[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

hunt, hundi 'metsloom, susi' < kasks hunt 'Hund'

• Esmamaining: Tartumaa 1582
• Vana kirjakeel: (Tartumaa 1582) Piotr Hund; (Tallinna Linnaarhiiv 1625) Hund, Hanß (karmann); (Stahl 1637: 131) Hunt, huntist 'Wolff'; (Stahl HHb II 1637: 234) üchtekit hunti 'Kein Wolff'; (Stahl HHb IV 1638: 221) Wata minna leckitan teid kudt Lambat, nendehuntide ∫ecka 'Siehe, Jch ∫ende euch wie Schafe mitte vnter die Wolffe'; (Göseken 1660: 351) hunt 'wolff'; Hunt hullub 'wolff heulet'; (Tallinna Linnaarhiiv 1710) Hunti Mattz; (Vestring 1720-1730: 40, 269) Hunt | Unt, -di 'der Wolff'; (Helle 1732: 96) hunt 'der Wolff'; (Helle 1732: 182) sussi 'der Wolf'; (Piibel 1739) Te͠ma würstid on temma sees kui hundid, mis saki kissuwad; (Hupel 1780: 158, 298) hunt, -i r. 'der Wolf'; unt, -i r. 'der Wolf'; (Arvelius 1787: 92) need on hundi perses; (Hupel 1818: 48) hunt, hundi r. 'der Wolf'; (Lunin 1853: 31) hunt, hundi r. d. 'волкъ'
• Murded: un´t eP M T; unt R(hunt Kuu, `unti Vai); unt Hi(hunt Phl) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1389 hun´t, hun´di 'Wolf'; Wiedemann 1893: 1256 hun´t, hun´di 'Wolf (auch in Machinen)'; ÕS 1980: 168 hunt;
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hunt 'Hund'; MND HW II: 1 hunt 'Hund als Haustier, Wachhund, Hetz-, Jagdhund'
• Käsitlused: < sks Hund ~ kasks... (EEW 1982: 407); < kasks hunt 'koer' (Raun 1982: 14; Ariste 1963: 89-90; Liin 1964: 63; Raag 1987: 325; EES 2012: 81)
• Sugulaskeeled: sm huntti (1874) (murt.) susi, suuri koira; laiskuri, hulttio /Wolf, großer Hund; Faulenzer, Lump < germ, vrd rts hund 'koira; laiskuri’'; sm huntti susi; is huntti susi < ee (SSA 1: 185); lv un´t Wolf (Kettunen 1938: 453)

koor, koori 'kirikurõdu; laulukoor' < kasks kôr 'Chor'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 149) nente Schole Poÿside kaas Chore siddes laulame; (Müller 1600/2007: 262) nente Schole Poÿside kaas Chore siddes laulame (17.07.1603) 'kooris'; (Göseken 1660: 285) Koor, -i 'Chor'; (Göseken 1660: 426) Koori 'Chor'; Koori laulajat 'Chor singer'; (Hupel 1780: 189) koor, -i r. 'das Chor in der Kirche'; (Hupel 1818: 97) koor, -i r. d. 'Chor in der Kirche'; (Lunin 1853: 70) koor, -i r. d. 'хоры въ церкви'
• Murded: koor, koori 'kirikurõdu; kooripealne; laulukoor' Sa Hi L K(-uo-, -ua-); kuur´, koori eL (EMS III: 616); koort, koordi 'kooriruum' Vig Iis(-ua-); kuord VNg Lüg (EMS III: 626); korr, korra 'koor(ipealne)' Lut (EMS III: 705); kuur, kuuri 'kooripealne' Emm Lä (EMS IV: 167)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 396, 467 kōr´, kōri 'Chor, Emporkirche; Sängerchor, Chorgesang'; kūr´, kūri 'Chor, Emporkirche'; Wiedemann 1893: 359, 424 kōr´, kōri (kōr´d, kōrd, kōrt) 'Chor, Emporkirche; Sängerchor, Chorgesang'; kūr´, kūri 'Chor, Emporkirche'; Wiedemann 1869: 1311 tõra, tõra (S) 'Saal, Kirchenchor'; Wiedemann 1893: 1187 tõra, tõra (S) 'Saal, Kirchenchor'; ÕS 1980: 299 koor;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kôr (koer, koir), chôr 'Sängerchor, Gesamtheit der Sänger oder Sprecher; abgeteilter Platz in der Kirche, in dem die Geistlichkeit, der Chor aufgestellt ist, erhöhter Altarraum, hoher Chor'
• Käsitlused: < kasks kôr (EEW 1982: 944; Raun 1982: 48); < asks kôr (Liin 1964: 43); < asks kōr 'koor' (‹ lad chorus ’koor, tants’) (EES 2012: 176-177)
• Läti keel: lt kuõris das Chor in der Kirche; der Chor (Sehwers 1953: 61);
• Sugulaskeeled: sm kuori [Agr chori] kirkon sisin osa, jossa (pää)alttari sijaitsee; laulukunta, kuoro / Chor, Sängerchor < mrts kor, chor, choor 'kuoro, laulajien paikka kirkossa' (SSA 1: 442); vdj hoora, hoorõ laulukoor; хор (VKS: 262, 263); lv kùo̯r´ Chor (Kettunen 1938: 165); lv kūoŗ koor; koris; kūoŗ kiriku lääneosa rõdu; koris, balkons baznīcā (LELS 2012: 152)
• Vrd väär

lõvi, lõvi 'lõukoer (Panthera leo)' < kasks louwe 'Löwe'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 195) Se Kunningkz Dauid, ke Karrud ninck Louwit ülle|woitnut; (Müller 1600/2007: 210) Se Prophet Daniel nente Louwehauwade siddes (03.01.1602) 'lõviaugus'; (Müller 1600/2007: 230) Se Kunningkz Dauid, ke Karrud ninck Louwit v̈llewoitnut (15.05.1603); (Rossihnius 1632: 196) se kurrat keub ümber, kui ütz mürriseja löuw; (Stahl HHb II 1637: 96) kus temma nende leuwide ke∫ckel olli 'da er vnter den Löwen ∫aß'; (Stahl HHb III 1638: 96) ∫e kurrat keip ümber teid kudt üx murri∫eja Lewkojer 'der Teuffel gehet vmbher wie ein brüllender Löwe'; (Stahl HHb IV 1638: 11) Nende lewide ninck maddude pehl 'Auff den Löwen vnd Ottern'; (Stahl LS I 1641: 37) kudt üx nohr Lewkoier 'wie ein Junger Lew'; (Stahl LS I 1641: 146) Daniel lewi auckus 'Daniel in der Lewen gruben'; (Stahl LS II 1649: 387) Se Löw ∫e∫t Juda Sugku∫t 'Der Löw vom Stam Juda'; (Gutslaff 1648: 225) Loeiwi Penni 'Loewe'; (Gutslaff 1647-1657: 208) kui ütz weggew louw; (Göseken 1660: 291) Loiwkoijr 'Löw'; (Göseken 1660: 482) löwkoijar mürriseb 'das brüllen des löwen'; löiwkoira mees (isalõvi) 'Löw'; löiwkoira naine (emalõvi) 'Löwin'; (Vestring 1720-1730: 123) Loukoer 'Der Löwe'; (Helle 1732: 134) lou-koer 'der Löwe'; (Piibel 1739) Jehowa kaitseb Tanieli loukoerte aukus; (Hupel 1780: 208) löuw, -i d. 'der Löwe'; (Arvelius 1787: 35) kui loukoer; (Arvelius 1787: 52) woidles ta kui löwwi; (Hupel 1818: 126, 128) löu penni d. 'Löwe'; löuw, -i d. 'Löwe'; lõukoer, -a r. 'Löwe'; (Lunin 1853: 93, 95) löu penni ~ koer d. 'левъ'; löuw, -i d. 'левъ'; lõukoer, -a r. 'левъ'
• Murded: lõvi IisR Muh Pä K I eL; lõbi Lä; lovi R; lövi Sa Rei Ris (EMS V: 646); lõukoer Lüg IisR Pöi Muh L K I M TLä; lou- Kuu VNg Vai Jäm Ans Rei; löu- Sa Ris (EMS V: 637); lõupeni (lõo-) Krk Hel Har Lut (EMS V: 643)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 602 lõuw, lõuwi (d) 'Löwe'; lõuwi-peni 'Löwe'; lõuwi-hatt 'Löwin'; Wiedemann 1893: 544 lõuw, lõuwi, lõwwi (d) 'Löwe'; lõuwi-peni 'Löwe'; lõuwi-hatt 'Löwin'; Wiedemann 1869: 602 lõwi, lõwi, lõwe (S, SO) 'Löwe'; Wiedemann 1893: 545 lõwi, lõwi, lõwe (S, SO) 'Löwe'; ÕS 1980: 389 lõvi; † lõukoer 'lõvi';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben louwe (lauwe, lowe, lewe) 'Löwe'; MND HW II: 1 löuwe (lowe, lou), lewe (leve, leuwe), lauwe 'Löwe'
• Käsitlused: < kasks louwe (EEW 1982: 1426); < kasks lo(u)we 'Löwe' (Raun 1982: 83; Raag 1987: 323, 325); < kasks louwe, lauwe, lave, lewe 'Löwe' (Ariste 1963: 96); < kasks louwe, lauwe, lowe, lewe (Liin 1964: 63; EES 2012: 261)
• Läti keel: lt laũva (1638 Lawis) Löwe < mnd. louwe, lauwe 'Löwe' (Sehwers 1918: 33, 90, 152; Sehwers 1953: 69); lauva Löwe < mnd. lauwe (vorwiegend ofäl.) neben löuwe (Jordan 1995: 74);
• Sugulaskeeled: sm leijona, leijoni [1642] Löwe < rts leijon (SSA 2: 59); vdj leeva ~ leff; leijoni lõvi; лев (VKS: 594, 598); lv loù̯v̆və̑z Löwe < kasks louwe, lauwe (Kettunen 1938: 203); lv louv lõvi; lauva (LELS 2012: 175)