?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit
kaarik, kaariku 'kahe rattaga vanker' < kasks kāre 'Karren'
- Esmamaining: Hupel 1780
- Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 173) karik r. d. 'der Karn'; (Hupel 1818: 72) karik r. d. 'der Karn'
- Murded: kaarik Hää KPõ(koa-, kua-); kaarik I Äks VlPõ M TLä Ote Krl VId; `kaarik VNg IisR; kaarikas Mus Pä; `kaarikas R (EMS II: 418)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 259 kārik, kāriku 'Karren'; kārikas, kārika '= kārik'; Wiedemann 1893: 235 kārikas, kārika; kārik, kāriku 'Karren'; ÕS 1980: 217 kaarik 'kaherattaline vanker';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kāre (kahre), kār, karre, kārn(e) 'kleines Gefährt mit 1 oder 2 Rädern, Schieb- oder Zugkarre';
- Käsitlused: < kasks kare (EEW 1982: 625; EES 2012: 109); < vrd kasks kare (Raun 1982: 25)
- Läti keel: lt karĩte, kariẽte [Glück 1689/1694 Karrites] Karrete < nd. karrẽt (Sehwers 1918: 88, 149); lt karīte, ltDn. kar´īt´ Kutsche, Karrete (Kettunen 1938: 107);
- Sugulaskeeled: lvS karrus Kutsche (SLW 2009: 79); lv kar´ìt´ Kutsche, Karrete (Kettunen 1938: 107)
kiivitaja, kiivitaja 'lind (Vanellus cristatus)' < kasks kîvit 'Kiebitz' Peetud ka eesti kõlasõnaks, ent selle vastu kõneleb ühesugune sõnavorm eesti, läti, liivi ja alamsaksa keeles. Lähtekohaks pigem alamsaksa kõlasõna.
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) Kiwwitz 'Kifitz'; (Göseken 1660: 410) Kivvit 'kifitz'; Kiwitz 'kübitz (kifitz)'; (Hupel 1780: 408) Kibiz 'kiwik r. d.; kowik d.'; (Hupel 1818: 87) kiwit r. d. 'Kyfiz (Vogel)'; (Lunin 1853: 62) kiwit r. d. 'пиголица'
- Murded: kiivitaja 'lind' Tor Ha Jä VJg I VlPõ; kiivit, kiiviti Jäm Noa Vig Ha M Vas; `kiivit (`kiivet), `kiivitu S; kiivik, kiiviku 'kiivitaja' L; kiivik´, kiivigu Rõu (EMS III: 108-109)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 336, 341 kīber, kībre, kībri (O) '= kīwit'; kīwit, kīwiti; kīwitaja, kīwitaja; kīwitas, kīwita (pt) 'Kibitz (Vanellus critatus)'; Wiedemann 1893: 303, 308 kīber, kībre, kībri (O) '= kīwit'; kīwit, kīwiti; kīwitaja, kīwitaja; kīwitas, kīwita (pt) (kīber, kīw) 'Kibitz (Vanellus critatus)'; ÕS 1980: 263 kiivitaja 'lind (Vanellus vanellus)';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kîvit (kifit, kivet) 'Kiebitz, Vanellus cristatus'
- Käsitlused: < ee onom (vrd kasks kiwit) (Raun 1982: 38); < kasks kivit, kiwit (Liin 1964: 64); < kasks (Raag 1987: 325); < ee deskr (Mäger 1967: 66; EES 2012: 153); < asks kivit, kiwit 'kiivitaja' (alamsaksa-hollandi kõlasõna) (EKS 2019)
- Läti keel: lt *ķĩvĩte Kiebitz < mnd. kivit (Sehwers 1918: 23, 150); ķĩvĩte Kiebitz (vanellus cristatus) < nd. kīwit 'Kiebitz' (Sehwers 1953: 68); ķīvītis, ķīvīte Kiebitz < mnd. kîvit (Jordan 1995: 73);
- Sugulaskeeled: vdj kiiveli, kiivlikaz, kiivrikaz kiivitaja; чибис (VKS: 431); lvS k´ivits ~ kīvit Kiebitz (SLW 2009: 100); lv kīvi`t´, kīvi`t Kiebitz < kasks kiwit (Kettunen 1938: 136); kīvit kiivitaja; ķīvīte (LELS 2012: 126)
klooster, kloostri < kasks klôster 'Kloster'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) looster, -i 'Kloster'; (Helle 1732: 307) Kloostri kirrik 'die Kloster-Kirche'; kloostri kool 'das Gymnasium'; (Hupel 1780: 183, 208) klooster, -tri r. 'das Kloster'; looster, -tri r. 'das Kloster'; (Hupel 1818: 88, 128) klooster, -tri r. d. 'Kloster'; looster, -tri r. d. 'Kloster'; (Lunin 1853: 62, 94) klooster, -tri r. d. 'монастырь'; looster, -tri r. d. 'монастырь'
- Murded: `klooster Hi Mar Pä Ris VJg Kod Plt; `kloostri San Krl Har; `kluoster R Ris Juu Jä Iis Pal Lei; `kluuster Hää TLä; `looster Sa Muh sporL; `luuster Saa M (EMS III: 333)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 345 klōster, klōs´tri, klōstre 'Kloster'; Wiedemann 1893: 312 klōster, klōs´tri, klōstre (lōster) 'Kloster'; Wiedemann 1869: 695 muṅga-maja 'Kloster'; Wiedemann 1893: 629 muṅga-maja 'Kloster'; ÕS 1980: 275 klooster;
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klôster, Pl. klö̂ster(e) 'Kloster, als Lebensgemeinschaft und Rechtsgemeinschaft'
- Käsitlused: < sks Kloster (EEW 1982: 869); < kasks closter, cloester (Liin 1964: 43); < kasks klôster (Raun 1982: 43); < kasks klōster (‹ lad claustrum, clostrum) (EES 2012: 166)
- Läti keel: lt kluõsteris (1638 Kloh∫ter) Kloster < mnd. klōster (Sehwers 1918: 89, 150; Sehwers 1953: 53); kluosteris Kloster < mnd. klôster (Jordan 1995: 67);
- Sugulaskeeled: sm luostari [Agr clostarit] Kloster < mrts kloster (‹ kasks klōster); ee (k)looster; lv klūostǝr < kasks klōster (SSA 2: 109); lv klùo̯stə̑r Kloster < kasks klōster (Kettunen 1938: 141); lv klūostõr klooster; klosteris (LELS 2012: 128)
koor, koori 'kirikurõdu; laulukoor' < kasks kôr 'Chor'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 149) nente Schole Poÿside kaas Chore siddes laulame; (Müller 1600/2007: 262) nente Schole Poÿside kaas Chore siddes laulame (17.07.1603) 'kooris'; (Göseken 1660: 285) Koor, -i 'Chor'; (Göseken 1660: 426) Koori 'Chor'; Koori laulajat 'Chor singer'; (Hupel 1780: 189) koor, -i r. 'das Chor in der Kirche'; (Hupel 1818: 97) koor, -i r. d. 'Chor in der Kirche'; (Lunin 1853: 70) koor, -i r. d. 'хоры въ церкви'
- Murded: koor, koori 'kirikurõdu; kooripealne; laulukoor' Sa Hi L K(-uo-, -ua-); kuur´, koori eL (EMS III: 616); koort, koordi 'kooriruum' Vig Iis(-ua-); kuord VNg Lüg (EMS III: 626); korr, korra 'koor(ipealne)' Lut (EMS III: 705); kuur, kuuri 'kooripealne' Emm Lä (EMS IV: 167)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 396, 467 kōr´, kōri 'Chor, Emporkirche; Sängerchor, Chorgesang'; kūr´, kūri 'Chor, Emporkirche'; Wiedemann 1893: 359, 424 kōr´, kōri (kōr´d, kōrd, kōrt) 'Chor, Emporkirche; Sängerchor, Chorgesang'; kūr´, kūri 'Chor, Emporkirche'; Wiedemann 1869: 1311 tõra, tõra (S) 'Saal, Kirchenchor'; Wiedemann 1893: 1187 tõra, tõra (S) 'Saal, Kirchenchor'; ÕS 1980: 299 koor;
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kôr (koer, koir), chôr 'Sängerchor, Gesamtheit der Sänger oder Sprecher; abgeteilter Platz in der Kirche, in dem die Geistlichkeit, der Chor aufgestellt ist, erhöhter Altarraum, hoher Chor'
- Käsitlused: < kasks kôr (EEW 1982: 944; Raun 1982: 48); < asks kôr (Liin 1964: 43); < asks kōr 'koor' (‹ lad chorus ’koor, tants’) (EES 2012: 176-177)
- Läti keel: lt kuõris das Chor in der Kirche; der Chor (Sehwers 1953: 61);
- Sugulaskeeled: sm kuori [Agr chori] kirkon sisin osa, jossa (pää)alttari sijaitsee; laulukunta, kuoro / Chor, Sängerchor < mrts kor, chor, choor 'kuoro, laulajien paikka kirkossa' (SSA 1: 442); vdj hoora, hoorõ laulukoor; хор (VKS: 262, 263); lv kùo̯r´ Chor (Kettunen 1938: 165); lv kūoŗ koor; koris; kūoŗ kiriku lääneosa rõdu; koris, balkons baznīcā (LELS 2012: 152)
- Vrd väär
laat, laada 'turg, laat' < kasks af-lât 'Ablass' Kunagisest indulgentside müütamisest kirikute juures kujunes alamsaksa sõnast aflât 'indulgents' eesti sõna laat 'indulgentside müük kiriku juures kirikupühadel'. Hiljem on laat-sõna saanud avarama tähenduse: 'kaubitsemispäev kiriku juures' ja 'kaubitsemispäev kaubitsemiskohas'.
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 34) Moñikat omat .. se Kurratÿ Afflate ninck Toiwotuße prast ioxnuth; (Müller 1600/2007: 394) eth næmat se Pawesti Afflate iure piddit ioxma (11.11.1603); (Vestring 1720-1730: 103) Laat, -dad 'der Jahrmarkt'; ladale minnema 'zum Jahrmarkt gehen'; (Hupel 1780: 197) lade r. d. 'Jahrmarkt'; (Berg 1811: 92) Tartus on üks suur kool ja iggal aastal Neäri-ku sees üks suur lade.; (Hupel 1818: 110, 111) laad, -a d. 'Jahrmarkt'; lade 'Jahrmarkt'; ladele, ladale minema r. d. 'zum Jahrmarkt gehen'; (Lunin 1853: 80) laad, -a d. 'ярмарка'; lade r. d. 'ярмарка'
- Murded: laat eP(loat Nis Juu Koe Trm, luat Khn JMd Kod) laat M V; `laata ~ `laada R; laat, laade TaPõ; laade T (EMS IV: 773)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 521 lāt, lāda, lāde, lādo (d) 'Jahrmarkt, Viehmarkt'; Wiedemann 1893: 472 lāt, lāda, lāde, lādo (d) 'Jahrmarkt, Viehmarkt'; ÕS 1980: 346 laat 'suur turg, rahvamass';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 af-lât 'Ablass'; MND HW I ablât(e) 'Ablassen'
- Käsitlused: < kasks afflate 'Ablass (der Sünden), indulgentia' (EEW 1982: 1195; Raag 1987: 324); < nd. aflāt 'Ablaß' (Hinderling 1981: 146); < kasks af-lât 'indulgents', vrd lv lōt 'jumalateenistus' (Raun 1982: 67); < asks afflate 'patukustutus, indulgents' (EES 2012: 218-219; EKS 2019)
- Läti keel: lt aplāts Jahrmarkt, ein kleiner Saufmarkt, Budenzelt auf dem Markte < mnd. aflāt 'Ablaß' (Sehwers 1918: 142); aplãgs; aplãts Abendmahl; Jahrmarkt < nd. ablāte (Sehwers 1953: 1, 3);
- Sugulaskeeled: vdj laatta, laatto laat; ярмарка (VKS: 557, 558); lv lō̬`t, lō̬t̆tə̑ Gottesdienst < ee laat (‹ kasks avlât 'das Ablassen, Loslassen = Gottesdienst') (Kettunen 1938: 205); lv lǭt jumalateenistus; dievkalpojums (LELS 2012: 174)
- Vt aablat
ladina '(ladina keelest)' < kasks latîn, vrd lad latina 'Latein'
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 179) se olli kirjutut Hebræj Græki ninck latina kehle kahn; (Stahl HHb III 1638: 236) Lattina keelel 'auff . . Lateini∫che Sprach'; (Gutslaff 1648-1656) pählekirri olli Kirjutut ülle t. Græca n. Lattina n. Hebræa Tähede Kahn; (Göseken 1660: 460) laddina keel 'Latein'; (Göseken 1660: 404) ke laddina keel rehckib 'Lateiner'; (Hupel 1780: 197) laddina keel r., d. 'lateinisch'; (Hupel 1818: 111) laddina keel r. d. 'lateinische Sprache'; (Lunin 1853: 80) laddina keel r. d. 'латинскiй языкъ'
- Murded: ladina [keel] Kuu L K Kod M San Krl Plv Vas (EMS IV: 790)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 485 ladina-kēl´, kēle 'lateinische Sprache'; Wiedemann 1893: 440 ladina-kēl´, kēle 'lateinische Sprache'; ÕS 1980: 314 ladina '[keel, kiri]';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 latîn 'lateinische Sprache, Lateinisch; lateinisch geschrieben'; latînesch, isch, latinsch 'lateinisch'
- Käsitlused: < kasks latin 'lateinisch' (EEW 1982: 1197); < asks... ~ sks... (Ariste 1963: 95)
- Sugulaskeeled: sm latina [Agr] latinan kieli / Latein < ‹‹ lad latinus, latina ’latinalainen, latinan-’ ‹ Latium (SSA 2: 51); vdj latinõssi ladina keeles; по-латыни (VKS: 583)
leer2, leeri 'konfirmatsioon' < kasks lêr 'Lehre'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 184) eb kaas mitte se Lėėr Pois parremb kui tæma Meister; (Müller 1600/2007: 134) Minckperrast se Leerpois eb olle mitte v̈lle tæma Meistri (30.01.1601); (Stahl HHb III 1638: 99) Se leerpois ep olle mitte ∫uhremb, kudt temma Mei∫ter 'Der Jünger i∫t nicht über ∫einen Mei∫ter'; (Stahl LS II 1649: 685) Se Leerpois ep olle mitte ∫uhremb kudt temma Mei∫ter 'Der Jünger i∫t nicht vber ∫einen Mei∫ter'; (Göseken 1660: 468) leeri Rahha 'schul-Geld'; (Hupel 1818: 118) leer, -i r. d. 'Kinderlehre'
- Murded: leer, leeri 'leeriõpetus' S L Trm Kod Lai KLõ; lier, lieri KPõ Iis Kod; lier, `lieri R; li̬i̬r (-r´), leeri Kod Pal eL (EMS V: 37)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 543 lēr´, lēri 'Lehre, Confirmationsunterricht'; Wiedemann 1893: 492 lēr´, lēri 'Lehre, Confirmationsunterricht'; ÕS 1980: 360 leer 'kirikl.';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 lêre (lare) 'Lehre, Unterricht'; Schiller-Lübben lere, lare 'Lehre, Unterricht'; lerekint 'Schüler'; MND HW II: 1 lêr, lere 'Tätigkeit des Belehrens, Belehrung, Unterricht; Inhalt dessen was gelehrt wird, Anweisung, Gebot, Regel, Vorschrift, Glaubenslehre, insbes. die christliche Heilslehre; Gelehrtheit'
- Käsitlused: < Bsks Lehre (EEW 1982: 1264); < kasks lêre (Raun 1982: 72); < kasks lere, lare (Liin 1964: 61); < vrd kasks ler(e)knape 'Lehrjunge' (Ariste 1963: 95); < asks lere 'õpetus, õppimine' (EES 2012: 233)
paavst, paavst 'roomakatoliku kiriku pea' < kasks pāwest, pauwst 'Pabst'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 244) se Pannine Pawest; (Müller 1600/2007: 156) Sen Pañitze Pawesti (1. advent 1601); (Rossihnius 1632: 259) Sinna ollet meit ja neine Pagganeite söggedussest ninck se Babsti umbussest armolikult erra|pästnut; Pawesti; (Stahl HHb II 1637: 144, 169) Bab∫t ninck Key∫er 'Papst / Käyser'; Se Pawe∫t 'Der Pabst'; (Stahl HHb II 1637: 142) ninck tallita ∫e Pawe∫ti ninck Turcki tappetu∫∫e 'Vnd ∫tewr deß Pab∫ts vnd Türcken mord'; (Göseken 1660: 293) Pawest, -i 'Pabst'; (Helle 1732: 151) paawst 'der Pabst'; (Hupel 1780: 232) paawst r., d. 'der Pabst'; (Hupel 1818: 166) paawst, -i r. d. 'der Pabst'; (Lunin 1853: 127) paawst, -i r. d. 'Папа'
- Murded: paavst, paavsti Jäm Khk Mar Tor Hää Kod Plt Trv San Har; paavist´, -i Plv; paavist, -i Rõu; paapst, `paapsti Kuu; paapst, paapsti Iis Trm; paaps, paapsi Plt; paavest, -i Jäm Hls; paast, -i Muh; paaost´, -i Har (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 857, 858 pāpst, pāpsti '= pāwst'; pāwst, pāwsti 'Pabst'; Wiedemann 1893: 778, 779 pāpst, pāpsti '= pāwst'; pāwst, pāwsti (pāwest, pāpst, pābst) 'Pabst'; EÕS 1930: 675 paavst 'rooma-katoliku kiriku pea (Pabst)'; ÕS 1980: 484 paavst 'roomakatoliku kiriku pea';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 paves, pawes (später pawest, pauwst) 'Papst'; Schiller-Lübben pawest 'Papst'; MND HW II: 2 pâwes (pauwes), pâves, pâfs (pavs), pâwest (pauwest), pâvest, *pâwst, pâfst (pavst) 'Oberhaupt der rö.-kath. Kirche, Pabst'
- Käsitlused: < kasks paves (EEW 1982: 1870); < kasks pawest, pauwst (Raun 1982: 113); < kasks pawest 'Papst' (Ariste 1963: 98; Liin 1964: 42; Raag 1987: 323)
- Läti keel: lt pãvests [1638 Pawe∫ts] Papst < mnd. pāwest 'Pabst' (Sehwers 1918: 92, 155; Sehwers 1953: 86); pāvest Papst < mnd. paves, pawes (später pawest, pauwst) (Jordan 1995: 81);
- Sugulaskeeled: sm paavi [Agr] katolisen kirkon päämies Pabst < mrts pāve 'paavi' (‹ kasks pāwes) (SSA 2: 285); vdj paapa paavst; папа (VKS: 855); lv pōpst, på̄vest Papst (Kettunen 1938: 307); lv pāvest paavst; pāvests (LELS 2012: 229)
pastor, pastori 'kirikuõpetaja' < kasks pastor 'Pastor', lad pastor
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 270) Pa.; (Gutslaff 1648: 230) kirckisand 'Pastor'
- Murded: `pastur, -i Sa Phl Tõs Juu Kod Plt KJn Trv Hls Krk Krl Har; `pastor, -i Kse Tor Ris Koe Iis Pal Nõo Rõu Plv Lut (EKI MK); `pasturi ärrä Tõs Trv (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 774 *pastor, pastori (paster) 'Pastor'; EÕS 1930: 717 pastor 'evangeeliumiusuline vaimulik, kiriku- ja koguduseõpetaja, hingekarjane'; ÕS 1980: 497 pastor 'kirikl.';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 pastor, pastôr 'Pastor'; MND HW II: 2 pâstôr, pâstor 'einer christl. Gemeinde vorstehender Geistlicher, Pfarrer'
- Käsitlused: < sks Pastor (EEW 1982: 1952); < kasks pastor (Raun 1982: 117)
- Sugulaskeeled: sm pastori [1630-luku] pappi, kappalainen / Pastor, Pfarrer < rts pastor 'kirkkoherra' (‹‹ lad pastor) (SSA 2: 322)
piibel, piibli 'pühakiri' < kasks bibel 'Bibel'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 264) se Pöha Bibel; (Müller 1600/2007: 556) se Pöha Bibel (12.07.1605); (Göseken 1660: 372) Jummala kirri 'Bibel'; jummala raamat 'Bibel'; Jummala Sönna 'Bibel'; (Helle 1732: 385) uus Testament ehk pool Piibli ramat 'Neue Testament, oder das halbe Bibel-Buch'; (Hupel 1818: 179, 184) pibel, piibli r. d. 'Bibel'; piwel, -wli r. d. 'die Bibel'; (Lunin 1853: 139, 143) pibel, piibli r. d. 'библiя'; piibli ramat r. d. 'библiя'; piwel, -wli r. d. 'библiя'
- Murded: `piibel, `piibli (-le) R eP(`piivel Rid Kse Var Ris); `piibel, `piible M; `piibli (`piible) T V(`piidli Vas Se, `piigli Se, beibel´ Lei, biblija Lut) (EKI MK; EMS VII: 417)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 916, 921 pībel, pībli 'Bibel'; pībli-rāmat 'Bibel'; pīwel, pīwli '= pībel'; Wiedemann 1893: 830 pībel, pībli (pīwel, pīgel) 'Bibel'; pībli-rāmat 'Bibel'; ÕS 1980: 509 piibel 'kirikl.';
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben bibel, biblie 'Bibel'; MND HW I bibel (bybbele, bybyle, biblie) 'Bibel'
- Käsitlused: < sks Bibel (EEW 1982: 2021; SSA 1: 94); < kasks bibel (Raun 1982: 120; Liin 1964: 39); < asks bibel, biblie 'piibel' (‹ vanakr biblion) (EES 2012: 366); < kasks bibel ‹ kr biblia (VL 2012: 760)
- Läti keel: lt bībele Bibel < kasks bibel (Sehwers 1918: 143);
- Sugulaskeeled: sm biblia [Agr] Raamattu / Bibel < mrts biblia, lad biblia (‹ kr) (SSA 1: 94); vdj bibli, biibli, bibl´ija (VKS: 162); lvS bībel Bibel (SLW 2009: 50); lv bībə̑l Bibel < vrd lt bībele (Kettunen 1938: 23); bībõl piibel; bībele (LELS 2012: 43)
piiskop, piiskopi 'kõrgem vaimulik' < kasks bischop 'Bischop'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 264) üx Apostel echk Bisschop; lebbi nente Pee|pisopadde ninck Kiria|teedtiadte; (Müller 1600/2007: 104) Christus, se on, Kunningkas ninck Pee Pisub (28.12.1600) 'peapiiskop'; (Stahl HHb I 1632: Hij) keickille Bi∫choppille 'allen Bi∫chopffen'; (Rossihnius 1632: 282) Vtz Bischop peab ilma|nuchtlematta ollema, ütte Naise Mehs; (Stahl LS I 1641: 60) omma pöha Waimo keickille Bi∫chopille ninck Kirckoi∫∫andalle andma 'seinen heiligen Geist allen Bischopffen vnd Pfarherren geben'; (Göseken 1660: 283) Pijskopp, -i 'Bischopff'; (Göseken 1660: 563) Pyskopp 'Bischopff'; (VT 1686) Titulle / Kreetaliste Koggodusse eesmätzelle töstetu Pihskoppille; (Piibel 1739); (Hupel 1780: 241) piiskop, -i r., d. 'Bischop, Generalsuperintendent'; (Hupel 1818: 180) piiskop, -i r. d. 'Bischof, Generalsuperintendent'; (Lunin 1853: 140) piiskop, -i r. d. 'Архiерей'
- Murded: `piiskop, `piiskoppi (-bi) Kuu VNg Lüg; `piiskop, -i Sa Muh Rei Mar Kse sporPä Ris Juu JMd Koe VJg I Plt KJn; `piiskop´ (-s´), -i M Puh San V(`piskub Krl, `biskap Lei) (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 921 pīskop, pīskopi 'Bischof, Superintendent'; Wiedemann 1893: 834 pīskop, pīskopi 'Bischof, Superintendent'; ÕS 1980: 511 piiskop;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 bischop 'Bischof'; MND HW I bischop (bischup) 'Bischof'
- Käsitlused: < ... 'Bischof' (EEW 1982: 2035); < kasks bischop (Raun 1982: 121; Ariste 1963: 100; Liin 1964: 42); < kasks bîschop (Ariste 1972: 92)
- Läti keel: lt bĩskãps (1586 Py∫kopam) Bischof < mnd. bischop (Sehwers 1918: 143); bīskaps, bīskāps < mnd. bischop 'Bischof' (Sehwers 1953: 13); bīskaps Bischof < mnd. bischop (Jordan 1995: 55);
- Sugulaskeeled: sm piispa [Agr] Bischof < mrts bisp, biisp 'piispa' (SSA 2: 359); lv bīskop´ Bischof < kasks bischop (Kettunen 1938: 24); lv bīskop piiskop; bīskaps (LELS 2012: 44)
prohvet, prohveti 'jumala tahet või ilmutusi kuulutav ennustaja' < kasks prophête 'Prophet'
- Esmamaining: Boierus 1587
- Vana kirjakeel: (Boierus 1587, ‹ EKVTS 1997: 90) se Propheti Joelis häle mele panku; (Müller 1600-1606: 272-273) loehme meÿe nente Prophetide Kiria siddes; nedt Prophetit; (Müller 1600/2007: 68) Patriarchit ninck Prophetidt (18.12.1600); (Rossihnius 1632: 68) Ninck sähl olli ütz Propheti Emand, nimme kahn Hanna; (Rossihnius 1632: 288) hoja meit neine kawalatte Prophetide ehst; (Stahl HHb II 1637: 3) lebbi ommade pöhade Prophetide ∫uh 'durch den Mund ∫einer heiligen Propheten'; (Stahl HHb II 1637: 88) Prophetide auwus lugku 'die ehrliche Zahle der Propheten'; (Gutslaff 1647-1657: 79) temma om ütz Propheth; (Göseken 1660: 571) Prowet 'Prophet'; proweti Emmand (naisprohvet) 'Prophetin'; (VT 1686) Nink meil om kindmämb Proweeti Sönna; (Vestring 1720-1730: 188) Prohwet 'Der Prophet'; (Helle 1732: 162) prohwet 'der Prophet'; (Piibel 1739) Suur wahhe on walle- ja tössiste prohwetide wahhel; (Hupel 1780: 247) prohwet, -i bl, r. 'Prophet'; proweet, -i bl., d. 'Prophet'; (Hupel 1818: 191) prohwet, -i bl. r. 'Prophet'; proweet u. prowet, -i d. 'Prophet'; (Lunin 1853: 148) prohwet, -i r. d. 'пророкъ'; proweet, prowet, -i d. 'пророкъ'
- Murded: `prohvet, `prohvedi Kuu Lüg Vai; `prohvit, -i Vll; prohvet, -i Jäm Khk Rei Lä Tõs Tor Ris JMd Iis Trm Pal Plt KJn Puh San sporV(prohvet´ Har); prohveet, prohveedi Muh Koe; `rohvet, -i Khk Pöi Mih PJg M(-t´) (EKI MK; EMS VII: 757)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 967, 968 prohwet, prohweti; prohwēt, prohwēti 'Prophet'; prōwēt, -i (d, bl) '= prohwet'; Wiedemann 1893: 877 prohwet, prohweti; prohwēt, prohwēti (prōwēt) 'Prophet'; prohwetijana 'Prophetin'; ÕS 1980: 537 prohvet;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 prophête 'Prophet'; MND HW II: 2 profête (prophete) 'Weissager, Seher; Mittler zwischen Gottheit und Gläubigen, Prohpet'
- Käsitlused: < sks Profet (EEW 1982: 2178); < kasks prophête (Raun 1982: 128); < asks Prophet (1599) (Ariste 1963: 101); < asks Prophet(e) (Liin 1964: 40); < asks prophēte 'prohvet' (EES 2012: 385)
- Läti keel: lt praviẽts [1587 to Prophete] Prophet < mnd. prophēte (Sehwers 1918: 81, 156; Sehwers 1953: 94); pravietis Prophet, Seher < mnd. prophête (Jordan 1995: 83);
- Sugulaskeeled: lvS praviet Prophet (SLW 2009: 152-153); lv pravie̯t̀, pravie̯`š Prophet (Kettunen 1938: 312); profēt prohvet; pravietis (LELS 2012: 254)
rääs|tool, -tooli 'kantsel' < kasks predek-stōl, predik-stōl 'Kanzel, Klappstuhl'
- Esmamaining: Helle 1732
- Vana kirjakeel: (Helle 1732: 165) räästool 'die Cantzel'; (Helle 1732: 376) mis issand on rööstoli peält öölnud 'welches der Herr von der Cantzel uns gesagt'; (Hupel 1780: 252) räästool, -i r. 'Kanzel'; (Hupel 1818: 198) räästool, -i r. 'Kanzel'; (Lunin 1853: 153) räästool, -i r. 'кафедра'
- Murded: räästool (-tuol, -tuel) 'kantsel kirikus' Kuu Lüg Käi Phl Mar Mih Ris Juu Pee KJn Pst; `räästul (rea-), -i Jõe VJg Plt (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1042 rǟs-tōl´, -tōli (reastōl) 'Kanzel'; kiriku-rǟstas = rǟs-tōl´; Wiedemann 1893: 944 rǟs-tōl´, -tōli (reastōl) 'Kanzel'; kiriku-rǟstas = rǟs-tōl´; EÕS 1937: 1204 räästool 'kiriku kantsel (Predigtstuhl)'; ÕS 1980: 607 † räästool '(kiriku)kantsel';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 reken- + stôl 'Gerichts- + Stuhl'; predik-stôl 'Kanzel; Klappstuhl'; Schiller-Lübben predek-, -predikstôl 'Kanzel, Klappstuhl'; MND HW II: 2 prēdikstôl (predick-, predig-), -stûl; prēdekstôl, prēdicht-, prēdistôl, prēdegestôl, preddick-, preddekstôl 'Kanzel, Klappstuhl'
- Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 2641); < asks predek-stōl, predik-stōl 'kantsel; klapptool' (EES 2012: 447-448)
- Läti keel: lt sprediķis [1586 to predicke] Predigt < mnd. predike (Sehwers 1918: 35, 81, 159); lt spredikuôt (1587 predikeet) predigen < mnd. prediken (Sehwers 1918: 81); lt prediķēt predigen < mnd. prediken, predeken (Sehwers 1953: 95; Jordan 1995: 83);
- Sugulaskeeled: lv spreḑīktõ jutlustada; sprediķot (LELS 2012: 303)
saal, saali 'suur avar ruum' < kasks sâl, sks Saal
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 316) Ninck temma sahb teile ütte suhre plastritut Sahli näitma; (Stahl 1637: 103) tubba 'Saal'; (Gutslaff 1648: 233) Tuba / Tarre 'Saal'; (Göseken 1660: 636) Suhr tubba 'Saal'; (Virginius 1687-1690) sis läks täma Kuninga Koa Saali sisse; (Helle 1732: 172) saal 'der Saal'; (Hupel 1780: 261) saal, -i r. 'der Saal'; (Hupel 1818: 212) saal, -i r. d. 'der Saal'; (Lunin 1853: 164) saal, -i r. d. 'залъ'
- Murded: saal, `saali 'avar ruum' R(`saali Vai); sael, saali Sa; saal, saali Muh Hi Mar Mär Tõs Tor Hää; saal, saali (-oa-, -ua-) sporKPõ sporI Plt Pil KJn; saal´, saali M Puh Krl Rõu Plv Vas (EKI MK); saal, `saali 'kiriku kooripealne' Hlj VNg Lüg; saal´ (soal´, sual´) VMr VJg Sim I Äks T V (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1118 sāl´, sāli 'Saal'; Wiedemann 1893: 1012 sāl´, sāli 'Saal'; ÕS 1980: 610 saal;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 sal, sāl 'Niederlassung, Wohnsitz; Wohnung, bes. v. Fürsten u. herren, Palast; Saal, Halle'; Schiller-Lübben sâl 'Niederlaßung. Sitz, Wohnsitz der Fürsten und Herren; Palast, sael, pallacium, aula.'; MND HW III sāl (sael, saal, sahl) 'Wohnsitz eines weltlichen oder geistlichen Fürsten; königliche Burg; Kapitelsaal; bürgerlicher Versammlungsraum; Festraum bes. für Gildefestlichkeiten; hochgelegener Raum zu Wohnzwecken etc.'
- Käsitlused: < sks Saal ~ kasks sâl (EEW 1982: 2645); < sks Saal (Raun 1982: 150); < asks Saal (Liin 1964: 52); < asks sāl 'vürstide ja valitsejate elukoht' ~ sks Saal 'saal' (EES 2012: 453)
- Läti keel: lt zãle [1638 Saal] Saal < mnd. sāl 'Saal' (Sehwers 1918: 100, 165; Sehwers 1953: 162); zāle Saal; Herrenhaus, Wohnhaus des Gutsherrs < mnd. sāl 'Wohnsitz eines weltlichen oder geistlichen Fürsten, königliche Burg; Saal' (Jordan 1995: 111);
- Sugulaskeeled: sm sali [Agr] Saal; größeres Wohnzimmer < mrts sal 'sali' (SSA 3: 147); lv zō̬l Saal < sks (Kettunen 1938: 402; Raag 1987: 328); zǭl saal; zāle (telpa) (LELS 2012: 377)
seek, seegi 'vaestemaja, varjupaik' < kasks sêk 'siech'
- Esmamaining: Awerbach 1589
- Vana kirjakeel: (Awerbach 1589) Tartu haigemajades ja seekides; (Helle 1732: 307) Segi kirrik 'die Siechen-Kirche'
- Murded: seek, seegi (-ie-) Muh Hi Lä Tõs KPõ Iis Trm Ksi Lai; siek, `siegi R(`sieki Vai) (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1142, 1143 sēk, sēgi 'Armenhaus, Altersheim, Siechenhaus'; hullude-sēk 'Irrenhaus'; sēki wiskama 'als unbrauchbar verwerfen, „brakiren“'; Wiedemann 1893: 1035 sēk, sēgi 'Armenhaus, Altersheim, Siechenhaus'; hullude-sēk 'Irrenhaus'; sēki wiskama 'als unbrauchbar verwerfen, „brakiren“'; ÕS 1980: 623 † seek 'vaestemaja, vanadekodu';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 sêk 'siech; ungesund; bes. aussätzig'; sêken-, sêk-ammet 'das officium der Krankenpflege'; sêk-hot, -hûs 'Krankenhaus'; Schiller-Lübben sêk 'siech; ungesund; bes. aussätzig'; sêkheit 'Siecheit, Krankheit'; MND HW III sêk (seek, seick, seck) 'krank, spez. aussätzig; (auch von der Menstruation)'
- Käsitlused: < kasks sêk 'siech' (EEW 1982: 2730); < asks sēk 'kidur, haiglane', sēkhūs, sekenhūs 'seek, haigla' (EES 2012: 464)
toom, toomi 'toomkirik' < kasks dôm 'Dom'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 666) Toom, -i 'thumb'; Toomi-kirck 'thumb-Kirch'
- Murded: `tuome mägi VNg; tuome kerik Kod (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 260 *kātedrāl, -i 'Kathedral, Domkirche'; Wiedemann 1893: 236 *kātedrāl, -i 'Kathedral, Domkirche'; Wiedemann 1869: 1300, 1301 tōm, tōmi 'Dom'; tōmi-mägi 'Domberg'; tōmbe, tōmbe '= tōm'; Wiedemann 1893: 1177 tōm, tōmi (tōmbe) 'Dom'; tōmi-mägi 'Domberg'; ÕS 1980: 718 toom 'toomkirik';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben domeri(g)e 'Dom, Domstift'; MND HW I dôm 'Dom, Hauptkirche'
- Käsitlused: < kasks dôm ~ sks Dom (EEW 1982: 3226); < kasks dôm (Raun 1982: 179; Liin 1964: 43; Raag 1987: 324); < asks dōm 'peakirik, piiskopikirik' (EES 2012: 538); < asks dôm (dům) 'Dom, Hauptkirche' (Liin 1968: 56)
- Sugulaskeeled: sm tuomiokirkko [1601] Dom, Kathedrale < rts domkyrka (‹‹ lad domus 'talo; koti' (SSA 3: 330)
vöörmünder, -mündri 'kiriku eestseisja (abiline)' < kasks vor-munder
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 434) temma küll ütz Issand om kikest hüwest, enge temma om neine vörmündride ninck helitzeide all; (Stahl 1637: 60) Vöhrmünder, Vöhrmündri∫t 'fürmünder'; (Stahl HHb III 1638: 15) erranis temma on nende Vöhrmündride ninck kaitzijade all '∫ondern er i∫t vnter den Vormündern vnd Pflegern'; (Göseken 1660: 726) Wormunder 'vormund (tutor)'; wormündrit sehdma (ametisse seadma) 'vormund verordnen (tutores dare)'; (Hupel 1766: 104) nemmad tewad issa ning üllewatja ehk wöörmündri wisil; (Hupel 1780: 315) wöörmünder, -dri r. 'Vormund, Vorsteher'; (Hupel 1818: 290) wöörmünder, -dri r. 'Vormund, Vorsteher; lf. Kirchenvormünder'; (Lunin 1853: 233) wöörmünder, -dri r. d. 'опекупъ, настоятель, смотритель'
- Murded: vüöl`mölder (-`mönder) R; (v)ööl`mölder (-`münder) Khk Muh Ris; vööl`mölder (vüöl-, vüel-, vöör-), vööl`münder (-`mender, -`melder, -`mülder) L K I; vöör`münder (-`mänder) Hi; (v)ü̬ü̬l`mölder (vü̬ü̬r-) M; vü̬ü̬l`möldre T(vü̬ü̬r`mündri San); vü̬ü̬ĺ`möĺdri (hü̬ü̬ĺ-) V(vi̬i̬l`mendre, -`meidre Lei) (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1540 wȫrmünder, wȫrmündri, wȫrmündre 'Kirchenvormund'; wȫlmölder, wȫlmönder '= wȫlmünder'; wȫrmölder, wȫrmöldri; wȫrmöldre, wȫrmöldre; wȫrmönder, wȫrmöndri, wȫrmöndre '= wȫrmünder'; Wiedemann 1893: 1389 wȫrmünder, wȫrmündri, wȫrmündre (wȫlmönder, wȫrmölder, wȫrmönder) 'Kirchenvormund'; ÕS 1980: 812 vöörmünder 'kiriku eestseisja abiline';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 vor-munde(r) 'der den Schutz über jem. übt; Vertreter, Verweser, Vervalter usf.'; Schiller-Lübben vormundere (s.v. vormunde) 'der den Schutz über jem. übt, Vorsteher, Verwalter'; MND HW I vȫrmünde, vȫrmünder, vȫrmunt, vȫremunt 'Vorsteher, Verwalter eines Stiftes, einer Kirche, eines Klosters, eines Hospitals; Vorsteher, Aufseher in Ämtern und Zünften'
- Käsitlused: < kasks vor-munde, vor-munder (EEW 1982: 4004); < kasks vor-munder (Ariste 1972: 96; Raun 1982: 213); < kasks vormunde, -mundere (Ariste 1963: 109; Liin 1964: 42); < mnd. (Raag 1987: 323); < asks vormunde(re) 'hooldaja, eestkostja' (EES 2012: 623)
- Läti keel: lt vẽrmiñderis [1638 Wehrmindereen] Vormund < mnd. vörmündere (Sehwers 1918: 100, 164; Sehwers 1953: 156); lt pãrmel̃deris, pẽrmiñderis Vormund < mnd. vörmündere (Sehwers 1918: 47); pērminderis, vērminderis Kirchenvormund < mnd. vȫrmünder (neben vȫrmünde) (Jordan 1995: 81);
- Sugulaskeeled: sm förmyntäri, -mynt(t)ari, -mynteri, -minteri [1688] holhooja / Vormund < rts förmyndare (‹ kasks vormunder); ee föörmünder, -mölder kirkonisännöitsijä, kirkkoväärti; lv vǟrbinder, -mender, vērminder, pērmendər < sks (SSA 1: 121); lv pērmendə̑r, pìe̯rmendə̑r; vǟrbinder, verbender, verbinder, vǟrmender, vermender, vērminder Vormund, Kirchenvormund < sks (Kettunen 1938: 283, 509); fērmindõr, permendõr, vērmindõr vöörmünder; pērminderis (LELS 2012: 61, 235, 360)