[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kook, koogi < kasks koke 'Kuchen'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 82) Kohck, kohckist 'Kuche'; (Gutslaff 1648: 223) Watsa 'Kuche'; (Gutslaff 1648-56) ütte öhljeleiba kohki, ninck ütte ohhokesst watza; (Göseken 1660: 291) Koock, -a 'Kuche'; (Göseken 1660: 425) Kohk 'kuche (placenta)'; Kohke Paggar 'Kuchelbecker'; kohkekesset 'Küchlein (der Apotheker)'; (Göseken 1660: 591) Raud kohck 'Oblat / EysenKuche'; (Göseken 1660: 728) ölikohk 'ölkuche (laganum)'; (Göseken 1660: 566) peperkohck 'pfefferkuch'; (Virginius 1687-1690) Hapnematta Leiba, nink Hapnematta Koki, Ölliga seggatut; (Vestring 1720-1730: 91) Kook, -ki 'Der Kuchen'; (Helle 1732: 119, 322) kook 'der Kuchen'; (Piibel 1739) ta walmistas neile jodud ja küpsetas hapnematta kogid; (Hupel 1780: 189) kook, -i r., d. 'der Kuchen'; (Lithander 1781: 517) Kaks korda peab koki ahjo seest wäljawoetama; Kui se kook wägga happuks jääb; (Arvelius 1782: 66) saia ja koki; (Hupel 1818: 97) kook, -i r. d. 'der Kuchen'; (Lunin 1853: 69) kook, -i r. d. 'пирогъ'
• Murded: kook, koogi 'küpsetis' eP(kuo-, kua-); kuok, `kuogi R; kuuk, koogi eL (EMS III: 589)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 392 kōk, kōgi 'Kuchen'; Wiedemann 1893: 355 kōk, kōgi 'Kuchen'; ÕS 1980: 297 kook;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 koke 'Kuchen (Brot)'; Schiller-Lübben koke 'Kuchen'; MND HW II: 1 kôke (koeke, koike, kouke) 'Kuchen, kleineres oder größeres Stück Gebackenes';
• Käsitlused: < kasks koke 'Kuchen' (EEW 1982: 939; Raun 1982: 47; Ariste 1963: 93; Raag 1987: 324; EES 2012: 175); < kasks kōke (Liin 1964: 55)
• Läti keel: lt † kuõka Kuchen < mnd. kōke (Sehwers 1918: 151); lt kũka Kuchen < dt. (Sehwers 1918: 68); kuoka, kuõķis Kuchen < nd. kōk, kōke 'Kuchen; ein allgemeiner Name dem Backwerk (nicht Brot oder Semmel)' (Sehwers 1953: 61); kūka, kuoka Kuchen < mnd. kôke (Jordan 1995: 70);
• Sugulaskeeled: lv kok̄, kō̬k̀ Kuchen (Kettunen 1938: 143, 148)

köök, köögi 'söögivalmistamisruum' < kasks kȫke 'Küche'

• Esmamaining: Kullamaa 1524
• Vana kirjakeel: (Kullamaa 1524: 140) Janus koeke; (Gutslaff 1648: 223) Köki 'Küche'; (Göseken 1660: 291) Köeck, -i 'Küche'; (Göseken 1660: 456) köhki 'Küche'; köhki rihst 'küchen gereht'; (Vestring 1720-1730: 85) Köö, -gi 'Die Küche'; Köök, -gi 'Die Küche'; (Helle 1732: 116, 322) köök 'die Küche'; (Piibel 1739) ja kögid ollid tehtud alla müride külge ümberringi; (Hupel 1780: 185) köök, kögi r., d. 'die Küche'; (Arvelius 1790: 147) toa körwas olli temmal köök; (Hupel 1818: 91) köök, kögi r. d. 'die Küche'; (Lunin 1853: 64, 69) köök, kögi r. d. 'кухня'; köök, -e d. 'крестьянская кцхня'
• Murded: köök, köögi eP(-üö-, -üe-); kü̬ü̬ḱ, köögi eL; küök, `küögi R (EMS IV: 629)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 401 kȫk, kȫgi 'Küche'; Wiedemann 1893: 364 kȫk, kȫgi 'Küche'; ÕS 1980: 340 köök;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 koke, kokene, koke-hûs 'Küche; alles, was zur Küche gehört = Hoflager'; MND HW II: 1 kȫke (kocke, kogge), kāke, kȫke(ne) 'Küche, Kochhaus, Kochgelegenheit, Feldküche; allg. Versorgung mit Speisen, Verpflegung'
• Käsitlused: < kasks koke (EEW 1982: 1162; Raun 1982: 64); < kasks kokene, koke (Liin 1964: 52); < kasks köke (Ariste 1972: 95); < kasks (Raag 1987: 324); < asks koke, köke 'köök' (EES 2012: 212)
• Läti keel: lt ķẽķis Küche < mnd. kȫke 'Küche' (Sehwers 1918: 149; Sehwers 1953: 64; Jordan 1995: 71); ķêķis Küche < nd. kȫke (Sehwers 1953: 64);
• Sugulaskeeled: sm kyökki, köökki, köykki [1732] keittiö / Küche < rts kök 'keittiö' (‹ kasks koke, kokene); vdj kȫkki < sm ~ ee (SSA 1: 469; SKES: 258); vdj kuhni, köökki köök, laevaköök, kambüüs; кухня, камбуз (VKS: 493, 551); lv kēk̀, kē'k̀ Küche < kasks koke (Kettunen 1938: 117); lv kēk köök; virtuve, ķēķis (LELS 2012: 112)