[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kink1, kingi 'kingitus' < kasks schenke 'Geschenk'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1570
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1570)? Kyncke, Andres; (Gutslaff 1648-56) Ja wöib kinckis anda; (Virginius 1687-1690) nink olli sedda oma Tütrelle, Salomoni Naiselle, kenkiks andnut; (Vestring 1720-1730: 79) Kinkitus 'Das Geschencke (Reval)'; (Helle 1732: 113) kinkitus 'das Geschenke'
• Murded: kink, kingi 'kingitus' Pöi L K Iis Trm; kink, `kingi R; kińk, kińgi Lei (EMS III: 165)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅk, kiṅgi 'Geschenk'; Wiedemann 1893: 286 kiṅk, kiṅgi 'Geschenk'; ÕS 1980: 266 kink;
• Saksa leksikonid: MND HW III schenke 'Schenkung, Geschenk, Gabe'
• Käsitlused: < kasks kenk (EEW 1982: 834); < kasks schenke (Raag 1987: 324; EES 2012: 158)
• Läti keel: lt šķiņ̃ķis; šķiņķis, šķeņķis Geschenk; Schenke (als Hofbeamter) < mnd. schenke (als Hofbeamter) (Sehwers 1953: 133); šķiņķis Geschenk < mnd. schenke (Jordan 1995: 101);
• Sugulaskeeled: lv škiŋ̄k̀ Geschenk < kasks schenke (Kettunen 1938: 396); lv škink kingitus; dāvana (LELS 2012: 312)
• Vt kinkima

kink2, kingi 'köiesilmus' < kasks kinke 'Kinke'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: kink, kingu 'keerd trossis' Emm (EMS III: 165)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅk, kiṅgi (D) 'Kinke (in einem neuen Tau zusammengelaufene Schlinge)'; Wiedemann 1893: 287 kiṅk, kiṅgi (D) 'Kinke (in einem neuen Tau zusammengelaufene Schlinge)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; MND HW II: 1 kinke 'die Windungen, Falten oder Augen, die ein Tau, Faden etc. von selbst schlägt'
• Käsitlused: < kasks kinke 'Kinke, in einem neuen Tau zusammengelaufene Schlinge' (GMust 1948: 49, 78)
• Läti keel: lt ķiņķis in einem neuen Tau zusammengezogene Schlinge, die nicht leicht zu lösen ist < nd. kinke 'in einem Tau zusammengelaufene Schlinge' (Sehwers 1953: 66);
• Sugulaskeeled: sm kinkeä [1874] kireä, tiukka / eng, stramm; krj kinkie tiukka, ahdas; tukala, vaikea; vps kinged kiinteä, tiukka; ahdas; kitsas < lms, vrd sm kankea, kiinteä [NB! tähenduse poolest sobiks rohkem germ kinke-taust] (SSA 1: 366); lv kiŋ̄k̀ Verfitzung, Schlinge im Seil (wenn es überdreht ist) (= nē̮’r) (Kettunen 1938: 128)

kink3, kingi 'suur lihatükk, loomakints' < asks schink(e), schenke 'Schinken'

• Esmamaining: Gutslaff 1648-56
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Sihs peab se Papp sedda keetut kincki sest öjnast wötma; (Göseken 1660: 297, 412) Kinck, -i 'Schinke'; (Vestring 1720-1730: 79) Kink 'd. Schinken'; (Hupel 1780: 181) kink, -i r., d. 'der Schinken'; (Lithander 1781: 539-540) Wotta ükspäinis sedda lahja lihha ühhest suitsetud ehk solasest kinkist; (Hupel 1818: 84) kink, -i r. d. 'Schinken; ein Viertel von geschlachteten Thieren'; (Henning 1824: 157) panne sörmepakso kihti riwitud maereikast pohja /--/ ja panne kinki selle peäle; (Lunin 1853: 59) kink, -i r. d. 'ветчина, окорокъ; четвертая часть убитой скотиной'
• Murded: kink, kingi 'sink; kints' Ris Krl Lut; kin´k, kingi Trv Võn V(kin´gi) (EMS III: 165)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅk, kiṅgi 'Schinken, Viertel eines Thieres'; Wiedemann 1893: 287 kiṅk, kiṅgi 'Schinken, Viertel eines Thieres';
• Saksa leksikonid: MND HW III schink(e), schenke 'Bein, Schenkel; Hinterkeule vom Schwein, Schinken'
• Käsitlused: < kasks schink(e) (Liin 1964: 55); < asks (Haak 1976: 83-84); < sm ~ asks (SSA 1: 366)
• Läti keel: lt šķiņķis (1638 Schkingkis) Schinken < mnd. schink(e) (Sehwers 1918: 56, 98, 162; Jordan 1995: 101);
• Sugulaskeeled: sm kinkku, sinkku [1637 kinku] liikkiö / Schinken < rts skinka (‹ kasks schinke); is kinkku < sm (SSA 1: 366)