[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

elevant, elevandi 'suurim maismaaloom (Elephantidae)' < kasks elefant 'Elephant'

• Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-1656) KeicKesugkust annumb Elephanti luihst; (Göseken 1660: 327) Elewant 'Elephant'; Elewanti Nenna 'Elephanten Rüssel'; Elewanti Luh 'Helfenbein'; (Göseken 1660: 577) pöddra kont (elevandiluu) 'Helffen Bein'; (Piibel 1739) Ja kunningas teggi sure aujärre elewanti luust; (Hupel 1780: 146) elewant, -i d. 'Elephant'; (Marpurg 1805: 18) ütte hirmus suurt Elewanti; (Lunin 1853: 18) elewant, -i r. d. 'слонъ'
• Murded: elevan´t K I TLä; elevant Hi; elivan´t L M; elivant R(ele|vand, -fant Vai); elivant Muh; eele-, eeli|van´t V; elle-, ille|van´t Sa(iilevan´t Khk) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 118 ēlewant, ēlewanti 'Elephant'; Wiedemann 1893: 94 *elewant, elewanti (ēlewant) 'Elephant'; ÕS 1980: 106 elevant;
• Saksa leksikonid: MND HW I elefant, elepant, elephant 'Elefant'; elpendêr 'Elefant'
• Käsitlused: < sks Elefant (‹ lad ‹ kr) (EEW 1982: 183); < kasks elefant (Raun 1982: 7); < kasks elefant, elephant 'Elefant' (Liin 1964: 63); < asks elefant ~ sks Elefant (EES 2012: 60)
• Läti keel: lt elefants [Glück 1689/1694: Elewanta] Elefant < mnd. elefant (Sehwers 1918: 87, 147); lt zilonis elevant (ELS 2015: 105);
• Sugulaskeeled: sm elefantti [1642 elephanti] Elefant < mrts elefant (‹‹ lad ‹ kr) (SSA 1: 102); vdj elewants elevant; слон (Kreevini) (VKS: 200); lv elefan̄t̀ Elefant (Kettunen 1938: 45); lv elefant elevant; zilonis (LELS 2012: 58)

hoov, hoovi 'õu' < kasks hof 'Hof'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 80) meddÿ How ninck Maÿa; (Müller 1600/2007: 330) meddÿ How ninck Maÿa (14.10.1603) 'hoov'; (Stahl 1637: 73) hohw, hohwist 'Hoff beim Hause'; (Stahl HHb III 1638: 223) kus temma welja lex howi ∫i∫∫e 'als er hinaus ging nach dem Vorhoffe'; (Göseken 1660: 349, 350) Hohwi 'hoff (beym hause in der Statt)'; Howemeister 'hoffmeister'; (Hupel 1818: 46) hoow, -i r. d. 'Gehöft, Hof'; (Lunin 1853: 30) hoow, -i r. d. 'дворъ, дворикъ'
• Murded: oov S L(uõv Khn); oov ~ uov K; `uovi R; uuv ~ uuv´ M T; huuv´ V(hüüp´ Se) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 800 hōw, hōwi 'Hof, Stallabteilung im Kruge'; Wiedemann 1893: 726 hōw, hōwi 'Hof, Stallabteilung im Kruge'; ÕS 1980: 165 hoov;
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hof 'Hof, der (meist umschlossener) Raum neben einem Gebäude oder um dasselbe'; MND HW II: 1 hof, hōf; Pl. hōve, hȫve 'umbautes oder umzäuntes Grundstück, Haushof, Hofraum, Garten, Obst-, Baumgarten'
• Käsitlused: < kasks hof 'Hof' (EEW 1982: 384; Ariste 1963: 89; Liin 1964: 52; Raun 1982: 13; EES 2012: 79)
• Läti keel: lt uovis Hof (Sehwers 1953: 148);
• Sugulaskeeled: sm hovi [1642] hallitsijan asunto ja sen henkilöstö; herraskartano; talo, maatila / Hof, Gut < mrts ho(o)f, ho(o)ff 'hovi' (‹ kasks hof ’hovi’) (SSA 1: 176); sm hovi Herscherhof, Gut < kasks hof, hōf 'eingefriedeter Raum, Grundstück, Garten' (Bentlin 2008: 111-112); lv *o’vvə̑ (?) draussen (= u`llə̑) < ? ee õue (Kettunen 1938: 265)

lust, lusti 'tuju, rõõm; tahtmine' < kasks lust(e) 'Lust'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 192-193) sÿß pidda meÿe suhre Lusti nĩck hÿ͠mo kaas Iumala Sana tagka nouwdma; (Müller 1600/2007: 328) suhre Lusti nĩck hÿ͠mo kaas (14.10.1603); (Rossihnius 1632: 194) Sis saht sinna omma lusti neggema; (Stahl HHb II 1637: 9) ∫üddame lu∫ti . . kahs 'mit Hertzen lust'; (Stahl LS I 1641: 69) on neil Englil lu∫t meid denida 'haben die Engel lu∫t vns zu Dienen'; (Gutslaff 1648: 225) Lusti 'Lust'; (Gutslaff 1647-1657: 68) peab minnule weel häh lusti sahma; (Göseken 1660: 291) lusti, -i 'Lust'; (Göseken 1660: 494) meeleheh oppri pehl (rõõm ohverdada) 'lust zum Opffer'; (Göseken 1660: 479) lustima 'gelüsten'; (Vestring 1720-1730: 126) Lust, -sti 'Die Lust'; Kunni Lust ta otsa saab 'biß ihme die Lust vergehet'; (Helle 1732: 93) himmo 'die Lust, Begierde'; (Helle 1732: 135, 322) lust 'die Lust'; (Piibel 1739) Ja ma tahhan keik temma lusti löppetada; (Hupel 1766: 33) Selle sees arwad sinna keik omma römo, keik omma lusti leida.; (Hupel 1780: 210) lust, -i r., d. 'die Lust'; (Arvelius 1782: 103) lusti pärrast; (Arvelius 1787: 136) lust on peält nähha; (Hupel 1818: 131) lust, -i r. d. 'Lust, Freude'; (Lunin 1853: 96) lust, -i r. d. 'радость, удовольствiе'
• Murded: lus´t, lusti 'rõõm; lõbu; tahtmine' Sa Muh Pä M T; lus´t, lus´ti Mär Pä KPõ TaPõ KJn V; lust, `lusti R (EMS V: 524)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 611 lus´t, lus´ti 'Lust, Fröhligkeit; Lust, Bereitwilligkeit'; Wiedemann 1893: 552 lus´t, lus´ti 'Lust, Fröhligkeit; Lust, Bereitwilligkeit'; ÕS 1980: 385 lust;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 luste, lust 'Lust, Begehren; Vergnügen, Freude'; Schiller-Lübben lust 'Lust, Begehren'; MND HW II: 1 lust 'Verlangen, Begierde, Gelüst; erfülltes Verlangen, Genuß, Vergnügen, Freude'
• Käsitlused: < kasks lust ~ sks Lust (EEW 1982: 1392); < kasks lust(e) (Raun 1982: 81; Raag 1987: 324); < kasks lust (Ariste 1963: 96; Liin 1964: 59; SSA 2: 119; EES 2012: 256)
• Läti keel: lt *luste Lust < mnd. lust, luste (Sehwers 1918: 153); luste, lusta Lust < mnd. lust (Jordan 1995: 76);
• Sugulaskeeled: sm lysti, lusti [1580] huvi, mieliteko; halu, hauska / Vergnügen, Lust; lustig < mrts lust, lyst; is lusti; vdj lus´t´si < ee (SSA 2: 119); vdj lusti ilus, nägus; ilu; lust rõõm; красивый; красота; веселье, радость (VKS: 646); lvS lust Lust (SLW 2009: 113); lv luš́̄t Lust < kasks lust (Kettunen 1938: 209); lušt rõõm, lust; jautrība, luste
• Vt lustima

mukk, muki 'kena, mukitud' < kasks smuk 'schmuck'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 504) kaunis 'schmuck'; (Göseken 1660: 297) muck 'Schmuck'; (Göseken 1660: 504) muck (kena) 'hübsch / schön'; muck 'schmuck (hurtig)'; (Helle 1732: 88) ehte 'der Schmuck'
• Murded: mukk, muki 'ilus, kaunis; ehitud' PJg Saa Iis Kod Plt KJn; mukk, mugi Kuu (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 691 mukk, muku 'hübsch, schmuck'; Wiedemann 1893: 625 mukk, muku 'hübsch, schmuck'; ÕS 1980: 432 † mukk, muki 'kena, nägus';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 smuk 'Schmuck, Zierat'; smuk 'schön, zierlich, schmuck'; smuke, smoke 'Hure'; MND HW III smuk 'Schmuck, Putz, Zierath'; smuk 'hübsch, zierlich, schön'
• Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 1563); < asks smuck (Liin 1964: 57; EES 2012: 286); < ee deskr (Raun 1982: 93)
• Läti keel: lt smuks hübsch, schmuck, angenehm in die Augen fallend < mnd. smuck (Sehwers 1918: 72, 159; Jordan 1995: 91); smuks schmuck, hübsch, angenehm in die Augen fallend < nd. smuck 'schön, schmuck, zierlich' (Sehwers 1953: 113); lt šmuks schmuck, hübsch, angenehm in die Augen fallend < dt. schmuck (Sehwers 1953: 136);
• Sugulaskeeled: lvS smukk, -ed ~ smuk ~ smuk´k´ [1829 ∫mukk] (SLW 2009: 177)
• Vt mukkima

post1, posti 'tulp, sammas' < kasks post 'Pfosten'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 230) pîth /a 'Pfost'; (Göseken 1660: 611) Sambas 'pfost'; Sambas 'Pranger, cippus 'häbipost''; (Göseken 1660: 672) Turp (ahjupost) 'pfot bey den Rigen Ofen'; (Hornung 1693: 18) Sammas 'eine Pfoste'; (Vestring 1720-1730: 187) Post, -ti 'Eine Pfoste'; (Helle 1732: 161) post 'eine Pfoste'; (Piibel 1739) Nenda teggi ta ka templi ukse tarwis postid öllipuust nelja nurgaga; (Hupel 1780: 247) post, -i r., d. 'ein Pfosten'; (Hupel 1818: 190) post, -i r. d. 'der Pfosten'; (Lunin 1853: 147) post, -i r. d. 'столбъ'
• Murded: post, `posti R(`posti Vai); pos´t (-st), posti (-s´-) eP eL (EKI MK; EMS VII: 706)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 935 pos´t, pos´ti 'Pfosten, Pfahl, Pfeiler'; wersta-pos´t 'Werstpfahl'; kiriku-pos´t 'Kirchenpfahl, Strafpfahl bei der Kirche'; Wiedemann 1893: 849 pos´t, pos´ti 'Pfosten, Pfahl, Pfeiler'; wersta-pos´t 'Werstpfahl'; kiriku-pos´t 'Kirchenpfahl, Strafpfahl bei der Kirche'; ÕS 1980: 531 post 'tulp, sammas';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 post 'Pfosten'; Schiller-Lübben post 'Pfosten, Thürpfosten'; MND HW II: 2 post 'Holzpfahl, Pfosten; Tor-, Türpfosten'
• Käsitlused: < kasks post (EEW 1982: 2154; Raun 1982: 126; EES 2012: 382)
• Läti keel: lt poste Pfosten < nd. post 'Pfosten' (Sehwers 1953: 94);
• Sugulaskeeled: sm posti [1880] tukipuu; ikkunan t. oven pieli / Fenster-, Türpfosten < rts post 'tolppa, tukipuu, oven t. ikkunan pieli' (‹ kasks post ’Pfosten’) (SSA 2: 404); lv postõn post; postenis (LELS 2012: 250)

pukk1, puki 'jäär, sokk' < kasks buck, buk 'Bock'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 208) oinas 'Bock (Aries)'; sick /a 'Bock (Hircus)'; (Göseken 1660: 283) Puck 'Bock'; (Hagemeister 1790: 24) pukki-raswaga seggatud; (Lunin 1853: 151) puk, -ki r. d. 'козлы'
• Murded: pukk, pugi (pukki) R(pukki Vai); pukk, puki Jäm Khk Mus Pöi Hi sporL KPõ Iis Lai KJn; pukk, puka Muh Hi PJg Ris Pee (EKI MK; EMS VII: 822)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 978 pukk, puki, puka 'Bock, Ziegenbock'; Wiedemann 1893: 887 pukk, puki, puka 'Bock, Ziegenbock'; ÕS 1980: 545 pukk 'jäär, sokk, sikk';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 buck 'Bock'; Schiller-Lübben buck, bock 'Bock'; MND HW I buk, bok (-ck) 'Bock; Schaf-, Ziegenbock'
• Käsitlused: < kasks buck, bock 'Bock' (EEW 1982: 2213; Ariste 1972: 98; EES 2012: 390); < kasks buck (Raun 1982: 130); < kasks buk, bok (-ck) (Liin 1964: 63)
• Läti keel: lt buks Bock < mnd. buck 'Bock' (Sehwers 1953: 20); buks Bock < mnd. buk 'Bock' (Jordan 1995: 58);
• Sugulaskeeled: sm pukki [1601] urosvuohi / Bock; is pukki vuohipukki; krj pukki vuohipukki; härkä; sahapukki < rts bock 'pukki', vrd kasks buck, sks Bock (SSA 2: 419); vdj bukka sikk, sokk; jäär; козёл, баран (VKS: 174); vdj pukki sokk (VKS: 972); is pukki (Mii, Hev) sokk (Laanest 1997: 155); lvS kabr, pukki Bock, Ziegenbock (SLW 2009: 75, 154); lv bok̆kà Bock < kasks buck (Kettunen 1938: 25); lv bokā sikk, sokk; āzis (LELS 2012: 45)

rakk, raki 'raud raa hoidmiseks masti küljes' < asks rak, rack 'Sleife, Schlinge'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: rakk, ragi 'purje kinnitusvõru' Kuu; rakk, raki Phl Khn Hää; rake Ris (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1019 rakk, raki, raka (d) 'Verrichtung zur Befestigung der Rae an den Mastbaum'; Wiedemann 1893: 923 rakk, raki, raka (d) 'Verrichtung zur Befestigung der Rae an den Mastbaum'; EÕS 1930: 1009 rakk 'laev. raa-kinniti'; ÕS 1980: 572 rakk 'raud raa hoidmisks masti küljes'; Mereleksikon 1996: 357 rakk '(hol rak)';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 2 rak 'um den Schiffsmast angebrachter Ring mit dem die Rah aufgezogen wird'
• Käsitlused: < asks rack 'Sleife oder Schlinge' (SKES: 724; EEW 1982: 2402); < asks Rack 'Vorrichtung zur Befestigung der Rahe an dem Mastbaum' (GMust 1948: 39, 90); < sks Rack (SSA 3: 43); < asks rack 'silmus raa masti külge sidumiseks', rts rack 'seadis raa masti külge kinnitamiseks' (EES 2012: 417); < asks rack 'silmus raa hoidmiseks masti küljes' (‹ rts rack) (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm rakki [1609] kytkin, jokka purjealuksen raaka kiinnitetään mastoon / Vorrichtung zur Befestigung der Rahe am Mast, Rack < rts rack 'ra'an kiinnike' (SSA 3: 43)

sikk, siku 'sikk, isane kits' < kasks sicke(n) 'Zicke'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1550
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1550) Hans Syck; (Tallinna Linnaarhiiv 1570) Syck, Hans; (Tartumaa 1582) Hans Szyk; (Müller 1600-1606: 322) eb kz mitte Sicko sinu Lautast; (Müller 1600-1606: 402) Motlet sina, eth mina Heria Liha tahan süÿa, echk Sicka|werd iuwa; (Müller 1600/2007: 642) eb kz mitte Sicko sinu Lautast (01.11.1605); (Stahl 1637: 44) sick, sickast 'bock'; (Stahl HHb III 1638: 56) Ep kahs mitte lebbi ne sickade echk wassickade werre 'Auch nicht durch der Böcke oder Kälber Blut'; (Gutslaff 1648: 208) sick/a 'Bock'; (Gutslaff 1647-1657: 131) Sihs wöttis temma tohl päiwal neiht paicklickut ninck kirjowat ssickat errale, ninck keick paicklickut kitzat; (Göseken 1660: 623) Sick 'bock / Ziegen bock (hircus)'; Sickaken 'böcklein'; Sick, -a 'geisbock'; Sick 'Heilbock / Geis (caper)'; (Göseken 1660: 638) Sögge sick (pimesikumäng) 'blindekuh (ludus)'; (Göseken 1660: 417) Kiwwi Sick 'Steinbock, capricornus 'kaljukits''; (Hornung 1693: 34) Sik, Sikko & Sikka / Acc. pl. Sikka 'ein Ziegen-Bock'; (Vestring 1720-1730: 222) Sik, -ko 'Ein Bock'; (Helle 1732: 176) sik 'der Bock'; (Helle 1732: 366) Merre sik 'Meer-Bock (d.i. Krebs)'; (Hupel 1766: 89) Wötta wahha, sikko raswa, hanni ehk sea raswa … sullata sedda kokko; (Hupel 1780: 267) sik, -ko od. -ka d. 'der Bock'; (Hupel 1818: 221) sik, -ko r. d. od. -ka d. 'Ziegenbock; bl. Bock'; (Lunin 1853: 172) sik, -ko r. d. 'козелъ'
• Murded: sikk, sigu '(emane) kits' Kuu; sikk, -u Lüg; sikk, siku Sa Emm sporL Ris Juu JMd Koe VMr VJg I Plt KJn; sikk, sika eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1148 sikk, siku, sika 'Bock, Ziegenbock'; Wiedemann 1893: 1040 sikk, siku, sika 'Bock, Ziegenbock'; ÕS 1980: 636 sikk;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 sickel, tzicken, tzicke-lîn, -len, -ken 'Zicklein'; Schiller-Lübben sicke (tzicke) 'Ziege'; sickel 'Zicklein'; MND HW III sicke(n) (tzicken) 'Ziege'
• Käsitlused: < lms (EEW 1982: 2789-90); < sks, vrd asks Sick, sks Zicke (Raun 1982: 156); < kasks sicke, tzicke 'Zicke' (Liin 1964: 63; EES 2012: 472)

skorpion, skorpioni 'soojamaa mürgine ämblikulaadne (Scorpio)' < asks scorpiôn 'Skorpion', sks Skorpion

• Esmamaining: Stahl LS II 1649
• Vana kirjakeel: (Stahl LS II 1649: 696) scorpion; ke temmal öhe Scorpion ∫ehl eh∫ packup 'der jhm ein Scorpion darfür biete'; (Gutslaff 1648-56) pallawat ssiwut, Scorpionit ninck jannu; (VT 1686) korpion ~ korpiohn; (Piibel 1739) Ja neil ollid sawwad, otsekui korpionidel; (Hupel 1780: 189) korpion r., d. 'Scorpion'; (Hupel 1818: 98) korpion, -i r. d. 'Scorpion'; (Lunin 1853: 71) korpion, -i r. d. 'скорпiонъ'
• Murded: `korpion, -i 'skorpion' Jäm Tor; skorpion´, -i 'üks hirmus loom' San; korbijon, -i Kod; kor´bijoon, -i 'kuri loom' VJg(-juun Puh); korbejoon, -i Krk; korpejoon, -e Jäm; korbinuuds 'skorpion' Räp (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1162 *skorpiōn, -i 'Scorpion'; Wiedemann 1893: 1054 *skorpiōn, -i 'Scorpion'; ÕS 1980: 644 skorpion, -i 'ämblikulaadne'; Tuksam 1939: 901 Skorpion 'zool. skorpion';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schorpie, schorpiôn 'Scorpion'; Schiller-Lübben schorpie 'Scorpion'
• Käsitlused: < sks Skorpion (EEW 1982: 2832; EKS 2019); < sks Skorpion (SSA 3: 192); < asks Scorpion (Biblia 1599) (Ariste 1963: 104); < asks Scorpion(en) (Liin 1964: 63); < asks scorpiôn 'Scorpion' (Vaba 2013: 116)
• Läti keel: lt skarpijs Skorpion < mnd. schorpie 'Skorpion' (Sehwers 1953: 106); lt skorpions skorpion (ELS 2015: 793);
• Sugulaskeeled: sm skorpioni [Agr] myrkyllinen hämähäkkieläin / Skorpion < mrts skorpion (‹ lad scorpio ‹ kr skorpíos) (SSA 3: 192); sm skorpioni [Agr] < rts skorpion (Häkkinen 2004: 1170); lv skorpion skorpion/skorpions (Scorpiones) (LELS 2012: 295)

öös, öösi 'aas; augu ääris' < kasks öse 'Öse'

• Esmamaining: Helle 1732
• Vana kirjakeel: (Helle 1732: 149) ösike 'ein Schleifgen'; (Hupel 1780: 439) wastowotja r.; wastus r., d. 'Oes bey dem Haken der Bauer-Röcke'; (Hupel 1780: 229) ösikenne r. 'ein Schleifchen'; (Hupel 1818: 162) ösikenne r. 'ein Schleifchen'; (Lunin 1853: 124) ösikenne r. 'бантикъ; петелька'
• Murded: üös, `üösi R(ües VNg IisR); öös, öösi (üö-) Khk Emm Kse K(ües VMr Kad VJg Sim) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 802 ȫz´, ȫzi 'Oese, Schleife'; Wiedemann 1893: 728 ȫz´, ȫzi 'Oese, Schleife'; ÕS 1980: 821 öös, öösi 'aas, silmus; saapasilm';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 ose 'ringförmiger Handgriff, Oese, Schlinge zum festhalten'
• Käsitlused: < kasks ose 'Öse, Schleife' (EEW 1982: 4075; Raun 1982: 217; EES 2012: 634)
• Läti keel: lt iẽzes (metallene) Ösen < dt. (Sehwers 1918: 63, 68); lt ẽze Öse, Schlinge < nd. ö̃s 'Schlinge' (Sehwers 1953: 34);
• Sugulaskeeled: lv li’ek̆k-ōzə̑ Öse an der Pastel (Kettunen 1938: 192); lv ǭz (anuma) kõrv, öös; (tases) osa, (pulksetņa) gredzens (LELS 2012: 221)