?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit
haakima, haagin 'haagiga kinnitama, haaki panema' < kasks hâken 'haken', ee haak
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: `aakima VNg Khk Hää (EMS I: 48)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 hākima, hāgin 'haken, einhaken'; Wiedemann 1893: 60 hākima, hāgin 'haken, einhaken'; ÕS 1980: 144 haakima;
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hâken 'mittels eines Hakens greifen, einhaken, festhaken'
- Käsitlused: < ee haak ~ kasks hâken, vrd sks haken (EEW 1982: 238); < sks, asks haken (EES 2012: 64)
- Läti keel: lt āķêt haken < mnd. hāken (Sehwers 1953: 5); lt āķēt haken, häkeln < mnd. hâken 'einhaken, festhaken' (Jordan 1995: 53);
- Sugulaskeeled: vdj haakkia kala püüda (västraga, õngega); ловить рыбу (острогой, крючком) (VKS: 242); lv ǭik je'ddõ pānda haaki panna, aizkrampēt (LELS 2012: 216)
- Vt haak
heeringas, heeringa 'kala (Clupea harengus)' < kasks herink 'Hering'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 287) Heerinck, -a 'Hering'; (Göseken 1660: 629) Sohla herinck (soolaheeringas) 'pickelhering'; (Vestring 1720-1730: 35) Hering 'Ein Häring'; (Helle 1732: 93) hering 'der Häring'; (Hupel 1780: 136, 154) äring, o und e d. 'der Hering'; hering, -i r. 'Hering'; (Lithander 1781: 4) Haug häringiga tuwitud; (Hupel 1818: 42) hering, -i r. d. 'Hering'; (Lunin 1853: 6, 27) äring, -i r. 'сельдъ, сельëдка'; hering, -i r. d. 'сельдъ'
- Murded: eeringas sporS L K; eering sporeP(iering Hag Amb VMr Iis, jeering, jääring Kod); eering M T; heeri|ng, -n´g V(hereng Lut) (EMS I: 571)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 87, 119 hǟriṅg, -i, -a (P) 'Häring'; hēriṅg, -i, -e (d); hēriṅgas, hēriṅga (P) '= hǟriṅg'; Wiedemann 1893: 78, 108 hǟring, -i, -a (P) (hēring, hēringas) 'Häring'; hēring, hēringa, hēringi, hēringe (d); hēringas, hēringa (P) = hǟring; ÕS 1980: 154 heeringas;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 herink, harink 'Hering'; Schiller-Lübben herink, harink 'Hering'; pekelherink, pickelherink 'gesalzener Hering'; MND HW II: 1 hêrinc, hârinc, hērinc 'Hering'
- Käsitlused: < sks Hering (EEW 1982: 313; EES 2012: 72; Kendla 2014: 190); < kasks herink (Raun 1982: 11; Liin 1964: 64)
- Läti keel: lt ẽriņģis, ẽrings Hering (Sehwers 1953: 34); lt ēriņģis Hering < sks (Kettunen 1938: 49);
- Sugulaskeeled: sm silli [1580] Hering < mrts silke (SSA 3: 181); sm haarkala Strömling, baltischer Hering < asks hering 'Hering' (Bentlin 2008: 204); lv ēriń, ēriŋ Hering < sks (Kettunen 1938: 49); lv ēriņ heeringas; siļķe (LELS 2012: 60)
nõge|nool, -noole 'kala, jõesilm (Petromyzon fluviatilis)' < kasks nēgenôge 'Neunauge'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 229) Silm /a 'Neunaug'; (Göseken 1660: 309) üdixa Silm 'neun Aug'
- Murded: noginuol Kuu; nögenool (näge-) Jäm; näägenook Khk; neinuk San; pl neinugiʔ Har; `neinok Hää; `neinook Kod Pil (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 749 nõge-nōl´ (O) 'Neunauge'; Wiedemann 1893: 680 nõge-nōl´, nägunōl´ (O) 'Neunauge'; Wiedemann 1869: 752 nõge-nōg, -nōl´, -nȭl (O) 'Neunauge'; Wiedemann 1893: 683 nõge-nōg, -nōl´, -nȭl (O) 'Neunauge'; Wiedemann 1869: 1151 üheksasilm, üheksasilmaline 'Neunauge'; Wiedemann 1893: 1043 üheksasilm, üheksasilmaline 'Neunauge'; EÕS 1930: 615 nõgenool '= silm, silmu';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 negen-oge 'Neunauge, nonoculus, murenula'; Schiller-Lübben negenoge 'Neunauge, piscis, nonoculus, murenula'; MND HW II: 1 nēgenôge 'Neunauge, Bricke, Lampreta, aalähnlicher Süßwasser- oder Meeresfisch mit 7 Kiemenspalten hinter dem rechten Auge, murenula, nonoculus, sehr beliebter Speisefisch'
- Käsitlused: < kasks negenoge (EEW 1982: 1759); < kasks nēgen-ōge 'jõesilm' (Kendla 2014: 190)
- Läti keel: lt nẽģis, nẽģenuõgs Neunauge < mnd. negenōge (Sehwers 1918: 154); lt nẽģis, nẽģenuogs Neunauge (petromyzon fluviatilis) < nd. nēgenōge 'Neunauge, Lamprete, Bricke' (Sehwers 1953: 83); nēģis Neunauge (petromyzon fluviatilis) < mnd. nēgenôge (Jordan 1995: 80);
- Sugulaskeeled: lv nēgə̑z Neunauge (Petromyzon fluviatilis) < kasks negenoge (Kettunen 1938: 244)
röstima, (ma) röstin 'praadima, küpsetama'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 604) rostida (praadida, küpsetada) 'rosten (terrere)'; (Virginius 1687-1690) Panni sees öliga peat sina sedda teggema, nink Rosti pääl Rostima; (Hupel 1780: 258) röstima; röstitama d. 'rösten'; (Lithander 1781: 23) Nüüd peab sull röstitud saija wilud walmis ollema; (Hupel 1818: 208) röstima; röstitama r. d. 'rösten'; (Lunin 1853: 161) röstima, röstitama r. d. 'жариться, жарить'
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1081 rös´tima, -in; röstma, röstan 'rösten, vom eingeweichten Lindenbast die äussere, harte Schicht abstreifen'; Wiedemann 1893: 979 rös´tima, -in, rös´titama (röstma, rȫs´tima) 'rösten, vom eingeweichten Lindenbast die äussere, harte Schicht abstreifen'; EÕS 1937: 1206 röstima 'kok. liha, kala või puuvilja laustulel kiiresti praadima (rösten, grillieren)'; ÕS 1980: 607 röstima 'kok. toiduainet rasvata pruunistama või kergelt küpsetama';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 rôsten, rôsteren 'rösten'; Schiller-Lübben rosten, rosteren 'rösten'; MND HW II: 2 rôsten, rosten, rö̂sten, rösten 'durch Hitzeinwirkung garen und knusprig werden lassen'
- Käsitlused: < kasks ~ sks rösten '(auf dem Bratrost)' (EEW 1982: 2618); < kasks rôsten (Raun 1982: 148); < kasks rosten (Liin 1964: 56; Ariste 1972: 97; EES 2012: 448)
- Läti keel: lt restêt rösten (Sehwers 1953: 99)
- Vt röst
rünt, ründi 'kala (Cobitis L.)' < kasks gründel(e) 'Gründling'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 287) trullinck 'Gründling'
- Murded: rün´t, ründi San; rünt, ründa Plv (Saareste I: 898); krundul, `krundil´ 'rünt' Krl Har Rõu; rundul´ Har Rõu Lei (EKI MK); `krintlik 'rünt' Kan (EMS III: 848); krõnklik, krõngling 'rünt' V (Saareste I: 898)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1095 rünt, ründä (d) 'Gründling (Cobitis L.)'; Wiedemann 1893: 991 rünt, ründä (d) 'Gründling (Cobitis L.)'; EÕS 1937: 1214 rünt 'zool. hürilane, (kivi)maidel, kivikala (Gründling, Gressling)'; ÕS 1980: 609 rünt '(Gobio Gobio)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben grundele, grundelink 'Gründling'; MND HW II: 1 grundel(e), gründel(e) (gründelin), gründelinc 'Gründling; Kreß(ling)'
- Käsitlused: < kasks... ~ sks Gründling (EEW 1982: 2631); < asks grundele, grundelink ~ sks Gründling 'rünt' (EES 2012: 451)
- Läti keel: lt † gruñdulis [1638 Grunduli∫ehi] Gründling (gobio fluviatilis), ein Fisch < mnd. grundel(e) (Sehwers 1918: 35, 87, 148; Jordan 1995: 63);
- Sugulaskeeled: lv grūndil´ Gründling (Cyprinus gobio) < kasks grundele (Kettunen 1938: 62)
tint, tindi 'kala (Osmerus Eperlanus L.)' < kasks stint 'Stint'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 293) Tint, -i 'Stintz'; (Vestring 1720-1730: 63) Tint, -di 'Eine Stinte'; (Hupel 1780: 284) tint, -i r., d. 'die Stinte (Fisch)'; (Hupel 1818: 246) tint, -i r. d. 'Stinte (Fisch)'; (Lunin 1853: 194) tint, -i r. d. 'снятокъ'
- Murded: tint (-n´-), tindi 'meritint' S L HMd; tint, `tinti R(`tinti Vai); tin´t, tin´di (-n-) 'Peipsi tint' TaPõ sporeL (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1281, 210 tin´t, tin´di 'Stint'; tin´di-kala, tin´t-kala 'Tintenfisch' (Sepia officinalis); Wiedemann 1893: 1159, 191 tin´t, tin´di 'Stint'; tin´di-kala, tin´t-kala 'Tintenfisch' (Sepia officinalis); Wiedemann 1869: 209 hobuse-kala, hou-kala 'Stint'; Wiedemann 1893: 190 hobuse-kala, hou-kala 'Stint'; ÕS 1980: 713 tint '(kala)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 stint 'Stint, gubius'; Schiller-Lübben stint 'Stint'; MND HW III stint 'Stint, Spierling, Gründel; beliebte Fastenspeise der ärmeren Bevölkerung'
- Käsitlused: < kasks stint ~ sks Stint (EEW 1982: 3180); < vrd kasks stint (Raun 1982: 177); < kasks stint 'Stint' (Liin 1964: 64; EES 2012: 531; Kendla 2014: 190)
- Läti keel: lt † stiñte Stint < mnd. stint (Sehwers 1918: 160); stinte Stint < mnd. stint 'Stint' (Sehwers 1953: 123; Jordan 1995: 96);
- Sugulaskeeled: sm tintti [1886] pieni kala, sintti / kleiner Fisch < rts stint 'muikku; jk särjensukuinen kala; kiiski' (SSA 3: 297); lv stin̄t̀ Stint (= salàk̆kə̑z) < kasks stint (Kettunen 1938: 381); lv tīnta tint, norss; salaka (LELS 2012: 327)
tobias, tobia 'kala (Ammodytes Tobianus L.)' < kasks tobias 'Tobiasfisch'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: tobias Muh L; `toobias Emm; tobin(as) Kse Var; tobjas Vll Rid; tobjus Var (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1300 tōbijas (tōbias), tōbija 'Tobiesenfisch, Sandaal'; Wiedemann 1893: 1176 tōbijas (tōbias), tōbija (tobjus) 'Tobiesenfisch, Sandaal'; EÕS 1937: 1552 tobias 'kala, Ammodytes (Sandaal)'; ÕS 1980: 715 tobias 'kala';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 tobias 'Name eines Fisches (ammodytes tobianus)'; Schiller-Lübben tobias 'ein Fisch'; Schleswig-Holstein Tobian 'Tobiasfisch'; Tobies 'kleiner stintartiger Fisch'
- Käsitlused: < kasks tobias (EEW 1982: 3194; EES 2012: 533; Kendla 2014: 190)
- Läti keel: lt stubjis, tubjis der Tobiasfisch < mnd. tobias (ammodytes tobianus) (Sehwers 1953: 146; Jordan 1995: 104)
tuur, tuura 'kala (Acipenser Sturio L.)' < kasks stôr 'Stör'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 673) Töri kalla 'Stör (sturio)'; (Vestring 1720-1730: 63) Tuur-Kalla 'ein Stöhr'; (Hupel 1780: 292) tuura kalla P. 'der Stöhr (Fisch)'
- Murded: tüir, tüira Mus; stüir, stüira Phl (EKI MK); `tuurakala Lüg; tuurakala Muh Emm Rid Mar Khn JMd Trm; tüirkala ~ stüirikala Phl; tüirakala Mus; tüürakala Ans Rid Hää (EKI MK); töönakala Khk; töörakala Jäm Khk Rei (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1360 tūr, tūra; tūra-kala 'Stör'; Wiedemann 1893: 1231 tūr, tūra; tūra-kala 'Stör'; Wiedemann 1869: 1372 tǖr, tǖra (tǖras); tǖra-kala (D) 'Stör'; Wiedemann 1893: 1240 tǖr, tǖra (tǖras); tǖra-kala (D) 'Stör'; Wiedemann 1869: 1305 tȫr, tȫra, tȫra-kala 'Stör' (Acipenser Sturio); Wiedemann 1893: 1181 tȫr, tȫra, tȫra-kala 'Stör' (Acipenser Sturio); ÕS 1980: 742 tuur = tuurakala (Acipenser);
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 stor(e) 'Stör'; Schiller-Lübben stôr 'Stör'; MND HW III stȫr(e) (stoer), ○stür 'Stör'
- Käsitlused: < ... 'Stör' (EEW 1982: 3390); < kasks stor(e) (Raun 1982: 186); < kasks stôr (Liin 1964: 64; Kendla 2014: 190); < ? asks stōr 'tuur' (EES 2012: 559)
- Läti keel: lt stuõre Stör < mnd. stōr 'Stör' (Sehwers 1953: 127); lt stūre, store Stör (acipenser sturis) < mnd. stü̂r (neben stȫr(e)) (Jordan 1995: 99); lt stora Stör (VLV 1944: 506);
- Sugulaskeeled: lvS tǖr Stör (SLW 2009: 207); lv tīr, tǖr, tīr-kala Stör (Acipenser sturio) < asks stur, kasks sture (Kettunen 1938: 424)
viidikas, viidika 'kala (Alburnus alburnus)' < kasks witik, witeke 'Füdchen'
- Esmamaining: Vestring 1720-1730
- Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1570)? Wyttyka, Pagel; (Vestring 1720-1730: 63) Widikas, -ka 'Ein Wiedchen'; (Hupel 1780: 311, 535) widik, widikas r. 'Füdchen (Fisch)'; widikenne r., d. 'Füdchen (Fisch)'; (Hupel 1818: 284) widik, -a; widikas, -ka r. d. 'Füdchen (Fisch)'; (Lunin 1853: 228) widik, -a; widikas, -ka r. d. 'уклейка (рыба)'
- Murded: `viidikas, `viidika Jõe IisR Vai(-ga); viidikas, viidika Sa Muh L Ris Trm Äks KJn Kõp; viidik, viidika (-ä) Kod Vil Trv; viidik, viidike (-ge) T V(viit´k Räp Se); viidik, viidiku (-gu) Hi Hää Saa Iis Trv Hls San; viiding, -i Khk Plt Hel(-e); viidingas, viidinga Sa (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1524 wīdik, wīdiku, wīdike (d); wīdikas, wīdika; wīdikene, wīdikeze 'Füdchen, Weissfisch'; wīdiṅg, wīdiṅgu '= wīdikas'; Wiedemann 1893: 1376 wīdik, wīdiku, wīdike (d); wīdikas, wīdika; wīdikene, wīdikeze (wīding) 'Füdchen, Weissfisch'; ÕS 1980: 788 viidikas '(Alburnus alburnus)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 witink, witik, witeke 'ein Weissfisch (cyprinus alburnus)'; Schiller-Lübben witink 'eine Art kleiner Fische'; witteke 'ein kleiner Weißfisch (cyprinus alburnus)'
- Käsitlused: < vn..... ~ kasks..... (EEW 1982: 3817); < vrd Bsks Füdchen (Raun 1982: 203); < asks witik, witeke, witink 'viidikas' (EES 2012: 602; Kendla 2014: 161); < asks witik, witeke 'viidikas' (EKS 2019)
- Läti keel: lt vīķe < nd. wittke 'Weißfisch' (Sehwers 1953: 157); lt vīķe viidikas (ELS 2015: 1006);
- Sugulaskeeled: sm viitikka (Suomenlahdella) salakka (Vuorela 1979: 512); vdj viitikkõ; is viidikka < ee viidikas (EES 2012: 602)