[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

aalandi|juur, -juure 'vaak (rohttaim) (Inula helenium)' < kasks ālant, âlantwort 'Alantwurzel' Osaliselt tõlkelaen.

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 312) Alandi Juur, Alandi Rocht 'Aland'; (Helle 1732: 297) Alandi jured 'Alant-Wurzel'; (Hupel 1766: 21) Kewwade kaewa ennesele üles need Alandi juured; (Hupel 1780: 141) alandi juur (r.) 'Alantwurzel'
• Murded: aalant, aalandijuur Jäm (EMS I: 49); aalant, aalandijuur Jäm Khk Vll Rei Kul Koe Trm (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 ālandi-, ālanti-jūr´ 'Alantwurzel'; Wiedemann 1893: 60 ālandi-, ālanti-, ārlanti-jūr´ 'Alantwurzel'; Wallner 1929: 5 aalandi juur 'vaagi juur (Radix helenii)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 alant 'Name einer würzhaften Pflanze'; Schiller-Lübben âlantwort 'Alantwurzel'; MND HW I ālant (d) 'Alantwurz, Glockenwurz';
• Käsitlused: < sks Alantwurzel (Teilübersetzung) (EEW 1982: 3); < kasks ālant (-d) (Liin 1964: 58)
• Läti keel: lt ālants Alant (Pflanze) < mnd. ālant (Sehwers 1953: 6); ālanda, ālande < mnd. ālant 'Alant' (Jordan 1995: 53);
• Sugulaskeeled: sm oolanninjuuri [1644 Olandin juuri; 1788 aalanninjuuri] isohirvenjuuri / Alant < rts, vrd mrts aland, rts ålandsrot, kasks alant (SSA 2: 269)

aarduk, aarduki 'roguskinuustik (ihu pesemiseks)' < kasks hârdôk 'Haartuch'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `(h)aarduk R; `aarduk ViK(`uar- Kad); `aar|dok, -tok L; `aalduk, -i K(aal- Juu JMd, `oal|duk Amb, `oaldruk HJn); `aardük R Hi (EMS I: 49, 57, 58); haartükk 'pesunuustik' RId TaPõ; haalduk Jä; aadukas 'roguskinuustik' Hlj (Saareste III: 211)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 69 *hārdok, hārdoki 'Haartuch'; Wiedemann 1893: 61 *hārdok, hārdoki 'Haartuch';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 hârdôk 'Haartuch (zum Seihen); härenes Gewand'; Schiller-Lübben hârdôk 'Haartuch'; MND HW I hârdôk, hâredôk 'Haartuch';
• Käsitlused: < kasks hârdôk 'Haartuch' (EEW 1982: 243)
• Läti keel: lt ãzduōgs, ãzduoks Haartuch < kasks hārdōk (Sehwers 1918: 27, 142); ãduags ein aus Leingarn gestricktes oder aus Leinwand genähtes Säckchen, welches früher in der Badestube mitgenommen wurde, um sich damit zu waschen < nd. hārdōk 'Haartuch' (Sehwers 1953: 5); āzduogs Haartuch < nd. hārdōk 'Haartuch' (Sehwers 1953: 7)

andel, andeli 'käepide' < asks handel 'Hantel'

• Murded: `andel(i) 'ankruvinna, kaevupööra vms osa' Kuu VNg Vai; andel Emm; pl. `andled Hää; `ang͔el Rei Khn(-õl); (EMS I: 342)
• Käsitlused: < asks, hol handel 'Hantel' (Vaba 2016: 253)
• Sugulaskeeled: vdj anteli (ankru)vinna ehk -peli käepide (VKS: 132)

antvärk, -värgi 'käsitööline' < kasks hant-werk 'Handwerk'

• Esmamaining: Arvelius 1790
• Vana kirjakeel: (Stahl LS II 1649: 635) üx Ammetmees kudt üx Kaupmees 'ein Handwercker wie ein Kauffman'; (Arvelius 1790: 181) hantwerki mees
• Murded: `antvärk eP(-verk Rid Hää); `antvärk M T; `antvärki, -verki R; `hantvärk V (EMS I: 376)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 39 hant-vär´k, -wär´gi 'Handwerk(er)'; hant-werkel, -wer´kli 'Handwerker'; hant-wärkre, -wärkre (d) 'Handwerker'; hant-wär´gi-inimene 'Handwerker'; Wiedemann 1893: 34 hant-vär´k, -wär´gi 'Handwerk(er)'; hant-werkel, -wer´kli 'Handwerker'; hant-wärkre, -wärkre (d) 'Handwerker'; hant-wär´gi-inimene 'Handwerker'; Saareste IV: 830 † antvärgid 'käsitöölised, keskkiht alevis, linnas'; EÕS 1925: 85 hantvärk 'käsitööline'; ÕS 1980: 48 † antvärk 'käsitööline; ametimees';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben hant-werk 'Thätigkeit mit der Hand; das mit der Hand gemachte; die Gesamtheit der Handwerker, Mitglieder der Zunft'; MND HW I hantwerk 'Händewerk, Arbeit der Hände; Handwerk, sowohl Beruf an sich wie die Tätigkeit'; hantwerke, hantwerker 'Handwerker';
• Käsitlused: < kasks hant-werk 'Handwerk' (EEW 1982: 82; Raun 1982: 4; EES 2012: 52); < kasks ~ sks (SSA 1: 140)
• Sugulaskeeled: sm hantvärkki, -verkki [1637] käsityö / Handwerk; hantvärkkäri, -verkkari [1727] käsityöläinen < rts hantverk, hantverkare (‹ kasks hantwerk resp. sks Handwerk) (SSA 1: 140)

apostel, apostli 'Kristuse jünger; mingi õpetuse kuulutaja' < kasks apostel 'Apostel'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 44) Apostel, Apostlit, Apostelix, Apostlill, Postlilt; (Müller 1600/2007: 102) sē Pöha Apostle Pauluße kaas (28.12.1600); (Rossihnius 1632: 49) omma Apohstlide söamet lebbi o͠ma pöha Waimo ollet leutnut; (Stahl HHb II 1637: 87) Apo∫tlide auwus kogko 'die ehrliche ver∫amlung der Apo∫teln'; (Gutslaff 1647-1657: 281) neihnde KatteToistKümmend (postlide) kahn; (Göseken 1660: 283) Postel, -i 'Apostel'; (Göseken 1660: 316) Jnger, postel 'Junger Schüler'; (Hupel 1780: 142) apost|el, -li r., d. 'der Apostel'; (Lunin 1853: 14) apostel, -tli r. d. 'Апостоль'
• Murded: `aabostel R; `apo·stel ~ `abo·stel eP(`aabo·stel JMd, aabostel Koe Iis Trm); `apoo·stel ~ `apoo·stli eL(apostol Se Lut) (EKI MK); `poostel, `poostle 'nõid; keelepeksja' Hää Saa M San VLä(`pu̬u̬s´tli) (EKI MK); `pu̬u̬stli (-ss-) 'pühakupilt' Se Lut
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 68 āpostel, āpostli, āpostle (d) 'Apostel'; Wiedemann 1893: 37 apostel, apostli, apostle (d) 'Apostel'; Wiedemann 1893: 854 pōstel säh! (S) 'Ausdruck der Verwunderung' = tohoh nurjatu!; Saareste III: 693 apostel 'evangeeliumi kuulutav Kristuse saadik'; ÕS 1980: 50 apostel 'Kristuse jünger';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben apost 'Apostat'; MND HW I apostel, appostel(e) 'Apostel, Sendbote';
• Käsitlused: < sks Apostel ~ kasks apostel (EEW 1982: 84); < kasks apostel 'Apostel, Sendbote' (Ariste 1963: 88; Liin 1964: 40; Raun 1982: 5); < sks Apostel (SSA 1: 79)
• Läti keel: lt apustulis [1585 Apo∫telle] Apostel < mnd. apostel (Sehwers 1953: 4; Jordan 1995: 54);
• Sugulaskeeled: sm apostoli [Agr] Apostel < mrts ap(p)ostol, apostel; is apostoli; vdj apostoli; krj apostola < vn апостол (SSA 1: 79); vdj apostoli (VKS: 136); lvS apustil, -d Apostel (SLW 2009: 47); lv ap̆pùstə̑ĺ, āp̆pustə̑ĺ Apostel (Kettunen 1938: 12, 19); lv apostõl apostel; apustulis (LELS 2012: 32); vdj apostola apostel (VKS: 115)
• Vrd jünger

essel|kopp, -kopi 'masti ja tengi ühenduskoht' < asks eselkop 'Eselskopf'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: esselkopp, essenkopp 'masti ja tenga ühenduskoht' Hi (EMS I: 816); eiselkop, eisenkop Emm; `eisenkopp Pöi Khn; eesenkopp Hää (EMS I: 635)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 114 *esselkop, esselkopi (D) 'Eselshofd (zur Verbindung von Mast und Stange)'; Wiedemann 1893: 103 *esselkop, esselkopi (D) 'Eselshofd (zur Verbindung von Mast und Stange)';
• Saksa leksikonid: MND HW I ēsel(s)kop 'Kopf eines Esels; Dummkopf'
• Käsitlused: < vrd kasks eselskop '(Schimpfw.) Eselskopf' (EEW 1982: 216); < asks eselkop 'Eselshofd' (GMust 1948: 36, 74); < hol ezelshoovd 'eeslipea 'seadis taglasepeele ja selle pikenduse ühendamiseks'' (Mereleksikon 1996: 58)
• Sugulaskeeled: sm eeselhuuvu eselshuvud (in der Seeterminologie) < rts esel(s)-huvud (EEW 1982: 216)

evangeelium, evangeeliumi < kasks ewangelium, lad euangelium

• Esmamaining: ametivanne 1535
• Vana kirjakeel: (ametivanne 1535, ‹ EKVTS 1997: 61) Jumall awytacko ninck theme kallis euangelium; (ametivanne 1570, ‹ EKVTS 1997: 79) mynd Jumall awytacke, ninck theme kallis Euangelion; (kohtuvanne 1600, ‹ EKVTS 1997: 96) Jummal ninck temma kallis Ewangelium mind peap awwitama!; (Müller 1600-1606: 63) Ninck on se|sinane eßimene Euangelium; (Müller 1600/2007: 64) neet Euangeliumit (18.12.1600); (Stahl HHb I 1632: 16) Pöha Waim on münd lebbi se Evangelium kutznut 'der heilige Geist hat mich durchs Evangelium beruffen'; (Rossihnius 1632: 73) lebbi se Evangelium heickanut; (Piibel 1739) Juda-rahwale tulleb armo lota ewangeliummi läbbi; (Hupel 1766: 34) meie kalli lunnastaja Jesusse sanna, mis sa ewangeliummi sees nenda loed; (Hupel 1780: 149) ewangelium, -i r., d. 'Evangelium'; (Lunin 1853: 21) ewangelium r. d. 'Евангелiе, благовѣстiе'
• Murded: `evangee·lium (e·van-), -i 'UT osa' sporeP Ran; `ehvangee·lium, -i sporeP eL; `e·hvangiljum, -i R; evangel, -i VNg Hää Lei; ehvangel, -i Krk Har; ehvan(d)ki̬i̬l Krl Rõu (EMS I: 842-843)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 95, 120 ehwangelium, -i '= ēwangelium'; ēwangelium, -i 'Evangelium'; Wiedemann 1893: 104 *ewangelium, -i (ehwangelium, ēwangelium) 'Evangelium'; ÕS 1980: 120 evangeelium, -i 'kristlik kuulutus; Jeesuse elust jutustav raamat (piiblis)';
• Saksa leksikonid: MND HW I ewangelium 'Evangelium'
• Käsitlused: < sks Ewangelium (EEW 1982: 219); < kasks ewangelium (Ariste 1963: 89; Liin 1964: 39)
• Läti keel: lt evaņģēlijs evangeelium (ELS 2015: 124);
• Sugulaskeeled: sm evangeliumi [Agr] Evangelium < mrts euangelium ~ lad euangelium 'hyvä sanoma' (SSA 1: 110); vdj evankeljumi, jevangeli(a) evangeelium; евангелие (VKS: 222, 317); lv evangēlium evangeelium; evaņģēlijs (LELS 2012: 60)

haakima, haagin 'haagiga kinnitama, haaki panema' < kasks hâken 'haken', ee haak

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `aakima VNg Khk Hää (EMS I: 48)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 hākima, hāgin 'haken, einhaken'; Wiedemann 1893: 60 hākima, hāgin 'haken, einhaken'; ÕS 1980: 144 haakima;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hâken 'mittels eines Hakens greifen, einhaken, festhaken'
• Käsitlused: < ee haak ~ kasks hâken, vrd sks haken (EEW 1982: 238); < sks, asks haken (EES 2012: 64)
• Läti keel: lt āķêt haken < mnd. hāken (Sehwers 1953: 5); lt āķēt haken, häkeln < mnd. hâken 'einhaken, festhaken' (Jordan 1995: 53);
• Sugulaskeeled: vdj haakkia kala püüda (västraga, õngega); ловить рыбу (острогой, крючком) (VKS: 242); lv ǭik je'ddõ pānda haaki panna, aizkrampēt (LELS 2012: 216)
• Vt haak

haalima, (ma) haalin 'haalama, köitpidi vedama' < kasks hālen 'ziehen, holen'

• Murded: `aalima '(laeva) köit- või trossipidi vedama' Kuu VNg Sa Hää Ris; `aalma Tõs Khn (EMS I: 49-50)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 60 hālama 'anholen, anziehen (ein Tau)'; ÕS 1980: 144 haalama 'mer. kal. (laeva, võrku) köit- või trossipidi vedama';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hālen 'ziehen, holen; jem. etw. weiter vorn Liegendes einholen, z.B. vorausgefahrene Schiffe'
• Käsitlused: < ee haalama (EEW 1982: 240); < kasks hālen 'ziehen, holen' (Raag 1997: 188)
• Sugulaskeeled: sm haalia [1605] koota, kahmia, noutaa, hakea < sm haalata, lms deskr (SKES: 46; SSA 1: 125); sm haalia [1605] < sm haalata (‹ rts hala 'hilata, nostaa, haalia' (Häkkinen 2004: 156)

härm, härmi 'meelehärm, -paha' < asks harm 'Harm'

• Esmamaining: Piibel 1739
• Vana kirjakeel: (Piibel 1739) Mo hing jooksed wet melehärmi pärrast; Kennele halp poeg sündinud, se on temma mele-härmiks
• Murded: arm 'meelehärm' Kuu (EMS I: 432); `miele harm Kuu; meele ärm Jäm Tõs Tür Lai VlPõ Nõo; miele ärm Kos Trm (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 84 här´m, här´mi; mēle-här´m (bl) 'Gram, Harm, Kummer'; Wiedemann 1893: 75 här´m, här´mi; mēle-här´m (bl) 'Gram, Harm, Kummer'; ÕS 1980: 173 härm, härmi 'mure, meelepaha';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 harm 'Leid, Schmerz'
• Käsitlused: < kasks harm ~ sks Harm (EEW 1982: 455; EES 2012: 85); < kasks harm 'mure' (Raun 1982: 16); < sks Harm (SSA 1: 143)
• Sugulaskeeled: sm harmi (1622) Kummer, Verdruß, Ärger < rts harm 'mielipaha, -harmi, suuttumus' (SSA 1: 143)

iiling, iilingu 'tuule-, sajuhoog' < asks īlinge 'Ungestüm, Windstoß', vrd Erts īling

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 47) Iling 'ein eiliger Sturm der bald nachläst (Reval)'; (Helle 1732: 99) iling 'ein eyliger Sturm der bald nachläßt'; (Hupel 1780: 161) iling H. 'ein plötzlicher kurz währender Sturm'
• Murded: iiling, -i 'iil; puhang' Rid Kse; iiling, -u Tõs Hää; iiling(as), -a Sa Rei (EMS I: 896); iling, -i 'iil; hoog' Hi Rid Kse; iling, -e Ris; iling, -u Phl L; illing(as), -a Sa (EMS I: 937)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 145 hīl, -i, -e 'plötzlicher Sturm'; hīliṅg, -i, -a '= hīl´'; hīlega 'eilig'; Wiedemann 1893: 132, 133 hīl, -i, -e (hīling, hiling, hilingas) 'plötzlicher Sturm'; hīliṅg, -i, -a 'hīl´'; hīlega 'eilig'; ÕS 1980: 181 iiling 'iil, puhang';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben ilinge 'Eile, Ungestüm'; MND HW II: 1 îlinge 'Eile; plötzlich auftretender Wirbelwind, Sturm, Gewitterbö';
• Käsitlused: < rts il, īl (EEW 1982: 495); < Erts íl (märksõnaks iil ’tuulehoog’) (Raun 1982: 17); < Erts îl´ ~ īliŋg 'tuulehoog' (Ariste 1933a: 18); < kasks īlinge 'tuulenpyörre, myrsky' (SSA 1: 222); < asks īlinge 'rutt, kiirustamine; tormakus' (EES 2012: 90)
• Läti keel: lt ĩliņš ein scharfer Wind, der Windstoß, die Windsbraut < mnd. īlinge 'Ungestüm, Sturm' (Sehwers 1953: 42);
• Sugulaskeeled: sm iili, iilinki [1670] puuska, vihuri, sadekuuro; halu, himo, kiihko, päähänpisto / Bö, Schauer; Lust, Eifer, Laune, Einfall < rts il, mrts īl 'puuska, tuulispää'; krj iilistyö suutua < sm; lv īl´ing tuulenpuuska, -pyörre < kasks īlinge (SSA 1: 222); lv īl´iŋG starker Sturm, Windstoss, Wirbelwind < kasks ilinge (Kettunen 1938: 80); lv īļing keeristorm; viesulis, viesuvētra (LELS 2012: 74)

junkur, junkru 'noor aadlik; sõjakooli õpilane' < kasks junker, juncher 'Junker'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660) jun(c)ker 'Junker'; (Vestring 1720-1730: 54) Junkur, -ro 'Der Amptmann'; (Helle 1732: 102) junkur, -kro 'der Amtmann'; (Helle 1732: 347) Möldri sead ning junkro hobbosed on ikka lihhawad 'der Müller ihre Schweine und des Amtmanns Pferde sind allzeit am fettsten'; (Hupel 1780: 165) junkur, junker r., d. 'der Amtmann, Verwalter'; (Arvelius 1782: 36) panni … teda wimaks junkruks; (Hupel 1818: 59) junker od. junkur, -kro r. d. 'Amtmann, Verwalter'; (Lunin 1853: 40) junker, -kro r. d. 'управитель, прикащикъ на мызъ'
• Murded: `junkur, `junkuri 'noorparun; mõisateener' R Mär; `junkur, `junkru eP Trv; `junkru, `junkru V; `junker, `junkri Jäm Khk (EMS II: 190)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 187 juṅker, juṅkri '= juṅkur'; juṅkur, juṅkru 'Amtmann, Gutsverwalter, Junker'; Wiedemann 1893: 169 juṅker, juṅkri '= juṅkur'; juṅkur, junkru (juṅker) 'Amtmann, Gutsverwalter, Junker'; ÕS 1980: 205 junkur 'endisaegne preisi aadlik; feodaalmõisnik; sõjakooli õpilane Venemaal; van mõisavalitseja';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 junker, juncher, yuncker 'junger Edelmann, nicht erwachsener Sohn eines Edelmanns, adliger Gutsherr'
• Käsitlused: < kasks junker, vrd kasks junkher, junchere (EEW 1982: 571; SSA 1: 248); < kasks junker, juncher (Raun 1982: 21; Liin 1964: 44); < kasks junker, juncher 'Junker' ~ rts jun(c)ker, vrd mrts junker (Raag 1987: 338, 341); < asks junker, juncherre 'junkur' (EES 2012: 101)
• Läti keel: lt juñkurs (1638 Junckars) Junker < mnd. junker (Sehwers 1918: 88, 148; Sehwers 1953: 44); junkurs Junker, Jungherr, junger Adliger; Gutsverwalter, Amtmann; Junker (Militär) < mnd. junker 'Sohn aus adligem Geschlecht, junger Edelmann; adliger Gutsherr' (Jordan 1995: 64-65); ka͠mbarjuñkurs Kammerjunker (Sehwers 1918: 149);
• Sugulaskeeled: sm junkkari, junkkeri [1614] aatelisnuorukainen, nuoriherra; vallaton nuorukainen / Junker; eigensinniger wilder junger Mann < mrts junker, junkare, ionkare 'nuoriherra, nuori ylimys, junkkari' (‹ kasks junker, junkher) (SKES: 124; SSA 1: 248); krj junkura, junkuri junkkari < ? sm (SSA 1: 248); lv jūŋk̆kar, juŋ̄k̆kə̑r Junker [lvS piški izand] (Kettunen 1938: 98); lv jūnkar junkur; junkurs (LELS 2012: 95)

jänn, jänni 'ummik, kitsikus' < ? asks jan

• Murded: jän´n 'kimbatus; kitsikus; kaotus(seis) kaardimängus' sporeP eL; jänn hvR (EMS II: 307-308)
• Eesti leksikonid: VSS 1917: 54 jänn 'murt. soperrus'; keel jääb jänni 'kieli kangistuu'; EÕS 1925: 147 jänn; ÕS 1980: 211 jänn 'ummik, väljapääsmatu seisund, kimbatus; ka kaardimängus'
• Käsitlused: < asks Jan(n) (Ariste 1937: 133; Raun 1982: 23); < asks jan 'jänn, kitsikus' (‹ asks isikunimi Jan) (EES 2012: 105)
• Läti keel: lt janis › palikt jaņuos Schneider, sein, werden < nd. jann (Wenn einer im Spielen ein doppeltes Spiel verliert, so sagt man in Bremen: He hett Jann verlaren.) (Sehwers 1953: 43); lt palie̯g jan´es (beim Kartenspiel) (Kettunen 1938: 84);
• Sugulaskeeled: lv ja’ńńə̑z im Stich, in Verlegenheit (Kettunen 1938: 84)

kaamel, kaameli 'kandeloom kõrbes (Camelus)' < kasks kamêl 'Kamel'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 122) Sest se koggodus neist kamelist sahb sinno katma; (Stahl HHb III 1638: 19) Se∫t ∫e kogko nei∫t Kameli∫t 'Denn die Menge der Camelen'; (Stahl LS II 1649: 632) eth üx Kameel lebbi öhe Nöhla∫ilma keip 'das ein Kamel durch ein Nadelöhr gehe'; (Gutslaff 1647-1657: 92) kümme Kamelit; lasckis neiht Kamelit; Sinnu Camelit kahn johta; (Göseken 1660: 379) Kameel 'Cameel'; (Göseken 1660: 616) Se kühra selgke Kameel 'das höckerichte Cameel'; (VT kk 1690: 194) kui on Kamel, Jänes, nink Kaninikenne, kumat küll melletawat, agga ei lõhasta mitte sorka; (Vestring 1720-1730: 65) Kammel 'ein Kameel'; (Hupel 1780: 171) kameel (kamel) r., d. 'Kameel'; (Marpurg 1805: 18) Minna olle ka säälsamman ütte Kameel nännu; (Hupel 1818: 69) kameel od. kamel, -i r. d. 'Lameel'; (Lunin 1853: 47) kameel, -i r. d.; kameel, -i r. d. 'верблюдъ'
• Murded: `kaamel, kaamel Hi Ha(`koa-); `kaamel I T; kaamõl´ V; kamel RId Muh L Kod M; kammel, -i S L HMd Ann VlPõ; kammeljas Juu Jä VJg (EMS II: 403)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 157 kāmēl, kāmēli (bl) 'Kameel'; Wiedemann 1893: 233 kāmēl, kāmēli (bl) 'Kameel'; ÕS 1980: 216 kaamel;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kamêl (cameel, cammel) 'Kamel';
• Käsitlused: < kasks kamêl (‹ lad camelus) (EEW 1982: 620; Raun 1982: 24; SSA 1: 294); < asks Kameel (Ariste 1963: 90-91; Liin 1964: 63); < asks kamēl (EES 2012: 108)
• Läti keel: lt kamiẽlis (Glück: 1689/1694 Kameelus) Kamel < dt. (Sehwers 1918: 3, 88, 149);
• Sugulaskeeled: sm kameli [Agr] Kamel < mrts kame(e)l (‹ kasks kamel) (SSA 1: 294); lv kamèl´ Kamel (Kettunen 1938: 104); lv kamēl kaamel; kamielis (LELS 2012: 102)

kaarik, kaariku 'kahe rattaga vanker' < kasks kāre 'Karren'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 173) karik r. d. 'der Karn'; (Hupel 1818: 72) karik r. d. 'der Karn'
• Murded: kaarik Hää KPõ(koa-, kua-); kaarik I Äks VlPõ M TLä Ote Krl VId; `kaarik VNg IisR; kaarikas Mus Pä; `kaarikas R (EMS II: 418)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 259 kārik, kāriku 'Karren'; kārikas, kārika '= kārik'; Wiedemann 1893: 235 kārikas, kārika; kārik, kāriku 'Karren'; ÕS 1980: 217 kaarik 'kaherattaline vanker';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kāre (kahre), kār, karre, kārn(e) 'kleines Gefährt mit 1 oder 2 Rädern, Schieb- oder Zugkarre';
• Käsitlused: < kasks kare (EEW 1982: 625; EES 2012: 109); < vrd kasks kare (Raun 1982: 25)
• Läti keel: lt karĩte, kariẽte [Glück 1689/1694 Karrites] Karrete < nd. karrẽt (Sehwers 1918: 88, 149); lt karīte, ltDn. kar´īt´ Kutsche, Karrete (Kettunen 1938: 107);
• Sugulaskeeled: lvS karrus Kutsche (SLW 2009: 79); lv kar´ìt´ Kutsche, Karrete (Kettunen 1938: 107)

kahvel1, kahvli 'söögiriist' < kasks gaffele 'Gabel'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 384) Kaffel 'Gabel (zum Messer)'; Kaffelken 'Gabel (zum Messer)'; (Helle 1732: 105, 322) kahwel 'die Gabel'; (Piibel 1739) Ja puhtamat kulda, kahwlide ja pekkide, ja putkede tarwis; (Hupel 1780: 170) kahwel, -wli r., d. 'die Gabel'; (Hupel 1818: 67) kahwel, -wli r. d. 'Gabel'; (Lunin 1853: 46) kahwel, -wli r. d. 'вилка'
• Murded: `kahvel, `kahvli 'söömisvahend' R eP Trv Puh; `kahvel, `kahvle L Jä SJn M; `kahvli T V; `kahver, `kahvri Pöi Muh Ha Kad Äks; `kahver, `kahvre Pä Ha Jä VlPõ (EMS II: 535)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 205 kahwel, kahwli 'Gabel'; Wiedemann 1893: 186 kahwel, kahwli 'Gabel'; ÕS 1980: 223 kahvel;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 gaffele, geffele 'grosse hölzerne oder eiserne Gabel'; MND HW II: 1 gaffel(e), geffele 'große hölzerne oder eiserne Gabel, Kornforke, Fleischgabel';
• Käsitlused: < kasks gaffel(e) 'Gabel' (EEW 1982: 655; SSA 1: 274); < kasks gaffele (Raun 1982: 27; EES 2012: 117); < kasks gaffele, geffele 'vigel' (Liin 1964: 51); < kasks gaffele, gaffelke 'söögiriist' (Liin 1964: 56)
• Läti keel: lt *gapele Gabel < mnd. gaffele (Sehwers 1918: 49, 147); gapele Gabel, Tischgabel < nd. gaffel (Sehwers 1953: 35);
• Sugulaskeeled: sm kahveli [1637] haarukka; (heinä)hanko / Gabel; Forke < rts gaffel 'hanko, syömähaarukka' (‹ kasks gaffel(e); vrd holl gaffel) (SSA 1: 274); sm kahveli Gabel; Forke < asks gaffel(e) ~ rts gaffel (Bentlin 2008: 120); lv gaffõl kahvel; dakšiņa (LELS 2012: 62)

kahvel2, kahvli 'purjepuu' < kasks gaffel 'Gaffel'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660) kaffel(ken) '?Gaffel'
• Murded: `kahvel, `kahveli 'kahvelpurje ülaäärt hoidev puu' R Pha Pöi Hi Rid Hää Ris; `kahvõl Khn; `kahver Hlj Mus (EMS II: 535)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 205 kahwel, kahwli 'Gaffel (zum Aufziehen des grossen Segels)'; Wiedemann 1893: 186 kahwel, kahwli 'Gaffel (zum Aufziehen des grossen Segels)'; ÕS 1980: 223 kahvel 'kahvelpurje ülaäärt hoidev puu'; VL 2012 kahvel '(hol gaffel)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 gaffel-schip 'navis rost so munita'; Schiller-Lübben gaffel 'große, hölzerne oder eiserne Gabel'; MND HW II: 1 gaffel(e), gafle, ○gefle, geffele 'große hölzerne oder eiserne Gabel, Kornforke, Fleischgabel; (Waage)Gabel, mit der man die Gewichte aus dem Kasten hebt'; gaffelschip 'navis rostro munita'; Niedersächsisches Gaffel, Geffel 'Gaffel, Segelstange; das gabelförmige Ende des Segelbaumes od. auch die Segelstange, bz. Raa, welche mit einem gabelförmigen Ausschnitt um den Mast liegt, um das Oberleik des Gaffelsegels zu tragen' (mnd. gaffel(e), gafle, gefle, geffele);
• Käsitlused: < kasks gaffel(e) 'Gaffel (zum Aufziehen des grossen Segels)' (EEW 1982: 655; SSA 1: 274); < asks gaffel 'am untern Ende gabelförmig gestaltetes Rundholz, das um den Mast in schräger Richtung drehbar zur Segelführung dient' (GMust 1948: 5, 44, 76); < hol gaffel 'purjepeel masti tagaküljel' (Mereleksikon 1996: 128); < asks gaffele 'hark; purjekahvel' ~ sks Gaffel 'purjekahvel' ~ rts gaffel 'kahvel (söömiseks); hark; purjekahvel' (EES 2012: 117)
• Läti keel: lt † gapelzẽģelis Gaffelsegel (Sehwers 1918: 147); gafele Stange, an welche der obere Rand des Gaffelsegels angebunden ist < nd. gaffel 'unten gegabelte schräge Stange oderhalb des großen Segels' (Sehwers 1953: 35);
• Sugulaskeeled: sm kahveli [1863] maston yläosasta haarautuva purjeenkiinnityspuu / Gaffel < rts gaffel (1691) ~ sks Gaffel, vrd hol gaffel (SSA 1: 274); lv gaffõl kahvel; gafele; gaffõl kahvelpuri; gafelpura (LELS 2012: 62); vdj gaaffali kahvel (laeval), kahvelpuri; гафель (VKS: 228)

kaljas, kaljase 'laev' < asks Galjass, sks Galeasse, vrd rts galeas

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: kaljas, kaljase 'kahemastiline kahvelkuunar' Khk Mus Hi Rid Hää Ris; `kaljas, `kaljase Jõe Kuu; `kaljas, `kaljasi R (EMS II: 590)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 211 *kalias, kaliasi (kal´jas) 'Galeasse'; Wiedemann 1893: 192 *kal´jas, kal´jasi 'Galeasse'; *kalias, kaliasi (kal´jas) 'Galeasse'; EÕS 1925: 168 kaljas 'väike laev (Galjass)'; ÕS 1980: 228 kaljas 'kahemastiline kahvelkuunar';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 +galiatze, galeatze (ital. galeazza) 'Schiffstypus' (NB! galê(i)de, galiôn); Seemannsprache 1911: 294 Galeasse 'zweimastiges Schiff, dessen Vormast den andern an länge überragt'; Nach Röbing 1794 ist es ein 'kleines bei den Dänen, Schweden, Hamburgern und Holländern gebräuchliches Fahrzeug'
• Käsitlused: < rts galeas 'Galeasse' (‹ pr ‹ it) (EEW 1982: 672); < asks Galjass 'laev' (Raun 1982: 28); < ? sm kaljaasi (SSA 1: 285); < hol galjas ~ sks Galeasse, Galeas, Gallias ~ rts galeas (EES 2012: 121); < sks Galeasse 'kaljas' (‹ it galeazzo 'galeass' ) (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm kaljaasi [1863] kaksimastoinen purjealus / Galeasse < rts galeas (‹ hol galeas ‹ pr galéasse ‹ it galeazza) (SKES: 148; SSA 1: 285); vdj galjassi kaljas; гальяс (VKS: 229)

kallion, kallioni 'laevanina' < kasks galiôn, sks Gallion

• Murded: `kaljon, `kaljoni 'kujutus laeva ninas' Rei; `kal´jon 'laeva esiots, kus seisab pill' Hää (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 213 *kallion, kallioni; kalliōn, kalliōni (D) = pil´d-wär´k 'Gallion (auf Schiffen)'; Wiedemann 1893: 194 *kallion, kallioni; kalliōn, kalliōni (D) = pil´d-wär´k 'Gallion (auf Schiffen)'; Wiedemann 1869: 899 pild-wärk, wärgi (D) 'Gallion (an Schiffen)'; Wiedemann 1893: 815 pild-wärk, wärgi (D) 'Gallion (an Schiffen)';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 +galiôn, galeôn, galliôn, galliûn 'Gallion, Ausbau unter dem Bugspriet'; Niedersächsisches Galiōn 'Galion, Verzierung/Figur am Vorsteven eines Schiffes' (mnd. galiôn); EWD 2005: 392 Galion 'spitzzulaufender Vorbau am Bug alter Schiffe'; 'im 16. Jh. aus gleicbed. mnl. galioen (nl. galjoen) entlehnt'
• Käsitlused: < sks Gallion (EEW 1982: 673); < asks Gal(l)ion 'Vorbau am Vorsteven, Schiffsschnabel' (‹ lad galea) (GMust 1948: 56,77)
• Sugulaskeeled: sm kaljuuna [1863 kaljuuni] aluksen keulan uloin osa, keulakuva / Galion(sfigur) < rts galjon, gallion (‹ hol galjoen ‹ pr gallion ‹ lad galea ’laiva’) (SSA 1: 285)

kambüüs, kambüüsi 'laevaköök' < asks Kambüse 'Kambüse', vrd hol kombuis

• Esmamaining: Jannsen 1867
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1867) 20.09: pärrast löunat hakkas keetmisse plidi al, mis kambusiks hütakse, pulaggi pöllema
• Murded: kambii·s 'laeva köök; laeva pliit; raudahi laeval' Hlj Mus Hää; kampii·s Jäm Emm Khn Hää (EKI MK)
• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 230 kambüüs 'laeva köök'; Olev 1981: 38 kambüüs 'caboose / камбуз'
• Käsitlused: < asks Kambüse 'Schiffsküche' (GMust 1948: 56, 77); < hol kombuis 'laevaköök' (Mereleksikon 1996: 144)
• Sugulaskeeled: sm kapyysi [1637 cabitza, 1745 cabissa] laivan keittiö / Kombüse < rts kabbys, kabbyssa (‹ kasks kabūse 'pieni aitaus laivankannella, makuupaikkana ja keittiönä käytetty', asks kabuse, kabuze) (SSA 1: 309)

kamper, kampri 'lõhnaaine' < kasks kamper 'Kampfer'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 387) Kamper 'Campffer'; (Hupel 1766: 83) Kampwer pool kwentin; (Hupel 1766: 128) Sukrut kaks loot, segga sedda selle kampwriga
• Murded: `kamper 'arstim' Kuu S Kse Ris I (EMS II: 623-624); `kampver VNg RId Pöi Ris Juu VJg Kod Kam Rõn; `kampvär Mar(`kampar); `kampvar Amb; `kampvir Nõo; `kampviir Har VId; `kampus L Jä VlPõ M; `kampel Khk Rei; `kampul Hää (EKI MK; EMS II: 623-624)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 217 kamper, kamperi '= kampwer'; kampwer, kampweri 'Kampfer'; Wiedemann 1893: 198 kampwer, -i (kamper, kamwora) 'Kampfer'; ÕS 1980: 231 kamper '(ravim)';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kamfer, kamf(e)re, campher 'Saft, destilliertes Harz vom Kampferlorbeerbaum, Gummi (Laurus) camphora, häufiges Arzneimittel'
• Käsitlused: < sks Kampfer (EEW 1982: 684; Raun 1982: 29); < kasks kamper 'Kampfer' (Liin 1964: 58; Liin 1968: 49)
• Läti keel: lt ka͠mpars Kampfer < mnd. kamper (Sehwers 1918: 35, 149; Sehwers 1953: 46);
• Sugulaskeeled: sm kamferi, kamfertti, kamvertti, kamvärkki etc. (1764 campher pulveri) kamferipuusta (Cinnamonum camphora) saatu lääke / Kampfer < mrts kamfer (SSA 1: 294); lv kam̄p̆pə̑r Kampfer (Kettunen 1938: 104); lv kampõr kamper; kampars (LELS 2012: 102); vdj kamfõra kamper; камфара (VKS: 376)

kapten, kapteni 'laevajuht; aukraad sõjaväes' < kasks kaptein

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 285) Kaptein, -i 'Capitein'; (Göseken 1660: 390) Kaptein 'Capitain'; (Hupel 1818: 72) kaptän od. kapten od. kaptein, -i r. d. 'Capitain, Hauptmann'; (Lunin 1853: 49) kaptän, -i r. d. 'капитанъ'
• Murded: `kapten 'laeva juht' R eP; kapten´ Hls San Krl Räp; `kaptin Pöi Mar Hää TLä (EMS II: 715)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 228 kaptein, kapteini; kapten, kapteni 'Capitaine'; Wiedemann 1893: 207 kaptein, kapteini; kapten, kapteni 'Capitaine'; ÕS 1980: 236 kapten; VL 2012 kapten '(pr capitaine)';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 +kapitey(ne), -ên(e), kapteyn, capitân 'Schiffsführer, Kapitän, Schiffshauptmann'
• Käsitlused: < sks Kapitän, Kaptein ~ kasks kaptein (pr capitaine) (EEW 1982: 700); < asks kaptein 'Kapitän, Schiffsführer' (‹ it capitano) (GMust 1948: 69, 77); < asks Kaptein (Liin 1964: 46; EKS 2019); < kasks kapteyn 'Kapitän', vrd rts captein (Raag 1987: 338, 341); < pr capitaine (Mereleksikon 1996: 145)
• Läti keel: lt kapteinis (1644 captein, Glück 1689/1694 Kapteines) Kapitän < dt. (Sehwers 1918: 88, 149); kapteinis Kapitän < nd. kaptein (Sehwers 1953: 47);
• Sugulaskeeled: sm kapteeni, kaptein(i) [1642] Kapitän < mrts kapiten ( ‹ pr capitaine ‹ lad ) (SSA 1: 308); vdj kapteni kaptn; капитан (VKS: 388); lv kap̆tēn, kap̆tei̯n, kap̄ten Kapitän (Kettunen 1938: 106); lv kaptēn kapten; kapteinis (LELS 2012: 105)

karske, karske 'rõõmus' < kasks karsch 'frisch'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1458
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1458) ? Karsche, Michel; (Göseken 1660: 392) karsck '[Dapffer]'; karsck 'Frisch / muhtig'; (Helle 1732: 108) karsk 'der nicht alles essen will'; (Hupel 1780: 174) karsk, karso r. 'wild, frech; lecker, der nicht essen will'; (Hupel 1818: 73) karsk, -e r. 'spröde, zipp, sich zipp anstelllend'; (Lunin 1853: 50) karsk, -e r. 'жесткiй, хурпкiй; жеманный, чопорный'
• Murded: `karske 'värske(ndav); vooruslik' R Vll Rei L Ha I; kar´sk Rid Aud K; kar´sk, karski Khk Nõo; kar´sk, karsi Muh L; `karskõ Krl Räp (EMS II: 765); karss (-r´-), karsi 'karske' Vig Var Hää Hls Krk; kar´st, karsti 'karske' Sa (EMS II: 767)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 234, 235 karsk, karsu (SO) '= karske'; kar´sk, kar´si, karse (S) '= karske'; karske, karske 'keusch, züchtig, reinlich, anständig'; karst, karste (O) '= karske'; Wiedemann 1893: 213, 214 karsk, karsu (SO) '= karske'; kar´sk, kar´si, karse (S) '= karske'; karske, karske (karsk, kar´sk, karst) 'keusch, zühtig, reinlich, anständig'; karst, karste (O) '= karske'; ÕS 1980: 241 karske;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 karsch, kersch, kasch 'frisch, gesund, kräftig, leistungsfähig'
• Käsitlused: < kasks karsch (EEW 1982: 716; Liin 1964: 59; Raun 1982: 32; SSA 1: 318; EES 2012: 133)
• Sugulaskeeled: sm karski (Agr) reipas, riuska; kookas, roteva; röyhkeä, ylpeä / forsch, robust; barsch, rüde; stolz; is karskea karvas, karkea; sierettynyt (iho); vdj karskia kitkerä, väkevä < mrts karsker 'reipas; kaunis, upea' (is ja vdj osalt ehk karkea-sõna variandid) (SKES: 165; SSA 1: 318)

kastrul, kastruli '(keedu)nõu' < asks kastrull 'Kasserolle'

• Esmamaining: Lithander 1781
• Vana kirjakeel: (Lithander 1781: 496) wotta üks kiwwi-Kastrull, woia sedda wärske woiga hästi ärra; (Henning 1824: 5) Panne kastrulli tekli tuggewaste peäle
• Murded: `kastrul(l) 'keedunõu; veekopsik' Kuu VNg Khk Vll Muh Mar K I; `kastrul´l Jäm Muh L K Iis; `kastrun(n), `kastron Lüg Rei Han Kse Hää Trv TLä Rõu Plv Vas; kastur Hls Krl Har; kastrik 'kastrul' Vas Se (EMS II: 816)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 241 kastrul, kastruli 'Kasserolle'; Wiedemann 1893: 219 kastrul, kastruli; kastrun, kastruni (d) 'Kasserolle'; ÕS 1980: 245 kastrul, -i;
• Saksa leksikonid: Plattdeutsch: 108 Kastroll, Kastrull 'Schmortopf, kleiner Topf mit Stiel, Kasserolle'
• Käsitlused: < asks Kastrull (EEW 1982: 725; Raun 1982: 33); < asks kastrull 'kastrul' (EES 2012: 135); < sks Castroll 'kastrul' (EKS 2019)
• Läti keel: lt kastruõle, kastruõlis Kasserolle < nd. kastrul, kastrole (Sehwers 1918: 149; Sehwers 1953: 48); lt kastruolis (Kettunen 1938: 108); kastrolis (LELS 2012: 107);
• Sugulaskeeled: sm kastrulli, (kas(t)rulla, kassul(l)i, kasruuni [1874] varrellinen kattila, kasuri / Kasserolle < rts kastrull 'kastrulli, kasuri' (SSA 1: 326); vdj kastruli kastrul; каструля (VKS: 403); lv kas̄truo̯l Kasserolle (Kettunen 1938: 108); lv kastroļ kastrul; kastrolis (LELS 2012: 107)

keesima, (see) keesib 'hapnema; riknema' < kasks kêse 'Käse', asks kǟsen 'zu Käse werden'

• Esmamaining: Helle 1732
• Vana kirjakeel: (Helle 1732: 157) keesind piim 'gegäste Milch'; (Lithander 1781: 580, 581) Käsind piim 'Gäsmilch'; kui se kääspiim sel korral ei saa ärrasödud, siis woib sedda 2 ehk 3 päwaks hoida
• Murded: `keesima (-ie-) '(üle) hapnema; riknema' R L Ha Amb Tür ViK; `ki̬i̬sima Hää Pst; `ki̬i̬sümmä Urv (EMS II: 938); kääsima 'mustaks tegema' Lei (Saareste II: 947); keesima 'vanuma, kokku tõmbuma, kokku minema, tilgastama' Lä Jä (Saareste III: 146)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 285 kǟzima, -zin 'käsen, käsig werden'; kǟzind pīm 'gekäste saure Milch'; Wiedemann 1893: 257 kǟzima, -zin 'käsen, käsig werden'; kǟzind pīm 'gekäste saure Milch';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kêse 'Käse'; MND HW II: 1 kêse (keyse) 'Käse (als Nahrungsmittel)'; Niedersächsisches kǟsen 'käsen, zu Käse werden, zu Käse gerinnen'
• Käsitlused: < kasks …. (EEW 1982: 1156)

kelder, keldri < kasks keller, kelder 'Keller'

• Esmamaining: Kullamaa 1524
• Vana kirjakeel: (Kullamaa 1524: 136) Kelry Naen; (Müller 1600-1606: 136) Wina nīck Ollo Kelleri sees; (Müller 1600/2007: 612) Wina echk Ollo Kellere siße ioxma (20.09.1605); (Stahl 1637: 77) Keller, kelrist 'Keller'; (Gutslaff 1648: 221; 78) Keller 'Keller'; Kellri Poisz 'Cellarius'; (Gutslaff 1647-1657: 171) se kelri pähmehs; (Göseken 1660: 289) Keller, -i 'Keller'; (Göseken 1660: 402) keller 'keller'; Kelri Kaihl 'Hals (Keller Hals, das ist über der Keller Thür)'; (Göseken 1660: 749) üx kap kelri pehl (kapp keldris, õllekeldris) 'keller Schapff'; (Helle 1732: 322) keller 'der Keller'; (Piibel 1739) sa annad Warao karrika temma kätte endise wisi järrele, kui sa ollid ta keldri üllewataja; (Hupel 1766: 48) Jäa keltri peäle woib teda kül hoida puddeli sees; (Hupel 1766: 84) Sedda panne siis ommas keltris ülles; (Hupel 1780: 177) kelder, -dri d.; keller, -tri r. 'der Keller'; (Arvelius 1790: 15) aidad ja keldrid; (Hupel 1818: 79) kelder, -dri r. d. 'der Keller'; keller, keltri r. d. 'Keller'; keltre d. 'der Keller'; (Lunin 1853: 55) kelder, -dri r. d. 'погребъ'; keller, keltri r. d. 'погребъ'; keltre d. 'погребъ'
• Murded: `kelder, `keldri Kuu S Lä TaPõ; `kelder, `keldre KPõ Plt; `keller, `keldri RId; keller, `keldre L VlPõ M T VLä; `keldre V (EMS II: 971)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287, 289 kelder, kel´dri, keldre 'Keller'; keller, kel´dri, keldre '= kelder'; Wiedemann 1893: 260 kelder, kel´dri, keldre (keller) 'Keller'; ÕS 1980: 254 kelder;
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben keller, kelder 'Keller, als Gefängnis'; MND HW II: 1 keller, kellere, kelner, kelder 'Keller, Balkenkeller oder Kellergewölbe, Vorratskeller; Bier-, Wein-, Trinkkeller; Kellergefängnis'
• Käsitlused: < kasks kelder ~ sks Keller (EEW 1982: 766); < kasks kelder (Raun 1982: 35); < kasks keller, kelder 'Keller, als Gefängnis' (Ariste 1963: 92); < kasks keller (Liin 1964: 52; SSA 1: 340; EES 2012: 142)
• Läti keel: lt ķelderis Keller < nd. kelder 'Keller' (Sehwers 1953: 63);
• Sugulaskeeled: sm kellari [Agr] Keller < mrts källare (SSA 1: 340); vdj kellõri kelder, panipaik; погреб, кладовая (VKS: 423); lvS keldar (1846) Keller (SLW 2009: 81); lv kēldar Keller (nur in einem Volkslied) (Kettunen 1938: 117); kēldar kelder; pagrabs (LELS 2012: 112)

kessel, kesli 'kess' < kasks kesser 'Käscher'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660)
• Murded: `kessel, `kesli 'võrkkott; (peergudest) korv; vakk' Kuu VNg Muh Phl JõeK Amb; kessel, `kesle Phl Tõs Hää Trv (EMS II: 1061); `kestel, `kestli S Lä; kestel, `kestle 'korv; vakk' Saa Kõp Pst Hls (EMS II: 1067)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 296 kessel (kesel), kesla, kesli (D) 'Netzsack zum Tragen von Fischen, Kober zum Füttern d. Pferde, kleiner Sack oder Korb aus Bast od. Rinde mit überfallendem Deckel'; kestel, kes´tli; kes´tli, kes´tli (d) '= kessel'; Wiedemann 1893: 267, 268 kessel (kesel), kesla, kesli (D) (kestelkes´s´) 'Netzsack zum Tragen von Fischen, Kober zum Füttern d. Pferde, kleiner Sack oder Korb aus Bast od. Rinde mit überfallendem Deckel'; kestel, kes´tli; kes´tli, kes´tli (d) '= kessel'; EÕS 1925: 205 kessel '= kess, st märss, karss, võrkkott'; ÕS 1980: 258 kessel 'murd. kess';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kesser 'Ketscher, Käscher, Handnetz mit einem Stiel, zum Fangen oder zum Herausnehmen der Fische'
• Käsitlused: < kasks kesser 'kess' (Raun 1982: 37; Liin 1964: 54)
• Läti keel: lt ķesele, ķeselis kalamerta, rapulippi; (hevosen) kaurapussi < lv kēšiĺ (SSA 1: 350);
• Sugulaskeeled: sm kesseli, kesteli [1786] päre- t. tuohikoppa, kontti, verkkopussi / Spankorb, Ranzen aus Birkenrinde, Tragnetz < vn ~ rts (SSA 1: 350); krj kesseli, keššeli tuohikontti; lv kešīl´ verkkopussi, haavi (SSA 1: 350); sm kasseli, kassali (1886) tuohikontti / Ranzen aus Birkenrinde; krj kaššali, kaššeli; Akrj kaššal´, kaššali; vps kašal´, kassal´; vdj kaššali, kašše̮li, koššeli < vn кошель 'kontti, koppa, kukkaro' (SSA 1: 324); lv keš̆šìl´ Netzsack, Kescher (Kettunen 1938: 116)

kihvt, kihvti 'mürk' < kasks gift 'Gift'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 65) gift 'Gifft'; (Stahl HHb II 1637: 76, 129) ∫e∫amma gift on meije pehle perratut; lebbi ∫e patt gift 'durch der Sünden gift'; (Gutslaff 1648: 216) Surmarocht /u 'Gifft'; (Göseken 1660: 287) Kifft, -i 'Gifft'; (Göseken 1660: 409) Kifft 'Gifft'; (Göseken 1660: 633) Surma Rocht 'Gifft'; (Helle 1732: 182) surma-rohhi 'der Gift'; (Helle 1732: 113) kihwt 'der Gift'; (Piibel 1739) wihhasematte maddude kihwt on nende mokkade al; (Hupel 1766: 42) koera pöri rohhi … on ni täis kihwti, et innimenne, kes sest sööb, hulluks jääb; (Hupel 1780: 180) kihwt, -i r. 'Gift'; (Arvelius 1790: 103) kisub seda kihwti … wälja; (Hupel 1818: 83) kihwt, -i r. 'Gift'; (Lunin 1853: 58) kihwt, -i r. 'ядъ'
• Murded: kihvt, kihvti 'mürk' Sa Muh Pä K I sporT; kih´vt V; kiht, kihi Hi L sporK; kiuht, kiuhti Sa Muh Hää; kiuht, `kiuhti R (EMS III: 68); rotikihvt Mar Juu VJg KJn Plv(-t´); rotikiht Mar Mär Tõs Juu Koe Plt Trv Krk; rotijihvt Rõn (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 309, 310 kiht, kihi 'Gift'; kihwt, kihwti 'Gift'; Wiedemann 1893: 279, 280 kiht, kihi 'Gift'; kihwt, kihwti 'Gift'; ÕS 1980: 261 † kihvt 'mürk';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 gift, gifte 'Gift'
• Käsitlused: < sks Gift (EEW 1982: 804); < kasks gift (Raun 1982: 37; Ariste 1963: 92; Liin 1964: 58; Ariste 1972: 93; EES 2012: 150)
• Läti keel: lt gipte [1782] Gift; giptīgs giftig < dt. (Sehwers 1918: 69, 148; Sehwers 1953: 40); jif̄t, jip̄t Gift [ltDn] (Kettunen 1938: 57);
• Sugulaskeeled: lvS gift Gift (SLW 2009: 57); lv gif̄t, gip̄t Gift (Kettunen 1938: 57)

kiivitaja, kiivitaja 'lind (Vanellus cristatus)' < kasks kîvit 'Kiebitz' Peetud ka eesti kõlasõnaks, ent selle vastu kõneleb ühesugune sõnavorm eesti, läti, liivi ja alamsaksa keeles. Lähtekohaks pigem alamsaksa kõlasõna.

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) Kiwwitz 'Kifitz'; (Göseken 1660: 410) Kivvit 'kifitz'; Kiwitz 'kübitz (kifitz)'; (Hupel 1780: 408) Kibiz 'kiwik r. d.; kowik d.'; (Hupel 1818: 87) kiwit r. d. 'Kyfiz (Vogel)'; (Lunin 1853: 62) kiwit r. d. 'пиголица'
• Murded: kiivitaja 'lind' Tor Ha Jä VJg I VlPõ; kiivit, kiiviti Jäm Noa Vig Ha M Vas; `kiivit (`kiivet), `kiivitu S; kiivik, kiiviku 'kiivitaja' L; kiivik´, kiivigu Rõu (EMS III: 108-109)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 336, 341 kīber, kībre, kībri (O) '= kīwit'; kīwit, kīwiti; kīwitaja, kīwitaja; kīwitas, kīwita (pt) 'Kibitz (Vanellus critatus)'; Wiedemann 1893: 303, 308 kīber, kībre, kībri (O) '= kīwit'; kīwit, kīwiti; kīwitaja, kīwitaja; kīwitas, kīwita (pt) (kīber, kīw) 'Kibitz (Vanellus critatus)'; ÕS 1980: 263 kiivitaja 'lind (Vanellus vanellus)';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kîvit (kifit, kivet) 'Kiebitz, Vanellus cristatus'
• Käsitlused: < ee onom (vrd kasks kiwit) (Raun 1982: 38); < kasks kivit, kiwit (Liin 1964: 64); < kasks (Raag 1987: 325); < ee deskr (Mäger 1967: 66; EES 2012: 153); < asks kivit, kiwit 'kiivitaja' (alamsaksa-hollandi kõlasõna) (EKS 2019)
• Läti keel: lt *ķĩvĩte Kiebitz < mnd. kivit (Sehwers 1918: 23, 150); ķĩvĩte Kiebitz (vanellus cristatus) < nd. kīwit 'Kiebitz' (Sehwers 1953: 68); ķīvītis, ķīvīte Kiebitz < mnd. kîvit (Jordan 1995: 73);
• Sugulaskeeled: vdj kiiveli, kiivlikaz, kiivrikaz kiivitaja; чибис (VKS: 431); lvS k´ivits ~ kīvit Kiebitz (SLW 2009: 100); lv kīvi`t´, kīvi`t Kiebitz < kasks kiwit (Kettunen 1938: 136); kīvit kiivitaja; ķīvīte (LELS 2012: 126)

kild, killa 'seltskond, rühm' < kasks gilde 'Gilde'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 65) kild, kildast 'zunfft'; (Göseken 1660: 287) Kild, -a 'Gilde'; (Göseken 1660: 334) kild 'Zunft, tribus; Jnnung, collegium'; kilda wannamb 'Zunfftmeister'; (Hornung 1693: 36) Kild, Killa / Acc. pl. Kildo 'eine partei Leute, so Getreidig nach der Stadt führen'; (Helle 1732: 113) kild 'die Hofs-Fuhren nach der Stadt'; (Helle 1732: 308) suur kildsaun 'die grosse Gilde-Stube'; weike kildsaun 'die kleine oder St. Canut Gild-Stube'; (Hupel 1780: 180) kild, killa d., r. 'Gilde, Zunft; Freyfuhre, Hofsfuhre nach der Stadt die der Bauer thun muß'; (Hupel 1818: 83) kild, killa d., r. 'Gilde, Zunft; der Bauern Freyfuhre nach der Stadt'; (Lunin 1853: 58) kild, killa r. d. 'оильдiя, цехъ; у крестьянъ вольная подвода въ городъ'
• Murded: kild, killa 'seltskond; kamp' Hää Ris Kos VJg Kod Plt M V; kild, `killa R (EMS III: 125)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 311, 312 kild, killa 'Gilde, Genossenschaft, Karavane, Gesellsachaft (Schiffe, Fuhren)'; *kil´d, kil´l´i; kilde, kilde 'Gilde'; Wiedemann 1893: 281 kild, killa 'Gilde, Genossenschaft, Karavane, Gesellsachaft (Schiffe, Fuhren)'; *kil´d, kil´l´i; kilde, kilde; kil´di, kil´di 'Gilde';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 gilde, gelde (gille) 'bes. gern im Ostseegebiet genossenschaftlicher, freundschaftlicher, brüderlicher Zusammenschluß für gemeinsame Leistungen; Zusammengehörigkeit, Gesellschaft, Schar; Zugehörigkeit zur Gilde, Gildemitgliedschaft; Gilde als Körperschaft'
• Käsitlused: < germ, vrd kasks gilde, mrts gilde (EEW 1982: 823); < germ, vrd kasks gilde (Raun 1982: 39); < kasks gilde (Liin 1964: 50; EES 2012: 154)
• Sugulaskeeled: sm kilta [1702; 1637 killantupa 'kapakka'] yhteys, veljeskunta, seura, kerho / Gilde < germ, vrd rts gille 'kilta', mrts gilde 'maksu, kilta; juomingit', kasks gilde 'juomingit, juomaseura' (SSA 1: 364); sm kilta < kasks gilde ~ mrts gilde (Bentlin 2008: 67)

kimmel, kimli 'hobune' < kasks schimmel 'Schimmel'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 235) Halli /a 'Schimmel'; (Vestring 1720-1730: 32, 38) Hal hobbone 'Ein Schimmel'; Kimmel 'Ein Schimmel'; (Hupel 1780: 181) kimmel r. 'ein Schimmel (Pferd)'; (Hupel 1818: 84) kimmel, -i r. d. 'Schimmel (Pferd)'; (Lunin 1853: 59) kimmel, -i r. d. 'сивая лошадь, сивко'
• Murded: `kimmel, `kimli (`kimle) 'kollakashall hobune' RId eP Trv Krk San; `kimmel, `kimbli R; kimmel, `kimle Vig Hää M Ran San; `kimbel, `kimbli Sa Muh Mar; `kimbli (`kimli) VNg Nõo San Urv Har VId (EMS III: 148-149)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 314 kimbel, kimbli, kimble (pt) '= kimmel'; kimmel, kimbli, kimble 'Schimmel, fein gesprenkeltes Pferd'; õuna-kimmel 'Apfelschimmel'; Wiedemann 1893: 283 kimbel, kimbli, kimble (pt) '= kimmel'; kimmel, kimbli, kimble (kimbel) 'Schimmel, fein gesprenkeltes Pferd'; õuna-kimmel 'Apfelschimmel'; ÕS 1980: 265 kimmel 'valgeseguse karvaga kollakashall või hallikaspruun hobune';
• Saksa leksikonid: MND HW III schimmel, schēmel 'weißes oder graues Pferd, Schimmel'
• Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 830); < asks schimmel (Raun 1982: 40; EES 2012: 156); < rts skimmel ~ sks Schimmel (SSA 1: 365)
• Läti keel: lt šķimelis, šķimels, šķimmels Schimmel (Pferd) < nd. schimmel (Sehwers 1953: 133, 153); šķimelis Schimmel < mnd. schimmel (Jordan 1995: 101);
• Sugulaskeeled: sm kimo, kimmo, kimpo, kimpelinki, kiplinki (1874) päistärikkö; kaksi- t. kolmikarva hevonen / Schimmel (Pferd) < rts skimmel (‹ sks Schimmel); lv (s)kimīl´ kimo < sks ~ rts ~ lt šķimmels (SSA 1: 365); lv kimìĺ, (alt) skimìĺ Schimmel (Kettunen 1938: 127); lv kimīļ kimmel; palss (LELS 2012: 122)

kipp, kipi 'kibu' < kasks schip 'Kiepe', vrd germ *skipa

• Esmamaining: Gutslaff 1648-56
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Seh söih temma kickust, ninck jöih temma kippi sissest
• Murded: kipp, kipi 'puunõu' Pha Hää Hel T V; kipp, kipu Sa Muh Lä Juu Trv Nõo sporVId (EMS III: 188)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 305, 319 kibu, kibu, keu; kibo, keo (d) 'kleines Schöpfgefäss, Schöpfgelte (mit senkrechtem Griff)'; kipp, kipi (SW, S) '= kibu'; Wiedemann 1893: 275, 288 kibu, kibu, keu; kibo, keo (d) (kabu, kibudas, kipp) 'kleines Schöpfgefäss, Schöpfgelte (mit senkrechtem Griff)'; kipp, kipi (SW, S) '= kibu'; ÕS 1980: 259 kibu 'kapp';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kipe 'Kiepe, ein grosser, langer Korb'; schip '(kleiner) Scheffel, Mass für trockene Dinge'; MND HW II: 1 kip, kippe 'ein Maßeinheit, Mengeneinheit, Packen, Bund, für trockene getrocknete Waren (meist Fische, Felle, Leder, Flachs usw.)'; kîpe 'Kiepe, Rückentragkorb, auch als Maßeinheit'; schip 'Hohlmaß, kleiner Scheffel'
• Käsitlused: < germ... (EEW 1982: 795-796); < kasks schip (Bentlin 2008: 67-68); < germ *kippōn- ; *skipa- ~ skand *kippō- ; *skipa (EES 2012: 148)
• Läti keel: lt ķipis [1638 Kippis] Kippe, ein kleines Gefäß zum Schöpfen < dt. (Sehwers 1918: 89, 150); lt ķīpa großes Faß; netsartiger Sack; Bund, Haufe; großer, korpulenter Mensch < mnd. kîpe 'Kiepe, Rückentragkorb' (Jordan 1995: 73); lt ķipis, ķipa kippo, kauha < ee kipp, kibu (SSA 1: 368);
• Sugulaskeeled: sm kippa, kippo, kippu [1786] pieni puinen juoma-astia, kuppi, tuoppi / kleines hölzernes Trinkgefäß, Becher, Krug < skand, vrd mnor kippa 'kori', mt kippe 'värikattila'; krj kippa puinen kimpiastia; vdj tšippa tuoppi (SSA 1: 368); sm kippa, kippo, kippu < kasks schip ~ germ (Bentlin 2008: 67-68)

klamp, klambi 'haak, konks, kinnitus' < asks klamp ~ kasks klampe 'Ruderpflock'

• Murded: klamp 'kinnitus laevaahtris; aerutull' Kuu Jäm Käi Hää; `klampi VNg; lamp Tõs Hää (EMS III: 311)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 342 klamp, klambi 'Ruderpflock'; Wiedemann 1893: 308 klamp, klambi 'Ruderpflock';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 klampe 'Haken, Spange'; MND HW II: 1 klampe 'Klammer, Haken, Verbindungsstück';
• Käsitlused: < asks klampe 'palikka' (SSA 1: 378)
• Läti keel: lt kla͠mpa, pl. klampas in den Bord des Bootes eingefrießte Holzstücke, in welchen die Dollen stecken < nd. klamp 'ein in den Bord eingefügter Eichenklotz, woran sie Schoten beim Segeln befestigt werden' (Sehwers 1953: 48-49); klampa, klampis am Rande des Bootes befestigtes Holz, in dem die Dollen ruhen; Stück; „ein gewisser Teil vom Türschloß“ < mnd. klampe 'Klammer, Haken, Verbindungsstück' (Jordan 1995: 66);
• Sugulaskeeled: sm klamppu [1874] puukapula, palikka / Stock, Klotz < rts klamp, klampa (‹ asks klampe) (SSA 1: 378); lv klam̄p´ Klampe (Schifferausdruck) (= klamber´) (Kettunen 1938: 138)
• Vrd tull

klau|vall, -valli 'laevaköis; kahvelpurje köis' < ? kasks (vrd friisi klau [klou] 'gaffel, draaiend om mast of paal')

• Murded: klouvall 'klauvall' Hlj Hi Hää JõeK; klöuvall; `klouhval Ris; klõuvall Pöi; löuvall Mus (EMS III: 337); lousvall 'klauvall' Jõe (EMS V: 463)
• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 276 klou 'vastu masti toetuv kahvli ots'; klouval´l 'tross klou ülestõstmiseks'; Olev 1981: 90 klauvall 'throat-sail; гафель-гардель';
• Saksa leksikonid: Plattdeutsch: 112 Klaufall 'besonderes Tau zum Hochziehen der Gaffel (Seemannspr.)'
• Läti keel: lt klauvfalle (LELS 2012: 126);
• Sugulaskeeled: lv klaufal klauvall; klauvfalle (LELS 2012: 126)

kleedima, (ma) kleedin 'pleissima; köiele nööri ümber mässima' < asks kleeden

• Murded: `kleedima 'pleissima; köitele nööri ümber mässima' Emm Phl Hää Ris(`kleetima); `kliedima Kuu (EMS III: 316)
• Käsitlused: < asks kleeden 'trossile peenmat nööri peale kerima' (Mereleksikon 1996: 163)

kleenuke, kleenukese 'väike, kõhn' < kasks klên 'klein'

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: kleenuke (-ie-) 'kõhn; nääpsuke' Mar Ha Jä Kad; `kleenuke R(`kleenukane Kuu); kleenugene Hi(kleinokene Emm); leenuke Krj Mär Koe (EMS III: 317-318)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 310 klēnukene, klēnukeze (D) 'klein, schwächlich'; ÕS 1980: 274 kleenuke[ne] 'kõhn, peenike';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klên 'zart, dünn, schmal; jung; klein an Ausdehnung'; klênic, klênlĩk 'zierlich, zart, weich; jugendlich, kindlich'
• Käsitlused: < rts klen, vrd sks klein (EEW 1982: 864); < vrd asks kleenken '(noor laps)' (Raun 1982: 42); < asks klenik, klenlik 'peenike, õhuke, habras' (EES 2012: 165); < asks klēn, klēne 'peenike; õrn, habras' (EKS 2019)
• Läti keel: lt kliens (LELS 2012: 127);
• Sugulaskeeled: sm kleini [1786] hento, heikko, pieni, sairas / dünn, schwach < rts klen 'heikko, sairaalloinen, ohut, pieni' (‹ kasks kleine, klēne); krj kleini hento < sm (SSA 1: 379); lv klīen kleenuke; vājš, kliens (LELS 2012: 127)

kliisterdama, (ma) kliisterdan 'kliistriga kleepima' < kasks klîsteren 'kleistern'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: kliisterdama 'kliistriga kleepima' Hi Lä Ris Jä VJg I; kliisterdämä Juu Nõo; kliisterdõmõ Krl; `kliisterdama R(`kliistrima Vai); liisterdama Sa Muh L; liisterteme M (EMS III: 322)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 344 klīsterdama, klīstertama 'kleistern'; Wiedemann 1893: 311 klīsterdama, klīstertama 'kleistern'; ÕS 1980: 274 kliisterdama;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 klîsteren 'kliestern, durch Stärke steif machen'; MND HW II: 1 klîsteren '(Wäsche) stärken'
• Käsitlused: < sks klistern (EEW 1982: 866); < asks klisteren 'kliisterdama, tärklisega kõvaks tegema'
• Läti keel: lt *klĩsterêt kleistern < mnd. klīsteren (Sehwers 1918: 150); klĩsterêt kleistern < nd. klīstern (Sehwers 1953: 51); klīsterēt kleistern < mnd. klîsteren '(Wäsche) stärken' (Jordan 1995: 66);
• Sugulaskeeled: lv klīstə̑rt̆tə̑ kleistern < kasks klīsteren (Kettunen 1938: 140); lv klīstõrtõ kliisterdada; klīsterēt (LELS 2012: 127)
• Vt kliister

klipp, klipi 'kaljurahn, kari' < asks klippe 'Klippe'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) lipp 'Klippe'
• Murded: klipp, klipi 'kaljusaar' Hi Rid Hää; lipp, lipi Mus Khn (EMS III: 325)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 310 klipp, klipi (D) 'Klippe, Schäre';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klippe 'Klippe, Felsklippe, Felsstück, nackter Felsen'
• Käsitlused: < asks klippe 'Klippe', vrd kasks clippe, hol klip (GMust 1948: 9, 79); < asks klippe 'Klippe' (Liin 1964: 61); < vrd asks klippe 'scopulus', sks Klippe (Liin 1968: 50)
• Läti keel: lt klipe, klipjis Klippe (Sehwers 1953: 51);
• Sugulaskeeled: lv klip̄ Klippe (Kettunen 1938: 140)

klooster, kloostri < kasks klôster 'Kloster'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) looster, -i 'Kloster'; (Helle 1732: 307) Kloostri kirrik 'die Kloster-Kirche'; kloostri kool 'das Gymnasium'; (Hupel 1780: 183, 208) klooster, -tri r. 'das Kloster'; looster, -tri r. 'das Kloster'; (Hupel 1818: 88, 128) klooster, -tri r. d. 'Kloster'; looster, -tri r. d. 'Kloster'; (Lunin 1853: 62, 94) klooster, -tri r. d. 'монастырь'; looster, -tri r. d. 'монастырь'
• Murded: `klooster Hi Mar Pä Ris VJg Kod Plt; `kloostri San Krl Har; `kluoster R Ris Juu Jä Iis Pal Lei; `kluuster Hää TLä; `looster Sa Muh sporL; `luuster Saa M (EMS III: 333)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 345 klōster, klōs´tri, klōstre 'Kloster'; Wiedemann 1893: 312 klōster, klōs´tri, klōstre (lōster) 'Kloster'; Wiedemann 1869: 695 muṅga-maja 'Kloster'; Wiedemann 1893: 629 muṅga-maja 'Kloster'; ÕS 1980: 275 klooster;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klôster, Pl. klö̂ster(e) 'Kloster, als Lebensgemeinschaft und Rechtsgemeinschaft'
• Käsitlused: < sks Kloster (EEW 1982: 869); < kasks closter, cloester (Liin 1964: 43); < kasks klôster (Raun 1982: 43); < kasks klōster (‹ lad claustrum, clostrum) (EES 2012: 166)
• Läti keel: lt kluõsteris (1638 Kloh∫ter) Kloster < mnd. klōster (Sehwers 1918: 89, 150; Sehwers 1953: 53); kluosteris Kloster < mnd. klôster (Jordan 1995: 67);
• Sugulaskeeled: sm luostari [Agr clostarit] Kloster < mrts kloster (‹ kasks klōster); ee (k)looster; lv klūostǝr < kasks klōster (SSA 2: 109); lv klùo̯stə̑r Kloster < kasks klōster (Kettunen 1938: 141); lv klūostõr klooster; klosteris (LELS 2012: 128)

klüüs, klüüsi 'ankruketi avaus vööris' < asks klüse

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: klüüs 'ankruketi ava reelingus' Jõe Kuu VNg JõeK; klüis Mus Hi Ris; lüüs Hlj JõeK; (k)liis Hää (EMS III: 351)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 346 klǖz, klǖzi (D) 'Loch im Vordersteven, wo das Ankertau hindurch geht'; Wiedemann 1893: 313 klǖz, klǖzi (D) 'Loch im Vordersteven, wo das Ankertau hindurch geht'; ÕS 1980: 276 'auk laeva ninas või tekis ankruketi jaoks';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kluse 'Klause; Engpass'; MND HW II: 1 klûse 'Klaue, Einsiedlerhaus; kleines Haus, bildl.: Behälter; enger Durchgang, Engpaß'; Plattdeutsch: 115 Klüs(en), Klüüs (meist pl.) 'Löcher in der Schiffswand zum Durchlaufen der Ankerkette (Seemannspr.)'
• Käsitlused: < sks Klüse (EEW 1982: 875); < asks klüse 'Loch im Vordersteven, wo das Ankertau hindurchgeht' (‹ nl. kluis ‹ mlat. clusa 'engpass, Enge') (GMust 1948: 32, 79); < hol kluis 'auk' (Mereleksikon 1996: 166); < asks klüse 'klüüs' (EKS 2019)
• Läti keel: lt klĩze im oberen Teile des Schiffes eine mit Gußeisen verkleidete Öffnung, durch welche die Ankerkette geht < nd. klǖse 'in einem Schiffe die zylindrischen mit Gußeisen verkleideten Öffnungen in der Schiffswand, durch welche die Ankerketten und Belegtaue hinausgehen' (Sehwers 1953: 52);
• Sugulaskeeled: vdj hljuusti, hl´juusti klüüs; клюз (VKS: 258); lv klīz Klüse (Kettunen 1938: 140)
• Vrd vöör

klüüver, klüüvri 'kolmnurkne puri (fokist eespool)' < asks klüver, sks Klüver

• Murded: `kliiver 'kolnurkne eespuri' R Jäm Hi Rid Aud Hää Ris JõeK Ran; `liiver Kuu Hlj VNg Khk Mus Khn Hää Trv (EMS III: 322-323)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 346 klǖwer, klǖwri, klǖwre 'das innere der beiden Bogsprietsegel'; Wied 1869/1893: 346/313 klǖwer, klǖwri, klǖwre (lǖwer, klīwer) 'das innere der beiden Bogsprietsegel'; Wied 1869/1893: 344/311 klīwer, klīwri, klȋwre = klǖwer; ÕS 1980: 274 kliiver 'kolmnurkne puri laeva eesosas'; kliiverpoom 'laeva eesosast väljaulatuv ümmargune puu';
• Saksa leksikonid: Plattdeutsch: 115 Klüver, Klüwer 'dreieckiges Vorsegel'
• Käsitlused: < ? sks Klüver (EEW 1982: 866); < asks klüver 'Klüver' (‹ hol kluiver); < asks klüverbôm 'Klüverbaum' (GMust 1948: 38, 79); < asks kluverbom 'Klüverbaum' (Ariste 1972: 97); < hol kluiver 'kolmnurkne eespuri' (Mereleksikon 1996: 164); < asks klüver ~ sks Klüver (EES 2012: 165)
• Läti keel: lt klīveris Klüversegel < nd. klǖver 'das dreieckige Segel vorn an einem Schiffe' (Sehwers 1953: 51); lt klīvers (Kettunen 1938: 140; LELS 2012: 127);
• Sugulaskeeled: sm kliivari, klyyvari, (k)liiveri (1863) kolmiomainen keulapurje, viistopurje / Klüver < rts klyvare (‹ asks klüver, hol kluiver 'halkaisija') (SSA 1: 379); vdj kliiveri kliiver, kliiverpuri kliiveriboomi 'kliiverpoom'; kliiverifaala 'kliivrivall (köis või tross kliivri ülestõmbamiseks)'; kliiveriseili 'kliiverpuri'; kliiveriškotta 'kliivrisoot'; kliiverištaakki 'kliivristaag (kliiverpoomi ja masti ühendav vaier)'; kliiverivalli 'kliivrivall' (VKS: 439); lv klīvə̑r Klüver, zweites Vordersegel der Schiffe (Kettunen 1938: 140); klīvõr kliiver; klīvers (LELS 2012: 127)

knee, knee 'kinnituspuu või-raud' < kasks knê 'Knie (am Schiffsrumpf)', vrd hol knie

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: knee 'kinnituspuu või -raud' Rei Phl Ris Hää; nee Mus Käi Rid (EMS III: 351); põlved 'laeva piitade alused kõverad toed' (Saareste II: 368)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 313 knē, knē 'Knie (am Schiffsrumpf)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 knê 'Knie' < germ *knewa- 'Knie'; MND HW II: 1 knê 'winkelig gebogenes Werkstück zum Schiffbau; Biegung, Krümmung, Winkel'
• Käsitlused: < ? 'Knie (am Schiffsrumpf)' (EEW 1982: 876)
• Läti keel: lt † kneĩja Kniestück zum Zusammenhalten der Boote < mnd. knē 'Knie' (Sehwers 1918: 150); kneija 'das Kniestück an dem Boden der Boote' < nd. knei 'das krumme Holz, das Knieholz, das den Boden und die Seitenwände des Bootes zusammenhält' (Sehwers 1953: 53); kneija Knieholz; Kniestück zum Zusammenhalten der Boote < mnd. knê 'Knie; winkelig gebogenes Werkstück zum Schiffbau' (Jordan 1995: 67)

knoop, knoobi 'sõlm' < kasks knôp 'Knoten', vrd hol knoop

• Murded: knoop 'meremehesõlm; sõlm kiirusühikuna' Rei Phl Hää; noop Khk Emm Khn; nuup Kuu (EMS III: 351)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 347 knōp, knōbi (D, P) 'Knoten' (in P. bes., wo die Theile eines einzeln an die eines anderen geknotet werden), verschiedene Benennungen auf Schiffen sind (D): kābel-karni-, taldres-, törling-, Türgi-, waldres-, wandi-knoop; Wiedemann 1893: 313 knōp, knōbi (D, P) 'Knoten' (in P. bes., wo die Theile eines einzeln an die eines anderen geknotet werden), verschiedene Benennungen auf Schiffen sind (D): kābel-karni-, taldres-, törling-, Türgi-, waldres-, wandi-knoop; VL 2012 knoop 'kerakujuline sõlm köie otsas' '(hol knoop)'; Tuksam 1939: 571 Knoten 'sõlm (auch med. und mer.)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 knôp 'Knoten, Knopf, Knauf, Knospen'; Schiller-Lübben knopen 'knüpfen'; MND HW II: 1 knôp 'Verdickung, dicker Knoten im Schiffstau';
• Käsitlused: < …. 'Knoten' (EEW 1982: 876); < asks knôp 'Knoten im Log' (GMust 1948: 49, 79); < hol knoop (Mereleksikon 1996: 166)
• Läti keel: lt † knupis zusammengebundenes Tuch, in dem etwas getragen wird, kleiner Packen (Sehwers 1918: 151);
• Sugulaskeeled: lv knop̄ Strauss, grosses Flachsbündel (von 1 Liespfund und mehr) < kasks knôp (Kettunen 1938: 142)
• Vrd nupp

koi, koi 'magamisase laevas' < kasks koje, sks Koje Tõenäoliselt on tegu juhtumiga, kus laenutee algas alamsaksa ning jätkus saksa keele vahendusel.

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: koi R S Khn Hää Ris (EMS III: 455)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 363 koi, koi, koie 'Koie, Schiffskoie'; Wiedemann 1893: 328 koi, koi, koie 'Koie, Schiffskoie'; ÕS 1980: 281 koi 'magamisase (laevas)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 koje 'Verschlag, enger Raum' < vrd asks kajute 'Schiffskajüte' (= koi + hütte); MND HW II: 1 kôje (koye) 'enger Verschlag, Stall, Scheunenfach; Gefängniszelle'
• Käsitlused: < sks Koie (EEW 1982: 900); < kasks koje 'magamisase' (Raun 1982: 45; EES 2012: 171); < asks Koje 'Schlafsstelle für das Schiffsvolk' (‹ lad cavea) (GMust 1948: 56, 79); < sks Koje, asks koje 'koi' (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm koju [1637] maja, makuupaikka kajuutassa (laivassa) / Bude, Koje; krj koju (reen) kuomu; havumaja; kota, vahtikoju, -koppi < rts koj 'makuupaikka laivassa' (‹ hol kooi 'makuupaikka laivassa') (SSA 1: 386)

kook, koogi < kasks koke 'Kuchen'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 82) Kohck, kohckist 'Kuche'; (Gutslaff 1648: 223) Watsa 'Kuche'; (Gutslaff 1648-56) ütte öhljeleiba kohki, ninck ütte ohhokesst watza; (Göseken 1660: 291) Koock, -a 'Kuche'; (Göseken 1660: 425) Kohk 'kuche (placenta)'; Kohke Paggar 'Kuchelbecker'; kohkekesset 'Küchlein (der Apotheker)'; (Göseken 1660: 591) Raud kohck 'Oblat / EysenKuche'; (Göseken 1660: 728) ölikohk 'ölkuche (laganum)'; (Göseken 1660: 566) peperkohck 'pfefferkuch'; (Virginius 1687-1690) Hapnematta Leiba, nink Hapnematta Koki, Ölliga seggatut; (Vestring 1720-1730: 91) Kook, -ki 'Der Kuchen'; (Helle 1732: 119, 322) kook 'der Kuchen'; (Piibel 1739) ta walmistas neile jodud ja küpsetas hapnematta kogid; (Hupel 1780: 189) kook, -i r., d. 'der Kuchen'; (Lithander 1781: 517) Kaks korda peab koki ahjo seest wäljawoetama; Kui se kook wägga happuks jääb; (Arvelius 1782: 66) saia ja koki; (Hupel 1818: 97) kook, -i r. d. 'der Kuchen'; (Lunin 1853: 69) kook, -i r. d. 'пирогъ'
• Murded: kook, koogi 'küpsetis' eP(kuo-, kua-); kuok, `kuogi R; kuuk, koogi eL (EMS III: 589)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 392 kōk, kōgi 'Kuchen'; Wiedemann 1893: 355 kōk, kōgi 'Kuchen'; ÕS 1980: 297 kook;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 koke 'Kuchen (Brot)'; Schiller-Lübben koke 'Kuchen'; MND HW II: 1 kôke (koeke, koike, kouke) 'Kuchen, kleineres oder größeres Stück Gebackenes';
• Käsitlused: < kasks koke 'Kuchen' (EEW 1982: 939; Raun 1982: 47; Ariste 1963: 93; Raag 1987: 324; EES 2012: 175); < kasks kōke (Liin 1964: 55)
• Läti keel: lt † kuõka Kuchen < mnd. kōke (Sehwers 1918: 151); lt kũka Kuchen < dt. (Sehwers 1918: 68); kuoka, kuõķis Kuchen < nd. kōk, kōke 'Kuchen; ein allgemeiner Name dem Backwerk (nicht Brot oder Semmel)' (Sehwers 1953: 61); kūka, kuoka Kuchen < mnd. kôke (Jordan 1995: 70);
• Sugulaskeeled: lv kok̄, kō̬k̀ Kuchen (Kettunen 1938: 143, 148)

koot1, koodi 'jalg (fig)' < kasks kote 'Köthe'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 91) Kood, -di 'Das unterste Gelenke am Pferde-Fuß'
• Murded: koot, koodi 'jala osa' Hi L K(-uo-, -ua-); kuut´ Hää Saa Hls; koet Sa Muh Mar Tõs(-ue-); kuot, `kuodi R (EMS III: 636)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 398 kōt´, kōdi 'Köthe, Gelenk über der Fessel'; Wiedemann 1893: 361 kōt´, kōdi 'Köthe, Gelenk über der Fessel'; ÕS 1980: 300 koot 'koib, sääreluu (loomal)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kote, kute 'Huf, Klaue; bei Pferden: Fessel; Knöchel des Fusses'; MND HW II: 1 kö̂te, kuͤte 'Gelenkknöchel, Fuß- oder Fingerknöchel'
• Käsitlused: < kasks kote, kute 'Huf, Klaue, Knöchel' (EEW 1982: 946; Liin 1964: 64); < ? kasks kote 'kabi, pahkluu' (Raun 1982: 48); < asks kote 'pahkluu, kederluu; kabi; täring' (EES 2012: 177)

koot2, koodi 'vart (ka tähekogus)' < kasks kote

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 91) Kood, -di 'Ein krümmer Dresch Flegel'; (Hupel 1780: 189) koot, -i r., d. 'Dreschflegel'; (Hupel 1818: 97) kood, -i r.; -e d. 'Dreschflegel; Klöppel am Dreschflegel'; (Lunin 1853: 69, 70) kood, -i r.; -e d. 'молотило; цѣпь; валекъ'; koot '= kood'
• Murded: koot, koodi 'rehepeksuriist' Pä K I(-uo-, -ua-); kuut´, koodi Hää Sa TaPõ eL; kuot, `kuodi IisR (EMS III: 635-636)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 398 kōt´, kōdi 'Dreschflegel, der Klöppel; das Sternbild d. Orion'; Wiedemann 1893: 361 kōt´, kōdi 'Dreschflegel, der Klöppel; das Sternbild d. Orion'; ÕS 1980: 300 koot 'endisaegne rehepeksuriist, pint';
• Saksa leksikonid: MND HW III schot 'Holz zur Dielung, Täfelung, zum Decken von Dächern'
• Käsitlused: < kasks kote, kute 'Huf, Klaue, Knöchel; Würfel' (EEW 1982: 946); < asks kote 'pahkluu, kederluu, kabi; täring' (EKS 2019)

koot3, koodi 'soot' < kasks schôte ~ rts skot 'Schote am Segel'

• Murded: koot (-t´), koodi 'soot, purjenöör' Jäm (EMS III: 637); `kouar, -i 'purjesoot' Kuu; koud, kou (`koui, `koudi) R(`koudi VNg Vai) (EMS III: 772-773)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 398 kōt, kōdi (D) 'Schote (am Segel)'; Wiedemann 1893: 361 kōt, kōdi (D) 'Schote (am Segel)'; ÕS 1980: 651 soot 'nöör või tross purje seadmiseks';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schôte 'Tau, an die untere Ecke des Segels befestigt, um das Segel zu spannen'; MND HW III schôte 'Tau an den unteren Ecken des Segels um dieses zu spannen'
• Käsitlused: < kasks schôte ~ rts skot (EEW 1982: 946); < kasks schôte 'Tau an der unteren Ecke des Segels' (GMust 1948: 41, 79)
• Läti keel: lt skuote, skuotiņš das Seil, womit das entfaltete Segel befestigt wird < nd. schōt 'die Leine, mit der das Segel nach dem Winde gestellt wird' (Sehwers 1953: 108); lt šķuote ein Strick zum Zusammenziehen der Segel < nd. schōte 'die Leine, mit der das Segel nach dem Winde gestellt wird' (Sehwers 1953: 134); lt skuotiņš Seil, womit das entfaltete Segel befestigt wird < mnd. schôte (Jordan 1995: 88);
• Sugulaskeeled: lv skùo̯t́̀, (oder) šōt̀ Schot, Strick zum Einziehen des Segels < sks (Kettunen 1938: 373); vdj škotta soot (VKS: VI, 15)

koots|pool, -pooli 'süstik' < kasks schotspole 'Schießspule, Weberschiffchen'

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 98, 102) koots-pool, -i r. d. 'Weberspule'; kuds-pool, -i r. d. 'Weberspule'; (Lunin 1853: 70, 71, 73) koots-pool, -i r. d. 'веретено'; kots-pool r. d. 'мотушка; веретено у ткачей'; kuud-pool, -i r. d. 'веретено'
• Murded: kootspool Pär; k̬u̬ut´sp̬u̬ul´ Hää; kotspool Hlj Jõh Tõs M T; kot´spo(o)l Ha Lai (EMS III: 640, 764); kuts-, kut´spo(o)l Nai VNg Lä Ha Kad (EMS IV: 133)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 398 kōt´s, kōt´si (d) '= kōnal'; kōt´si-pū, kōt´si-käzi 'der Theil am Spinnrade'; kōt´sli (d) '= kōt´s, kōnal'; Wiedemann 1893: 361 kōt´s, kōt´si (d) '= kōnal'; kōt´si-pū, kōt´si-käzi 'der Theil am Spinnrade'; kōt´sli (d) '= kōt´s, kōnal'; Wiedemann 1869: 937 ats-pōl´ (d), kuts-pōl´, süt´s-pōl´ 'Weberschiffchen, Weberschütze'; Wiedemann 1893: 850 ats-pōl´ (d), kuts-pōl´, süt´s-pōl´ 'Weberschiffchen, Weberschütze';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben schotspole (schêtspole) 'Weberspole, Weberschiffen'; MND HW III schôtspole (-spoele) 'Schießspule, Weberschiffchen'
• Käsitlused: < rts skottspole (Koponen 1998: 139)
• Läti keel: lt atspuōle Weberschiffchen < nd. schottspōl 'Weberschiffchen' (Sehwers 1953: 4)
• Vrd pool