[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kaarik, kaariku 'kahe rattaga vanker' < kasks kāre 'Karren'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 173) karik r. d. 'der Karn'; (Hupel 1818: 72) karik r. d. 'der Karn'
• Murded: kaarik Hää KPõ(koa-, kua-); kaarik I Äks VlPõ M TLä Ote Krl VId; `kaarik VNg IisR; kaarikas Mus Pä; `kaarikas R (EMS II: 418)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 259 kārik, kāriku 'Karren'; kārikas, kārika '= kārik'; Wiedemann 1893: 235 kārikas, kārika; kārik, kāriku 'Karren'; ÕS 1980: 217 kaarik 'kaherattaline vanker';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kāre (kahre), kār, karre, kārn(e) 'kleines Gefährt mit 1 oder 2 Rädern, Schieb- oder Zugkarre';
• Käsitlused: < kasks kare (EEW 1982: 625; EES 2012: 109); < vrd kasks kare (Raun 1982: 25)
• Läti keel: lt karĩte, kariẽte [Glück 1689/1694 Karrites] Karrete < nd. karrẽt (Sehwers 1918: 88, 149); lt karīte, ltDn. kar´īt´ Kutsche, Karrete (Kettunen 1938: 107);
• Sugulaskeeled: lvS karrus Kutsche (SLW 2009: 79); lv kar´ìt´ Kutsche, Karrete (Kettunen 1938: 107)

kaart, kaardi 'maa-, post-, mängukaart' < kasks karde, karte 'Karte'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) Kaarti 'Kahrte'; (Göseken 1660: 379) Karthi meng 'Karthen Spiel'; [Karthi] lecht '[Karthen]Blatt'; (Hupel 1818: 60) kaart, -i r. d. 'Karte'; kaarti mäng r. d. 'Kartenspiel'; (Lunin 1853: 41, 50) kaart, -i r. d. 'карта'; kaarti mäng 'колода картъ'; karti d. 'карты'
• Murded: kaart 'mängu-, maa-, postkaart' Muh L KPõ(koa-, kua); kaar´t sporK(koa-, kua-); kaar´t I M San V; kaard R Hi sporPä Trm SJn TLä Kam; kaert Sa Mar Ris (EMS II: 423-424)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 260 kār´t, kār´di 'Karte'; Wiedemann 1893: 236 kār´t, kār´di (kār´d) 'Karte'; ÕS 1980: 217 kaart;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kār̆te, kār̆de 'Urkunde, Papierblatt, Spielkarte, Landkarte';
• Käsitlused: < sks Karte ~ kasks... (EEW 1982: 626); < asks kaart (Raun 1982: 25); < asks kârde, kârte (Ariste 1972: 95); < kasks karde, karte (Liin 1964: 60; EES 2012: 109)
• Läti keel: lt † kãrtes [1638 Kahrtes] Spielkarte < mnd. karte [JS: laenuperioodiks 1400-1638] (Sehwers 1918: 34, 88, 149); lt kãrte Karte (Spielkarte) (Sehwers 1953: 48); kārte, kārts (Kettunen 1938: 151);
• Sugulaskeeled: sm kartta [1732] maantieteellinen piirros / Landkarte < rts karta 'kartta, karttapaperi, luettelo'; krj kartta (maa)kartta < sm (SSA 1: 319); sm kortti [1616] Karte < rts kort; is kortti; krj kortti < sm (SSA 1: 407); is kortti (Kos) mängukaart (Laanest 1997: 80); vdj kartta, kartti mängukaart; карта (игральная) (VKS: 397); lv kō̬rt̆tə̑z Landkarte; Spielkarte; Karte < sks (Kettunen 1938: 151); lv kǭrtõz kaart; karte (LELS 2012: 134)

kamber, kambri '(väike) tuba' < kasks kamer 'Kammer'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 122) Meÿe Kambrit omat tews hüÿdt; tæma Ricka warra Kambre ette; (Müller 1600/2007: 88) v̈che Pißokesse Kambre echk tubba (28.12.1600); (Rossihnius 1632: 130) Kaje, temma om se kambre sissen; (Stahl 1637: 63) kamber, kambrist 'Gemach'; (Stahl HHb II 1637: 1) Temma lex omma∫t Kamri∫t welja 'Er ging auß der Ka͠mer ∫ein'; (Gutslaff 1647-1657: 188) temma - - letz Kambrihe; (Göseken 1660: 289) Kamber 'Kammer'; (Göseken 1660: 597) Rohga Kammer (sahver) 'speise Kammer (panarium)'; (Göseken 1660: 562) pichtka͠mer 'Sacristey (sacrarium)'; (Göseken 1660: 715) wohdikamber (magamistuba) 'Schlaffkammer (dormitorium)'; (Göseken 1660: 387) kammer 'gemach [conclave]'; (Helle 1732: 106) kamber 'die Kammer'; (Helle 1732: 308) puntkamber 'die Pfund-Cammer'; (Helle 1732: 371) Üks tubba kindlas kambris 'eine Stube in einer festen Kammer (d.i. eine Nuß)'; (Hupel 1766: 62) Agga se kamber, kus sa sedda wisi higgistad, peab kütmatta ollema; (Hupel 1780: 171) kamber, -bri r., d. 'Kammer'; kammer d. 'die Kammer'; (Hupel 1818: 69) kamber, -bri r.; -bre d. 'die Kammer'; (Lunin 1853: 47) kamber, -bri ~ -bre r. d. 'комната, каморка, чуланъ'; kammer, -i r. d. 'комната, камера'
• Murded: `kamber R S Lä K I; kammer L Ha VlPõ M T; `kammer R; `kammõr Ran Ote San; `kammõr´ V; `kambrõ V (EMS II: 618)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 216, 217 kamber, kambri, kambre 'Kammer, Zimmer'; kammer, kambri, kambre '= kamber'; Wiedemann 1893: 196, 197 kamber, kambri, kambre (kammer, kambre, hōne) 'Kammer, Zimmer'; kambre, kambre (d) '= kamber'; ÕS 1980: 230 kamber;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kāmer, kāmere, kammer 'besonders geschützter und gesicherter Raum des Hauses, Privatzimmer, als Schlafraum, Altenteilsraum, auch Gesindekammer benutzt'
• Käsitlused: < kasks kamer (EEW 1982: 679; SSA 1: 294; EES 2012: 125); < asks kamer, kamber (Ariste 1963: 91); < Bsks Kammer (Raun 1982: 29); < kasks kamer, asks cammer (Liin 1964: 52, 61)
• Läti keel: lt ka͠mbaris (1587 exkam Kammer) Kammer < mnd. kamer (Sehwers 1918: 35, 80, 149; Sehwers 1953: 45); kambaris, kambars, kamburis, kamburs, kammuris Kammer; das Zimmer, die Stube < mnd. kammer (neben kāmer) (Jordan 1995: 65);
• Sugulaskeeled: sm kamari, kammari [Agr] vieras-, makuuhuone / Kammer, (Gäste)zimmer < mrts kamar(e), kammar(e) 'kamari, pieni huone'; lv kɔ̄mar´ < kasks; is kammari; krj kamari, kammari; vdj kamme̮ri, kammari < sm (SSA 1: 294; SKES: 153); vdj kammari, kammõri kamber, tuba (VKS: 376); is kammari kamber (Laanest 1997: 60); lvS kamer, kamär, kämär Kammer (SLW 2009: 77); lv kō̬maŕ, kō̬mar, kō̬mə̑r Kammer < kasks kamer (Kettunen 1938: 149); kǭmaŗ kamber; kambaris (LELS 2012: 132)

karp1, karbi 'laadik' < kasks karpe 'Kiste'

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 233) Karpekeñe 'Schachtel'; (Gutslaff 1647-1657: 221) teggit o[mm]a Nouwo Karpit wallales; (Göseken 1660: 289) Karpekenne 'Karpe (Schachtel)'; (Göseken 1660: 391) karpikenn 'büchs (darin man etwas leget)'; Karpeken 'Lädelein (Schrein)'; (Göseken 1660: 598) Rochto-karp / Rochto ladikas 'artzeney Schranck'; (Göseken 1660: 670) tulli karpecken (tulekustutusnõu) 'Feuwer Karpe'; (Hornung 1693: 28) Karp, Karbi / Acc.pl. Karpisid & Karpa 'ein Kästlein'; (Helle 1732: 108) karp 'die Schachtel'; (Hupel 1780: 173) karp, -bi r.; -pi d. 'Schachtel, liefl. Karb'; (Hupel 1818: 72) karp, -i od. -bi r. d. 'Schachtel; lf. Karp'; (Lunin 1853: 50) karp, -i r. d. 'ларьчикъ, коробочка'
• Murded: kar´p, karbi (-r´-) 'kast(ike)' Sa L K I eL; karp, `karbi R (EMS II: 761)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 234 kar´p, kar´bi 'Schachtel, (d) niedriger Schrank'; Wiedemann 1893: 213 kar´p, kar´bi 'Schachtel, (d) niedriger Schrank, Muschel'; ÕS 1980: 240 karp;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 karpe, kerpe 'hölzernes Gefäß, Kiste (in den Ostseeländern gebraucht, eig. ein Hohlmaß, finn. karpi)'
• Käsitlused: < ? slaavi..., ? balti..., ? kasks... [von ungewissem Ursprung] (EEW 1982: 715); < ? kasks karpe 'kast' (Raun 1982: 32; EES 2012: 133); < kasks karpe 'puinen kirstu' (SSA 1: 316)
• Läti keel: lt kārba (LELS 2012: 46);
• Sugulaskeeled: sm karppi (1745) puinen laatikko, rasia / Holzschachtel < ee karp (‹ kasks karpe) (SSA 1: 316); sm karppi < ee karp (Bentlin 2008: 66-67); is karppa, karppi rasia; vdj karppi rasia, koppa; lv kar´p, kärp puinen rasia, kotelo (SSA 1: 316); lv kar̄´`p Kästchen, Büchse; kär̄`p, kar̄´`p hölzernes Kästchen, Schachtel < ee karp (Kettunen 1938: 107, 177); lv boks karp; kārba (LELS 2012: 46)

karp2, karbi 'karpkala (Cyprinus carpio)' < kasks karpe

• Esmamaining: Lithander 1781
• Vana kirjakeel: (Lithander 1781: 15) Keedetut Karpi kalla
• Murded: kar´p, karp Mus Kõp Kam Rõu; karpkala Aud (EMS II: 760, 762); kar´bikala Trm Kõp(karbi-) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 234 kar´p, kar´bi 'Karpfen'; Wiedemann 1893: 213 kar´p, kar´bi 'Karpfen'; Wied 1869/1893: 209/190 kar´bikala 'Karpfen'; ÕS 1980: 240 karpkala '(Cyprinus carpio)';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 karpe, kerpe 'Karpfen'
• Käsitlused: < kasks karp(en) (EEW 1982: 715); < kasks karpe (Raun 1982: 32; EES 2012: 133; Kendla 2014: 190); < sks Karpfen karpkala (EKS 2019)
• Läti keel: lt karpe, kärpis, kãrpa Karpfen (cyprinus carpio) < mnd. karp, karpe 'Karpfen' (Sehwers 1918: 48, 149; Sehwers 1953: 47); kārpa, karpa Karpfen < mnd. karpe (Jordan 1995: 65);
• Sugulaskeeled: sm karppi, karppu, karppo [1637] särkikala / Karpfen < rts karp 'karppi' (SKES: 165; SSA 1: 316); vdj karppa karpkala; карп (VKS: 395); lv karùz (kāruz), kārp̆pa Karpfen (Cyprinus carpio) < kasks karusse (Kettunen 1938: 107-108); lv kārp̆pa Karpfen = karùz (Kettunen 1938: 112); lv kārpakalā karpkala; karpa (LELS 2012: 106)

karske, karske 'rõõmus' < kasks karsch 'frisch'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1458
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1458) ? Karsche, Michel; (Göseken 1660: 392) karsck '[Dapffer]'; karsck 'Frisch / muhtig'; (Helle 1732: 108) karsk 'der nicht alles essen will'; (Hupel 1780: 174) karsk, karso r. 'wild, frech; lecker, der nicht essen will'; (Hupel 1818: 73) karsk, -e r. 'spröde, zipp, sich zipp anstelllend'; (Lunin 1853: 50) karsk, -e r. 'жесткiй, хурпкiй; жеманный, чопорный'
• Murded: `karske 'värske(ndav); vooruslik' R Vll Rei L Ha I; kar´sk Rid Aud K; kar´sk, karski Khk Nõo; kar´sk, karsi Muh L; `karskõ Krl Räp (EMS II: 765); karss (-r´-), karsi 'karske' Vig Var Hää Hls Krk; kar´st, karsti 'karske' Sa (EMS II: 767)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 234, 235 karsk, karsu (SO) '= karske'; kar´sk, kar´si, karse (S) '= karske'; karske, karske 'keusch, züchtig, reinlich, anständig'; karst, karste (O) '= karske'; Wiedemann 1893: 213, 214 karsk, karsu (SO) '= karske'; kar´sk, kar´si, karse (S) '= karske'; karske, karske (karsk, kar´sk, karst) 'keusch, zühtig, reinlich, anständig'; karst, karste (O) '= karske'; ÕS 1980: 241 karske;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 karsch, kersch, kasch 'frisch, gesund, kräftig, leistungsfähig'
• Käsitlused: < kasks karsch (EEW 1982: 716; Liin 1964: 59; Raun 1982: 32; SSA 1: 318; EES 2012: 133)
• Sugulaskeeled: sm karski (Agr) reipas, riuska; kookas, roteva; röyhkeä, ylpeä / forsch, robust; barsch, rüde; stolz; is karskea karvas, karkea; sierettynyt (iho); vdj karskia kitkerä, väkevä < mrts karsker 'reipas; kaunis, upea' (is ja vdj osalt ehk karkea-sõna variandid) (SKES: 165; SSA 1: 318)

kerss, kersi 'rohttaim, kress (Rorippa)' < kasks kerse 'Kresse'

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648) Kresse 'Kersse (pro Mersse)'; (Vestring 1720-1730: 60, 206) Kärsid 'Kresse'; (Helle 1732: 104) kärsid 'Kresse'; (Hupel 1780: 168, 415) kärsid r. 'Kreß Pl.'; porri hain d. 'Kresse'; (Hupel 1818: 64, 81) kärsid pl. r. 'Kreß'; kersid pl. r. 'Kreß'; (Lunin 1853: 44, 56) kärsid r. 'кресъ'; kersid r. 'кресъ'
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 294 ker´s, pl. ker´sid 'Kresse'; hal´l´ika-ker´sid 'Brunnenkresse (Nasturtium officinale L.)'; Wiedemann 1893: 266 ker´s, pl. ker´sid 'Kresse'; hal´l´ika-ker´sid 'Brunnenkresse (Nasturtium officinale L.)'; EÕS 1925: 203 kerss 'lill: Nasturtium (Brunnenkresse)'; ÕS 1980: 257 kerss 'rohttaim (Rorippa)';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kerse (kertze), kērse (keirsse), karse 'Kresse (Lepidium sativum als Gartenkresse, oder Nasturtium officinale Brunnenkresse) als Nahrungsmittel, Salat, Gewürz, Arzneimittel'
• Käsitlused: < kasks..., sks Kresse (EEW 1982: 783); < kasks kerse (Raun 1982: 35); < kasks kerse, karse (Liin 1964: 62; EES 2012: 145)
• Läti keel: lt † ķẽrši, ķẽrkši [1638 Kehr∫ehi, ∫kehr∫ehi] Brunnenkresse < nd. kerse 'Kresse' (Sehwers 1918: 34, 89, 149; Sehwers 1953: 64); lt šķẽrši, ķẽrši Kresse < mnd. kerse 'Kresse' (Sehwers 1953: 132); lt ķērsa Schaumkraut (cardamine) < mnd. kerse 'Kresse' (Jordan 1995: 72)

klint, klindi 'rannikupank' < kasks klint, klinte 'Fels, felsige Anhöhe', Bsks Klint

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 213) Kiwwi-Klindt 'Felß'; (Gutslaff 1648-56) Neide klintide harje pählt näge Minna tedda; (Göseken 1660: 287) klint, -i 'Glint'
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 630 maltsa kallas (A) 'hohes Ufer, Klint'; Wiedemann 1893: 569 maltsa kallas (A) 'hohes Ufer, Klint'; Wiedemann 1869: 845 paṅk, paṅga 'festes Gestein, Fels, Klint, Barre, Sandbank, Klumpen, Haufen'; Wiedemann 1893: 767 paṅk, paṅga (paṅgas, paṅkjas) 'festes Gestein, Fels, Klint, Barre, Sandbank, Klumpen, Haufen'; ÕS 1980: 275 klint, klindi 'paekallas, rannikupank';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben klint 'Fels, Klippe, steiles Ufer, Abhang'; MND HW II: 1 klint, klinte 'Fels, felsige Anhöhe, Uferhöhe'; Hupel 1795: 116 Klinde od. Klint 'ist das sehr hohe steile Felsen-Ufer der Ostsee'
• Käsitlused: < sks Glint (EEW 1982: 867); < Bsks Klint 'paekallas' (EKS 2019)
• Läti keel: lt kliñts Fels < mnd. klint 'Fels, Klippe, steiles Ufer, Abhang' (Sehwers 1918: 24, 59, 150; Sehwers 1953: 51); lt klints Fels < mnd. klint (Kettunen 1938: 140);
• Sugulaskeeled: lv klin̄t̀ Fels < kasks klint (Kettunen 1938: 140)

kraas, kraasi 'villakraas' < kasks krasse 'Kratze', Bsks Krase

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 429) kahset 'weberkarthe / wollenkarthe'; kaasitama (kraasima) 'Kartetschen'; (Vestring 1720-1730: 94) Krasid 'Woll Kratzen'; Krasima 'Die Wolle kratzen'; (Helle 1732: 120) krasid 'Wollkratzen'; (Helle 1732: 322) krasid 'die Krasen'; (Hupel 1780: 190, 166) krasid Pl. r. 'Wollkratzen'; kaarsed r., kaarsi d. 'Wollkratzen Pl.'; kaarsma d. 'Wolle kratzen'; (Hupel 1818: 100) kraas, -i r. d. 'Wollkratze, Krempel'; kraasma d. 'krempeln, Wolle kratzen'; (Lunin 1853: 41, 72) kaars, -e ~ -i r. d. 'чесалка, гребень для чесанiя шерсти'; kaarsma d. 'чесать шерсть'; kraas -i r. d. 'чесалка'; kraasma d. 'чесать шерсть'
• Murded: kraas, kraasi 'villakraas' K I TLä; kraas´ Jä VJg I; kraass (-s´s) Kam Urv Krl; kraas, `kraasi R; raas, raasi L KJn Trv Pst (EMS III: 789); `kraas´sli Rõu; kraas´t Rõn (EMS III: 791)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 425 krāz´, krāzi 'Wollkratze'; Wiedemann 1893: 386 krāz´, krāzi (kār´, kār´s) 'Wollkratze'; EÕS 1925: 274 kraas 'Wollkratze'; kraasima 'kratzen, krempel, kardätschen'; ÕS 1980: 307 kraas;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 krasse 'Wollkamm, Gerät zum Auskämmen der Wolle'; kraskam 'Kamm zum Krempeln, Durchkämmen, Abkratzen der Wolle'; krassen (kratzen, krazen) 'kratzen, auskämmen, durchkämmen, krempeln (bei der Wollbereitung)'; Hupel 1795: 125 Krase (st. Wollkratze, Krempel) 'daher das Zeitwort krasen st. krempeln, kämmen, kartetschen'
• Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 975); < ee kraasima, vrd sm raasia (märksõna kraas) (Raun 1982: 50)
• Läti keel: lt kārstava, kā'r´stǝv Wolldocke; kārst, kā’rst Wolle kratzen, docken (Kettunen 1938: 107); lt karstūvis Wollkratze (VLV 1944: 313);
• Sugulaskeeled: sm karsta [1745] villan muokkaukseen käytetty piikikäs lauta(pari) / Wollkamm, Karde < ? balti, vrd ld kar̃šti 'karstata villoja; sukia hevosta', lt kārst 'karstata (villoja), kammata' (SSA 1: 318); sm raasi (1826) (villa)karsta / Wollkamm, Karde < ee kraas (SSA 3: 34); sm karstata (villoja) Wolle kratzen, docken (Kettunen 1938: 107); is kraaziᴅ (Len) villakraasid (Laanest 1997: 82); lv kaŕ̄š̀ Wolldocke; lv kaŕ̄š̆šə̑ Wolle kratzen, docken < vrd kasks harst 'Harke' (Kettunen 1938: 107)

käsper, käspri 'kirss' < kasks kersebere 'Kirsche'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 61) Karsberi marri 'kirsch'; (Gutslaff 1648: 221) Wissila Marri 'Kirsch'; (Göseken 1660: 454) Karsbeer marri 'kirsch'; (Helle 1732: 104) käsperi-marri 'die Kirsche'; (Helle 1732: 299) käspere pu 'Kirschenbaum'; (Hupel 1780: 169) käsperi marri r. 'die Kirsche'; käsperi pu r. 'Kirschbaum'; (Hupel 1818: 65) käsperi marri r. 'Kirsche'; käsperi pu r. 'Kirschbaum'; (Lunin 1853: 44) käsperi marri r. 'вишня'
• Murded: `käsper, -ri (-re) 'mari' Khn Hää; `kasperi (mari, puu) Hää VMr (EMS IV: 554); käsper, -i 'puu' Sa Hi Muh (Saareste IV: 544)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 277 käsper, käsperi '= kir´s'; käsperi-mari 'Kirsche'; Wiedemann 1893: 251 käsper, käsperi '= kir´s'; käsperi-mari 'Kirsche';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kerse 'Kirsch'; kersbere, kars-, kasbere 'Kirsche'; MND HW II: 1 kersebere, kers-, karse-, kesse-, kasse-, kasper 'Kirsche, Frucht von Prunus cerasus'
• Käsitlused: < kasks kersebere (EEW 1982: 1148); < kasks kasbere, karsebere 'Kirsche' (Ariste 1963: 92); < kasks karse-, kersebere (Liin 1964: 62; Ariste 1972: 98); < kasks kerse-, karse-, (kas)bere 'Kirsche' (Haak 1976: 84)
• Läti keel: lt *ķezbẽre [1638 Keßbehres] Kirsche < mnd. kersebere 'Kirsche' (Sehwers 1918: 89, 149); šķẽrbẽres, šķẽrbẽles, škerbeles Kirschen < nd. kersebere (Sehwers 1953: 131); ķezbẽre < nd. kessebēre, käßbēr 'Kirsche' (Sehwers 1953: 64); ķezberis, ķezbere Kirschbeere < mnd. kersebēre 'Kirsche' (Jordan 1995: 72); šķērbēre Kirsche < mnd. kersebere (Jordan 1995: 101);
• Sugulaskeeled: sm kirsikka [1874; 1644 kirsperi] Kirsche < mrts kirse-, kyrse-, körsabær 'kirsikka' (‹ kasks kersebere) (SSA 1: 372); lv kež̄bir Kirschbaum < kasks kersebere (Kettunen 1938: 116)

pidal, pidali 'pidalitõbi, leepra' < kasks spit(t)âl

• Esmamaining: Awerbach 1589
• Vana kirjakeel: (Awerbach 1589, ‹ EKVTS 1997: 94) meye spittale ninck hillisse sisse; (Müller 1600-1606: 261) nĩck nedt Piddaliku Reÿat tæmalle neuthma; (Müller 1600/2007: 334) hirmsa Paisede, Kerna ninck Piddaliko tobbe kaas (14.10.1603) 'pidalitõvega'; (Rossihnius 1632: 278) need söggedat neggewat, need jallatomat keuwad, need piddali|többitzet sahwat puchtas; (Stahl HHb III 1638: 6) needt piddalitöbbi∫et ∫ahwat puchtax 'di Au∫∫etzigen werden rein'; (Stahl HHb III 1638: 27) Ninck ∫eddamaidt ∫ai temma omma∫t piddalitöbbe∫t puchtax 'Vnd als bald ward er von ∫einem Au∫∫atz rein'; (Gutslaff 1647-1657: 233) Kaje, ütz pittaliTöbbe allane tulli; (Göseken 1660: 561) piddalitöbbe 'Aussatz'; piddalitöbbine 'Aussatzige'; (Vestring 1720-1730: 178) Piddal 'das Hospital'; Piddali Többi 'Der Außsatz'; (Helle 1732: 157) piddalitöbbi 'der Aussatz'; (Piibel 1739) Siria üllem-pealik saab piddalitöwwest terweks; (Hupel 1780: 240) piddalitöbbi r. d. 'der Aussatz'; (Hupel 1818: 179) piddali-többi bl. r. d. 'der Aussatz'; (Lunin 1853: 139) piddali-többi r. d. 'проказа'
• Murded: pidal, -i 'haigla' Pä; pidäl´, -i Trv Krk San (EKI MK); pidal, -i 'haigus' Jäm Krj Vll Muh Kse Tõs Ris Juu Koe M Krl Plv (Saareste I: 167; Saareste II: 1115); pidali `aigus Lüg Krk; pidalitobi Vai; pidalitöbi Sa Käi; pidalitõbi Muh sporL Ris Juu Koe I Plt KJn Hls Nõo Krl VId (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 890 pidal, pidali 'Spital, Hospital'; pidali-maja 'Spital, Lazaret'; pidali-tõbi 'Aussatz'; Wiedemann 1893: 808 pidal, pidali (pigalas) 'Spital, Hospital'; pidali-maja 'Spital, Lazaret'; pidali-tõbi 'Aussatz'; ÕS 1980: 507 pidal 'pidalitõbi';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 spit(t)âl; spet(t)âl, spettâl 'Pflegehaus für Alte, Kranke, Arme, Siechen-, Leprosenhaus; Aussatz, lepra; Schimpwort auf einen Nichtznutz'; Schiller-Lübben spetâl, spittâl, spettel, spittel 'Kranken-, Siechenhaus'; MND HW III spētâl, spettâl, spittâl (spital, -ael) 'Hospital, Siechenhaus, spez. für Aussätzige, Leprosenhaus; Armenhaus; Aussatz, Lepra'
• Käsitlused: < kasks ~ asks spit(t)âl, spetâl 'Hospital, Lepra' (EEW 1982: 2007); < kasks spit(t)âl (Raun 1982: 120); < kasks spittâl 'Kranken-, Siechenhaus' (Ariste 1963: 100; Raag 1987: 324); < kasks spetâl, spittâl (Liin 1964: 58); < asks spetāl, spittāl 'haigemaja; leepra' (EES 2012: 364)
• Läti keel: spitãļi Aussatz, Würmer in alten Wunden, ein fressender Schade < mnd. spittāl 'Aussatz (lepra)' (Sehwers 1953: 116); spitāli Aussatz, Würmer in alten Wunden, fressender Schade < mnd. spittâl (neben spētâl) 'Aussatz, Lepra' (Jordan 1995: 93); lepra, spitālība pidalitõbi (LELS 2012: 311);
• Sugulaskeeled: sm pitaali [1787 pitalitauti] lepra / Aussatz, Lepra, Syphilis < mrts spital(i) 'spitaali, sairaala, et. spitaalisia varten' (‹‹ lad hospitale) (SSA 2: 377; SKES: 580); sm spitaali (Agr) lepra / Lepra < mrts spitali (‹‹ lad hospitale 'hoitola, sairaala') (SSA 3: 206); sm hospitaali [1638] sairaala, mielisairaala / Krankenhaus, Irrenanstalt < mrts hospidal (‹ sks hospital 'sairaala, turvakodi') (SSA 1: 174); lv spitàliʙ, spit̆tàliʙ Lepra, Aussatz < lt spitalība (Kettunen 1938: 379); lv sūr-te’b pidalitõbi; lepra, spitālība (LELS 2012: 311)

selts, seltsi 'kaaslane, selts(kond)' < kasks sel(t)schop 'Gesellschaft'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 319) kenesse Selsix wotta; Selsyweliet; (Müller 1600/2007: 156) keicke tæma Selschoppite iures (1. advent 1601) 'seltsiliste'; (Müller 1600/2007: 236) keicke tæma Selschoppÿ kaas (15.05.1603) 'kogu tema kaaskonnaga'; (Müller 1600/2007: 526) Ia wahelt sattob tæma v̈che sesarnse kuria Selße siße (31.05.1605) 'kurja seltskonda'; (Rossihnius 1632: 337) 'seltsiline' 'temma piddi ollema neine seltside sean'; 'teekaaslane' 'Need mehet enge kumbat temma the seltsit ollit, saisit ninck ollit, erra|kangetut'; 'seltskond' 'Se|perrast erra olcket mitte neine selschoppi sissen'; (Stahl 1637: 62) ∫eltz, ∫eltzi∫t 'Gefert'; (Stahl HHb II 1637: 10) Jummal poick on ∫anut teije ∫eltzix 'Gottes Sohn i∫t worden ewer G∫ell'; (Stahl HHb III 1638: 23) temma olli töi∫e ∫eltzi jures 'er were vnter den Geferten'; (Stahl HHb III 1638: 101) kutzu∫it o͠ma ∫eltzi '∫ie wincketen jhren ge∫ellen'; (Stahl HHb IV 1638: 206) Semperra∫t erra olcket mitte nende ∫eltz 'Darumb ∫eyd nicht jhre Mitgeno∫∫en'; (Gutslaff 1648: 215) Seltz/i 'Gefaehrte'; (Gutslaff 1647-1657: 160) kaje, sihs tulli ütz seltzi Ismaelisset Gileaddi pohlt; (Göseken 1660: 287) Seltz, -i 'Gesellschafft'; (Göseken 1660: 621) seltz (seltsiline) 'Gefehrte'; selzi mees 'Gefehrte'; (Göseken 1660: 621) seltzi 'gesell (socius)'; meije olleme öhhes selzis 'gesell (socius)'; selzix heitma (seltsima) 'gesellen (sociari)'; (Göseken 1660: 298) Seltz 'mitgesell (sodalis)'; (Göseken 1660: 229) Suhr seltz (rahvahulk) 'ein hauffen Volcks'; (Göseken 1660: 648) taiwa Seltz (taevaseltsiline) 'hi͠mels genos'; (Vestring 1720-1730: 220) Selts, -si 'Die Gesellschafft'; (Helle 1732: 175) selts 'die Gesellschaft'; (Piibel 1739) ärgo sago mo au mitte nende seltsiga ühte; (Hupel 1780: 266) sels, -i d.; selts, -i r., d 'die Gesellschaft'; (Hupel 1818: 220) selts, -i r. d.; sels, -i d. 'Gesellschaft'; (Lunin 1853: 170) selts, -i r. d.; sels, -i d. 'oбщество, компанiя'
• Murded: selts, `seltsi Jõe Kuu Lüg IisR; `seltsi VNg Vai; selts, seltsi (-ĺ-) sporSa Muh Rei Rid; sel´ts, sel´tsi (sel´si) L Ha JJn Tür Koe Kad VJg Sim I VlPõ Trv Pst; sel´ts, sel´dsi TLä TMr Kam Võn San Krl Har Plv Räp Se (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1138, 1139 sel´ts, sel´tsi 'Gesellschaft, Vereinigung, Verein, Societät'; sel´tseüs, -ze (d) '= sel´tsiüs'; sel´tsiüs, -ze (d) '= sel´ts'; Wiedemann 1893: 1030 sel´ts, sel´tsi (sel´tseüs, sel´tsiüs) 'Gesellschaft, Vereinigung, Verein, Societät'; ÕS 1980: 629 selts;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 selleschop, selschop, -schap 'Gesellschaft, Versammlung; Umgang usf.'; Schiller-Lübben selle-, sel-, seltschop 'Gesellschaft, bes. Handelsgesellschaft'; MND HW II: 1 geselschop, geselle-, -schup, -schap 'Gemeinschaft, Gesellschaft; Berufsgemeinschaft der Kaufleute oder Handwerker'
• Käsitlused: < kasks selschop, selschap (EEW 1982: 27552756); < kasks sel(t)schop (Raun 1982: 155; Ariste 1963: 104; Raag 1987: 323); < kasks selle-, sel-, seltschop (Liin 1964: 47; EES 2012: 467)
• Sugulaskeeled: lv sel̄´tš, šel̄´tš, Gesellschaft; Gemeinde < ee (Kettunen 1938: 357); lv seļtš selts; biedrība (LELS 2012: 283)

triivima2, (ma) triivin 'laeva külgi tihtima' < kasks drîven 'treiben, schlagen'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 255) Triwima 'zusa͠men fugen'
• Murded: `triivima Jõe Kuu Hlj VNg Jäm Hi Rid Mar Khn Hää Ha Kad; `riivima Sa Muh Var (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1324 trīwima, -in, -ida (rīwima, trihwima) 'kalfatern, verstopfen'; Wiedemann 1893: 1198 trīwima, -in, -ida (rīwima, trihwima) 'kalfatern, verstopfen'; ÕS 1980: 727 tihtima;
• Saksa leksikonid: MND HW I drîven 'treiben, schlagen'; Schleswig-Holstein drieben [drīīm], driewen 'treiben; nachklopfen (vom Dachdecker)'; Niedersächsisches drīven 'treiben; bearbeiten, formen' (mnd. drîven)
• Käsitlused: < rts driva 'verstopfen, kalfatern' (SKES: 3271); < vüsks drîven 'stossen, klopfen' (GMust 1948: 22, 94); < rts driva 'ajama; triivima, tihtima' ~ asks driven 'ajuma; (karja) pidama; tõukama, lööma' (EES 2012: 545)
• Läti keel: lt drĩvêt kalfatern < nd. drīven 'stoßen, klopfen' (Sehwers 1953: 29);
• Sugulaskeeled: sm rivetä, rivitä tilkitä; krj rivetä < rts driva (SSA 3: 85); sm riivistä, triivata, rivetä < rts driva (SKES: 794-795, 818); lv drīvə̑ kalfatern, verstopfen < kasks drīven (Kettunen 1938: 40); lv drīvõ triivida, tihtida; drīvēt (LELS 2012: 55)
• Vt triiv2. Vrd tihtima

ärtu, ärtu 'kaardimast' < kasks herte, vrd rts hjärta

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 33) erto r. d. 'Herzen im Kartenspiele'; (Lunin 1853: 20) erto r. d. 'черви (пъ картахъ)'
• Murded: `ärtu '(südamekujuline) kaardimast' R S Aud Tor Ris Juu Kos Trm; ärtu L JMd Koe VJg I Krl; `ertu, `hertu Kuu Vai; ärt M; härt Har (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 113 hertu, hertu 'Coeur, Herzfarbe (im Kartenspiel)'; Wiedemann 1893: 103 hertu, hertu (ärtu) 'Coeur, Herzfarbe (im Kartenspiel)'; ÕS 1980: 819 ärtu '(kaardimast)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 herte, harte 'Herz'; Schiller-Lübben herte 'Herze'; MND HW II: 1 herte, harte 'Herz';
• Käsitlused: < kasks herte (harte) (EEW 1982: 4065); < kasks herte (Raun 1982: 217; SSA 1: 158); < rts hjärter 'ärtu' (EES 2012: 631)
• Läti keel: lt erte Cœur, Herz (in der Karte) < mnd. herte (Sehwers 1918: 51, 147; Sehwers 1953: 33); ercs < dt. Herz 'Coeur (im Kartenspiel)' (Sehwers 1953: 33);
• Sugulaskeeled: sm hertta Figur usw. in Herzform; Herz (Farbe im Kartenspiel) < asks hert(e), rts hjärta (või veelgi vanem laen) (Bentlin 2008: 108-110); sm hertta [1786] sydämen muotoinen kuvio; pelikorttilaji / Figur in Herzform; Herz (Farbe im Kartenspiel) < rts hjärta; is herttä, herttäin; krj hertta; vdj hertta < sm (SSA 1: 158); is hertta (Kos) ärtu (Laanest 1997: 35)
• Vrd härtu