[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

iisop, iisopi 'ilutaim (Hyssoppus officinalis)' < kasks îsôp, îsôpe, vrd sks Ysop

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 99) wött ütte Schwammi n. teutis se ätika n. Isopi kahn.; (Stahl HHb II 1637: 65) kasta münd Js̃sad Jsopo kahs 'Bespreng mich HErr mit Jsopo'; (Gutslaff 1648-56) Ninck ütz puhhas mehs peab Isoppit wötma; (Göseken 1660: 514) mühhiken Isopi 'Bündlein Jsopen'; (Virginius 1687-1690) Nink üks puhhas Mees peap Isoppid wotma; (Piibel 1739) Ja wötke üks Isopi kimpoke ja kastke sedda werresse; (Hupel 1766: 139) Wötta Isopid ja Melissit ühhest ni paljo kui teisest, walla keewa wet peäle; (Lenz 1796: 19) Sell ajal woip ka Buksboomi, Lawendli, Isoppi, Melissi, Münti, Salwei, nink töisi hä haiswa rohto - - istutada.
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 146 *īsop, īsopi 'Ysop (Hyssopus officin. L.)'; Wiedemann 1893: 134 *īsop, īsopi 'Ysop (Hyssopus officin. L.)'; ÕS 1980: 180 iisop 'ilutaim, Hyssopus';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben isop 'Isop'; MND HW II: 1 îsôp(e), isepe 'Ysop'
• Käsitlused: < kasks isop 'Ysop' (Ariste 1963: 90; Liin 1964: 62)
• Sugulaskeeled: sm iisoppi [Agr] koristekasvi Ysop < rts isop (‹ kasks isop, ysop) (SSA 1: 222)

jaht, jahi 'küttimine, jahilkäik, jahipidamine' < kasks jacht 'Jagd'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 109) teye wihastate se porto jachti; (Stahl 1637: 74) portojacht, portojachtust 'Hurerey'; (Stahl HHb III 1638: 50) Hohrajachto 'Hurerey'; (Gutslaff 1647-1657: 164) om ka hendas portojachtust; (Göseken 1660: 287) Hoorajacht 'Hurerey'; (Göseken 1660: 570) portojacht (liiderdamine) 'Hurerey'; (Vestring 1720-1730: 44) Jaht 'Der Lärmen, Unruh'; (Helle 1732: 95, 97) horajaht 'die Hurerey'; jaht 'der Lärm, Unruh'; (Hupel 1780: 159) jaht, jahhi r., d. 'Streit, Zank, Lerm, Unruhe, Jagd'; (Arvelius 1787: 17) läks jahhi peäle; (Hupel 1818: 50) jaht, jahhi r., d. 'Streit, Zank, Lärm, Unruhe; die Jagd'; (Lunin 1853: 33) jaht, jahhi r. d. 'раздоръ, ссора, драка, шумъ; охота'
• Murded: jaht 'küttimine' R(`jahti VNg Vai); jaht eP(jast Kod, jäht Pöi Muh Emm); jaht eL (EMS II: 26)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 136 jaht, jahi 'Jagd; Unruhe, Lärm, Streit'; Wiedemann 1893: 136 jaht, jahi 'Jagd; Unruhe, Lärm, Streit'; ÕS 1980: 198 jaht 'küttimine';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben jacht 'Jagd'; MND HW II: 1 jacht (jagt) 'Vervolgung; Jagd, Jagdunternehmen; eilige Suche, Nachfrage'
• Käsitlused: < kasks... ~ sks Jagd (EEW 1982: 533); < kasks jacht (Raun 1982: 19; Ariste 1963: 90; SSA 1: 233; EES 2012: 96)
• Läti keel: lt *jakts Jagd < mnd. jacht (Sehwers 1918: 39, 148); lt jakts Jagd; Spaß, Scherz, Possen < nd. jagd 'Jagd,; ein wüstes und ausgelassenes Lärmen und Toben vieler Leute, die in rasender Lustbarkeit wie toll umherspringen und jubeln' (Sehwers 1953: 43); jakts, jakte Jagd < mnd. jacht (Jordan 1995: 64);
• Sugulaskeeled: sm jahti [1593] pyynti, metsästys / Jagd < mrts iakt 'metsästys, metsänkäynti, ajo' (‹ kasks jacht); krj jahti < sm; is jahti < sm ~ ee; vdj jahti < sm ~ ee; lv jakt´ ajo, pyynti; meteli < lt jakts (SSA 1: 233); sm jahti Jagd < asks jacht ~ rts jakt (Bentlin 2008: 117); lv jak̄t´ Jagd (auch Lärm) < kasks jacht (Kettunen 1938: 84); lv jakt jaht; medības (LELS 2012: 82)

jänn, jänni 'ummik, kitsikus' < ? asks jan

• Murded: jän´n 'kimbatus; kitsikus; kaotus(seis) kaardimängus' sporeP eL; jänn hvR (EMS II: 307-308)
• Eesti leksikonid: VSS 1917: 54 jänn 'murt. soperrus'; keel jääb jänni 'kieli kangistuu'; EÕS 1925: 147 jänn; ÕS 1980: 211 jänn 'ummik, väljapääsmatu seisund, kimbatus; ka kaardimängus'
• Käsitlused: < asks Jan(n) (Ariste 1937: 133; Raun 1982: 23); < asks jan 'jänn, kitsikus' (‹ asks isikunimi Jan) (EES 2012: 105)
• Läti keel: lt janis › palikt jaņuos Schneider, sein, werden < nd. jann (Wenn einer im Spielen ein doppeltes Spiel verliert, so sagt man in Bremen: He hett Jann verlaren.) (Sehwers 1953: 43); lt palie̯g jan´es (beim Kartenspiel) (Kettunen 1938: 84);
• Sugulaskeeled: lv ja’ńńə̑z im Stich, in Verlegenheit (Kettunen 1938: 84)

kaamel, kaameli 'kandeloom kõrbes (Camelus)' < kasks kamêl 'Kamel'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 122) Sest se koggodus neist kamelist sahb sinno katma; (Stahl HHb III 1638: 19) Se∫t ∫e kogko nei∫t Kameli∫t 'Denn die Menge der Camelen'; (Stahl LS II 1649: 632) eth üx Kameel lebbi öhe Nöhla∫ilma keip 'das ein Kamel durch ein Nadelöhr gehe'; (Gutslaff 1647-1657: 92) kümme Kamelit; lasckis neiht Kamelit; Sinnu Camelit kahn johta; (Göseken 1660: 379) Kameel 'Cameel'; (Göseken 1660: 616) Se kühra selgke Kameel 'das höckerichte Cameel'; (VT kk 1690: 194) kui on Kamel, Jänes, nink Kaninikenne, kumat küll melletawat, agga ei lõhasta mitte sorka; (Vestring 1720-1730: 65) Kammel 'ein Kameel'; (Hupel 1780: 171) kameel (kamel) r., d. 'Kameel'; (Marpurg 1805: 18) Minna olle ka säälsamman ütte Kameel nännu; (Hupel 1818: 69) kameel od. kamel, -i r. d. 'Lameel'; (Lunin 1853: 47) kameel, -i r. d.; kameel, -i r. d. 'верблюдъ'
• Murded: `kaamel, kaamel Hi Ha(`koa-); `kaamel I T; kaamõl´ V; kamel RId Muh L Kod M; kammel, -i S L HMd Ann VlPõ; kammeljas Juu Jä VJg (EMS II: 403)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 157 kāmēl, kāmēli (bl) 'Kameel'; Wiedemann 1893: 233 kāmēl, kāmēli (bl) 'Kameel'; ÕS 1980: 216 kaamel;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kamêl (cameel, cammel) 'Kamel';
• Käsitlused: < kasks kamêl (‹ lad camelus) (EEW 1982: 620; Raun 1982: 24; SSA 1: 294); < asks Kameel (Ariste 1963: 90-91; Liin 1964: 63); < asks kamēl (EES 2012: 108)
• Läti keel: lt kamiẽlis (Glück: 1689/1694 Kameelus) Kamel < dt. (Sehwers 1918: 3, 88, 149);
• Sugulaskeeled: sm kameli [Agr] Kamel < mrts kame(e)l (‹ kasks kamel) (SSA 1: 294); lv kamèl´ Kamel (Kettunen 1938: 104); lv kamēl kaamel; kamielis (LELS 2012: 102)

keerub, keerubi 'kõrgem ingel' < asks Cherub(im) 'Cherub'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 140) Kahn Cherubin ninck Seraphin laulwatiggas suhre häle kahn; (Stahl HHb II 1637: 18) ∫e Cherub ep ∫ei∫ap ennamb ∫ehl ehs 'der Cherub ∫teht nicht mehr dafür'; (Gutslaff 1647-1657: 20) panni temma neiht Cherubbit; (Virginius 1687-1690) Täma teggi ka se Pühhemba paiga sisse Kaks Kerubimid, Kümme Küünrad körge; (Piibel 1739) Ta teggi ka keigepühhama paika kaks Kerubit öllipuust; (Hupel 1818: 355) Cherubim bl. 'kerubim r.'; (Lunin 1853: 56) kerub r. d. 'херунимъ'
• Murded: keerup, keerupi 'kõrgem ingel, paradiisi väravavalvur' eP M San; kierup, kierop Ris VJg Pal; `kierup R; `keeru|bim, -pim Har Rõu Lei (EMS II: 932)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 303 kērub, kērubi (bl) 'Cherub'; kērup, kērupi (d) '= kērub'; Wiedemann 1893: 274 kērub, kērubi (kērup) 'Cherub'; kērup, kērupi (d) '= kērub'; EÕS 1925: 199 keerub '(ingel)'; ÕS 1980: 253 keerub 'inimese pea ja looma kehaga tiivuline olend; teat ingel'; VL 2012 keerub '(akadi k karūbu 'eestkostja', hbr kerubīm)'; Tuksam 1939: 179 Cherub 'keerub (ingel)'
• Käsitlused: < sks Cherub (‹ heebrea) (EEW 1982: 756); < kasks Cherub (Raun 1982: 34); < asks Cherubin, Cherub, Cherubim (1599) (Ariste 1963: 92); < sks Cherub 'keerub' (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm kerubi [Agr] < rts kerub (Häkkinen 2004: 406); vdj heruvim keerub; херувим (VKS: 255)

kiivitaja, kiivitaja 'lind (Vanellus cristatus)' < kasks kîvit 'Kiebitz' Peetud ka eesti kõlasõnaks, ent selle vastu kõneleb ühesugune sõnavorm eesti, läti, liivi ja alamsaksa keeles. Lähtekohaks pigem alamsaksa kõlasõna.

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) Kiwwitz 'Kifitz'; (Göseken 1660: 410) Kivvit 'kifitz'; Kiwitz 'kübitz (kifitz)'; (Hupel 1780: 408) Kibiz 'kiwik r. d.; kowik d.'; (Hupel 1818: 87) kiwit r. d. 'Kyfiz (Vogel)'; (Lunin 1853: 62) kiwit r. d. 'пиголица'
• Murded: kiivitaja 'lind' Tor Ha Jä VJg I VlPõ; kiivit, kiiviti Jäm Noa Vig Ha M Vas; `kiivit (`kiivet), `kiivitu S; kiivik, kiiviku 'kiivitaja' L; kiivik´, kiivigu Rõu (EMS III: 108-109)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 336, 341 kīber, kībre, kībri (O) '= kīwit'; kīwit, kīwiti; kīwitaja, kīwitaja; kīwitas, kīwita (pt) 'Kibitz (Vanellus critatus)'; Wiedemann 1893: 303, 308 kīber, kībre, kībri (O) '= kīwit'; kīwit, kīwiti; kīwitaja, kīwitaja; kīwitas, kīwita (pt) (kīber, kīw) 'Kibitz (Vanellus critatus)'; ÕS 1980: 263 kiivitaja 'lind (Vanellus vanellus)';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kîvit (kifit, kivet) 'Kiebitz, Vanellus cristatus'
• Käsitlused: < ee onom (vrd kasks kiwit) (Raun 1982: 38); < kasks kivit, kiwit (Liin 1964: 64); < kasks (Raag 1987: 325); < ee deskr (Mäger 1967: 66; EES 2012: 153); < asks kivit, kiwit 'kiivitaja' (alamsaksa-hollandi kõlasõna) (EKS 2019)
• Läti keel: lt *ķĩvĩte Kiebitz < mnd. kivit (Sehwers 1918: 23, 150); ķĩvĩte Kiebitz (vanellus cristatus) < nd. kīwit 'Kiebitz' (Sehwers 1953: 68); ķīvītis, ķīvīte Kiebitz < mnd. kîvit (Jordan 1995: 73);
• Sugulaskeeled: vdj kiiveli, kiivlikaz, kiivrikaz kiivitaja; чибис (VKS: 431); lvS k´ivits ~ kīvit Kiebitz (SLW 2009: 100); lv kīvi`t´, kīvi`t Kiebitz < kasks kiwit (Kettunen 1938: 136); kīvit kiivitaja; ķīvīte (LELS 2012: 126)

klaarima, (ma) klaarin 'selgitama, korraldama' < kasks klaren 'klar machen'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) laarima 'Klaren'; (Göseken 1660: 418) Laarima 'klaren (Branntwein)'; (Vestring 1720-1730: 83) Klarima '- -'; (Hupel 1780: 183, 197) klaarma r., d. 'Brandewein distilliren'; laarma (klaarma) d. 'Branntewein distilliren'; (Lithander 1781: 505, 552) wotta ka 16 Loti riwitud ja soölutud Sukrut - - 16 Loti klaritud woid; kui sedda hästi klaritakse, siis peab se otsekui üks ölli ollema; (Hupel 1818: 88, 110) klaarma od. klaarima r. d. 'destilliren, (Branntwein) abziehen; lf. klaren'; laarma r. d. 'destilliren'; (Lunin 1853: 62, 80) klaarma, klaarima r. d. 'дистиллировать, перегонять, очищать'; laarma r. d. 'очищать, перегонять, дистиллировать'
• Murded: `klaarima 'puhastama; settima; korraldama' R Hi K I; `klaarma TLä; `klaar´ma T V; `laarima Sa L; `laar´ma Sa M (EMS III: 305)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 520, 342 lārima, lārin '= klārima'; klārima, -rin 'klären, destilliren; klar werden, sich klären'; Wiedemann 1893: 309 klārima, -rin (lārima) 'klären, destilliren; klar werden, sich klären'; ÕS 1980: 272 klaarima 'selgitama; laeva sadamas sisse või välja vormistama';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 klaren, kleren 'hell machen; klar machen, ins reine bringen; erklären; erhellen, klar werden'; MND HW II: 1 klâren 'klar werden, sich klären; hell, klar machen; aufklären, klarstellen'
• Käsitlused: < ee klaar (EEW 1982: 861); < kasks klaren (Liin 1964: 55); < sks klaren 'in Ordnung bringen', asks klarēren 'klarieren' › ee klareerima (GMust 1948); < asks klaren, kleren (EES 2012: 164)
• Läti keel: lt *klārêt klären < mnd. klāren (Sehwers 1918: 150); klārēt Fischereigeräte, Netze usw. in Ordnung bringen; den Branntwein klaren < nd. klaren 'Netze ausbessern, also klar, brauchbar machen' (Sehwers 1953: 49);
• Sugulaskeeled: sm klaarata (1731) kirkastaa, selvittää < rts klara 'kirkastaa, selvittää' (‹ kasks klār ‹ ‹ lad clarus); is klārata selvittää < sm klaarata (SSA 1: 378); vdj laarata (purje)laeva klaarida; очищать портовые сборы (VKS: 557); lv klō̬rə̑ sich aufklären; klaren; klar werden (Schifferausdrücke) < kasks klāren (Kettunen 1938: 140); lv klǭrõ klaarida, selgitada; skraidrot, klārēt (LELS 2012: 127)
• Vt klaar

klii, pl. kliid 'loomasööt' < kasks klîe 'Kleie'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) lijh 'Kleye'; (Göseken 1660: 418) Lijh sitkema 'kley einknäten'; (Göseken 1660: 309) haggan/ [leib] 'Kleyen/ [brod]'; (Forselius 1694) kli; (Hupel 1766: 146) Ehk teie woite ka sojad kli-jahhud tühti panna haige lapse köhho peäle; (Hupel 1780: 183) kli jahho r., d. 'Kley'; (Arvelius 1790: 176) rukki jahud ja kliid; (Hupel 1818: 88) kli (jahho); pl. kliid r. d. 'Kley'; (Lunin 1853: 62) kli r. d. 'отруби'
• Murded: kliid (liid) R eP TLä; `liide M Rõn San; `liieʔ (`liideʔ) Hel V
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 561, 344 lī,pl. līd, līed '= klī'; klī, pl. klīd, klīed (lī, līe) 'Kleie'; klī-jahud 'Kleie'; Wiedemann 1893: 508, 311 lī,pl. līd, līed '= klī'; klī, pl. klīd, klīed (lī, līe) 'Kleie'; klī-jahud 'Kleie'; ÕS 1980: 274 klii, haril. mitm. kliid;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klîe (klige, kligge), kleye 'Kleie, die zermahlenen Getreidehülsen, minderwertiges menschliches Nahrungsmittel, Viehfutter, Schweinefutter'
• Käsitlused: < sks Kleie ~ kasks klie (EEW 1982: 866); < kasks klie (Raun 1982: 43); < kasks klie, klige (Liin 1964: 55; EES 2012: 165)
• Läti keel: lt klijas, klĩjas (1638 Klijas) Kleie < mnd. klīge, klīe (Sehwers 1918: 89, 150); lt klijas, klījas Kleie < mnd. klīge 'Kleie' (Sehwers 1953: 50); klijas, klījas Kleie < mnd. klîe (Jordan 1995: 66);
• Sugulaskeeled: sm klii, klijt [1788; 1637 kliidit] vehnän ja rukiin jyvän kuoret, leseet; pettujauhe / Kleie, Rindenmehl < rts klij, mrts kli (‹ kasks klīe) (SSA 1: 379); is liiᴅu, liiᴅu jauho klii, kliijahu (Laanest 1997: 102); vdj otrubi kliid; отруби (VKS: 852); lv klija Kleie < kasks klīge, klīe (Kettunen 1938: 139); lv klijād kliid; klijas (LELS 2012: 127)

kokk, koka 'söögitegija' < kasks kok 'Koch'

• Esmamaining: Gutslaff 1648-56
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Ninck Samuel ütli se kocki wasto; (Göseken 1660: 289) Kock, -a 'Koch'; (Göseken 1660: 421-422) kocka 'koch'; kocka Emmand 'kochin'; kocka naine 'kochin'; (Tallinna Linnaarhiiv 1710) Niklas Kock; (Vestring 1720-1730: 89) Kok, -ka 'Der Koch'; (Helle 1732: 118) kok 'der Koch'; kokka pois 'der Kochsjunge'; (Piibel 1739) Ja teie tütred wöttab ta rohho-walmistajaks ja kokkaks ja paggariks; (Hupel 1780: 187) kok, -ka r., d. 'der Koch'; kokka pois r. 'der Kochsjunge'; (Arvelius 1790: 15) üks üpris tark kok; (Hupel 1818: 95) kok, -ka r. d. 'Koch'; (Lunin 1853: 67) kok, -ka r. d. 'поваръ'
• Murded: kokk, koka 'toiduvalmistaja' eP Trv Hls TLä VId; kokk, kokõ Krl Har Rõu Vas; kokka VNg Lüg Vai(kokki) (EMS III: 469-470)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 364 kokk, koka 'Koch'; Wiedemann 1893: 329 kokk, koka 'Koch'; ÕS 1980: 282 kokk;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kok 'Koch'; Schiller-Lübben kok 'Koch'; MND HW II: 1 kok (kock), kōk; Pl. kȫke 'Koch, Küchenmeister, Vorsteher der Küche'
• Käsitlused: < kasks koch 'Koch' (EEW 1982: 903; EES 2012: 171); < kasks kok (Raun 1982: 45; SSA 1: 387); < kasks kok, asks kock(e) (Liin 1964: 50)
• Sugulaskeeled: sm kokki [1609] keittäjä, ruonlaittaja / Koch < rts kock 'kokki, keittäjä', asks kok (‹‹ lad coquus); krj kokki; vdj kokki < sm kokki (SSA 1: 387); lv kok̄ Koch < sks (Kettunen 1938: 143); lv kok̄ < kasks kok (SSA 1: 387); lv kok kokk; pāvars (LELS 2012: 131)

koot2, koodi 'vart (ka tähekogus)' < kasks kote

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 91) Kood, -di 'Ein krümmer Dresch Flegel'; (Hupel 1780: 189) koot, -i r., d. 'Dreschflegel'; (Hupel 1818: 97) kood, -i r.; -e d. 'Dreschflegel; Klöppel am Dreschflegel'; (Lunin 1853: 69, 70) kood, -i r.; -e d. 'молотило; цѣпь; валекъ'; koot '= kood'
• Murded: koot, koodi 'rehepeksuriist' Pä K I(-uo-, -ua-); kuut´, koodi Hää Sa TaPõ eL; kuot, `kuodi IisR (EMS III: 635-636)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 398 kōt´, kōdi 'Dreschflegel, der Klöppel; das Sternbild d. Orion'; Wiedemann 1893: 361 kōt´, kōdi 'Dreschflegel, der Klöppel; das Sternbild d. Orion'; ÕS 1980: 300 koot 'endisaegne rehepeksuriist, pint';
• Saksa leksikonid: MND HW III schot 'Holz zur Dielung, Täfelung, zum Decken von Dächern'
• Käsitlused: < kasks kote, kute 'Huf, Klaue, Knöchel; Würfel' (EEW 1982: 946); < asks kote 'pahkluu, kederluu, kabi; täring' (EKS 2019)

kraapima, (ma) kraabin 'kõva esemega korduvalt tõmbama; kratsima' < kasks schrapen

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 428) krahpima 'Schrepffen'; krapima 'kratzen'; (Hupel 1818: 251) raapma d. 'reinigen (Fische etc.)'; (Arvelius 1782: 43) Üks korstna krapia; (Hupel 1818: 100, 197) kraapma r. d. 'kratzen'; raapma d. 'reinigen (Fische etc.)'; (Lunin 1853: 72, 153) kraapma r. d. 'чистить скребницей, скоблить'; krapima r. d. 'скоблить, чесать'; raapma d. 'чистить (рыбу)'
• Murded: `kraapima 'kraabiga töötama; kratsima, kriipima' R Hi L K I(-oa-, -ua-); `kraapma Mar Tõs Kod T V(-p´-); `raapima Sa L; `raap´me M (EMS III: 786)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 425 krāpima, krābin 'kratzen, scharren'; Wiedemann 1893: 385 krāpima, krābin (krāpsama, krāpsima, rāpima, krāpama) 'kratzen, scharren'; ÕS 1980: 307 kraapima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schrapen '(mit Geräusch) schaben, kratzen, schrapen'; MND HW III schrāpen, schrappen 'scharren, kratzen'
• Käsitlused: < ee 'deskr-onomat', vrd kasks schrapen (EEW 1982: 947); < lms deskr., vrd kasks schrapen ~ rts skrapa (Raun 1982: 50); < kasks schrapen (Liin 1964: 54); < lms deskr, vrd sm raapia (mõeldav on ka asks schrapen 'kraapima' osaline mõju) (EES 2012: 181)
• Läti keel: lt skrãpêt schaben, striegeln < mnd. schrāpen 'schaben, kratzen' (Sehwers 1918: 158; Sehwers 1953: 106); skrāpēt schrapen, striegeln, kratzen < mnd. schrāpen 'schaben, kratzen, scharren' (Jordan 1995: 87);
• Sugulaskeeled: sm krapata, kravata [Agr] kaapia; sukia < rts skrapa 'kaapia, raapia; sukia' (SSA 1: 417); sm raapia [1880; 1745 kraappia]; is rāppia, krāppia; krj roapie raapia, kynsiä; vdj krāpin raapin; ee kraapida < rts skrapa 'raapia' (ainakin osittain) (SSA 3: 34); vdj kraappia kraapida, kaapida; kratsida; (на)скрести; (на)скоблить (VKS: 482); lvS kǟpš, -ub (SLW 2009: 95); lv krō̬pšə̑ kratzen, schaben; schälen (Kettunen 1938: 156); lv krǭpšõ kraapida; skrāpēt (LELS 2012: 141); rǭibõ kokku kraapida; grābt, raust (LELS 2012: 272)
• Vt kraap

kraav, kraavi 'kaevand' < kasks grave 'Graben'

• Esmamaining: Virginius 1687-1690
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 216) kaiwomo 'graben'; (Virginius 1687-1690) ka se Kraw saj täis wett; (Göseken 1660: 382) kaiwand 'Grabe'; (Vestring 1720-1730: 94) Kraaw, -wi 'Der Graben'; (Helle 1732: 120) kraaw 'der Graben'; (Piibel 1739) Ja tete krawi kahhe müri wahhele; (Hupel 1780: 190, 251) kraaw, -i r., d. 'der Graben'; raaw, -i W. 'ein Graben'; (Arvelius 1790: 165) kui temma krawist wet jöi; (Hupel 1818: 100) kraaw, -i r. d. 'Graben; Graf'; (Lunin 1853: 72) kraaw, -i r. d. 'канава; графъ'
• Murded: kraav, kraavi 'kaevand' Hi L K I(-oa-, -ua-); kraav, kraavi T V(-v´); kraav, `kraavi R; kravi RId; kraab Lä; raav Sa Muh L VlPõ; raav´ M; raab L (EMS III: 792)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 425 krāw, krāwi 'Graben'; Wiedemann 1893: 386; ÕS 1980: 307 kraav;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 grave 'Graben'; graven 'graben, be-, auf-, eingraben' < germ *grab-a-; MND HW II: 1 grāve 'Graben, Kanal, Flußbett'
• Käsitlused: < kasks grave (EEW 1982: 975; Raun 1982: 50); < asks grâf (Ariste 1972: 95); < asks grāve 'kraav' (EES 2012: 181)
• Läti keel: lt grãvis (1638 Ghrawis) Graben < mnd. grāve 'Graben' (Sehwers 1918: 39, 87, 148); grāvis Graben < mnd. grāve 'Graben' (Sehwers 1953: 36; Jordan 1995: 63);
• Sugulaskeeled: sm ravi (1787; 1659 iuoxugrawi 'taisteluhauta') oja, tien reuna / Graben, Straßenrand; < mrts grav 'hauta, kaivanto, viemäri, uurre'; is kravi pieni oja < ee; krj ravi maantienoja; vdj kravi oja, viemäri < sm (SSA 3: 58); sm krävätä (1874) kaivaa, kovertaa / graben, aushöhlen < rts gräva 'kaivaa' (SSA 1: 423); vdj kravi kraav; канава, ров (VKS: 484); lvS grāv Graben (SLW 2009: 58); lv grō̬v, grō̬i der Graben < kasks grave (Kettunen 1938: 62); grǭv kraav; grāvis (LELS 2012: 65)

kärpima2, (ma) kärbin 'lühemaks lõikama, pügama' < kasks kerven, sks kerben

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 168) kärpma d. 'umkerben'; (Hupel 1780: 530) kärpma d. 'einkerben'; (Lithander 1781: 278) Kerwi sedda kalla wisi pärrast mollemist küljest ärra; (Hupel 1818: 64) kärpma d. 'ein- od. umkerben'; (Lunin 1853: 43) kärpma r. d. 'дълать зарубки'
• Murded: `kärpima, (ma) kärbi(n) 'pügama; vähendama, lühemaks tegema' S L K; `kär´pmä Kod (EMS IV: 507)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 275, 294 kär´pima 'schärfen (Hufeisen); abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; ker´pima 'kerben, einschneiden'; Wiedemann 1893: 249, 266 kär´pima 'schärfen (Hufeisen); abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; ker´pima 'kerben, einschneiden'; EÕS 1925: 325 kärpima 'lühemaks lõikama (kappen, abstutzen, beschneiden)'; VÕS 1933: 192 kärpima 'lühemaks lõikama'; ÕS 1980: 336 kärpima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kerven 'einschneiden, einhauen, kappen'
• Käsitlused: < asks kerven '(otsast) lühemaks lõikama' [Laenamine võis toimuda 17. sajandil (või 18. saj algul), üleminekuajal, kui Eesti alal käibisid nii alamsaksa kui ka ülemsaksa keel.] (Uibo 2010: 372-374; EKS 2019); < asks kerven 'sisselõiget tegema; sisse taguma; lühemaks lõikama' (EES 2012: 208)

käärid pl, käärid 'lõikeriist' < kasks schêre 'Schere'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 106) kehr, kehrist '∫cheer'; (Gutslaff 1648: 234) kêre 'Schere'; (Gutslaff 1648-56) Temma ka lichtshehrit /--/ peawat puhhas kuld ollema; (Göseken 1660: 297) Keer, -i 'Scheer'; (Göseken 1660: 594) Rihde Keer 'gewand Scher'; (Göseken 1660: 373) juuxe Kehr '[Haar]Schehr'; (Göseken 1660: 455) Keer 'Scheer (schneider sceer)'; (Göseken 1660: 472) Lichtkeer (tahikäärid) 'butze / Lichtscher'; lichtkeer 'Liechtputz'; (Virginius 1687-1690) Küünla Käärid, ollid Kullast; (Vestring 1720-1730: 57, 59) Käär 'die Schere'; Kärid 'Die Schere'; (Helle 1732: 104) kärid 'die Scheere'; käride neet 'das Niet in der Scheere'; (Piibel 1739) ja need lillikessed ja lampid ja küünlakärid kullast; (Hupel 1766: 128) se rak peab siis sama lahti leikatud käriga; (Hupel 1780: 167, 168) käär, -i d. 'Scheere'; kärid, käride r. 'die Scheere Pl.'; (Hupel 1818: 62) käär, -i r. d. 'Schere'; (Lunin 1853: 42, 43) käär, -i r. d. 'ножницы'; kärid r.; käri d. 'ножницы'
• Murded: käärid eP(-ea-, -ia-, -eä-)); `käärid R; kääri M T; kääri^ʔ V (EMS IV: 582)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 284 kǟr´, pl. kǟrid 'Schere'; Wiedemann 1893: 257 kǟr´, pl. kǟrid 'Schere'; ÕS 1980: 338 käärid 'mitm.';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schere 'Schere'; scheren '(ab-, zer)schneiden, (ab)scheren'; scherer 'Scherer, bes. Tuchbereiter u. Barbier'; MND HW III schêr(e) 'Schere'
• Käsitlused: < ... 'Schere' (EEW 1982: 1154); < kasks schere (Raun 1982: 64; Ariste 1963: 94; Liin 1964: 54; Ariste 1972: 92; EES 2012: 210)
• Läti keel: lt šķẽres [1638 Schkehres] Schere < mnd. schēre 'Schere' (Sehwers 1918: 42, 97, 161; Sehwers 1953: 131; Jordan 1995: 101);
• Sugulaskeeled: sm keritä (Agr) leikata / scheren; is keritä keritä lammasta, leikata hiuksia; krj keritä leikata vars. villaa lampaista, keritä; Akrj keritä, ker´ita; vps ker´ita; lv kerīkšǝ < germ, vrd mrts skæra, rts skära 'leikata, keritä' (SSA 1: 345); lvS škērd ~ skērd (pl.) Schere (SLW 2009: 186); lv škērə̑ᴅ Schere < kasks schere (Kettunen 1938: 395); škērõd käärid; šķēres (LELS 2012: 312)

köömen, köömne 'rohttaim (Carum carvi)' < kasks kȫmen, kȫmel 'Kümmel'

• Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1647-1657: 270) teije Kümnest annate - - sest Köhmnest; (Piibel 1739) et teie kümnest maksate müntist ja tillist ja köömnist; (Hupel 1766: 91) siis panne weel jure … kaddaka marjad, keemlid ja lorberid; (Hupel 1780: 185) köömlid r., köömne d. 'Kümmel Pl.'; (Lithander 1781: 670) Köömli wiin 'Kümmel-Brandwein'; Wotta üht naela Köömlid; (Arvelius 1790: 67) peeneks tougatud köömnid; (Hagemeister 1790: 16) köömli suppi; (Hupel 1818: 91) köömne r. d.; köömlid pl. r.; köömli pl. d. 'Kümmel'; (Lunin 1853: 64) köömne r. d. 'тминъ'
• Murded: köömen, `köömne 'maitsetaim' Muh Lä Koe Sim I Plt; köömen, `kü̬ü̬mne eL; `köömel, `köömli (-le) Sa Emm L Ha SJn; `köömel, `kü̬ü̬mle Hää Kod VlPõ Hls Krk; `köömer Kaa Kär Mär Pä; köömes Pöi Rei; kööme Tõs VMr Lai; `küöme R(`küeme Jõh, `kiemen Lüg) (EMS IV: 630)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 401 kȫmel, kȫmli 'Kümmel'; kȫmen, kȫmni; kȫmer, kȫmri '= kȫmel'; Wiedemann 1893: 364 kȫmen, kȫmni; kȫmer, kȫmri '= kȫmel'; kȫmel, kȫmli (kömmel, kȫmen, kȫmer) 'Kümmel'; ÕS 1980: 340 köömen 'rohttaim (Carum), ka selle vili';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 komen, komîn, kämen, kamen, kamîn 'Kümmel'; MND HW II: 1 kȫme, kȫmen (kömmen), kȫmel (kömmel), kāme, kōmîn 'Kümmel, Cuminum cyminum'
• Käsitlused: < kasks komen (EEW 1982: 1162; Raun 1982: 65); < kasks kome(n), komîn (Liin 1964: 63); < asks kome(n) 'köömen' (EES 2012: 212)
• Läti keel: lt ķẽmele, ķiemeles, ķimeles < nd. kȫmel (neben kȫme) 'Kümmel' (Sehwers 1953: 64-65; Jordan 1995: 71);
• Sugulaskeeled: sm kumina (Agr) Kümmel; is kummīna; krj kumina, kumino; vdj kumina < rts kummin, mrts kumin (‹ kasks komen, komin) (SSA 1: 434); vdj gul´ba köömen; тмин (диал. гульба) (VKS: 240); vdj kumina köömen; тмин (VKS: 507); lvS kiemil Kümmel (SLW 2009: 82); lv kìe̯mgə̑z, kīmgə̑z, kìe̯mil Kümmel (Carum carvi) < sks (Kettunen 1938: 124); kīemgõz, kīmgõz köömen; ķimene (LELS 2012: 117, 122)

leisikas, leisika '20 naela = 8 kilo' < kasks līs-, lives-, liveschpunt 'Liespfund'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 469) Leusck 'Centner (Lispfund)'; (Vestring 1720-1730: 112, 113) Leisik, -ka 'Das Ließpfund'; Leusik, -ko 'Ein Ließpfund'; (Helle 1732: 130) leisik 'das Lihs-Pfund'; (Hupel 1780: 203) leisik, -o r. 'das Ließpfund'; (Hupel 1818: 119) leisik, -o r. 'Liespfund'; (Lunin 1853: 87) leisik, -o r. d. 'двадцать фунтовъ'
• Murded: leisikas, leisika 'raskusmõõt' L Jür Jä Trm VlPõ Hls; leesikas, leesika Vll Käi L Ha; `leisikas, `leisika R; leisik, -u Saa I M Plv; leisik, leisigu Hi; leesik, -a Mär TaPõ KJn; leesik, -e Trm Kod; leesik, -u Kod Lai Ran Võn; leisk, `leiska Khk Pöi; `leiska Ans Pöi Muh; `löiska Jäm (EMS V: 74); `leivisk(a) 'leisikas' Kuu VNg (EMS V: 86)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 536 leizikas, leizika 'Liespfund (= 20 Pfund)'; leiwisk, leiwiska '= leizikas'; leizik, leiziki, leiziku '= leizikas'; Wiedemann 1893: 486 leizikas, leizika (leiskas, lēzik, lezikas) 'Liespfund (= 20 Pfund)'; leiwisk, leiwiska '= leizikas'; leizik, leiziki, leiziku '= leizikas'; ÕS 1980: 362 leisikas 'endisaegne raskusmõõt, pool puuda';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lîs-punt, lives-punt, talentum livonicum 'liefländisches Pfund = 14 Pfund'; Schiller-Lübben lîspunt, lives(livesch)punt 'liefländisches Pfund, talentum livonicum = 14 Pf.'; MND HW II: 1 lîspunt, lîsch-, lîf-, lîvesch punt 'Liespfund, livisches Pfund, bes. im hansischen Seeverkehr sehr gebräuchliche Gewichtseinheit'
• Käsitlused: < kasks lîvesch-, lis- (EEW 1982: 1275; SSA 2: 61); < kasks lîspunt (Raun 1982: 73); < asks līs-, lives-, liveschpunt 'Liivimaa pund' (EES 2012: 235)
• Sugulaskeeled: sm leiviskä [Agr] painomitta (20 naulaa eli 10 kg) / Liespfund < mrts lifspund (‹ kasks līvesch pund 'liivinmaalainen punta' (SSA 2: 61); sm leiviskä Liespfund < ee leivisk, leisik, leisikas (Bentlin 2008: 73)

liik2, liigi 'sort' < vrd kasks lîk(e) 'Gleichheit'

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 122) liig, liga r. 'eine zusammengehörende Partie; Gruppe'
• Murded: liik, liigi 'sort; tõug' S L Ha Jä I VlPõ Trv Ran Har; liik, `liigi R; liik, liigu Hää M (EMS V: 186)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 563 līk, līgi, līga 'Genossenschaft, Abtheilung, Classe, Kategorie, Generation, Trupp'; Wiedemann 1893: 510 līk, līgi, līga; (līt) 'Genossenschaft, Abtheilung, Classe, Kategorie, Generation, Trupp'; ÕS 1980: 369 liik 'ka biol. (species)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lîk, like 'Gleichheit, Gleichnis'; like(n) 'auf gleiche Weise, eben so; gleichmässig'; aller lîk 'jeder einzeln'; Schiller-Lübben lîk, like (lîch) 'gleich, gerade; ähnlich'; MND HW II: 1 lîk, like 'gleich, gleichgesinnt; vergleichbar, von gleicher Art'
• Käsitlused: < vrd kasks lîk(e) 'võrdne, võrdsus' (Raun 1982: 75); < kasks lîk, like (Liin 1964: 65); < asks līk, like 'sama, sarnane, ühtlane; samasus, võrdsus' (EES 2012: 239; EKS 2019)

lühter, lühtri 'küünlajalg' < kasks lüchter(e) 'Leuchter'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 86) lüchter, lüchtri∫t 'leuchter'; (Gutslaff 1647-1657: 225) ütte lüchterj pähle; (Gutslaff 1648-56) Sinna peat ka ütte lüchteri teggema puchtast kullast; (Göseken 1660: 291) Lüchter, -i 'Leuchter'; (Göseken 1660: 485, 570) lüchter 'leuchter'; pohtawa lüchter (ripplühter) 'leuchter (hangend)'; (Hornung 1693: 59) Lühter, Lühtri, Lühtrid / Acc. pl. Lühtriid 'ein Leuchter'; (Vestring 1720-1730: 125) Lühter, -tri 'Der Leuchter'; (Helle 1732: 134) lühter 'der Leuchter'; (Hupel 1780: 210) lühter, -tri od. -tre r., d. 'der Leuchter'; (Hupel 1818: 125, 130) löhter, -tri d. 'Leuchter'; lühter, -tri od. -tre r. d. 'Leuchter'; (Lunin 1853: 92, 96) löhter, -tri d. 'подсвѣчникъ'; lühter, -tri r. d. 'подсвѣчникъ'
• Murded: `lühter, `lühtri (-e) 'küünlajalg' R eP M TLä; `lühtri (`lühtre) San V(`luhtõr Lei) (EMS V: 797)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 617 lühter, lühtri, lühtre 'Leuchter'; Wiedemann 1893: 557 lühter, lühtri, lühtre 'Leuchter'; ÕS 1980: 393 lühter;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben luchter 'Leuchter'; MND HW II: 1 lüchter(e) (lochter), ○lichter 'Leuchter, Lichthalter, Gestell für Lichtkörper, aus Holz oder Metall'
• Käsitlused: < kasks lûchter, luchter 'Leuchter' (EEW 1982: 1460); < kasks luchter 'Leuchter' (Raun 1982: 85; Ariste 1963: 96; Liin 1964: 53; Ariste 1972: 96; Raag 1987: 324; EES 2012: 266)
• Läti keel: lt lukturis (1638 Luckters) Leuchter < mnd. luchter (Sehwers 1918: 33, 91, 153); lukturis, likteris Leuchter < nd. lüchter 'Leuchter' ~ mnd. luchter 'Leuchter' (Sehwers 1953: 72, 73); lukturis, lukteris Leuchter < mnd. lüchter(e) (Jordan 1995: 76);
• Sugulaskeeled: lvS lückter (1769) Leuchter (SLW 2009: 116); lv luk̆tàr, luk̄tə̑r Laterne, Leuchter < kasks luchter (Kettunen 1938: 206); luktār latern, lühter; laterna, lukturis (LELS 2012: 177); vdj l´ustra, l´ustõri, kl´ustõri kroonlühter; люстра (VKS: 647)

munk, munga < kasks monk, mrts munk 'Mönch'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1514
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1514) Monkepete, Madelene ('Mönchsbetrüger' ‹ munk + ? petma); (Kullamaa 1524: 140) Han Muck (?muuk); (Müller 1600-1606: 216) nente Mukade hæ Töh; (Müller 1600/2007: 394) sæl omat olnuth ned Mukadt (20.07.1604) 'mungad'; (Rossihnius 1632: 221) kike sallaliko Pettusse ninck Kawalusse ehst sest Muhka ächk Babsti hulckast; (Stahl 1637: 91) munck, muncka∫t 'münch'; (Stahl LS II 1649: 669) Ep peame meije kahs nende Monckade kahs motlema 'Auch ∫ollen wir mit den Bäp∫tlern nicht gedencken'; (Stahl LS I 1641: 501) needt Munckat 'die Münche'; (Gutslaff 1648: 227) Munck 'Muenck'; (Gutslaff 1647-1657: 261) mönnet o[mm]at munckit, Kumbat essi munckis om heitnut; (Göseken 1660: 293) Munck 'Münch'; (Göseken 1660: 505) Munck 'monch'; muncka Rahwas 'Pabstumb'; muncka usck 'Pabstischer Glaub'; (Vestring 1720-1730: 142, 144) Munk, -ka 'Der Münch'; Munkade Usk 'Pabstl. Religion'; Muuk 'der Mönch'; (Helle 1732: 141, 322) munk 'der Mönch'; (Helle 1732: 308) munkahoow 'der München-Hof'; (Hupel 1780: 219, 220) munk, -a r., d. 'der Mönch'; muuk, -a r., d. 'der Mönch'; (Hupel 1818: 145) munk, -a r. d. 'Mönch'; (Lunin 1853: 109) munk, -a r. d. 'монахъ'
• Murded: munk, `munga VNg Lüg Vai; munk, munga Jäm Muh Rei Mar Mär Han sporPä Ha JMd Koe VJg I Plt KJn M San V (EKI MK); muuk, `muuga Jõe Kuu; muuk, muuga Khk Pöi Hi sporL Ha Lai Krk Rõu Plv Se; muuk, muugi Hää Kod Plt Krl Se (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 695 muṅgas, muṅka; muṅk, muṅga 'Mönch, geistlicher Ritter'; Wiedemann 1893: 629 muṅgas, muṅka; muṅk, muṅga (mūk, müng) 'Mönch, geistlicher Ritter'; ÕS 1980: 434 munk;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 mon(n)ek, mon(n)ik, monk, monnink 'Mönch'; Schiller-Lübben mon(n)ek, mon(n)ik, monk 'Mönch'; MND HW II: 1 mȫnik, -ek, mönnik, -ek, mönk 'Mönch, Klostergeistlicher'
• Käsitlused: < mrts munk ~ kasks monk 'Mönch' (EEW 1982: 1571); < kasks monk (Raun 1982: 94); < kasks mon(n)ek, mon(n)ik, monk (Ariste 1963: 97; Liin 1964: 43); < asks mon(n)ek, mon(n)ik, monk ~ rts munk (EES 2012: 288); < vrts munk (EKS 2019)
• Läti keel: lt mũks [1638 Muhks] Mönch < and. *munik (vgl. dän., schwed., estn. munk) (Sehwers 1918: 37, 74, 92, 154); *meniķis Brückenmönch, Mönch an der Schleuse < nd. mönnick (Sehwers 1918: 153; Sehwers 1953: 79);
• Sugulaskeeled: sm munkki [Agr] Mönch < rts munk (‹ kasks monk, monik) (SSA 2: 178); lv mū`k Mönch < germ (Kettunen 1938: 237); lv mūk munk; mūks (LELS 2012: 198)

münt1, mündi 'taim (Mentha)' < kasks minte

• Esmamaining: VT 1686
• Vana kirjakeel: (VT 1686) münt; (Vestring 1720-1730: 141, 207) Münt, -di 'Die Krause Müntze'; (Helle 1732: 141, 295) münt 'die Krausemünze'; müntid 'Krausemünze'; (Piibel 1739) teie kümnest maksate müntist ja tillist ja köömnist; (Hupel 1766: 135) Ehk keeta müntid ma-winaga … ning panne neid lapse köhho peäle; (Hupel 1780: 219) münt, -i r.; münti d. 'Krausemünze'; (Lithander 1781: 677) Münti wiin 'Krausemünz-Brandwein'; (Lenz 1796: 19) Sell ajal woip ka Buksboomi, Lawendli, Isoppi, Melissi, Münti, Salwei, nink töisi hä haiswa rohto - - istutada.; (Hupel 1818: 144) münt, -i od. -di r. d. 'Krausemünze'; (Lunin 1853: 109) münt, -i r. d. 'мята'
• Murded: min´t (mint, ment) 'münt (taim)' S; münt, `mündi RId(`münti Vai); mün´t, mün´di (-n-) sporL sporKPõ I VlPõ M (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 705 mün´t, pl. mün´id 'Minze'; Wiedemann 1893: 638 mün´t, pl. mün´id (men´t) 'Minze'; ÕS 1980: 444 münt 'rohttaim (Mentha)';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben minte 'die Pflanze Münze, kruse mynte, menta'; MND HW II: 1 minte 'gemeinsamer Name verschiedener Minzenarten, meist Mentha arvensis (Ackerminze, als Arznei- und Gewürzpflanze)'
• Käsitlused: < kasks minte 'Minze' (EEW 1982: 1638; Liin 1964: 62; Raag 1987: 325; EES 2012: 300); < kasks mynte (Raun 1982: 99); < asks minte 'münt' (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm minttu, myntti [Agr] Mentha (kasvi) / Minze < mrts mynta (‹ *asks münte, minte) (SSA 2: 167)
• Vt kruuse|mint, pipar|münt

nukk, nuki 'väljaulatuv ots' < vrd asks nok(ke) 'Spitze', rts nock

• Esmamaining: VT 1686
• Vana kirjakeel: (VT 1686) näije minna nelli Englid neljä Mah Nukke pähl saiswat; (Helle 1732: 147) nuk 'der Knopf; das dicke Ende'; (Piibel 1739) mo kässiwars murdugo katki Olla-nukkast sadik; (Hupel 1780: 226) nuk, -ko d. 'der Knopf; das dicke Ende'; (Hupel 1818: 157) nuk, -ki od. -ko r. d. 'Knöchel, Knopf, Ecke'; nuk, -ka r. d. 'Spitze'; (Lunin 1853: 120) nuk, -ki r. d. 'лодыжка, головка, пуговка'; nuk, -ka r. d. 'кончикъ, уголокъ'
• Murded: nukk, nuki 'kõrgem kühm, konarus; terav ots, tipp' Sa Rei L Ris Juu JMd; nukk, nuka Muh Emm Ris Ran Nõo Urv Rõu (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 762 nukk, nuku, nuki, nuka 'vorstehendes Ende (Spitze, Knauf, Ueberbein, Knöchel, Leichdorn, Schnautze etc.)'; Wiedemann 1893: 692 nukk, nuku, nuki, nuka (nükk) 'vorstehendes Ende (Spitze, Knauf, Ueberbein, Knöchel, Leichdorn, Schnautze etc.)'; ÕS 1980: 462 nukk 'kõva kühmuke, väljaulatuv ots';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 nuk, ○nok, nükke 'übler Streich, heimliche Bosheit'
• Käsitlused: < ? rts (EEW 1982: 1738); < rts nock ~ asks nok(ke) (Raun 1982: 105); < rts (Raag 1987: 334); < ? asks nok(ke) 'ots, tipp (purjeraal)' ~ ? rts nock 'raaots; katusehari' ~ ? lms nukka 'ots, tipp' (EES 2012: 320)
• Läti keel: lt nuka, nuks 'Brotende, grosses Brotstück' (SKES: 397);
• Sugulaskeeled: sm nukka [1787] rukin rullan akseli / Teil der Spindel am Spinnrad < rts nock, nocke 'kärki; veneen kokka', asks nok(ke) '(esim. raakapuun) kärki' (SSA 2: 236; SKES: 397); is nukka (veneen) kokka; nurkka, kulma; vdj nukk, nukad (veneen) kokka; lv nukā leivän kannikka (SSA 2: 236); lv nik̄ (nük̄) Schnauze, Rüssel < vrd ee nukk; nuk̆kà unförmliches Stück, Klumpen (Kettunen 1938: 247, 254); lv nukā kannikas, ots; kancis, gals (LELS 2012: 213)

pasun, pasuna 'puhkpill' < kasks bas(s)ūne 'Posaune'

• Esmamaining: Boierus 1587
• Vana kirjakeel: (Boierus 1587, ‹ EKVTS 1997: 90) lauluge ytlep, pasunie ka; (Müller 1600-1606: 254) Kÿtket sen Issanda Paßunadde kaas; (Müller 1600/2007: 86) Pitkse, ninck Paßuna heele (28.12.1600); (Rossihnius 1632: 270) se Issand sahb ütte södda|hähle kahn sest suhrest Englist, ninck se Iummala passuna kahn alla tullema taiwast; (Stahl HHb II 1637: 165) kus Ju͠mal ommat pa∫∫unat la∫∫ep kuhlma 'wenn Gottes Po∫aun wird angehn'; (Stahl LS I 1641: 14) Jummala pa∫∫una kahs 'mit der Po∫aunen Gottes'; (Gutslaff 1648: 242) Passûn /a 'Tromete'; (Gutslaff 1647-1657: 229) errapuchke mitte passunat hennesse ehn; (Göseken 1660: 295) passun, -a 'Posaun'; (Göseken 1660: 638) Södda Passun 'Heerhorn'; (Göseken 1660: 553) Passuna 'trommete (tuba)'; passun 'die Posaune'; passuna pohja 'trommeter (tibicen)'; passuna pohia 'Herold (fecialis)'; (Virginius 1687-1690) need Pristrid, Puhhusid Passunadega Jum̃ala Kirstu ees; (Vestring 1720-1730: 173) Passun, -na 'Die Posaune'; Passunat ajama 'Posaunen'; (Helle 1732: 155); (Piibel 1739) sest passun peab hüüdma, ja surnud peawad üllestousma; (Hupel 1780: 237) passun, -a r., d. 'Posaune'; (Hupel 1818: 174) passun, -a r. d. 'Posaune, Trompete'; (Lunin 1853: 135) passun, -a r. d. 'труба'
• Murded: pasun, -a R S L sporKPõ I Äks KJn SJn M(-e); passun (-n´), pasuna T V(pasunõ Krl) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 855 pazun, pazuna 'Posaune'; pazundama 'ausposaunen, austrompeten'; Wiedemann 1893: 776 pazun, pazuna 'Posaune'; pazundama 'ausposaunen, austrompeten'; ÕS 1980: 497 pasun;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben basune, bassune 'Posaune'; MND HW I basûne, bassûne (bosune) 'Posaune, überhaupt ein Blasinstrument'
• Käsitlused: < kasks bas(s)ūne (EEW 1982: 1952); < kasks bas(s)une (Ariste 1963: 99; Liin 1964: 60; Raun 1982: 117; SSA 2: 322; EES 2012: 356)
• Läti keel: lt bazũne, bazũnes [1638 Ba∫une] Posaune < mnd. basūne (Sehwers 1918: 38, 83, 142; Sehwers 1953: 9); bazūne Posaune < mnd. basûne (Jordan 1995: 54); lt bazūnêt posaunen < mnd. basūnen 'blasen' (Sehwers 1953: 9);
• Sugulaskeeled: sm pasuuna [Agr] vaskipuhallin / Posaune < rts basun 'pasuuna' (‹ kasks bas(s)ūne) (SSA 2: 322); lv bazùn, bazōn Posaune < lt bazūne (Kettunen 1938: 21); lv bazōn pasun; bazūne (LELS 2012: 43)

peldik, peldiku 'käimla; väljaheited' < ? kasks *pö̂l-dîk

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 63) peltick, peltickust 'Heimlich gemach'; (Göseken 1660: 559) peltick 'Anzucht / Cloack'; peltick, -u 'Heimlich gemach'; peltick 'scheis-Haus (secessus)'; (Virginius 1687-1690) riksid ärra Paali Kujod, ja Paali Kirkud, nink teggit sedda Peldikuks; (Vestring 1720-1730: 176) Peldik, -ko 'Der Abtrit'; (Helle 1732: 87) ta läks omma asjale 'er ging zu Stuhl'; (Helle 1732: 156) peldik 'der Abtritt, Secret'; (Piibel 1739) Paali kodda kiskusid nemmad ka mahha ja teggid sedda peltikkuks; (Hupel 1780: 239, 244) peldik, -ko r. 'Abtritt, heimlich Gemach'; pöldik, -ko d. 'Abtritt, heimlich Gemach'; (Tarto-maa 1806) 08.08: Sääl kottal wäetas neid nurmi peldikuga mes rahwas linast towa; (Hupel 1818: 176) peldik, -ko r. 'Abtritt, heimliches Gemach'; (Lunin 1853: 137) peldik, -ko r. d. 'отхожее, нужное мѣсто'
• Murded: `peldik, `peldiku (-gu) 'väljakäigukoht' R; peldik, peldigu Sa Emm Rei Puh Krl Rõu Vas Se; peldik (-l´-), -u Vll Pöi Muh L Ha JMd Koe VJg Trm Kod Lai Plt KJn M TLä Ote San Krl Plv (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 880 pel´dik, pel´diku (põl´dik) 'Abritt, heimliches Gemach'; Wiedemann 1893: 798 pel´dik, pel´diku (põl´dik) 'Abritt, heimliches Gemach'; ÕS 1980: 503 peldik 'kõnek. käimla';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 pôl, pûl 'Pfuhl; stehendes, unreines Wasser, Schlamm'; dîk 'Teich, Deich'; MND HW II: 2 pôl, pûl (pl. pö̂le) 'mit Wasser, Schlamm, Unrat gefüllte Vertiefung, Pfuhl; Schlamm, Unrat'
• Käsitlused: < Bsks Peldik ~ asks pö̂l-dîk '(pôl, pûl 'Vertiefung, mit Wasser gefüllt, bes. stehendes, unreines Wasser, Schlamm' + dîk 'Teich')' (Ariste 1963: 100); < kasks spelt 'Spelt' (EEW 1982: 1983-1984); < kasks *pöl-dîk 'roojatiik' ~ kasks *spelt 'aganasara + ee -ik' (Raun 1982: 119); < ? asks *pȫldīk 'roiskveetiik, -auk, roojatiik' ~ ? asks spelt 'agan' (EES 2012: 360)
• Läti keel: lt pẽlis, pẽle [1638 Pehlis] Pfühl < mnd. pöle, pöl (Sehwers 1918: 92, 155);
• Sugulaskeeled: vdj peltikko (kuiv)käimla, kõnek. peldik; уброная, нужник (VKS: 896)

petersell, peterselli 'maitsetaim (Petroselinum crispum)' < kasks petersilie, peterselie 'Petersilien'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 560) petarsillien 'Petersilien'; (Helle 1732: 298) petersilli 'Petersillien'; (Hupel 1766: 139) Monned andwad ka Petersilli seemned; (Hupel 1780: 240) petersilli r., d. 'Petersilien'; (Lithander 1781: 540) panne - - hakkitud Petersilli lehti senna sekka; (Marpurg 1805: 14) Medda-reigas, kali, nari, porkna, peterselli, maa ubbina, sibbula, ridda.; (Hupel 1818: 179) petersilli r. d.; petereilli, petersilge d. 'Petersilie'; (Lunin 1853: 138) petersilli r. d.; petersilge d. 'петрушка (растенiе)'
• Murded: `pietersell, -i Kuu Lüg; `piedersilli Vai; piidersel´l, -i Tõs; peetersill (-sell), -i Sa Rei Kse Hää Koe Plt; petersel´l (pi-, pie-), -i Mar Vig Lih Ris Juu JMd IisK Kod Pil Puh San V; pitersel´l, -i KJn Trv; pi̬i̬tersel´l (pi̬i̬der-), -i M (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 886, 890 pētersel, pl. pēterselid; pētersil, pl. pētersilid 'Petersilie'; Wiedemann 1893: 803, 807 petersel, peterseli = pētersel; pētersel, pl. pēterselid; pētersil, pl. pētersilid (petersel) 'Petersilie'; ÕS 1980: 507 petersell;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 petersilie, pettercillige 'Petersilie'; MND HW II: 2 pêtersilie (peeter-, sillye, -cilie, -cyllye), -sil(l)ige, -selie 'Petersilie (als Speisegewürz, Arzneimittel)'
• Käsitlused: < sks Petersilie (EEW 1982: 2003); < kasks petersille (Raun 1982: 120; EKS 2019); < kasks pettercillige 'Petersilie' (Liin 1964: 63); < sks Petersilie ‹ kr (VL 2012: 575)
• Läti keel: lt pẽtersĩļi [1638 Petersilles] Petersilie < mnd. petersilie (Sehwers 1918: 93, 155); lt pẽtersĩļis Petersilie (petroselinum sativum) (Sehwers 1953: 88); pētersīlis, pētersile(s) Petersilie (petroselium sativum) < mnd. petersilie (Jordan 1995: 81);
• Sugulaskeeled: sm persilja [1678; 1644 petersilia] mauste(kasvi) / Petersilie < rts persilja (SSA 2: 341); vdj petruška petersell; петрушка (VKS: 907); lv pēt̆tə̑rsi`l Petersilie (Kettunen 1938: 283)

piste|maaker, -maakri 'käsitööline, ehtesepp' < asks piste(l)māker

• Eesti leksikonid: EKSS 4: 307 pistemaaker 'aj. lihtrahvale eeskätt ehteid, ka sadulsepa- ja muud käsitööd teinud ja seda turustanud käsitööline ja pudupoodnik keskaja Tallinnas';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 2 ○piste(l)mâker, -mȇker, pistenmâker 'Handwerker der Leder u. a. Waren mit metallenen Beschlägen und Zierat versieht'; pistele 'metallener Beschlag, Zierat'
• Käsitlused: < asks piste(l)māker 'käsitööline, kes nahk- jm tooteid metallist kaunistuste ja rautistega varustab; pudupoodnik' (EES 2012: 373; EKS 2019)

pitsitama, (see) pitsitab 'pressima, pigistama' < asks pizigen spitzen

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Minna olle ka sedda pitzitamist nennut; (Virginius 1687-1690) mitte oma Süddand kowaks panema, eiga oma Kätt kinni pitsitama,; (Hupel 1780: 243) pitsitäma, pitsima d. 'klemmen, pressen'; (Hupel 1818: 184) pitsitama r. d.; pitsitäma, pitsima d. 'klemmen, pressen, drücken'; (Lunin 1853: 142) pitsitama r. d., pitsima d. 'щемить, жать, давить'
• Murded: pitsitama (-t´s-) 'pigistama, suruma, muljuma' sporSa Emm sporLä Pä JMd Tür Koe VJg sporI Ksi SJn Kõp Vil Trv; pit´sitämä (-ts-) KJn T V(-ämmä); pitsiteme M San Krl(-emme); `pitsitama (-ämä) sporR (EMS VII: 544)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 914 pit´sitama, pit´sitelema 'drücken, drängen, pressen, zwicken'; Wiedemann 1893: 828 pit´sima (pitsama, pit´sitama, prit´sima) 'spitzen, spleissen, splitzen'; pit´sitama, pit´sitelema 'drücken, drängen, pressen, zwicken'; ÕS 1980: 518 pitsitama 'pigistama, ahistama'
• Käsitlused: < sks spitzen, splitzen (‹ sks Spitze, Spitzen) (EEW 1982: 2085); < asks pizigen, pitzigen 'näppima, näpistama; soonima, pigistama' (EKS 2019)

pookima2, (ma) poogin 'taimi vääristama' < kasks poten, Bsks pothen 'propfen' Alamsaksast alanud laenutee on jätkunud baltisaksa keele toel.

• Esmamaining: VT 1686
• Vana kirjakeel: (VT 1686) pookma 'pookima'; (Vestring 1720-1730: 186) Pokima 'Pohten pfropfen'; (Helle 1732: 161) pokima 'pohten, pathen, propfen'; (Piibel 1739) olled ärraleikatud, ja wasto lodud wisi hea öllipu sisse pokitud; (Hupel 1766: 123) se pu on ükskord istutud ning pokitud; siis on neil jo nored puud körwa kaswatud ning walmis pokitud; (Hupel 1780: 245, 246) pogima d. 'pfropfen'; pokima r. 'pfropfen, pothen'; (Hupel 1780: 246) pookma d. 'pfropfen'; (Marpurg 1805: 13) moisa puije sissen parremba pu osse omma pogitu ehk proppitu ehk okuleritu ehk propuleritu; (Hupel 1818: 189) pookma od. poogma d. 'pfropfen'; (Lunin 1853: 146) pookma od. poogma d. 'затыкать пробкою, закупоривать'
• Murded: `pookima (-uo-) 'viljapuid pungama' R Sa Muh Rei sporL(`pookma Khn Tor); `puokima sporKPõ Iis Lai; `pu̬u̬kma (-me) KJn M TLä Rõn San Krl Har (EKI MK; EMS VII: 654)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 937 pōkima, -gin; pōkma (d) 'impfen, propfen (copuliren, oculiren)'; Wiedemann 1893: 850 pōkima, -gin; pōkma (d) 'impfen, propfen (copuliren, oculiren)'; ÕS 1980: 527 pookima ka aiand.;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 poten (potten, paten) 'Pflänzlinge setzen, pflanzen'; pote (potte, pate) 'Setzling, junge Pflanze, Pflänzling, junger Zweig'; Schiller-Lübben poten, potten, paten 'Pflänzlinge setzen, pflanzen'; pote, potte, pate 'Setzling, junge Pflanze, Pflänzling, Sproß, junger Zweig, junger Baum'; MND HW II: 2 pōten, pāten, potten 'Pflanzen (in die Erde) setzen, pflanzen, Stecklinge setzen; eine Pflanze veredeln, pfropfen'; pōte (potte), pāte 'junge Pflanze, Steckling, junger Baum, Setzling'; Hupel 1795: 178 pothen 'propfen'
• Käsitlused: < kasks poten, potten 'pookima' (Liin 1964: 63); < vrd kasks poten (Kettuneni järgi) (Raun 1982: 126); < asks poten, paten 'istutama' (EES 2012: 379)
• Sugulaskeeled: lv pùo̯t̆tə̑ pfropfen < kasks poten (Kettunen 1938: 318); lv proppõ, pūotõ pookida; potēt (kokus) (LELS 2012: 254, 259)
• Vrd pootima

post1, posti 'tulp, sammas' < kasks post 'Pfosten'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 230) pîth /a 'Pfost'; (Göseken 1660: 611) Sambas 'pfost'; Sambas 'Pranger, cippus 'häbipost''; (Göseken 1660: 672) Turp (ahjupost) 'pfot bey den Rigen Ofen'; (Hornung 1693: 18) Sammas 'eine Pfoste'; (Vestring 1720-1730: 187) Post, -ti 'Eine Pfoste'; (Helle 1732: 161) post 'eine Pfoste'; (Piibel 1739) Nenda teggi ta ka templi ukse tarwis postid öllipuust nelja nurgaga; (Hupel 1780: 247) post, -i r., d. 'ein Pfosten'; (Hupel 1818: 190) post, -i r. d. 'der Pfosten'; (Lunin 1853: 147) post, -i r. d. 'столбъ'
• Murded: post, `posti R(`posti Vai); pos´t (-st), posti (-s´-) eP eL (EKI MK; EMS VII: 706)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 935 pos´t, pos´ti 'Pfosten, Pfahl, Pfeiler'; wersta-pos´t 'Werstpfahl'; kiriku-pos´t 'Kirchenpfahl, Strafpfahl bei der Kirche'; Wiedemann 1893: 849 pos´t, pos´ti 'Pfosten, Pfahl, Pfeiler'; wersta-pos´t 'Werstpfahl'; kiriku-pos´t 'Kirchenpfahl, Strafpfahl bei der Kirche'; ÕS 1980: 531 post 'tulp, sammas';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 post 'Pfosten'; Schiller-Lübben post 'Pfosten, Thürpfosten'; MND HW II: 2 post 'Holzpfahl, Pfosten; Tor-, Türpfosten'
• Käsitlused: < kasks post (EEW 1982: 2154; Raun 1982: 126; EES 2012: 382)
• Läti keel: lt poste Pfosten < nd. post 'Pfosten' (Sehwers 1953: 94);
• Sugulaskeeled: sm posti [1880] tukipuu; ikkunan t. oven pieli / Fenster-, Türpfosten < rts post 'tolppa, tukipuu, oven t. ikkunan pieli' (‹ kasks post ’Pfosten’) (SSA 2: 404); lv postõn post; postenis (LELS 2012: 250)

puurima, puurida < kasks bōren 'bohren'

• Esmamaining: Lunin 1853
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 44) oherdimme kahs lasckma 'bohren'; (Gutslaff 1648: 208) laskma /e 'bohren'; (Göseken 1660: 535) ohherdimme ka laskmine (puurima) 'Bohren (mit dem bohr)'; (Helle 1732: 128) lasse augo 'bohre ein Loch'; (Lunin 1853: 152) purima r. d. 'сверлить, буравить'
• Murded: `puurima 'auku sisse laskma' R Sa Muh Rei L sporKPõ Iis Trm KJn; `puur´ma (-me) Saa eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1000 pūrima, -rin 'bohren'; Wiedemann 1893: 906 pūrima, -rin 'bohren'; ÕS 1980: 551 puurima;
• Saksa leksikonid: MND HW I bōren (baren) 'bohren, anbohren'
• Sugulaskeeled: sm porata [1797] < mrts borra 'porata'; krj porata < sm (SSA 2: 397); sm puuria [1880] räjäyttää kalliota, porata, nävertää; kangeta < vn burit´ (SSA 2: 445); vdj buravoittaa puurida; буравить (VKS: 176); vdj puuria puurida; бурить, сверлить (VKS: 983)
• Vt puur2

roos, roosi 'lill; haigus' < kasks rose, sks Rose

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 301) Roside pæl piddame keuwma; (Müller 1600/2007: 582) Roside pæl piddame keuwma (26.07.1605); (Stahl HHb II 1637: 107) taiwane rohs 'cœli Ro∫a'; (Stahl HHb II 1637: 156) kudt üx punnane rohs 'wie ein Ro∫en roth'; (Stahl 1637: 101) Rohse, rohsi∫t 'Rose'; (Gutslaff 1648: 232) Roseninni 'Rose'; (Göseken 1660: 295) Roese 'Rose'; (Göseken 1660: 599) Rohse 'rose (flos)'; Rosanini (roosiõis) 'rose (flos)'; (Virginius 1687-1690) itkege Sauli perrast, ke teid kattis, Rosi karwaliste Reiwastega illusaste; (Vestring 1720-1730: 209) Roos, -si 'Eine Rose'; (Hupel 1780: 259, 260) roos, -i r., d. 'Rose (Blume)'; rosi pu r., d. 'der Rosenstock'; (Lenz 1796: 21) Ke jurte läbbi ommad Rosid tahhap ennämbas tetta; (Hupel 1818: 209) roos, -i r. d. 'Rose (jede Blume); Rose (Krankheit)'; (Lunin 1853: 162) roos, -i r. d. 'роза (цвѣтокъ); рожа (болѣзнь)'
• Murded: ruos, `ruosi 'aia- või toalill; nahahaigus' R(`ruosi); roes, roosi Sa Muh Lä; roos, roosi (-uo-, -ua-) Hi L K I; ru̬u̬s´, roosi Hää Kod KJn eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1081 rōz´, rōzi 'Rose, auch andere bes. Gartenblumen; Rose (die Krankheit)'; Wiedemann 1893: 978 rōz´, rōzi (krōz´) 'Rose, auch andere bes. Gartenblumen; Rose (die Krankheit)'; ÕS 1980: 599 roos 'ka med.';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 rose (ruse) 'Rose'; Schiller-Lübben rose 'Rose'; MND HW II: 2 rôse (royse), ○rûse 'Rose, einzelne Rosenblüte; Rose als Symbol; rundes Zierstück, Rosette; Name anderer Blütenpflanzen; mit Rötung, Schwellung und Fieber verbundene Hautentzündung'
• Käsitlused: < sks Rose (SKES: 891; EEW 1982: 2537); < kasks rose (Raun 1982: 145; Ariste 1963: 102; Liin 1964: 62; Raag 1987: 325; EES 2012: 436)
• Läti keel: lt ruõze [1585 ∫eouwe ro∫e] Rose < mnd. rōse (Sehwers 1918: 81, 157); † ruõdze Rose (Krankheit) (Sehwers 1918: 54, 157); lt ruõdze Rose; Rotlauf (Sehwers 1953: 103); ruoze Rose, Maßliebchen, Marienblümchen; Rose, Rotlauf < mnd. rose 'Rose' (Jordan 1995: 86);
• Sugulaskeeled: sm ruusu [1622; Agr rosi] ruusukukka; ruusutauti / Rose < mrts rōs, rōsa 'ruusu' (‹ kasks rose, ruse); is rūsu; krj ruusu < rts ros 'erysipelas' (‹ sks rose) (SSA 3: 115); lvS ruoš, ruož Rose (auch die Krankheit) (SLW 2009: 167); lv rùo̯ž Rose; Krankheit < sks (Kettunen 1938: 348); lv rōza, rōzalikki rosenfarbig (Kettunen 1938: 344); rūož roos; roze (Rosa); rūož roospõletik, roos, erüsiipel; roze (LELS 2012: 278)

rosin, rosina 'kuivatatud viinamari' < kasks rosîn(e), sks Rosine

• Esmamaining: Virginius 1687-1690
• Vana kirjakeel: (Virginius 1687-1690) Sadda tükki Rossinid, ja Kaks Sadda Wigi-Marju; (Piibel 1739) wigi-marja kakkusid, ja rosina-kobbaraid, ja wina, ja ölli,; (Hupel 1780: 260) rossina marja d. 'Rosinen'; (Hupel 1780: 454) Rosinen 'rosinid r.; rosina marja d.'; (Lithander 1781: 558) siis sünnib ka Plomid, Rosinad, ja Sukkati tükkid nenda sammoti walmistada; (Hupel 1818: 210) rosin, -i r.; -a d. 'Rosine'; (Masing 1823: 228) Seält tullewad Sitronid, Appelsinid, wigid, mandlid, rosinad ja kallid plumid; (Lunin 1853: 163) rosin, -i; rosina marri r. d. 'изюмъ'
• Murded: rosin, -a Kuu Lüg Vai Sa Rei Mar Mär Kse Tõs Tor Hää Ris Juu JMd Pee Koe Kad VJg Iis Trm Äks VlPõ Puh; rosin, -e M; ros´sin, rosina (-e) San Urv Krl Har Plv (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1076 rozin, rozina 'Rosine'; Wiedemann 1893: 975 rozin, rozina 'Rosine'; ÕS 1980: 601 rosin;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 rosîn(e) 'Rosine'; MND HW II: 2 rôsîn (rossyn), râsîn, rêsîn, rô-, râ-, rêsîne 'getrocknete Weinbeere, Rosine'
• Käsitlused: < sks Rosine (EEW 1982: 2544); < kasks rosîn(e) (Raun 1982: 145); < asks rosīn(e) ~ sks Rosine 'rosin' (EES 2012: 437)
• Läti keel: lt † razĩnes [1638 Ra∫ines] Rosinen < mnd. rosine [JS: laenuperioodiks 16. saj (või hiljemalt 17. saj algus)] (Sehwers 1918: 29, 93, 156); lt razĩnes Rosinen < mnd. rosĩne (Sehwers 1953: 98); lt rozīn (LtDn.) Rosine (Kettunen 1938: 343);
• Sugulaskeeled: sm rusina [1637 rosina] Rosine < rts, vrd mrts rusin, rosin (‹ kasks rosīn(e) ‹‹ pr rosin, raisin 'viinirypäle') (SSA 3: 110); lv rozìn´ Rosine (Kettunen 1938: 343); lv rozīn rosin; rozīne (LELS 2012: 274)

rõigas, rõika 'kultuurtaim (Raphanus)' < kasks redik 'Rettich'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 100) reickas, reicka∫t 'Rettich'; (Gutslaff 1648: 232) Ruttikas 'Rettig'; (Göseken 1660: 295) Reddikas, Reickas 'Rettich'; (Göseken 1660: 593) reddikaas 'rettig, raphanus'; (Göseken 1660: 602) reijckas 'rettig (raphanus)'; (Göseken 1660: 510) Medda Reijckas 'Merrettig'; (Hornung 1693: 19) Reigas, Reika, Reigast 'ein Rettig'; (Vestring 1720-1730: 202, 206) Reigas, -ga 'Der Rettig'; Röigas, Röikas 'der Rettig'; (Helle 1732: 167) reigas 'der Rettich'; (Helle 1732: 298) mädda reikas 'Merrettig'; reikas 'Rettig'; (Hupel 1766: 142) wötke katke toukatud sennipid happo taigna ja äddikaga; kui teie pannete jure kabitud mädda-reika juurt, siis on temma weel kangem; (Hupel 1780: 255, 258) reigas (reikas), -ka r., d. 'Rettig'; röikas, -ka d. 'Rettig'; (Hupel 1818: 204, 208) reigas (reikas), -ka r., d. 'Rettig'; röikas, -ka d. 'der Rettich'; (Lunin 1853: 161) röikas, -ka d. 'рѣдька'
• Murded: `reigas, `reika Kuu VNg Vai; reigas, `reika Sa Käi Ris Jür Koe; `rõigas, `rõika Lüg; rõigas (rõe-), `rõika Muh L Juu JMd Ann I Ksi Plt KJn; rõigass (rõe-), `rõika M TLä Kam San Krl Har Plv (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1044, 1047, 1084 redikas, redika (G) '= reigas'; reigas, reika 'Rettich'; rõigas, rõika '= reigas'; Wiedemann 1893: 948 reigas, reika (redikas, ridk, ridkas, rõigas) 'Rettich'; ÕS 1980: 604 rõigas 'kultuurtaim (Raphanus)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 redik, -ek, -ich 'Rettich, bes. wol Ackerrettich'; Schiller-Lübben redich, redik 'Rettich'; MND HW II: 2 rēdik (redich), rētik, rēdek, reddik, ○rādik 'Rettich';
• Käsitlused: < kasks redik, vrd sks Rettich (EEW 1982: 2573); < kasks redik (Raun 1982: 146); < kasks redich, redik (Liin 1964: 63; EES 2012: 441); < asks redik 'rõigas' (EKS 2019)
• Läti keel: lt rīdiks Rettich < mnd. redik, redek, redich (Jordan 1995: 85);
• Sugulaskeeled: sm retikka [1637 rätickä] Rettich, Hederich; Radieschen < rts rettikia 'retikka' (‹ sks Rettich) (SSA 3: 68); sm räätikkä (1644) lanttu; krj reätikkä ruokaretikka < mrts rädikia 'retikka' (‹ kasks redik) (SSA 3: 68); lvS rutk, rütk Rettich (SLW 2009: 167); lv rut̄kə̑z Rettich < lt rutks (Kettunen 1938: 349); rutkõz rõigas; rutks (LELS 2012: 278)

salvei, salvei 'ravim- ja maitsetaim (Salvia)' < asks salveie 'Salbei'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 611) Salwy 'Salbey, salvia'; (Hupel 1780: 263) salw, -i r., d. 'Salbe; Salbey'; salwi r. 'Salbey'; (Lenz 1796: 19) Sell ajal woip ka Buksboomi, Lawendli, Isoppi, Melissi, Münti, Salwei, nink töisi hä haiswa rohto - - istutada.; (Hupel 1818: 215) salw, -i r., d. 'Salbe; Salbey'; (Lunin 1853: 167) salw, -i r. d. 'мазъ шалфей'
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1106 sal´w, -i, sal´wi-rohi 'Salbei'; salwei-rohi '= sal´wirohi, sal´w'; Wiedemann 1893: 1001, 1002 sal´w, -i, sal´wi-rohi; salwei-rohi 'Salbei'; salwei-rohi '= sal´wirohi, sal´w'; EÕS 1937: 1252 salvei 'bot. (Salvia; Salbei)'; ÕS 1980: 615 salvei 'bot. rohttaim (Salvia)'; Tuksam 1939: 825 Salbei 'salvei (taim)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888: 315a salvie 'Salbei'; MND HW III: 19 salvî[g]e 'Salbei'; Köbler 2014 salvei, salvye, salvige, salveige, salvei 'Salbei'
• Käsitlused: < asks salveie 'salvei' (EKS 2019)
• Läti keel: lt zalvijes, zalvies Salbei < mnd. salvei, salvye 'Salbei' (Sehwers 1953: 161)

seep, seebi 'pesuvahend' < kasks sêpe 'Seife'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 333) ninck kui se sehp sest mösckjast, temma sahb istma ninck sullatama; (Stahl 1637: 113) Seep, seepi∫t '∫eiffe'; (Stahl HHb III 1638: 170) ninck kudt ∫e ∫eep ∫e∫t pe∫∫eja∫t 'vnd wie die Seiffe der wäscher'; (Gutslaff 1648: 238) Sêpi 'Seiffe'; (Göseken 1660: 297, 618) Seep 'Seiffe'; (Hornung 1693: 28) Seep, Sebi / Acc.pl. Sepisid 'Seiffe'; (Vestring 1720-1730: 218) Seep, -pi 'Seiffe'; (Helle 1732: 174) seep 'die Seife'; (Helle 1732: 352) Sata sigga saksa male, pesse sigga sebiga, sigga tulleb koio, sigga jääb sigga 'und flög eine Gans gleich übers Meer, so käm ein Gickgack wieder her'; (Piibel 1739) pesseksid, ja wottaksid ennesele paljo sepi; (Hupel 1766: 85) ehk sa woid [paistetusele] ka wina ja seepi peälepanna; (Hupel 1780: 265) seep, -i r. 'Seife'; (Hupel 1818: 218) seep, -i r. d. 'Seife'; (Lunin 1853: 169) seep, -i r. d. 'мыло'
• Murded: seep, seebi (-ie-) S L KPõ I Plt; siep, `siebi R(`siepi Vai); si̬i̬p´, seebi Hää Kod KJn Vil eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1102, 1144 saip, saibi (Künö) '= sēp'; sēp, sēbi 'Seife'; Wiedemann 1893: 1036 sēp, sēbi (saip) 'Seife'; ÕS 1980: 624 seep;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 sêpe 'Seife'; Schiller-Lübben sepe 'Seife'; MND HW III sêͥpe (seepe, cepe) 'Seife'
• Käsitlused: < kasks sēpe (EEW 1982: 2735); < kasks sêpe (Raun 1982: 154; Raag 1987: 325); < kasks sepe (Ariste 1963: 103; Liin 1964: 54; Ariste 1972: 95; EES 2012: 464)
• Läti keel: lt ziẽpes [1587 ta Sepe] Seife < mnd. sēpe 'Seife' (Sehwers 1918: 54, 82, 165; Sehwers 1953: 164); ziepes, ziepe Seife < mnd. sêpe (Jordan 1995: 111); lt ziẽpêt einseifen < nd. sēpen 'mit Seife beschmieren' (Sehwers 1953: 164);
• Sugulaskeeled: sm saippua [1609] Seife < germ *saipōn, vrd küsks seif(f)a, sks Seife; is saippu, saippia; krj saiput < sm (SSA 3: 143); lv zēp̀ Seife < kasks sepe (Kettunen 1938: 399; Raag 1987: 328); zēp seep; ziepes; zēptõ seebitada; ziepēt (LELS 2012: 376)

sikk, siku 'sikk, isane kits' < kasks sicke(n) 'Zicke'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1550
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1550) Hans Syck; (Tallinna Linnaarhiiv 1570) Syck, Hans; (Tartumaa 1582) Hans Szyk; (Müller 1600-1606: 322) eb kz mitte Sicko sinu Lautast; (Müller 1600-1606: 402) Motlet sina, eth mina Heria Liha tahan süÿa, echk Sicka|werd iuwa; (Müller 1600/2007: 642) eb kz mitte Sicko sinu Lautast (01.11.1605); (Stahl 1637: 44) sick, sickast 'bock'; (Stahl HHb III 1638: 56) Ep kahs mitte lebbi ne sickade echk wassickade werre 'Auch nicht durch der Böcke oder Kälber Blut'; (Gutslaff 1648: 208) sick/a 'Bock'; (Gutslaff 1647-1657: 131) Sihs wöttis temma tohl päiwal neiht paicklickut ninck kirjowat ssickat errale, ninck keick paicklickut kitzat; (Göseken 1660: 623) Sick 'bock / Ziegen bock (hircus)'; Sickaken 'böcklein'; Sick, -a 'geisbock'; Sick 'Heilbock / Geis (caper)'; (Göseken 1660: 638) Sögge sick (pimesikumäng) 'blindekuh (ludus)'; (Göseken 1660: 417) Kiwwi Sick 'Steinbock, capricornus 'kaljukits''; (Hornung 1693: 34) Sik, Sikko & Sikka / Acc. pl. Sikka 'ein Ziegen-Bock'; (Vestring 1720-1730: 222) Sik, -ko 'Ein Bock'; (Helle 1732: 176) sik 'der Bock'; (Helle 1732: 366) Merre sik 'Meer-Bock (d.i. Krebs)'; (Hupel 1766: 89) Wötta wahha, sikko raswa, hanni ehk sea raswa … sullata sedda kokko; (Hupel 1780: 267) sik, -ko od. -ka d. 'der Bock'; (Hupel 1818: 221) sik, -ko r. d. od. -ka d. 'Ziegenbock; bl. Bock'; (Lunin 1853: 172) sik, -ko r. d. 'козелъ'
• Murded: sikk, sigu '(emane) kits' Kuu; sikk, -u Lüg; sikk, siku Sa Emm sporL Ris Juu JMd Koe VMr VJg I Plt KJn; sikk, sika eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1148 sikk, siku, sika 'Bock, Ziegenbock'; Wiedemann 1893: 1040 sikk, siku, sika 'Bock, Ziegenbock'; ÕS 1980: 636 sikk;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 sickel, tzicken, tzicke-lîn, -len, -ken 'Zicklein'; Schiller-Lübben sicke (tzicke) 'Ziege'; sickel 'Zicklein'; MND HW III sicke(n) (tzicken) 'Ziege'
• Käsitlused: < lms (EEW 1982: 2789-90); < sks, vrd asks Sick, sks Zicke (Raun 1982: 156); < kasks sicke, tzicke 'Zicke' (Liin 1964: 63; EES 2012: 472)

suhkur, suhkru 'toiduaine' < kasks sucker 'Zucker'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 301) Sucker 'Zucker'; (Göseken 1660: 631) Sucker 'zucker (saccharum)'; (Laulo-Ramat 1727) Ehk ka sukkur maggus sul, Jesus on weel maggusam; (Hupel 1766: 128) Sukrut kaks loot, segga sedda selle kampwriga; (Hupel 1780: 273, 275) suhker, d. 'Zucker'; sukker r., d. 'Zucker'; (Lithander 1781: 546) Sukro Laastad 'Zuckerspäne'; panne 12 Loti riwitud ja soölutud Sukrut senna sisse; (Hupel 1818: 230, 232, 295) suhker, d. 'Zucker'; sukker r., d. 'Zucker'; zukker, -kro 'Zucker'; (Lunin 1853: 179, 181, 336) suhker, -kro d. 'сахаръ'; sukker, -kro r. d. 'сахаръ'; zukker, -kro 'сахаръ'
• Murded: sukkur, `sukru Jõe Kuu Hlj Lüg Jõh Sa Muh LNg Kul Mär Kir Var Tor KPõ Iis Trm; sukur, `sukru Hi JMd VMr VJg; `suhkur, `suhkru Mar Lä Hää TaPõ VlPõ M TLä; `suhkru Nõo; `tsukru Võn Kam Rõu Plv Vas; `tsuhkru (-o) Rõn Räp; tsukõr´ (tsukur), `tsukru San Urv Krl Har Rõu Räp; `suhkuri VNg Vai; `suhker, `suhkri Vai Se; `sukri Se; `tsukri Lut; `t´šukri Lei (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1197, 1200 suhkur, suhkru '= sukur'; sukur, sukru 'Zucker'; Wiedemann 1893: 1085, 1087 suhkur, suhkru '= sukur'; suhkre, suhkre (d) '= sukur'; sukur, sukru (suhkur, suhkre) 'Zucker'; Wied 1869/1893: 1197/1085 suhkre, suhkre (d) = sukur; mezi-suhkre 'Zucker'; ÕS 1980: 662 suhkur;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben sucker 'Zucker'; MND HW III sucker (zucker, tzucker, czucker), suckar (zuccar) 'Zucker'
• Käsitlused: < sks Zucker (EEW 1982: 2898; EES 2012: 485); < kasks sucker (Raun 1982: 162; Liin 1964: 55; EKS 2019)
• Läti keel: lt *sukurs [1638 Suckurs] Zucker < mnd. sucker [JS: läti keelde laenatud 16. saj] (Sehwers 1918: 55, 97, 161); lt cukurs, sukurs Zucker < mnd. sucker 'Zucker' (Sehwers 1953: 24, 127); cukurs, sukurs Zucker < mnd. sucker (Jordan 1995: 59);
• Sugulaskeeled: sm sokeri [1637; 1786 sokuri] Zucker < mrts soker (‹ kasks sucker); krj sokeri < sm (SSA 3: 195); is sukkuri (Len, Mii, Sür, Hev) suhkur (Laanest 1997: 187); lvS sukkur (SLW 2009: 181); lv tsuk̀kə̑r Zucker (Kettunen 1938: 434); tsukkõr suhkur; cukurs (LELS 2012: 333)

tempel1, templi 'hoone, pühamu' < kasks tempel 'Tempel'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 356) on oma Templi sisse tulnut; (Müller 1600/2007: 208) se Engel sest Toiwutußest on oma Templi sisse tulnut (03.01.1602); (Rossihnius 1632: 376) kumba tey ollete erra|tapnut wayel se Templi ninck altri; (Stahl LS II 1649: 557) ninck temma üx Jummala Tempel ninck maja on 'vnd er ein Tempel vnd Wohnung Gottes i∫t'; (Stahl LS II 1649: 705) eth nemmat ommat Templit 'daß ∫ie Tempel ∫eyn'; (Gutslaff 1647-1657: 265) Ka poiset, Kumbat se Templi sissen tennitasit; (Gutslaff 1647-1657: 270) Kui Kenckis wannub se Kulda pähle sest Templist; (Göseken 1660: 719) wöhra Ju͠mala Tempel 'Götzen Tempel'; (Piibel 1739) Jehowa kidab templi pühhitsemist heaks; (Hupel 1818: 244) tempel, -pli r. 'der Tempel'; (Lunin 1853: 192) tempel, -pli r. d. 'храмъ, церковь'
• Murded: `tempel, `templi VNg Vai Khk Vll Muh Emm Mar Kse Tõs Tor Hää Juu VJg Trm Plt KJn Puh; tembel, `temple Trv; `templi San Har (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1264 tempel, templi 'Tempel'; Wiedemann 1893: 1144 tempel, templi 'Tempel'; ÕS 1980: 704 tempel '(hoone usutalitusteks)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 tempel 'Tempel, christl. Kirche'; tempel Machomet 'Moschee'
• Käsitlused: < kasks tempel, vrd sks Tempel (EEW 1982: 3127); < kasks tempel (Raun 1982: 174; Ariste 1963: 105; EES 2012: 524); < asks Tempel(s) (Liin 1964: 40)
• Läti keel: lt templis tempel (ELS 2015: 878);
• Sugulaskeeled: sm temppeli [Agr] pyhäkkö / Tempel < rts tempel, mrts tämpel (‹ kasks tempel ‹‹ lad templum) (SSA 3: 283)

tikerber, tikerberi 'karusmari (Ribes uva-crispa)' < asks Stickelber, Stickerber 'Stachelbeer'

• Esmamaining: Lithander 1781
• Vana kirjakeel: (Lithander 1781: 514) wotko ounade assemmel Tikkelbäri marjo; (Lenz 1796: 11) Sell kuul woip ka - - neid norid Jani Marju, nink Tikkerberi Marju ossad ma sisse panna ehk istutada.; (Marpurg 1805: 16) se tikker wösso, kä tikker pu marjo kannap; (Hupel 1818: 245) tikkel- od. tikli- r. d. od. tikker-pu-marri r. d. 'Stachelbeere'; (Lunin 1853: 194) tikkel marri r. d. 'кружевникъ'
• Murded: tikerber (tikerbär), -i 'karusmari, tikker' VNg Lüg sporSa Muh Emm Phl Lä Aud Vän Tor HJn Amb Ann JMd Koe Plt Vil; tikerbäär, `tikerbääri Jõh; tikenber, -i Aud; kikerber, -i Tor; tikerperä (tikõr-) Rõn San Urv Rõu Plv Vas; pikõrperä Vas; tikker, `tikri Jõe Khk Vän Juu; tikõl´, `tiklõ Urv (EKI MK); tikerberi mari Pha Vll sporLä HJn Koe Plt; tikenberi mari Aud; tikerperä mari (tikõr-) Rõn San Krl Tõs Plv Vas; tikerpuu mari Jäm; `tikrimari Jäm; `tiklõ mari Urv (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1275 tikelber, tikelberi 'Stachelbeere'; tikerber, -i (d) '= tikelber'; tikerper, -i (d) '= tikelber'; Wiedemann 1893: 1154 tikelber, tikelberi; tiker-pil´l´, pil´l´i (tikerber, tikerper) 'Stachelbeere'; ÕS 1980: 712 tikerber 'karusmari'; tikker 'kõnek. tikerber';
• Saksa leksikonid: MND HW III stikbēre 'Stachelbeere';
• Käsitlused: < asks Stickelber 'Stachelbeere' (EEW 1982: 3162); < asks Stickelber (~ Stickerber) (Raun 1982: 176); < asks stickelber(e) 'karusmari' (EES 2012: 528-529; EKS 2019)
• Läti keel: lt stiķenes Stachelbeeren < nd. stickelbēre (Sehwers 1918: 160); stiķenbēres, stiķenes Stachelbeeren < nd. stickelbēr 'Stachelbeere' (Sehwers 1953: 122);
• Sugulaskeeled: lvS stikker mared Stachelbeere (SLW 2009: 119, 179); lv ērškõmǭŗa karusmari, tikker; ērkšķoga, krizdole, stiķene (LELS 2012: 60)