[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

haalima, (ma) haalin 'haalama, köitpidi vedama' < kasks hālen 'ziehen, holen'

Murded: `aalima '(laeva) köit- või trossipidi vedama' Kuu VNg Sa Hää Ris; `aalma Tõs Khn (EMS I: 49-50)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 60 hālama 'anholen, anziehen (ein Tau)'; ÕS 1980: 144 haalama 'mer. kal. (laeva, võrku) köit- või trossipidi vedama';
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hālen 'ziehen, holen; jem. etw. weiter vorn Liegendes einholen, z.B. vorausgefahrene Schiffe'
Käsitlused: < ee haalama (EEW 1982: 240); < kasks hālen 'ziehen, holen' (Raag 1997: 188)
Sugulaskeeled: sm haalia [1605] koota, kahmia, noutaa, hakea < sm haalata, lms deskr (SKES: 46; SSA 1: 125); sm haalia [1605] < sm haalata (‹ rts hala 'hilata, nostaa, haalia' (Häkkinen 2004: 156)

loodima, (ma) loodin 'rõhtsihti määrama; meresügavust määrama' < kasks loden 'lothen'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `loodima 'loodivihiga kaaluma' Vll Hää Plt; `lu̬u̬tma Nõo; `loodima 'rõhtsihti määrama; veesügavust määrama' S L Juu Plt; `luodima R KPõ Iis; `lu̬u̬t´ma Trv T V(-mõ Krl); `lu̬u̬t´me M (EMS V: 396)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 586 lōtima, -din 'sondiren, lothen, nivelliren'; Wiedemann 1893: 530 lōtima, -din (lōdima) 'sondiren, lothen, nivelliren'; ÕS 1980: 379 loodima 'kontrollima, kas on loodis; maapinna punktide kõrgust kindlaks määrama; mere sügavust mõõtma'; Tuksam 1939: 646 loten 'arh. loodima; mer. sügavust mõõtma';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben loden 'löthen; mit dem Senkblei, dem Lothe, untersuchen (ob es lothrecht ist)'; MND HW II: 1 lö̂den (loeden, loiden) '(urspr. mit Blei) löten, Metallteile durch flüssiges Metall verbinden; mit dem Lotblei nachmessen'
Käsitlused: < ee lood (EEW 1982: 1356); < kasks loden 'sondieren, lothen, nivellieren' (GMust 1948: 65, 82); < asks loden 'loodima' (EES 2012: 248)
Läti keel: lt luõdêt löten < mnd. lōden 'löten' (Sehwers 1953: 74);
Sugulaskeeled: lv lēt́t́ə̑, lȫt́t́ə̑ löten < ? sks (Kettunen 1938: 189); lv lùo̯də̑ löten < kasks loden (Kettunen 1938: 207); lv lēḑtõ loodida; līmeņot (LELS 2012: 164)
Vt lood

loovima, (ma) loovin 'vastutuult purjetama' < asks lofen 'luven', vrd hol loeven

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 123) Lowima 'Laviren'; (Hupel 1780: 209) lowima r. 'laviren'; (Hupel 1818: 129) lowima r. 'laviren'; (Lunin 1853: 95) lowima r. 'лавировать'
Murded: `loovima S Kse Kei; `luovima R Ris Jõe; loov, loovi 'paut; halss' Khk Mus Muh Rid; luov, luovi Ris; luov, `luovi R (EMS V: 428)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 587 lōwērima, -rin; lōwima, -win 'laviren'; Wiedemann 1893: 531 lōwērima, -rin; lōwima, -win (lūpima) 'laviren'; Wiedemann 1869: 615 lūpima, -bin (O) '= lōwima'; Wiedemann 1893: 556 lūpima, -bin (O) '= lōwima'; Wiedemann 1869: 586 lōw, lōwi 'Wendung (des Schiffes), Schlag (beim Laviren)'; anna lōwi 'stelle die Segel zum Wenden, zum Laviren'; Wiedemann 1893: 531 lōw, lōwi 'Wendung (des Schiffes), Schlag (beim Laviren)'; anna lōwi 'stelle die Segel zum Wenden, zum Laviren'; ÕS 1980: 381 loovima 'vastu tuult risteldes purjetama';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lovêren, lavêren 'lavieren'; lôf 'die Seite, von welcher der Wind herkommt, Luvseite'; Schiller-Lübben laveren 'lavieren'; lof 'die Seite, von welcher der Wind herkommt, Luvseite'; MND HW II: 1 lavêren 'gegen den Wind segeln, kreuzen; (seit 16. Jh. auch bildl.) sich hin und her winden, vorsichtig behandeln'; lôf (loef) 'Windseite, Luv'; Kluge Seemannsprache < kasks lof 'Hilfsruder, sogen. Ruderblatt'
Käsitlused: < asks lofen 'lavieren, luven, das Schiff gegen den Wind drehen' (GMust 1948: 82; SSA 2: 111); < rts lova (Raun 1982: 79; Raag 1987: 334; EKS 2019); < hol loeven (Mereleksikon 1996: 227); < asks lofen 'laeval kurssi muutma' ~ hol loeven 'loovima' (EES 2012: 250)
Sugulaskeeled: sm luovia [1823 luovata; 1787 luovi] purjehtia vastatuuleen, edetä mutkitellen / kreuzen, Umwege machen; is lōvvia luovia < rts lova 'luovia' (‹ asks lōf, hol loef ’tuulenpuoli’); vdj lōvi- < ee (SSA 2: 111); vdj loovia loovida (purjelaeva kohta); лавировать (о парусном судне) (VKS: 635); lv lùo̯i̯lə̑, lùo̯jə̑, lùo̯ĺə̑ hin und her schweben; kreuzen, lavieren (Kettunen 1938: 207); lv luoilõ loovida; lavēt, kreicēt (LELS 2012: 178)
Vrd laveerima

moorima, (ma) moorin 'suletud nõus keetma või praadima' < kasks smoren 'schmoren'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 504) möhrima 'kröschen / schmören'; (Lithander 1781: 119, 311) pekki sedda seddasamma wisi, kui Moorpradki saab pekkitud; Moor-praad Renntiiri lihhast; (Hupel 1818: 143) morima r. d. 'schmoren'; (Lunin 1853: 108) morima r. d. 'жарить'
Murded: `moorima (-uo-) R Sa Phl sporL JMd Koe VJg Lai; `mu̬u̬r´ma (-me) KJn Trv Krk Nõo Krl Rõu (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 678 mōrima, -rin 'schmoren'; mōr´-prād´, prāe 'Schmorbraten'; Wiedemann 1893: 613 mōrima, -rin 'schmoren'; mōr´-prād´, prāe 'Schmorbraten'; ÕS 1980: 429 moorima 'pruunistatult hautama';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben smoren 'langsam in einem bedeckten Gefässe kochen oder braten'; MND HW III smōren 'langsam kochen oder braten';
Käsitlused: < sks schmoren (EEW 1982: 1552); < kasks smoren (Raun 1982: 92; Liin 1964: 56; Ariste 1972: 96; EES 2012: 284)
Läti keel: lt smuorêt schmoren, Fleisch aufbraten < mnd. smoren 'langsam in einem bedeckten Gefäß kochen oder braten' (Sehwers 1953: 113); lt šmuõrêt in ganz bedecktem Gefäß langsam braten oder kochen < dt. schmōren 'Fleisch in verschlossenem Topfe kochen' (Sehwers 1953: 137);
Sugulaskeeled: lv šmūorõ moorida; sutināt, šmorēt (LELS 2012: 313)

pookima1, (ma) poogin 'köitma' < asks book 'Buch'

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: (Helle 1732: 161) pokima 'ein Buch einbinden'; (Hupel 1780: 246) pokima r. 'ein Buch einbinden'; (Hupel 1818: 188) pokima r. 'einbinden Bücher'; (Lunin 1853: 146) pokima r. 'переплетать книги'
Murded: `pookima (-uo-) '(raamatuid) köitma' Kuu Lüg IisR Vai Sa Mar Mär Kse Var Tõs Hää Ris Juu JMd Koe VJg Plt KJn; `pu̬u̬k´ma Trv Rõn Har (EKI MK; EMS VII: 654)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 937 pōkima, -gin; pōkma (d) 'einbinden (Bücher), broschieren'; rāmatu-pōkija 'Buchbinder'; Wiedemann 1893: 850 pōkima, -gin; pōkma (d) 'einbinden (Bücher), broschieren'; rāmatu-pōkija 'Buchbinder';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bôk (bûk) 'Buch'; Schiller-Lübben bôk, buk 'Buch'; MND HW I bôk, buk 'Buch'
Käsitlused: < ... '(Bücher) einbinden' (EEW 1982: 2133); < asks bōk 'raamat' (EES 2012: 379)
Läti keel: lt buõka Buch (Papier) < nd. bōk (Sehwers 1918: 145; Sehwers 1953: 21)
Vrd pook|pender

pookima2, (ma) poogin 'taimi vääristama' < kasks poten, Bsks pothen 'propfen' Alamsaksast alanud laenutee on jätkunud baltisaksa keele toel.

Esmamaining: VT 1686
Vana kirjakeel: (VT 1686) pookma 'pookima'; (Vestring 1720-1730: 186) Pokima 'Pohten pfropfen'; (Helle 1732: 161) pokima 'pohten, pathen, propfen'; (Piibel 1739) olled ärraleikatud, ja wasto lodud wisi hea öllipu sisse pokitud; (Hupel 1766: 123) se pu on ükskord istutud ning pokitud; siis on neil jo nored puud körwa kaswatud ning walmis pokitud; (Hupel 1780: 245, 246) pogima d. 'pfropfen'; pokima r. 'pfropfen, pothen'; (Hupel 1780: 246) pookma d. 'pfropfen'; (Marpurg 1805: 13) moisa puije sissen parremba pu osse omma pogitu ehk proppitu ehk okuleritu ehk propuleritu; (Hupel 1818: 189) pookma od. poogma d. 'pfropfen'; (Lunin 1853: 146) pookma od. poogma d. 'затыкать пробкою, закупоривать'
Murded: `pookima (-uo-) 'viljapuid pungama' R Sa Muh Rei sporL(`pookma Khn Tor); `puokima sporKPõ Iis Lai; `pu̬u̬kma (-me) KJn M TLä Rõn San Krl Har (EKI MK; EMS VII: 654)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 937 pōkima, -gin; pōkma (d) 'impfen, propfen (copuliren, oculiren)'; Wiedemann 1893: 850 pōkima, -gin; pōkma (d) 'impfen, propfen (copuliren, oculiren)'; ÕS 1980: 527 pookima ka aiand.;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 poten (potten, paten) 'Pflänzlinge setzen, pflanzen'; pote (potte, pate) 'Setzling, junge Pflanze, Pflänzling, junger Zweig'; Schiller-Lübben poten, potten, paten 'Pflänzlinge setzen, pflanzen'; pote, potte, pate 'Setzling, junge Pflanze, Pflänzling, Sproß, junger Zweig, junger Baum'; MND HW II: 2 pōten, pāten, potten 'Pflanzen (in die Erde) setzen, pflanzen, Stecklinge setzen; eine Pflanze veredeln, pfropfen'; pōte (potte), pāte 'junge Pflanze, Steckling, junger Baum, Setzling'; Hupel 1795: 178 pothen 'propfen'
Käsitlused: < kasks poten, potten 'pookima' (Liin 1964: 63); < vrd kasks poten (Kettuneni järgi) (Raun 1982: 126); < asks poten, paten 'istutama' (EES 2012: 379)
Sugulaskeeled: lv pùo̯t̆tə̑ pfropfen < kasks poten (Kettunen 1938: 318); lv proppõ, pūotõ pookida; potēt (kokus) (LELS 2012: 254, 259)
Vrd pootima

pookima3, (ma) poogin 'peksma, nahutama'

Murded: `pookima (-uo-) 'peksma; vintsutama' Kuu VNg Kaa Vll Ris VJg Pal (EKI MK; EMS VII: 654)
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben boken 'klopfen, schlagen; (Flachs) durch Klopfen weich machen'; MND HW I bōken, bȫken 'schlagen, klopfen; Wäsche büken'
Käsitlused: < asks boken 'kloppima, taguma, lööma' (EES 2012: 379)
Läti keel: lt buõkât, buõķêt die nachgebliebenen Ähren, Hacheln überdresche; prügeln < nd. bōken 'schlagen, klopfen, pochen' (Sehwers 1953: 21)

pootima, (ma) poodin '(taimi) pookima' < kasks poten 'propfen, impfen'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 323) paatima 'pookima'; paati[wössaken] 'pookoks'; (Arvelius 1782: 12) kuida aednik ouna puud istutas ja patis ja harris
Murded: `pootima (-uo-) 'pookima (oksi)' sporSa (EKI MK); paatima 'pookima' Vig (Saareste I: 85)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 942 pōtima, -din 'impfen, pfropfen'; pōt´, pōdi 'Impfen, Pfropfen'; pōt´-waks, pōt´s-waks 'Baumwachs'; Wiedemann 1893: 854 pōtima, -din 'impfen, pfropfen'; pōt´, pōdi 'Impfen, Pfropfen'; pōt´-waks, pōt´s-waks 'Baumwachs';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 poten (potten, paten) 'Pflänzlinge setzen, pflanzen'; pote (potte, pate) 'Setzling, junge Pflanze, Pflänzling, junger Zweig'; Schiller-Lübben poten, potten, paten 'Pflänzlinge setzen, pflanzen'; pote, potte, pate 'Setzling, junge Pflanze, Pflänzling, Sproß, junger Zweig, junger Baum'; MND HW II: 2 pōten, pāten, potten 'Pflanzen (in die Erde) setzen, pflanzen, Stecklinge setzen; eine Pflanze veredeln, pfropfen'; pōte (potte), pāte 'junge Pflanze, Steckling, junger Baum, Setzling'
Käsitlused: < kasks poten (EEW 1982: 2134); < vrd kasks poten (Kettuneni järgi, märksõna pookima all) (Raun 1982: 126); < kasks poten, potten, paten (Liin 1964: 63)
Läti keel: lt puõtêt, puõrtêt propfen, impfen < mnd. poten (Sehwers 1918: 44, 156); puotêt propfen, impfen < nd. pōten 'impfen, propfen' (Sehwers 1953: 97); puotēt impfen, propfen < mnd. poten 'Pflänzlinge setzen, pflanzen' (Jordan 1995: 84); puõte, puõrte Propfreis, Impfstoff < mnd. pote 'Sproß, junger Zweig' (Sehwers 1918: 156); puote Impfstoff, Lumphe; Propfreis < mnd. pote 'Setzling, junge Pflanze, Pflänzling, junger Zweig'; puotiņš Propfreis < mnd. potinge 'Pflanzung' (Jordan 1995: 84);
Sugulaskeeled: lv pùo̯t̆tə̑ pfropfen < kasks poten (Kettunen 1938: 318); lv proppõ, pūotõ pookida; potēt (kokus) (LELS 2012: 254, 259)
Vrd pookima2

veebiliides @ veebihaldur