[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

amet, ameti 'kutse-, tööala; teenistus-, töökoht' < kasks am(m)et 'Amt'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 40-41) A͠meti, Ammeti, A͠metist; (Müller 1600/2007: 70) tæma A͠meti prast (18.12.1600); 80 Kuÿ tæma oma A͠meti siße astis 18.12.1600; (Rossihnius 1632: 45) Se Inimene ei the sedda ... essi, enge Ammeti perrast; (Stahl 1637: 36) Ammet, ammetist 'Ampt'; Ammetist erratöstma; [Ammetist] erraheitma 'Vom Ampt verstossen'; (Stahl HHb II 1637: 57) ammetit töitada 'Amt zu erfüllen'; (Gutslaff 1648: 206) Ammit 'Ampt'; (Gutslaff 1647-1657: 171) ammit; panni - - kelri ammite pähle; (Göseken 1660: 283) Ammet, -i 'Ambt'; (Göseken 1660: 314) Ammet 'Ambt; Beruff; Handwerck'; (Helle 1732: 86) ammet 'das Amt'; ammet-mees 'der Handwerksmann'; (Helle 1732: 356) Temmal on hea küne-ammet 'er läst die Finger gerne kleben'; (Hupel 1766: 118) öppiwad monnesugust tundmist, teggemist, ammetit, kunsti, maiapiddamist; (Hupel 1780: 142) ammet, -i r. d. 'Handwerk, Amt, Dienst, Verwaltung; ueble Gewohnheit'; (Lunin 1853: 13) ammet, -i r. d. 'должность, ремесло, служба'
• Murded: am(m)et eP(amõt Khn, aamet Kaa); amet M; `ammet R; `ammõt´ V; anep L (EMS I: 321-323); am(m)at, -t´ 'amet' Saa Kõp M San Har Lei; aamat, -t´ Vas Se Lut (EMS I: 315)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 33 amet, ameti (SW, S) = ammet; Wiedemann 1893: 29 amet, ameti (SW, S) = ammet; Wiedemann 1869: 34 ammet, ammeti 'Amt, Geschäft, Dienst'; Wiedemann 1893: 30 ammet, ammeti (amet, annep) 'Amt, Geschäft, Dienst'; Wiedemann 1869: 39 annep, annepi (W) = ammet; Wiedemann 1893: 34 annep, annepi (W) = ammet; ÕS 1980: 41 amet;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 amt, ambt, am-bet, am-mecht, -micht, -met, -mit 'Handwerk; Handwerkszunft; Geschäftsbetrieb jeder Art'; Schiller-Lübben ammet 'ein Handwerk, die Handwerkszunft, Amt'; MND HW I ambacht, ammecht, ammet, ambet, ampt, amt 'Amt, Dienstverrichtung';
• Käsitlused: < kasks ammet (EEW 1982: 69; Ariste 1963: 87-88; Liin 1964: 50; Raag 1987: 324; EES 2012: 50); < kasks am(me)t (Raun 1982: 4)
• Läti keel: lt amats (1585 ammate) Handwerk, Amt, Beruf, Zunft, Gewerbe < kasks ammet, amet '(zünftiges) Handwerk' (Sehwers 1918: 70, 141); amats Handwerk < mnd. ammet, amt, ambacht (Jordan 1995: 53);
• Sugulaskeeled: sm ammatti [n. 1580] virka, toimi, jnk henkilön pääelinkeino / Beruf, Amt, Gewerbe < kasks ambacht, ambecht, ammecht, ammet, ambet usw. 'Amt, Dienst' (Bentlin 2008: 61); sm ammatti [n. 1580] virka, toimi, jnk henkilön pääelinkeino < germ, vrd gt ambaht(i), küsks ambe(h)t, kasks ammet, sks Amt 'käsityö, ammatti, virka'; is ammatti; krj ammatti ammatti, työ; vahinko, vaikea asia, pula < sm (SSA 1: 73); vdj ammatti, ammõtti, ammatši ammatti, työ < sm ammatti ~ ee am(m)et (SKES: 17; SSA 1: 73; VKS: 129); lv amàt̀ handwerk, amt (Kettunen 1938: 9); lv amāt käsityö, toimi < lt amats ‹ kasks (SSA 1: 73); lv amāt amet, käsitöö; amats, profesija (LELS 2012: 29)

haak, haagi 'konks (kinnise osana)' < kasks hāke 'Haken'

• Esmamaining: Gutslaff 1648-56
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) temma hahkit, temma lawwat, temma tabbatelget, temma tulpat; (Gutslaff 1648-1656) Nink peat sedda Ettepandawat Täkki Haakidega kinnipanema; (Göseken 1660: 287) Haaki 'Hake'; (Göseken 1660: 334) haaki 'hake (am kleide)'; haak 'Hake am Kessel'; (Göseken 1660: 670) tulli Haacki (ahjuroop) 'Fewers Hacke'; (Göseken 1660: 591) Raudhaki 'klammer'; (Helle 1732: 306) [voki] lühte hakid 'die Haken an den Flügeln'; (Hupel 1780: 149) haak, -i r. 'ein Haken, Heft'; (Hupel 1818: 35) haak, -i r. 'ein Haken, Heft'; (Lunin 1853: 21) haak, -i r. d.; haak, -i r. d. 'крюкъ, рукоятка, крючекъ'
• Murded: aak ~ oak ~ (v)uak eP; aaḱ M T; haaḱ V (EMS I: 47); `aaki R(`haaki Kuu)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 66 hāk, hāgi 'Haken'; Wiedemann 1893: 60 hāk, hāgi 'Haken'; ÕS 1980: 144 haak;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hāke 'Haken, eiserne große, kleine Haken zu verschiedenen Zwecken'
• Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 238); < kasks hake (Liin 1964: 51; Raun 1982: 9; EKS 2019); < sks Haken 'haak, konks; haak, poksilöök; adramaa', asks hake 'haak, konks' (EES 2012: 64)
• Läti keel: lt ãķis [1638 Ahki] Haken < kasks hāke (Sehwers 1918: 61, 82, 141); āķis Haken < mnd. hāke (Sehwers 1953: 5; Jordan 1995: 53);
• Sugulaskeeled: sm haka, hakanen [1637] väkä, koukku; haka; keksi, puoshaka / Haken < rts hake (SSA 1: 130); is haaɢiᴅ pl (Kan) (voki) lüht (Laanest 1997: 28); vdj gaakki haak (pelitoes); гак (железный крюк на судне) (VKS: 228); vdj haakki haak, konks; õngekonks; ahing; voki lüht; крюк, крючок; острога; дуга веретена (VKS: 242); lv ō̬i`k, ò̬i̯`k, å̀i̯`k Öse am Haken < kasks hake (Kettunen 1938: 267); lv ǭik haak; āķis, krampis (LELS 2012: 216)
• Vt haakima

haakima, haagin 'haagiga kinnitama, haaki panema' < kasks hâken 'haken', ee haak

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `aakima VNg Khk Hää (EMS I: 48)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 hākima, hāgin 'haken, einhaken'; Wiedemann 1893: 60 hākima, hāgin 'haken, einhaken'; ÕS 1980: 144 haakima;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hâken 'mittels eines Hakens greifen, einhaken, festhaken'
• Käsitlused: < ee haak ~ kasks hâken, vrd sks haken (EEW 1982: 238); < sks, asks haken (EES 2012: 64)
• Läti keel: lt āķêt haken < mnd. hāken (Sehwers 1953: 5); lt āķēt haken, häkeln < mnd. hâken 'einhaken, festhaken' (Jordan 1995: 53);
• Sugulaskeeled: vdj haakkia kala püüda (västraga, õngega); ловить рыбу (острогой, крючком) (VKS: 242); lv ǭik je'ddõ pānda haaki panna, aizkrampēt (LELS 2012: 216)
• Vt haak

heeringas, heeringa 'kala (Clupea harengus)' < kasks herink 'Hering'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 287) Heerinck, -a 'Hering'; (Göseken 1660: 629) Sohla herinck (soolaheeringas) 'pickelhering'; (Vestring 1720-1730: 35) Hering 'Ein Häring'; (Helle 1732: 93) hering 'der Häring'; (Hupel 1780: 136, 154) äring, o und e d. 'der Hering'; hering, -i r. 'Hering'; (Lithander 1781: 4) Haug häringiga tuwitud; (Hupel 1818: 42) hering, -i r. d. 'Hering'; (Lunin 1853: 6, 27) äring, -i r. 'сельдъ, сельëдка'; hering, -i r. d. 'сельдъ'
• Murded: eeringas sporS L K; eering sporeP(iering Hag Amb VMr Iis, jeering, jääring Kod); eering M T; heeri|ng, -n´g V(hereng Lut) (EMS I: 571)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 87, 119 hǟriṅg, -i, -a (P) 'Häring'; hēriṅg, -i, -e (d); hēriṅgas, hēriṅga (P) '= hǟriṅg'; Wiedemann 1893: 78, 108 hǟring, -i, -a (P) (hēring, hēringas) 'Häring'; hēring, hēringa, hēringi, hēringe (d); hēringas, hēringa (P) = hǟring; ÕS 1980: 154 heeringas;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 herink, harink 'Hering'; Schiller-Lübben herink, harink 'Hering'; pekelherink, pickelherink 'gesalzener Hering'; MND HW II: 1 hêrinc, hârinc, hērinc 'Hering'
• Käsitlused: < sks Hering (EEW 1982: 313; EES 2012: 72; Kendla 2014: 190); < kasks herink (Raun 1982: 11; Liin 1964: 64)
• Läti keel: lt ẽriņģis, ẽrings Hering (Sehwers 1953: 34); lt ēriņģis Hering < sks (Kettunen 1938: 49);
• Sugulaskeeled: sm silli [1580] Hering < mrts silke (SSA 3: 181); sm haarkala Strömling, baltischer Hering < asks hering 'Hering' (Bentlin 2008: 204); lv ēriń, ēriŋ Hering < sks (Kettunen 1938: 49); lv ēriņ heeringas; siļķe (LELS 2012: 60)

jakk, jaki 'lühike pealisrõivas' < kasks jacke, sks Jacke

• Esmamaining: Jannsen 1861
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1861) 13.12: meesterahwa sallid ja naesterahwa jakkid
• Murded: jakk, jaki 'lühike kuub' eP(jaki); jökk Sa; jäkk Pä; jak´k eL; jakki R (EMS II: 35)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 151 jakk, jaku 'Jacke'; troi-jakk (P) 'geschlossene, über den Kopf gezogene Jacke'; Wiedemann 1893: 138 jake, jakke (S); jakk, jaki, jaku 'Jacke'; troi-jakk (P) 'geschlossene, über den Kopf gezogene Jacke'; ÕS 1980: 199 jakk 'riietusese';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 jacke 'Teil der Rüstung, kurzer Oberrock, gesteppte wattierte Jacke; Jacke, modisches Kleidungsstück'
• Käsitlused: < kasks jacke ~ sks Jacke (EEW 1982: 536; SSA 1: 234); < kasks jacke (Raun 1982: 20; EES 2012: 96)
• Läti keel: lt jaka Jacke < dt. (Sehwers 1918: 62, 148; Sehwers 1953: 43);
• Sugulaskeeled: sm jakku [1637] takki / Jacke < rts jacka 'nuttu, takki' (‹ kasks jacke); lv jak̄ < kasks jacke ~ sks Jacke (SKES: 112; SSA 1: 234); lv jak̄, (SjW) žak̄ Jacke < sks (Kettunen 1938: 83, 404); lv jak jakk; jaka (LELS 2012: 82)

kaak, kaagi 'häbipost, võllas; võllaroog' < kasks kâk 'Schandpfahl'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 379) Kaack 'Pranger'; Kaacki külgkes seisma 'am pranger stehen'; (Arvelius 1782: 45) seda wanna naest pandi kaaki; (Hupel 1818: 60) kaak, -i r. d. 'Der Pranger'; (Lunin 1853: 40) kaak, -i r. d. 'позорный столбъ'
• Murded: kaak 'häbipost; võllas' Kuu eP(koak, kuak) (EMS II: 386)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 256 kāk, kāgi 'Pranger, Strafpfahl'; Wiedemann 1893: 232 kāk, kāgu, kāgi 'Pranger, Strafpfahl'; ÕS 1980: 215 kaak 'võllaroog, kaabakas; häbipost, võllas';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kak, kâch 'Schandpfahl, Pranger'; MND HW II: 1 kâk (kaak, kaek) 'Schandpfahl, Pranger'
• Käsitlused: < ? kasks kâk 'häbipost; võllaroog' (Raun 1982: 24); < kasks kâk (Liin 1964: 45; Ariste 1972: 95; SSA 1: 262); < asks kāk 'häbipost' (EES 2012: 107); < kasks kâk, vrd rts kåk (Raag 1987: 336)
• Läti keel: lt kãķis [1638 Kahkis] Pranger, Schandpfahl < mnd. kāk (Sehwers 1918: 30, 88, 149); kãķis Schandpfahl < mnd. kāk (Sehwers 1953: 48); kāķis Pranger, Schandpfahl < mnd. kâk (Jordan 1995: 65);
• Sugulaskeeled: sm kaaki, kaakki [Agr] häpeäpaalu / Pranger < mrts kaker (‹ kasks kāk) (SSA 1: 262); sm kaakki < mrts kagh (Häkkinen 2004: 309); sm kaakki Schandpfahl, Pranger < kasks kâk 'Schandpfahl, Pranger' ~ rts kåk 'Pranger' (Bentlin 2008: 65-66)

kamper, kampri 'lõhnaaine' < kasks kamper 'Kampfer'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 387) Kamper 'Campffer'; (Hupel 1766: 83) Kampwer pool kwentin; (Hupel 1766: 128) Sukrut kaks loot, segga sedda selle kampwriga
• Murded: `kamper 'arstim' Kuu S Kse Ris I (EMS II: 623-624); `kampver VNg RId Pöi Ris Juu VJg Kod Kam Rõn; `kampvär Mar(`kampar); `kampvar Amb; `kampvir Nõo; `kampviir Har VId; `kampus L Jä VlPõ M; `kampel Khk Rei; `kampul Hää (EKI MK; EMS II: 623-624)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 217 kamper, kamperi '= kampwer'; kampwer, kampweri 'Kampfer'; Wiedemann 1893: 198 kampwer, -i (kamper, kamwora) 'Kampfer'; ÕS 1980: 231 kamper '(ravim)';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kamfer, kamf(e)re, campher 'Saft, destilliertes Harz vom Kampferlorbeerbaum, Gummi (Laurus) camphora, häufiges Arzneimittel'
• Käsitlused: < sks Kampfer (EEW 1982: 684; Raun 1982: 29); < kasks kamper 'Kampfer' (Liin 1964: 58; Liin 1968: 49)
• Läti keel: lt ka͠mpars Kampfer < mnd. kamper (Sehwers 1918: 35, 149; Sehwers 1953: 46);
• Sugulaskeeled: sm kamferi, kamfertti, kamvertti, kamvärkki etc. (1764 campher pulveri) kamferipuusta (Cinnamonum camphora) saatu lääke / Kampfer < mrts kamfer (SSA 1: 294); lv kam̄p̆pə̑r Kampfer (Kettunen 1938: 104); lv kampõr kamper; kampars (LELS 2012: 102); vdj kamfõra kamper; камфара (VKS: 376)

kaneel, kaneeli 'maitseaine' < kasks kanêl, kannêl 'Kaneel'

• Esmamaining: VT 1686
• Vana kirjakeel: (VT 1686: 476) Nink Kaneeli nink Suitzutava Rohi nink Salwi nink Wirokit nink Wihna; (Virginius 1687-1690) kallist Mürri, Wiis sadda Seekli, nink Kanelit pool se werra, Kaks sadda ja Wiis Kü͠mend Seekli; (Helle 1732: 107) kanel 'der Zimmet, Caneel'; (Piibel 1739) keige-selgemad mürrid wiis sadda sekli , ja kallist suggu kanneli poolt ossa, kaks sadda ja wiiskümmend; (Hupel 1780: 172) kaneel, -i r., d. 'Zimmet, Kanehl'; (Lithander 1781: 530) panne jälle üks lussika täis woid, Sukrut, Kannelit, ja Kardemonid senna jure; (Hupel 1818: 70) kanel, -i r. d. 'Zimmet, Kanehl'; (Lunin 1853: 48) kanel, -i r. d. 'корица'
• Murded: kanee·l, kanee·l´ 'maitseaine' eP(-ie-); kan̬i̬il´ Trv; kane·l´l Kod; kanel VNg (EMS II: 653)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 221 *kanēl, kanēli 'Zimmet'; Wiedemann 1893: 201 *kanēl, kanēli 'Zimmet'; EÕS 1925: 173 kaneel; kaneelipuu 'Zimtbaum'; ÕS 1980: 232 kaneel 'kaneelipuu koor maitseainena';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben kannêl 'Zimmet, Zimt'; MND HW II: 1 kanêl (kaneil), kannêl 'Kaneel, Stangenzimt (als Gewürtz und Heilkraut)'
• Käsitlused: < ... 'Zimmet' (EEW 1982: 688); < kasks kan(n)êl (Raun 1982: 30); < kasks kannêl (Liin 1964: 55); < rts kanel, kasks kannēl (SSA 1: 298); < asks kannēl 'kaneel' (EKS 2019)
• Läti keel: lt kanēlis Kaneel (Sehwers 1953: 46);
• Sugulaskeeled: sm kaneli [1642 caneli] mauste / Zimt < mrts caneel 'cinnamomum' (‹ kasks kannel ‹ pr ‹ lad) (SSA 1: 298); vdj korittsa kaneel; корица (VKS: 471); lv kanēļ kaneel; kanēlis (LELS 2012: 104)

keerub, keerubi 'kõrgem ingel' < asks Cherub(im) 'Cherub'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 140) Kahn Cherubin ninck Seraphin laulwatiggas suhre häle kahn; (Stahl HHb II 1637: 18) ∫e Cherub ep ∫ei∫ap ennamb ∫ehl ehs 'der Cherub ∫teht nicht mehr dafür'; (Gutslaff 1647-1657: 20) panni temma neiht Cherubbit; (Virginius 1687-1690) Täma teggi ka se Pühhemba paiga sisse Kaks Kerubimid, Kümme Küünrad körge; (Piibel 1739) Ta teggi ka keigepühhama paika kaks Kerubit öllipuust; (Hupel 1818: 355) Cherubim bl. 'kerubim r.'; (Lunin 1853: 56) kerub r. d. 'херунимъ'
• Murded: keerup, keerupi 'kõrgem ingel, paradiisi väravavalvur' eP M San; kierup, kierop Ris VJg Pal; `kierup R; `keeru|bim, -pim Har Rõu Lei (EMS II: 932)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 303 kērub, kērubi (bl) 'Cherub'; kērup, kērupi (d) '= kērub'; Wiedemann 1893: 274 kērub, kērubi (kērup) 'Cherub'; kērup, kērupi (d) '= kērub'; EÕS 1925: 199 keerub '(ingel)'; ÕS 1980: 253 keerub 'inimese pea ja looma kehaga tiivuline olend; teat ingel'; VL 2012 keerub '(akadi k karūbu 'eestkostja', hbr kerubīm)'; Tuksam 1939: 179 Cherub 'keerub (ingel)'
• Käsitlused: < sks Cherub (‹ heebrea) (EEW 1982: 756); < kasks Cherub (Raun 1982: 34); < asks Cherubin, Cherub, Cherubim (1599) (Ariste 1963: 92); < sks Cherub 'keerub' (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm kerubi [Agr] < rts kerub (Häkkinen 2004: 406); vdj heruvim keerub; херувим (VKS: 255)

kiikama, kiigata 'pilku heitma' < kasks kiken 'gucken', vrd rts kika

• Murded: `kiikama 'pilku heitma' R Kaa Krj Emm (EMS III: 77)
• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 261 kiikama 'korraks vaatama, pilku heitma';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kîken 'schauen, neugierig sehen, gucken'
• Käsitlused: < kasks kiken (EEW 1982: 806; Raun 1982: 37; EES 2012: 150-151); < rts kika 'vaatama' (‹ asks kiken) (EKS 2019)
• Läti keel: lt † ķĩķêt durch ein Fernrohr sehen < mnd. kīken (Sehwers 1918: 150); ķĩķēt, ķiķêt aufmerksam sehen, lauern < nd. kīken 'sehen, schauen, gucken; gaffen' (Sehwers 1953: 65, 67); ķīķēt aufmerksam sehen, lauern < mnd. kîken 'schauen, neugierig sehen, gucken, Ausschau halten' (Jordan 1995: 72);
• Sugulaskeeled: lv kīk̆kə̑rt̆tə̑ ausschauen (auch mit dem Fernrohr) (Kettunen 1938: 132); lv kīkõrtõ kiikriga vaadata; raudzīties ar tālskati, ķīķerēt (LELS 2012: 119)
• Vt kiiker

kloppima, (ma) klopin 'taguma' < kasks kloppen 'klopfen'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 143) Kloppe wachwaste se Palwe Ha͠mere kz; (Müller 1600/2007: 710) Kloppe wachwaste se Palwe Ha͠mere kz (05.09.1606); (Stahl HHb I 1632: 37) Kolku∫taket, ∫ih∫ awwataxe teile ülle∫ 'Klopffet an, so wird euch auffgethan'; (Gutslaff 1648: 222) pessema; kolkustama 'klopffen (schlagen; pulsare)'; (Hupel 1766: 57) se peäle walla pool topi wet, kloppi ja segga sedda ni kaua kunni üks nilb on nähha; (Lithander 1781: 496) kloppi sedda [woid] öhhukessiks kokiks wälja; (Hupel 1818: 88) kloppima ülles r. d. 'aufklopfen (Betten)'; (Lunin 1853: 62) kloppima ülles r. d. 'выбивать, выколачивать'
• Murded: kloppima 'taguma; korduvalt lööma' R Hi Tõs Tor K I; `klop´ma Var TLä V; loppima Sa L SJn Vil; `lop´me M (EMS III: 335)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 345 kloppima, klopin 'klopfen'; Wiedemann 1893: 311 kloppima, klopin (loppima) 'klopfen, durch Klopfen waschen'; ÕS 1980: 275 kloppima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kloppen 'klopfen, prügeln; losschlagen (mit einem Instrument); einschlagen (z.B. Pfähle)'; MND HW II: 1 kloppen 'klopfen, schlagen, bes. auf Holz (auf ein Brett klopfen, an die Tür anklopfen); durch Klopfen zerkleinern (Steine, Metall), weich klopfen; abklopfen, ausklopfen (zur Reinigung)'
• Käsitlused: < kasks kloppen ~ ee onom (EEW 1982: 869-870); < kasks kloppen (Raun 1982: 43; Liin 1964: 54; EES 2012: 166)
• Läti keel: lt *klapêt klopfen < mnd. kloppen (Sehwers 1918: 29, 150); lt klapêt klopfen < nd. klappen 'klopfen, mit einem Schlag einen Schall hervorbringen' (Sehwers 1953: 49); klapēt klopfen, schlagen; reiten, fahren < mnd. kloppen 'klopfen, schlagen' (Jordan 1995: 66);
• Sugulaskeeled: sm klapata (1874) taputella, nakuttaa; kurikoida; muokata nahkaa /schlagen, tätscheln; klopfen < rts klappa 'taputtaa, koputtaa, kolkuttaa' (SSA 1: 379); lvS klopp, -ub klopfen (SLW 2009: 83); lv globàt̆tə̑, klo`ppə̑ rütteln, klopfen, poltern < kasks kloppen (Kettunen 1938: 59, 140); kloppõ kloppida; dauzīt, klapēt (LELS 2012: 127)

kokk, koka 'söögitegija' < kasks kok 'Koch'

• Esmamaining: Gutslaff 1648-56
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Ninck Samuel ütli se kocki wasto; (Göseken 1660: 289) Kock, -a 'Koch'; (Göseken 1660: 421-422) kocka 'koch'; kocka Emmand 'kochin'; kocka naine 'kochin'; (Tallinna Linnaarhiiv 1710) Niklas Kock; (Vestring 1720-1730: 89) Kok, -ka 'Der Koch'; (Helle 1732: 118) kok 'der Koch'; kokka pois 'der Kochsjunge'; (Piibel 1739) Ja teie tütred wöttab ta rohho-walmistajaks ja kokkaks ja paggariks; (Hupel 1780: 187) kok, -ka r., d. 'der Koch'; kokka pois r. 'der Kochsjunge'; (Arvelius 1790: 15) üks üpris tark kok; (Hupel 1818: 95) kok, -ka r. d. 'Koch'; (Lunin 1853: 67) kok, -ka r. d. 'поваръ'
• Murded: kokk, koka 'toiduvalmistaja' eP Trv Hls TLä VId; kokk, kokõ Krl Har Rõu Vas; kokka VNg Lüg Vai(kokki) (EMS III: 469-470)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 364 kokk, koka 'Koch'; Wiedemann 1893: 329 kokk, koka 'Koch'; ÕS 1980: 282 kokk;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kok 'Koch'; Schiller-Lübben kok 'Koch'; MND HW II: 1 kok (kock), kōk; Pl. kȫke 'Koch, Küchenmeister, Vorsteher der Küche'
• Käsitlused: < kasks koch 'Koch' (EEW 1982: 903; EES 2012: 171); < kasks kok (Raun 1982: 45; SSA 1: 387); < kasks kok, asks kock(e) (Liin 1964: 50)
• Sugulaskeeled: sm kokki [1609] keittäjä, ruonlaittaja / Koch < rts kock 'kokki, keittäjä', asks kok (‹‹ lad coquus); krj kokki; vdj kokki < sm kokki (SSA 1: 387); lv kok̄ Koch < sks (Kettunen 1938: 143); lv kok̄ < kasks kok (SSA 1: 387); lv kok kokk; pāvars (LELS 2012: 131)

kook, koogi < kasks koke 'Kuchen'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 82) Kohck, kohckist 'Kuche'; (Gutslaff 1648: 223) Watsa 'Kuche'; (Gutslaff 1648-56) ütte öhljeleiba kohki, ninck ütte ohhokesst watza; (Göseken 1660: 291) Koock, -a 'Kuche'; (Göseken 1660: 425) Kohk 'kuche (placenta)'; Kohke Paggar 'Kuchelbecker'; kohkekesset 'Küchlein (der Apotheker)'; (Göseken 1660: 591) Raud kohck 'Oblat / EysenKuche'; (Göseken 1660: 728) ölikohk 'ölkuche (laganum)'; (Göseken 1660: 566) peperkohck 'pfefferkuch'; (Virginius 1687-1690) Hapnematta Leiba, nink Hapnematta Koki, Ölliga seggatut; (Vestring 1720-1730: 91) Kook, -ki 'Der Kuchen'; (Helle 1732: 119, 322) kook 'der Kuchen'; (Piibel 1739) ta walmistas neile jodud ja küpsetas hapnematta kogid; (Hupel 1780: 189) kook, -i r., d. 'der Kuchen'; (Lithander 1781: 517) Kaks korda peab koki ahjo seest wäljawoetama; Kui se kook wägga happuks jääb; (Arvelius 1782: 66) saia ja koki; (Hupel 1818: 97) kook, -i r. d. 'der Kuchen'; (Lunin 1853: 69) kook, -i r. d. 'пирогъ'
• Murded: kook, koogi 'küpsetis' eP(kuo-, kua-); kuok, `kuogi R; kuuk, koogi eL (EMS III: 589)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 392 kōk, kōgi 'Kuchen'; Wiedemann 1893: 355 kōk, kōgi 'Kuchen'; ÕS 1980: 297 kook;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 koke 'Kuchen (Brot)'; Schiller-Lübben koke 'Kuchen'; MND HW II: 1 kôke (koeke, koike, kouke) 'Kuchen, kleineres oder größeres Stück Gebackenes';
• Käsitlused: < kasks koke 'Kuchen' (EEW 1982: 939; Raun 1982: 47; Ariste 1963: 93; Raag 1987: 324; EES 2012: 175); < kasks kōke (Liin 1964: 55)
• Läti keel: lt † kuõka Kuchen < mnd. kōke (Sehwers 1918: 151); lt kũka Kuchen < dt. (Sehwers 1918: 68); kuoka, kuõķis Kuchen < nd. kōk, kōke 'Kuchen; ein allgemeiner Name dem Backwerk (nicht Brot oder Semmel)' (Sehwers 1953: 61); kūka, kuoka Kuchen < mnd. kôke (Jordan 1995: 70);
• Sugulaskeeled: lv kok̄, kō̬k̀ Kuchen (Kettunen 1938: 143, 148)

kopp, kopa 'suurem varrega anum' < ? kasks koppe, vrd sm koppa

• Esmamaining: VT 1686
• Vana kirjakeel: (VT 1686) Nink töine Engel kallas omma Koppa Merre; (Hupel 1780: 189) kop, -pa d. 'eine Schale, Kippe zum Schöpfen'; (Hupel 1818: 98) kop, -pa d. 'Schale; Schöpfgefäß; grosse Bauerlöffel'; tee kop 'Theetasse'; (Lunin 1853: 70) kop, -pa d. 'чашка, ковшъ'; tee kop 'чайная чашка'
• Murded: kopp, kopa 'puukauss' Saa KJn M San; kopp, kopa 'vahend vedeliku tõstmiseks' Pä VJg Iis TaPõ VlPõ eL (EMS III: 650)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 377 kopp, kopa (SW, S, SO) 'Schale, kleines Gefäss, (d) grosser Holzlöffel'; Wiedemann 1893: 342 kopp, kopa (SW, S, SO) 'Schale, kleines Gefäss, (d) grosser Holzlöffel'; ÕS 1980: 301 kopp;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kop, koppe 'Becher'; kope, kupe, kove 'grosses Fass, Kufe (= 110 stoveken)'; koppeke 'kleine Schale, Ober-Fasse'; MND HW II: 1 kop, koppe (Pl. köppe) 'rundes Gefäß, Trinkgefäß; Maßgefäß für Butter und trockene Ware; Schröpfkopf; Kopf als Körperteil'
• Käsitlused: < lms, vrd sm koppa (EEW 1982: 948; EES 2012: 177); < ? kasks koppe, vrd sm koppa (Raun 1982: 48); < kasks koppe (Viires 1960: 86); < kasks kop, koppe (Liin 1964: 53)
• Läti keel: lt kapa ein kleines Maß < asks kopp, koppe 'ein Hohlmaß' (Sehwers 1953: 47);
• Sugulaskeeled: sm koppa [1786] kanto- tai säilytyskori, vasu; ontto tai kupera esine; kupu, suojus, kotelo (Korb; Hohlkörper; Haube, Gehäuse < lms deskr (SSA 1: 400); sm kuppi (1637) Tasse, Napf; is kuppi; krj kuppi; vdj kuppi < rts kopp 'kuppi' (todennäk. samalta taholta erikseen myös ee kopp: kopa 'kauha, kippo; kuppi') (SSA 1: 446)

koppel, kopli 'taraga piiratud karjamaa' < kasks koppel 'Koppel'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 222) Kambitz /e 'Koppel, Spanseil'; (Göseken 1660: 289) Koppli 'Koppel'; (Göseken 1660: 347, 700) Hobbose-Koppel 'Koppel der Pferde'; wassicka-Koppel 'Koppel der Kälber'; (Vestring 1720-1730: 92) Koppel, -pli 'Ein kleiner Heuschlag beym Hofe'; (Helle 1732: 309) teiliskoppel 'die Ziegels-Koppel'; (Hupel 1780: 189) koppel, -pli r., d. 'ein kleiner eingezäunter Heuschlag am Hause, Koppel'; (Arvelius 1782: 75) nabori rahwa koplidest; (Hupel 1818: 98) koppel, -pli ~ -ple r. d. 'Koppel; lf. umzäunter Heuschlag am Hause'; (Lunin 1853: 70) koppel, -pli r. d. 'свора; огороженный сѣнокосъ'
• Murded: koppel (-p-) 'taraga piiratud heina- või karjamaatükk' R eP M Puh Ote Rõn; kopõl (-l´) San Krl Har Rõu; `kopli (-p´-) Nõo Kam Ote V (EMS III: 651)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 376 kopel, kopli, kople 'Koppel (eingezäunter Weideplatz)'; Wiedemann 1893: 341 kopel, kopli, kople 'Koppel (eingezäunter Weideplatz)'; ÕS 1980: 301 koppel;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 koppel(e), köppel(e), kōpel 'Band, Strick, Riemen zum Zusammenhalten, bes. zur Befestigung des Zugtieres an der Deichsel oder am Fahrzeug; zusammengebundene Lebewesen, bes. Jagdhunde; urspr. gemeinschaftliches Landstück, vorwiegend Weideland'
• Käsitlused: < kasks koppel (EEW 1982: 949; Raun 1982: 48; Liin 1964: 52; SSA 1: 400; EES 2012: 177)
• Sugulaskeeled: sm koppeli (1786) pieni aidattu peltotilkku, haka / kleiner eingezäunter Acker, Koppel < rts koppel 'pieni haka, pieni aitaus' ~ ee koppel 'haka, laidun' (‹ kasks koppel 'yhteislaidun'); vdj koppeli, koppe̮ni < sm ~ ee; lv koppel < kasks ~ ee (SSA 1: 400); lv koppel Koppel, Anger (Kettunen 1938: 145); lv aplōka koppel, karjaaed; aploks (LELS 2012: 32)

krae, krae 'riideeseme kaelus' < kasks krage 'Kragen'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 80) kraj, krãi∫t 'krage'; (Gutslaff 1648: 223) Kraje 'Krage'; (Gutslaff 1648-1656) saihit w[i]htut t. nenna Rettet n. Kragit t. Jho pählt; (Göseken 1660: 289) Kraije 'Krage'; (Göseken 1660: 429) Kraij 'Krage'; (Vestring 1720-1730: 195) Krae '- -'; (Piibel 1739) kui mo kue krae panneb Ta mo ümber hädda; (Hupel 1818: 100) krae W. 'der rothe Weiberkragen'; kraag, krae r. d. 'Kragen'; (Lunin 1853: 72) kraag, krae r. d. 'воротникъ'
• Murded: krae 'kaelus' R Hi L KPõ I T V; rae Sa Muh Lä KJn Vil M; (k)raad (-d´) L; kraag´ San Krl Har (EMS III: 797-798)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 424 krāe, krāe; krāg, krāe 'Kragen, Stulpe (an Stiefelen)'; Wiedemann 1893: 385 krāe, krāe; krāg, krāe (rāe, krād´) 'Kragen, Stulpe (an Stiefelen)'; ÕS 1980: 307 krae;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 krage 'Bekleidung des Halses, Kragen'; Schiller-Lübben krage 'Hals, Bekleidung des Halses'; MND HW II: 1 krāge, krāch 'Hals, Kehle; Kragen, Halsbekleidung, Überhang'
• Käsitlused: < kasks krage 'Kragen' (Raun 1982: 50; Ariste 1963: 93; Liin 1964: 57); < kasks kragen 'Kragen' (Ariste 1972: 94); < asks kragen 'kael; krae' (EES 2012: 181)
• Läti keel: lt *krãga, krãgis (1638 Kraghe) Kragen (Sehwers 1918: 90, 151); krãga, krãgis Kragen (Sehwers 1953: 57);
• Sugulaskeeled: sm krai, rai, krahi, kra(a)ka, karaaki, (k)raki (1616 Crajeil) kaulus, liperit / Kragen, Beffchen < rts krage (‹ kasks krage) (SSA 1: 416); lv krò̬i̯G, krō̬ig, krå̀i̯G, krài̯G Bock; Kragen (Kettunen 1938: 156); lv krǭig krae; apkakle; krǭig krae (sõimusõna); kraķis (apsauka) (LELS 2012: 140)

kramp1, krambi 'riiv' < kasks krampe, Bsks Krampe

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 591) Raud Rampi (sulgemisvahend) 'Eiserne krampffe'; (Helle 1732: 148) obbadus 'die Krampe'; (Hupel 1780: 190, 254) kramp, -i r., d. 'die Krampe'; ramp, rambi d. 'die Krampe'; (Hupel 1818: 100) kramp, -i r. d. 'Krampe, Kettel; Klamber'; (Lunin 1853: 72) kramp, -i r. d. 'пробой, скоба, щеколда'
• Murded: kramp, krambi 'riiv' Lä Ha Pee Sim I Plt San Har; kramp, `krambi R; kram´p, kram´bi T V; ramp (ram´p), rambi Sa Muh L M; ram´p, ram´bi Rõn San V (EMS III: 804)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 422, 1021 kramp, krambi 'Krampe'; ramp, rambi '= kramp'; Wiedemann 1893: 383 kramp, krambi (ramp) 'Krampe'; EÕS 1925: 275 kramp 'tehn. (Krampe, Kettel)'; ÕS 1980: 307 kramp '(sulgemisvahend)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 krampe 'Krampe, Haken'; MND HW II: 1 krampe, kramme 'zweiseitiger Haken, Krampe, Klammer in die der Türriegel oder Fensterriegel faßt'; Hupel 1795: 125 Krampe 'das längliche Eisen mit einem runden und einem länglichen Loche, vermitutelt dessen man die Thür mit einem Vorhängeschloß verwahren kan.'
• Käsitlused: < kasks krampe ~ sks Krampe (EEW 1982: 978); < kasks krampe ~ Bsks Krampe (Raun 1982: 50); < kasks krampe (Liin 1964: 52; SSA 1: 416)
• Läti keel: lt *kra͠mpis [1638 Krampis] Krampe < mnd. krampe (Sehwers 1918: 90, 151); kra͠mpis Krampe < nd. krampe (Sehwers 1953: 57); krampis Schließhaken; haken- resp. krampenartig gekrümmerter Finger < mnd. krampe 'zweiseitiger Krampe, Haken' (Jordan 1995: 68);
• Sugulaskeeled: sm kramppi, ramppi [1860] oven säppi, haka, oven tai sirpin kädensija / Türangel, Krampe, Tür- oder Sichelgriff < rts krampa, krampe, kramp 'sinkilä, aspi, eräänl. puuluistin'; vdj kramppi säppi < ee; lv krämp haka < kasks (SSA 1: 416); is ramppi (Hev) kramp (Laanest 1997: 164); vdj kramppi kramp, link, käepide; *дверная) скоба, ручка (VKS: 483); lv kräm̄`p Schliesshaken, Krampe < kasks krampe; kräm̄ptə̑ haken (Kettunen 1938: 158); lv krämp haak, kramp; krampis, āķis; krämptõ krampida, haaki panna; aizkrampēt (LELS 2012: 139)

krants, krantsi 'pärg; vanik' < kasks kranz 'Kranz'

• Esmamaining: Tartumaa 1582
• Vana kirjakeel: (Tartumaa 1582) Hans Kranc (Ahjas); (Rossihnius 1632: 157) et nemmat ütte krantzi, kumb toch erra|nerwema peab, sahwat meije enge ütte ilma|erra|nerwetamatta; (Stahl 1637: 81) krantz, krantzist 'Krantz'; (Gutslaff 1648: 223) Wannick /o 'Kranz'; (Göseken 1660: 291) Rantzi 'Krantz'; (Göseken 1660: 429) Ranzi 'Krantz'; Ranzi siddoma 'krantz binden'; Ranzi witzotama 'krantz binden'; Ranzi pail 'Krantz-Band'; (Piibel 1739) tegggi temmale kaks kuld-röngast ta krantsi alla; (Hupel 1780: 190) krants r., d. 'der Kranz; Hund (Scheltw.)'; (Lithander 1781: 554) punnu neid kaks ja kaks krantsi wisi kokko; (Hupel 1818: 100) krants, -i r. 'Kranz'; (Lunin 1853: 72) krants, -i r. d. 'вѣнокъ'
• Murded: krants, `krantsi 'pärg; vanik' R; krants, krantsi Hi; kran´ts, kran´(t)si K I T V; ran´ts, ran(t)si Sa Muh; ran´ts, ran´(t)si L KJn Kõp M Urv(-n´d-) (EMS III: 807-809)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 423 kran´ts, kran´tsi 'Kranz'; Wiedemann 1893: 384 kran´ts, kran´tsi (ran´ts) 'Kranz'; EÕS 1925: 275 krants 'pärg'; ÕS 1980: 307 † krants 'pärg';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kranz 'Kranz'; MND HW II: 1 krans (kranz, krantz) 'Kranz, Blumen- oder Blattkranz'
• Käsitlused: < sks Krantz ~ kasks krans (EEW 1982: 979); < kasks kranz (Raun 1982: 51; Ariste 1963: 93; Liin 1964: 57; EES 2012: 181)
• Läti keel: lt † krañcis [1638 Krantzis] Kranz oder Streifen < mnd. kranz (Sehwers 1918: 90, 151); lt krancis Kranz; Bauschicht, eine Schicht Balken im Quadrat < dt. Kranz 'Balkenkranz, Balkenschicht' (Sehwers 1953: 57);
• Sugulaskeeled: sm kranssi, ranssi [1622 krantzi] seppele, kiehkura, rengas, takan reunus / Kranz, Ring, Kaminsims < rts krans, mrts krantz 'seppele, kehä, kiehkura, reunus' (‹ kasks kranz) (SKES: 228; SSA 1: 417); lv kran̄ts Rand; Kranz (Kettunen 1938: 153); lv kraņtš krants; krancis; kǭŗa kraņtš karjakrants; ganu krancis (LELS 2012: 139)

kruss, krussi 'juukselokk; (juukse)keerd' < kasks krûs, krūse 'kraus'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 223) kahare 'krauß'
• Murded: krus´s, krus´si 'keerd; kihar' Mär Aud K I(kurss Trm); krus´s, krussi Jäm Tõs; kruss, `krussi Kuu Jõh; (k)russ, (k)russu sporL (EMS III: 882; EMS IV: 97); `krussi (-s´s-) 'keerdu; käharasse' R Jaa Emm Ha ViK TaPõ Ran Rõu; `russu(s) 'krussi(s); keerdu(s)' L(`krussus Lih Tõs) (EMS III: 882-883); krous, krousi 'krooge; keerd' Hi Han Saa sporK Kod Pst Ran; krous, `krousi Hlj Jõh; krous´s Ote; kraus´s Har; rous, rousi Kaa Pä (EMS III: 874)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 426 kräss, krässu (krus´s´, kräs´s´) 'Krausheit'; Wiedemann 1893: 387 kräss, krässu (krus´s´, kräs´s´) 'Krausheit'; ÕS 1980: 312 kruśs 'kihar, keerd';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 krûs (krues) 'kraus, gekräuselt, in Falten gelegt; gelockt, lockig'
• Käsitlused: < ee kruus 'Krausheit, Gelock' (EEW 1982: 1000-1001); < asks krūse 'käharus, säbarus' (EKS 2019)
• Läti keel: lt krũsz kraus < mnd. krūs (Sehwers 1918: 71, 151; Sehwers 1953: 60); krūzs kraus < mnd. krûs (Jordan 1995: 70);
• Sugulaskeeled: sm (k)ruusi, (k)ruusa, (k)ruusu koriste; koristelu < rts krus(ningshyvel) 'koristeluväline'; sm kruusata [1622] kähertää hiuksia; rypyttää; koristella / kräuseln, fälteln; verzieren < rts krusa 'kähertää, poimuttaa; koristellas'; krj kruušata koristaa leikkauksilla < sm (SSA 1: 422)
• Vrd kruus3. Vt krussima

köömen, köömne 'rohttaim (Carum carvi)' < kasks kȫmen, kȫmel 'Kümmel'

• Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1647-1657: 270) teije Kümnest annate - - sest Köhmnest; (Piibel 1739) et teie kümnest maksate müntist ja tillist ja köömnist; (Hupel 1766: 91) siis panne weel jure … kaddaka marjad, keemlid ja lorberid; (Hupel 1780: 185) köömlid r., köömne d. 'Kümmel Pl.'; (Lithander 1781: 670) Köömli wiin 'Kümmel-Brandwein'; Wotta üht naela Köömlid; (Arvelius 1790: 67) peeneks tougatud köömnid; (Hagemeister 1790: 16) köömli suppi; (Hupel 1818: 91) köömne r. d.; köömlid pl. r.; köömli pl. d. 'Kümmel'; (Lunin 1853: 64) köömne r. d. 'тминъ'
• Murded: köömen, `köömne 'maitsetaim' Muh Lä Koe Sim I Plt; köömen, `kü̬ü̬mne eL; `köömel, `köömli (-le) Sa Emm L Ha SJn; `köömel, `kü̬ü̬mle Hää Kod VlPõ Hls Krk; `köömer Kaa Kär Mär Pä; köömes Pöi Rei; kööme Tõs VMr Lai; `küöme R(`küeme Jõh, `kiemen Lüg) (EMS IV: 630)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 401 kȫmel, kȫmli 'Kümmel'; kȫmen, kȫmni; kȫmer, kȫmri '= kȫmel'; Wiedemann 1893: 364 kȫmen, kȫmni; kȫmer, kȫmri '= kȫmel'; kȫmel, kȫmli (kömmel, kȫmen, kȫmer) 'Kümmel'; ÕS 1980: 340 köömen 'rohttaim (Carum), ka selle vili';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 komen, komîn, kämen, kamen, kamîn 'Kümmel'; MND HW II: 1 kȫme, kȫmen (kömmen), kȫmel (kömmel), kāme, kōmîn 'Kümmel, Cuminum cyminum'
• Käsitlused: < kasks komen (EEW 1982: 1162; Raun 1982: 65); < kasks kome(n), komîn (Liin 1964: 63); < asks kome(n) 'köömen' (EES 2012: 212)
• Läti keel: lt ķẽmele, ķiemeles, ķimeles < nd. kȫmel (neben kȫme) 'Kümmel' (Sehwers 1953: 64-65; Jordan 1995: 71);
• Sugulaskeeled: sm kumina (Agr) Kümmel; is kummīna; krj kumina, kumino; vdj kumina < rts kummin, mrts kumin (‹ kasks komen, komin) (SSA 1: 434); vdj gul´ba köömen; тмин (диал. гульба) (VKS: 240); vdj kumina köömen; тмин (VKS: 507); lvS kiemil Kümmel (SLW 2009: 82); lv kìe̯mgə̑z, kīmgə̑z, kìe̯mil Kümmel (Carum carvi) < sks (Kettunen 1938: 124); kīemgõz, kīmgõz köömen; ķimene (LELS 2012: 117, 122)

laveerima, (ma) laveerin 'loovima' < kasks lavēren 'kreuzen, lavieren', vrd hol laveren

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `lavee·rima 'loovima' Kaa Mar Han; `luovie·rima(ie) Lüg (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 587 lōwērima, -rin; lōwima, -win 'laviren'; Wiedemann 1893: 531 lōwērima, -rin; lōwima, -win (lūpima) 'laviren'; Wiedemann 1893: 468 *lawīrima, -rin 'laviren'; EÕS 1925: 367 laveerima 'vastu tuult siia-sinna purjetama, looviuma, ristlema'; ÕS 1980: 359 laveerima 'loovima; mitte otse eesmärgi poole püüdma, põiklema'; Tuksam 1939: 621 lavieren 'loovima, laveerima (auch fig.)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lavêren 'lavieren' (eig. und bildl.); lovêren 'lavieren'; Schiller-Lübben laveren 'lavieren'; MND HW II: 1 lavêren 'gegen den Wind segeln, kreuzen; (seit 16. Jh. auch bildl.) sich hin und her winden, vorsichtig behandeln'
• Käsitlused: < asks laveren 'lavieren' (GMust 1948: 62, 81); < sks lavieren 'loovima; kõrvale põiklema' (‹ asks lavēren) (EKS 2019)
• Läti keel: lt lavēt lavieren (von Schiffen) (VLV 1944: 328); lt lavēt laveerima (ELS 2015: 417)
• Vrd loovima

liist1, liistu 'kingaliist' < kasks līste 'Leisten'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 473) leisti 'leiste (zum Schuhe)'; (Hupel 1818: 118) leest, -i d. 'Schuhleisten'; (Lunin 1853: 86, 90) leest, -i d. 'колодка (сапожная)'; liist, -i r. d. 'колодка (сапожная)'
• Murded: liist, liistu 'jalatsimudel' Kaa Vll Muh Käi L Ha Jä I Trv Plt Hls TLä San; liist, `liistu RId; liist, liisti Kod Lai Hls Krk San; list, listi Krl Vas (EMS V: 200)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 544 lēs´t, lēs´ti 'Leisten'; Wiedemann 1893: 492 lēs´t, lēs´ti 'Leisten'; Wiedemann 1869: 469 laiste, laistme (I) 'Leisten'; Wiedemann 1893: 450 laiste, laistme (I) 'Leisten'; EÕS 1925: 392 liist '(Leiste)'; ÕS 1980: 371 liist;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lêst, lêste 'Leisten'; Schiller-Lübben lêste 'Leisten'; MND HW II: 1 lêͥst 'Schuhform des Schuhmachers, Leisten'; Köbler 2014 līste 'Leiste'
• Käsitlused: < ? sks Leisten, kasks lîste (EEW 1982: 1265)
• Läti keel: liẽste, liests Schuhmacherleiste < mnd. lēste (Sehwers 1953: 71); lieste Schusterleiste; Stück, Teil < mnd. lêst (Jordan 1995: 74);
• Sugulaskeeled: sm lesti, lesta [1637] (kengän) malli, muotti / Leisten < rts läst (vrd goot laists 'jälki') (SSA 2: 65); lv lài̯sta, kǟŋgad-lài̯sta Schusterleisten < germ (Kettunen 1938: 182); lv lāista liist (jalatsil); lieste (LELS 2012: 158)

lõõr, lõõri '(ahju)truup, toru' < kasks rö̂re 'Röhre'

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 231) Loehri 'Rahre, arteria'; (Hupel 1780: 207) löör, -i d. 'die Gurgel'; (Hupel 1818: 126) löör, -i d. 'Gurgel, Kehle'; (Lunin 1853: 92) löör, -i d. 'горло, гортань'
• Murded: lõõr, lõõri 'truup; ahjutoru' Mar Var Saa K; lõõr´, lõõri Kõp Vil M sporT; lõ̭õ̭r´, lõõri T V; löör, lööri Kaa Hi Rid Ha; leer, leeri L Nis Pil; lier, `lieri RId; lõ̭ir Lut; lõõr, `lõõri RId (EMS V: 651); iir (eir), iire Lei (EMS I: 900)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 603 lȭr´, lȭri 'Röhre, Luftröhre, Gurgel, Kehle'; Wiedemann 1893: 545 lȭr´, lȭri 'Röhre, Luftröhre, Gurgel, Kehle'; ÕS 1980: 389 lõõr '(ahju) truup, toru';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 rore '?Röhre, Rohr'; Schiller-Lübben rôr 'Rohr, Röhre; Spule (in der Weberei)'; MND HW II: 2 rö̂re 'röhrenförmiger Pflanzenhalm; Luft- oder Speiseröhre; Rohr (Wasserleitung, Rohr zur Durchleitung von Luft oder Gasen, Teil einer Zungenpfeife an der Orgel etc.)'
• Käsitlused: < kasks rôr (EEW 1982: 1429; Liin 1964: 58); < asks Rör (Raun 1982: 83); < asks rōr 'toru' (EES 2012: 261; EKS 2019)
• Läti keel: lt † riẽris, iẽris Ofenröhre (Sehwers 1918: 32, 157); lt riẽris, riẽre (› iẽris, iẽre) Ofenröhre < dt. Röhre (Sehwers 1953: 40, 101); rieris, riere Ofenröhre < mnd. rore, rôr 'Röhre, Rohr' (Jordan 1995: 85);
• Sugulaskeeled: sm rööri (rööli, ryöri) [1880] uunin savukanava, hormi; putki / Rauchabzug, -kanal; Rohr, Röhre < mrts rör 'ruoko, putki; torvi, savukanava' (‹ kasks rōr, sks Rohr) (SSA 3: 136; SKES: 932); lv rǜör, rièr (Ofen)röhre, Rohr (Kettunen 1938: 336)
• Vrd röör

lärm, lärmi 'kära; sõnelus' < kasks allarm, allerm 'Lärm', sks Lärm

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 224) Tüld /e 'Larm'; (Göseken 1660: 484) Lermi 'Larm'; lermi teggema 'Larm blasen / machen'; (Helle 1732: 140) mönno 'der Lerm, Gezäncke'; möllama 'lermen'; (Hupel 1818: 112, 120) lärmama u. lärmima r. 'lärmen'; lärmama u. lermima u. lärmitsema r. 'lärmen, ein Gerücht ausbringen; selt.'; (Lunin 1853: 81, 88) lärmama r. 'шумѣть, кричать'; lärmama, lermima, lärmitsema, lermitama r. 'шумѣть, кричать'
• Murded: lärm (-r´-), lärmi Sa L KPõ TaPõ VlPõ M TLä Kam; lärm, `lärmi VNg (EMS V: 710); larm (-r´-), larmi 'lärm' Kaa Muh Rei sporL Hag Juu Jä I Ksi eL; lar´m, lar´mi Trm Kod V (EMS IV: 954)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 506 lar´m, lar´mi (lär´m) 'Lärm, Gerede, Nachrede'; Wiedemann 1893: 459 lar´m, lar´mi (lär´m) 'Lärm, Gerede, Nachrede'; ÕS 1980: 392 lärm;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 allarm 'Allarm, Waffenruf; später bloss Lerm, Geschrei und Getöse'; MND HW I allārm, allarm, allerm, alārme, alarum 'Alarm, Waffenruf; Lärm, Geschrei, Getöse'; allārm schrîen 'Alarm schlagen'; *larm(e) 'Alarm, Schlachtruf'; larme slân = lärmi lööma;
• Käsitlused: < sks... (EEW 1982: 1446); < sks Lärm (Raun 1982: 85); < kasks allarm, allerm 'Lärm' (Liin 1964: 60); < asks allārm, allarm, allerm ~ sks Lärm 'kära, müra; alarm, häire' (EES 2012: 264)
• Läti keel: lt lẽrums, lẽrms, lẽrmis Lärm (Sehwers 1953: 71); lt lę̄rums Lärm < dt. (Kettunen 1938: 213);
• Sugulaskeeled: lv lär̄m Lärm; lǟrə̑m Lärm, Aufsehen (Kettunen 1938: 212, 213)

maalima, maalida 'pintsli ja värvidega pilti looma' < kasks malen 'malen'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 199) saab meddÿ Silmade ette malituth; (Müller 1600/2007: 174) malib kaas keickede Inimeste silmade ette (25.12.1601) 'maalib silme ette'; (Rossihnius 1632: 203) Kui enge sel ammetil, kumb lebi se sädusse tappab, ninck neine kiwide sisse mahlitut; (Stahl 1637: 88) mahlima 'Malen'; (Piibel 1739) keik nende malitud kuiud hukka saatma; (Hupel 1780: 211, 214) maalma d. 'mahlen mit Farben'; malima r. 'mahlen mit Farben'; (Lithander 1781: 503) mali sullega nisuggused kirjad Taarti peäle kui sa tahhad ja moistad; (Hupel 1818: 132) maalma d. 'malen'; (Lunin 1853: 98, 102) maalma d. 'писать, расписывать, красить'; malima r. d. 'писать, рисовать'
• Murded: `maalima (-oa-, -ua-) 'värvima; joonistama' R sporS Mar Lä sporPä sporKPõ I Plt; `maaĺma Kod KJn Vil M Puh San V (EKI MK); maal, `maali 'maalrivärv, värvimuld; pilt' Kuu VNg Vai; maal (-ĺ), maali (-oa-, -ua-) Jäm Khk Kaa Pöi Hi Mar Han Tõs Tor Jür VJg Iis Trm Plt KJn Trv San Krl VId
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 642 mālima, -lin; māl´ma (d) 'malen, zeichnen'; ära mālima, üles mālima 'abbilden, portraitiren'; *päewa-mālimine 'Photographie'; Wiedemann 1893: 580 mālima, -lin; māl´ma (d) 'malen, zeichnen'; ära mālima, üles mālima 'abbilden, portraitiren'; *päewa-mālimine 'Photographie'; ÕS 1980: 396 maalima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben malen 'malen, pingere; mit irgen einem mal, Zeichen, versehen (z. B. Schafe, Schweine)'; MND HW II: 1 malen 'mit einem Zeichen versehen; malen, abmalen, bildlich darstellen'
• Käsitlused: < kasks malen 'malen' (EEW 1982: 1470; Raun 1982: 86; Ariste 1963: 96; Liin 1964: 60; EES 2012: 269)
• Läti keel: *malêt malen < mnd. mālen (Sehwers 1918: 153);
• Sugulaskeeled: sm maalata [Agr] malen < mrts mala, maala 'maalata, kuvata' (‹ kasks mālen) (SSA 2: 135); sm maalata < asks mâlen ~ rts måla (Bentlin 2008: 141-142); vdj maalia halvasti värvida, plätserdada; грубо, неумело раскрашивать (VKS: 682); lvS māl ~ māol, -ub ~ maål[?ed] malen (SLW 2009: 117); lv mō̬ĺt̆tə̑, mō̬ĺt́̆t́ə̑ malen, anstreichen; mōĺ Farbe (Kettunen 1938: 229); mǭļţõ maalida; gleznot, krāsot (LELS 2012: 192)
• Vt maaler. Vrd värvima

meister, meistri 'asjatundja, oskaja' < kasks mêster, meister 'Meister'

• Esmamaining: ametivanne 1535
• Vana kirjakeel: (ametivanne 1535, ‹ EKVTS 1997: 61, 125) Mester Saxa ordenß lifflandi maell; (Awerbach 1589, ‹ EKVTS 1997: 95, 103) Burgermeister; (Müller 1600-1606: 209-210) oma Arma Issanda ninck Meistre kz; (Müller 1600/2007: 84) echk ÿx Meister (28.12.1600); (Rossihnius 1632: 213) ei olle meye mitte enamb all se Meistri, sest teye ollete kihk Iummala latzet; wihket se ruwa|meistri kette, ninck nemmat Weyet; (Stahl HHb II 1637: 48) eth ep meije muidt mei∫trit otzime 'das wir nicht Mei∫ter ∫uchen mehr'; (Stahl HHb III 1638: 26) ninck wihket ∫e Rogkamei∫tri kette 'vnd bringets dem Spei∫emei∫ter'; (Gutslaff 1647-1657: 270) Ei peate teye hendast Meistris laskma Kutzma, Sest ütz om teye Meister Chr[ist]us; (Göseken 1660: 291) meister, -i 'Meister'; (Göseken 1660: 496) meister 'meister'; meistri töh (proovitöö) 'meisterStück / Probe'; meistri kunst (proovitöö) 'meisterStück / Probe'; Meister-Stück (proovitöö) 'Probe / Muster Kunst'; (Göseken 1660: 576) Puuseppa Meister 'Bawmeister'; (Göseken 1660: 597) Rohga meister (toidukambri- ja veinikeldri ülem) 'Schlosser (promus)'; Rohga meister 'speise-Meister (promus)'; (Göseken 1660: 652) Tallmester 'stallmeister'; (Göseken 1660: 703) Wechtmeister (vehklemisõpetaja) 'Fechtmeister'; (Göseken 1660: 705) weddo meister (kaalumeister) 'Wagemeister (libri pens)'; (Hupel 1766: 118) siis piddi temma kül omma tööd … weel parreminne moistma, kui üks saksa meister; (Hupel 1780: 215) meister, -tri r., d. 'der Meister'; (Hupel 1818: 139) meister, -tri, -tre r. d. 'der Meister'; (Lunin 1853: 104) meister, -tri r. d. 'мастеръ, хозяйнъ'
• Murded: `meister, `meistri (-re) R sporeP M T; `meistri (-re) V; `möister, `möistiri Jäm Khk Mus Kaa Pha (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 656 meister, meis´tri (meistre) 'Meister'; Wiedemann 1893: 593 meister, meis´tri (meistre) (meistre, mēster) 'Meister'; ÕS 1980: 414 meister;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 mêster, meister 'Meister, jeder Vorsteher, Herr, Aufseher (erst später jeder Handwerksmeister)'; mêster-, meister-man 'ein jeder selbständige Handel- oder Gewerbetreibende; Ältermann eines Gewerkes?'; Schiller-Lübben mester, meister ''Meister, jeder Vorsteher, Herr, Aufseher; ehrenvoller Titel für Gelehrte, besonders Ärzte'; mester-, meisterman 'Handwerksmeister, auch von selbständigen Kaufleuten, Handelsherren'; MND HW II: 1 meyster (maister), mê(i)ster, mester 'Magister als akademischer Grad; Gelehrter, Weisheitslehrer, Philosoph; hochgestellte Persönlichkeit, Herr, Oberster, Befehlshaber; Herr, Eigentümer, spez. eines Schiffes; Vorsteher einer Vereinigung, insbes. einer Gilde oder Zunft, überh. Handwerksmeister'; meysterman, mê(i)ster-, mester- 'selbständiger Handwerksmeister, Gilde-, Zunftmeister; gewählter Vorsteher einer Zunft; selbständiger Kaufmann in der hansischen Kontoren Nowgorod, Bergen London'
• Käsitlused: < ... 'Meister' (EEW 1982: 1525); < kasks meister (Raun 1982: 91); < kasks mester, meister (Ariste 1963: 97; Liin 1964: 50; EES 2012: 280)
• Läti keel: lt meĩsteris Meister (Sehwers 1918: 92; Sehwers 1953: 78); † mestri Ordensmeister in Livland < mnd. mester 'Meister, jeder Vorsteher, Herr, Aufseher' (Sehwers 1918: 154); meisteris Meister, Handwerksmeister < mnd. meyster (Jordan 1995: 78); meisterêt meistern (Sehwers 1953: 78; Jordan 1995: 78); meisterstiķis Meisterstück (Sehwers 1953: 78);
• Sugulaskeeled: sm mestari [Agr] mestari, opettaja / Meister, Lehrer < rts mästare (‹ kasks meister, mēster); krj mestari etevä; mestari, taituri < sm (SSA 2: 162); is maasteri (Hev) meister (Laanest 1997: 112); vdj maasteri, meisteri meister, мастер (VKS: 687, 716); lvS meister Meister [lat´tmeister ’Hutmacher’] (SLW 2009: 120); lv mēstar, mēstar´ Meister < sks (Kettunen 1938: 220); mēstar meister; meistars (LELS 2012: 187)

mirt, mirdi 'mürt (Myrtus communis)' < asks mirt 'Myrte'

• Esmamaining: Piibel 1739
• Vana kirjakeel: (Helle 1732: 299) sinniko wardet 'Myrten-Baum'; (Piibel 1739) toge öllipu lehtä ja waikopu okse ja mirtipu lehtä ja palmipute lehtä; (Lenz 1796: 20) Nende wöra maa Oransi puijega, Mirtidega, Lorberi puijega - - ota weel ni kaua kui töise pole Ku päle.
• Murded: mirt (-r´-), mirdi Pöi Muh Mar Tor IisK Kod KJn Kõp Hls Puh Rõn; mir´t, mir´di V; `mirti, `mirdi Vai (EKI MK)
• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 510 mirt '= mürt'; ÕS 1980: 424 mirt 'mürt (taim)';
• Saksa leksikonid: Schleswig-Holstein Mirt, Miert, Mürt 'Myrte'
• Käsitlused: < sks Mürte, kasks... (EEW 1982: 1541); < asks Mirt (Raun 1982: 91); < asks mirt 'mürt' (EES 2012: 282)
• Läti keel: lt mirte Myrte (Sehwers 1953: 80); lt mirte mürt (LELS 2012: 190);
• Sugulaskeeled: sm myrtti [Agr mirtus] eräs kasvi / Myrte < rts myrten (SSA 2: 189); lv mir̄`t-pū Myrte (Myrtus communis); lv mirtpū mürt; mirte (LELS 2012: 190)

napp1, napa 'anum' < kasks nap 'Napf' Sõna pole kindlasti laenatud alggermaani aegadest ega sõnakujust.

• Esmamaining: Hornung 1693
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 228) Liuwd /a 'Napff'; (Hornung 1693: 31) Nap / Nappa / Acc. pl. Nappo 'ein Näpchen'; (Vestring 1720-1730: 147) Nap, -pi 'Ein Näpchen'; (Helle 1732: 144) nap 'das Näpfen'; (Helle 1732: 322) nap 'der Napf'; (Hupel 1780: 222) nap, -pi r., d.; nappikenne 'ein Näpchen, Büchschen'; (Hupel 1818: 150) nap, -pi r. d. 'Näpfchen, Büchschen'; (Lunin 1853: 114) nap, -pi r. d. 'коробочка, баночка'
• Murded: napp, nappa 'väike nõu; kauss' R(nappa Vai); napp, napa Kaa Rei Phl Vig Ris Iis Kod KJn M T; napp, napi Kir Pä JõeK Kad San; nap´p, nap´p V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 715 napp, napa, napi, napu 'Napf, Büchse, Gelenkpfanne, Höhlung'; Wiedemann 1893: 648 napp, napa, napi, napu 'Napf, Büchse, Gelenkpfanne, Höhlung'; ÕS 1980: 449 napp 'etn. väike (puu)kauss';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 nap 'Napf, Schüssel, Becher'; Schiller-Lübben nap 'Napf'; MND HW II: 1 nap 'Napf, Schüssel; rundes ziemlich flaches Gefäß, doch auch mit Deckel versehen'
• Käsitlused: < kasks nap (mindestens die i-stämmige Variante) (EEW 1982: 1666; Raun 1982: 101; Liin 1964: 56; Koponen 1998: 131); < alggerm *χnappa-z, vrd v-isl hnappr 'kauss', mrts napper 'peeker, jooginõu' (EES 2012: 307; EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm nappo [1787; knaappu 1637] puinen kauha, kippo / Schöpfkelle, Napf, Trinikgefäß; is nāppa; vdj nāppi < rts napp (SSA 2: 205)

neer, neeru 'siseelund' < kasks nêre 'Niere'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 234) euckedus sahb se keutmine temmast niudast ollema, ninck usck se keutmine temmast nehrost; (Stahl 1637: 95) Neer, [neer]u∫t 'Niere'; Neer / ne(h)r; (Stahl HHb IV 1638: 226) ∫inna kiu∫at ∫üdamet ninck neerut 'du prüfe∫t Hertzen vnd Nieren'; (Stahl LS I 1641) Rahut 'Nieren'; (Gutslaff 1648: 229) Rahow /o 'Nieren'; (Göseken 1660: 293) neerit 'Nieren'; (Göseken 1660: 519) neerit 'nier'; (Göseken 1660: 588) rachket 'nier (ren)'; (Vestring 1720-1730: 149) Nerud 'Die Nieren'; (Helle 1732: 145) nerud 'die Nieren'; (Piibel 1739) raswa, mis maksa liggi, sedda peab ta nerudega ärrawötma; (Hupel 1780: 223) nerud r. 'die Nieren Pl.'; (Lithander 1781: 537) Nero leib 'Nierenbrot'; Wotta nerud raswaga tükkis; (Hupel 1818: 151) neer, -o r. d.; -u d. 'Niere'; (Lunin 1853: 115) neer, -o r. d. 'почка'
• Murded: nier, `nieru R(`niero Vai); nier, nieru (-ee-) K I; neer, neeru Jäm Vll Pöi Muh Hi L; neel, neelu Ans Khk Kaa Krj Pha; ni̬i̬r, neeru Hää M TLä Kam San Krl Rõu Vas Lei (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 734 nēr, nēru, nēro (d) 'Niere'; Wiedemann 1893: 665 nēr, nēru, nēro (d) 'Niere'; ÕS 1980: 452 neer;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 nêre 'Niere'; Schiller-Lübben nere 'Niere'; MND HW II: 1 nêre (neyre) 'Niere, das menschliche Organ'
• Käsitlused: < kasks nêre 'Niere' (EEW 1982: 1680; Ariste 1963: 98; Raag 1987: 324); < kasks nere (Liin 1964: 58; Raun 1982: 102; EES 2012: 309)
• Läti keel: lt niẽre, nieris Niere < mnd. nēre (Sehwers 1918: 154); niẽre, niẽris Niere < nd. nēre 'Niere' (Sehwers 1953: 83); niere Niere < mnd. nêre (Jordan 1995: 80);
• Sugulaskeeled: sm nierunen munuaiset / Nieren < rts njure (vrd kasks nēre) (SSA 2: 216); lv nìe̯rə̑z Niere < kasks nere (Kettunen 1938: 247)

neet, needi 'kinnitusvahend' < kasks nêt 'Stift, Nagel zum Vernieten'

• Esmamaining: Helle 1732
• Vana kirjakeel: (Helle 1732: 104) käride neet 'das Niet in der Scheere'; (Hupel 1818: 151) neet, -i r. d. 'Niet, Niete'; (Lunin 1853: 115) neet, -i r. d. 'заклѢца'
• Murded: niet, `niedi Kuu IisR; `nieti Vai; nee (nie) Jäm Kaa Vll Rei Rid Pä Ha Koe KJn; need (nied) Jäm Pöi Ris Iis; ni̬i̬t´, needi M Ran V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 734 nēt, nēdu; nēt´, nēdi 'Vernietung, Niete'; nēdi-raud 'Werkzeug zum Vernieten'; Wiedemann 1893: 666 nēt, nēdu; nēt´, nēdi 'Vernietung, Niete'; nēdi-raud 'Werkzeug zum Vernieten'; ÕS 1980: 452 neet;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 nêde-isern, nêt-isern 'Werkzeug zum Nieten'; nêt-hamer 'Niethammer'; MND HW II: 1 nêt (neit) 'Stift, Nagel zum Vernieten'; nêthāmer; nêtîseren 'Hammer zum Nieten; Werkzeug zum Nieten'
• Käsitlused: < kasks nêt 'Niete' (EEW 1982: 1680); < kasks (Ariste 1963: 136); < mnd. (Raag 1987: 324); < asks nēt, nede- 'neetima' (EES 2012: 309)
• Läti keel: lt niẽde Niet < nd. nēd 'Niet' (Sehwers 1953: 83); niēde das Niet < mnd. nêt 'Stift zum Vernieten' (Jordan 1995: 80);
• Sugulaskeeled: sm niitti päätetty t. kotkattu naula; kotkaus / Niete; Vernietung < rts nit 'niitti' (SSA 2: 219); lv knìe̯də̑, nìe̯ᴅ Niete (Kettunen 1938: 142, 246); lv nīedõz, nīet neet; kniede (LELS 2012: 208)
• Vt neetima

nõge|nool, -noole 'kala, jõesilm (Petromyzon fluviatilis)' < kasks nēgenôge 'Neunauge'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 229) Silm /a 'Neunaug'; (Göseken 1660: 309) üdixa Silm 'neun Aug'
• Murded: noginuol Kuu; nögenool (näge-) Jäm; näägenook Khk; neinuk San; pl neinugiʔ Har; `neinok Hää; `neinook Kod Pil (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 749 nõge-nōl´ (O) 'Neunauge'; Wiedemann 1893: 680 nõge-nōl´, nägunōl´ (O) 'Neunauge'; Wiedemann 1869: 752 nõge-nōg, -nōl´, -nȭl (O) 'Neunauge'; Wiedemann 1893: 683 nõge-nōg, -nōl´, -nȭl (O) 'Neunauge'; Wiedemann 1869: 1151 üheksasilm, üheksasilmaline 'Neunauge'; Wiedemann 1893: 1043 üheksasilm, üheksasilmaline 'Neunauge'; EÕS 1930: 615 nõgenool '= silm, silmu';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 negen-oge 'Neunauge, nonoculus, murenula'; Schiller-Lübben negenoge 'Neunauge, piscis, nonoculus, murenula'; MND HW II: 1 nēgenôge 'Neunauge, Bricke, Lampreta, aalähnlicher Süßwasser- oder Meeresfisch mit 7 Kiemenspalten hinter dem rechten Auge, murenula, nonoculus, sehr beliebter Speisefisch'
• Käsitlused: < kasks negenoge (EEW 1982: 1759); < kasks nēgen-ōge 'jõesilm' (Kendla 2014: 190)
• Läti keel: lt nẽģis, nẽģenuõgs Neunauge < mnd. negenōge (Sehwers 1918: 154); lt nẽģis, nẽģenuogs Neunauge (petromyzon fluviatilis) < nd. nēgenōge 'Neunauge, Lamprete, Bricke' (Sehwers 1953: 83); nēģis Neunauge (petromyzon fluviatilis) < mnd. nēgenôge (Jordan 1995: 80);
• Sugulaskeeled: lv nēgə̑z Neunauge (Petromyzon fluviatilis) < kasks negenoge (Kettunen 1938: 244)

nööp, nööbi < kasks knôp 'Knopf'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 79) nöhp, nöhpi∫t 'knopff'; (Stahl LS II 1649: 635) needt Hai∫oknöpit 'die Bi∫emäppfel'; (Gutslaff 1648: 222) Nôp 'Knopff'; (Göseken 1660: 289) nöhp, -i 'Knopff'; (Göseken 1660: 533) nöhp 'knopff'; nöhpiken '[knopff]'; nööpnöhl 'neh / Knöpf-Nadel'; (Virginius 1687-1690) täma teggi Kaks Nööpi Wassest Wallatut; (Vestring 1720-1730: 83) Knööp, -pi 'Ein Knopff'; (Helle 1732: 115) knööp 'der Knopf'; (Helle 1732: 322) nööp 'der Knopf'; (Piibel 1739) temma knöbid ja ta lillikessed; (Hupel 1780: 183, 225) knööp, -i bl., r. 'Knopf, Knauf'; nööp, -i r., d. 'Knopf'; (Hupel 1818: 88, 154) knööp, -i bl. r. 'Knopf; Knauf'; nööp, -i r. d.; nöp, -pi d. 'Knopf'; nöps, -i r. 'der Knopf'; nöp, -pi d. 'Knopf; Stockknopf'; (Lunin 1853: 62, 117, 118) knööp, -i r. d. 'пуговица, запонка; шишка'; nööp, -i r. d. 'пуговица, запонка'; nöps, -i r. 'пуговица'; nöp, -pi d. 'пуговица, головка, набалдашникъ'
• Murded: nüöp, `nüöbi R(`nüöpi Vai); nööp, nööbi (-üö-, üe-) S L Ha JMd Koe Kad VJg I Plt; nü̬ü̬p, nööbi Hää Kod KJn M San Rõu; knööp, knööbi Phl Ris (EKI MK); nöps, nöpsi (-p´-) 'nööp' Kod eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 751 nȫp, nȫbi 'Knopf, Flitter'; Wiedemann 1893: 681 nȫp, nȫbi (knȫp, nöpp, nöps) 'Knopf, Flitter'; ÕS 1980: 469 nööp;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben knôp 'Knoten; Knopf, Knauf, Knospe'; MND HW II: 1 knôp (knoep), Pl. knö̂pe, ○knöppe 'Knopf an der Kleidung, als Verschluß und als Schmuck'
• Käsitlused: < kasks knôp 'Knopf' (EEW 1982: 1803; Raun 1982: 109; Liin 1964: 57; Ariste 1972: 96; Raag 1987: 324; EES 2012: 331); < kasks knop 'Knopf, Knauf' (Ariste 1963: 98)
• Läti keel: lt knuõpe (1638 Knohpe) Knopf < mnd. knōp (Sehwers 1918: 89, 151; Sehwers 1953: 56); lt knẽpes zwei verbundene Knöpfchen, um Hemdärmel und dgl. zusammenzuhalten < nd. knȫpe 'Knöpfe' (Sehwers 1953: 54); knuopa, knuope Knopf < mnd. knôp (Jordan 1995: 68); knuopēt knöpfen < mnd. knö̂pen (Jordan 1995: 68); kniẽpêt mit Stecknadeln befestigen; zusammenknöpfen < mnd. knö̂pen 'knöpfen, zuknöpfen' (Sehwers 1953: 54; Jordan 1995: 67);
• Sugulaskeeled: sm nappi [1644 knappi] Knopf; is nappi, nappu; krj nappi; vdj nappu < rts knapp (SSA 2: 205); is nappi (Hev, Kos) nööp (Laanest 1997: 125); vdj nappu nööp; пуговица (VKS: 795); lvS knüöp Knopf (SLW 2009: 83); lv knēp̀, knȫp̀ Knopfhaken am Kleide; Knopf < kasks knepe, pl. knȫpe (Kettunen 1938: 141); lv knēp trukknööp; spiedboga, knņope (LELS 2012: 128)

paar2, paari 'kaks' < kasks pâr 'Paar'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 243) ollex meil veel pare, Kax, echk Kolmet Iütlust; (Müller 1600/2007: 644) veel pare, Kax, echk Kolmet Iütlust (01.11.1605); (Rossihnius 1632: 259) SIhn om ütz par raghwast; (Stahl 1637: 96) pahr, pahri∫t 'Pahr'; (Gutslaff 1648: 230) Pâr 'Paar'; (Gutslaff 1647-1657: 32) peab ütz pahr Sinnu mannu tullema; (Göseken 1660: 293) paar, -i 'Pahr'; (Göseken 1660: 543) paar 'Pahr'; paar Rachwas '(abielupaar) [Paar] (Volcks)'; (Virginius 1687-1690) wottis Paari Härgi, ja tappis neid ärra; (Vestring 1720-1730: 165) Paar, -ri 'Das Paar'; (Helle 1732: 151) paar 'das Paar'; (Piibel 1739) Keikist puhtaist lojustest wotta ennesele seitse pari, üks issane ja temma emmane; (Hupel 1780: 232) paar, -i r., d. 'das Paar'; (Hupel 1818: 166) paar, -i r. d. 'ein Paar'; (Lunin 1853: 127) paar, -i r. d. 'пара, чета'
• Murded: paar, `paari R(`paari Vai); paar (-r´), paari (-oa-, -ua-) eP eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 857 pār´, pāri 'Paar'; Wiedemann 1893: 778 pār´, pāri 'Paar'; ÕS 1980: 483 paar;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 pâr 'Paar'; Schiller-Lübben pâr 'Par'; MND HW II: 2 pâr (paar, pahr) 'eine Menge von zwei, Paar, binus'
• Käsitlused: < kasks pâr ~ sks Paar (EEW 1982: 1864-1865); < kasks pâr (Raun 1982: 113; Ariste 1963: 98; Liin 1964: 48); < asks pār 'paar' (EES 2012: 341-342)
• Läti keel: lt pãris [1638 pahris] Paar < mnd. pār (Sehwers 1918: 92, 155); pāris, pāre, pārs Paar; ein paar, einige < mnd. pâr 'Paar' (Jordan 1995: 80);
• Sugulaskeeled: sm pari [Agr] Paar, paar < mrts par 'pari' (‹ kasks par) (SSA 2: 314); sm paarit (Agr) kantoväline / Tragbahre, -gestell < mrts bār (SSA 2: 281); is pari (Hev) paar (Laanest 1997: 142); vdj pari paar; пара (VKS: 883); lvS pār Paar (SLW 2009: 142); lv på̬̄r´(pā̬r´) Paar; pōr´, pōr, på̄r´ Paar < sks (Kettunen 1938: 279, 307); pǭr, pǭŗ paar; pāris (LELS 2012: 250, 151)

paarima, (ma) paarin 'sarikaid panema' < kasks sparen

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 242) paari puh (sarikas) 'sperholtz'
• Murded: `paarima 'sarikaid panema' Kuu Lüg Kaa Var Iis Plt KJn; `puar´ma Khn (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 857 pārima, -rin (SW) 'mit Sparren versehen'; Wiedemann 1893: 778 pārima, -rin (SW) 'mit Sparren versehen'; EÕS 1930: 672 paarima '(majale) sarikaid peale panema'; ÕS 1980: 483 † paarima 'paarituma; paari minema';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 sparen 'mit Dachsparren versehen'; MND HW III spāren 'mit Dachsparren, Sparrenwerk versehen'; pâren 'sich zu zweit zusammenfügen; sich paarweise aufstellen'
• Käsitlused: < ee paar (EEW 1982: 1864)
• Läti keel: lt spãret mit Sparren belegen < mnd. spāren 'mit Dachsparren versehen' (Sehwers 1953: 114)
• Vt paar1

pakk1, paki 'komps' < kasks packe 'Packen'

• Esmamaining: Piibel 1739
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 547) pack (vangla) 'Stock / Gefängnüs'; (Piibel 1739) wäljaömmeltud riete pakkidega, ja kalli riette warrandustega,; (Hupel 1818: 171) pakket r., d. 'Paket, Päckchen'; (Lunin 1853: 132) pak, -ki r. d. 'связка, кипа, пачекъ, снитокъ, пачка'
• Murded: pakk, pagi Kuu VNg; pakk, pakki Lüg IisR; pakk (-k´k), paki Sa Muh Rei L Ris Juu JMd Koe VMr I VlPõ M TLä San V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 832 pakk, paki 'Packen, Päckchen'; Wiedemann 1893: 755 pakk, paki 'Packen, Päckchen'; EÕS 1930: 686 pakk 'Pack[en], Paket, Gepäck'; ÕS 1980: 487 pakk;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 packe 'Packen, Bündel'; Schiller-Lübben pack(e) 'Packen, Bündel'; MND HW II: 2 pak, packen (payken), packe, pecken 'Warengebinde, Warenbündel, Verpackungseinheit; Gepäck'
• Käsitlused: < kasks packe, vrd sks Packen (EEW 1982: 1902); < kasks packe (Raun 1982: 115); < kasks pack(e) (Liin 1964: 49; EES 2012: 348)
• Läti keel: lt *bakis Packen, Ballen (Sehwers 1918: 142); paka Packen < mnd. pack (Sehwers 1918: 154; Sehwers 1953: 85); baķis Packen, Ballen < nd. pack 'Packen, Bündel' (Sehwers 1953: 7);
• Sugulaskeeled: sm pakka [1699; pakki 1637] pinkka, tukku, korttipakka (Pack(en), Ballen < rts pack (‹ kasks packe 'pakka, nippu') (SSA 2: 295; SKES: 467); lv bak̄, pl. bak̆kùᴅ der Packen, der Ballen; pak̄, pl. pak̆kùᴅ Packen (Kettunen 1938: 20, 271); lv pak pakk; paka (LELS 2012: 225)
• Vt pakkima

passima3, (ma) passin 'teenima, teenistuses olema' < kasks passen

• Esmamaining: Virginius 1687-1690
• Vana kirjakeel: (Virginius 1687-1690) Sis kutsus Ester Hatakid Kuninga Kammereride seast, kumb tädda ülles passis; (Piibel 1739) panne wö wöle, ja passi mind ülles, kunni ma saan sönud, ja jonud; (Hupel 1780: 237) passima, ülles passima r. 'aufwarten, aufpassen'; (Hupel 1818: 174) passima r. d., pasma d. 'passen'; ülles passima r. d. 'aufpassen, aufwarten'; (Lunin 1853: 135) passima r. d., pasma d. 'быть въ пору; упоровлять, улаживать'; ülles passima 'примечать, подстерегать'
• Murded: `passima (-s´s-) IisR Vai Kaa Phl Mar Mär Han Hää Ris Juu JMd Koe VJg Sim Trm; `paśma Khn Trv Krk TLä Ote Krl Har Rõu Plv Vas (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 852 pas´s´ima 'aufwarten, bedienen'; saksu pas´s´ima 'den Herrschaften aufwarten'; Wiedemann 1893: 773 pas´s´ima 'aufwarten, bedienen'; saksu pas´s´ima 'den Herrschaften aufwarten'; ÕS 1980: 497 passima 'võõras korteris teenijaks käima'
• Käsitlused: < kasks passen 'ümmardama, majas teenima' (EES 2012: 356)
• Sugulaskeeled: sm passata [1747] palvella / bedienen; krj passata palvella, auttaa < rts passa 'pitää huolta, hoitaa, palvella' (SSA 2: 321)
• Vrd passima2

pekker, pekri 'pagar' < kasks becker, sks Bäcker

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 207) Päcker 'Bäcker'; (Gutslaff 1648-56) Näihde Beckride pähmehst enge poih temma ülles; (Hupel 1780: 238) pekker r. (selt.) 'der Becker'; (Hupel 1818: 176) pekker r. (selt.) 'der Becker'; (Lunin 1853: 136) pekker r. 'хлѣбникъ, булочникъ'
• Murded: pekker, pekri 'pagar' RId Jäm Khk Kaa Pöi Han Khn sporPä Iis Kod Lai Plt KJn M; peker Ran Puh Rõn; `pekri Nõo San sporV(`peekar´ Se) (EMS VII: 328)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 878, 1625 peker, pekri (SW) 'Bäcker'; suhkru-peker 'Zuckerbecker, Conditor'; Wiedemann 1893: 797 peker, pekri (SW) 'Bäcker'; suhkru-peker 'Zuckerbecker, Conditor'; Tuksam 1939: 108 Bäcker 'pagar';
• Saksa leksikonid: EWD 2005: 86 Bäcker 'wer Brot u. dgl. bäckt; ahd. beckeri (Hs. 12. Jh.), mnd. becker, mnl. baker'
• Käsitlused: < sks Bäcker (EEW 1982: 1981); < sks Bäcker 'leipuri' (Koponen 1998: 143)
• Läti keel: lt beķeris Bäcker < nd. becker (Sehwers 1953: 10);
• Sugulaskeeled: is pekkari (Kos) pagar (Laanest 1997: 144)

penning, penningi 'rahaühik; kaelaraha' < asks penni(n)k 'Pfenning'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 259) üche kaunÿ Kuld|Peñinge meddÿ keickede Kaila vmber; (Müller 1600/2007: 102) mitto tuhat Kuldt Penningit (28.12.1600) 'kuldraha'; (Gutslaff 1648: 90) Kuldpenning 'Ducatus'; (Gutslaff 1648: 230) Teng /a 'Pfenning'; (Gutslaff 1647-1657: 278) towutasit temmalle 30 Höbbe penningat; (Göseken 1660: 434) Kuldpenninck 'Goldgülden'; Kuldpenning 'Ducaten'; (Virginius 1687-1690) neil olli Tuhhat Kuld-Penikid nink Kaks kallist Wask-Astjad
• Murded: `penning, -i Kuu; penning, -e Kod; peningi Juu; pääniḱ, pääninge Vas (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 881 pen´n´iṅg, pen´n´iṅgi, pen´n´iṅgu 'Pfenning'; Wiedemann 1893: 799 pen´n´iṅg, pen´n´iṅga, pen´n´iṅgi, pen´n´iṅgu 'Pfenning'; ÕS 1980: 503 penn 'penn, peenraha (rahvaluules)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 pennink 'Münzstück jeder Art; ein bestimtes Münzstück von verschiedener Geltung; Geld überhaupt'; Schiller-Lübben penni(n)k 'ein Münzstück jeder Art; ein bestimmtes Münzstück von verschiedener Geltung; Geld überhaupt'; MND HW II: 2 penninc (penninch, pening), pennich, pen (penn) [häufig in verkürzter oder symbolischer Schreibung penn., pen.] 'Währungsmünze, Geldstück; Geld allgemein';
• Käsitlused: < asks (Ariste 1933a: 11); < kasks penni(n)k (Liin 1964: 48)
• Sugulaskeeled: sm penninki [Agr] Ruotsin vallan ajan rahayksikkö / Münze im Wert von etwa 1/8 Öre; Geld < mrts pæn(n)inger 'raha' (SSA 2: 336)