[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kast, kasti '(puust) täisnurkne mahuti' < kasks kaste 'Kasten'

• Esmamaining: Stahl HHb III 1638
• Vana kirjakeel: (Stahl HHb III 1638: 152 'laev') emmis se pehwa, kus Noa kasti sisse lex 'Bis an den Tag, da Noe zu der Archen eingieng'; (Stahl LS I 1641: 453 'laegas') kus üx o͠ma wilja Jummala Kasti sisse andis 'wenn einer seiner Güter an den Gottesdienst wendete'; (Göseken 1660: 289) Kasti 'Kaste'; (Göseken 1660: 394) kasti (vangla) '[Gefangnis]'; kasti pannema 'einziehen (ins Gefängnis)'; kasti sisse (heitma) '[Gefangen setzen]'; kasti [sisse pistma] '[Gefangen setzen]'; (Göseken 1660: 351) hullkasti (hullumaja) 'tollhaus'; (Hornung 1693: 23) Kast 'ein Baur-Gefängniss auff den Höfen'; (Helle 1732: 322) kast 'der Kasten'; (Hupel 1780: 175) kast, -i r. 'der Kasten'
• Murded: kas´t 'karp, laegas' Sa L K I eL; kast R Muh Hi Ris (EMS II: 810-812)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 218 kas´t, kas´ti 'Kasten'; Wiedemann 1893: 240 kas´t, kas´ti 'Kasten'; ÕS 1980: 244 kast '(pakkimiseks, asjade sissepanemiseks)';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kaste, kasse, kase 'Kasten, größerer Behälter; Truhe; Reliquienschrein'
• Käsitlused: < sks Kasten, kasks kast, kaste (EEW 1982: 724; SSA 1: 325); < kasks kast (Raun 1982: 32; Raag 1987: 323); < kasks kast(e) 'Gefängnis', vrd rts kast 'Laden' (Raag 1987: 336); < kasks kast, kaste (Ariste 1963: 92; Liin 1964: 45, 65); < asks kaste, kass 'hoiukoht või -kamber, mahuti' (EES 2012: 134)
• Läti keel: lt kaste, skaste Kasten, Kiste < mnd. kast, kaste 'Behälter' (Sehwers 1918: 57, 149; Sehwers 1953: 48; Jordan 1995: 66); lt skaste Gefängnis < nd. kaste 'Gefängnis' (Sehwers 1953: 105);
• Sugulaskeeled: sm kasti (1874) kehikko, laatikko; oven kehys, ikkunalauta, lokerolaatikko; sillan arkku / Kasten; TüreinfassungFensterbrett; Setzkasten, Senkkasten < rts kast ~ ee kast (‹ sks Kasten ~ kasks kast, kaste) (SSA 1: 325); lvS kast Kasten (SLW 2009: 80); lv kas̄t Kasten < sks (Kettunen 1938: 108); lv kast kast; kaste (LELS 2012: 107)

kiikama, kiigata 'pilku heitma' < kasks kiken 'gucken', vrd rts kika

• Murded: `kiikama 'pilku heitma' R Kaa Krj Emm (EMS III: 77)
• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 261 kiikama 'korraks vaatama, pilku heitma';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kîken 'schauen, neugierig sehen, gucken'
• Käsitlused: < kasks kiken (EEW 1982: 806; Raun 1982: 37; EES 2012: 150-151); < rts kika 'vaatama' (‹ asks kiken) (EKS 2019)
• Läti keel: lt † ķĩķêt durch ein Fernrohr sehen < mnd. kīken (Sehwers 1918: 150); ķĩķēt, ķiķêt aufmerksam sehen, lauern < nd. kīken 'sehen, schauen, gucken; gaffen' (Sehwers 1953: 65, 67); ķīķēt aufmerksam sehen, lauern < mnd. kîken 'schauen, neugierig sehen, gucken, Ausschau halten' (Jordan 1995: 72);
• Sugulaskeeled: lv kīk̆kə̑rt̆tə̑ ausschauen (auch mit dem Fernrohr) (Kettunen 1938: 132); lv kīkõrtõ kiikriga vaadata; raudzīties ar tālskati, ķīķerēt (LELS 2012: 119)
• Vt kiiker

pilduma, pillun 'heitma, loopima' < kasks spillen, spilden 'aufbrachen, verschwenden'

• Esmamaining: Stahl HHb II 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl HHb II 1637: 2) Temma teep weggi omma ke∫∫i warrede kah∫ / ninck errapillup / kumbat Körgket ommat 'Er übet gewalt mit seinem Arm / vnd zerstrewet die hof fertig sind'; (Virginius 1687-1690) Mina näggin koggone Jsraelid ärra pillotut ollewa Mäggide möda
• Murded: `pilduma Kuu Lüg Khk Hää Saa JJn VJg Iis Trm VlPõ; `pilluma Muh L Äks Ksi; `pülduma Jäm Hi; `pülluma Sa; `pildma Kod KodT KJn M(-me); `pilma Tõs Hel T V (EKI MK; EMS VII: 468)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 900, 903 pilduma, pillun (SO) = pilluma; pilluma, pillun (pilduma) ausfliessen, verschüttet, verstreut werden; pillub sõnad sūst wäl´ja 'er schüttet die Worte aus dem Munde'; Wiedemann 1893: 815, 818 pilduma, pillun (SO) = pilluma; pilluma, pillun (pilduma) ausfliessen, verschüttet, verstreut werden; pillub sõnad sūst wäl´ja 'er schüttet die Worte aus dem Munde'; ÕS 1980: 513 pilduma;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 spilden, spillen 'aufbrauchen, anwenden, verschwenden; ungenutzt, unangewandt lassen'; Spilder 'Verschwender'; Schiller-Lübben spillen, spilden 'aufbrauchen, verwenden, besonders zu unnützen Dingen, verschwenden, neben ab fallen lassen'; MND HW III spilden, spillen 'ausgeben, aufwenden; übermäßig ohne Not verschwenderisch verbrauchen, verbringen, vertun; unrechtmäßig verbrauchen'
• Käsitlused: < ? kasks spilden, spillen (EEW 1982: 2046-2047); < kasks spilden (Raun 1982: 122; EES 2012: 369); < germ ~ ? kasks spilden, spillen (SKES: 562-563)
• Sugulaskeeled: lv pillõ pilduda; mest, mētāt (LELS 2012: 242)
• Vrd pillama

selts, seltsi 'kaaslane, selts(kond)' < kasks sel(t)schop 'Gesellschaft'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 319) kenesse Selsix wotta; Selsyweliet; (Müller 1600/2007: 156) keicke tæma Selschoppite iures (1. advent 1601) 'seltsiliste'; (Müller 1600/2007: 236) keicke tæma Selschoppÿ kaas (15.05.1603) 'kogu tema kaaskonnaga'; (Müller 1600/2007: 526) Ia wahelt sattob tæma v̈che sesarnse kuria Selße siße (31.05.1605) 'kurja seltskonda'; (Rossihnius 1632: 337) 'seltsiline' 'temma piddi ollema neine seltside sean'; 'teekaaslane' 'Need mehet enge kumbat temma the seltsit ollit, saisit ninck ollit, erra|kangetut'; 'seltskond' 'Se|perrast erra olcket mitte neine selschoppi sissen'; (Stahl 1637: 62) ∫eltz, ∫eltzi∫t 'Gefert'; (Stahl HHb II 1637: 10) Jummal poick on ∫anut teije ∫eltzix 'Gottes Sohn i∫t worden ewer G∫ell'; (Stahl HHb III 1638: 23) temma olli töi∫e ∫eltzi jures 'er were vnter den Geferten'; (Stahl HHb III 1638: 101) kutzu∫it o͠ma ∫eltzi '∫ie wincketen jhren ge∫ellen'; (Stahl HHb IV 1638: 206) Semperra∫t erra olcket mitte nende ∫eltz 'Darumb ∫eyd nicht jhre Mitgeno∫∫en'; (Gutslaff 1648: 215) Seltz/i 'Gefaehrte'; (Gutslaff 1647-1657: 160) kaje, sihs tulli ütz seltzi Ismaelisset Gileaddi pohlt; (Göseken 1660: 287) Seltz, -i 'Gesellschafft'; (Göseken 1660: 621) seltz (seltsiline) 'Gefehrte'; selzi mees 'Gefehrte'; (Göseken 1660: 621) seltzi 'gesell (socius)'; meije olleme öhhes selzis 'gesell (socius)'; selzix heitma (seltsima) 'gesellen (sociari)'; (Göseken 1660: 298) Seltz 'mitgesell (sodalis)'; (Göseken 1660: 229) Suhr seltz (rahvahulk) 'ein hauffen Volcks'; (Göseken 1660: 648) taiwa Seltz (taevaseltsiline) 'hi͠mels genos'; (Vestring 1720-1730: 220) Selts, -si 'Die Gesellschafft'; (Helle 1732: 175) selts 'die Gesellschaft'; (Piibel 1739) ärgo sago mo au mitte nende seltsiga ühte; (Hupel 1780: 266) sels, -i d.; selts, -i r., d 'die Gesellschaft'; (Hupel 1818: 220) selts, -i r. d.; sels, -i d. 'Gesellschaft'; (Lunin 1853: 170) selts, -i r. d.; sels, -i d. 'oбщество, компанiя'
• Murded: selts, `seltsi Jõe Kuu Lüg IisR; `seltsi VNg Vai; selts, seltsi (-ĺ-) sporSa Muh Rei Rid; sel´ts, sel´tsi (sel´si) L Ha JJn Tür Koe Kad VJg Sim I VlPõ Trv Pst; sel´ts, sel´dsi TLä TMr Kam Võn San Krl Har Plv Räp Se (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1138, 1139 sel´ts, sel´tsi 'Gesellschaft, Vereinigung, Verein, Societät'; sel´tseüs, -ze (d) '= sel´tsiüs'; sel´tsiüs, -ze (d) '= sel´ts'; Wiedemann 1893: 1030 sel´ts, sel´tsi (sel´tseüs, sel´tsiüs) 'Gesellschaft, Vereinigung, Verein, Societät'; ÕS 1980: 629 selts;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 selleschop, selschop, -schap 'Gesellschaft, Versammlung; Umgang usf.'; Schiller-Lübben selle-, sel-, seltschop 'Gesellschaft, bes. Handelsgesellschaft'; MND HW II: 1 geselschop, geselle-, -schup, -schap 'Gemeinschaft, Gesellschaft; Berufsgemeinschaft der Kaufleute oder Handwerker'
• Käsitlused: < kasks selschop, selschap (EEW 1982: 27552756); < kasks sel(t)schop (Raun 1982: 155; Ariste 1963: 104; Raag 1987: 323); < kasks selle-, sel-, seltschop (Liin 1964: 47; EES 2012: 467)
• Sugulaskeeled: lv sel̄´tš, šel̄´tš, Gesellschaft; Gemeinde < ee (Kettunen 1938: 357); lv seļtš selts; biedrība (LELS 2012: 283)

teenistus, teenistuse 'ametikoht; töötasu; (usu)talitus' < kasks dênst 'Dienst'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 353) næmat omat keicke woÿra Iumala Tehnistuße, ia keicke Sogkeduße siddes ellanuth; (Müller 1600-1606) Jumala Thenistusse; oma Verdeenistuss ninck Kytus; (Müller 1600/2007: 100) keick Iumala Thenistuße [kaas] (28.12.1600); (Rossihnius 1632: 367) minnu thenistust ninck hä teggo 'teene'; kumb olckut teye moistlick Iummala|thenistus 'teenimine'; (Stahl HHb I 1632: Biij) ep mitte münno teni∫tu∫∫e echk aueo perra∫t 'ohn alle mein verdien∫t vnd wirdigkeit'; (Stahl 1637: 48) deni∫tus, denistu∫∫e∫t 'Dien∫t'; (Stahl HHb II 1637: 48) ∫ünno deni∫tu∫∫e ∫iddes 'in deinem Dien∫t'; (Stahl HHb III 1638: 79) Jummala deni∫tus 'Gottesdien∫t'; (Stahl LS II 1649: 539) tahat ∫inna Jummala Deni∫tu∫∫el heitma 'wiltu Gottes Diener ∫eyn'; (Gutslaff 1648: 210) Erri /a 'Dienst'; (Göseken 1660: 285) Teenistus 'Dienst'; (Göseken 1660: 657) tenistus 'Dienst / Hülff'; teenistus 'Verdienst (meritum)'; teenistlick (teenistusvalmis) 'diensthafftig'; (Virginius 1687-1690) Jakob saap oma Nellitöistkümne Astaja Tenistusse eest, Lead nink Rahelid Naiseks; (Vestring 1720-1730: 246) Tenistus, -se 'Der Dienst'; (Helle 1732: 187, 322) tenistus 'der Dienst'; (Hupel 1780: 282) tenistus r., d. 'Dienst, Verdienst'; (Hupel 1818: 244) tenistus od. teniminne r. d. 'Dienst; Verdienst, das Dienen'; (Lunin 1853: 192) tenistus; teniminne r. d. 'служба, служение, заслуга'
• Murded: `tienistus, -e R(`tienistukse Kuu Vai); teenistus, -e (-ie-) eP M T; teenistüss, teenistüse V(teenüstüss Har) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1272 tēnistus, tēnistuze 'Dienst, Dienen, Frohne'; Wiedemann 1893: 1151 tēnistus, tēnistuze 'Dienst, Dienen, Frohne'; ÕS 1980: 700 teenistus;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 dênst 'Dienst; Gottesdienst; Gefälligkeit, freiwillige Leistung'; Schiller-Lübben dênst, denest 'freiwillige Leistung, Gefälligkeit'; vordênst 'Verdienst'; MND HW I dênst 'Dienst, Dienstleistung, -pflicht; Kriegs-, Lehn-, Herrschaftsdienst; Bedienstung, Amt, Stelle'
• Käsitlused: < kasks dênst 'Dienst' (EEW 1982: 3109); < kasks dênst, denest (Ariste 1963: 105; Liin 1964: 50); < asks dēnst, denest 'teenistus, jumalateenistus; kohustus, maks' (EES 2012: 520)
• Läti keel: lt † *diẽnests Dienst < mnd. dēnst, dēnest (Sehwers 1918: 71, 146); diẽnests Dienst < mnd. dēnest 'Dienst' (Sehwers 1953: 26); dienests, dieneste Dienst < mnd. dênst (Jordan 1995: 60);
• Sugulaskeeled: sm tienesti, tienasti ansio, ansiotyö; krj tienesti < mrts thienst, rts tjänst 'palvelus; virka; hyöty; apu; ansio' (SSA 3: 289); lv dìḙnə̑st Dienst < kasks dēnest (Kettunen 1938: 37); lv dīenast teenistus; dienests (LELS 2012: 53)
• Vrd teenima

torn, torni 'torn; vangla, vangitorn' < kasks torn 'Turm'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1463
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1463) Tornekysseke, Hinrik (torn + ? kiskuma; Tornikiskuja - Scherzname für Öseler); (Müller 1600-1606: 360) kui tæma se Torni siddes olli, tunnistis tæma oma Pattut; (Müller 1600/2007: 638) tæma se Torninuchtluße /.../ olli vordehninuth (18.10.1605) 'vangitornikaristuse'; (Müller 1600-1606: 233) eth tæma se Torni|nuchtluße oma suhre vnd raßeda Pattude kaas hæsti olli vordehninuth; (Rossihnius 1632: 380) KVi Iohannes wangi|torni sissen need imme|teggut Christi kuhlis, läckitis temma omma Iüngrit; (Stahl HHb III 1638: 6) wangitohrnis 'im Gefängnüß'; (Stahl HHb III 1638: 104) ninck ∫aht ∫e wangitohrni heitetut 'vnd werde∫t in den Kärcker geworffen'; (Stahl LS I 1641: 206) ollet meid la∫cknut tohrni heitma 'ha∫t vns la∫∫en in den Thurn werffen'; (Gutslaff 1648: 243) Tôrn /i 'Turm'; (Gutslaff 1647-1657: 44) tegkem meille ütte lihna, ninck ütte tohrni; (Gutslaff 1647-1657: 222) se Templi Tohrni otza pähle; (Göseken 1660: 299) torn, -i 'Thurn'; (Göseken 1660: 667) Torn, -i 'thurn (turris)'; torni (vangla) 'Gefangnis'; torni sisse heitma 'Gefangen setzen'; torni sisse pistma 'Gefangen setzen'; (Göseken 1660: 688) wahtawa Torn (vaate-, valvetorn) 'Warte (specula)'; (Vestring 1720-1730: 254) Torn, -ni 'Der Thurm'; (Helle 1732: 190) torni-ots 'die Thurn-Spitze'; (Helle 1732: 323) torn 'der Thurm'; (Hupel 1780: 287) torn, -i r., d. 'der Thurm'; (Hupel 1818: 251) torn, -i r. d. 'Thurm'; (Lunin 1853: 198) torn, -i r. d. 'башня'
• Murded: torn, `torni R; tor´n, torni S L Ris Juu Jä VJg I Äks Plt KJn eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1297 tor´n, tor´ni 'Thurm'; Wiedemann 1893: 1174 tor´n, tor´ni (tor´m) 'Thurm'; ÕS 1980: 721 torn '(näiteks kirikul)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 torn (toren, torne), tarn 'Turm (manchmal = Gefängnis)'; Schiller-Lübben torn 'Thurm, Gefängnis'
• Käsitlused: < kasks torn 'Turm' (EEW 1982: 3246; Raun 1982: 180; Ariste 1963: 106; Ariste 1972: 95; Raag 1987: 324); < kasks torn (torne) (Liin 1964: 46, 52; EES 2012: 542)
• Läti keel: lt tuõrnis [1638 Tohrnis] Turm < mnd. torn, torne (Sehwers 1918: 46, 98, 163); tuõrnis, turnis Turm < mnd. torn, turn (Sehwers 1953: 146, 147; Jordan 1995: 105);
• Sugulaskeeled: sm torni [Agr] Turm < mrts torn 'torni; tyrmä' (‹ kasks torn) (SSA 3: 312); krj torni < sm (SKES: 1355); lvS tohrn [1829] Turm (SLW 2009: 198); lv tor̄´n (Kettunen 1938: 428a); lv tor´n < kasks torn; lvS torm, turm Turm (SLW 2009: 202); lv tor̄´n, tùo̯rn Turm < kasks turn (Kettunen 1938: 428); lv toŗņ torn; tornis (LELS 2012: 329); vdj bašn´a torn; башня (VKS: 160)

vall, valli 'kaitsemüür' < kasks wal 'Wall'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) ninck teggit ütte walli ülles se lihna wasto; (Göseken 1660: 299) wall, -i 'Wall'; (Göseken 1660: 695) walli 'Wall (vallum)'; walli teggema 'Wallen (vallare)'; walli ülles heitma (end kindlustama) 'verschantzen (vallare)'; walli ümberheidma (kaitsekindlust rajama) 'umbschantzen (circumvallare)'; (VT 1686) sinno Wainlasse sahwa sinno ümbre Walli ülles heitmä; (Vestring 1720-1730: 279) Wal, -li 'Der Wall'; (Helle 1732: 308) rannawärrawa ja wirrowärrawa walli wahhel [ulits] 'zwischen der kleinen Strandpforten und Leempforten Wall'; (Piibel 1739) Pabeli kunningas hakkab walli üllesteggema, ja pu-tornid ehhitama; (Hupel 1780: 304) wal, -li r., d. 'der Wall'; (Hupel 1766: 274) wal, -li r., d. 'Wall'; (Lunin 1853: 220) wal, -li r. d. 'валъ, насыть'
• Murded: vall, `valli 'kaitserinnatis; müür; mulla-, lumekuhjatis' R(`valli Vai); vall, valli Hi; val´l, valli Sa Muh; val´l, val´li (-ll-) L K I eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1438 *wal´l´, wal´l´i 'Wall'; mǖri-wal´l´ 'Ringmauer'; Wiedemann 1893: 1300 *wal´l´, wal´l´i 'Wall'; mǖri-wal´l´ 'Ringmauer'; ÕS 1980: 770 vall '(müür)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 wal 'Erddamm, Festungswall'
• Käsitlused: < sks Wall ~ kasks wal (EEW 1982: 3685); < kasks wal (Raun 1982: 197; Liin 1964: 47; EES 2012: 589); < kasks wal ~ sks Wall ~ rts vall (Raag 1987: 339); < asks wal 'muldvall, kindlustusrajatis' (EKS 2019)
• Läti keel: lt val̃nis, val̃vis [1638 Wallis] Wall, Schantze < mnd. wal (Sehwers 1918: 99, 164); lt val̃lis, val̃nis Wall < mnd. wal (-ll-) 'Erddamm, Festungswall'; valnis, vale, valis, valle, vallis, valmis, valna, valne, valvis Wall, Schanze, Damm < mnd. wal (Jordan 1995: 107);
• Sugulaskeeled: sm valli [1616] maasta, kivestä tms. tehty harjumainen suojavarustus, penger; reunama; lumikinos / Wall, Damm; Schneewehe < rts vall '(suoja)valli' (‹‹ lad vallum 'paaluvarustus, vallitus; valli') (SSA 3: 400); lv vaĺ̄ Mauerwall < sks (Kettunen 1938: 467); vdj valli < ee vall (SSA 3: 400); lv vaļ vall; valnis (LELS 2012: 353)