[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

amet, ameti 'kutse-, tööala; teenistus-, töökoht' < kasks am(m)et 'Amt'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 40-41) A͠meti, Ammeti, A͠metist; (Müller 1600/2007: 70) tæma A͠meti prast (18.12.1600); 80 Kuÿ tæma oma A͠meti siße astis 18.12.1600; (Rossihnius 1632: 45) Se Inimene ei the sedda ... essi, enge Ammeti perrast; (Stahl 1637: 36) Ammet, ammetist 'Ampt'; Ammetist erratöstma; [Ammetist] erraheitma 'Vom Ampt verstossen'; (Stahl HHb II 1637: 57) ammetit töitada 'Amt zu erfüllen'; (Gutslaff 1648: 206) Ammit 'Ampt'; (Gutslaff 1647-1657: 171) ammit; panni - - kelri ammite pähle; (Göseken 1660: 283) Ammet, -i 'Ambt'; (Göseken 1660: 314) Ammet 'Ambt; Beruff; Handwerck'; (Helle 1732: 86) ammet 'das Amt'; ammet-mees 'der Handwerksmann'; (Helle 1732: 356) Temmal on hea küne-ammet 'er läst die Finger gerne kleben'; (Hupel 1766: 118) öppiwad monnesugust tundmist, teggemist, ammetit, kunsti, maiapiddamist; (Hupel 1780: 142) ammet, -i r. d. 'Handwerk, Amt, Dienst, Verwaltung; ueble Gewohnheit'; (Lunin 1853: 13) ammet, -i r. d. 'должность, ремесло, служба'
• Murded: am(m)et eP(amõt Khn, aamet Kaa); amet M; `ammet R; `ammõt´ V; anep L (EMS I: 321-323); am(m)at, -t´ 'amet' Saa Kõp M San Har Lei; aamat, -t´ Vas Se Lut (EMS I: 315)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 33 amet, ameti (SW, S) = ammet; Wiedemann 1893: 29 amet, ameti (SW, S) = ammet; Wiedemann 1869: 34 ammet, ammeti 'Amt, Geschäft, Dienst'; Wiedemann 1893: 30 ammet, ammeti (amet, annep) 'Amt, Geschäft, Dienst'; Wiedemann 1869: 39 annep, annepi (W) = ammet; Wiedemann 1893: 34 annep, annepi (W) = ammet; ÕS 1980: 41 amet;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 amt, ambt, am-bet, am-mecht, -micht, -met, -mit 'Handwerk; Handwerkszunft; Geschäftsbetrieb jeder Art'; Schiller-Lübben ammet 'ein Handwerk, die Handwerkszunft, Amt'; MND HW I ambacht, ammecht, ammet, ambet, ampt, amt 'Amt, Dienstverrichtung';
• Käsitlused: < kasks ammet (EEW 1982: 69; Ariste 1963: 87-88; Liin 1964: 50; Raag 1987: 324; EES 2012: 50); < kasks am(me)t (Raun 1982: 4)
• Läti keel: lt amats (1585 ammate) Handwerk, Amt, Beruf, Zunft, Gewerbe < kasks ammet, amet '(zünftiges) Handwerk' (Sehwers 1918: 70, 141); amats Handwerk < mnd. ammet, amt, ambacht (Jordan 1995: 53);
• Sugulaskeeled: sm ammatti [n. 1580] virka, toimi, jnk henkilön pääelinkeino / Beruf, Amt, Gewerbe < kasks ambacht, ambecht, ammecht, ammet, ambet usw. 'Amt, Dienst' (Bentlin 2008: 61); sm ammatti [n. 1580] virka, toimi, jnk henkilön pääelinkeino < germ, vrd gt ambaht(i), küsks ambe(h)t, kasks ammet, sks Amt 'käsityö, ammatti, virka'; is ammatti; krj ammatti ammatti, työ; vahinko, vaikea asia, pula < sm (SSA 1: 73); vdj ammatti, ammõtti, ammatši ammatti, työ < sm ammatti ~ ee am(m)et (SKES: 17; SSA 1: 73; VKS: 129); lv amàt̀ handwerk, amt (Kettunen 1938: 9); lv amāt käsityö, toimi < lt amats ‹ kasks (SSA 1: 73); lv amāt amet, käsitöö; amats, profesija (LELS 2012: 29)

kääl, kääli 'noor erk metsik hobune' < kasks schele 'Beschäler, Schellhengst'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: kääl (-l´), kääli 'püsimatu, vallatu; tugev kiire hobune' Pä M (EMS IV: 568; Saareste I: 472); kään´, kääni 'peru, vallatu (loom, inimene)' Hää Sim (EMS IV: 569)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 282 kǟl´, kǟli 'unbändig, wild'; Wiedemann 1893: 255 kǟl´, kǟli 'unbändig, wild'; ÕS 1980: 338 kääl 'murd. vallatu, üleannetu, kerglane olend';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schele 'Beschäler (Zuchthengst)'; Schiller-Lübben 'Schellhengst'; MND HW III schēle 'Beschäler, Zuchthengst'
• Käsitlused: < ... 'unbändig, wild; gross' (EEW 1982: 1152)
• Läti keel: lt † šķẽlis [1638 Schkehlis] Schafbock; Beschäler < mnd. schele (Sehwers 1918: 56, 97, 161); šķielis, šķẽlis Beschäler; Schafbock < nd. schele 'Beschäler' (Sehwers 1953: 131, 132); šķēlis, šķielis Schafsbock; Roß, Hengst < mnd. schēle 'Beschäler, Zuchthengst' (Jordan 1995: 100)

mats, matsi 'harimatu, kommeteta inimene' < kasks Matz 'Matthias'

• Esmamaining: Talupoja vanne 1550
• Vana kirjakeel: (Talupoja vanne 1550, ‹ EKVTS 1997: 78) Mynna Matz Seyssa syn; (Hornung 1693: 24) Mats 'Nom. propr.'
• Murded: mats, `matsi 'mühakas' R(`matsi Vai); mats, matsi Hi; mat´s, mat´si (-t-) Sa Muh L Ha JJn Rak TaPõ Plt KJn eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 637 Mats, Matsu; Mat´s, Mat´si 'männl. Name'; Wiedemann 1893: 575 Mats, Matsu; Mat´s, Mat´si 'männl. Name'; Wiedemann 1869: 635 ei sē taha mā-Mar´diga tegemist teha 'sie will mit einem bäuerlichen Manne nichts zu thun haben'; Wiedemann 1893: 573 ei sē taha mā-Mar´diga tegemist teha 'sie will mit einem bäuerlichen Manne nichts zu thun haben'; ÕS 1980: 411 mats;
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben Matz 'Koseform für Matthäus; einfältiger, lächerlicher Mensch. (Ein Schimpfname mit allerley Beysätzen: Matz-Pump, Matz-Fisel, Matz-Fotz, Pluder-matz etc.)'; MND HW II: 1 Mas, Matz 'Kurzform für Matthias, Matthäus'; meyster Matz 'Spottwort für den Henker'
• Käsitlused: < sks Matthias (EEW 1982: 1515); < kasks Matz (Raun 1982: 90; EES 2012: 278)
• Läti keel: lt macs Matz (einfältiger Mensch) (Sehwers 1953: 75); lt lauķis mats (LELS 2012: 192);
• Sugulaskeeled: lv mǭmīez, mats, lauķis (LELS 2012: 192)

määr|kass, -kassi 'pärdik; marakratt' < kasks merkatte, sks Meerkatze

• Esmamaining: Hupel 1780: 428
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 428) määrkas d. 'Meerkatze, Affe'; (Hupel 1818: 132) määrkas, -si d. 'Meerkatze'; (Lunin 1853: 98) määrkas, -si d. 'мартышка'
• Murded: määrkass (-kass) 'ahv' Sa Rei Vig Kse Saa Ris Ksi KJn Trv Krk V; määrkas´s 'fig. määrdunud inimene' Han Hää JMd Lai Krk Ran Urv Plv Vas (EKI MK); määrkatt Lüg Jõh (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 655 *mǟr-kas´s´, kas´s´i 'Meerkatze'; Wiedemann 1893: 591 *mǟr-kas´s´, kas´s´i 'Meerkatze'; ÕS 1980: 443 määrkass 'pilt. kriimsilm, kasimatu laps';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mer-katte 'Meerkatze (d.i. langgeschwänzter Affe), cercopithecus'; MND HW II: 1 mērkatte 'geschwänzte Affenart, cercopithecus, von ape unterschieden, als besonders häßliches Tier dargestellt'
• Käsitlused: < sks, vrd kasks merkatte, sks Meerkatze (Viires 1969: 350; Raun 1982: 98); < asks merkatte 'pärdik, pikasabaline ahv', sks Meerkatze 'pärdik, merikass' (EES 2012: 297)
• Läti keel: lt mẽrkaķis Meerkatze < mnd. mērkatte 'Meerkatze' (Sehwers 1918: 153; Sehwers 1953: 79);
• Sugulaskeeled: sm marakatti [1670] Meerkatze < rts markatta (‹ kasks merkatte) (SSA 2: 149); vdj marakatti ahv, pärdik; määrkass; обезьяна, мартышка (VKS: 701); lvS mer kas´s´ Meerkatze, Affe (SLW 2009: 120); lv mēr-kaš̄´, mǟr-kaš ´̄, nǟr-kaš̄´, Affe < kasks merkatte (Kettunen 1938: 220); lv mēr-kaš̄ Affe (Raag 1987: 328); nǟrkaš ahv; mērkaķis; nǟrkaš määrkass; sušķis (LELS 2012: 206)

paradiis, paradiisi < kasks paradîs 'Paradies'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 252) Mea Iumall Issa iße se Paradise sid: on toÿwutanuth; (Müller 1600/2007: 64) se Paradise siddes (18.12.1600); (Rossihnius 1632: 268) Temma sai tombatut se Paradysi sisse, ninck kuhlis ilma weljapajatamatta sönnat, kumbat ützkit inimene ei woi üttelda; (Stahl HHb II 1637: 18) ∫e∫t illu∫a∫t Paradi∫i∫t 'zu schönen Paradeiß'; (Stahl LS I 1641: 49) Paradi∫i aida∫t 'auß dem Paradeiß'; (Göseken 1660: 551) paradijs 'Paradis'; paradijs lind 'Paradis Vogel'; (VT 1686) tähmbä saht sinna minnoga Paradisin ollema; (Piibel 1739) tänna pead sa minnoga Paradisis ollema; (Lunin 1853: 134) paradis r. d. 'рай, царство небесное'
• Murded: paradiis, `paradiisi Kuu VNg Lüg Vai; paradiis, paradiisi Jäm Khk Muh Mar Tõs Tor Ris JMd Kod KJn Trv Krk Nõo VId(paradiids, -i Plv); paradis, -i Juu Trm Hls Krl; parades, -i Khn; paradeis, -i Plt (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 857 pāradīz, pāradīzi 'Paradies'; Wiedemann 1893: 778 pāradīz, pāradīzi 'Paradies'; ÕS 1980: 492: paradiis;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 paradîs 'Paradies; Vorhof, Vorbau einer Kirche'; MND HW II: 2 paradîs 'Garten Eden, Paradies; himmliches Paradies, Himmel; Vorhof, Vorraum einer Kirche'
• Käsitlused: < sks Paradies (EEW 1982: 1932); < kasks paradîs (Raun 1982: 116; Ariste 1963: 99; Liin 1964: 39)
• Läti keel: lt paradĩze [1585 tho paradi∫e] Paradies < mnd. paradīs (Sehwers 1918: 80, 155; Sehwers 1953: 86);
• Sugulaskeeled: sm paratiisi [Agr] Paradies < mrts paradis 'paratiisi' (SSA 2: 314); lv paràdīz Paradies (Kettunen 1938: 275); lv paradīz paradiis; paradīze (LELS 2012: 228)

prii, prii 'vaba' < kasks vrî 'frei'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1557) Prylickeleib '?priilik leib'; (Müller 1600-1606: 272) se eddest is piddÿ v̈xkit Inimene frÿ echk vabba ollema; (Müller 1600/2007: 226) se eddest is piddÿ v̈xkit Inimene frÿ echk vabba ollema (15.05.1603); (Gutslaff 1648: 213) wabba 'frey (liber)'; (Göseken 1660: 571) Wryherr, -i (parun) 'Freyherr'; (Forselius 1694) pri; (Vestring 1720-1730: 188, 297) Pri 'Frey'; Wri 'Frey'; (Helle 1732: 162) pri 'frey'; (Hupel 1780: 247, 317) pri r., d. 'frey'; wri r. 'frey'; (Hupel 1818: 191, 293) pri r. 'frey'; wri r. selt. 'frey'; (Lunin 1853: 148, 235) pri r. d. 'вольный, своводный'; wri r. 'своводный'
• Murded: prii 'vaba; tasuta' R Jäm S Lä Tõs Hää K I T V; rii Sa Muh Vig Mih Vän Tor M (EKI MK; EMS VII: 746)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 966 prī, prī 'frei'; Wiedemann 1893: 876 prī, prī (wrī) 'frei'; ÕS 1980: 535 prii;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vrî, vrîg, vrig 'frei, unabhängig'; Schiller-Lübben vri 'frei, ledig von rechtlichen Verpflichtungen; unbehindert; sorglos'; MND HW I vrî, vrig 'frei, freigebore, unabhängig; ungehindert, offen; ungebunden'
• Käsitlused: < kasks frî? (EEW 1982: 2170-71); < kasks vrî (Raun 1982: 128); < kasks vrî 'frei' ~ rts fri (Raag 1987: 339); < asks vri (EES 2012: 385)
• Läti keel: lt brĩvs [1585 briwe] frei < mnd. vrī (Sehwers 1918: 49; Sehwers 1953: 17); brīvs frei < mnd. vrî (Jordan 1995: 57);
• Sugulaskeeled: sm frii, prii, rii [1625 FrijHerra] vapaa / frei < mrts fri 'vapaa, verovapaa' (‹ asks vrī) (SSA 1: 118); lv brī frei, ledig < kasks vrī (Kettunen 1938: 29); lv brī prii; brīvs (LELS 2012: 48)

rakkel, rakli 'timukas; nülgija; ülemeelik, ulakas (inimene), kelm' < asks racker, sks Racker

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 290) Wallÿ Sundi echk Racker; (Müller 1600/2007: 732) Wallÿ Sundi echk Racker olle (19.09.1606) 'kättemaksja'; (Stahl 1637: 71) Rackel, rackli∫t 'Hencker'; (Göseken 1660: 295) Rackel 'Racker (Büttel)'; (Göseken 1660: 589) Rackel (nülgija; sibi (sõimusõna) 'schundfeger (foricarius)'; (Helle 1732: 166) rakkel 'der Racker, Schinder'; (Hupel 1780: 253) rakkel r. 'Racker, Schinder'; (Hupel 1818: 201) rakkel r. 'Racker, Schinder'; (Lunin 1853: 156) rakkel r. 'живодеръ, негодяй'
• Murded: rakkel 'vallatu, üleannetu (poiss)' Kaa Pöi Ris (EKI MK); rakkima 'süües tailiha pekist eraldama' Tor (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1018 rakel, rakli 'Racker, Schinder, Henker'; rakel-kael '(Schimpfwort)'; Wiedemann 1893: 923 rakel, rakli 'Racker, Schinder, Henker'; rakel-kael '(Schimpfwort)'; EÕS 1930: 1010 rakkel 'reo, risu (sõimusõna) (Racker, Schinder)'; Tuksam 1939: 784 Racker 'fam. võllanägu; sinder, kelm';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 racker 'Schinder, Abdecker; Abrittsfeger; Totengräber; auch Scharfrichter?'; recke-bank 'Folterbank'; racher 'Dreckfeger'; Schiller-Lübben racker, racher 'der den Unflat fortschafft; daher Schinder, Abdecker, Abtrittsfeger, Todtengräber; als Schimpfwort'; MND HW II: 2 racker, racher 'Abdecker, Totengräber; Abtrittreiniger'
• Käsitlused: < sks Rakel ~ kasks... (EEW 1982: 2401); < kasks racker, racher (Ariste 1963: 102; Liin 1964: 46, 50); < kasks racker 'Henker' ~ rts rackare, rackere (Raag 1987: 338)
• Läti keel: lt rakaris, rakalis Racker < dt. (Sehwers 1918: 65, 156); lt rakaris, rakalis [1844] Schinder, Abdecker < dt. Racker 'Schinder, Abdecker' (Sehwers 1953: 98); rakaris Racker; Ausgelassener, Unartiger; Unbändigkeit < mnd. racker 'Schimpfwort' (Jordan 1995: 84);
• Sugulaskeeled: sm rakkari Henker; Totengräber; Abdecker < asks racker 'Abdecker; Totengräber' ~ rts rackare 'Racker' (Bentlin 2008: 167); lv ra`kkə̑rz Racker, Bereiniger < kasks racker (Kettunen 1938: 329); lv rakkõrz surnud loomade ja raibete nülgur, rakkel; dīriķis (LELS 2012: 263)

röövel, röövli < kasks rö̂ver 'Räuber'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 306) Se toine kurrÿ tegkia ninck Röwer; (Müller 1600/2007: 332) echk v̈xikit Röwer, echk Epicurÿ Ebbavsckune Inimene (14.10.1603); (Rossihnius 1632: 314) neine röwlide sean; se olli ütz kurja|teggia n. röwel, se sai Barrabas nimmetut; (Stahl 1637: 91) röhwel, röhwli∫t 'mörder'; (Stahl HHb II 1637: 29) kudt üz röhwel ülleandtut 'als ein Mörder dargestelt'; (Stahl HHb III 1638: 113) teije agkas ollete te͠ma tehnut öhex röhwliauckux 'Jhr aber habts gemacht zur Mördergruben'; (Gutslaff 1648: 227) Roewel 'Moerder'; (Gutslaff 1647-1657: 208) neihde möhkat ommat Röhwli rihst; (Gutslaff 1647-1657: 269) [temma] huckas neiht röhvlit erra; (Göseken 1660: 295) Röewel 'Räuber'; (Göseken 1660: 604) röhwel 'mörder (sicarius)'; röhwel 'Räuber / Strassen-Räuber (prædo)'; (Göseken 1660: 496) Merri-Röwwel 'See-Rauber'; (Göseken 1660: 554) pehkond Röhwlit (röövlibande) 'streiffende Rotte'; (Vestring 1720-1730: 206) Röwel, rööwli 'Der Räuber'; (Helle 1732: 169) röwel, g. rööwli, ac. it 'der Räuber'; (Hupel 1780: 258) röwel, rööwli r., d. 'Räuber; Mörder'; rööwli d. 'Räuber'; (Lunin 1853: 161) rööwli d. 'разбойникъ'; rööwel, -wli r. d. 'разбойникъ, убiица'
• Murded: `rüövel, `rüövli R(`rüövär, -i Kuu); `röövel, `röövli (-e) Sa Muh Rei L(`rööbel); `röövel, `röövli (-üö-, üe-) Ris Juu JMd Koe VJg Iis Trm Plt; `rü̬ü̬vel, `rü̬ü̬vli Kod KJn M TLä San Har; `rü̬ü̬vli Nõo Kam Krl Plv Vas Räp; `rü̬ü̬li Rõu Vas Se (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1082 rȫwel, rȫwli; rȫwli, rȫwli (d) 'Räuber'; Wiedemann 1893: 980 rȫwel, rȫwli; rȫwli, rȫwli (d) 'Räuber'; ÕS 1980: 608 röövel;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rover 'Räuber'; MND HW II: 2 rôver, rö̂ver, rôvere, rö̂vere 'Person die einen Raub begeht, Räuber; Plünderer'
• Käsitlused: < kasks röver 'Räuber' (EEW 1982: 2622); < kasks rover (Ariste 1933a: 11; Ariste 1963: 103; Liin 1964: 45; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 148; EES 2012: 449); < kasks rōver, röver (SSA 3: 122); < kasks rover, rts rövare (Raag 1987: 336); < asks (Ariste 1940: 112)
• Läti keel: lt ruõvelis ein ungezogener Knabe < nd. rōver (Sehwers 1953: 103); lt rieveris, rievelis ein unartiges, mutwilliges Kind, ein Wildfang < nd. rȫver (Sehwers 1953: 101);
• Sugulaskeeled: sm ryöväri [Agr röweri] rosvo, ryöstäjä / Räuber < rts, vrd mrts rövari (‹ kasks rōver, röver); is rȫväri ryöväri < sm; vdj rȫväli < sm ~ ee (SSA 3: 122); sm ryöväri Räuber < kasks rôver(e), rö̂ver(e), roufere 'Räuber, Plünderer' ~ rts rövare (Bentlin 2008: 91-92); lv rēvil´, rȫvil´, rièe̯vil´; re̮ö̯vili, re̮ö̯və̑l wild, roh, habgierig, räuberisch; Räuber < germ (Kettunen 1938: 334, 335); lv rēvil´, rȫvil´ Plünderer, Räuber; rēviļ röövel; laupītājs (LELS 2012: 266)
• Vt rööv

toss, tossi 'leebe, tahtejõuetu inimene; unimüts' < ? kasks dosich 'dumm, einfältig'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: tos´s, tossi 'pehme, laisk inimene; saamatu, rumal inimene' Muh Rei Kir Kse Tõs Tor Hää Ris Jür JMd Koe VJg Sim Trm Lai Plt KJn M TLä Urv Rõu (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1299 tos´s´, tos´s´i 'Tölpel, Einfaltspinsel, Schlafmütze, Träumer'; Wiedemann 1893: 1175 tos´s´, tos´s´i 'Tölpel, Einfaltspinsel, Schlafmütze, Träumer'; Wiedemann 1869: 1304 tös´s´, tös´s´i = tös´s´ikene; tös´s´ikene, -ze 'stiller, einfältiger Mensch'; tös´s´, tös´s´u 'stiller, einfältiger Mensch'; Wiedemann 1893: 1180 tös´s´, tös´s´i = tös´s´ikene; tös´s´, tös´s´u 'stiller, einfältiger Mensch'; ÕS 1980: 722 toss 'tahtejõuetu, saamatu inimene';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 dosich '(verstandes)betäubt, freneticus'; doselechtich 'duselig, betäubt'; dusich 'betäubt, schwindelig'; Schiller-Lübben dusich 'betäubt, schwindelig'; doselechtich 'duselig'; MND HW I dȫsich 'taumelig, dumm'; dü̂sich 'betäubt, schwindelig'; Schleswig-Holstein Dosselkopp 'Dummkopf'; Dossköpp 'die Kühe ohne Hörner'; Dussel [dusḷ] 'Dummkopf, dummer, ungeschickter Mensch'
• Käsitlused: < kasks dosich (EEW 1982: 3252); < ee deskr, vrd sm tosso, rts tåss (Raun 1982: 180); < kasks dosich 'dumm, einfältig', vrd sks dösig (SKES: 1360); < vrd ee töss (EES 2012: 542)
• Vrd töss

töss, tössi 'uimane inimene' < vrd asks dösich, sks dösig

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: töss, `tössi Kuu VNg Lüg Vai; tös´s, tös´si sporLä PJg Rap Juu HJn JMd JJn Koe VJg I KJn (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1304 tös´s, tös´si 'stiller, einfältiger Mensch, Tropf'; Wiedemann 1893: 1180 tös´s, tös´si 'stiller, einfältiger Mensch, Tropf'; EÕS 1937: 1606 töss 'toss, tahtejõuetu, kohtlane isik'; ÕS 1980: 749 töss, tössi 'toss'
• Käsitlused: < ee deskr (EEW 1982: 3475); < ee deskr, vrd asks dösig 'loid' (Raun 1982: 189); < ? asks dȫsich 'juhm, loll, uimane', sks dösig 'unine, uimane; nürimeelne' (EES 2012: 569)
• Vrd toss

viin, viina 'vein; viin' < kasks wîn 'Wein', vrd rts vin Arvestades varast jõudmist eesti keelde ning seost viinapuu ja viinamarjadega tuleb eelistada sõna alamsaksa päritolu.

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 408) ninck wægkewa Wina siña siße wallanuth; (Müller 1600/2007: 496) Inimene hoischkab, ke tews Wina on (03.05.1605) 'veiniuimas'; (Rossihnius 1632: 422) Se om meije Issanda IEsusse Christusse töisine Ihu ninck werri, all se Leiba ninck Wina, meile Risti|rahwalle Süwa ninck Iuwa; (Stahl HHb I 1632: 6) Leiba ninck Wina meile Risti rahwalle ∫öda ninck joda 'Brod vnd Wein vns Christien zu Essen vnd zu trinken'; (Stahl 1637: 128) Wihn, wihnast 'Wein'; (Brockmann 1638: 117) Wihna jöa [?]; (Gutslaff 1648: 246) Wina 'Wein'; Marja Wina 'Wein'; pallatut Wina 'Brantwein'; (Gutslaff 1648: 209) Wina / pallatut Wina 'Brandtewein'; (Gutslaff 1647-1657: 40) Kun temma enge sest wihnast jöih; (Gutslaff 1647-1657: 76) Sihs andsit nemmat ommale Issale wihna juhwa; (Göseken 1660: 299) wijhn, -a 'Wein'; (Göseken 1660: 384) kachtnut Wijn (liisunud vein) 'auffgestandener Wein / verschalet wein'; (Göseken 1660: 527) nohr wijhn (noor vein) 'most (mustum)'; (Göseken 1660: 598) Rohho kaas techtut Wijhn (ürdivein) 'Gewürtz Wein (aromatites)'; (Göseken 1660: 709-710) Wijhn (vein) 'wein (vinum)'; koijrochtowijhn 'wermuht'; wijhna oem (veinivaat) 'weinfas (cadus)'; wijhna leend (veinisupp) 'weinSuppe'; wijhna marri 'weinbeer (bacca)'; wijhna waat (veinivaat) 'weinfas (cadus)'; (Hornung 1693: 20) Wiin 'Wein'; (Vestring 1720-1730: 289) Wiin, -na 'Der Wein, Branntwein'; (Helle 1732: 208, 323) wiin 'der Wein'; (Piibel 1739) iggaühhele, leiwa-kakko ja kauni tükki lihha , ja plasko wina; (Hupel 1766: 5) sa jood wina ja piprad seggaminne; (Hupel 1780: 312) wiin, wina r. 'Wein, Brantewein'; jodaw wiin r., d. 'Wein'; (Lithander 1781: 531-532) Jodawa wina Munkid 'Weinmunken'; Te siis wet ja jodawat wina - - walla sedda Munkide peäle; (Hupel 1818: 285) wiin, wina r. 'Wein, Brantewein'; (Lunin 1853: 229) wiin r. d. 'вино, горѣлка'; saksa wiin 'водка'
• Murded: viin, `viina 'vodka; vein' R; viin, viina eP eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1526 wīn, wīna 'Branntwein, Wein'; Wiedemann 1893: 1377 wīn, wīna 'Branntwein, Wein'; ÕS 1980: 789 viin;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben wîn 'Wein'
• Käsitlused: < germ (EEW 1982: 3823); < ? vvn vino ~ kasks wîn (Raun 1982: 203); < germ, vn (Liin 1964: 55); < germ, vrd rts vin 'vein', sks Wein 'vein' (EES 2012: 603)
• Läti keel: lt vĩns [1587 to Wyne] Wein < mnd. wīn 'Wein' (Sehwers 1918: 82, 165; Sehwers 1953: 159); vīns Wein < mnd. wîn (Jordan 1995: 110);
• Sugulaskeeled: sm viina [Agr wina] Branntwein, Schnaps; is viina; krj viina; vps vīn, pl. vīnad; vdj vīna < germ, vrd mrts vin, küsks wīn, sks Wein 'viini' (SSA 3: 442); sm viini (1830-luv.) rypäleistä valmistettu alkoholijuoma / Wein < rts vin 'viini' (vrd kasks wīn, sks Wein) (SSA 3: 443); is viina (Len, Mii, Hev, Sür, Kos, Kan) viin (Laanest 1997: 223); lvS vīn Wein (SLW 2009: 223); lv vīn Wein < kasks wîn (Kettunen 1938: 493); vinõ vein; vīns (LELS 2012: 366)

vimpel, vimpli 'pikk kitsas lipp' < kasks wimpel, sks Wimpel

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `vimpel, `vimpli 'võlts inimene' VNg (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1510 wimpel, wimpli, wimple 'Wimpel'; Wiedemann 1893: 1363 wimpel, wimpli, wimple 'Wimpel'; EÕS 1937: 1670 vimpel 'kolmnurkne pikk kitsas lipuke'; ÕS 1980: 793 vimpel '(kolmnurkne) kitsas lipp'; Tuksam 1939: 1127 Wimpel 'vimpel (lipuke)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 wimpel, wumpel 'Kopftuch, Schleier; lange, schmale Fahne, Banner'; Schiller-Lübben wumpel, wimpel 'Schleier, als Kopfbedeckung; lange, schmale, schleierähnliche Fahne, Banner'
• Käsitlused: < sks Wimpel (EEW 1982: 3857; EKS 2019); < asks wimpel 'Wimpel, langes, schmales Flaggenzeichen mit langem Spalt am Ende' (GMust 1948: 54, 96)
• Läti keel: lt † vi͠mpele Wimpel < mnd. wimpel (Sehwers 1918: 164); lt vimpele Wimpel, Flagge < nd. wimpel 'schmale Flagge' (Sehwers 1953: 158); lt vimpelis Wimpel (VLV 1944: 649); lt vimpelis vimpel (ELS 2015: 1013)

vissisti 'kindlalt; kahtlemata; tõesti' < kasks wis(se) 'gewiss'

• Esmamaining: kohtuvanne 1600
• Vana kirjakeel: (kohtuvanne 1600, ‹ EKVTS 1997: 96) keddakit sallaja piddama tahhan, ni wißist kudt Jum͠mal ninck tem͠ma kallis Evangelium mind peap awwitama; (Müller 1600-1606: 410) kuÿ wißist üx igka Risti Inimene woib tædta; nÿ wißiste; (Müller 1600/2007: 178) nÿ wißist ninck toesti (25.12.1601) 'kindlalt'; (Rossihnius 1632: 424) Eth se enge sedda wissimbest sinnul sünnib ''kindlamini''; (Stahl HHb I 1632: 13) Se on wi∫∫ist tö∫∫i 'das ist gewisslich wahr'; (Stahl 1637: 130) wissist 'wis'; (Göseken 1660: 714) wissist (kindlasti) 'Gewis'; (Piibel 1739) siis tahhan ma wissiste se kunningrigi so käest ärrakiskuda
• Murded: vissisti (-ste) 'kindlasti; kõvasti' S Han Var Khn (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1521 wis´s´iste 'gewiss, wahr'; Wiedemann 1893: 1372 wis´s´iste 'gewiss, wahr';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 ge-wisse 'sicherlich'; Schiller-Lübben gewisse 'sicherlich'; MND HW I gewis 'gewiß, sicher, bestimmt, fest'; gewisse 'sicher, sicherlich, gewißlich, zuverlässig'
• Sugulaskeeled: sm vissisti [Agr] varmasti; arvatenkin, kai < mrts vis, viis, viss 'tunnettu, tietty, varma, turvallinen, luetattava'; is vissī varmaan; krj vissi varma < sm (SSA 3: 462); lv viš̆šìst stark, haltbar (Kettunen 1938: 490); lv viš luja, vahva < sks (SSA 3: 462)
• Vt viss