[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

haavel, haavli 'pliikuulike laskelaengus' < kasks hāgel, sks Hagel

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 529) aaglid r. 'Schroot Pl.'; Haaglid r. 'Schroot Pl.'; hawlit r., d. 'Schroot'; (Hupel 1818: 15) aaglid 'Schroot (zum Schießen)'; (Hupel 1818: 536) Schrot (zur Flinte) 'hawlid r., d.; aaglid, haaglid r.'; (Lunin 1853: 5, 25) aaglid r. d. 'дробь (для стрѣльбы)'; hawel d. 'дробинка'; hawlid r. d. 'дробь'
• Murded: `aavel R eP(`oavel Kos, `uavel JMd Kod, `vuavel, `voavel Juu); `aavel M(aavel´ Krk); `aavli T V; `aabel Lä (EMS I: 72)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 66 hāgel, pl. hāglid 'Schrot'; Wiedemann 1893: 59 hāgel, pl. hāglid '= hāwel'; Wiedemann 1869: 70 hāwel, pl. hāwlid '= hāgel'; Wiedemann 1893: 63 hāwel, pl. hāwlid (hāgel) 'Schrot'; ÕS 1980: 145 haavel; Tuksam 1939: 443 Hagel '(Flintenschrot) pl. haavlid';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hāgel 'klein gehacktes Blei, Eisen, Schrot zum Geschoß'; EWD 2005: 494 Hagel 'Niederschlag in Form von Eisstückchen'; Im frühnhd. hat Hagel (wie mnd. hāgel) daneben die in der Jägersprache noch länger bewahrte Bedeutung 'als Munition dienende Metallstückchen, Schrot'
• Käsitlused: < sks, kasks hagelschrot (EEW 1982: 246); < sks Hagel 'rahe; jämedad haavlid' (Raun 1982: 9; EES 2012: 65); < ? kasks hagel (SSA 1: 147)
• Läti keel: lt ãgele Schrot, Schießhagel < nd. hagel 'die aus Blei gegossenen Kügelchen zum Schießen auf kleines Wildbret und Federwild, auch Schrot genannt' (Sehwers 1953: 5); skrots haavel (ELS 2015: 140);
• Sugulaskeeled: sm hauli [1745] Schrotkugel < mrts haghl 'rae, hauli' (= kasks hagel, küsks hagal) (SSA 1: 147; Häkkinen 2004: 177); vdj droba, grobi; hauli haavel, haavlid; дробь (VKS: 185, 237, 251)

hurtsik, hurtsiku 'väike vilets maja' < kasks hurt

• Esmamaining: Stahl LS I 1641
• Vana kirjakeel: (Stahl LS I 1641: 58) omma hürtzikode ∫iddes 'bey den Hürten'; (Göseken 1660: 351) Hurzick 'Baurhütlein'; hurtzick 'Baur haus'; (Vestring 1720-1730: 40, 270) Hurtsik, -ko 'Eine kleine Hütte'; Urtsik 'eine Hütte, ein klein Häuschen'; (Helle 1732: 96) hurtsik 'die kleine Hütte'; (Hupel 1780: 158) hurtsik, -ko r. 'eine kleine Hütte'; (Arvelius 1787: 35) ühhes urtsikus; (Lunin 1853: 31, 213) hurtsik r. 'маленькiй шалашъ, лачужка'; hurtsik, -o r. 'маленькая хижина, шалашъ'
• Murded: urtsik S L K; `urtsik R(`hurtsik Kuu, `urtsikko Vai); ursik, ur´sik L K I; urdsik M T(urtsk Rõn); hurtsik V(-rds- Har) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1393 hur´tsik, hur´tsiku; hur´tsikas, hur´tsika 'Hütte, Hundehaus'; Wiedemann 1893: 1260 hur´tsik, hur´tsiku; hur´tsikas, hur´tsika 'Hütte, Hundehaus'; ÕS 1980: 168 hurtsik;
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hort, hurt 'Flechtwerk von Reisen'; MND HW II: 1 hōrt (*hurt) 'Hürde, Reisiggeflecht, Darre zum Trocknen und Wolleschlagen, Faschine, Flechtzaun'
• Käsitlused: < ?... [etymol. unklar] (EEW 1982: 411); < kasks hort, hurt 'haopõimistik' (Ariste 1963: 90; Raun 1982: 14); < asks hort, hurt, vrd ee urdas, vurt (EES 2012: 81)

kleenuke, kleenukese 'väike, kõhn' < kasks klên 'klein'

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: kleenuke (-ie-) 'kõhn; nääpsuke' Mar Ha Jä Kad; `kleenuke R(`kleenukane Kuu); kleenugene Hi(kleinokene Emm); leenuke Krj Mär Koe (EMS III: 317-318)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 310 klēnukene, klēnukeze (D) 'klein, schwächlich'; ÕS 1980: 274 kleenuke[ne] 'kõhn, peenike';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klên 'zart, dünn, schmal; jung; klein an Ausdehnung'; klênic, klênlĩk 'zierlich, zart, weich; jugendlich, kindlich'
• Käsitlused: < rts klen, vrd sks klein (EEW 1982: 864); < vrd asks kleenken '(noor laps)' (Raun 1982: 42); < asks klenik, klenlik 'peenike, õhuke, habras' (EES 2012: 165); < asks klēn, klēne 'peenike; õrn, habras' (EKS 2019)
• Läti keel: lt kliens (LELS 2012: 127);
• Sugulaskeeled: sm kleini [1786] hento, heikko, pieni, sairas / dünn, schwach < rts klen 'heikko, sairaalloinen, ohut, pieni' (‹ kasks kleine, klēne); krj kleini hento < sm (SSA 1: 379); lv klīen kleenuke; vājš, kliens (LELS 2012: 127)

klii, pl. kliid 'loomasööt' < kasks klîe 'Kleie'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) lijh 'Kleye'; (Göseken 1660: 418) Lijh sitkema 'kley einknäten'; (Göseken 1660: 309) haggan/ [leib] 'Kleyen/ [brod]'; (Forselius 1694) kli; (Hupel 1766: 146) Ehk teie woite ka sojad kli-jahhud tühti panna haige lapse köhho peäle; (Hupel 1780: 183) kli jahho r., d. 'Kley'; (Arvelius 1790: 176) rukki jahud ja kliid; (Hupel 1818: 88) kli (jahho); pl. kliid r. d. 'Kley'; (Lunin 1853: 62) kli r. d. 'отруби'
• Murded: kliid (liid) R eP TLä; `liide M Rõn San; `liieʔ (`liideʔ) Hel V
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 561, 344 lī,pl. līd, līed '= klī'; klī, pl. klīd, klīed (lī, līe) 'Kleie'; klī-jahud 'Kleie'; Wiedemann 1893: 508, 311 lī,pl. līd, līed '= klī'; klī, pl. klīd, klīed (lī, līe) 'Kleie'; klī-jahud 'Kleie'; ÕS 1980: 274 klii, haril. mitm. kliid;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klîe (klige, kligge), kleye 'Kleie, die zermahlenen Getreidehülsen, minderwertiges menschliches Nahrungsmittel, Viehfutter, Schweinefutter'
• Käsitlused: < sks Kleie ~ kasks klie (EEW 1982: 866); < kasks klie (Raun 1982: 43); < kasks klie, klige (Liin 1964: 55; EES 2012: 165)
• Läti keel: lt klijas, klĩjas (1638 Klijas) Kleie < mnd. klīge, klīe (Sehwers 1918: 89, 150); lt klijas, klījas Kleie < mnd. klīge 'Kleie' (Sehwers 1953: 50); klijas, klījas Kleie < mnd. klîe (Jordan 1995: 66);
• Sugulaskeeled: sm klii, klijt [1788; 1637 kliidit] vehnän ja rukiin jyvän kuoret, leseet; pettujauhe / Kleie, Rindenmehl < rts klij, mrts kli (‹ kasks klīe) (SSA 1: 379); is liiᴅu, liiᴅu jauho klii, kliijahu (Laanest 1997: 102); vdj otrubi kliid; отруби (VKS: 852); lv klija Kleie < kasks klīge, klīe (Kettunen 1938: 139); lv klijād kliid; klijas (LELS 2012: 127)

kört1, kördi 'põll; (alus)seelik' < kasks schorte 'Schürze'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 171) tegkisit heñesalle Schörti; (Müller 1600/2007: 152) Semprast solmsit næmat Figelecht v̈chte,ninck tegkisit heñesalle Schörti (1. advent 1601); (Virginius 1687-1690) sesuggusi Körti kandsid Kuninga Tüttred; (Hupel 1780: 185) kört, -i d. 'die Falte im Kleid'; (Hupel 1818: 92) kört, -i P. 'Weiber-Unterrock'
• Murded: kört (-r´-), kördi 'seelik' Sa Muh L VlPõ M (EMS IV: 618)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 400 kör´t, kör´di 'um den Leib geschlungenes Tuch; farbiger Unterrock'; Wiedemann 1893: 363 kör´t, kör´di (kor´t) 'um den Leib geschlungenes Tuch; farbiger Unterrock'; ÕS 1980: 339 † kört 'seelik';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schorte 'Schurz, Schürze; als Teil der Rüstung; Panzerschurz'; MND HW III schörte 'Schurz, Schürze zum Schutze der Kleidung (auch zur männl. Berufskleidung gehörig)'
• Käsitlused: < rts skört, vrd küsks... (EEW 1982: 1160); < kasks schorte 'põll' (Raun 1982: 64; Liin 1964: 57; Ariste 1972: 92; EES 2012: 211)
• Läti keel: lt skuõtele, skuõrtele Schurzfell, Schurz für die Männer < vrd mnd. schorteldōk (Sehwers 1918: 44, 158); lt šķuotele Schürze; lange Tasche im Weiberrock < mnd. schörteldôk 'Schürze als Teil der Frauentracht' (Sehwers 1953: 134; Jordan 1995: 102);
• Sugulaskeeled: sm körtti [1637] lyhyen jakun halkio tai laskos; heränneiden jakku / Schlitz oder Falte an der Jackentaille; Jacke der Pietisten < rts skört 'nutun, takin takaosa, lieve, hännys' (‹ kasks schorte 'esiliina, -vaate) (SKES: 266; SSA 1: 485); sm körtti [1637] < rts skört (Häkkinen 2004: 549);
• Läti keel: sm körtti Rock; Unterrock; Kleid; enge Frauenjacke; Schürze < asks schörte ~ rts skörte (Bentlin 2008: 129);
• Sugulaskeeled: lvS k´ört ~ k´ürt Weiberrock (SLW 2009: 103); lvS k´ört hame < ee (SSA 1: 485); lv kē̮rt̆tan, kīrt̆tan, kǖrt̆tan Umwurf der Frauen < ? germ *skorta, vrd kasks schorte 'Schurz, Schürze', rts skjorta; lvS k´ört Weiberrock < kasks schorte (Kettunen 1938: 122, 179)

lappima, (ma) lapin 'paikama' < kasks lappen 'lappen'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1557) Kettellapper, Peter; Kattellap, Peter; (Müller 1600-1606: 179) kuÿ v̈x vaña Rÿe saab lappituth; (Müller 1600/2007: 536) lascke hendz lappida, kuÿ v̈x vaña Rÿe saab lappituth (14.06.1605); (Göseken 1660: 465) lappima 'flicken (alt Kleid)'; (Vestring 1720-1730: 109) lappima 'flicken, ausbessern'; (Piibel 1739) Ja wannad lappitud kingad ollid nende jalges; (Hupel 1818: 116) lappima r. d. 'flicken; lf. lappen'; (Lunin 1853: 84) lappima r. d. 'подчинивать, заплачивать'
• Murded: lappima 'paikama; parandama' R eP; lapma (-p´-) Kod V(-mõ Krl); lap´me M (EMS IV: 937)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 504 lappima, lapin 'flicken, ausbessern'; Wiedemann 1893: 457 lappima, lapin 'flicken, ausbessern'; ÕS 1980: 354 lappima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lappen 'durch Aufsetzen eines Flickens, Lappens ausbessern, aus Stücken zusammensetzen'; Schiller-Lübben lappen 'durch Aufsetzen eines Lappens ausbeßern, flicken, aus Stücken zusammensetzen'; MND HW II: 1 lappen 'flicken, ausflicken, ausbessern, bes. durch Aufsetzen von Flicken, Stoff-, Pelzstücken'
• Käsitlused: < kasks, sks lappen (EEW 1982: 1233); < kasks lappen (Raun 1982: 70; Liin 1964: 56; EES 2012: 227)
• Sugulaskeeled: lv lǭipõ paigata, lappida; lāpīt (LELS 2012: 172)
• Vt lapp

lõuend, lõuendi 'linane või kanepine riie' < kasks louwent

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 85) louwend, louwendist 'Leinwand'; (Göseken 1660: 481) louwend 'leinwand'; (Göseken 1660: 386) kallis louwend 'kostlich Linwand'; kallis peenikeñe louwend 'Ka͠mertuch'; (Göseken 1660: 558) peenikenne Louwend 'klein Linwand'; (Vestring 1720-1730: 111, 123) Lauent, Lauendit 'Leinwand'; Louend(it) 'Leinwand'; (Helle 1732: 134) louendid 'Leinwand'; (Hupel 1766: 7) Sesamma louendi tük te siis tassaseks; (Hupel 1780: 201, 208, 209) lauent, -i r. 'Leinwand'; löwwend, -o d. 'Leinwand'; louendid r. 'Leinwand'; (Hupel 1818: 126) löwwend, -o od. -i d. 'feine Leinwand'; (Lunin 1853: 93) löwwend, -o od. -i d. 'тонкое полотно'
• Murded: lõuend, -i 'linane riie' Muh Kse Pä Ha Jä Lai Plt; löuend Krj Ris; louend Jäm Ans Hi; `louend(i) Kuu VNg; `lõuvend Lüg Jõh; lõvend (-n´d) I Plt M Ote (EMS V: 630); lõhvend Ksi (EMS V: 574); lõugend Mär Ris Kei (EMS V: 634); lõveng Kod (EMS V: 645)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 600, 601 lõuend, lõuendi 'feine Leinewand, Budenleinewand'; lõugend, -i (P) '= lõuend'; Wiedemann 1893: 543 lõuend, lõuendi (lõugend, läbend, lõbend, lõwwend, lõiendik) 'feine Leinewand, Budenleinewand'; Wiedemann 1869: 603 lõwwend, lõwwendi (d) '= lõuend'; Wiedemann 1893: 545 lõwwend, lõwwendi (d) '= lõuend'; ÕS 1980: 389 lõuend 'labane riie, haril. linane või kanepine';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lu- (lou-, lo-, lu-, le-, li)want, -went, -wet 'Leinewand, namentlich die grobe, zu Säcken etc. gebraucht'; MND HW II: 1 lînwant, lîne-, lî-, linne-, linnenwant; lēnewant, lēn-, (lein-), lēnen-, lenne-, lentwant; lewant, leuwant, löwant, (loywant, lawant), löuwant, lü̂want; -went (-vent), -wet 'Leinwand, aus Flachsgarn gewebtes Tuch, eine der verbreitesten Handelswaren, sehr unterschiedlich in Wert und Wendung'
• Käsitlused: < kasks louwent (EEW 1982: 1423; Raun 1982: 83); < kasks lu-, lou-, lo-went (Liin 1964: 56); < kasks (Raag 1987: 324); < asks louwent, louwant 'jämedakoeline linane riie' (EES 2012: 260)

siid, siidi < kasks sîde 'Seide'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 320) kuÿ üx vaña Rÿe, ia kudt se Sit piddama; (Müller 1600/2007: 534) nente iures, ke Sÿdit ninck Kronith kandwat (14.06.1605); (Rossihnius 1632: 339) Sinno Sammet ninck sinno sidi|reiwat / Se om jemme hain ninck mechmet; (Stahl HHb II 1637: 8) Sünno ∫ammetti ninck ∫idi ridet 'Den Sammet vnd die Seyden dein'; (Gutslaff 1648: 238) Sîde 'Seide'; (Gutslaff 1647-1657: 176) panni temmalle kah walcket sihdereuwast selgehe; (Göseken 1660: 297) Sijhdi 'Seide'; (Göseken 1660: 406) ke selge sydi pehle pañeb 'seyden sticker, phrygio'; (Göseken 1660: 622) Sijhdi 'seyde (sericum)'; syhdi maddo (siidiuss) 'Seyden Wurm (bombyx)'; sijhdi rihd (siidiriie) 'seiden kleid'; (Hornung 1693: 24) Siid 'die Seide'; (Vestring 1720-1730: 222) Siid, -di 'Seide'; (Helle 1732: 176) siid 'die Seide'; (Helle 1732: 354) Sitke kannab sidi, heldel polle helmige kaelas 'der Sparer hat wol was, wenn nur der Zehrer was hätte'; (Piibel 1739) pannin peent kallist linnast riet so ümber, ja katsin sind sidiga; (Hupel 1780: 267) siid, -i r., d. 'Seide'; (Hupel 1818: 221) siid od. siit, -i r. d. 'die Seide'; (Lunin 1853: 172) siid, siit, -i r. d. 'шелкъ'
• Murded: siid, `siidi '(siid)riie; rätik; juuksepael' Kuu Jõh; `siidi VNg Lüg Vai; siid, siidi Sa Muh Emm L K I M TLä Ote San V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1160, 1162 sīd´, sīi '= sīt´'; sīt´, sīdi 'Seide, seidenes Band oder Tuch'; Wiedemann 1893: 1053 sīt´, sīdi (sīd´) 'Seide, seidenes Band oder Tuch'; ÕS 1980: 635 siid;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 side 'Seide'; Schiller-Lübben side, siden 'Seide'; MND HW III sîde 'Seide'
• Käsitlused: < kasks side (EEW 1982: 2780; Raun 1982: 156; Liin 1964: 56; Raag 1987: 324; EES 2012: 471); < kasks side, siden 'Seide' (Ariste 1963: 104)
• Läti keel: lt zĩds, zĩde [1587 Szide] Seide < mnd. sīde 'Seide' (Sehwers 1918: 54, 82, 165; Sehwers 1953: 165); zīds, zīde, zīdis Seide < mnd. sîde (Jordan 1995: 111);
• Sugulaskeeled: sm silkki [Agr] Seide < mrts silke; krj silkki (SSA 3: 181); lv zīᴅ´ Seide < kasks side (Kettunen 1938: 401; Raag 1987: 328); zīḑõz siid; zīds (LELS 2012: 377)

turst, tursti 'jahutolm' < vrd kasks dust 'Dust'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 291) turst, -i d. 'Staubmehl'; (Hupel 1818: 258) turst, -i d. 'Staubmehl'; (Lunin 1853: 205) turst, -i d. 'мука'
• Murded: tur´st, tur´sti 'jahutolm' Hel T V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1354 tur´st, tur´sti (d) 'Staubmehl'; Wiedemann 1893: 1225 tur´st, tur´sti (d) 'Staubmehl'; ÕS 1980: 740 tust 'peen tolm; jahutolm';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888: 89 dust 'Spreu, Hülse, Kleie, Staub'
• Käsitlused: < kasks dust ~ sks Dust (EEW 1982: 3380-3381); < vrd kasks dust (Koponen 1998: 181)
• Vrd tust

tust, tusti '(jahu)tolm' < kasks dust 'Staub, Spreu'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1481
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1481) Tust, Jacob; (Vestring 1720-1730: 261) Tust, -ti 'Staubmehl'; (Helle 1732: 193) tust 'das Staub-Mehl'; (Hupel 1780: 292, 535) tust, -i r. 'Staubmehl'; tust r., d. 'Staubmehl'
• Murded: tus´t, tusti Sa Rei Mär Kse Var sporPä Kei Juu Ann Jür Plt KJn Trv Krk Rõn; tuust, `tuusti Hlj; tuust, tuusti Sim Trm Kod Nõo (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1356 tus´t, tus´ti 'Staubmehl'; Wiedemann 1893: 1227 tus´t, tus´ti 'Staubmehl'; ÕS 1980: 740 tust 'peen tolm; jahutolm';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben dust 'Spreu, Hülse, Kleie, Staub'; MND HW I dust, dûst 'Staub, Mehlstaub, Spreu, Hülsen'
• Käsitlused: < kasks dust ~ sks Dust (EEW 1982: 3380; EES 2012: 557-558); < kasks dust (Raun 1982: 185; Liin 1964: 61)
• Sugulaskeeled: lv tū’gə̑t̆-tuš̄, tū’gə̑(t̆)-tuš̄k, tū’gə̑(t̆)-tiš̄k Bofist (vrd mō̬-munà) < vrd ee tust (Kettunen 1938: 442)
• Vrd turst

vammus, vammuse 'rõivas' < kasks wammes, wams 'Wams'

• Esmamaining: Tartumaa 1582
• Vana kirjakeel: (Tartumaa 1582) Hans Vamus; (Rossihnius 1632: 411) Sihs saiscket nüd ümber|keutetut teye nyutut se tötte kahn, ninck pähle tömbatut se raud|reiwa wammusse kahn sest euckedussest; (Gutslaff 1648: 245) Wammus 'Wambs'; (Göseken 1660: 299) wammus 'Wambs'; (Göseken 1660: 696) Wammus 'Wambs (thorax)'; (Göseken 1660: 517) nachkwammus 'koller'; (Vestring 1720-1730: 280) Wammus, -se 'Weisse baur unter kleid'; (Helle 1732: 203) wammus 'das weisse Bauer-Unter-Kleid'; (Piibel 1739) kes so kue ärrawottab, ärra kela ka mitte wammust; (Hupel 1818: 276) wammus r. d. 'Kamisol; weisses Unterkleid r.'; (Lunin 1853: 222) wammus r. d. 'камзолъ, фуфайка'
• Murded: `vammus, `vammukse (-sse) 'kuub' R; vammus, -(s)e '(pikk)kuub; jakk; kampsun' Sa Muh Emm L Ha JMd Hls Hel Puh; vammuss, -e I VlPõ Trv Pst KodT Urv Rõu; vammusk, -i '(üle)kuub' Krl Har (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1441, 1442 wambus, -e (S) '= wammus'; wammus, wammuse, wammukse 'Wams, Kamisol, Bauerrock'; Wiedemann 1893: 1303 wammus, wammuse, wammukse (wambus) 'Wams, Kamisol, Bauerrock'; ÕS 1980: 772 vammus '(riietusese)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 wambois, -bôs, -bous, -bus, -bes 'Wams, ein Teil der Rüstung, dann überh. Kleid für Brust und Leib, Camisol'; wammes, -mas, -mis, wames, wams = wambois; Schiller-Lübben wambôs (-bois), -bes, -bus, wammis 'Wamms'
• Käsitlused: < sks Wams, vrd küsks wambis, wambois (EEW 1982: 3699); < kasks wams, wammes (Raun 1982: 197); < kasks wambôs (-bois), wambus (Liin 1964: 57); < asks wambōs, wambus 'kampsun; pihtkuub' (EES 2012: 590)
• Läti keel: lt † va͠mži [1638 Wamba∫chi] Wams, Kamisol < mnd. wammes (Sehwers 1918: 42, 99, 164); lt vambaži, vambži, vamži, vamziz Wams, kamisol < mnd. wambes, wammes, wams 'Kleid für Brust und Leib, Kamisol' (Sehwers 1953: 151); vambadži, vambaži, vambudži, vamziz Wams, Kamisol < mnd. wambois, -bôs, -bous, -bus, wammis (Jordan 1995: 107);
• Sugulaskeeled: lvS vams, vamz, vambš Kleid, Rock (SLW 2009: 216); lv vāmž, vām’ž, vāmbə̑ks Wams, Frauenjacke mit Taille < sks Wams ~ küsks wambis, wambois (Kettunen 1938: 468)

vooderdama1, (ma) vooderdan 'vooderdisega katma' < kasks vōderen 'füttern'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 411) kingat woedrima kallewa kaas (kingi kaleviga vooderdama) 'futtern die Schuh mit Lacken'; (Göseken 1660: 715) woeder pañema rijhde all 'futtern / die Kleider'; (Piibel 1739) sedda suurt kodda woderdas ta mändse puga; (Hupel 1818: 289) wodertama r. d. 'unterfüttern; täfeln'; (Lunin 1853: 232) wodertama r. d. 'подпивать, подкладывать; делать паркетъ'
• Murded: `vuoderdam(m)a '(laudadega) katma' R; vooderdama (oo-) Jäm Khk Muh Hi sporL; vooderdama (vuo-, vua-) sporKPõ I Äks Plt KJn SJn Trv TLä; (v)ooderteme Hls Krk; (v)oodõrdam(m)a V(-õmmõ Krl) (EKI MK); `vuotrima '(palitut) vooderdama' VNg (EKI MK); voodertama 'riidele voodrit panema' Trm; voodõrdama Rõu Plv (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1536 wōderdama, -dan 'füttern, täfeln, mit Brettern beschlagen, fourniren'; wōdertama, -tan '= wōderdama'; Wiedemann 1893: 1386 wōderdama, -dan (wōdertama) 'füttern, täfeln, mit Brettern beschlagen, fourniren'; ÕS 1980: 798 vooderdama
• Käsitlused: < ee vooder (EEW 1982: 3908)
• Läti keel: lt uõderêt (Kleider) füttern < mnd. vōderen 'füttern' (Sehwers 1953: 148); lt vuoderêt füttern ein Kleid < mnd. vōderen 'füttern (ein Kleid)' (Sehwers 1953: 160)
• Vt vooder1