[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

hurtsik, hurtsiku 'väike vilets maja' < kasks hurt

• Esmamaining: Stahl LS I 1641
• Vana kirjakeel: (Stahl LS I 1641: 58) omma hürtzikode ∫iddes 'bey den Hürten'; (Göseken 1660: 351) Hurzick 'Baurhütlein'; hurtzick 'Baur haus'; (Vestring 1720-1730: 40, 270) Hurtsik, -ko 'Eine kleine Hütte'; Urtsik 'eine Hütte, ein klein Häuschen'; (Helle 1732: 96) hurtsik 'die kleine Hütte'; (Hupel 1780: 158) hurtsik, -ko r. 'eine kleine Hütte'; (Arvelius 1787: 35) ühhes urtsikus; (Lunin 1853: 31, 213) hurtsik r. 'маленькiй шалашъ, лачужка'; hurtsik, -o r. 'маленькая хижина, шалашъ'
• Murded: urtsik S L K; `urtsik R(`hurtsik Kuu, `urtsikko Vai); ursik, ur´sik L K I; urdsik M T(urtsk Rõn); hurtsik V(-rds- Har) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1393 hur´tsik, hur´tsiku; hur´tsikas, hur´tsika 'Hütte, Hundehaus'; Wiedemann 1893: 1260 hur´tsik, hur´tsiku; hur´tsikas, hur´tsika 'Hütte, Hundehaus'; ÕS 1980: 168 hurtsik;
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hort, hurt 'Flechtwerk von Reisen'; MND HW II: 1 hōrt (*hurt) 'Hürde, Reisiggeflecht, Darre zum Trocknen und Wolleschlagen, Faschine, Flechtzaun'
• Käsitlused: < ?... [etymol. unklar] (EEW 1982: 411); < kasks hort, hurt 'haopõimistik' (Ariste 1963: 90; Raun 1982: 14); < asks hort, hurt, vrd ee urdas, vurt (EES 2012: 81)

juut, juudi 'rahvus(kuuluvus)' < kasks iude, sks Jude

• Esmamaining: Stahl HHb II 1637
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 114) kuÿ needt Türckit ninck Iudat v̈tlewat; (Müller 1600/2007: 314) Sesama tunnistawat meddÿ kaas Iudat ninck Türckit (16.09.1603) 'juudid'; (Rossihnius 1632: 119) Sihn ei olle üttekit wahet neine Iudade ninck Gräkide sean; (Stahl HHb II 1637: 28) nedt Judalisset otis 'der Jüden thet er warten'; (Gutslaff 1648: 220) Judalinne 'Jude'; (Göseken 1660: 289) Judalinne 'Jude'; (Göseken 1660: 373) Judaliste Kool 'Juden Schul'; (VT 1686) Pahwel oppetab Judalissi nink Pagganid; (Vestring 1720-1730: 53) Judalinne 'Ein Jude'; Juda Ma 'Das Jüdische Land'; (Helle 1732: 101, 102) judalinne 'der Jude (spottweise)'; juud, -i 'der Jude'; (Piibel 1739) Judide wangipölli tulleb nende kangekaelussest; (Hupel 1780: 164) judalinne r., d. 'ein Jude (Scheltw.)'; judi ma r. 'ein Land wo Juden wohnen'; (Hupel 1818: 58) judalinne bl. d. 'ein Jude'; judi ma r. 'ein Land wo Juden wohnen'; (Lunin 1853: 39, 40) Judalinne r. d. 'жидъ'; Judi ma 'Еврейская земля'; juud, -i r. 'жидъ'
• Murded: juut, juut́ 'rahvus' eP eL; `juudi R (EMS II: 235-236); `juutlane 'juut' Kod (EMS II: 237)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 192 jūt´, jūdi 'Jude'; Wiedemann 1893: 174 jūt´, jūdi 'Jude'; ÕS 1980: 208 juut;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben jode, jodde 'Jude'; jodesche 'Jüdin'; jodenheit 'die Judenschaft, das jüdische Volk'; MND HW II: 1 jȫde, jödde, jǖde (iude, jůdhe) 'Jude'; jȫdesche, jöddesche 'Jüdin'; jȫdisch, jöddisch (yoddesch), jǖdisch 'jüdisch (von Volk oder Land, von der Religion usw.)'
• Käsitlused: < kasks jude ~ sks Jude (EEW 1982: 580); < asks jude 'juut' (SSA 1: 253; EES 2012: 102); < sks Jude (Raun 1982: 22)
• Läti keel: lt jūds (im Altertum) Jude (VLV 1944: 291);
• Sugulaskeeled: sm juutalainen [Agr] < rts jude ~ sks Jude (Häkkinen 2004: 296); sm juutalainen [Agr Judalainen] Jude, jüdisch < rts jude 'juutalainen' (‹ kasks jude ‹‹ lad judaeus); is juutalain; krj juutalaine < sm; is juuti < ee (SSA 1: 253); vdj juudalain 1. juut; еврей; 2. juudalane, иудей (VKS: 326); vdj juutti juut; еврей (VKS: 328)

laat, laada 'turg, laat' < kasks af-lât 'Ablass' Kunagisest indulgentside müütamisest kirikute juures kujunes alamsaksa sõnast aflât 'indulgents' eesti sõna laat 'indulgentside müük kiriku juures kirikupühadel'. Hiljem on laat-sõna saanud avarama tähenduse: 'kaubitsemispäev kiriku juures' ja 'kaubitsemispäev kaubitsemiskohas'.

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 34) Moñikat omat .. se Kurratÿ Afflate ninck Toiwotuße prast ioxnuth; (Müller 1600/2007: 394) eth næmat se Pawesti Afflate iure piddit ioxma (11.11.1603); (Vestring 1720-1730: 103) Laat, -dad 'der Jahrmarkt'; ladale minnema 'zum Jahrmarkt gehen'; (Hupel 1780: 197) lade r. d. 'Jahrmarkt'; (Berg 1811: 92) Tartus on üks suur kool ja iggal aastal Neäri-ku sees üks suur lade.; (Hupel 1818: 110, 111) laad, -a d. 'Jahrmarkt'; lade 'Jahrmarkt'; ladele, ladale minema r. d. 'zum Jahrmarkt gehen'; (Lunin 1853: 80) laad, -a d. 'ярмарка'; lade r. d. 'ярмарка'
• Murded: laat eP(loat Nis Juu Koe Trm, luat Khn JMd Kod) laat M V; `laata ~ `laada R; laat, laade TaPõ; laade T (EMS IV: 773)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 521 lāt, lāda, lāde, lādo (d) 'Jahrmarkt, Viehmarkt'; Wiedemann 1893: 472 lāt, lāda, lāde, lādo (d) 'Jahrmarkt, Viehmarkt'; ÕS 1980: 346 laat 'suur turg, rahvamass';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 af-lât 'Ablass'; MND HW I ablât(e) 'Ablassen'
• Käsitlused: < kasks afflate 'Ablass (der Sünden), indulgentia' (EEW 1982: 1195; Raag 1987: 324); < nd. aflāt 'Ablaß' (Hinderling 1981: 146); < kasks af-lât 'indulgents', vrd lv lōt 'jumalateenistus' (Raun 1982: 67); < asks afflate 'patukustutus, indulgents' (EES 2012: 218-219; EKS 2019)
• Läti keel: lt aplāts Jahrmarkt, ein kleiner Saufmarkt, Budenzelt auf dem Markte < mnd. aflāt 'Ablaß' (Sehwers 1918: 142); aplãgs; aplãts Abendmahl; Jahrmarkt < nd. ablāte (Sehwers 1953: 1, 3);
• Sugulaskeeled: vdj laatta, laatto laat; ярмарка (VKS: 557, 558); lv lō̬`t, lō̬t̆tə̑ Gottesdienst < ee laat (‹ kasks avlât 'das Ablassen, Loslassen = Gottesdienst') (Kettunen 1938: 205); lv lǭt jumalateenistus; dievkalpojums (LELS 2012: 174)
• Vt aablat

leisikas, leisika '20 naela = 8 kilo' < kasks līs-, lives-, liveschpunt 'Liespfund'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 469) Leusck 'Centner (Lispfund)'; (Vestring 1720-1730: 112, 113) Leisik, -ka 'Das Ließpfund'; Leusik, -ko 'Ein Ließpfund'; (Helle 1732: 130) leisik 'das Lihs-Pfund'; (Hupel 1780: 203) leisik, -o r. 'das Ließpfund'; (Hupel 1818: 119) leisik, -o r. 'Liespfund'; (Lunin 1853: 87) leisik, -o r. d. 'двадцать фунтовъ'
• Murded: leisikas, leisika 'raskusmõõt' L Jür Jä Trm VlPõ Hls; leesikas, leesika Vll Käi L Ha; `leisikas, `leisika R; leisik, -u Saa I M Plv; leisik, leisigu Hi; leesik, -a Mär TaPõ KJn; leesik, -e Trm Kod; leesik, -u Kod Lai Ran Võn; leisk, `leiska Khk Pöi; `leiska Ans Pöi Muh; `löiska Jäm (EMS V: 74); `leivisk(a) 'leisikas' Kuu VNg (EMS V: 86)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 536 leizikas, leizika 'Liespfund (= 20 Pfund)'; leiwisk, leiwiska '= leizikas'; leizik, leiziki, leiziku '= leizikas'; Wiedemann 1893: 486 leizikas, leizika (leiskas, lēzik, lezikas) 'Liespfund (= 20 Pfund)'; leiwisk, leiwiska '= leizikas'; leizik, leiziki, leiziku '= leizikas'; ÕS 1980: 362 leisikas 'endisaegne raskusmõõt, pool puuda';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lîs-punt, lives-punt, talentum livonicum 'liefländisches Pfund = 14 Pfund'; Schiller-Lübben lîspunt, lives(livesch)punt 'liefländisches Pfund, talentum livonicum = 14 Pf.'; MND HW II: 1 lîspunt, lîsch-, lîf-, lîvesch punt 'Liespfund, livisches Pfund, bes. im hansischen Seeverkehr sehr gebräuchliche Gewichtseinheit'
• Käsitlused: < kasks lîvesch-, lis- (EEW 1982: 1275; SSA 2: 61); < kasks lîspunt (Raun 1982: 73); < asks līs-, lives-, liveschpunt 'Liivimaa pund' (EES 2012: 235)
• Sugulaskeeled: sm leiviskä [Agr] painomitta (20 naulaa eli 10 kg) / Liespfund < mrts lifspund (‹ kasks līvesch pund 'liivinmaalainen punta' (SSA 2: 61); sm leiviskä Liespfund < ee leivisk, leisik, leisikas (Bentlin 2008: 73)

lõvi, lõvi 'lõukoer (Panthera leo)' < kasks louwe 'Löwe'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 195) Se Kunningkz Dauid, ke Karrud ninck Louwit ülle|woitnut; (Müller 1600/2007: 210) Se Prophet Daniel nente Louwehauwade siddes (03.01.1602) 'lõviaugus'; (Müller 1600/2007: 230) Se Kunningkz Dauid, ke Karrud ninck Louwit v̈llewoitnut (15.05.1603); (Rossihnius 1632: 196) se kurrat keub ümber, kui ütz mürriseja löuw; (Stahl HHb II 1637: 96) kus temma nende leuwide ke∫ckel olli 'da er vnter den Löwen ∫aß'; (Stahl HHb III 1638: 96) ∫e kurrat keip ümber teid kudt üx murri∫eja Lewkojer 'der Teuffel gehet vmbher wie ein brüllender Löwe'; (Stahl HHb IV 1638: 11) Nende lewide ninck maddude pehl 'Auff den Löwen vnd Ottern'; (Stahl LS I 1641: 37) kudt üx nohr Lewkoier 'wie ein Junger Lew'; (Stahl LS I 1641: 146) Daniel lewi auckus 'Daniel in der Lewen gruben'; (Stahl LS II 1649: 387) Se Löw ∫e∫t Juda Sugku∫t 'Der Löw vom Stam Juda'; (Gutslaff 1648: 225) Loeiwi Penni 'Loewe'; (Gutslaff 1647-1657: 208) kui ütz weggew louw; (Göseken 1660: 291) Loiwkoijr 'Löw'; (Göseken 1660: 482) löwkoijar mürriseb 'das brüllen des löwen'; löiwkoira mees (isalõvi) 'Löw'; löiwkoira naine (emalõvi) 'Löwin'; (Vestring 1720-1730: 123) Loukoer 'Der Löwe'; (Helle 1732: 134) lou-koer 'der Löwe'; (Piibel 1739) Jehowa kaitseb Tanieli loukoerte aukus; (Hupel 1780: 208) löuw, -i d. 'der Löwe'; (Arvelius 1787: 35) kui loukoer; (Arvelius 1787: 52) woidles ta kui löwwi; (Hupel 1818: 126, 128) löu penni d. 'Löwe'; löuw, -i d. 'Löwe'; lõukoer, -a r. 'Löwe'; (Lunin 1853: 93, 95) löu penni ~ koer d. 'левъ'; löuw, -i d. 'левъ'; lõukoer, -a r. 'левъ'
• Murded: lõvi IisR Muh Pä K I eL; lõbi Lä; lovi R; lövi Sa Rei Ris (EMS V: 646); lõukoer Lüg IisR Pöi Muh L K I M TLä; lou- Kuu VNg Vai Jäm Ans Rei; löu- Sa Ris (EMS V: 637); lõupeni (lõo-) Krk Hel Har Lut (EMS V: 643)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 602 lõuw, lõuwi (d) 'Löwe'; lõuwi-peni 'Löwe'; lõuwi-hatt 'Löwin'; Wiedemann 1893: 544 lõuw, lõuwi, lõwwi (d) 'Löwe'; lõuwi-peni 'Löwe'; lõuwi-hatt 'Löwin'; Wiedemann 1869: 602 lõwi, lõwi, lõwe (S, SO) 'Löwe'; Wiedemann 1893: 545 lõwi, lõwi, lõwe (S, SO) 'Löwe'; ÕS 1980: 389 lõvi; † lõukoer 'lõvi';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben louwe (lauwe, lowe, lewe) 'Löwe'; MND HW II: 1 löuwe (lowe, lou), lewe (leve, leuwe), lauwe 'Löwe'
• Käsitlused: < kasks louwe (EEW 1982: 1426); < kasks lo(u)we 'Löwe' (Raun 1982: 83; Raag 1987: 323, 325); < kasks louwe, lauwe, lave, lewe 'Löwe' (Ariste 1963: 96); < kasks louwe, lauwe, lowe, lewe (Liin 1964: 63; EES 2012: 261)
• Läti keel: lt laũva (1638 Lawis) Löwe < mnd. louwe, lauwe 'Löwe' (Sehwers 1918: 33, 90, 152; Sehwers 1953: 69); lauva Löwe < mnd. lauwe (vorwiegend ofäl.) neben löuwe (Jordan 1995: 74);
• Sugulaskeeled: sm leijona, leijoni [1642] Löwe < rts leijon (SSA 2: 59); vdj leeva ~ leff; leijoni lõvi; лев (VKS: 594, 598); lv loù̯v̆və̑z Löwe < kasks louwe, lauwe (Kettunen 1938: 203); lv louv lõvi; lauva (LELS 2012: 175)

plaat, plaadi < kasks plate 'Platte'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 592) raud plaati 'plaat (lamina)'; (Virginius 1687-1690) kiskus Hiskias Juda Kuningas Jssanda Koa Uksed ärra, nink need Kullased Platit; (Piibel 1739) sa pead teggema ühhe öhhukesse plati puhtast kullast; (Lithander 1781: 503) wotta ühhe ni suure ümmargusse plekk-plati, kui need kokidki on; (Hupel 1818: 184) plaat, -i r. d. 'eiserne Platte; lf. Plate'; (Lunin 1853: 143) plaat, -i r. d. 'желѣзный листь, жесть'
• Murded: plaat, `plaadi Kuu VNg Lüg; plaat, `plaada Lüg Jõh; plaat (-t´), plaadi Hi Mar Mär Hää sporKPõ Iis Kod Plt TLä VId; laet, laadi Sa Muh; laat´, laadi Mär Vig Lih Kse PJg Tor M (EKI MK; EMS VII: 554)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 924, 521 plāt´, plādi (lāt´) 'Platte, Metallplatte'; lāt´, lādi '= plāt´'; Wiedemann 1893: 838 plāt´, plādi (lāt´) 'Platte, Metallplatte'; ÕS 1980: 518 plaat;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 plate 'Platte, bes. plattgeschlagenes Metall; Brustplatte'; Schiller-Lübben plate 'Platte; die eiserne Brustplatte'; MND HW II: 2 plāte 'flache Scheibe, Platte; Holzscheibe, Metallplatte'
• Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 2091); < kasks plate (Raun 1982: 124; Liin 1964: 51; EES 2012: 375)
• Läti keel: lt † plãte Platte < mnd. plate (Sehwers 1918: 155); plāte, plāts Platt, Blechplatte, Fliese; Hölzchen, darin der Mühlenstock läuft; Überachse; kantiges Holz über den Wagenachse, auf dem der Wagenkorb ruht < mnd. plate 'Platte' (Jordan 1995: 82);
• Sugulaskeeled: sm laatta [1648] levy, littea kivi; litteä, laakea / Platte, flacher Stein; flach, platt < mrts plāta 'tasainen pinta, levy' (‹ kasks plāte) (SSA 2: 33-34); sm laatta Platte, flacher Stein; flach, platt < asks plāte ~ rts plåt (Bentlin 2008: 131); lv plō̬`t´, plå̬̄`t´ Platte (Kettunen 1938: 303); lv plat plaat; plate; plǭt plaat; plāts (LELS 2012: 247, 248)

salpeeter, salpeetri < kasks salpeter, sks Salpeter

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 610) Salpeter 'Salpeter (nitrum)'; (Piibel 1739) Et sa ennast kül salpeetri lähhilissega pesseksid; (Hupel 1766: 12) se rohhi mis saksad salpetriks hüüdwad, sedda pead sinna ennesele otsima Apteke peält; Sesamma salpeter on paljo parrem kui se wanna Juda sit; sesamma salpeter lämmatab sedda liapallawust; (Hupel 1818: 215) salpeeter, -tri r. d. 'Salpeter'; (Lunin 1853: 167) salpeeter, -tri r. d. 'селитра'
• Murded: `salpieter, `salpietri VNg Lüg; `salpiester, `salpiestri Vai; `salpeeter, ´salpeetri (-ie-) Sa Muh Hi Lä Tor Hää Ha JMd JJn Koe VJg Trm Kod Plt KJn; `salpi̬i̬ter, `salpi̬i̬tre M Kam San; `salpi̬i̬tre V(`salpi̬i̬dre) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1165 salpēter, salpētri 'Salpeter'; Wiedemann 1893: 1001 salpēter, salpētri 'Salpeter'; ÕS 1980: 615 salpeeter '(mõnede lämmastikhappe soolade nimetus)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 salpeter 'Salpeter'; MND HW III salpeter, -petter 'Salpeter'
• Käsitlused: < sks Salpeter [‹ lad salpetrae] (EEW 1982: 2686); < asks salpeter 'Salpeter' (Liin 1964: 62)
• Läti keel: lt zal̃peteris Salpeter (Sehwers 1918: 165); zalpēters (Kettunen 1938: 354); lt salpetris salpeeter (ELS 2015: 758);
• Sugulaskeeled: sm salpietari [1643 saltpietari] (kalium)nitraatti / Salpeter < rts salpeter (‹ lad salpetra 'suolakivi') (SSA 3: 149); lv salpēt̆tə̑r Salpeter (Kettunen 1938: 354)

telk, telgi 'kerge varjualune' < kasks telt

• Esmamaining: Gutslaff 1648-56
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Israel ninck Juhda ommat teltide sissen; (Göseken 1660: 287) Telti 'Gezelt'; (Göseken 1660: 660) Telt 'zelt'; (Vestring 1720-1730: 246) Telt, -di 'Ein Gezelt'; (Helle 1732: 187, 322) telk, g. i 'das Gezelt'; (Piibel 1739) maia ehk koggodusse telk saab walmis; (Hupel 1780: 282) telk, -i r. 'Gezelt; Hütte'; telt, teldi r., d. 'Zelt, Gezelt'; (Hupel 1818: 244) telk od. telg, -i r. d. 'Zelt, Gezelt; Hütte'; telt, teldi r. d. 'Zelt, Gezelt; d. Hütte'; (Lunin 1853: 192) telk, -i r. d. 'палатка, шатеръ; хижина'; telt, teldi r. d. 'палатка, хижина'
• Murded: telk, `telgi R(`telki Vai); tel´k, telgi Sa Emm Rei Mar Kse Tõs Tor Hää Ris Juu VJg Plt KJn Trv Hls Puh Rõn San; `telti, `teldi VNg; tel´t, tel´di San (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1263, 1264 tel´k, tel´gi 'Zelt'; tel´t, tel´di '= tel´k'; Wiedemann 1893: 1143 tel´k, tel´gi (tel´t) 'Zelt'; ÕS 1980: 704 telk;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben telt, telde 'Zelt, Bude'
• Käsitlused: < kasks telt 'Zelt' (EEW 1982: 3122; Raun 1982: 174; EKS 2019); < asks telt, telde 'telk, (laada)pood' (EES 2012: 522)
• Läti keel: lt tel̃ts [1638 Telltes] Zelt < mnd. telt 'Zelt' (Sehwers 1918: 29, 98, 162); lt stelte, tel̃ts Zelt < mnd. telt 'Zelt' (Sehwers 1953: 121, 142);
• Sugulaskeeled: sm teltta [1880; 1729 tälti] kangainen tilapäismaja / Zelt < rts tält 'teltta' (‹ kasks telt) (SSA 3: 282; SKES: 1266); sm teltta, teltti Zelt < asks (ge)telt, telde 'Zelt; Bude' ~ rts tält (Bentlin 2008: 189); lv tel̄t̀, tel̄k̀ Zelt, Stiftshütte < kasks telt (Kettunen 1938: 412)

vang, vangi 'vangistatu, vahialune' < kasks vangene 'Gefangene'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 398) üx waine Wangk; ollet nedt Iacobe Wangkit erra|pæstnuth; (Müller 1600/2007: 212) tæma væe kaas wangkix wotnut (03.01.1602); (Müller 1600/2007: 484) errapæstma ne Wangkit (09.09.1604); (Stahl HHb I 1632: Hiij) ke ilma ∫üdt Wangis ommat 'die ohn jhr ver∫chulden Gefangen ∫ein'; (Stahl HHb III 1638: 39) ninck tachti∫ münd wangix wotta 'vnd wolte mich greiffen'; (Rossihnius 1632: 413) Sehl pöhal enge piddi se mah|sundia se kombe perrast selle raghwalle ütte wangi wallale andma; (Stahl HHb II 1637: 36) piddis meid omma ricku ∫iddes wangis 'hielt vns in ∫eim Reich gefangen'; (Stahl HHb II 1637: 85) Se Kurratiwangk minna ollin 'Dem Teuffel ich gefangen lag'; (Stahl 1637: 54) wangk, wangki∫t 'Gefang'; wangkix wotma 'Gefangen nehmen'; (Stahl HHb III 1638: 151) Minna ollen wangk olnut 'Ich bin gefangen gewe∫en'; (Stahl LS II 1649: 516) ninck ∫e Wangki wangkix wotnut 'vnd ha∫t das Gefängniß gefangen'; (Gutslaff 1648: 215) Wangis 'Gefangen'; (Gutslaff 1647-1657: 55) omma welli olli wangis errawihtut; (Gutslaff 1647-1657: 135) kui ollessit nemmat möhka kah wangis sahnut; (Göseken 1660: 698) wangk 'Gefangen, Gefangener'; wangki kodda 'und der gefangenen haus'; wangix wotma 'Gefangen nehmen'; wangitohrn 'Kercker'; (Hornung 1693: 23) Wang 'ein Gefangener'; (Vestring 1720-1730: 281) Wang, -gi 'Ein Gefangener'; (Helle 1732: 203) wang 'der Gefangene'; wangi-torn 'das Gefängnis'; wangus 'die Gefangenschaft'; (Piibel 1739) Juda kunningas Jojakin olli wangi widud; heitis temma neid keigekindlama wangitorni; (Hupel 1780: 306) wang, -i r., d. 'ein Gefangener'; (Hupel 1818: 276) wang, -i r. d. 'gefangen; ein Gefangener'; (Lunin 1853: 222) wang, -i r. d. 'узникъ, пленный'; wangitu r. d. 'пленный, заточенный'
• Murded: vang, `vaŋŋi R; vang, vangi (-ŋŋ-) eP; van´g, vangi eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1445 waṅg, waṅṅi 'Gefangenschaft, concr. Gefangener'; Wiedemann 1893: 1306 waṅg, waṅṅi 'Gefangenschaft, concr. Gefangener'; ÕS 1980: 773 vang;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vangene 'der Gefangene'; Schiller-Lübben vangen 'gefangen, der Gefangene'; MND HW I vangen(e), gevangen(e) 'Gefangener, Kriegsgefangener, Gerichtsgefangener'
• Käsitlused: < sks gefangene ~ kasks vangen (EEW 1982: 3705-3706); < kasks vangene (Raun 1982: 197); < kasks vangen 'gefangen; der Gefangene' (Ariste 1963: 108; Liin 1964: 45; EES 2012: 590); < kasks vangen 'Arrestant' ~ rts fånge, fange, vrd mrts fange, fonge (Raag 1987: 339)
• Läti keel: lt *vañguõt gefangennehmen < mnd. vangen (Sehwers 1918: 164); lt pangãt gefangen nehmen < dt. fangen (Sehwers 1953: 85); lt vaņģôt gefangen nehmen < nd. fangen (Sehwers 1953: 151); lt van´g´inieks der Gefangene (Kettunen 1938: 470);
• Sugulaskeeled: sm vanki [Agr fangi] Gefangene(r); is vanki vankeus; krj vanki vanki; ee vang; lv vaŋ´gli vanki; lv vaŋ´g vankila; vankeus < mrts faŋge 'vanki' (SSA 3: 405); lv vaŋ́̄ɢ Gefängnis, Gefangenschaft < germ (Kettunen 1938: 470); vaŋ̄´gli, vaŋ̄gnik̆kà der Gefangene (Kettunen 1938: 470); lv vaņgnikā vang; gūsteknis, ieslodzītais (LELS 2012: 354)