lv kīl´ Pflock, Keil (= vaĭ̯gà) < kasks kīl; kīl´ə̑ Keil eintreiben < kasks kilen (Kettunen 1938: 132-133); lv kīl´ < kasks kīl (SSA 1: 357); kīļ kiil; ķīlis (LELS 2012: 121)
koi, koi 'magamisase laevas' < kasks koje, sks Koje Tõenäoliselt on tegu juhtumiga, kus laenutee algas alamsaksa ning jätkus saksa keele vahendusel.
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: koi R S Khn Hää Ris (EMS III: 455)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 363 koi, koi, koie 'Koie, Schiffskoie'; Wiedemann 1893: 328 koi, koi, koie 'Koie, Schiffskoie'; ÕS 1980: 281 koi 'magamisase (laevas)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 koje 'Verschlag, enger Raum' < vrd asks kajute 'Schiffskajüte' (= koi + hütte); MND HW II: 1 kôje (koye) 'enger Verschlag, Stall, Scheunenfach; Gefängniszelle'
- Käsitlused: < sks Koie (EEW 1982: 900); < kasks koje 'magamisase' (Raun 1982: 45; EES 2012: 171); < asks Koje 'Schlafsstelle für das Schiffsvolk' (‹ lad cavea) (GMust 1948: 56, 79); < sks Koje, asks koje 'koi' (EKS 2019)
- Sugulaskeeled: sm koju [1637] maja, makuupaikka kajuutassa (laivassa) / Bude, Koje; krj koju (reen) kuomu; havumaja; kota, vahtikoju, -koppi < rts koj 'makuupaikka laivassa' (‹ hol kooi 'makuupaikka laivassa') (SSA 1: 386)
kokk, koka 'söögitegija' < kasks kok 'Koch'
- Esmamaining: Gutslaff 1648-56
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Ninck Samuel ütli se kocki wasto; (Göseken 1660: 289) Kock, -a 'Koch'; (Göseken 1660: 421-422) kocka 'koch'; kocka Emmand 'kochin'; kocka naine 'kochin'; (Tallinna Linnaarhiiv 1710) Niklas Kock; (Vestring 1720-1730: 89) Kok, -ka 'Der Koch'; (Helle 1732: 118) kok 'der Koch'; kokka pois 'der Kochsjunge'; (Piibel 1739) Ja teie tütred wöttab ta rohho-walmistajaks ja kokkaks ja paggariks; (Hupel 1780: 187) kok, -ka r., d. 'der Koch'; kokka pois r. 'der Kochsjunge'; (Arvelius 1790: 15) üks üpris tark kok; (Hupel 1818: 95) kok, -ka r. d. 'Koch'; (Lunin 1853: 67) kok, -ka r. d. 'поваръ'
- Murded: kokk, koka 'toiduvalmistaja' eP Trv Hls TLä VId; kokk, kokõ Krl Har Rõu Vas; kokka VNg Lüg Vai(kokki) (EMS III: 469-470)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 364 kokk, koka 'Koch'; Wiedemann 1893: 329 kokk, koka 'Koch'; ÕS 1980: 282 kokk;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 kok 'Koch'; Schiller-Lübben kok 'Koch'; MND HW II: 1 kok (kock), kōk; Pl. kȫke 'Koch, Küchenmeister, Vorsteher der Küche'
- Käsitlused: < kasks koch 'Koch' (EEW 1982: 903; EES 2012: 171); < kasks kok (Raun 1982: 45; SSA 1: 387); < kasks kok, asks kock(e) (Liin 1964: 50)
- Sugulaskeeled: sm kokki [1609] keittäjä, ruonlaittaja / Koch < rts kock 'kokki, keittäjä', asks kok (‹‹ lad coquus); krj kokki; vdj kokki < sm kokki (SSA 1: 387); lv kok̄ Koch < sks (Kettunen 1938: 143); lv kok̄ < kasks kok (SSA 1: 387); lv kok kokk; pāvars (LELS 2012: 131)
kool, kooli 'õppeasutus' < kasks schole 'Schule'
- Esmamaining: Tartumaa 1582
- Vana kirjakeel: (Tartumaa 1582) Kolie Mikk; (Müller 1600-1606: 149) Schoel, Schole, Scholi; Scholi ninck Kirckode sisse leckitama; (Müller 1600/2007: 248) ilma KirckIssandate ninck Scholi Poÿsidte kaas (17.07.1603) 'ilma koolipoisteta'; (Müller 1600/2007: 340) Muito eth Kirckut ninck Scholit 14.10.1603); (Rossihnius 1632: 153) mönne sahte teye peßma teye kohli sissen, ninck sahte neid perran|kiwsama üttest lihnast teise; (Stahl HHb II 1637: 18) kolit / kirckut ülle∫piddanut 'Schul / Kirch erhalten'; (Stahl LS II 1649: 636) meije Kirckode ninck Kohlide ∫ees 'in vn∫ern Kirchen vnd Schulen'; (Gutslaff 1648: 236) Kôli 'Schule'; (Gutslaff 1647-1657: 225) oppis neihnde kohlide sissen; (Göseken 1660: 297) Kooli 'Schuel'; (Göseken 1660: 425) Kohli 'schule'; Kooli keima 'in die schule gehen'; (Göseken 1660: 373) Judaliste Kool 'Juden Schul'; (Vestring 1720-1730: 91) Kool, -li 'Die Schule'; (Helle 1732: 119) kool 'die Schule'; (Helle 1732: 308) suur kool 'die Trivial-Schule'; (Hupel 1766: 117) se ei lähhä ennam koli, waid arwab ennast walmis öppetud ollewad; (Hupel 1780: 189) kool, -i r., d. 'Schule'; (Hupel 1818: 97) kool, -i r. d. 'Schule'; (Lunin 1853: 69) kool, -i r. d. 'школа, училище'
- Murded: kool, kooli 'õppeasutus' Hi L K(kuo-, kua-); koel, kooli Sa Muh Lä; kuul, kooli VlPõ eL; `kuol(i) R (EMS III: 593)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 392 kōĺ, kōli 'Schule'; Wiedemann 1893: 356 kōĺ, kōli 'Schule'; ÕS 1980: 297 kool;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 schole 'Schule'; Schiller-Lübben schole 'Schule'; MND HW III schôle (schoule) 'Schule als klösterliche Einrichtung, Klosterschule; Universität, Hochschule'
- Käsitlused: < kasks schole 'Schule' (EEW 1982: 940; Raun 1982: 47; Ariste 1963: 93; Liin 1964: 61; Ariste 1972: 92; EES 2012: 176)
- Läti keel: lt skuõla [1587 tho Skole] Schule < mnd. schōle 'Schule' (Sehwers 1918: 55, 81, 158; Sehwers 1953: 108); skuola, škuola Schule, Wissen, Fertigkeit, Kunst < mnd. schôle 'Schule' (Jordan 1995: 88);
- Sugulaskeeled: sm koulu [Agr scoulu] Schule < rts skola (= kasks schole) ‹ lad schola 'luento, esitelmä; oppilaitos ‹ kr) (SSA 1: 414); is koulu (Len) kool (Laanest 1997: 81); lv skùo̯l Schule < kasks schole (Kettunen 1938: 373; Raag 1987: 328); skùo̯lə̑ schulen < sks (Kettunen 1938: 373); skūol kool; skola; skūolõ, skūoltõ koolitada; skolot (LELS 2012: 296)
koos, koosi '(laeva) kurss, sõidusuund' < kasks kōrs 'Cours', vrd rts kos
- Esmamaining: Hupel 1818
- Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 95) koos 'Fahrwasser für Schiffe W.'
- Murded: koos, koosi 'liikumissuund' S L; kuos Ris R (EMS III: 630)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 398 kōz´, kōzi 'Cours, Fahrwasser für Schiffe'; Salem 1890: 126 koos 'направление корабля, фарватеръ'; Wiedemann 1893: 361 kōz´, kōzi 'Cours, Fahrwasser für Schiffe'; EÕS 1925: 264 koos 'Kurs, Richtung, Lauf, Weg'; ÕS 1980: 300 kooś 'sõidusuund, kurss';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kors, kōrs (koers), kurs, kō̆s (koes) 'Schiffskurs, Fahrt des Schiffes, Richtung der Fahrt'
- Käsitlused: < kasks kōrs 'Cours, Fahrwasser für Schiffe' (‹ lad cursus) (EEW 1982: 945; EES 2012: 177); < lms, vrd sm kuosu (Raun 1982: 48)
- Sugulaskeeled: sm kuosi [1860] malli, muoti, tapa / Muster, Schnitt, Muode; 1786 kousa 'suunta, järjestys'; [1766] kuosu 'kuosi, malli'; Varsinais-Suomi koosi 'suunta, tapa, malli' < vrd rts kos, kosa, kose 'suunta' (‹ kasks kors ‹‹ lad cursus 'juoksu, kulku'); is kōsi tapa, kuosi, muoti; krj kousi kuri, komento < sm kousi; vdj kōsi laatu, tapa; lv kūož´, kūoiž paikka, kohta (SSA 1: 443)
kopp, kopa 'suurem varrega anum' < ? kasks koppe, vrd sm koppa
- Esmamaining: VT 1686
- Vana kirjakeel: (VT 1686) Nink töine Engel kallas omma Koppa Merre; (Hupel 1780: 189) kop, -pa d. 'eine Schale, Kippe zum Schöpfen'; (Hupel 1818: 98) kop, -pa d. 'Schale; Schöpfgefäß; grosse Bauerlöffel'; tee kop 'Theetasse'; (Lunin 1853: 70) kop, -pa d. 'чашка, ковшъ'; tee kop 'чайная чашка'
- Murded: kopp, kopa 'puukauss' Saa KJn M San; kopp, kopa 'vahend vedeliku tõstmiseks' Pä VJg Iis TaPõ VlPõ eL (EMS III: 650)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 377 kopp, kopa (SW, S, SO) 'Schale, kleines Gefäss, (d) grosser Holzlöffel'; Wiedemann 1893: 342 kopp, kopa (SW, S, SO) 'Schale, kleines Gefäss, (d) grosser Holzlöffel'; ÕS 1980: 301 kopp;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 kop, koppe 'Becher'; kope, kupe, kove 'grosses Fass, Kufe (= 110 stoveken)'; koppeke 'kleine Schale, Ober-Fasse'; MND HW II: 1 kop, koppe (Pl. köppe) 'rundes Gefäß, Trinkgefäß; Maßgefäß für Butter und trockene Ware; Schröpfkopf; Kopf als Körperteil'
- Käsitlused: < lms, vrd sm koppa (EEW 1982: 948; EES 2012: 177); < ? kasks koppe, vrd sm koppa (Raun 1982: 48); < kasks koppe (Viires 1960: 86); < kasks kop, koppe (Liin 1964: 53)
- Läti keel: lt kapa ein kleines Maß < asks kopp, koppe 'ein Hohlmaß' (Sehwers 1953: 47);
- Sugulaskeeled: sm koppa [1786] kanto- tai säilytyskori, vasu; ontto tai kupera esine; kupu, suojus, kotelo (Korb; Hohlkörper; Haube, Gehäuse < lms deskr (SSA 1: 400); sm kuppi (1637) Tasse, Napf; is kuppi; krj kuppi; vdj kuppi < rts kopp 'kuppi' (todennäk. samalta taholta erikseen myös ee kopp: kopa 'kauha, kippo; kuppi') (SSA 1: 446)
kuul, kuuli 'metallkera' < kasks kule, kûle 'Kugel'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 291) löhd, -i 'Kugel'; (Hupel 1780: 207) lööd, -i od. löe 'die Kugel'
- Murded: kuul (-l´), kuuli '(tulirelva) kuul' eP Krk sporT sporV; kuul, `kuuli R (EMS IV: 145)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 464 kūl´, kūli 'Kugel, Ball'; Wiedemann 1893: 422 kūl´, kūli (kuhl, kuli) 'Kugel, Ball'; ÕS 1980: 324 kuul;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 kule 'ein keulen-, kugelartiges, bauchiges Gefäß; Hode; Keule, Mörserkeule'; Schiller-Lübben kule 'ein keulen- (kugel-) artiges, bauchiges Gefäß?; Hode'; MND HW II: 1 +kugel 'Kugel, Schießkugel (erst 16. Jh.)'; kûle 'runder, knotenförmiger oder verdickter Gegenstand (vgl. +kugel); Flintenkugel (Hamburg 1628)'
- Käsitlused: < sks Kugel (EEW 1982: 1072); < asks Kuele (Raun 1982: 57); < Bsks Kugel 'kuul' (EES 2012: 197); < asks kuel 'kuul' (EKS 2019)
- Sugulaskeeled: sm kuula, kuulo (1786) luoti, ammus / Kugel < rts kula 'luoti; kuhmu; pallo' (SSA 1: 456); lv gun̄giĺ, guŋ́̄gĺə̑z Kugel; kūgə̑l Kugel (Kettunen 1938: 63, 169)
loorber, loorberi 'loorberipuu leht (vürtsina) (Laurus)' < kasks lôrbere 'Lorbeer'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 190) packatis kui üx Loerber|Puh; (Müller 1600/2007: 782) packatis kui üx LoerberPuh (37. jutlus); (Stahl 1637: 88) lohrber, [lohrber]i∫t 'Lorbeer'; (Stahl LS I 1641: 219) kudt üx Lohrberipuh 'wie ein Lorbeerbaum'; (Göseken 1660: 291) Loorbeer 'Lohrbeer'; (Göseken 1660: 477) Loorbeer 'Lorbeer'; lorbeeri Rantz (loorberipärg) 'Lorbeerkrantz'; loorbeeri puh 'Loorbeer Baum'; (Helle 1732: 138) loormarri 'die Loorbeer'; (Helle 1732: 299) loorpäre pu 'Lorbeerbaum'; (Hupel 1766: 91) siis panne weel jure … kaddaka marjad, keemlid ja lorberid; (Hupel 1766: 153) teised andwad kolm katke toukatud lorberid pima weega; (Hupel 1780: 208) loormarja (loorperi) pu r., d. 'Lorbeerbaum'; (Lithander 1781: 561) kuppata sedda nattokesse Loorbäri lehte, ja terwe Pipraga; (Hupel 1818: 128) lorper, -i r. d. 'Lorbeere'; lorperi pu 'Lorbeerbaum'
- Murded: `loorber, -i Sa Rei L Juu Trm Lai KJn Räp; `luorber R(`luober VNg, `luereberi Jõe); `lu̬u̬rber Hää Hel San; `lu̬u̬ber(i) Kod M; `lu̬u̬rbärg Krl; `lu̬u̬sber´g Lei; `lu̬u̬perä Plv Räp; loribär JMd (EMS V: 422)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 585 lōrbēr, lōrbēri; lōrberi, lōrberi 'Lorbeer'; lōr-mari 'Lorbeere'; Wiedemann 1893: 530 lōrbēr, lōrbēri; lōrberi, lōrberi (lorber, lorberi, lōrperi) 'Lorbeer'; lōr-mari 'Lorbeere'; ÕS 1980: 381 loorber 'vürtsina kasutatavad loorberipuu lehed; loorberipuu';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 lôr-bere 'Lorbeere'; lôrberenbôm 'Lorbeerbaum'; Schiller-Lübben lorolie 'Lorbeeröl'; MND HW II: 1 lôrbēre (loer-), lôre- 'Lorbeer, Laurus, der Baum oder seine Teile'; lōrbēr(en)bôm 'Lorbeerbaum'
- Käsitlused: < sks Lorbeer (EEW 1982: 1363); < kasks lôr-bere (Raun 1982: 79); < asks lôrbere (Liin 1964: 62); < asks Lôrbere ~ sks Lorbeer (Ariste 1963: 95); < asks lōrbere 'loorber' (EES 2012: 250)
- Läti keel: lt † luõzbẽres [1638 Loßbehres] Lorbeer < mnd. lōrbere (Sehwers 1918: 91, 153); lt luorbẽres, luozbẽres Lorbeeren < mnd. lōrbēr (Sehwers 1953: 74);
- Sugulaskeeled: sm laakeri [1874] mauste- ja koristekasvi Laurus / Lorbeer < rts lager; is laurillehti laakerinlehti < vn лавр (SSA 2: 31); vdj lavroovoi loorberi-; лавровый (VKS: 591); lv lùo̯zbə̑r, lùo̯rbōr Lorbeer (Laurus) (Kettunen 1938: 208); lv lūozber loorber; lauri (LELS 2012: 179)
nõge|nool, -noole 'kala, jõesilm (Petromyzon fluviatilis)' < kasks nēgenôge 'Neunauge'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 229) Silm /a 'Neunaug'; (Göseken 1660: 309) üdixa Silm 'neun Aug'
- Murded: noginuol Kuu; nögenool (näge-) Jäm; näägenook Khk; neinuk San; pl neinugiʔ Har; `neinok Hää; `neinook Kod Pil (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 749 nõge-nōl´ (O) 'Neunauge'; Wiedemann 1893: 680 nõge-nōl´, nägunōl´ (O) 'Neunauge'; Wiedemann 1869: 752 nõge-nōg, -nōl´, -nȭl (O) 'Neunauge'; Wiedemann 1893: 683 nõge-nōg, -nōl´, -nȭl (O) 'Neunauge'; Wiedemann 1869: 1151 üheksasilm, üheksasilmaline 'Neunauge'; Wiedemann 1893: 1043 üheksasilm, üheksasilmaline 'Neunauge'; EÕS 1930: 615 nõgenool '= silm, silmu';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 negen-oge 'Neunauge, nonoculus, murenula'; Schiller-Lübben negenoge 'Neunauge, piscis, nonoculus, murenula'; MND HW II: 1 nēgenôge 'Neunauge, Bricke, Lampreta, aalähnlicher Süßwasser- oder Meeresfisch mit 7 Kiemenspalten hinter dem rechten Auge, murenula, nonoculus, sehr beliebter Speisefisch'
- Käsitlused: < kasks negenoge (EEW 1982: 1759); < kasks nēgen-ōge 'jõesilm' (Kendla 2014: 190)
- Läti keel: lt nẽģis, nẽģenuõgs Neunauge < mnd. negenōge (Sehwers 1918: 154); lt nẽģis, nẽģenuogs Neunauge (petromyzon fluviatilis) < nd. nēgenōge 'Neunauge, Lamprete, Bricke' (Sehwers 1953: 83); nēģis Neunauge (petromyzon fluviatilis) < mnd. nēgenôge (Jordan 1995: 80);
- Sugulaskeeled: lv nēgə̑z Neunauge (Petromyzon fluviatilis) < kasks negenoge (Kettunen 1938: 244)
pink, pingi 'iste' < kasks benk, bank 'Bank'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 267) sÿß peab tæma kowa Benckide echk pißuth hölckede pæl læßima; (Müller 1600/2007: 472) eb pidda mitte se Pencke alla ... heitetuth sama (26.08.1604); (Müller 1600/2007: 526) kowa Benckide echk pißuth hölckede pæl (31.05.1605); (Rossihnius 1632: 284) senni minna panne sinnu wainlasset, üttes penckis sinnu jalla alla; (Stahl 1637: 39) Penck, pencki∫t 'Banck'; (Stahl HHb IV 1638: 14) kunni miña ∫ünno wainla∫et ∫ünno jalla pinckix pannen 'bis ich deine Feinde zum Schemel deiner Füsse lege'; (Gutslaff 1647-1657: 226) se om ütz bencki t. Jalgude allan; (Göseken 1660: 283, 566) Penck, -i 'Banck'; pencki 'geses (darauff man sitzet) als Benck'; (Göseken 1660: 601) rutzo penck (presspink) 'Presbrett (lacus)'; (Göseken 1660: 368) ialla Pencki 'Fusbank'; (Göseken 1660: 715) woolpencki (diivan) 'Faullbette'; (Hornung 1693: 29) Pink, Pingi / Acc. pl. Pinka & Pinkisid 'eine Banck'; (Vestring 1720-1730: 181) Pink, -ki 'Die Banck'; (Helle 1732: 158, 306) pink 'die Bank'; (Piibel 1739) teie armastate essimest pinki koggodusse koddade sees; (Hupel 1780: 239, 242) penk, -i d. 'die Bank'; pink, -i od. -o r. 'die Bank'; (Hupel 1818: 177) penk, -i d. 'die Bank'; (Lunin 1853: 137, 141) penk, -i d. 'скамейка, лавка'; pink, -i r. 'скамейка, лавка'
- Murded: pink, `pingi Kuu; pink, pingi S KPõ I Plt KJn; pin´k, pin´gi V; penk, `pengi R(`penki VNg Vai); penk, pengi L Kõp Vil; pen´k, pengi M T (EKI MK; EMS VII: 502)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 882, 908 peṅk, peṅgi (SW) '= piṅk'; piṅk, piṅgi 'Bank, Spiegelsitz im Boote, Gestell'; Wiedemann 1893: 823 piṅk, piṅgi (peṅk) 'Bank, Spiegelsitz im Boote, Gestell'; ÕS 1980: 515 pink;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 bank (banke, benke) 'Bank, bes. die Gerichtsbank. Das alte Gericht wurde durch vier Bänke gebildet.'; Schiller-Lübben bank 'Bank. Besonders Gerichtsbank. Das alte Gericht wurde durch vier Bänke gebildet.'; MND HW I bank, auch benk, banke 'Bank, Sitzgelegenheit, Schlafbank, Ruderbank; Gerichtsstätte; Verkaufstisch; Sandbank'
- Käsitlused: < kasks benke ~ rts bänk (EEW 1982: 2066); < kasks benk (Raun 1982: 122; Ariste 1963: 101; Liin 1964: 53; SSA 2: 336; EES 2012: 371); < asks bank, benk (Ariste 1940: 20); < rts penk ~ pink 'Bank' (Raag 1987)
- Läti keel: lt *benņ̃ķis [1638 Benckis] Bank < mnd. bank(e), benke (Sehwers 1918: 83, 143); beņ̃ķis < mnd. benk 'Bank' (Sehwers 1953: 10); beņķis, beņķe Bank < mnd. benk (neben bank) (Jordan 1995: 55);
- Sugulaskeeled: sm penkki [Agr] istuin; rahi; peruna- tai porkkanapenkki; rukin emäpuu / (Sitz)bank; Kartoffel- oder Gemüsebeet; Bank des Spinnrades < mrts bänker; is peŋkki; krj penkki; vdj penkki < sm (SSA 2: 336); vdj penkki pink; скамя (VKS: 897); lvS penk´, -id ~ pent´ Bank, Schemel (SLW 2009: 147); lv beŋ̄k̀ Bank < kasks benke (Kettunen 1938: 22); benk pink; sols (LELS 2012: 43)
plaat, plaadi < kasks plate 'Platte'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 592) raud plaati 'plaat (lamina)'; (Virginius 1687-1690) kiskus Hiskias Juda Kuningas Jssanda Koa Uksed ärra, nink need Kullased Platit; (Piibel 1739) sa pead teggema ühhe öhhukesse plati puhtast kullast; (Lithander 1781: 503) wotta ühhe ni suure ümmargusse plekk-plati, kui need kokidki on; (Hupel 1818: 184) plaat, -i r. d. 'eiserne Platte; lf. Plate'; (Lunin 1853: 143) plaat, -i r. d. 'желѣзный листь, жесть'
- Murded: plaat, `plaadi Kuu VNg Lüg; plaat, `plaada Lüg Jõh; plaat (-t´), plaadi Hi Mar Mär Hää sporKPõ Iis Kod Plt TLä VId; laet, laadi Sa Muh; laat´, laadi Mär Vig Lih Kse PJg Tor M (EKI MK; EMS VII: 554)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 924, 521 plāt´, plādi (lāt´) 'Platte, Metallplatte'; lāt´, lādi '= plāt´'; Wiedemann 1893: 838 plāt´, plādi (lāt´) 'Platte, Metallplatte'; ÕS 1980: 518 plaat;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 plate 'Platte, bes. plattgeschlagenes Metall; Brustplatte'; Schiller-Lübben plate 'Platte; die eiserne Brustplatte'; MND HW II: 2 plāte 'flache Scheibe, Platte; Holzscheibe, Metallplatte'
- Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 2091); < kasks plate (Raun 1982: 124; Liin 1964: 51; EES 2012: 375)
- Läti keel: lt † plãte Platte < mnd. plate (Sehwers 1918: 155); plāte, plāts Platt, Blechplatte, Fliese; Hölzchen, darin der Mühlenstock läuft; Überachse; kantiges Holz über den Wagenachse, auf dem der Wagenkorb ruht < mnd. plate 'Platte' (Jordan 1995: 82);
- Sugulaskeeled: sm laatta [1648] levy, littea kivi; litteä, laakea / Platte, flacher Stein; flach, platt < mrts plāta 'tasainen pinta, levy' (‹ kasks plāte) (SSA 2: 33-34); sm laatta Platte, flacher Stein; flach, platt < asks plāte ~ rts plåt (Bentlin 2008: 131); lv plō̬`t´, plå̬̄`t´ Platte (Kettunen 1938: 303); lv plat plaat; plate; plǭt plaat; plāts (LELS 2012: 247, 248)
pool, pooli 'kääv' < kasks spôle 'Spule'
- Esmamaining: Tartumaa 1582
- Vana kirjakeel: (Tartumaa 1582) Peter Poli; (Müller 1600-1606: 270-271) nÿ pea, kuÿ se langk, üche Kangkore Pola sees katke lehab; (Müller 1600/2007: 534) kuÿ se langk, üche Kangkore Pola sees (14.06.1605) 'kangru pooli sees'; (Göseken 1660: 389) Kangri pool 'spulpfeiffe'; kangro kehwe (kangapool) 'Waffel Spuel (spuelpfeiffe)'; (Göseken 1660: 568) pöeli 'SpuelPfeiffe'; (Virginius 1687-1690) Mino Päiwad omat nobbedambast ärra läänut, kui ühhe Kangri-pool; (Vestring 1720-1730: 186) Polid 'Weber-Spulen'; (Helle 1732: 161) polid 'Weber-Spulen'; (Piibel 1739) polle temmal uksid egga pomisid, nemmad ellawad üksi; (Hupel 1780: 246) poli d.; polid r. 'Weberspuhlen'; pool, -i r., d. 'die Spuhle'; (Hupel 1818: 190) pool, -i r. d. 'Spuhle'; (Lunin 1853: 146) pool, -i r. d. 'матушка, шпулька'
- Murded: puol, `puoli (-a) 'süstikupool; vokivärten' R; poel, pooli Sa Muh Lä Ris; pool, pooli (-a) Hi; pool´, pooli L sporKPõ Iis Trm Äks Plt; pu̬u̬l´, pooli KJn SJn Vil eL (EKI MK; EMS VII: 660)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 937 *pōl´, pōli; pōl, pōla (D) 'Spule'; Wiedemann 1893: 850 *pōl´, pōli; pōl, pōla (D) 'Spule'; ÕS 1980: 527 pool;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben spole 'Spule, Federspule, bes. Weberspule'; MND HW III spôle (spoele, spöle, spule) 'Spule, Gerät beim Spinnen und Weben'
- Käsitlused: < kasks spôle 'Spule' (EEW 1982: 2134); < kasks spole (Liin 1964: 51; Raun 1982: 126; EES 2012: 380)
- Läti keel: lt spuõle [1638 Spohle] Spule < mnd. spōle 'Spule, besonders Weberspule' (Sehwers 1918: 96, 160; Sehwers 1953: 118); spuõlêt spulen < mnd. spōlen 'spulen' (Sehwers 1918: 160; Sehwers 1953: 118); spuole, špuole Spule des Spinnrades < mnd. spôle 'Spule, Gerät beim Spinnen und Weben' (Jordan 1995: 94); spuolēt abspulen, spulen; eilig gehen < mnd. spôlen '(Garn) zum Spinnen und Weben auf die Spule winden, aufspulen' (Jordan 1995: 94);
- Sugulaskeeled: sm puola [1637] käämi; (tikkaiden) poikkipuu; pinna / Spule; Sprosse, Speiche < mrts spole 'käämi; (pyörän) puola; säle, sukkula' (vrd kasks spole, sks Spule) (SSA 2: 430); lv spùo̯ĺ Spule < kasks spōle (Kettunen 1938: 380; Raag 1987: 327); lv spūoļ pool; spole (LELS 2012: 304); spuoļõ poolida; spolēt (LELS 2012: 304)
- Vrd koots|pool
priit, priidi 'purje hoidev põikpuu või latt' < ? asks spriet, vrd rts sprit
- Esmamaining: Wiedemann 1893
- Murded: priit, priida 'purjepuu' Jäm Khk Tõs Khn Aud Hää; priit, priidu Khk; riit, riida Pöi Muh; riit, riidi Khk; preit, preidi Hi Rid (EKI MK; EMS VII: 749)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 877 prīt´, prīdi (M) 'schräge Stange am Bootsegel'; EÕS 1930: 825 priit 'laev. purjeritv (Spiet)'; priidipuri 'Sprietsegel'; ÕS 1980: 535 priit 'purje ülemist välisnurka ülalhoidev puu';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 sprêt 'Stange oder Baum, bes. eine Segelstange'; MND HW III sprêt 'eiserne, wohl gegabelte Stange; vom Mast ausgehende Segelstange, Spriet'
- Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 2173); < asks spriet 'Segelstange' (GMust 1948: 88)
- Sugulaskeeled: sm prii [1863] tanko, kolla veneen purjetta pingotetaan / Spriet < rts spri, sprit 'purje, joka levitetään sen poikki kulkevalla tangolla' (‹ hol spriet) (SSA 2: 410);
- Läti keel: lt sprĩtzẽģelis Segel in kleinen Booten (Sprietsegel) (Sehwers 1953: 118); lt šprite Stange, mit deren Hilfe man das Segel an den Mast befestigt < dt. Spriet 'am Maste befestigte Segelstange' (Sehwers 1953: 139); lt šprits (LELS 2012: 303);
- Sugulaskeeled: lv sprīt pirkel; šprits (LELS 2012: 303)
- Vt pukspriit
puur1, puuri 'looma või linnu hoiukoht' < kasks bûr 'Bauer, Käfig'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 475) Linno puur 'Baur / Vogelbaur'; (Göseken 1660: 665) Toaliken (linnupuur) 'Vogelbaur (cavea)'; (Helle 1732: 395) [mesilane] pane puri sisse 'thut sie ins Meysel-Häusgen'; (Lunin 1853: 153) puur, -i d. 'клѣтка'
- Murded: puur, `puuri R(`puuri Vai); puur, puuri 'linnupuur; pesakast; kanatool' Sa Muh Hi Mär Kse sporPä Ha JMd Koe Iis Kod Äks Plt M Puh TMr San Har VId (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 999 pūr´, pūri 'Bauer, Käfig'; Wiedemann 1893: 906 pūr´, pūri 'Bauer, Käfig'; ÕS 1980: 551 puur '(kinnipidamiseks)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bûr 'Bauer, Gehäuse'; MND HW I bûr 'Bauer, Käfig'; bûrkrûze, bûrbôm 'Dorfgemeinde zeichen („Vogelstange“)'
- Käsitlused: < kasks bur 'Bauer; Gehäuse' (EEW 1982: 2261); < kasks bûr (Raun 1982: 133; Liin 1964: 64); < asks būr '(linnu)puur, koda, karp' (EES 2012: 397)
- Läti keel: lt bũris Käfig, Vogelbauer < mnd. būr 'Käfig, Vogelbauer' (Sehwers 1918: 145; Sehwers 1953: 23); būris Vogelbauer; Zelt; schlecht gebauter Anbau < mnd. bûr (Jordan 1995: 58);
- Sugulaskeeled: sm puuri [1826; 1787 pyyry] (linnun)häkki, pesäpaikka t. -pönttö / Vogelbauer, Käfig < mrts bur, kasks būr 'aitta, mökki; pieni huone' (SSA 2: 445; SKES: 665-666)
pööning, pööningu 'katusealune, lakk' < kasks bȫninge 'Dachstube'
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 42) pöning, pöningi∫t 'Bühn, darauff man Korn ∫chüttet'; (Göseken 1660: 283) pöning, -i 'Bühn'; (Göseken 1660: 583) pöning 'Boden (als Kornboden)'; pöning 'bühn (im Hause)'; pöning 'Stockwerk (contignatio)'; (Virginius 1687-1690) ja wiis tädda Pööningi pääld mahha Koa sisse,; (Hupel 1780: 245) pöning, -o r., d. 'der Boden auf dem Hause'; (Hupel 1818: 186) pöning, -e od. -o r. d. 'Boden auf dem Hause'; (Lunin 1853: 144) pöning, -e od. -o r. d. 'чердакъ, верхъ'
- Murded: `püöning (-üe-), -i Kuu Hlj Lüg; `püöning, -u VNg RId; pööning (püö-, püe-), -i (-e) Vll Noa Rid Mar JMd Iis KJn Nõo TMr; pöönig, -e Tõs; pöönik, -i Har; pöönig (pöönik), -u Aud M San sporV(bõõnik, bõõnigu Lei); pööning (püö-), -u Khk Muh Var sporPä Tür Koe VJg Kod Äks Trv TLä Rõn San; peening, -u Var Mih; pööning, -a Jäm Kaa (EKI MK); pöning, -i HMd; pöning, -u Juu; pening (penig), -i (-e) sporL Lai Plt KJn; pening (penik), -u Lih Tõs Tor Hää Nis Rap Pai (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 942 pȫniṅg, pȫniṅgi 'Boden (oben im Hause)'; Wiedemann 1893: 855 pȫnik, pȫniku = pȫniṅg; pȫniṅg, pȫniṅge (d), pȫniṅgi (pȫnik) 'Boden (oben im Hause)'; ÕS 1980: 562 pööning;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 boninge '(Bühnung), Decke eines Stockwerkes'; Schiller-Lübben boninge 'Decke eines Stockwerks'; MND HW I bȫninge 'Bühne, Erhöhnung, Decke eines Stockwerks'; bȫne, *bȫn 'Bühne, bretterne Erhöhung; Boden, Dachboden; Obergeschoß, Stochwerk'
- Käsitlused: < kasks boninge (EEW 1982: 2335; Raun 1982: 136; Ariste 1963: 102; Liin 1964: 52; EES 2012: 406); < asks boning (Ariste 1972: 96)
- Läti keel: lt bẽniņš, bẽliņgis [1638 Behnings] Bodenraum < mnd. böninge (Sehwers 1918: 83, 143); bẽniņš, bēliņģis der obene Boden, Bodenraum, das Stockwerk < mnd. bȫninge 'Decke eines Stockwerks' (Sehwers 1953: 11); bēniņš Bodenraum, Boden < mnd. bȫninge 'Bühne, Erhöhung, Empore, Decke eines Stockwerks' (Jordan 1995: 54);
- Sugulaskeeled: sm pyöninki [1860] ullakko / Dachboden < rts bön(n)ing 'ullakko, luhti' (‹ kasks bȫninge) (SSA 2: 454); lvS bǟni Boden, Stockwerk (SLW 2009: 52); lv bēniɢ (bȫniɢ) Bodenraum < kasks böninge (Kettunen 1938: 22); bēņig pööning; bēniņi (LELS 2012: 43)
raad, rae 'linna omavalitsusorgan, linnanõukogu' < kasks rât 'Rat'
- Esmamaining: ametivanne 1570
- Vana kirjakeel: (ametivanne 1570, ‹ EKVTS 1997: 79) ninck außull Rhade, Isandee nynck ßelle tallÿya Lÿnnhall; (Awerbach 1589, ‹ EKVTS 1997: 94) keick auwusts Rads Isandette ehen tunnistut; (Rossihnius 1632: 302) se om selle Rattile wölgo; (Stahl HHb I 1632: Hiij) ninck linna radi I∫∫andade ehs 'vnd [für] Stadt Rähte'; (Stahl 1637: 98) Rahd, rahdi∫t 'Rath'; (Stahl HHb III 1638: 104) ∫e on ∫elle Radille wölgk 'der i∫t des Radts ∫chüldig'; (Stahl HHb IV 1638: 221) nende rahdikoddade ette 'für jhre Rathhäu∫er'; (Gutslaff 1648: 231) Raht/e 'Raht'; (Gutslaff 1647-1657: 225-226) Ke - - ütleb Raka, sahb sühdlick olla selle Rahtille; (Gutslaff 1648: 78) Rathi Isand 'Senator; raehärra'; (Göseken 1660: 295) Raad, -i 'Rahd'; (Göseken 1660: 587) Rahdi-Jssand 'Raht-Herr'; Rahdi-Kodda 'Raht-Haus'; Rahdi-Sehdus 'Raht-Schlus'; (Göseken 1660: 371) Jummala Rahd (jumala nõu, tahtmine) 'Gottes Raht'; (VT 1686) andke teije nühd Üllembälle Pähmehelle nink Rahdille teedä; (Vestring 1720-1730: 194) Raad, -di 'Der Rath, Magistrat'; (Helle 1732: 164) raad 'der Rath, magistrat'; (Helle 1732: 322) raad 'der Rath'; (Piibel 1739) üks mees, Josep nimmi, kes rae-issand olli; (Hupel 1780: 251) raad, raadi od. rae r., d. 'Rath, Stadtrath'; (Hupel 1818: 197) raad, -i od. rae r. d. 'Stadtrath, Rath'; (Lunin 1853: 153) raad, -i ~ rae r. d. 'магистратъ, совѣтъб ,судъ'
- Murded: raad, rae Jõh (EKI MK); rae oone Khk; rae ärra Plt; rae isand Jäm Emm Kos KJn Har; rae koda Lüg Jäm Khk Kod Nõo Har; rae kohus Emm Trv; rae mõis Mar Tõs (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1030 rād´, rāe 'Rath, Stadtrath, Magistrat'; Wiedemann 1893: 933 rād´, rāe (rāe) 'Rath, Stadtrath, Magistrat'; ÕS 1980: 566 raad '(linnaomavalitsuse organ)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 rât 'Rat, Ratschlag; Beratung; beratende Versamlung'; Schiller-Lübben rât 'Rath; Beschluss; der Rat, Senat'; MND HW II: 2 rât (rad, raad, rait) 'Beschluß, Entscheid; Gruppe von Personen, beratende Versammlung; Gemeinschaft, Stadtrat, (in Rom:) Senat'
- Käsitlused: < kasks rât, vrd sks Rat (EEW 1982: 2359); < kasks rât (Raun 1982: 137; Ariste 1940a: 110; Ariste 1963: 102; Liin 1964: 47); < asks rāt 'nõu, abi; nõukogu' (EES 2012: 410)
- Läti keel: lt *rãtũzis Rathaus < mnd. rāthūs (Sehwers 1918: 156); lt rãteskuñgs [1587 Rateskungems] Ratsherr < dt. (Sehwers 1918: 81);
- Sugulaskeeled: sm raati [Agr radhi] neuvosto, maistraatti < mrts radh 'neuvosto; neuvo, apu' (SSA 3: 35); sm raati < asks rât 'Fürsorge, Verfügungsgewalt' ~ rts råd 'Rat; Ratschlag, Hilfe' (Bentlin 2008: 166); lv rō̬`t-izànd Ratsherr < sks Rat (Kettunen 1938: 345)
- Vrd raatus
raam, raami 'ümbritsev ääris' < kasks rame 'Rahmen'
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 39) rahm, rahmi∫t 'Todtenbahr'; (Gutslaff 1648: 207) Ramm 'Bâre, Todten-Bâre'; (Göseken 1660: 586) Raam, -i (kanderaam) 'Bahr darauff man etwas träget'; (Göseken 1660: 628) Sitta Raam (sõnnikukanderaam) 'Mist-Baar'; (Göseken 1660: 633) Surnu Raam 'Todten-Baar'; (Göseken 1660: 587) Raamit 'Raamen / Fenster oder Neyerämen'; (Hornung 1693: 24) Raam 'ein Rahmen darauff was wirket wird'; (Vestring 1720-1730: 195) Raam, -mi 'Die Todten-baar'; (Helle 1732: 164, 322) raam 'der Rahmen'; (Piibel 1739) pannid neid wodide ja ramide peäle; (Hupel 1780: 251) raam, -i r., d. 'Rahmen'; (Hupel 1818: 197) raam, -i r. d. 'Rahmen; Trage; Todtenbahre'; (Lunin 1853: 153) raam, -i r. d. 'пяльцы, носилки'
- Murded: raam, `raami R(`raami Vai); raam, raami (-oa-, -ua-) eP; raam´, raami eL (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 424, 1031 krām, krāma '= rām'; rām, rāmi 'Rahmen, Sänfte'; Wiedemann 1893: 934 rām, rāmi (krām) 'Rahmen, Sänfte'; ÕS 1980: 567 raam; Tuksam 1939: 785 Rahmen 'raam; raamistik; šassii';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 rame 'Rame, Einfassung; bes. der Scherrahm u. der Wandrahm der Weber, Tuchbereiter, Färber; Fensterrahm'; Schiller-Lübben rame, ramen 'Rahm, Einfassung, bes. der Wandrahm, der zur Bereitung (zum Trocknen) des Tuches'; MND HW I rāme, rām 'Einfassung von Gebäudeöffnungen, Fensterrahmen; hölzernes Gestell, Rahmen zum Trocknen und zur weiteren Bearbeitung von Tuchen, Wandrahm'
- Käsitlused: < kasks rame 'Rahm, Einfassung', vrd sks Rahmen (EEW 1982: 2365-2366); < kasks rame (Raun 1982: 137); < kasks rame, ramen (Ariste 1963: 102; Liin 1964: 54; EES 2012: 411)
- Läti keel: lt rãmis Rahmen < mnd. rame (Sehwers 1918: 156); lt rãmis Rahmen < dt. Rahm (Sehwers 1953: 98); rāmis, rāms Rahmen < mnd. rame (Jordan 1995: 84);
- Sugulaskeeled: sm raami [1804] kehys / Rahmen < rts ram 'kehys' ( ‹ kasks rame 'Rahmen'); is rāmi; vdj rāmi < ee ~ sm; krj roama; Akrj rama; vps ram < vn рам (SSA 3: 33); lv rō̬m Rahmen < sks (Kettunen 1938: 344-345); lv rǭm raam; rāmis; pūrǭm puuraam; koka rāmis (LELS 2012: 260, 273)
rant, randi '(talla)äär, serv' < kasks rant, sks Rand
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 293; 214) Witsaga wanna Taalder 'Der Rand um eine Müntze'; Särwe / Sörwe 'Der Rand am Geschirr'; (Hupel 1780: 448) äär r., weer d. 'Rand'; wits r. d. 'Rand an Münzen, und um Korallen'; parras r. 'Rand am Grabe'; sörw, särwe r.; kerre, huul d. 'Rand am Gefäß'; uur, huurde r., d. 'der unterste Rand an Gefäßen'
- Murded: rant, `randi R(`ranti Vai); ran´t, randi (-n´-) S Lä Saa Juu KuuK Jä Kad VJg Kod Plt KJn Trv Krk Puh Ote V; kran´t, kran´di Jäm Plt; pran´t, pran´di Vig (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1022 ran´t, ran´i 'Rand'; Wiedemann 1893: 926 ran´t, ran´i 'Rand'; ÕS 1980: 574 rant 'serv, äär, ääris';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 rant 'Rand, Umfang, Kreis'; MND HW II: 2 rant (Pl. rande) 'Einfassung (an Kleidungsstücken oder Schuhen); Beschlag des Schildes; obere Begrenzung eines Gefäßes'
- Käsitlused: < kasks rant 'Rand', vrd sks Rand (EEW 1982: 2413); < kasks rant (Raun 1982: 139); < asks rant ~ sks Rand 'äär, serv; ääris' (EES 2012: 419)
- Läti keel: lt † rañte Rand, Kante < mnd. rant 'Rand' (Sehwers 1953: 98);
- Sugulaskeeled: sm rantu [1787] raita, juova, viiru; kengän reunos / Streifen (z. B. im Stoff), Keder (am Schuh) < mrts rand 'reuna, reunus; laita; juova, raita; kengän reunos'; is rantti kengän (pohjan) reunos; krj rantu raita < sm; krj rantta, rant(t)u (kengän) reunos < vn рант; lv rānta kolo, juova, viiru < lt (‹ ee) (SSA 3: 48); lv rānt̆ta kerbe, strich, streifen < lt ranta (Kettunen 1938: 331)
röstima, (ma) röstin 'praadima, küpsetama'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 604) rostida (praadida, küpsetada) 'rosten (terrere)'; (Virginius 1687-1690) Panni sees öliga peat sina sedda teggema, nink Rosti pääl Rostima; (Hupel 1780: 258) röstima; röstitama d. 'rösten'; (Lithander 1781: 23) Nüüd peab sull röstitud saija wilud walmis ollema; (Hupel 1818: 208) röstima; röstitama r. d. 'rösten'; (Lunin 1853: 161) röstima, röstitama r. d. 'жариться, жарить'
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1081 rös´tima, -in; röstma, röstan 'rösten, vom eingeweichten Lindenbast die äussere, harte Schicht abstreifen'; Wiedemann 1893: 979 rös´tima, -in, rös´titama (röstma, rȫs´tima) 'rösten, vom eingeweichten Lindenbast die äussere, harte Schicht abstreifen'; EÕS 1937: 1206 röstima 'kok. liha, kala või puuvilja laustulel kiiresti praadima (rösten, grillieren)'; ÕS 1980: 607 röstima 'kok. toiduainet rasvata pruunistama või kergelt küpsetama';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 rôsten, rôsteren 'rösten'; Schiller-Lübben rosten, rosteren 'rösten'; MND HW II: 2 rôsten, rosten, rö̂sten, rösten 'durch Hitzeinwirkung garen und knusprig werden lassen'
- Käsitlused: < kasks ~ sks rösten '(auf dem Bratrost)' (EEW 1982: 2618); < kasks rôsten (Raun 1982: 148); < kasks rosten (Liin 1964: 56; Ariste 1972: 97; EES 2012: 448)
- Läti keel: lt restêt rösten (Sehwers 1953: 99)
- Vt röst
rünt, ründi 'kala (Cobitis L.)' < kasks gründel(e) 'Gründling'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 287) trullinck 'Gründling'
- Murded: rün´t, ründi San; rünt, ründa Plv (Saareste I: 898); krundul, `krundil´ 'rünt' Krl Har Rõu; rundul´ Har Rõu Lei (EKI MK); `krintlik 'rünt' Kan (EMS III: 848); krõnklik, krõngling 'rünt' V (Saareste I: 898)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1095 rünt, ründä (d) 'Gründling (Cobitis L.)'; Wiedemann 1893: 991 rünt, ründä (d) 'Gründling (Cobitis L.)'; EÕS 1937: 1214 rünt 'zool. hürilane, (kivi)maidel, kivikala (Gründling, Gressling)'; ÕS 1980: 609 rünt '(Gobio Gobio)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben grundele, grundelink 'Gründling'; MND HW II: 1 grundel(e), gründel(e) (gründelin), gründelinc 'Gründling; Kreß(ling)'
- Käsitlused: < kasks... ~ sks Gründling (EEW 1982: 2631); < asks grundele, grundelink ~ sks Gründling 'rünt' (EES 2012: 451)
- Läti keel: lt † gruñdulis [1638 Grunduli∫ehi] Gründling (gobio fluviatilis), ein Fisch < mnd. grundel(e) (Sehwers 1918: 35, 87, 148; Jordan 1995: 63);
- Sugulaskeeled: lv grūndil´ Gründling (Cyprinus gobio) < kasks grundele (Kettunen 1938: 62)
saal, saali 'suur avar ruum' < kasks sâl, sks Saal
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 316) Ninck temma sahb teile ütte suhre plastritut Sahli näitma; (Stahl 1637: 103) tubba 'Saal'; (Gutslaff 1648: 233) Tuba / Tarre 'Saal'; (Göseken 1660: 636) Suhr tubba 'Saal'; (Virginius 1687-1690) sis läks täma Kuninga Koa Saali sisse; (Helle 1732: 172) saal 'der Saal'; (Hupel 1780: 261) saal, -i r. 'der Saal'; (Hupel 1818: 212) saal, -i r. d. 'der Saal'; (Lunin 1853: 164) saal, -i r. d. 'залъ'
- Murded: saal, `saali 'avar ruum' R(`saali Vai); sael, saali Sa; saal, saali Muh Hi Mar Mär Tõs Tor Hää; saal, saali (-oa-, -ua-) sporKPõ sporI Plt Pil KJn; saal´, saali M Puh Krl Rõu Plv Vas (EKI MK); saal, `saali 'kiriku kooripealne' Hlj VNg Lüg; saal´ (soal´, sual´) VMr VJg Sim I Äks T V (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1118 sāl´, sāli 'Saal'; Wiedemann 1893: 1012 sāl´, sāli 'Saal'; ÕS 1980: 610 saal;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 sal, sāl 'Niederlassung, Wohnsitz; Wohnung, bes. v. Fürsten u. herren, Palast; Saal, Halle'; Schiller-Lübben sâl 'Niederlaßung. Sitz, Wohnsitz der Fürsten und Herren; Palast, sael, pallacium, aula.'; MND HW III sāl (sael, saal, sahl) 'Wohnsitz eines weltlichen oder geistlichen Fürsten; königliche Burg; Kapitelsaal; bürgerlicher Versammlungsraum; Festraum bes. für Gildefestlichkeiten; hochgelegener Raum zu Wohnzwecken etc.'
- Käsitlused: < sks Saal ~ kasks sâl (EEW 1982: 2645); < sks Saal (Raun 1982: 150); < asks Saal (Liin 1964: 52); < asks sāl 'vürstide ja valitsejate elukoht' ~ sks Saal 'saal' (EES 2012: 453)
- Läti keel: lt zãle [1638 Saal] Saal < mnd. sāl 'Saal' (Sehwers 1918: 100, 165; Sehwers 1953: 162); zāle Saal; Herrenhaus, Wohnhaus des Gutsherrs < mnd. sāl 'Wohnsitz eines weltlichen oder geistlichen Fürsten, königliche Burg; Saal' (Jordan 1995: 111);
- Sugulaskeeled: sm sali [Agr] Saal; größeres Wohnzimmer < mrts sal 'sali' (SSA 3: 147); lv zō̬l Saal < sks (Kettunen 1938: 402; Raag 1987: 328); zǭl saal; zāle (telpa) (LELS 2012: 377)
tint, tindi 'kala (Osmerus Eperlanus L.)' < kasks stint 'Stint'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 293) Tint, -i 'Stintz'; (Vestring 1720-1730: 63) Tint, -di 'Eine Stinte'; (Hupel 1780: 284) tint, -i r., d. 'die Stinte (Fisch)'; (Hupel 1818: 246) tint, -i r. d. 'Stinte (Fisch)'; (Lunin 1853: 194) tint, -i r. d. 'снятокъ'
- Murded: tint (-n´-), tindi 'meritint' S L HMd; tint, `tinti R(`tinti Vai); tin´t, tin´di (-n-) 'Peipsi tint' TaPõ sporeL (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1281, 210 tin´t, tin´di 'Stint'; tin´di-kala, tin´t-kala 'Tintenfisch' (Sepia officinalis); Wiedemann 1893: 1159, 191 tin´t, tin´di 'Stint'; tin´di-kala, tin´t-kala 'Tintenfisch' (Sepia officinalis); Wiedemann 1869: 209 hobuse-kala, hou-kala 'Stint'; Wiedemann 1893: 190 hobuse-kala, hou-kala 'Stint'; ÕS 1980: 713 tint '(kala)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 stint 'Stint, gubius'; Schiller-Lübben stint 'Stint'; MND HW III stint 'Stint, Spierling, Gründel; beliebte Fastenspeise der ärmeren Bevölkerung'
- Käsitlused: < kasks stint ~ sks Stint (EEW 1982: 3180); < vrd kasks stint (Raun 1982: 177); < kasks stint 'Stint' (Liin 1964: 64; EES 2012: 531; Kendla 2014: 190)
- Läti keel: lt † stiñte Stint < mnd. stint (Sehwers 1918: 160); stinte Stint < mnd. stint 'Stint' (Sehwers 1953: 123; Jordan 1995: 96);
- Sugulaskeeled: sm tintti [1886] pieni kala, sintti / kleiner Fisch < rts stint 'muikku; jk särjensukuinen kala; kiiski' (SSA 3: 297); lv stin̄t̀ Stint (= salàk̆kə̑z) < kasks stint (Kettunen 1938: 381); lv tīnta tint, norss; salaka (LELS 2012: 327)
tobias, tobia 'kala (Ammodytes Tobianus L.)' < kasks tobias 'Tobiasfisch'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: tobias Muh L; `toobias Emm; tobin(as) Kse Var; tobjas Vll Rid; tobjus Var (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1300 tōbijas (tōbias), tōbija 'Tobiesenfisch, Sandaal'; Wiedemann 1893: 1176 tōbijas (tōbias), tōbija (tobjus) 'Tobiesenfisch, Sandaal'; EÕS 1937: 1552 tobias 'kala, Ammodytes (Sandaal)'; ÕS 1980: 715 tobias 'kala';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 tobias 'Name eines Fisches (ammodytes tobianus)'; Schiller-Lübben tobias 'ein Fisch'; Schleswig-Holstein Tobian 'Tobiasfisch'; Tobies 'kleiner stintartiger Fisch'
- Käsitlused: < kasks tobias (EEW 1982: 3194; EES 2012: 533; Kendla 2014: 190)
- Läti keel: lt stubjis, tubjis der Tobiasfisch < mnd. tobias (ammodytes tobianus) (Sehwers 1953: 146; Jordan 1995: 104)
toll1, tolli 'pikkusmõõt' < kasks tol(le) 'Zoll'
- Esmamaining: Lenz 1796
- Vana kirjakeel: (Lenz 1796: 41) Leika sis - - Jure tükkid kolm Tolli piutses; (Lenz 1796: 58) Üts Ots, mes 12 tollid pik om, peap 8 tolli piutses - - ärra leikatus sama.; (Lunin 1853: 197) tol, -li r. d. 'дюймъ, пошлина'
- Murded: toll, `tolli 'mõõt' R(`tolli Vai); tol´l (-ll), tolli (-l´l) S Lä Aud Tor Hää Saa Ha Jä VJg sporI Äks Plt KJn SJn M sporTLä Kam Rõn San Har Lei VId (EKI MK); `tollima (-l´l-) 'tollipulgaga mõõtma' Kuu Lüg Kse Hää JMd Koe Iis Trm; `tol´ma (-me) Trv Hls Krk San Krl Har Rõu Plv Vas (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1292 tol´l´, tol´l´i 'Zoll, Zollmaass'; Wiedemann 1893: 1169 tol´l´, tol´l´i 'Zoll, Zollmaass'; ÕS 1980: 717 toll '(endisaegne pikkusmõõt)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 tol, tolle 'die äuβerste Spitze eines Zweiges; der Zweig selbts'; Schleswig-Holstein Toll (tol) 'Zoll (Längenmaß)'; Tollstock 'Zollstock'
- Käsitlused: < kasks tol(l)e (EEW 1982: 3215); < kasks tol (Raun 1982: 179; EES 2012: 536)
- Läti keel: lt *tul̃lis, tul̃le Zoll < mnd. tol, tolle (Sehwers 1918: 51, 163); lt col̃lis Zoll (Maß) < dt. (Sehwers 1918: 67); lt tul̃le, tul̃lis Zoll (Maβ) < nd. toll 'Zoll' (Sehwers 1953: 146); lt dũms Zoll (Maß) < nd. dum 'Zoll (Maß)' (Sehwers 1953: 30); tulle Zoll (Maß) < mnd. tol (Jordan 1995: 104);
- Sugulaskeeled: vdj d´uima toll < vn дюйм (VKS: 186); lv tol̄´ Zoll (Längenmass) (Kettunen 1938: 427); toļ toll; colla (LELS 2012: 328)
tormama, (see) tormab 'rajuma; ründama' < kasks stormen 'stürmen'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 360) ninck stormiwat keickest Paickast; (Müller 1600/2007: 460) keicke nente Pola Mukade kz meddÿ pæle stormiwat (26.08.1604) 'tormavad'; (Rossihnius 1632) ninck tormasit üttelesse temma mannu; (Stahl 1637: 119) tormima, tormin, tormi∫in, torminut '∫turmen'; (Stahl LS I 1641: 120) Je∫us on ∫e pörgkohauda torminut 'Je∫us hat die Helle ge∫türmet'; (Göseken 1660: 297) tormima 'Sturmen'; (Göseken 1660: 667) tormima (tormama) 'Stürmen'; Tormi johxma 'Sturm lauffen'; (Piibel 1739) nemmad tormasid ühhel melel mängiturro peäle; (Hupel 1818: 251) tormama r. 'stürmen'
- Murded: `tormima 'tormama' Muh (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1297 tormama, -an 'stürmen, bestürmen'; Wiedemann 1893: 1174 tormama, -an 'stürmen, bestürmen'; ÕS 1980: 721 tormama;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 stormen 'stark wehen, stürmen, toben; stürmend angreifen u. nehmen'; Schiller-Lübben stormen 'stürmen, toben, poltern, stürmend angreifen und nehmen'; MND HW III störmen, ○stürmen 'als Naturvorgang'
- Käsitlused: < kasks stormen (Ariste 1963: 105-106; Liin 1964: 47, 61); < kasks störmen, stormen 'Sturm laufen', vrd rts storma (Raag 1987: 337)
- Läti keel: lt stũrmêt [1638 ∫turrmeht] stürmen (Sehwers 1918: 97); lt sturmêt stürmen < mnd. stormen 'stürmen' (Sehwers 1953: 127); sturmēt stürmen < mnd. störmen (Jordan 1995: 99);
- Sugulaskeeled: sm tormata [1787; 1616 stormata] myrskytä; rynnätä, syöksyä / stürmen < mrts storma 'myrskytä; rynnätä' (vrd kasks störmen, stürmen, sks störmen); krj tormata syöksyä < sm (SSA 3: 312)
tross2, trossi 'kraamikoorem' < kasks trosse, Bsks Tross
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 668) Rossi pois (teener) 'tros bube (calo)'; (Piibel 1739) pannid need wäetimad lapsed ja lodussed ja trossid ennese eel käima; (Lunin 1853: 199) tros, -i d. 'обозъ, поклажа'
- Murded: tross, `trossi 'kraam, koli; moonavoor; hobuküüt' Kuu Hlj; tross, trossi (-s´s-) Mar Mär Ha JMd VJg Trm Lai Plt Nõo Ote V; ross, rossi (-s´s-) Pöi Hää Pil M (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1324 tros´s´, tros´s´i 'Tross, Bagage, Fuhre'; Wiedemann 1893: 1199 tros´s´, tros´s´i (ros´s´) 'Tross, Bagage, Fuhre'; EÕS 1937: 1571 tross 'sõjaväe-, vankrite-, kraamivoor, pagas'; ÕS 1980: 728 tross 'voor; kraamikoorem';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 trosse, tros 'Tross, Gepäck'; Schiller-Lübben trosse 'Troß, Gepäck'; Hupel 1795: 241 Troß 'ein kleiner Bauerwagen auf welchem der Reisende ein wenig Futter für seine Pferde, oder andere Kleinigkeiten mit sich führt'
- Käsitlused: < kasks trosse (EEW 1982: 3278; SKES: 1371); < kasks trosse, Bsks Troβ (Raun 1982: 182)
- Läti keel: lt † trasa Troß < mnd. trosse (Sehwers 1918: 163); trasa Troß < mnd. tros(se) (Jordan 1995: 104);
- Sugulaskeeled: sm trossi, rossi [1642] kuormasto; kuorma, rahti; tavara, säly, kantamus < rts tross 'sotilaan pakkaus, kantamus' (‹ kasks trosse) (SKES: 1371)
tuur, tuura 'kala (Acipenser Sturio L.)' < kasks stôr 'Stör'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 673) Töri kalla 'Stör (sturio)'; (Vestring 1720-1730: 63) Tuur-Kalla 'ein Stöhr'; (Hupel 1780: 292) tuura kalla P. 'der Stöhr (Fisch)'
- Murded: tüir, tüira Mus; stüir, stüira Phl (EKI MK); `tuurakala Lüg; tuurakala Muh Emm Rid Mar Khn JMd Trm; tüirkala ~ stüirikala Phl; tüirakala Mus; tüürakala Ans Rid Hää (EKI MK); töönakala Khk; töörakala Jäm Khk Rei (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1360 tūr, tūra; tūra-kala 'Stör'; Wiedemann 1893: 1231 tūr, tūra; tūra-kala 'Stör'; Wiedemann 1869: 1372 tǖr, tǖra (tǖras); tǖra-kala (D) 'Stör'; Wiedemann 1893: 1240 tǖr, tǖra (tǖras); tǖra-kala (D) 'Stör'; Wiedemann 1869: 1305 tȫr, tȫra, tȫra-kala 'Stör' (Acipenser Sturio); Wiedemann 1893: 1181 tȫr, tȫra, tȫra-kala 'Stör' (Acipenser Sturio); ÕS 1980: 742 tuur = tuurakala (Acipenser);
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 stor(e) 'Stör'; Schiller-Lübben stôr 'Stör'; MND HW III stȫr(e) (stoer), ○stür 'Stör'
- Käsitlused: < ... 'Stör' (EEW 1982: 3390); < kasks stor(e) (Raun 1982: 186); < kasks stôr (Liin 1964: 64; Kendla 2014: 190); < ? asks stōr 'tuur' (EES 2012: 559)
- Läti keel: lt stuõre Stör < mnd. stōr 'Stör' (Sehwers 1953: 127); lt stūre, store Stör (acipenser sturis) < mnd. stü̂r (neben stȫr(e)) (Jordan 1995: 99); lt stora Stör (VLV 1944: 506);
- Sugulaskeeled: lvS tǖr Stör (SLW 2009: 207); lv tīr, tǖr, tīr-kala Stör (Acipenser sturio) < asks stur, kasks sture (Kettunen 1938: 424)
vammus, vammuse 'rõivas' < kasks wammes, wams 'Wams'
- Esmamaining: Tartumaa 1582
- Vana kirjakeel: (Tartumaa 1582) Hans Vamus; (Rossihnius 1632: 411) Sihs saiscket nüd ümber|keutetut teye nyutut se tötte kahn, ninck pähle tömbatut se raud|reiwa wammusse kahn sest euckedussest; (Gutslaff 1648: 245) Wammus 'Wambs'; (Göseken 1660: 299) wammus 'Wambs'; (Göseken 1660: 696) Wammus 'Wambs (thorax)'; (Göseken 1660: 517) nachkwammus 'koller'; (Vestring 1720-1730: 280) Wammus, -se 'Weisse baur unter kleid'; (Helle 1732: 203) wammus 'das weisse Bauer-Unter-Kleid'; (Piibel 1739) kes so kue ärrawottab, ärra kela ka mitte wammust; (Hupel 1818: 276) wammus r. d. 'Kamisol; weisses Unterkleid r.'; (Lunin 1853: 222) wammus r. d. 'камзолъ, фуфайка'
- Murded: `vammus, `vammukse (-sse) 'kuub' R; vammus, -(s)e '(pikk)kuub; jakk; kampsun' Sa Muh Emm L Ha JMd Hls Hel Puh; vammuss, -e I VlPõ Trv Pst KodT Urv Rõu; vammusk, -i '(üle)kuub' Krl Har (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1441, 1442 wambus, -e (S) '= wammus'; wammus, wammuse, wammukse 'Wams, Kamisol, Bauerrock'; Wiedemann 1893: 1303 wammus, wammuse, wammukse (wambus) 'Wams, Kamisol, Bauerrock'; ÕS 1980: 772 vammus '(riietusese)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 wambois, -bôs, -bous, -bus, -bes 'Wams, ein Teil der Rüstung, dann überh. Kleid für Brust und Leib, Camisol'; wammes, -mas, -mis, wames, wams = wambois; Schiller-Lübben wambôs (-bois), -bes, -bus, wammis 'Wamms'
- Käsitlused: < sks Wams, vrd küsks wambis, wambois (EEW 1982: 3699); < kasks wams, wammes (Raun 1982: 197); < kasks wambôs (-bois), wambus (Liin 1964: 57); < asks wambōs, wambus 'kampsun; pihtkuub' (EES 2012: 590)
- Läti keel: lt † va͠mži [1638 Wamba∫chi] Wams, Kamisol < mnd. wammes (Sehwers 1918: 42, 99, 164); lt vambaži, vambži, vamži, vamziz Wams, kamisol < mnd. wambes, wammes, wams 'Kleid für Brust und Leib, Kamisol' (Sehwers 1953: 151); vambadži, vambaži, vambudži, vamziz Wams, Kamisol < mnd. wambois, -bôs, -bous, -bus, wammis (Jordan 1995: 107);
- Sugulaskeeled: lvS vams, vamz, vambš Kleid, Rock (SLW 2009: 216); lv vāmž, vām’ž, vāmbə̑ks Wams, Frauenjacke mit Taille < sks Wams ~ küsks wambis, wambois (Kettunen 1938: 468)
viidikas, viidika 'kala (Alburnus alburnus)' < kasks witik, witeke 'Füdchen'
- Esmamaining: Vestring 1720-1730
- Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1570)? Wyttyka, Pagel; (Vestring 1720-1730: 63) Widikas, -ka 'Ein Wiedchen'; (Hupel 1780: 311, 535) widik, widikas r. 'Füdchen (Fisch)'; widikenne r., d. 'Füdchen (Fisch)'; (Hupel 1818: 284) widik, -a; widikas, -ka r. d. 'Füdchen (Fisch)'; (Lunin 1853: 228) widik, -a; widikas, -ka r. d. 'уклейка (рыба)'
- Murded: `viidikas, `viidika Jõe IisR Vai(-ga); viidikas, viidika Sa Muh L Ris Trm Äks KJn Kõp; viidik, viidika (-ä) Kod Vil Trv; viidik, viidike (-ge) T V(viit´k Räp Se); viidik, viidiku (-gu) Hi Hää Saa Iis Trv Hls San; viiding, -i Khk Plt Hel(-e); viidingas, viidinga Sa (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1524 wīdik, wīdiku, wīdike (d); wīdikas, wīdika; wīdikene, wīdikeze 'Füdchen, Weissfisch'; wīdiṅg, wīdiṅgu '= wīdikas'; Wiedemann 1893: 1376 wīdik, wīdiku, wīdike (d); wīdikas, wīdika; wīdikene, wīdikeze (wīding) 'Füdchen, Weissfisch'; ÕS 1980: 788 viidikas '(Alburnus alburnus)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 witink, witik, witeke 'ein Weissfisch (cyprinus alburnus)'; Schiller-Lübben witink 'eine Art kleiner Fische'; witteke 'ein kleiner Weißfisch (cyprinus alburnus)'
- Käsitlused: < vn..... ~ kasks..... (EEW 1982: 3817); < vrd Bsks Füdchen (Raun 1982: 203); < asks witik, witeke, witink 'viidikas' (EES 2012: 602; Kendla 2014: 161); < asks witik, witeke 'viidikas' (EKS 2019)
- Läti keel: lt vīķe < nd. wittke 'Weißfisch' (Sehwers 1953: 157); lt vīķe viidikas (ELS 2015: 1006);
- Sugulaskeeled: sm viitikka (Suomenlahdella) salakka (Vuorela 1979: 512); vdj viitikkõ; is viidikka < ee viidikas (EES 2012: 602)
vinn, vinna 'vinnastusseade, pöör' < kasks winde 'Winde'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 713) winne (tõstmisriist) 'Schraube / winde (trochlea)'; winne (tööriist vilja tõstmiseks) 'Winde / Kornwinde (sucula)'; (Hupel 1780: 313) win, -na oder -ni 'eine Winde (etwas aufzuwinden)'; (Hupel 1818: 287) win, -na od. -ni r. d. 'Winde (etwas aufzuwinden); Brunnenschwengel'; (Lunin 1853: 230) win r. d. 'воротъ, блокъ; оцепъ, курокъ'
- Murded: vinn, `vinna R; vinn, vinna eP(vind, vinna Var Mih); vinn, vinna M Ran; vin´n, vin´ni San V(võnd, võnnu Lei) (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1510, 1511 wind, winna '= winn'; winn, winna; win´n´, win´n´i 'Instrument zum Spannen oder Aufheben, Winde, Brunnenbalken, Block (auf Schiffen)'; Wiedemann 1893: 1364 winn, winna; win´n´, win´n´i (wind) 'Instrument zum Spannen oder Aufheben, Winde, Brunnenbalken, Block (auf Schiffen)'; Wiedemann 1869: 1512 winne, winde (G) 'Schraube'; Wiedemann 1893: 1365 winne, winde (G) 'Schraube'; ÕS 1980: 794 vinn, vinna;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben winde 'Winde'
- Käsitlused: < kasks winde (EEW 1982: 3865; EES 2012: 608); < asks winn, winne 'Winde, Block (auf Schiffen)' (GMust 1948: 45); < kasks winde 'Winde, Block (auf Schiffen)' (GMust 1948: 96)
- Läti keel: lt vinda Winde; Tau an der Fähre; Drahtseil < mnd. winde 'Winde' (Sehwers 1918: 164; Jordan 1995: 110); lt vinda, vinde Winde; das Tau an der Fähre; Brunnenschwengel und Strick < mnd. winde 'ein Werkzeug zum Winden' (Sehwers 1953: 158);
- Sugulaskeeled: sm vintti [1648] kaivon vipulaite; kelain / Brunnenschwengel; (Zugnetz)winde < rts vind, vinda 'kaivon vipu; nuottaveneen kela'; lv vīnda vintturi; kaivonvintti < lt vinda, vind (‹ sks) (SSA 3: 454); lv vīnda Winde, Hebel < kasks winde (Kettunen 1938: 493); lv vīnda vinn; vinda (LELS 2012: 366)
- Vt vinnama