[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 18 artiklit

leer1, leeri 'välilaager' < kasks leger 'Lager'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 187) sinnu wainlasset sahwat ümber sinno ninck sinnu latzet sinnu kahn, ütte lehri löhma; (Stahl 1637: 83) Leer, leeri∫t 'Leger'; (Stahl HHb III 1638: 112) ninck ümber ∫ünno lap∫et ∫ünno kahs öhe leeri tegkema 'vnd deine Kinder mit dir, eine Wagenburg ∫chlagen'; (Stahl HHb IV 1638: 220) Se J∫∫anda Engel teep öhe leeri nende ümber 'Der Engel deß HERren lagert ∫ich vmb die her'; (Gutslaff 1648: 224) Läer /i 'Läger'; (Gutslaff 1647-1657: 140) maggas seh öh leerin; (Göseken 1660: 291) leer, -i 'Lager'; (Göseken 1660: 468) Leer 'Läger (Feldläger)'; leeri teggema (laagrisse jääma) 'Läger schlagen'; leerima (laagrisse asuma) 'Läger schlagen'; (Vestring 1720-1730: 111) Leer, -ri 'Das Lager'; (Helle 1732: 129) leer 'das Lager'; (Hupel 1780: 202) leer, -i r., d. 'das Lager'; (Hupel 1818: 118) leer, -i r. d. 'Lager'; (Lunin 1853: 86) leer, -i r. d. 'ложе; лагерь'
Murded: leer, leeri (-ie-) Jäm Muh Kse Aud Juu Jä I Plt; li̬i̬r (-r´), leeri Trv TLä San Krl VId (EMS V: 38)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 543 lēr´, lēri 'Lager, Feldlager'; Wiedemann 1893: 492 lēr´, lēri 'Lager, Feldlager'; ÕS 1980: 360 leer 'laager';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 leger, legger 'das Sichniederlegen; Lager, Aufenthalt; das Einlager; Beherbergung des Herrn'; Schiller-Lübben leger 'das Sichniederlegen; Einlager; Beherbergung des Herrn, seiner Familie, seiner Mannen usw.'; MND HW II: 1 lēger, legger 'Lager, Liegestatt, Bettstatt'
Käsitlused: < kasks leger, lejre [nach SKES] (EEW 1982: 1264); < kasks leger (Ariste 1972: 94; Haak 1976: 84; Raun 1982: 72; SSA 2: 61); < kasks leger, legger (Liin 1964: 47); < kasks lager 'das Sichniederlegen; Einlager' (Ariste 1963: 95); < kasks leg(g)er 'Lager' ~ rts läger, mrts lægher (Raag 1987: 338); < asks leger, lager 'isanda, tema pere, meeste majutamine, kohustus neid koos hobuste ja koertega (eriti jahil) ülal pidada' (EES 2012: 233)
Läti keel: lt † lẽģeris [1638 Legheris, 1644 leger] Lager < mnd. leger (Sehwers 1918: 90, 152); lẽģeris Lager < nd. lēger (Sehwers 1953: 71); lēģeris Lager, Kriegslager; Lager, worauf Baubalken gezimmert werden < mnd. leger Lager; Heerlager, Feldlager (Jordan 1995: 74);
Sugulaskeeled: sm leiri [1605] Lager < rts läger '(sota)leiri' (‹ kasks leger) (SSA 2: 61); lv lēgə̑r Lager < kasks leger (Kettunen 1938: 189)

leivang, leivangi 'puitpruss või tross põiki laevatekki' < asks leiwagen 'Leitwagen', vrd rts levang

Murded: `leivang, -ŋŋi 'raud purjepaadi päras, mille külge kinnitub soodiots' Kuu; `leivant, -ndi (-nti) VNg Phl; `leivaak, -gi 'raudklamber laevapäras, millel liigub alumine soodiplokk'; leivak, -i 'leivaak' Pöi Hää (EMS V: 78, 79, 84)
Käsitlused: < rts levang (‹ nd. leiwagen) (GMust 1948: 81); < sks Leitwagen (Mereleksikon 1996: 214)

liht, lihi 'istelaud vene ninas või päras' < kasks plicht

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 43; 268) plichtanker 'peaankur'; (Müller 1600/2007: 712) se eike Plicht Anker ollema (05.09.1606) 'peaankur'
Murded: liht, lihi 'istelaud paadis' Aud (EMS V: 166; Saareste III: 11)
Saksa leksikonid: Lübben 1888 plicht 'das Verdeck des Hinter- und Vorderteils eines (kleinen, sonst offenen) Fahrzeuges)'; plicht-anker 'Anker, der auf der plicht liegt, Notanker'; Schiller-Lübben plicht 'in einigen offenen Fahrzeugen das kleine Verdeck am Vordertheil, worunter man etwas vor dem Regen bergen kann'; plichtanker 'zweiarmiger Anker auf kleineren Schiffen, der auf dem plicht liegt'; MND HW II: 2 ○plicht 'Überbau, Verdeck am Bug des Schiffes'; plichtanker 'auf dem Verdeck am Schiffsbug gelagerter größter Anker des Schiffes, Notanker'
Käsitlused: < asks plichtanker (Liin 1964: 49)
Läti keel: lt blickta < nd. plicht 'Verdeck des Bootes' (Sehwers 1953: 15);
Sugulaskeeled: sm lihti [1637] pieni laiva, proomu / kleines Schiff, Leichter < rts liktare 'proomu, lastauksessa käytetty apulaiva' (‹ asks resp. hol lichter) (SSA 2: 72)

liik1, liigi 'purje servaköis' < kasks lîk 'Liek'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: liik, liigi 'purje äärenöör' Pöi Hi Rid Khn Tõs Hää Ris; liik, `liigi Jõe Kuu VNg (EMS V: 188)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 563 leik, leigi (D) 'Einfassungsstrick am Segel'; Wiedemann 1893: 483 leik, leigi (D) 'Einfassungsstrick am Segel'; Wiedemann 1869: 563 līk, ligi (I) 'Leik, Einfassungsstrick am Segel'; Wiedemann 1893: 510 līk, ligi (I) 'Leik, Einfassungsstrick am Segel'; Wiedemann 1869: 566 līt, līda (D), līda-köiź 'Einfassungsstrick am Segel'; Wiedemann 1893: 512 līt, līda (D), līda-köiz´ 'Einfassungsstrick am Segel'; EÕS 1925: 388 liik 'purjeservi ümbritsev köis (Liek od. Leik)'; ÕS 1980: 369 liik 'purje serva tugevdav köis';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lîk 'Saum od. Kantentau des Segels'; Kluge 'Seemannsprache'
Käsitlused: < vrd kasks lîk (EEW 1982: 1300); < kasks lîk (Raun 1982: 75); < asks Liek, leik 'Einfassungsstrick am Segel' (‹ hol lijk) (GMust 1948: 41, 81); < asks līk 'köis purje ääristamiseks' (EES 2012: 239)
Läti keel: lt lĩķis dicke Schnur, mit der das Segel eingehautet wird < nd. līk 'das Tau am Saume der Schiffssegel' (Sehwers 1953: 73); līķis dicke Schnur, mit der das Segel eingekantet wird < mhd. lîk 'Saum- oder Kantentau des Segels' (Jordan 1995: 75);
Sugulaskeeled: sm liikki, liiki [1863] purjeen palleköysi / Liek, Einfassungstau des Segels; is līkki; ee liik; lv līk < rts lik, kasks līk, hol lijk (SSA 2: 73); sm liikki Liek, Einfassungstau des Segels < rts lik ~ kasks lîk (Bentlin 2008: 74); lv lī`k Strick, mit dem das Segel eingekantet wird < kasks lîk (Kettunen 1938: 197); lv līk liik (purje ääris); likis (buras apmalojums) (LELS 2012: 169)

liist2, liistu 'latt, riba, liistak' < kasks lîste 'Leiste; schmales Holzstück'

Esmamaining: Gutslaff 1648-56
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Neht Rengat peawat neihde lihstede koddull ollema; (Virginius 1687-1690) neil weered ollit Liistode wahhel; Liggi sedda Liisti peawat need Röngad olema; (Hupel 1780: 205) liist, -i r., d. 'die Leiste'; (Hupel 1818: 122) liist, -i r. d. 'die Leiste'; (Lunin 1853: 90) liist, -i r. d. 'планочка, брусокъ'
Murded: liist, liistu 'kitsas ilulaud' Khk Pöi Hi Pä Ha VMr I KJn Hls Ran; liist, `liistu R; liis´t, liisti Kod Kõp Krk Rõn; lis´t, lis´ti (-s-) Kam Urv Krl Rõu (EMS V: 200)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 566 līs´t, līs´ti; līst, līstu (SW) 'Leiste'; Wiedemann 1893: 512 līs´t, līs´ti; līst, līstu (SW) 'Leiste'; ÕS 1980: 371 liist;
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lîste 'Leiste, Rand, Besatz (eines Kleides etc.), Einfassstreifen, auch von Metall'; MND HW II: 1 lîste 'schmaler Stoffstreifen als Kleiderbesatz, Saum, Kante; Leiste, schmales Holzstück zur Einfassung von Möbelstücken'
Käsitlused: < kasks liste 'Leiste' (EEW 1982: 1306); < kasks lîste (Raun 1982: 75); < asks liste 'liist, latt, ääris' (EES 2012: 240)
Läti keel: lt lĩste, lĩsts Leiste < mnd. līste (Sehwers 1918: 60, 153); lt lĩkste Leiste < nd. līste 'Leiste' (Sehwers 1953: 73); līste Leiste; Fach < mnd. lîste 'Leiste' (Jordan 1995: 75);
Sugulaskeeled: sm liiste, liista, liistake, liisto, liste [1745] pitkä puusäle / Latte, Leiste; krj lisse liiste, päre, reen irtopohja; lv līst hylly; kaistale < lms deskr, vrd sm listiä (SSA 2: 75); sm liiste Latte, Leiset < asks lîste ~ rts list, lista (Bentlin 2008: 233); lv līst Leiste < kasks lîst (Kettunen 1938: 198); lv līst liist; līste (LELS 2012: 171)

määr|kass, -kassi 'pärdik; marakratt' < kasks merkatte, sks Meerkatze

Esmamaining: Hupel 1780: 428
Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 428) määrkas d. 'Meerkatze, Affe'; (Hupel 1818: 132) määrkas, -si d. 'Meerkatze'; (Lunin 1853: 98) määrkas, -si d. 'мартышка'
Murded: määrkass (-kass) 'ahv' Sa Rei Vig Kse Saa Ris Ksi KJn Trv Krk V; määrkas´s 'fig. määrdunud inimene' Han Hää JMd Lai Krk Ran Urv Plv Vas (EKI MK); määrkatt Lüg Jõh (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 655 *mǟr-kas´s´, kas´s´i 'Meerkatze'; Wiedemann 1893: 591 *mǟr-kas´s´, kas´s´i 'Meerkatze'; ÕS 1980: 443 määrkass 'pilt. kriimsilm, kasimatu laps';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mer-katte 'Meerkatze (d.i. langgeschwänzter Affe), cercopithecus'; MND HW II: 1 mērkatte 'geschwänzte Affenart, cercopithecus, von ape unterschieden, als besonders häßliches Tier dargestellt'
Käsitlused: < sks, vrd kasks merkatte, sks Meerkatze (Viires 1969: 350; Raun 1982: 98); < asks merkatte 'pärdik, pikasabaline ahv', sks Meerkatze 'pärdik, merikass' (EES 2012: 297)
Läti keel: lt mẽrkaķis Meerkatze < mnd. mērkatte 'Meerkatze' (Sehwers 1918: 153; Sehwers 1953: 79);
Sugulaskeeled: sm marakatti [1670] Meerkatze < rts markatta (‹ kasks merkatte) (SSA 2: 149); vdj marakatti ahv, pärdik; määrkass; обезьяна, мартышка (VKS: 701); lvS mer kas´s´ Meerkatze, Affe (SLW 2009: 120); lv mēr-kaš̄´, mǟr-kaš ´̄, nǟr-kaš̄´, Affe < kasks merkatte (Kettunen 1938: 220); lv mēr-kaš̄ Affe (Raag 1987: 328); nǟrkaš ahv; mērkaķis; nǟrkaš määrkass; sušķis (LELS 2012: 206)

näär, nääri 'uusaasta' < kasks nie-, ni-jâr 'Neujahr'

Esmamaining: Göseken 1660: 270
Vana kirjakeel: (Göseken 1660) Nijahri pehw 'novus annus'; (Vestring 1720-1730: 148) Neari Pääw 'Der Neujahrs tag'; (Helle 1732: 144) neäri-pääw 'der Neujahrs-Tag'; (Piibel 1739) Ewangelium pärrast Neäri Pühha; (Arvelius 1790: 5) näri päwa; (Helle 1732: 299-300) Neäri ku 'Januarius'; neäri pühha 'Neu-Jahr'
Murded: näär, nääri (-ea-, -iä-) 'uusaasta' S sporL Ris Juu JMd VJg Kod KJn Trv; nääris Khk; pl. näärid (nea-, niä-) Khk Noa Lih Khn Koe; `näärid Kuu; `niijarid Kuu (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 731 nǟri,nǟri, aus nījari, in nǟri-kū 'Januar'; nǟri-päew 'Neujahrstag'; Wiedemann 1893: 662 nǟri,nǟri, aus nījari, in nǟri-kū 'Januar'; nǟri-päew 'Neujahrstag'; ÕS 1980: 469 † näärikuu 'jaanuar';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 nie-, ni-jâr 'Neujahr'; Schiller-Lübben niejâr 'Neujahr; Neujahrsgabe'; MND HW II: 1 nîejâr 'Neujahr; Naujahrstag; Geschenk zum Neujahr'
Käsitlused: < kasks ni-jâr, nie-jâr 'Neujahr' (EEW 1982: 1801; Raun 1982: 109); < kasks niejâr (Liin 1964: 43); < kasks... (Raag 1987: 324); < asks niejār, nijār 'uusaasta' (EES 2012: 330)
Vt nääris

nöör, nööri < kasks snôr(e) 'Schnur'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 238) Iumala Sana on se eike Richt|schnor; (Müller 1600/2007: 420) se eike Richtschnor, seu Te iohataia (17.08.1604) 'juhtnöör'; (Gutslaff 1648: 236) Nörick /o 'Schnur'; (Göseken 1660: 297, 533) nöhr, nöör 'Schnur'; 'nöör (ääris, tress mütsil)' Bort (Gebräm an der Mützen); nöerlijw (nöörpihik) 'Schnürleib'; nöörliweken (käisteta üleriie, nöörpihik) 'leibichen (amiculum)'; (Göseken 1660: 509) möhta nöer 'richt Schnur'; (Hornung 1693: 24) Nöör 'ein Schnur'; (Virginius 1687-1690) peat sedda ühhe Koldse Nööriga Kübbara külge ette pool panema; (Vestring 1720-1730: 152) Nöör, -ri 'Eine Schnure'; (Helle 1732: 146, 306, 322) nöör 'die Schnur'; (Piibel 1739) üks kolmekümne-küünrane nöör ümberringi läks selle ümber ärra; (Hupel 1780: 225) nöör, -i r., d. 'die Schnur'; (Arvelius 1782: 49) olli … nöri katki nühkinud; (Hupel 1818: 154) nöör, -i r. d. 'Schnur, Strickchen'; (Lunin 1853: 118) nöör, -i r. d. 'веревка, бичевка, круглая тесьма'
Murded: nüör, `nüöri R(`nüöri Vai); nöör, nööri (-üö-, -üe-) eP; nü̬ü̬r (-r´), nööri Hää Kod KJn SJn Vil eL (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 751 nȫr´, nȫri 'Schnur, dünner Strick'; Wiedemann 1893: 681 nȫr´, nȫri; nȫr, nȫrä (d) (nōr) 'Schnur, dünner Strick'; ÕS 1980: 469 nöör;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 snôr, snôre 'Schnur, Messschnur, Richtsschnur; Schnur als Band und Schmuck; Gerät zum Fischfang; Bogensehne'; Schiller-Lübben snôr 'Scnur, Meßschnur; Schnur als Schmuck, bes. Haarband; Gerät zum Fischfang'; MND HW III snôr (snoer, snour), snůr 'Schnur, Bindfaden; Strick, Seil, Windetau, Schiffstau, Schnur zum Messen; Leine, Leitseil; Schnur an der Kleidung als Verschluß oder Besatz'
Käsitlused: < kasks snôr ~ rts... (dial.) (EEW 1982: 1803-1804); < kasks snore (Ariste 1933a: 11; Ariste 1972: 96); < kasks snôr(e) (Raun 1982: 109; EES 2012: 331)
Läti keel: lt snuõre Schnur < mnd. snōr 'Schnur' (Sehwers 1918: 55, 159; Sehwers 1953: 113); snuore, snuors Schnur < mnd. snôr (Jordan 1995: 92);
Sugulaskeeled: sm nuora (Agr) rihma, (ohut) köysi / Schnur, Leine; is nōra; krj nuora; Akrj nuor(e̮); vps nor; vdj nōra köysi < skand, vrd mrts snōr 'naru, nuora, nyöri' (SSA 2: 239); sm nyöri (1642 snyöri) nyöri, punos, hihna / Schnur, Band; is nȫrüt nyörit; krj nyöri (rukin)nyöri < mrts snöre 'naru, nyöri' (SSA 2: 249; SKES: 409); is noora (Len, Hev, Kos) nöör (Laanest 1997: 128); vps nor веревка (Zaitseva-Mullonen 1972: 364); lv snùo̯r Schnur < kasks snôr (Kettunen 1938: 376; Raag 1987: 327); snūor nöör; aukla, virve; šnūor nöör; virve, šņore (LELS 2012: 297, 313)

poort1, poordi 'ääris(pael), tress' < kasks borde, sks Borte

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: puord (-t), `puordi 'äär riidel' Kuu VNg Lüg Jõh IisR; poort, poordi (-uo-) 'triip, ehisriba' Krj Mar Vig Kir Koe Sim; por´t, por´di 'pruudipärg' Ris; porde 'tapeedi ülaääris' Ans Han Mih VMr Nõo; porte 'tapeedi ülaääris; seeliku ehisääris' Plt KJn Hls (EKI MK; EMS VII: 684)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 942 pōr´t, pōr´di 'Spitze, Borte, Tresse'; pōr´d, pōri (pt) '= pōr´t'; Wiedemann 1893: 854 pōr´t, pōr´di (pt) (pōr´d) 'Spitze, Borte, Tresse'; EÕS 1930: 811 poort '(palmitsetud) nöör, pael, lint (Posament, Borte, Tresse)'; ÕS 1980: 529 poort 'ääris';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben borde 'Saum, Leiste, Einfassung, Besatz; Brustband, Gürtel'; MND HW I bōrde 'Saum, Einfassung, Borte, Besatz, Brustband, Gürtel'
Käsitlused: < sks Borte ~ ? Bsks Borde (EEW 1982: 2141); < asks bôrde (Ariste 1972: 95); < kasks borde (Raun 1982: 126); < asks borde 'pael, äär, ääris, kant', boord, bort 'külg', sks Borte 'poort, ääris, pael' (EES 2012: 380); < sks Borte 'poort, ehispael' (EKS 2019)
Läti keel: lt † burde [1638 Burrde] Borte, Einfassung, Zierat < mnd. borde (Sehwers 1918: 85, 145); borde, burde < dt. Borde 'Einfassung' (Sehwers 1953: 15, 22); burde Borte < mnd. bōrde (Jordan 1995: 58);
Sugulaskeeled: sm poorti (poortti, poortu) tapetin, kankaan t. vaatteen reunassa oleva koristenauha / Borte < rts bård 'reunus, päärme; reunuskoriste' (‹ sks Borde, Borte ’reuna, reunus’) (SSA 2: 396); lv buò̯r´ Borte, Tresse, Verzierung < Bsks Bord (Kettunen 1938: 32); lv bort poort, äärekaunistus; apmale (LELS 2012: 46)

poort2, poordi 'parras, külg' < kasks bōrt, sks Bord

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 460) laiwa parras 'Bort (Schiffsbort)'
Murded: puord (`puordi), `puordi 'paadiparras' Kuu VNg Lüg Jõh IisR; poord, -i Emm Hää (EKI MK; EMS VII: 684)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 935 *por´t, por´di 'Schiffsbord, Bord'; Wiedemann 1893: 848 *por´t, por´di 'Schiffsbord, Bord'; ÕS 1980: 529 poort, poordi 'ääris'; poordituli 'mer.';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bort 'Rand eines Gefässes, Bettes, Schiffes, einer Glocke'; MND HW I bōrt 'Rand eines Gefäßes; Schiffsbord, Reling, Schiff';
Saksa leksikonid: Kluge: 98 Bord 'Oberster Rand des Schiffes'; (niederdeutscher/niederländischer Ausdruck der Seemannsprache)
Käsitlused: < sks Bord, Bort, vrd kasks bort 'Schiffsbord, Reling, Schiff' (EEW 1982: 135, 2150); < asks boord, bort 'Schiffsbord' (GMust 1948: 24, 87); < asks boord, bort 'külg' ~ sks Bord '(laeva)parras' (EES 2012: 380)
Läti keel: lt † buõrda Bord, Kahneinfassung < mnd. borde (Sehwers 1918: 145); buorda Bord < nd. bōrd (Sehwers 1953: 21);
Sugulaskeeled: sm puorti laivan t. veneen kylki, reelinki / Schiffsbord, Reling < rts bord 'laivan laita, parras; luukku' (SSA 2: 432); vdj bortta parras, poort (VKS: 168); lv bort parras; borts (LELS 2012: 46)

pukk1, puki 'jäär, sokk' < kasks buck, buk 'Bock'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 208) oinas 'Bock (Aries)'; sick /a 'Bock (Hircus)'; (Göseken 1660: 283) Puck 'Bock'; (Hagemeister 1790: 24) pukki-raswaga seggatud; (Lunin 1853: 151) puk, -ki r. d. 'козлы'
Murded: pukk, pugi (pukki) R(pukki Vai); pukk, puki Jäm Khk Mus Pöi Hi sporL KPõ Iis Lai KJn; pukk, puka Muh Hi PJg Ris Pee (EKI MK; EMS VII: 822)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 978 pukk, puki, puka 'Bock, Ziegenbock'; Wiedemann 1893: 887 pukk, puki, puka 'Bock, Ziegenbock'; ÕS 1980: 545 pukk 'jäär, sokk, sikk';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 buck 'Bock'; Schiller-Lübben buck, bock 'Bock'; MND HW I buk, bok (-ck) 'Bock; Schaf-, Ziegenbock'
Käsitlused: < kasks buck, bock 'Bock' (EEW 1982: 2213; Ariste 1972: 98; EES 2012: 390); < kasks buck (Raun 1982: 130); < kasks buk, bok (-ck) (Liin 1964: 63)
Läti keel: lt buks Bock < mnd. buck 'Bock' (Sehwers 1953: 20); buks Bock < mnd. buk 'Bock' (Jordan 1995: 58);
Sugulaskeeled: sm pukki [1601] urosvuohi / Bock; is pukki vuohipukki; krj pukki vuohipukki; härkä; sahapukki < rts bock 'pukki', vrd kasks buck, sks Bock (SSA 2: 419); vdj bukka sikk, sokk; jäär; козёл, баран (VKS: 174); vdj pukki sokk (VKS: 972); is pukki (Mii, Hev) sokk (Laanest 1997: 155); lvS kabr, pukki Bock, Ziegenbock (SLW 2009: 75, 154); lv bok̆kà Bock < kasks buck (Kettunen 1938: 25); lv bokā sikk, sokk; āzis (LELS 2012: 45)

pukk2, puki 'alus, toes' < kasks buck, buk 'Bock, Gestell'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 195) puk, -ki r. 'kleines Gerüste; Stellage; Stützen in Kornhaufen auf dem Felde'; (Lunin 1853: 151) puk, -ki r. 'подмостки, лѣса,'
Murded: pukk, pukki 'alus; toes; kutsari istekoht' RId; pukk (-k´k), puki Sa Muh Käi Vig Kse Var Aud Tor HMd Nis Kos JJn Koe Kad Sim I Äks Plt eL; pukk, puka Muh Hi L Ris (EKI MK; EMS VII: 822)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 978 pukk, puki, puka 'Bock, Gestell, Kutschbock'; Wiedemann 1893: 887 pukk, puki, puka 'Bock, Gestell, Kutschbock'; ÕS 1980: 545 pukk;
Saksa leksikonid: MND HW I bok, buk (-ck) 'Bock, Schragen, Gestell zum Auflegen'
Käsitlused: < kasks buck, bock ~ Erts bukk 'Bock, Gestell' (EEW 1982: 2213-2214); < vrd kasks buck 'jäär' (Raun 1982: 130)
Läti keel: lt buka Kutschbock; dicker Kopf an der Schneidebank, der das zu schneidende Holz andrückt, festhält < mnd. buk 'Bock' (Jordan 1995: 58);
Sugulaskeeled: sm pukki (yhd. sahapukki, kuskipukki, joulupukki, syntipukki jne.) [1601] urosvuohi / Bock; is pukki sahapukki; krj pukki sahapukki < rts bock (yhd. sågbock, kuskbock, julbock, syndabock jne.) (SSA 2: 419); lvS pukki Kutschbock; lv bok̆kà (SLW 2009: 154); lv buk̄ (Kutscher-)Bock < vrd lt buk̄s (Kettunen 1938: 31)

raam, raami 'ümbritsev ääris' < kasks rame 'Rahmen'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 39) rahm, rahmi∫t 'Todtenbahr'; (Gutslaff 1648: 207) Ramm 'Bâre, Todten-Bâre'; (Göseken 1660: 586) Raam, -i (kanderaam) 'Bahr darauff man etwas träget'; (Göseken 1660: 628) Sitta Raam (sõnnikukanderaam) 'Mist-Baar'; (Göseken 1660: 633) Surnu Raam 'Todten-Baar'; (Göseken 1660: 587) Raamit 'Raamen / Fenster oder Neyerämen'; (Hornung 1693: 24) Raam 'ein Rahmen darauff was wirket wird'; (Vestring 1720-1730: 195) Raam, -mi 'Die Todten-baar'; (Helle 1732: 164, 322) raam 'der Rahmen'; (Piibel 1739) pannid neid wodide ja ramide peäle; (Hupel 1780: 251) raam, -i r., d. 'Rahmen'; (Hupel 1818: 197) raam, -i r. d. 'Rahmen; Trage; Todtenbahre'; (Lunin 1853: 153) raam, -i r. d. 'пяльцы, носилки'
Murded: raam, `raami R(`raami Vai); raam, raami (-oa-, -ua-) eP; raam´, raami eL (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 424, 1031 krām, krāma '= rām'; rām, rāmi 'Rahmen, Sänfte'; Wiedemann 1893: 934 rām, rāmi (krām) 'Rahmen, Sänfte'; ÕS 1980: 567 raam; Tuksam 1939: 785 Rahmen 'raam; raamistik; šassii';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rame 'Rame, Einfassung; bes. der Scherrahm u. der Wandrahm der Weber, Tuchbereiter, Färber; Fensterrahm'; Schiller-Lübben rame, ramen 'Rahm, Einfassung, bes. der Wandrahm, der zur Bereitung (zum Trocknen) des Tuches'; MND HW I rāme, rām 'Einfassung von Gebäudeöffnungen, Fensterrahmen; hölzernes Gestell, Rahmen zum Trocknen und zur weiteren Bearbeitung von Tuchen, Wandrahm'
Käsitlused: < kasks rame 'Rahm, Einfassung', vrd sks Rahmen (EEW 1982: 2365-2366); < kasks rame (Raun 1982: 137); < kasks rame, ramen (Ariste 1963: 102; Liin 1964: 54; EES 2012: 411)
Läti keel: lt rãmis Rahmen < mnd. rame (Sehwers 1918: 156); lt rãmis Rahmen < dt. Rahm (Sehwers 1953: 98); rāmis, rāms Rahmen < mnd. rame (Jordan 1995: 84);
Sugulaskeeled: sm raami [1804] kehys / Rahmen < rts ram 'kehys' ( ‹ kasks rame 'Rahmen'); is rāmi; vdj rāmi < ee ~ sm; krj roama; Akrj rama; vps ram < vn рам (SSA 3: 33); lv rō̬m Rahmen < sks (Kettunen 1938: 344-345); lv rǭm raam; rāmis; pūrǭm puuraam; koka rāmis (LELS 2012: 260, 273)

rant, randi '(talla)äär, serv' < kasks rant, sks Rand

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 293; 214) Witsaga wanna Taalder 'Der Rand um eine Müntze'; Särwe / Sörwe 'Der Rand am Geschirr'; (Hupel 1780: 448) äär r., weer d. 'Rand'; wits r. d. 'Rand an Münzen, und um Korallen'; parras r. 'Rand am Grabe'; sörw, särwe r.; kerre, huul d. 'Rand am Gefäß'; uur, huurde r., d. 'der unterste Rand an Gefäßen'
Murded: rant, `randi R(`ranti Vai); ran´t, randi (-n´-) S Lä Saa Juu KuuK Jä Kad VJg Kod Plt KJn Trv Krk Puh Ote V; kran´t, kran´di Jäm Plt; pran´t, pran´di Vig (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1022 ran´t, ran´i 'Rand'; Wiedemann 1893: 926 ran´t, ran´i 'Rand'; ÕS 1980: 574 rant 'serv, äär, ääris';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rant 'Rand, Umfang, Kreis'; MND HW II: 2 rant (Pl. rande) 'Einfassung (an Kleidungsstücken oder Schuhen); Beschlag des Schildes; obere Begrenzung eines Gefäßes'
Käsitlused: < kasks rant 'Rand', vrd sks Rand (EEW 1982: 2413); < kasks rant (Raun 1982: 139); < asks rant ~ sks Rand 'äär, serv; ääris' (EES 2012: 419)
Läti keel: lt † rañte Rand, Kante < mnd. rant 'Rand' (Sehwers 1953: 98);
Sugulaskeeled: sm rantu [1787] raita, juova, viiru; kengän reunos / Streifen (z. B. im Stoff), Keder (am Schuh) < mrts rand 'reuna, reunus; laita; juova, raita; kengän reunos'; is rantti kengän (pohjan) reunos; krj rantu raita < sm; krj rantta, rant(t)u (kengän) reunos < vn рант; lv rānta kolo, juova, viiru < lt (‹ ee) (SSA 3: 48); lv rānt̆ta kerbe, strich, streifen < lt ranta (Kettunen 1938: 331)

toot, toodi 'riideriba seeliku all ääres' < kasks stôt 'Rockstoß'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 250) toot, -i r. 'Stooß'
Murded: tuot, `tuodi R(`tuoti Vai); toet, toodi Sa Muh Lä Ris; toot, toodi (-uo-) Hi L Ha JMd Koe Kad VJg Sim I Plt; tu̬u̬t´, toodi Hää KJn Hls Hel T sporV (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1302 tōt, tōdi 'Stoss, aufgenächter Futterstreifen als Einfassung des Weiberrockes'; tōt-lapp 'Stosslappen, aufgenähtes Stück am Segel'; Wiedemann 1893: 1179 tōt, tōdi 'Stoss, aufgenächter Futterstreifen als Einfassung des Weiberrockes'; tōt-lapp 'Stosslappen, aufgenähtes Stück am Segel'; EÕS 1937: 1560 toot 'riideriba seespool seeliku all-äärel'; ÕS 1980: 719 toot 'riideriba seeliku allääre kaitseks kulumise vastu';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben stôt 'Stoss; ein Stück Werks, Arbeit oder Zeit'; MND HW III stôt (stoet, stoit) 'Landscheide, Grenze (Lifl.); Stoffstreifen zur Verstärkung des Saumes, Rockstoß'
Käsitlused: < kasks stôt 'Stoss' (EEW 1982: 3234-35); < asks stōt 'riideriba seeliku palistuse kaitseks' (EES 2012: 540); < asks stōt 'seeliku palistust kaitsev linase riide riba' (EKS 2019)
Läti keel: lt † stuõte Saum, Vorstoß am unteren Rande des Weiberrocks < mnd. stōt 'Stoß' (Sehwers 1918: 52, 161); lt stuõte der Saum, Vorstoß am unteren Rande des Weiberrockes < nd. stōt 'Stoß am Frauenkleid' (Sehwers 1953: 127); stuote Saum, Vortsoß am unteren Rand des Weiberrocks < mnd. stôt 'Stoß; Stoffstreifen zur Verstärkung des Saumes, Rockstoß' (Jordan 1995: 99);
Sugulaskeeled: lv stùo̯`t´ Stoss am Frauenrocke; Stollen asm Hufeisen < kasks stôt (Kettunen 1938: 384)

tääv, täävi '(laevas)' < kasks steven, rts stäv

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: tiev, `tievi 'tugev püstpuu laeva ees- ja tagaotsas' Jõe Kuu Hlj VNg(`tievi); tiev, tievi Kad; tääv, täävi (-eä-) Sa Hi Rid Mar Kse Han Var Tõs Hää; tääve Aud; tääb, tääbi Rid Mar; teav, teavi Muh; tävi Khn; steev, steevi Ris (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1256 tǟw, tǟwi (P) 'Steven, Schiffsteven'; Wiedemann 1893: 1137 tǟw, tǟwi (P) 'Steven, Schiffsteven'; ÕS 1980 tääv 'laeva ninas või päras kiilust tekini ulatuv tugev puu või raud';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 steven 'Vorderbalken, Schnabel des Schiffes'; Schiller-Lübben steven 'Vordertheil, Schnabel des Schiffes' [steven ist ein starkes, krumm laufendes Holz, das auf dem vorsten (vorde-) oder hintersten (achtersteven) Ende des Kieles fast lothrecht ruht]; MND HW III ○steven 'vorderer Bauteil des Schiffes, Vordersteven'
Käsitlused: < sm täävi (‹ rts stäv ‹ kasks steven) (EEW 1982: 3466); < germ, vrd kasks steven, rts stäv (Raun 1982: 189); < kasks steven 'Steven, Vordersteven' (GMust 1948: 21, 94); < hol steven 'post, tääv' (Mereleksikon 1996: 12); < asks steven 'laeva esiosa; tugev puu laeva otstes', rts stäv 'tääv' (EES 2012: 568); < asks steven, rts stäv (EKS 2019)
Läti keel: lt tẽviņš Vorder- und Hintersteven am Schiffen < dt. Steven (Sehwers 1953: 142);
Sugulaskeeled: sm tievi, täävi < rts stäv 'kaula' (SKES: 1286)

ääs, ääsi 'sepikoja kolle' < kasks ese 'Esse'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 36) ehs, ehsest 'Amboß'; (Göseken 1660: 741) ehs 'Ambos'; (Göseken 1660: 592) Rauda Eet (sepaääs) 'Hammerschlag'; Rauda eget 'Hammerschlag'; Rauda Ehet 'Hammerschlag'; (Helle 1732: 133) lõõtsa-essine 'die Esse in der Schmiede'; (Hupel 1780: 366) ääks d.; lõõtsa esine r. 'Esse in der Schmiede'; (Lunin 1853: 6) ääks, -i r. d. 'кузнечный горнъ'
Murded: ääs, `ääsi R(`ääsi Vai); ääs, ääsi Sa Hi sporL(-s´); ääs (eas, ias, jääs, jääs) K I; ääs´, ääsi eL (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 88 ǟz´, ǟzi; lȭtsa-ǟz´ 'Esse'; Wiedemann 1893: 78 ǟz´, ǟzi; lȭtsa-ǟz´ 'Esse'; ÕS 1980: 820 ääs, ääsi 'kolle sepikojas';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben ese 'Esse, feuerherd des Metallarbeiters'; MND HW I ēse (esse) 'Esse, Feuerherd des Metallarbeiters; Schmiedeesse';
Käsitlused: < kasks ese 'Esse' (EEW 1982: 4070; Raun 1982: 217; Liin 1964: 51; Ariste 1972: 97; EES 2012: 632)
Läti keel: lt ẽze Feueresse < mnd. ēse (Sehwers 1918: 147; Sehwers 1953: 34); ēze Feueresse < mnd. ēse (Jordan 1995: 62);
Sugulaskeeled: lv ēzə̑ Esse < kasks Ese (Kettunen 1938: 49); lv ēzõ ääs; ēze (LELS 2012: 60); vdj gorno ääs; горн (VKS: 235)

öös, öösi 'aas; augu ääris' < kasks öse 'Öse'

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: (Helle 1732: 149) ösike 'ein Schleifgen'; (Hupel 1780: 439) wastowotja r.; wastus r., d. 'Oes bey dem Haken der Bauer-Röcke'; (Hupel 1780: 229) ösikenne r. 'ein Schleifchen'; (Hupel 1818: 162) ösikenne r. 'ein Schleifchen'; (Lunin 1853: 124) ösikenne r. 'бантикъ; петелька'
Murded: üös, `üösi R(ües VNg IisR); öös, öösi (üö-) Khk Emm Kse K(ües VMr Kad VJg Sim) (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 802 ȫz´, ȫzi 'Oese, Schleife'; Wiedemann 1893: 728 ȫz´, ȫzi 'Oese, Schleife'; ÕS 1980: 821 öös, öösi 'aas, silmus; saapasilm';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 ose 'ringförmiger Handgriff, Oese, Schlinge zum festhalten'
Käsitlused: < kasks ose 'Öse, Schleife' (EEW 1982: 4075; Raun 1982: 217; EES 2012: 634)
Läti keel: lt iẽzes (metallene) Ösen < dt. (Sehwers 1918: 63, 68); lt ẽze Öse, Schlinge < nd. ö̃s 'Schlinge' (Sehwers 1953: 34);
Sugulaskeeled: lv li’ek̆k-ōzə̑ Öse an der Pastel (Kettunen 1938: 192); lv ǭz (anuma) kõrv, öös; (tases) osa, (pulksetņa) gredzens (LELS 2012: 221)

veebiliides @ veebihaldur