[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

karn, karni 'lihakauplus' < kasks scharne 'Fleischladen'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 471) Leeha karn 'fleisch-Marckt'; (Helle 1732: 131) lihhakarn 'die Scharnen'; (Piibel 1739) Keik, mis lihha-karnis müakse, sedda söge; (Hupel 1818: 72) karn, -i r. d. 'Fleischbude, Fleischmarkt; lf. Scharn'; (Lunin 1853: 50) karn, -i r. d. 'мясная лавка'
• Murded: karn, `karni 'lihakauplus' R; kar´n, karni (-r´-) Khk Vll L Ha Koe ViK VlPõ Hls Krk; kär´n Mih Tõs (EMS II: 758)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 234, 274 kar´n, kar´ni 'Fleischbude, Scharen'; kär´n, kär´ni (P) '= kar´n'; Wied 1869/1893: 234/213 kar´n, kar´ni (kär´n) 'Fleischbude, Scharen'; ÕS 1980: 240 † karn 'lihakauplus';
• Saksa leksikonid: MND HW III scharne, schāre, scharre, scherne 'Verkaufsbank, Verkaufsstand, Marktbude der Fleischer und Bäcker'
• Käsitlused: < kasks scharne (EEW 1982: 714; Raun 1982: 32; Liin 1964: 48; Raag 1987: 324; EES 2012: 132); < kasks scharne, scherne (Ariste 1972: 98)
• Läti keel: lt skãrnis, skãrņi [Glück 1689/1694 Skahrnî] Scharren < mnd. scharne (Sehwers 1918: 34, 94, 158); lt skãrņi Scharren, Fleischbank < mnd. scharne 'Bank, auf welcher Fleisch, Brot usw. feil gehalten wurde' (Sehwers 1953: 106); skārnis Scharren, Fleischbank < mnd. scharne (Jordan 1995: 87);
• Sugulaskeeled: lv skarn lihakarn; skārnis (LELS 2012: 295)

selts, seltsi 'kaaslane, selts(kond)' < kasks sel(t)schop 'Gesellschaft'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 319) kenesse Selsix wotta; Selsyweliet; (Müller 1600/2007: 156) keicke tæma Selschoppite iures (1. advent 1601) 'seltsiliste'; (Müller 1600/2007: 236) keicke tæma Selschoppÿ kaas (15.05.1603) 'kogu tema kaaskonnaga'; (Müller 1600/2007: 526) Ia wahelt sattob tæma v̈che sesarnse kuria Selße siße (31.05.1605) 'kurja seltskonda'; (Rossihnius 1632: 337) 'seltsiline' 'temma piddi ollema neine seltside sean'; 'teekaaslane' 'Need mehet enge kumbat temma the seltsit ollit, saisit ninck ollit, erra|kangetut'; 'seltskond' 'Se|perrast erra olcket mitte neine selschoppi sissen'; (Stahl 1637: 62) ∫eltz, ∫eltzi∫t 'Gefert'; (Stahl HHb II 1637: 10) Jummal poick on ∫anut teije ∫eltzix 'Gottes Sohn i∫t worden ewer G∫ell'; (Stahl HHb III 1638: 23) temma olli töi∫e ∫eltzi jures 'er were vnter den Geferten'; (Stahl HHb III 1638: 101) kutzu∫it o͠ma ∫eltzi '∫ie wincketen jhren ge∫ellen'; (Stahl HHb IV 1638: 206) Semperra∫t erra olcket mitte nende ∫eltz 'Darumb ∫eyd nicht jhre Mitgeno∫∫en'; (Gutslaff 1648: 215) Seltz/i 'Gefaehrte'; (Gutslaff 1647-1657: 160) kaje, sihs tulli ütz seltzi Ismaelisset Gileaddi pohlt; (Göseken 1660: 287) Seltz, -i 'Gesellschafft'; (Göseken 1660: 621) seltz (seltsiline) 'Gefehrte'; selzi mees 'Gefehrte'; (Göseken 1660: 621) seltzi 'gesell (socius)'; meije olleme öhhes selzis 'gesell (socius)'; selzix heitma (seltsima) 'gesellen (sociari)'; (Göseken 1660: 298) Seltz 'mitgesell (sodalis)'; (Göseken 1660: 229) Suhr seltz (rahvahulk) 'ein hauffen Volcks'; (Göseken 1660: 648) taiwa Seltz (taevaseltsiline) 'hi͠mels genos'; (Vestring 1720-1730: 220) Selts, -si 'Die Gesellschafft'; (Helle 1732: 175) selts 'die Gesellschaft'; (Piibel 1739) ärgo sago mo au mitte nende seltsiga ühte; (Hupel 1780: 266) sels, -i d.; selts, -i r., d 'die Gesellschaft'; (Hupel 1818: 220) selts, -i r. d.; sels, -i d. 'Gesellschaft'; (Lunin 1853: 170) selts, -i r. d.; sels, -i d. 'oбщество, компанiя'
• Murded: selts, `seltsi Jõe Kuu Lüg IisR; `seltsi VNg Vai; selts, seltsi (-ĺ-) sporSa Muh Rei Rid; sel´ts, sel´tsi (sel´si) L Ha JJn Tür Koe Kad VJg Sim I VlPõ Trv Pst; sel´ts, sel´dsi TLä TMr Kam Võn San Krl Har Plv Räp Se (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1138, 1139 sel´ts, sel´tsi 'Gesellschaft, Vereinigung, Verein, Societät'; sel´tseüs, -ze (d) '= sel´tsiüs'; sel´tsiüs, -ze (d) '= sel´ts'; Wiedemann 1893: 1030 sel´ts, sel´tsi (sel´tseüs, sel´tsiüs) 'Gesellschaft, Vereinigung, Verein, Societät'; ÕS 1980: 629 selts;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 selleschop, selschop, -schap 'Gesellschaft, Versammlung; Umgang usf.'; Schiller-Lübben selle-, sel-, seltschop 'Gesellschaft, bes. Handelsgesellschaft'; MND HW II: 1 geselschop, geselle-, -schup, -schap 'Gemeinschaft, Gesellschaft; Berufsgemeinschaft der Kaufleute oder Handwerker'
• Käsitlused: < kasks selschop, selschap (EEW 1982: 27552756); < kasks sel(t)schop (Raun 1982: 155; Ariste 1963: 104; Raag 1987: 323); < kasks selle-, sel-, seltschop (Liin 1964: 47; EES 2012: 467)
• Sugulaskeeled: lv sel̄´tš, šel̄´tš, Gesellschaft; Gemeinde < ee (Kettunen 1938: 357); lv seļtš selts; biedrība (LELS 2012: 283)