[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

jänn, jänni 'ummik, kitsikus' < ? asks jan

• Murded: jän´n 'kimbatus; kitsikus; kaotus(seis) kaardimängus' sporeP eL; jänn hvR (EMS II: 307-308)
• Eesti leksikonid: VSS 1917: 54 jänn 'murt. soperrus'; keel jääb jänni 'kieli kangistuu'; EÕS 1925: 147 jänn; ÕS 1980: 211 jänn 'ummik, väljapääsmatu seisund, kimbatus; ka kaardimängus'
• Käsitlused: < asks Jan(n) (Ariste 1937: 133; Raun 1982: 23); < asks jan 'jänn, kitsikus' (‹ asks isikunimi Jan) (EES 2012: 105)
• Läti keel: lt janis › palikt jaņuos Schneider, sein, werden < nd. jann (Wenn einer im Spielen ein doppeltes Spiel verliert, so sagt man in Bremen: He hett Jann verlaren.) (Sehwers 1953: 43); lt palie̯g jan´es (beim Kartenspiel) (Kettunen 1938: 84);
• Sugulaskeeled: lv ja’ńńə̑z im Stich, in Verlegenheit (Kettunen 1938: 84)

kreeka, kreeka < kasks greke 'Grieche'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 157) Sihn ei ole üttekit waher neine Iudade ninck Gräkide sean; (Stahl HHb III 1638: 17) greeck; Sihn ep olle Judalinne echk Greeck 'Hie ist kein Jüde noch Grieche'; (VT 1686) Olge Pahandusseta / ni Judalissil / kui Greekalissil; (Hupel 1780: 191) Krekalinne d. 'ein Grieche'; (Hupel 1818: 101) kreka ma r. d. 'Griechenland'; kreka keel bl. r. d. 'griechische Sprache'; krekalinne bl. d. 'ein Grieche'; (Lunin 1853: 72) kreka ma r. d. 'Греция'; kreka keel r. d. 'греческiй языкъ'; krekalinne d. 'грекъ'
• Murded: kreeka Emm Vän Tõs Tor(reeka); kreeka Juu Plt Puh; `kreeka Krl Har Vas; krieka JMd VJg; `krieka 'kreeka (maa, usk)' R Ris Iis; reeka Pöi Muh KJn M; `reeka Khk Vll Kse (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 427 krēka, krēka 'Griechenthum'; krēkaline, -lize 'Grieche'; krēga, krēgalane, -laze '= krēka, krēkaline'; Wiedemann 1893: 388 krēka, krēka (krēga) 'Griechenthum'; krēkaline, -lize; krēklane (krēgalane) 'Grieche'; ÕS 1980: 306 kreeka [keel, pähkel];
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 greke 'Grieche'; MND HW II: 1 grêke 'Grieche; griechisch'
• Käsitlused: < kasks.... 'griechischer' (EEW 1982: 981); < asks Greken (Liin 1964: 41); < kasks greke (Raun 1982: 51); < asks greke 'kreeklane' (EES 2012: 182)
• Läti keel: lt griẽķis Grieche < mnd. grēke (Sehwers 1918: 30, 148; Sehwers 1953: 36; Jordan 1995: 63);
• Sugulaskeeled: sm Kreikka (Greca) (Agr Grecan kielen; 1644 grecalaiset) Griechenland < rts grek, gekisk 'kreikkalainen' (SSA 1: 418); vdj greekaa kreeka; греческий (VKS: 236); lv grìe̯kkə̑-mō̬ Griechenland (Kettunen 1938: 61); lv grēkmǭpē'gõz kreeka pähkel; valrieksts (LELS 2012: 65)

kärpima2, (ma) kärbin 'lühemaks lõikama, pügama' < kasks kerven, sks kerben

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 168) kärpma d. 'umkerben'; (Hupel 1780: 530) kärpma d. 'einkerben'; (Lithander 1781: 278) Kerwi sedda kalla wisi pärrast mollemist küljest ärra; (Hupel 1818: 64) kärpma d. 'ein- od. umkerben'; (Lunin 1853: 43) kärpma r. d. 'дълать зарубки'
• Murded: `kärpima, (ma) kärbi(n) 'pügama; vähendama, lühemaks tegema' S L K; `kär´pmä Kod (EMS IV: 507)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 275, 294 kär´pima 'schärfen (Hufeisen); abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; ker´pima 'kerben, einschneiden'; Wiedemann 1893: 249, 266 kär´pima 'schärfen (Hufeisen); abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; ker´pima 'kerben, einschneiden'; EÕS 1925: 325 kärpima 'lühemaks lõikama (kappen, abstutzen, beschneiden)'; VÕS 1933: 192 kärpima 'lühemaks lõikama'; ÕS 1980: 336 kärpima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kerven 'einschneiden, einhauen, kappen'
• Käsitlused: < asks kerven '(otsast) lühemaks lõikama' [Laenamine võis toimuda 17. sajandil (või 18. saj algul), üleminekuajal, kui Eesti alal käibisid nii alamsaksa kui ka ülemsaksa keel.] (Uibo 2010: 372-374; EKS 2019); < asks kerven 'sisselõiget tegema; sisse taguma; lühemaks lõikama' (EES 2012: 208)

ladina '(ladina keelest)' < kasks latîn, vrd lad latina 'Latein'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 179) se olli kirjutut Hebræj Græki ninck latina kehle kahn; (Stahl HHb III 1638: 236) Lattina keelel 'auff . . Lateini∫che Sprach'; (Gutslaff 1648-1656) pählekirri olli Kirjutut ülle t. Græca n. Lattina n. Hebræa Tähede Kahn; (Göseken 1660: 460) laddina keel 'Latein'; (Göseken 1660: 404) ke laddina keel rehckib 'Lateiner'; (Hupel 1780: 197) laddina keel r., d. 'lateinisch'; (Hupel 1818: 111) laddina keel r. d. 'lateinische Sprache'; (Lunin 1853: 80) laddina keel r. d. 'латинскiй языкъ'
• Murded: ladina [keel] Kuu L K Kod M San Krl Plv Vas (EMS IV: 790)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 485 ladina-kēl´, kēle 'lateinische Sprache'; Wiedemann 1893: 440 ladina-kēl´, kēle 'lateinische Sprache'; ÕS 1980: 314 ladina '[keel, kiri]';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 latîn 'lateinische Sprache, Lateinisch; lateinisch geschrieben'; latînesch, isch, latinsch 'lateinisch'
• Käsitlused: < kasks latin 'lateinisch' (EEW 1982: 1197); < asks... ~ sks... (Ariste 1963: 95)
• Sugulaskeeled: sm latina [Agr] latinan kieli / Latein < ‹‹ lad latinus, latina ’latinalainen, latinan-’ ‹ Latium (SSA 2: 51); vdj latinõssi ladina keeles; по-латыни (VKS: 583)

prantsuse 'prantsuse; Prantsusmaa' < kasks franzosen, sks Franzosen

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600/2007: 508) se Kuñingka Franckrike Maast (03.05.1605) 'Prantsusmaa kuningas'; (Göseken 1660: 285) Pransozi 'Franzosen'; (Göseken 1660: 570) pranzosit (süüfilis) 'frantzosen (venera lues)'; pranzosi többe 'frantzosen (venera lues)'; (Hupel 1780: 247) prantsiusse ma 'Frankreich'; prantsiusse többi r., d. 'Franzosen, venerische Krankheit'; (Lenz 1796: 52) ni kui Saksa- nink Prantsosi-maal tettas; (Marpurg 1805: 33) Wenne riikin ellawa kigesuggutse rahwakesse: Saksa, Prantsosi, Rootsileisi...; (Hupel 1818: 191) Prantsusse ma r. d. 'Frankreich'; (Lunin 1853: 147) Prantsusse ma r. d. 'Францiя'
• Murded: `prantsus, -e 'prantslane; Prantsusmaa; suguhaigus' Lüg Vai Jäm Hi Mar Mär Kse Tõs Hää Ris Koe Kad VJg Iis Plt Nõo Kam San V; `prantsuss, `prantsuse Nõo Kam San V(-sõ); `rantsus, -e Khk Vll Pöi Muh Vig Aud Tor SJn (EKI MK); `rantsuss, -se M (EKI MK; EMS VII: 735)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 961, 962 prants (prans) 'französisch (in Zusammensetzungen)'; prants-kēl´ 'französische Sprache'; prants-mā 'Frankreich'; prantsus, -e, -i 'Franzose'; prantsuse-kēl´ 'französische Sprache'; prantsuse-mā 'Frankreich'; Wiedemann 1893: 872, 873 prants (prans) 'französisch (in Zusammensetzungen)'; prants-kēl´ 'französische Sprache'; prants-mā 'Frankreich'; Prantsus, -e, -i (Wrantsus) 'Franzose'; Prantsuse-kēl´ 'französische Sprache'; Prantsuse-mā 'Frankreich'; ÕS 1980: 555 prantsuse '[keel ja kirjandus]';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 Vranke, Vrankrike 'Francia, Frankreich'; frans 'französisch'; frantzôs, fransois 'französisch, die franz. Sprache'; Schiller-Lübben franzôs 'französisch'; MND HW I Vranken 'Frankenland, Frankreich'; fransch, franzisch 'französisch'; +franzois, franzôs 'französisch, französische Sprache'; +franzö̂sisch, französch 'französisch, französische Sprache; syphilitisch'
• Käsitlused: < sks Franzose ~ vn француз 'Franzose' (EEW 1982: 2166); < kasks frantzôs (Raun 1982: 127; Liin 1964: 58, 65); < asks franzōs 'prantsuse' ~ sks Franzose 'prantslane' (EES 2012: 384)
• Läti keel: lt brantzo∫es [1638] Franzosenkrankheit < mnd. Frantzosen (Sehwers 1918: 84); lt brancuozes Franzosen, Lustseuche, Syphilis < nd. francōsen Syphilis (Sehwers 1953: 15);
• Sugulaskeeled: sm ranska [1644 franskin wijna 'ranskanviini', 1782 franskalainen]; sm (f)ransuusi [1670 franshusit] ranskalainen; syfilis < mrts franzoos 'ranskalainen; syfilis' (‹ kasks frantzoser, franzozen) (SSA 3: 47); lvS Sprantše ~ sprantse (mā) Frankreich (SLW 2009: 179); lv fran̄tsuz, pran̄tsuz Franzose (Kettunen 1938: 54, 311); prantsuz prantslane; francūzis (LELS 2012: 253); vdj frantsusi, frantsuskõi prantsuse; французкий (VKS: 226)

punn, punni 'prunt' < kasks spunt, sks Spund

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 574) punnima (põrandat tegema; punniga laudu kokku panema) 'einlegen (den bühnen)'; punnetut 'gespündet / getaffelt'; punnitut (tahveldatud) 'getaffelt'; (Vestring 1720-1730: 193) Pun, -ni 'Ein Spunt'; (Hupel 1780: 250) pun, -ni P. 'der Spunt'; (Hupel 1818: 195) pun, -ni r. d. 'Spund; (Bouteillen) Kork'; (Lunin 1853: 151) pun, -ni r. d. 'шпунка, втулка; пробка'
• Murded: punn, `punni 'kork' Kuu Hlj Sa; pun´n, punni Sa Hi L VJg I KJn Kõp M TLä V (EKI MK); punn, `punni 'laudu ühendav keel; soon või äär lauaservas' Lüg Vai; pun´n, punni Sa Emm Kul Var Mih Hää Nis HJn Trm Kod M Ran Har Plv (EKI MK); pun´t, pun´di 'puust kork' Mär (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 985 pun´n´, pun´n´i; punn, punnu 'harter, gedrungener rundlicher Gegenstand (Ball, Knaul, kleiner Lägel, Propf, Spund, Zapfen)'; Wiedemann 1893: 894 pun´n´, pun´n´i; punn, punnu (run´n´) 'harter, gedrungener rundlicher Gegenstand (Ball, Knaul, kleiner Lägel, Propf, Spund, Zapfen)'; EÕS 1930: 861 punn 'tehn. laual (Feder, Spund)'; ÕS 1980: 548 punn 'prunt';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 spunt 'Verschlusszapfen, bes. mitten oben auf dem Fasse; Spundloch'; MND HW III spunt 'Spundloch, Zapfloch; Spund, Zapfen des Fasses; Zapfen eines Brettes der in die Nute paßt'
• Käsitlused: < sks Spund (EEW 1982: 2232); < kasks spunt (Raun 1982: 131); < asks spunt 'sulgemispunn; punniauk' ~ sks Spund 'punn, prunt' (EES 2012: 392)
• Läti keel: lt spuñde Spund < nd. spund (Sehwers 1953: 118); lt spuñdêt spunden < nd. spunden (Sehwers 1953: 118);
• Sugulaskeeled: lv pun̄´ Spädel; Propfen, Spund (Kettunen 1938: 314); lv puņ punn; spunde, tapa; puņņõ punnida; spundēt (LELS 2012: 257)

türgi, türgi < asks turcke 'Türke'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 377) Türck 'türklane'; Iuda echk Türcke Rachwa æst peetuth sama; Türcke 'Türgi'; (Müller 1600/2007: 314) Sesama tunnistawat meddÿ kaas Iudat ninck Türckit (16.09.1603) 'türklased'; (Stahl HHb II 1637: 142) ninck tallita ∫e Pawe∫ti ninck Turcki tappetu∫∫e 'vnd stewr deß Pabst vnd Türcken mord'; (Vestring 1720-1730: 261) Turck, -gi 'Der Türcke'; (Helle 1732: 193) turk 'der Türcke'; türki-rahwas 'die Türcken'; (Hupel 1780: 291) turk, -i r., d. 'der Türcke'; turki rahwas r., d. 'die Türcken'; (Warg 1781: 16) Türgi oad; (Marpurg 1805: 37) pool Türki rikist; (Hupel 1818: 257) turk r. d. 'Türke'; (Lunin 1853: 204) Turk, -i r. d. 'Турокъ'; Turki rahwas 'Турки'
• Murded: `türgi Kuu; türgi S Mar Vig Lih Kse sporPä Ris Juu Tür Pai Koe VMr Kad VJg Plt Pil KJn M Ran Kam Ote Rõn San Krl Har; türgü VId; `turgi Kuu Lüg Jõh Vai VJg IisK Iis Kod (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1369 tür´k, tür´gi; türklane, türklaze = tur´k, turklane; Wiedemann 1893: 1238 tür´k, tür´gi; türklane, türklaze (D) = tur´k, turklane; Wiedemann 1869: 1353 tur´k, tur´gi 'türkisch'; turklane (turklaene), turklaze 'Türke'; Wiedemann 1893: 1224 tur´k, tur´gi (türk) 'türkisch'; Turklane (Turklaene, Türklane) 'Türke'; ÕS 1980: 752 türgi [keel, diivan];
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben Turkie, Turkerie, Turkerlant 'Türkei'
• Käsitlused: < asks Törck(en) 'türklane' (Liin 1964: 65); < asks turke 'türklane' (EES 2012: 572)
• Läti keel: lt turks (Kettunen 1938: 422);
• Sugulaskeeled: sm turkki(lainen) [1732] < mrts turk 'turkkilainen'; krj turkki, turkkilainen < sm (SSA 3: 335); lv tir̄k̀, tür̄k̀ Türke (Kettunen 1938: 422)