[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kipper, kipri 'laevnik' < kasks schippere 'Schiffer'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 107) Kipper, kippri∫t '∫chiffer'; laiwamees 'schiffer'; (Göseken 1660: 297) Kipper, -i 'Schiffer'; (Vestring 1720-1730: 80) Kippar 'der Schiffer'; (Helle 1732: 322) kippar 'der Schiffer'; (Piibel 1739) Agga se pealik wottis ennam tüürmanni ja kipri nou kuulda; (Hupel 1780: 181) kippar r. 'ein Schiffer'; (Hupel 1818: 85) kippar, -i; kiper, -pri r. d. 'Schiffer, Schiffsherr, Steuermann'; (Lunin 1853: 60) kippar, -i ~ kipper, -pri r. d. 'корабельщикъ, шкиперъ'
• Murded: kipper, `kipri 'laeva juht' S L Kos; kiper, `kipre Ris (EMS III: 189)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 319 kiper, kipri, kipre (P) 'Schiffer, Schiffsherr, Steuermann'; Wiedemann 1893: 287 kiper, kipri, kipre (P) (kipar) 'Schiffer, Schiffsherr, Steuermann'; ÕS 1980: 267 † kipper 'väikse laeva juht';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben schipper 'Schiffer'; MND HW III schiphêr(e), schepper, schipper 'Eigentümer eines Schiffes, Schiffseigner, Reeder; Führer des Schiffes, Kapitän'
• Käsitlused: < kasks schippere (EEW 1982: 838; SSA 1: 369); < kasks schipper 'Schiffer' (Raun 1982: 40; Ariste 1963: 92; Liin 1964: 49; Ariste 1972: 92); < kasks schiphere 'Schiffer, Schiffsherr' (GMust 1948: 69, 78); < hol schipper 'laevnik' (Mereleksikon 1996: 159); < asks schipper, schiphere (EES 2012: 158)
• Läti keel: lt † šķiperis [Glück 1689/1694 Schkipperam] Schiffer < mnd. schipper (Sehwers 1918: 98, 162); šķiperis Schiffer, Seemann < mnd. schipper 'Seemann' (Sehwers 1953: 133); lt šķeperis < nd. schöpper 'Schiffer, Kahnführer' (Sehwers 1953: 130); šķiperis Steuermann < mnd. schipper 'Schiffseigner, Reeder, meist in einem Person zusammenfallend mit dem Führer des Schiffes, Kapitän' (Jordan 1995: 101); lt ķeperis nootkonna vanem < ? lv kep̆pàr 'laevakapten' ‹ kasks scheper (Vaba 2020: 995);
• Sugulaskeeled: sm kippari, skippari [1637] laivuri, kalastusryhmän päämies / Schiffer; is kippari kalastusryhmän vanhin < skand, vrd mrts skipari, rts skeppare (‹ kasks schippere) (SSA 1: 369); lvS kippar, kipper Schiffer, Steuermann (SLW 2009: 82); lv kep̆pàr Schiffskapitän (Kettunen 1938: 115); kepār kipper; kuģa kapteinis, šķiperis (LELS 2012: 113)

loots, lootsi < kasks lôts-man, sks Lotse

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: loots (-oe-), lootsi 'laevade juhtija' Sa Hi L(lu̬u̬t´s Hää); luots Ris; luots, `luotsi R (EMS V: 426)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 586 lōt´s, lōt´si 'Lootse'; Wiedemann 1893: 530 lōt´s, lōt´si 'Lootse'; *lōtse, lōtse (lōtsmann) 'Lootse'; *lōtsmann, lōtsmanni = lōtse; EÕS 1925: 417 loots 'laev. (Lotse, Lotsmann)'; ÕS 1980: 381 loots 'lootsija'; VL 2012 loots '(hol loods, loodsman)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lôts-man 'Lootse'; lôs-man = lôtsman; Schiller-Lübben lôts-man 'Lootse'; MND HW II: 1 lôsman, lôts- 'Lotse, Schiffsführer für bestimmte Fahrtrouten'; lôsmansbôt 'Lotsenboot'; Seemannsprache 1911: 551 'staatlich patentierten Seemann für bestimmte, ihm völlig vertraute Gewässer, in denem er an der Stelle des Kapitäns die Führung des Schiffs übernimmt'
• Käsitlused: < kasks lôts-man (EEW 1982: 1366; Raun 1982: 79; Raag 1987: 324); < asks Loots 'Lotse' (vrd. hol. loods) (GMust 1948: 82); < asks lōts(man) (SSA 2: 111); < hol loods, loodsman (Mereleksikon 1996: 226); < asks lōtsman ~ sks Lootsmann, Lotse 'loots' (EES 2012: 250); < sks Lotse 'loots' (EKS 2019)
• Läti keel: lt luotis Lotse < nd. lōts (Sehwers 1953: 74);
• Sugulaskeeled: sm luotsi [1727] Lotse < rts lots 'luotsi' [‹ asks lōts(man)]; is lōtsi; vdj lōt´si, lotsmani (SSA 2: 111); vdj loottsi = lotsmana, lotsmanni loots, lootsija; лоцман (VKS: 635, 637); lv lùo̯t´š´ Lotse (Kettunen 1938: 208); lv lūotš loots; locis (LELS 2012: 178)
• Vrd lootsmann

madrus, madruse 'laevameeskonna lihtliige' < asks Matrōse

• Esmamaining: Eesti-Ma 1774
• Vana kirjakeel: (Eesti-Ma 1774) laskis ommad Mattrosid ja Soldatid Turki Laewa peäle joosta; (Masing 1821: 405) nähti üht wõerama matrosi ühe purida otsas istuwad
• Murded: `matrus, `matrukse R(-sse); `matrus, -e Jäm Khk Khn Hää; madrus, -se (-sse, -kse) Khk Vll Muh Hi Ris Juu HJn JMd Koe VJg I Plt; madruss, -e (-õ) KJn M Puh San V; madruski Mus (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 621 madros, madrosi; madrus, madruse, madrukse 'Matrose'; Wiedemann 1893: 561 madros, madrosi; madrus, madruse, madrukse (matros) 'Matrose'; ÕS 1980: 398 madrus;
• Saksa leksikonid: Niedersächsisches Matrōse 'Seemann'; Schleswig-Holstein Madroos [madrō·s], Matroos [matrō·s] 'Matrose';
• Käsitlused: < sks Matrose ~ russ. матрос (EEW 1982: 1477); < asks Matroos (Raun 1982: 87); < hol matroos 'Matrose' (GMust 1948: 69-70, 83); < hol matroos ~ asks matroos ~ sks Matrose 'madrus' (EES 2012: 270); < sks Matrose 'madrus' (‹ hol matroos) (EKS 2019)
• Läti keel: lt matruõzis Matrose < dt. (Sehwers 1918: 68, 153; Sehwers 1953: 77);
• Sugulaskeeled: sm matruusi [1770] Matrose < rts matros (‹ hol matroos) (SSA 2: 154; Bentlin 2008: 145); vdj matrossi, matrussi madrus; матрос (VKS: 710); lv mat̄ruo̯z, mat̄rūz Matrose (Kettunen 1938: 217); lv matrūz madrus; matrozis (LELS 2012: 183)