?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
kaal, kaalu 'kaalumisseade' < kasks schale 'Schale; Wage'
- Esmamaining: Gutslaff 1648
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 234) Kale 'Schale'; (Gutslaff 1648: 245) Kâl, Kâla 'Wage'; (Gutslaff 1648-56) Enge teill peawat ollema öigke kahle, öigket lohdit, öigket wackat; (Göseken 1660: 295) Kaal, -i 'Schaal'; (Göseken 1660: 379) Kahli 'Schale (Wageschale)'; (Virginius 1687-1690) Kulda andis täma Kaaloga, keigesugguste Teenistusse Riistade tarwis; (Vestring 1720-1730: 55) Kaal, -lo 'Gewicht, Wagschale'; (Hupel 1780: 166) kaal, -o r., d. 'Gewicht, Waagschale, Waage'; (Hupel 1818: 60) kaal, -o r. d. 'Gewicht, Waage'; (Lunin 1853: 40) kaal, -o r. d. 'вѣсъ, вѣсы'
- Murded: kaal, kaalu 'kaalumisseade; raskus' eP(koal, kual); kaal, kaalu eL; kaal, `kaalu R (EMS II: 387)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 256 kāl, kālu; kāl´, kāli 'Wage, Wagschale, Gewicht (zum Wägen)'; Wiedemann 1893: 232 kāl, kālu; kāl´, kāli 'Wage, Wagschale, Gewicht (zum Wägen)'; ÕS 1980: 215 kaal, kaalu '(keha)raskus; kaalumisseade';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 schale 'Wagschale'; Schiller-Lübben schale 'Gewichts-, Wagschale'; MND HW III schâle 'Schale der Waage';
- Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 617); < germ (vrd kasks schale) (Raun 1982: 24); < kasks schale 'Gewichtsschale, Wagschale' (Liin 1964: 48; EES 2012: 108); < asks schale 'kauss, jooginõu; teatav mõõtühik; kaalukauss' (EKS 2019)
- Läti keel: lt skãle [1638 Skahle] < mnd. schāle (Sehwers 1918: 94); lt skãle Wagschale < mnd. schāle 'Wagschale' (Sehwers 1953: 106); skāle Wage, Schalwagen < mnd. schâle (Jordan 1995: 87);
- Sugulaskeeled: sm kooli (1787; 1644 Wichti skoli 'vaakakuppi') pyöreä matalahko vati, malja / (Trink)schale, Schüssel < rts skål 'malja, kulppo' (SSA 1: 399); lv skō̬l Waagschale < kasks schale (Kettunen 1938: 373); lv skǭlõd kaal; svari (LELS 2012: 295)
- Vrd vaag
kiil, kiilu 'talb; riidesiil' < kasks kîl 'Keil'
- Esmamaining: Hupel 1818
- Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 83) kiil, -o r. d. 'Keil'; (Lunin 1853: 58) kiil, -o r. d. 'клинъ; слѣпень; cтрѣлка у чулка, ластовица у рубахи'
- Murded: kiil, kiilu 'talb; vahetükk, (riide)siil' S L K eL; kiil, kiili Käi Rei Mär JMd JJn VMr VJg I; kiil, `kiili R (EMS III: 80)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 337 kīl, kīlu, kīlo; kīl´, kīli 'Keil'; Wiedemann 1893: 304 kīl, kīlu, kīlo; kīl´, kīli 'Keil'; ÕS 1980: 261 kiil '(näit puulõhkumiseks)';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kîl (kiel) 'Keil als Werkzeug, aus Eisen oder Holz'
- Käsitlused: < germ... (EEW 1982: 807-808); < kasks kīl 'puus' (Viires 1960: 80; Raun 1982: 37; SSA 1: 357); < asks kīl (EES 2012: 151)
- Läti keel: lt *ķĩlis (1638 Kielies) Keil < mnd. kīl (Sehwers 1918: 23, 89, 150; Sehwers 1953: 67); ķīlis Keil < mnd. kîl (Jordan 1995: 72); ķīlēt keilen, einen Keil eintreiben < mnd. kîlen (Jordan 1995: 72);
- Sugulaskeeled: sm kiila [1865] vaaja; vaatteen levityskaista / Keil; Zwickel; lvS kihls (1829) Keil < germ *kīla-z, vrd küsks kīl, kasks kīl; is kīla; krj kiila < sm (SSA 1: 357); vdj kiili kiil (töövahend); клин (VKS: 430); lv kīl´ Pflock, Keil (= vaĭ̯gà) < kasks kīl; kīl´ə̑ Keil eintreiben < kasks kilen (Kettunen 1938: 132-133); lv kīl´ < kasks kīl (SSA 1: 357); kīļ kiil; ķīlis (LELS 2012: 121)