[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kamber, kambri '(väike) tuba' < kasks kamer 'Kammer'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 122) Meÿe Kambrit omat tews hüÿdt; tæma Ricka warra Kambre ette; (Müller 1600/2007: 88) v̈che Pißokesse Kambre echk tubba (28.12.1600); (Rossihnius 1632: 130) Kaje, temma om se kambre sissen; (Stahl 1637: 63) kamber, kambrist 'Gemach'; (Stahl HHb II 1637: 1) Temma lex omma∫t Kamri∫t welja 'Er ging auß der Ka͠mer ∫ein'; (Gutslaff 1647-1657: 188) temma - - letz Kambrihe; (Göseken 1660: 289) Kamber 'Kammer'; (Göseken 1660: 597) Rohga Kammer (sahver) 'speise Kammer (panarium)'; (Göseken 1660: 562) pichtka͠mer 'Sacristey (sacrarium)'; (Göseken 1660: 715) wohdikamber (magamistuba) 'Schlaffkammer (dormitorium)'; (Göseken 1660: 387) kammer 'gemach [conclave]'; (Helle 1732: 106) kamber 'die Kammer'; (Helle 1732: 308) puntkamber 'die Pfund-Cammer'; (Helle 1732: 371) Üks tubba kindlas kambris 'eine Stube in einer festen Kammer (d.i. eine Nuß)'; (Hupel 1766: 62) Agga se kamber, kus sa sedda wisi higgistad, peab kütmatta ollema; (Hupel 1780: 171) kamber, -bri r., d. 'Kammer'; kammer d. 'die Kammer'; (Hupel 1818: 69) kamber, -bri r.; -bre d. 'die Kammer'; (Lunin 1853: 47) kamber, -bri ~ -bre r. d. 'комната, каморка, чуланъ'; kammer, -i r. d. 'комната, камера'
• Murded: `kamber R S Lä K I; kammer L Ha VlPõ M T; `kammer R; `kammõr Ran Ote San; `kammõr´ V; `kambrõ V (EMS II: 618)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 216, 217 kamber, kambri, kambre 'Kammer, Zimmer'; kammer, kambri, kambre '= kamber'; Wiedemann 1893: 196, 197 kamber, kambri, kambre (kammer, kambre, hōne) 'Kammer, Zimmer'; kambre, kambre (d) '= kamber'; ÕS 1980: 230 kamber;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kāmer, kāmere, kammer 'besonders geschützter und gesicherter Raum des Hauses, Privatzimmer, als Schlafraum, Altenteilsraum, auch Gesindekammer benutzt'
• Käsitlused: < kasks kamer (EEW 1982: 679; SSA 1: 294; EES 2012: 125); < asks kamer, kamber (Ariste 1963: 91); < Bsks Kammer (Raun 1982: 29); < kasks kamer, asks cammer (Liin 1964: 52, 61)
• Läti keel: lt ka͠mbaris (1587 exkam Kammer) Kammer < mnd. kamer (Sehwers 1918: 35, 80, 149; Sehwers 1953: 45); kambaris, kambars, kamburis, kamburs, kammuris Kammer; das Zimmer, die Stube < mnd. kammer (neben kāmer) (Jordan 1995: 65);
• Sugulaskeeled: sm kamari, kammari [Agr] vieras-, makuuhuone / Kammer, (Gäste)zimmer < mrts kamar(e), kammar(e) 'kamari, pieni huone'; lv kɔ̄mar´ < kasks; is kammari; krj kamari, kammari; vdj kamme̮ri, kammari < sm (SSA 1: 294; SKES: 153); vdj kammari, kammõri kamber, tuba (VKS: 376); is kammari kamber (Laanest 1997: 60); lvS kamer, kamär, kämär Kammer (SLW 2009: 77); lv kō̬maŕ, kō̬mar, kō̬mə̑r Kammer < kasks kamer (Kettunen 1938: 149); kǭmaŗ kamber; kambaris (LELS 2012: 132)

laad, laadi 'püssipära' < kasks lade 'Lade'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 479) luude kaas öhhe püssi lahdi ehhitama (? püssitoru kaunistama) 'einlegen (ein Rohr mit Knochen)'; (Hupel 1780: 197) püssi laad 'der Flinten-Schaft'; (Hupel 1818: 110, 194) laad r. 'die Breite'; püssi laad r. d. 'Flintenschaft'; (Lunin 1853: 80, 150) laad r. 'ширина'; püssi laad 'прикладъ, ложа'
• Murded: laad, lae R Muh Lä Tõs Ris Hls; laad´, lae Mär Pä Koe KJn; `laadi Vai; laad, laadi VJg Trm; laat´, laadi Puh San V (EMS IV: 753, 774)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 518 lād´, lāe (lāt´, lādi) 'Lade'; püs´s´i lād´ 'Flintenkolben'; Wiedemann 1893: 469 lād´, lāe (lāt´, lāde, lādi) 'Lade'; püs´s´i lād´ 'Flintenkolben'; ÕS 1980: 345 laad, lae '(püssil)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lade 'Laffette für ein Geschütz'; MND HW I büssenlāde 'Lafette, Gestell'
• Käsitlused: < sks Lade ~ kasks lade (EEW 1982: 1188); < kasks lade (Raun 1982: 66; EES 2012: 217); < kasks [büssen]lāde (Liin 1964: 46; Liin 1968: 54); < kasks (büssen) lāde, vrd rts... (Raag 1987: 336)
• Läti keel: lt lãde [1638 Lade] Lade < mnd. lade (Sehwers 1918: 90, 152); lāde Flintenschaft < mnd. lāde 'Lafette, Untergestell des fahrsbaren oder eingebauten Geschützes, Pulverkasten, -kammer am Handfeuergewehr' (Jordan 1995: 74);
• Sugulaskeeled: vdj looža püssilaad, -pära; ложа, приклад ружья (VKS: 634)
• Vt laadima

pekk2, peki 'korjandustaldrik; kauss' < kasks becken 'Becken'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 275) perräst wallas te͠mä wet ütte Becki sisse; (Stahl HHb III 1638: 207) pecki sisse; Perra∫t wallas temma wett öhe pecki ∫i∫∫e 'Darnach groß er Wa∫∫er in ein Becken'; (Gutslaff 1648: 207) Bicken /e 'Becken'; (Göseken 1660: 283) Pecki 'Becken'; (Göseken 1660: 558) Pecki (kauss) 'Becken'; (Göseken 1660: 453) Kessi pecki (korjanduskarp) 'Handbecke'; (Göseken 1660: 387) kambri pecki (ööpott) 'Nacht-Scherbel'; (Göseken 1660: 715) wohdi pecki (ööpott) 'Nacht-Scherbel (matula)'; (Göseken 1660: 441) Kussi Pecken (ööpott) 'Kammer Becken'; (Hornung 1693: 33) Pek, Pekki / Acc. pl. Pekkisid 'ein Bekken'; (Vestring 1720-1730: 175) Pekken 'Das Becken'; (Helle 1732: 156) pek 'das Becken'; (Piibel 1739) Ja noad, ja pekkid, ja suitsetamisse-rohho kausid; (Hupel 1780: 238) pekken r. selt. 'das Becken'; (Hupel 1818: 176) pekken r. d. selt. 'das Becken'
• Murded: pekk, peki Khk Han Tõs Jür; pek´k, peki (-k´-) Hls Krk Nõo Har Rõn Plv Vas (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 878 pekk, peki 'Becken'; Wiedemann 1893: 797 pekk, peki 'Becken'; EÕS 1930: 737 pekk 'korjanduskarp kirikus (Becken)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; MND HW I becken 'Becken, Schüssel'; Schiller-Lübben becken 'Becken';
• Käsitlused: < kasks becken 'Becken' (EEW 1982: 1981; Raun 1982: 119; Ariste 1963: 100; Liin 1964: 54)
• Läti keel: lt † beķenis [1587 Bekenne] Becken < mnd. becken (Sehwers 1918: 143); beķenis Becken < mnd. becken 'Becken' (Sehwers 1953: 10);
• Sugulaskeeled: sm päkkinä [1787] malja, (läkkipeltinen) astia, kippo / Schale, Gefäß, Napf < rts bäckin 'malja; kaste-, kolehtimalja; yöastia etc' (‹ kasks becken 'malja, vati') (SSA 2: 457)

pood, poe 'müügikoht' < kasks bôde 'Bude'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 286 'tolliputka') neggi temma ütte Inimesse se tolli pohti sissen istwat 'tolliputkas'; (Stahl HHb III 1638: 199 'tolliputka') negki temma öhe Jnnime∫∫e tolbodi ∫ees i∫tma '∫ahe er einen Men∫chen am Zoll ∫itzen'; (Gutslaff 1648: 209) Bôdi 'Bude'; (Gutslaff 1647-1657: 234) neggi t. ütte Innemisst Jähvke Bohdi sissen istwat; (Göseken 1660: 568) Poedi 'Bude'; Poodi-Mees (poepidaja) 'budensitzer'; Poodi-naine 'budensitzer'; Poodi-pois 'budensitzer'; poedi-istoja 'budensitzer'; (Hupel 1780: 246) pood, podi d.; poe r. 'die Bude'; (Hupel 1818: 189) pood, poe ~ poodi r. d. 'die Bude'; (Lunin 1853: 146) pood, poe ~ poodi r. d. 'лавка'
• Murded: puod, pue (`puodi) R; poed, poe Sa Muh Lä; pood, poodi Hi; pood´, poe (pue) L; pood´, poe(pu-) K I; pu̬u̬d´, poe Hää Kod KJn M; pu̬u̬t´, poodi T V (EKI MK; EMS VII: 652)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 936 pōd´, pōe 'Bude, Kramladen'; rohu-pōd 'Gewürzladen'; pōdik, pōdiku, pōdiki 'kleine Bude, kleiner Laden'; Wiedemann 1893: 849, 850 pōd´, pōe (pōt´) 'Bude, Kramladen'; wür´tsi-pōd 'Gewürzladen'; pōdik, pōdiku, pōdiki 'kleine Bude, kleiner Laden'; ÕS 1980: 526 pood;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bode 'kleines von Handwerkern u. sog. kleinen Leuten bewohntes Haus; Baracke, Zelt; Verkaufs- u. Arbeitsbude der Handwerker'; MND HW I bôde (bude) 'Verkaufs- und Arbeitsbude; Bude, Baracke, Zelt';
• Käsitlused: < kasks bôde (EEW 1982: 2131); < kasks bode (Raun 1982: 126; Ariste 1963: 101; Liin 1964: 48; SKES: 648; EES 2012: 379)
• Läti keel: lt buõde [1587 Buude] Bude < kasks bōde 'Bude' [JS: laenatud vahemikus 1450-1550] (Sehwers 1918: 79, 102, 145; Sehwers 1953: 21); buode Bude < mnd. bôde (Jordan 1995: 58);
• Sugulaskeeled: sm puoti [1609] kauppa, aitta, varastohuone / Kaufladen; Vorratsgebäude, -kammer < rts bodh 'kauppapuoti; aitta; koju'; krj puoti puoti, kauppapuoti < sm (SSA 2: 433); is pooᴅi (Len, Hev, Kos) pood (Laanest 1997: 152); lv bùo̯ᴅ´ Bude, Laden < kasks bōde (Kettunen 1938: 31); lv būoḑ pood; veikals, bode (LELS 2012: 51)