[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

mold, molli 'küna' < kasks molde, molle 'Mulde'

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 227) Moldi 'Molde'; (Göseken 1660: 293) molli 'Mulde'; (Göseken 1660: 750) üx moll 'molde'; (Hornung 1693: 39) Mold, Molli, Moldi / Acc. pl. Moldisid 'ein kleiner Kübel'; (Vestring 1720-1730: 140) Mold, -di 'Die Molde'; (Helle 1732: 140, 322) mold 'die Molle'; (Piibel 1739) peawad selget seggatud wilja söma, mis puhhetud puhhe-molliga ja wisklabbidaga; (Hupel 1780: 218) mold, molli r., d. 'Molle, Mulde'; (Helle 1732: 353) Sigga lähhäb, mold (künna) jääb ikka 'geh du nur hin, ich will doch wol wieder Volck kriegen'; (Hupel 1780: 218) mold, molli r. d. 'Molle, Mulde'; (Hupel 1818: 143) mold, -i od. molli r. d. 'Mulde, Molde'; (Lunin 1853: 107) mold, -i od. molli r. d. 'корыто, лотокъ'
• Murded: mold, `molli R; mold (moll), molli Hi; mol´d (mol´l), molli Sa Muh; mol´d (mol´l), mol´li L K I Trv T V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 675 mol´d, mol´l´i 'Mulde'; Wiedemann 1893: 610 mol´d, mol´l´i (moll) 'Mulde'; moll, molli (D) '= mol´d'; EÕS 1925: 516 mold 'lühem, vähem küna, haril. sigade söötmiseks (Mulde)'; moll '= mold'; ÕS 1980: 427 mold 'küna';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben molde, molle 'Mulde, länglich ausgehöhltes, hölzernes Gefäss'; MND HW II: 1 molde, mōlde (moulde), molle 'Mulde, größeres längliches flaches Holzgefäß, meist ausgehauen, auch gebunden (vorzüglich für Fisch, auch andere Lebensmittel oder Baumaterial)'
• Käsitlused: < kasks molde (EEW 1982: 1547; Raun 1982: 92; SSA 2: 171); < kasks molde, molle (Viires 1960: 87; Liin 1964: 54; EES 2012: 283)
• Läti keel: lt mul̃da [1638 Mullda] Mulde (Sehwers 1918: 92, 154); mul̃da Brottrog, Mulde (Sehwers 1953: 80);
• Sugulaskeeled: sm molti (murt.) suolan hienonnusastia, kalanperkausastia, sian kaukalo / Holzgefäß zum Zerstoßen von Salz, Gefäß zum Ausnehmen von Fischen, Futtertrog < ee mold (SSA 2: 171); vdj molti, moldi pohemold; ночовка (VKS: 739); lvS moll (1828) Trog (SLW 2009: 123); lv moĺ̄ᴅ Mulde, Trog < kasks molde (Kettunen 1938: 232); mȯļd mold; sile, mulda (LELS 2012: 194)

piip, piibu 'tubakapõleti; toru; vile' < kasks pîpe 'Pfeife', vrd rts pipa

• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 264) Iumall peab nente Pipide seu Pilli prast v̈lles kargkma; (Müller 1600/2007: 308) kaunÿ Kandlÿe Kelede ninck Pÿpide kaas (16.09.1603) 'vilepillidega'; (Vestring 1720-1730: 179) Piip, -bo 'Die /Tobacks/ Pfeiffe'; (Helle 1732: 157) piip 'die (Tabacks) Pfeife'; (Helle 1732: 322) piip 'die Pfeiffe'; (Helle 1732: 406) Minna ollin tubbakat pipo pannud 'Ich hatte meine Tobacks-Pfeiffe angefüllt'; (Hupel 1780: 241) piip, -o r., d. 'die Pfeife'; (Hagemeister 1790: 13) pitkad pipo-warred; (Hupel 1818: 180) piip, -o r. d. 'die Pfeife'; (Lunin 1853: 139) piip, -o r. d. 'трубка'
• Murded: piip, `piibu R(`piipu Vai); piip, piibu (-o) eP eL(peip Lei) (EKI MK; EMS VII: 433)
• Eesti leksikonid: Wied 1869/1893: 919/832 pīp, pību 'Pfeife'; Wiedemann 1893: 832 pīp, pību (peip) 'Pfeife'; ÕS 1980: 510 piip;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben pipe 'Pfeife, Röhre'; MND HW II: 2 pîpe (pippe), piffe 'Blasinstrument, Signalpfeife; Wasserröhre, Wasserleitung; Luft-, Abluftröhre'; piper 'Pfeifenbläser, Pfeifer, Spielmann, Musikant'
• Käsitlused: < rts pipa ~ kasks pipe (EEW 1982: 2029); < asks pipe (Viires 1960: 180; Raun 1982: 121); < kasks pipe (Liin 1964: 60); < rts pipa 'piip; vile; (relva)toru; lõõr' (EES 2012: 367); < asks pipe 'toru' (EKS 2019)
• Läti keel: lt pĩpe [nicht vor 1600] Pfeife < mnd. pīpe (Sehwers 1918: 48, 155); pīpe Tabakspfeife; Röhre am Branntweinkessel; Röhre am Leuchter zum Einstecken des Licht < mnd. pīp 'Pfeife, Röhre' (Sehwers 1953: 90; Jordan 1995: 82);
• Sugulaskeeled: sm piippu [1637] tupakkapiippu; putki; savutorvi, hormi / Tabakspfeife; Rohr; Schornstein; is pīppu; krj piippu; Akrj pīpu; vdj pīppu < mrts pipa 'pilli; putki; tupakkapiippu' (SSA 2: 356); is piippu (Kos) piip (Laanest 1997: 147); vdj piippu piip; трубка (VKS: 915); lvS pīp [1829 pihpe] Pfeife (SLW 2009: 149); lv pīp̀ Pfeife zum Rauchen < vrd kasks pīpe; pīp̆pə̑ rauchen (Kettunen 1938: 298); lv pīp < lt pīpe, pīp (‹ kas pipe) (SSA 2: 356); pīp piip; pīpe; pīpõ piipu suitsetada; pīpēt pīpi (LELS 2012: 244)

pink, pingi 'iste' < kasks benk, bank 'Bank'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 267) sÿß peab tæma kowa Benckide echk pißuth hölckede pæl læßima; (Müller 1600/2007: 472) eb pidda mitte se Pencke alla ... heitetuth sama (26.08.1604); (Müller 1600/2007: 526) kowa Benckide echk pißuth hölckede pæl (31.05.1605); (Rossihnius 1632: 284) senni minna panne sinnu wainlasset, üttes penckis sinnu jalla alla; (Stahl 1637: 39) Penck, pencki∫t 'Banck'; (Stahl HHb IV 1638: 14) kunni miña ∫ünno wainla∫et ∫ünno jalla pinckix pannen 'bis ich deine Feinde zum Schemel deiner Füsse lege'; (Gutslaff 1647-1657: 226) se om ütz bencki t. Jalgude allan; (Göseken 1660: 283, 566) Penck, -i 'Banck'; pencki 'geses (darauff man sitzet) als Benck'; (Göseken 1660: 601) rutzo penck (presspink) 'Presbrett (lacus)'; (Göseken 1660: 368) ialla Pencki 'Fusbank'; (Göseken 1660: 715) woolpencki (diivan) 'Faullbette'; (Hornung 1693: 29) Pink, Pingi / Acc. pl. Pinka & Pinkisid 'eine Banck'; (Vestring 1720-1730: 181) Pink, -ki 'Die Banck'; (Helle 1732: 158, 306) pink 'die Bank'; (Piibel 1739) teie armastate essimest pinki koggodusse koddade sees; (Hupel 1780: 239, 242) penk, -i d. 'die Bank'; pink, -i od. -o r. 'die Bank'; (Hupel 1818: 177) penk, -i d. 'die Bank'; (Lunin 1853: 137, 141) penk, -i d. 'скамейка, лавка'; pink, -i r. 'скамейка, лавка'
• Murded: pink, `pingi Kuu; pink, pingi S KPõ I Plt KJn; pin´k, pin´gi V; penk, `pengi R(`penki VNg Vai); penk, pengi L Kõp Vil; pen´k, pengi M T (EKI MK; EMS VII: 502)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 882, 908 peṅk, peṅgi (SW) '= piṅk'; piṅk, piṅgi 'Bank, Spiegelsitz im Boote, Gestell'; Wiedemann 1893: 823 piṅk, piṅgi (peṅk) 'Bank, Spiegelsitz im Boote, Gestell'; ÕS 1980: 515 pink;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 bank (banke, benke) 'Bank, bes. die Gerichtsbank. Das alte Gericht wurde durch vier Bänke gebildet.'; Schiller-Lübben bank 'Bank. Besonders Gerichtsbank. Das alte Gericht wurde durch vier Bänke gebildet.'; MND HW I bank, auch benk, banke 'Bank, Sitzgelegenheit, Schlafbank, Ruderbank; Gerichtsstätte; Verkaufstisch; Sandbank'
• Käsitlused: < kasks benke ~ rts bänk (EEW 1982: 2066); < kasks benk (Raun 1982: 122; Ariste 1963: 101; Liin 1964: 53; SSA 2: 336; EES 2012: 371); < asks bank, benk (Ariste 1940: 20); < rts penk ~ pink 'Bank' (Raag 1987)
• Läti keel: lt *benņ̃ķis [1638 Benckis] Bank < mnd. bank(e), benke (Sehwers 1918: 83, 143); beņ̃ķis < mnd. benk 'Bank' (Sehwers 1953: 10); beņķis, beņķe Bank < mnd. benk (neben bank) (Jordan 1995: 55);
• Sugulaskeeled: sm penkki [Agr] istuin; rahi; peruna- tai porkkanapenkki; rukin emäpuu / (Sitz)bank; Kartoffel- oder Gemüsebeet; Bank des Spinnrades < mrts bänker; is peŋkki; krj penkki; vdj penkki < sm (SSA 2: 336); vdj penkki pink; скамя (VKS: 897); lvS penk´, -id ~ pent´ Bank, Schemel (SLW 2009: 147); lv beŋ̄k̀ Bank < kasks benke (Kettunen 1938: 22); benk pink; sols (LELS 2012: 43)

rõigas, rõika 'kultuurtaim (Raphanus)' < kasks redik 'Rettich'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 100) reickas, reicka∫t 'Rettich'; (Gutslaff 1648: 232) Ruttikas 'Rettig'; (Göseken 1660: 295) Reddikas, Reickas 'Rettich'; (Göseken 1660: 593) reddikaas 'rettig, raphanus'; (Göseken 1660: 602) reijckas 'rettig (raphanus)'; (Göseken 1660: 510) Medda Reijckas 'Merrettig'; (Hornung 1693: 19) Reigas, Reika, Reigast 'ein Rettig'; (Vestring 1720-1730: 202, 206) Reigas, -ga 'Der Rettig'; Röigas, Röikas 'der Rettig'; (Helle 1732: 167) reigas 'der Rettich'; (Helle 1732: 298) mädda reikas 'Merrettig'; reikas 'Rettig'; (Hupel 1766: 142) wötke katke toukatud sennipid happo taigna ja äddikaga; kui teie pannete jure kabitud mädda-reika juurt, siis on temma weel kangem; (Hupel 1780: 255, 258) reigas (reikas), -ka r., d. 'Rettig'; röikas, -ka d. 'Rettig'; (Hupel 1818: 204, 208) reigas (reikas), -ka r., d. 'Rettig'; röikas, -ka d. 'der Rettich'; (Lunin 1853: 161) röikas, -ka d. 'рѣдька'
• Murded: `reigas, `reika Kuu VNg Vai; reigas, `reika Sa Käi Ris Jür Koe; `rõigas, `rõika Lüg; rõigas (rõe-), `rõika Muh L Juu JMd Ann I Ksi Plt KJn; rõigass (rõe-), `rõika M TLä Kam San Krl Har Plv (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1044, 1047, 1084 redikas, redika (G) '= reigas'; reigas, reika 'Rettich'; rõigas, rõika '= reigas'; Wiedemann 1893: 948 reigas, reika (redikas, ridk, ridkas, rõigas) 'Rettich'; ÕS 1980: 604 rõigas 'kultuurtaim (Raphanus)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 redik, -ek, -ich 'Rettich, bes. wol Ackerrettich'; Schiller-Lübben redich, redik 'Rettich'; MND HW II: 2 rēdik (redich), rētik, rēdek, reddik, ○rādik 'Rettich';
• Käsitlused: < kasks redik, vrd sks Rettich (EEW 1982: 2573); < kasks redik (Raun 1982: 146); < kasks redich, redik (Liin 1964: 63; EES 2012: 441); < asks redik 'rõigas' (EKS 2019)
• Läti keel: lt rīdiks Rettich < mnd. redik, redek, redich (Jordan 1995: 85);
• Sugulaskeeled: sm retikka [1637 rätickä] Rettich, Hederich; Radieschen < rts rettikia 'retikka' (‹ sks Rettich) (SSA 3: 68); sm räätikkä (1644) lanttu; krj reätikkä ruokaretikka < mrts rädikia 'retikka' (‹ kasks redik) (SSA 3: 68); lvS rutk, rütk Rettich (SLW 2009: 167); lv rut̄kə̑z Rettich < lt rutks (Kettunen 1938: 349); rutkõz rõigas; rutks (LELS 2012: 278)

teenima, (ma) teenin 'ametis olema; elatist hankima; pälvima' < kasks dênen 'dienen'

• Esmamaining: Boierus 1587
• Vana kirjakeel: (Boierus 1587, ‹ EKVTS 1997: 90) jätta se yli|kaugni ninck re͠msa taiwase isa maha, kwn temale tienut ninck sana wötnut oli; (Müller 1600-1606: 353) kÿtat, niñck tenidt Iumala; (Müller 1600-1606: 353) thenida; vordenisnuth; tehniswat; (Müller 1600/2007: 194) Sÿß lasckem meidt kaas heelmelel meddÿ Lehemeße thenida (25.12.1601); (Müller 1600/2007: 216) meÿe sen igkewesse Surma olleme verdehninuth (03.01.1602) 'ära teeninud'; (Rossihnius 1632: 367) teddä thenimä ilma pelckmatta sinno ello jgga; ne͠mat auwo sissen piddame, neid thenitzeme, söña kuhleme; (Rossihnius 1632: 419) sest meije egga|peiwal palju pattu teeme, ninck kül selcke nuchtlusse verthenime; (Stahl HHb I 1632: Biij) tenida 'dienen'; (Stahl HHb I 1632: Fij) Mea ollet ∫inna ommade pattude kahs Jummala jures? teninut 'Wa ha∫tu denn mit deinen Sünden bey GOtt verdienet?'; (Stahl HHb II 1637: 118) Hammo on verdenitud ∫e palck 'Fürleng∫t i∫t ∫chon verdient der Lohn'; (Stahl HHb II 1637: 247) minna ollen ∫e ∫urma vordeninut 'ich hab den Todt ver∫chuld'; (Stahl 1637: 48) denima, denin, deni∫in, deninut 'Dienen'; (Gutslaff 1648: 210) erjama 'dienen (servire)'; (Gutslaff 1647-1657: 115, 116) Rahgwat thenikut Sinulle; Omma möhka pähl saht Sinna ellada, ninck Sinnu weljelle thenida; (Gutslaff 1647-1657: 233) eth t. ülles touwsis n. neihle thenizes neihnde man olles; (Göseken 1660: 657) teenima 'Dienen'; teenima 'Auffwarten'; teenima 'verdienen (mereri)'; (Göseken 1660: 739) errateenima 'verdienen'; (Vestring 1720-1730: 246) Tenima 'Dienen'; (Helle 1732: 187) tenima 'dienen, verdienen'; (Hupel 1766: 40) omma waeste laste ning perre toidust ärraraiskad ning iggawest hukkatust tenid; (Hupel 1766: 122) iggaüks tulleb heamelega selle jure tenima kes omma perret hästi toidab ning kattab; (Hupel 1780: 282) tenima r., d. 'dienen'; (Hupel 1818: 244) tenima r., d. 'dienen'; (Lunin 1853: 192) tenima r., d. 'служить, прислуживать'
• Murded: `teenima (-ie-) R eP; `teenma (-mä) Mar Tõs Khn Vän; `ti̬i̬nima (-mä) Hää KJn; `ti̬i̬n´mä (-me) Kod eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1272 tēnima, -in; tēn´mä (d) 'dienen'; tēnüsk, tēnüski (d) 'Verdienst'; Wiedemann 1893: 1151 tēnima, -in; tēn´mä (d) 'dienen'; tēnistlik, tēnistliku; tēnistuslik, tēnistusliku 'verdienstlich; dienstlich'; tēnüsk, tēnüski (d) 'Verdienst, Dienstlohn'; ÕS 1980: 700 teenima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 dênen 'dienen'; Schiller-Lübben denen 'dienen'; vordênen 'durch Dienst erwerben, verdienen, durch Gegendienste erwidern, vergelten, dienend leisten'; MND HW I dênen 'dienen, Dienst verrichten, leisten, helfen'
• Käsitlused: < kasks dênen (EEW 1982: 3109; Raun 1982: 173; Raag 1987: 324); < kasks denen (Ariste 1963: 105; Liin 1964: 50); < asks dēnen 'teenima, teenistuses olema'
• Läti keel: lt diẽnêt dienen < mnd. dēnen 'dienen' (Sehwers 1918: 53, 146; Sehwers 1953: 26); dienēt dienen < mnd. dênen (Jordan 1995: 60);
• Sugulaskeeled: sm tienata [1860] ansaita (rahaa) / (Geld) verdienen; is tēnata ansaita; krj tienata < rts tēna, tjäna 'palvella; soveltua, kelvata, hyödyttää, auttaa; ansaita' (SSA 3: 289); lvS dienub (Prs3Sg) dienen (SLW 2009: 53); lv dēn´ə̑ dienen (Kettunen 1938: 37); dēņõ teenida, teenistuses olla; dienēt, kalpot; dīenõ teenida (sõjaväes); dienēt (LELS 2012: 52-53)
• Vrd teener, teenistus

vang, vangi 'vangistatu, vahialune' < kasks vangene 'Gefangene'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 398) üx waine Wangk; ollet nedt Iacobe Wangkit erra|pæstnuth; (Müller 1600/2007: 212) tæma væe kaas wangkix wotnut (03.01.1602); (Müller 1600/2007: 484) errapæstma ne Wangkit (09.09.1604); (Stahl HHb I 1632: Hiij) ke ilma ∫üdt Wangis ommat 'die ohn jhr ver∫chulden Gefangen ∫ein'; (Stahl HHb III 1638: 39) ninck tachti∫ münd wangix wotta 'vnd wolte mich greiffen'; (Rossihnius 1632: 413) Sehl pöhal enge piddi se mah|sundia se kombe perrast selle raghwalle ütte wangi wallale andma; (Stahl HHb II 1637: 36) piddis meid omma ricku ∫iddes wangis 'hielt vns in ∫eim Reich gefangen'; (Stahl HHb II 1637: 85) Se Kurratiwangk minna ollin 'Dem Teuffel ich gefangen lag'; (Stahl 1637: 54) wangk, wangki∫t 'Gefang'; wangkix wotma 'Gefangen nehmen'; (Stahl HHb III 1638: 151) Minna ollen wangk olnut 'Ich bin gefangen gewe∫en'; (Stahl LS II 1649: 516) ninck ∫e Wangki wangkix wotnut 'vnd ha∫t das Gefängniß gefangen'; (Gutslaff 1648: 215) Wangis 'Gefangen'; (Gutslaff 1647-1657: 55) omma welli olli wangis errawihtut; (Gutslaff 1647-1657: 135) kui ollessit nemmat möhka kah wangis sahnut; (Göseken 1660: 698) wangk 'Gefangen, Gefangener'; wangki kodda 'und der gefangenen haus'; wangix wotma 'Gefangen nehmen'; wangitohrn 'Kercker'; (Hornung 1693: 23) Wang 'ein Gefangener'; (Vestring 1720-1730: 281) Wang, -gi 'Ein Gefangener'; (Helle 1732: 203) wang 'der Gefangene'; wangi-torn 'das Gefängnis'; wangus 'die Gefangenschaft'; (Piibel 1739) Juda kunningas Jojakin olli wangi widud; heitis temma neid keigekindlama wangitorni; (Hupel 1780: 306) wang, -i r., d. 'ein Gefangener'; (Hupel 1818: 276) wang, -i r. d. 'gefangen; ein Gefangener'; (Lunin 1853: 222) wang, -i r. d. 'узникъ, пленный'; wangitu r. d. 'пленный, заточенный'
• Murded: vang, `vaŋŋi R; vang, vangi (-ŋŋ-) eP; van´g, vangi eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1445 waṅg, waṅṅi 'Gefangenschaft, concr. Gefangener'; Wiedemann 1893: 1306 waṅg, waṅṅi 'Gefangenschaft, concr. Gefangener'; ÕS 1980: 773 vang;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vangene 'der Gefangene'; Schiller-Lübben vangen 'gefangen, der Gefangene'; MND HW I vangen(e), gevangen(e) 'Gefangener, Kriegsgefangener, Gerichtsgefangener'
• Käsitlused: < sks gefangene ~ kasks vangen (EEW 1982: 3705-3706); < kasks vangene (Raun 1982: 197); < kasks vangen 'gefangen; der Gefangene' (Ariste 1963: 108; Liin 1964: 45; EES 2012: 590); < kasks vangen 'Arrestant' ~ rts fånge, fange, vrd mrts fange, fonge (Raag 1987: 339)
• Läti keel: lt *vañguõt gefangennehmen < mnd. vangen (Sehwers 1918: 164); lt pangãt gefangen nehmen < dt. fangen (Sehwers 1953: 85); lt vaņģôt gefangen nehmen < nd. fangen (Sehwers 1953: 151); lt van´g´inieks der Gefangene (Kettunen 1938: 470);
• Sugulaskeeled: sm vanki [Agr fangi] Gefangene(r); is vanki vankeus; krj vanki vanki; ee vang; lv vaŋ´gli vanki; lv vaŋ´g vankila; vankeus < mrts faŋge 'vanki' (SSA 3: 405); lv vaŋ́̄ɢ Gefängnis, Gefangenschaft < germ (Kettunen 1938: 470); vaŋ̄´gli, vaŋ̄gnik̆kà der Gefangene (Kettunen 1938: 470); lv vaņgnikā vang; gūsteknis, ieslodzītais (LELS 2012: 354)

väärt 'hea; väärtuslik' < kasks wert 'wert'

• Esmamaining: LiiviTalu 1550
• Vana kirjakeel: (LiiviTalu 1550, ‹ EKVTS 1997: 77) aszi misz kuß tibbo Wert on se Maksap; (Müller 1600-1606: 421) Toddest, se on io üx röhmu weerdt; (Müller 1600/2007: 98) önne eb mitte Weerdt pea (28.12.1600); (Rossihnius 1632: 434) sest meije ei olle sest üttekit währt, mea meije palleme; (Stahl HHb I 1632: Dij) ∫e ep olle mitte werth 'der i∫t vnwürdig'; (Stahl HHb II 1637: 20) Meije ep olle mitte werth 'Wir ∫ein nicht wehrt'; (Stahl HHb III 1638: 9) kenne∫t minna mitte wehrt ollen 'des ich nicht werth bin'; (Gutslaff 1647-1657: 56) ütz zuwwa kabbal wehrt om wötta; (Gutslaff 1647-1657: 222) Kumb selle parrandusselle sündis wehrt om; (Göseken 1660: 299) wehrt, -i 'Wehrt'; (Gutslaff 1648: 246) kallis 'werth'; (Göseken 1660: 725) wehrti (väärtus?) 'wehrt (valor)'; (Göseken 1660: 403) ke ep olle wehrt mitte 'unwehrt (dedignus)'; mitte wehrt piddama (väärituks pidama) 'unwehrt haben (dedignari)'; (Vestring 1720-1730: 273) Wäärt 'Würdig, Wehrt'; (Helle 1732: 199) wäärt 'würdig, werth'; (Helle 1732: 354) Sinna polle mitte sedda wet wäärt, mis leiwa sees on 'du bist nicht das Brodt werth, das man dir gibt'; (Piibel 1739) suur on Jehowa ja wägga kitusse wäärt, ja ta on kartusse wäärt; (Hupel 1766: 48) Se olleks wäärt sedda ubba lehhe wet keige aastaga ommas maias piddada; (Hupel 1780: 300) wäärt r., d. 'werth, würdig Ad.'; (Hupel 1818: 269) wäärt r., d. 'werth, würdig ad.'; (Lunin 1853: 215) wäärt r. d. 'достойно, дорого'
• Murded: väärt (-ea-, -ia-) eP eL; väärd (-äe-) R (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1481 wǟr´t (indecl.) 'werth, würdig'; Wiedemann 1893: 1337 wǟr´t (indecl.) 'werth, würdig'; ÕS 1980: 811 väärt;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 wert 'wert, geltend, kostend, verdienend'; Schiller-Lübben wert 'wert'
• Käsitlused: < kasks wert 'wert, würdig' (EEW 1982: 3998; Raun 1982: 213; Ariste 1940a: 110; Ariste 1963: 109; Liin 1964: 65; Ariste 1972: 98; EES 2012: 622)
• Läti keel: lt vẽrts wert, würdig < mnd. wert (Sehwers 1918: 164); vērts wert, würdig < mnd. wert (Jordan 1995: 109);
• Sugulaskeeled: sm väärtti [Agr wärdi] arvoinen, veroinen / wert < rts, vrd rts värd, värt 'arvoinen, kannattava' (SSA 3: 486); lv vǟrts wert < sks (Kettunen 1938: 510); lv vēr`tli, vǟr`tli wert, wertvoll < sks (Kettunen 1938: 479, 510); lv vǟrt, vǟrts väärt; vērts (LELS 2012: 358)