[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

lekkima, (see) lekib 'vett läbi laskma' < kasks lecken, sks lecken

• Murded: lekkima R S Lä Tõs Ris JõeK Kad (EMS V: 87)
• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 363 lekkima 'vedelikku läbi laskma'; EKSS 3: 95 lekkima 'vedelikku või gaasi läbi laskma'; Tuksam 1939: 623 lecken '(von Schiffen) lekkima';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 lecken (legkken) 'tropfen, tröpfeln, durchsickern, undicht sein, überfließen'
• Käsitlused: < sks lecken (EEW 1982: 1277); < kasks lecken (Raun 1982: 73); < asks lecken 'leck sein' (GMust 1948: 26, 81); < asks lecken ~ sks lecken 'läbi laskma, lekkima' (EES 2012: 236)
• Läti keel: lt liķêt lecken < nd. licken 'lecken' (Sehwers 1953: 72);
• Sugulaskeeled: lv le`kkə̑ lecken (Kettunen 1938: 187); lv lekkõ lekkida; sūkties, laist cauri šķidrumu (LELS 2012: 165)
• Vt lekk

munsterdama, (ma) munsterdan 'tööle vormistama, sokutama' < kasks munster(en) 'mustern'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 519) need Soldatit munstrima 'Mustern'; (Helle 1732: 142) munsterdama 'mustern'; (Hupel 1780: 219) munsterdama H. 'mustern'; (Hupel 1818: 145) munserdama r. d.; musterdama selt. H. 'mustern; exerciren (Soldaten)'; (Lunin 1853: 109) munserdama r. d. 'осматривать солдатъ; дѣлать смотръ'
• Murded: `munserdama 'laevale tööle võtma' Jõe Kuu; `munsterdama Kuu; munsterdama Rei; mun(t)serdama Jäm Khk Emm Hää JõeK; `montserdama Hlj (EKI MK); mun(t)serdama 'sõjalisi õppusi tegema' Han Saa (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 695 munsterdama, -dan 'mustern, exerciren'; Wiedemann 1893: 629 munsterdama, -dan (munserdama, muntsedama) 'mustern, exerciren'; EÕS 1925: 530 munserdama 'sõj. (muster, exerzieren, üben)'; ÕS 1980: 434 munsterdama 'laevale tööle vormistama, munsterrolli märkima; kõnek. sokutama; sekeldama'; VL 2012 munsterdama '(hol monsteren)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 munsteren 'mustern, untersuchen (bes. geworbene Soldaten)'; Schiller-Lübben munstern 'mustern, untersuchen, bes. von Soldaten gebraucht, die nach der Anwerbung oder sonst inspiciert werden'; MND HW II: 1 munster(e)n (monstern), mustern 'besichtigen, überprüfen, insbes. für den Kriegsdienst aussuchen'
• Käsitlused: < kasks munster (› munsterdama ’in die Munsterrolle, Semannsliste eintragen’) (EEW 1982: 1572); < kasks munster (Liin 1968); < kasks munsteren (Raun 1982: 94); < kasks munsteren, vrd rts mönstra, munstra (Raag 1987); < hol monsteren (Mereleksikon 1996: 279); < asks munstern 'läbi vaatama (eriti sõdurite värbamisel)' (EES 2012: 288)
• Läti keel: lt *mul̃sturêt, muñsturêt mustern < mnd. mulstern, munstern (Sehwers 1918: 56, 154); lt mul̃sturêt, mul̃sterêt, muñsturêt exerzieren, marschieren (lassen) < nd. mulstern, munstern 'mustern, untersuchen, besonders von Soldaten gebraucht; prüfend betrachten' (Sehwers 1953: 81); lt musterēt mustern (Sehwers 1953: 82); munsturēt, munsterēt, mulsturēt mustern, exerzieren, üben < mnd. munster(e)n 'besichtigen, überprüfen, insbes. für den Kriegsdienst aussuchen' (Jordan 1995: 79);
• Sugulaskeeled: lv muñstie̯rt̆tə̑ exerzieren < kasks munstern (Kettunen 1938: 234)

nepp, nepi 'lind, kurvits (Scolopax rusticola)' < kasks sneppe, sks Schnepfe

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 236) Röarähk /e 'Schnepffe'; (Hupel 1780: 223) neppid (im Oberpahls.) 'Schnepfen'; (Hupel 1818: 151) nep, -pi r. 'Schnepfe'; (Lunin 1853: 115) nep, -pi r. d. 'куликъ, бекасъ'
• Murded: nepp (-p´p), nepi Khk LNg Tõs Tor Hää JMd Tür Kod SJn Hls Puh Rõu; näpp (-p´p), näpi Rei Mär Ris IisK Äks Puh Ote Har Rõu; näpp, näbi VNg Lüg IisR; nipp, nipi Trv; nippis, nippi Jõe; neps, nepsi Jäm Aud; näps, näpsi Plt KJn; snepp Kse; šnepp Lei (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 733 nepp, nepi 'Schnepfe'; Wiedemann 1893: 664 nepp, nepi 'Schnepfe'; ÕS 1980: 454 nepp '(lind)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 sneppe, snippe 'Schnepfe'; Schiller-Lübben sneppe, snippe, snippel 'Schnepfe'; MND HW III sneppe, snebbe 'Schnepfe, Grasmücke'; snippe 'Schnepfe'
• Käsitlused: < sks Schnepfe 'Vogel' (EEW 1982: 1686); < kasks sneppe (Raun 1982: 102); < asks sneppe, snippe 'kurvits, nepp' (EES 2012: 310)
• Läti keel: lt šņepis Schnepfe < dt. (Sehwers 1918: 62, 66; Sehwers 1953: 137); lt šņepis Schnepfe < mnd. sneppe (Sehwers 1918: 162); lt šnepe die Doppelschnepfe < dt. Schnepfe (Sehwers 1953: 137);
• Sugulaskeeled: lv snep̄, (SjW) snep̄t Schnepfe (Kettunen 1938: 375); lv šnepa metskurvits, nepp; sloka (LELS 2012: 313)

pillama, pillata 'pillutama' < kasks spillen

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 266) ninck næmat piddawat erra|pillatuth sama; (Müller 1600/2007: 234) Se Kochnret olli meidt keick errapillanut (15.05.1603) 'segadusse ajanud'; (Müller 1600/2007: 324) tæma piddÿ -- needt Risti Inimeßet vchest toÿsest erra pillotama (14.10.1603) 'et ta need ristiinimesed üksteisest eemale pillutaks'; (Rossihnius 1632: 283) kumb minnu kahn ei mitte hagge, se erra|pillab; Pea meid Issand sinno Sönna man n. pilla se Pawesti n. Türcki tappetusse; (Stahl HHb III 1638: 52 'ära hävitama, hukkama') ∫e errapillap 'der zu∫trewet'; (Stahl LS II 1649: 447) ∫e Hunt wottap kinni, ninck errapillap needt lambat 'der Wolff erha∫chet, vnd zer∫trewet die Schaffe'; (Gutslaff 1648: 241) pillama 'strewen'; (Göseken 1660: 737) errapillotama 'zerspillen (dispergere)'; (Virginius 1687-1690) Sest sinoga pillan mina Södda-Wäe Leerid ärra; (Vestring 1720-1730: 180) Pillama 'Verspillen'; (Piibel 1739) Ma näggin keik Israeli laiale pillatud ollewad; (Hupel 1780: 242) pillama r., d. 'verspillen, zerstreuen'; ärrapillama 'verschwenden, durchbringen'; (Hupel 1818: 181) pillama r. d. 'zerstreuen, verspillen'; (Lunin 1853: 140) pillama r. d. 'разсыпать, разсѣяться, разогнать'
• Murded: `pillama (`pildama) 'kukkuda laskma; raiskama, läbi lööma' R; `pillama Jäm Khk Muh Rei sporL Ris Juu sporJä VJg Sim I Plt KJn SJn M Puh Nõo Rõn San sporV(-mma Har) (EKI MK); `püllama Pöi (EKI MK; EMS VII: 477)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 902 pillama, pillata (pillada) 'schütten, streuen, werfen, verschütten, zerstreuen'; Wiedemann 1893: 818 pillama, pillata (pillada) (pillatama, pilma) 'schütten, streuen, werfen, verschütten, zerstreuen'; ÕS 1980: 513 pillama;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 spilden, spillen 'aufbrauchen, anwenden, verschwenden; ungenutzt, unangewandt lassen'; Spilder 'Verschwender'; Schiller-Lübben spillen, spilden 'aufbrauchen, verwenden, besonder zu unnützen Dingen, verschwenden, neben ab fallen lassen'; MND HW III spilden, spillen 'ausgeben, aufwenden; übermäßig ohne Not verschwenderisch verbrauchen, verbringen, vertun; unrechtmäßig verbrauchen'
• Käsitlused: < ? kasks spillen, spilden (EEW 1982: 2046-2047); < kasks spilden, spillen (Ariste 1963: 100-101; Liin 1964: 59); < vrd ee pilduma; < kasks spillen (Raun 1982: 122); < kasks spillen (SSA 2: 364); < asks spillen 'ära tarvitama, raiskama; kukkuda laskma' (EES 2012: 370; EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm pillata [1702] kaataa päälleen t. lattialle, sotkea / verschütten, beschmutzen < rts spilla 'kaataa, läikyttää; menettää, tuhlata' (vrt kasks spillen 'tuhlata, hävittää; tiputtaa, varistaa; küsks spildan 'tuhota') (SSA 2: 364); vdj pillata maha loksutada, maha pillata; проливать, расплескать (VKS: 920); lv pi`llə̑ verschwenden, zerstreuen < rts spilla, kasks spilden (Kettunen 1938: 289); lv pillõ pillata; šķērdēt (LELS 2012: 242)
• Vrd pilduma

praalima, (ma) praalin 'suurustama' < kasks pralen, sks prahlen

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 231) tühu pajatama 'pralen'
• Murded: `praalima 'kiitlema, suurustama; prassima, läbi lööma' Kuu Hlj Lüg Jõh Vll Mar Mär Han Tõs Hää JõeK VMr VJg Sim Iis Trm Pal Plt KJn; `raalima Vän Saa; `praal´ma TLä Rõu Vas; `raal´ma Trv; `prallima Jäm Khk Vll Tõs (EKI MK; EMS VII: 719)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 963 prālima, -lin 'prahlen, laut reden'; Wiedemann 1893: 873 prālima, -lin 'prahlen, laut reden'; ÕS 1980: 532 praalima 'hooplema, kiitlema; prassima, pillama';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 pralen 'prunken, stolzieren, prahlen, sich rühmen, laut sprechen'; Schiller-Lübben pralen '(laut) sprechen'; MND HW II: 2 prâlen 'großen Aufwand betreiben, große Worte führen, sich berühmen, prahlen, lärmen'
• Käsitlused: < sks prahlen ~ kasks pralen (EEW 1982: 2157); < kasks pralen (Raun 1982: 127); < asks pralen 'toredusega hiilgama, uhkeldades näitama' ~ sks prahlen 'hooplema, kelkima' (EES 2012: 383)

tuuseldama, (ma) tuuseldan '(läbi) sakutama, sasima' < kasks tuseln 'zausen'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `tuuseldama 'askeldama; segi ajama; karvustama' R(`tuusendamma Lüg); tuuseldama Jäm Khk Muh Emm Rei L Ris Juu Jä VJg Sim Iis Trm Lai Plt KJn Trv Puh; tuuseltama (-teme) Krk; tuusteldama Jäm Kaa Vll Koe Kod Vil; tuustõldamma Urv; tuutseldama Mih; tuuskeldama Noa; tuusendama Ris (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1362 tūzeldama, -dan 'zausen'; Wiedemann 1893: 1232 tūzeldama, -dan 'zausen'; ÕS 1980: 742 tuuseldama;
• Saksa leksikonid: Schleswig-Holstein tuseln [tūzḷn, tūsḷn], tüseln, tusen 'zausen, zerren, mit den Fingern in Unordnung bringen' (mnd. tosen)
• Käsitlused: < kasks tusen 'zausen' (EEW 1982: 3392); < vrd asks tusen 'sakutama' (Raun 1982: 186); < vn тужиться 'end pingutama, ponnistama' (EES 2012: 559); < asks tuseln 'tirima, sikutama' (EKS 2019)