[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kaal, kaalu 'kaalumisseade' < kasks schale 'Schale; Wage'

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 234) Kale 'Schale'; (Gutslaff 1648: 245) Kâl, Kâla 'Wage'; (Gutslaff 1648-56) Enge teill peawat ollema öigke kahle, öigket lohdit, öigket wackat; (Göseken 1660: 295) Kaal, -i 'Schaal'; (Göseken 1660: 379) Kahli 'Schale (Wageschale)'; (Virginius 1687-1690) Kulda andis täma Kaaloga, keigesugguste Teenistusse Riistade tarwis; (Vestring 1720-1730: 55) Kaal, -lo 'Gewicht, Wagschale'; (Hupel 1780: 166) kaal, -o r., d. 'Gewicht, Waagschale, Waage'; (Hupel 1818: 60) kaal, -o r. d. 'Gewicht, Waage'; (Lunin 1853: 40) kaal, -o r. d. 'вѣсъ, вѣсы'
• Murded: kaal, kaalu 'kaalumisseade; raskus' eP(koal, kual); kaal, kaalu eL; kaal, `kaalu R (EMS II: 387)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 256 kāl, kālu; kāl´, kāli 'Wage, Wagschale, Gewicht (zum Wägen)'; Wiedemann 1893: 232 kāl, kālu; kāl´, kāli 'Wage, Wagschale, Gewicht (zum Wägen)'; ÕS 1980: 215 kaal, kaalu '(keha)raskus; kaalumisseade';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schale 'Wagschale'; Schiller-Lübben schale 'Gewichts-, Wagschale'; MND HW III schâle 'Schale der Waage';
• Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 617); < germ (vrd kasks schale) (Raun 1982: 24); < kasks schale 'Gewichtsschale, Wagschale' (Liin 1964: 48; EES 2012: 108); < asks schale 'kauss, jooginõu; teatav mõõtühik; kaalukauss' (EKS 2019)
• Läti keel: lt skãle [1638 Skahle] < mnd. schāle (Sehwers 1918: 94); lt skãle Wagschale < mnd. schāle 'Wagschale' (Sehwers 1953: 106); skāle Wage, Schalwagen < mnd. schâle (Jordan 1995: 87);
• Sugulaskeeled: sm kooli (1787; 1644 Wichti skoli 'vaakakuppi') pyöreä matalahko vati, malja / (Trink)schale, Schüssel < rts skål 'malja, kulppo' (SSA 1: 399); lv skō̬l Waagschale < kasks schale (Kettunen 1938: 373); lv skǭlõd kaal; svari (LELS 2012: 295)
• Vrd vaag

napp1, napa 'anum' < kasks nap 'Napf' Sõna pole kindlasti laenatud alggermaani aegadest ega sõnakujust.

• Esmamaining: Hornung 1693
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 228) Liuwd /a 'Napff'; (Hornung 1693: 31) Nap / Nappa / Acc. pl. Nappo 'ein Näpchen'; (Vestring 1720-1730: 147) Nap, -pi 'Ein Näpchen'; (Helle 1732: 144) nap 'das Näpfen'; (Helle 1732: 322) nap 'der Napf'; (Hupel 1780: 222) nap, -pi r., d.; nappikenne 'ein Näpchen, Büchschen'; (Hupel 1818: 150) nap, -pi r. d. 'Näpfchen, Büchschen'; (Lunin 1853: 114) nap, -pi r. d. 'коробочка, баночка'
• Murded: napp, nappa 'väike nõu; kauss' R(nappa Vai); napp, napa Kaa Rei Phl Vig Ris Iis Kod KJn M T; napp, napi Kir Pä JõeK Kad San; nap´p, nap´p V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 715 napp, napa, napi, napu 'Napf, Büchse, Gelenkpfanne, Höhlung'; Wiedemann 1893: 648 napp, napa, napi, napu 'Napf, Büchse, Gelenkpfanne, Höhlung'; ÕS 1980: 449 napp 'etn. väike (puu)kauss';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 nap 'Napf, Schüssel, Becher'; Schiller-Lübben nap 'Napf'; MND HW II: 1 nap 'Napf, Schüssel; rundes ziemlich flaches Gefäß, doch auch mit Deckel versehen'
• Käsitlused: < kasks nap (mindestens die i-stämmige Variante) (EEW 1982: 1666; Raun 1982: 101; Liin 1964: 56; Koponen 1998: 131); < alggerm *χnappa-z, vrd v-isl hnappr 'kauss', mrts napper 'peeker, jooginõu' (EES 2012: 307; EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm nappo [1787; knaappu 1637] puinen kauha, kippo / Schöpfkelle, Napf, Trinikgefäß; is nāppa; vdj nāppi < rts napp (SSA 2: 205)

pekk2, peki 'korjandustaldrik; kauss' < kasks becken 'Becken'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 275) perräst wallas te͠mä wet ütte Becki sisse; (Stahl HHb III 1638: 207) pecki sisse; Perra∫t wallas temma wett öhe pecki ∫i∫∫e 'Darnach groß er Wa∫∫er in ein Becken'; (Gutslaff 1648: 207) Bicken /e 'Becken'; (Göseken 1660: 283) Pecki 'Becken'; (Göseken 1660: 558) Pecki (kauss) 'Becken'; (Göseken 1660: 453) Kessi pecki (korjanduskarp) 'Handbecke'; (Göseken 1660: 387) kambri pecki (ööpott) 'Nacht-Scherbel'; (Göseken 1660: 715) wohdi pecki (ööpott) 'Nacht-Scherbel (matula)'; (Göseken 1660: 441) Kussi Pecken (ööpott) 'Kammer Becken'; (Hornung 1693: 33) Pek, Pekki / Acc. pl. Pekkisid 'ein Bekken'; (Vestring 1720-1730: 175) Pekken 'Das Becken'; (Helle 1732: 156) pek 'das Becken'; (Piibel 1739) Ja noad, ja pekkid, ja suitsetamisse-rohho kausid; (Hupel 1780: 238) pekken r. selt. 'das Becken'; (Hupel 1818: 176) pekken r. d. selt. 'das Becken'
• Murded: pekk, peki Khk Han Tõs Jür; pek´k, peki (-k´-) Hls Krk Nõo Har Rõn Plv Vas (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 878 pekk, peki 'Becken'; Wiedemann 1893: 797 pekk, peki 'Becken'; EÕS 1930: 737 pekk 'korjanduskarp kirikus (Becken)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; MND HW I becken 'Becken, Schüssel'; Schiller-Lübben becken 'Becken';
• Käsitlused: < kasks becken 'Becken' (EEW 1982: 1981; Raun 1982: 119; Ariste 1963: 100; Liin 1964: 54)
• Läti keel: lt † beķenis [1587 Bekenne] Becken < mnd. becken (Sehwers 1918: 143); beķenis Becken < mnd. becken 'Becken' (Sehwers 1953: 10);
• Sugulaskeeled: sm päkkinä [1787] malja, (läkkipeltinen) astia, kippo / Schale, Gefäß, Napf < rts bäckin 'malja; kaste-, kolehtimalja; yöastia etc' (‹ kasks becken 'malja, vati') (SSA 2: 457)