[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

haavel, haavli 'pliikuulike laskelaengus' < kasks hāgel, sks Hagel

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 529) aaglid r. 'Schroot Pl.'; Haaglid r. 'Schroot Pl.'; hawlit r., d. 'Schroot'; (Hupel 1818: 15) aaglid 'Schroot (zum Schießen)'; (Hupel 1818: 536) Schrot (zur Flinte) 'hawlid r., d.; aaglid, haaglid r.'; (Lunin 1853: 5, 25) aaglid r. d. 'дробь (для стрѣльбы)'; hawel d. 'дробинка'; hawlid r. d. 'дробь'
• Murded: `aavel R eP(`oavel Kos, `uavel JMd Kod, `vuavel, `voavel Juu); `aavel M(aavel´ Krk); `aavli T V; `aabel Lä (EMS I: 72)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 66 hāgel, pl. hāglid 'Schrot'; Wiedemann 1893: 59 hāgel, pl. hāglid '= hāwel'; Wiedemann 1869: 70 hāwel, pl. hāwlid '= hāgel'; Wiedemann 1893: 63 hāwel, pl. hāwlid (hāgel) 'Schrot'; ÕS 1980: 145 haavel; Tuksam 1939: 443 Hagel '(Flintenschrot) pl. haavlid';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hāgel 'klein gehacktes Blei, Eisen, Schrot zum Geschoß'; EWD 2005: 494 Hagel 'Niederschlag in Form von Eisstückchen'; Im frühnhd. hat Hagel (wie mnd. hāgel) daneben die in der Jägersprache noch länger bewahrte Bedeutung 'als Munition dienende Metallstückchen, Schrot'
• Käsitlused: < sks, kasks hagelschrot (EEW 1982: 246); < sks Hagel 'rahe; jämedad haavlid' (Raun 1982: 9; EES 2012: 65); < ? kasks hagel (SSA 1: 147)
• Läti keel: lt ãgele Schrot, Schießhagel < nd. hagel 'die aus Blei gegossenen Kügelchen zum Schießen auf kleines Wildbret und Federwild, auch Schrot genannt' (Sehwers 1953: 5); skrots haavel (ELS 2015: 140);
• Sugulaskeeled: sm hauli [1745] Schrotkugel < mrts haghl 'rae, hauli' (= kasks hagel, küsks hagal) (SSA 1: 147; Häkkinen 2004: 177); vdj droba, grobi; hauli haavel, haavlid; дробь (VKS: 185, 237, 251)

kekk, keki 'alp, kerglane' < kasks geck

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 135) Inimeste keckide Sædtuße wasta (= narride); mitte üx Kecki|mængk; (Müller 1600/2007: 394) Moñikat omat muhdsarnast keckÿ mængku mottelnuth (20.07.1604) 'narrust'; (Rossihnius 1632: 111) Ken enge ütleb, sinna jeck Ächk nahr, se om selle pörkotullele wölgo; SEst teye sallite hähl mehlel needh jeckit ninck nahrit; (Stahl 1637: 94) Geck 'Narr'; (Gutslaff 1648-56) Kas peas Abner kui ütz jeck errakohlnu ollema?; (Stahl HHb III 1638: 65) O teije Geckit 'O jhr Thoren'; (Göseken 1660: 287) Keck, Jeck 'Geck'; (Göseken 1660: 369) Jeck 'Stocknarr'; (Göseken 1660: 400) keck 'thor'; keckistus 'thorheit'; keck 'Narr'; Keck (fanaatik) 'schwärmer'; (Göseken 1660: 507) Moisa keck (mõisa-, õuenarr) 'hoff Narr'; (Göseken 1660: 400) keckima 'Närren (einen Mensch)'
• Murded: kekk (kek´k), keki 'alp; eputis' Sa L Juu Kod VlPõ Ran Krl Lei Lut (EMS II: 964)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287 kekk, keki 'Geck, Narr; schmuck, ausgeputzt'; Wiedemann 1893: 260 kekk, keki 'Geck, Narr; schmuck, ausgeputzt'; ÕS 1980: 254 kekk 'alp, edev';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben geck 'thöricht, närrisch; Thor, Narr'; MND HW II: 1 gek, jek (-ck-) 'verdreht, töricht, närrisch, toll, wahnsinnig, wild'; gek, jek, (-ck-) 'Toll, Narr, Wahnsinniger'
• Käsitlused: < kasks geck, sks geck (EEW 1982: 765); < kasks Geck 'Narr' (Raun 1982: 35); < kasks geck (Ariste 1963: 92; Liin 1964: 59; Ariste 1972: 93; EES 2012: 142)
• Läti keel: lt ģeķis (1587 Jeckis) Geck < mnd. geck (Sehwers 1918: 80, 147); lt jeķis [1587 Jeckis] Geck, Tor, Narr < (Statt Geck kommt im 16. bis 18. Jh. nordd. Jeck auf, welche Form auch ins Lettische übergegangen ist (Sehwers 1953: 43); ģeķis Geck, Tor, Narr; Spötter < mnd. gek (Jordan 1995: 63);
• Sugulaskeeled: lv gek̄, pl. gek̆kìD Narr < kasks geck (Kettunen 1938: 56)

lahter, lahtri 'lihunik' < kasks slachter 'Schlachter'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1553
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1553) Tonnis Slachter; (Gutslaff 1648: 235) Lehaneck 'Schlächter'; (Göseken 1660: 297) Lachter, -i 'Schlachter'; (Göseken 1660: 462) lachter 'metzger (Fleischer)'; lachti kodda (tapamaja) 'SchlachtHaus'; Lachtri Kodda (tapamaja) 'Küttelhoff'; lachtima 'schlachten'; lachtri nugga (lihunikunuga) 'Schlachtmesser'; (Hupel 1780: 531) lahter, lahtri 'Schlachter, Fleischer'; (Hupel 1818: 114) lahter, -tri r. d. 'Schlachter, Fleischer'; (Lunin 1853: 82) lahter, -tri r. d. 'мясникъ'
• Murded: `lahter, `lahtri 'lihunik' Sa Rei JMd(-e); `lahter, `lahtar, `lahtur, -i R (EMS IV: 838)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 492 *lahter, lahtri 'Schlachter, Metzger'; Wiedemann 1893: 447 *lahter, lahtri 'Schlachter, Metzger';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 slachter 'Schlachter'; Schiller-Lübben slachter 'Schlachter' < Diese jetzt [1878] allein übliche Form begegnet im Mnd. gar nicht oder höchst selten. Es wird dafür knokenhouwer, vleshouwer, küter gebraucht.; MND HW III slachter 'Schlachter, Fleischer'
• Käsitlused: < kasks slachter ~ sks Schlachter (EEW 1982: 1210); < kasks slachter (Liin 1964: 50; Raag 1987: 324)
• Läti keel: lt slakteris [1638] Schlachter < mnd. slachter 'Schlachter' (Sehwers 1918: 95, 158; Sehwers 1953: 109); slakteris Schlächter, Knochenhauer < mnd. slachter 'Schlachter, Fleischer' (Jordan 1995: 89);
• Sugulaskeeled: sm lahtari, laahtari [1609 slachtari] teurastaja / Schlachter < mrts slachtare ( ‹ kasks slachter) (SSA 2: 35); krj lahtar´i < sm lahtari (SKES: 269); lvS slakter Schlachter; Metzger (SLW 2009: 176); lv slak̆tàr, slak̄tə̑r Schlächter < kasks slachter (Kettunen 1938: 374); slaktār lihunik; miesnieks; šlaktā lihunik; miesnieks, slakteris (LELS 2012: 296, 313)
• Vt lahtima

mood, moodi 'komme; tava' < kasks môde 'Mode'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1557) Modykas, Safferyn; (Gutslaff 1647-1657: 241) teije is hejtta Leino mohdolle; (Göseken 1660: 202) mohdo 'Gebrauch'; (Hupel 1818: 480) mood, -i r. d. 'Mode'; Mode 'wiis r. d.; mood r. d.'; (Lunin 1853: 108) mood, -i r. d. 'мода, обычай'
• Murded: muod, `muodi R(`muodi Vai); moed, moe (moodi) Sa Muh Lä Ris; mood, moodi (-uo-) Hi L K I; mu̬u̬d, moodu eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 676, 678 mōd, mōé; mōd, mōu 'Mode, Art, Weise, Gestalt, Form'; mōt´, mōdi; mōt, mōdu '= mōd´'; Wiedemann 1893: 611 mōd, mōe; mōd, mōu (mōt´, mōt) 'Mode, Art, Weise, Gestalt, Form'; EÕS 1925: 518 mood '(Mode, Art, Weise)'; ÕS 1980: 429 mood, moe;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 +*môde (mood) 'Mode, neuester Brauch'; +môdekrēvet 'Modekrankheit'
• Käsitlused: < sks Mode (EEW 1982: 1548; SSA 2: 179; EES 2012: 283); < asks Mood (Raun 1982: 92)
• Läti keel: lt muõde [1782] Mode (Sehwers 1953: 81);
• Sugulaskeeled: sm muoti [1749] Mode < rts mod 'käytäntö; tapa; muoti; kuosi'; is muoti < sm ~ ee (SSA 2: 179); vdj mooda komme, tava, mood; обычай, обряд, мода (VKS: 739); lvS muoda Art, Weise, Mode (SLW 2009: 124); lv mùo̯ᴅ Mode, Weise, Art (Kettunen 1938: 234); mūod mood; mode (LELS 2012: 199)

rullima, (ma) rullin 'veeretama, keerutama; rulli keerama' < kasks rullen, rollen 'rollen'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 232) wêritama 'rollen'; (Vestring 1720-1730: 210) Rullima 'Rollen'; (Hupel 1780: 260, 288) rullima r. 'rollen'; trullima r., d. 'rollen'; (Lithander 1781: 497) pärrast rulli sedda laua peäl kättega; (Hupel 1818: 211, 252) rullima P. 'rollen, walzen'; trullima r. d. 'rollen, walzen'; (Lunin 1853: 163, 199) rullima r. 'катать бѣлье'; trullima r. d. 'катать, свивать, углаживать каткомъ'
• Murded: `rul´lima 'rulliga töötama, tasandama' Khk Kär Vll Muh Rei Lä Tor Hää Ris Kei JõeK Amb Pil; `trul´lima (-ll-) R Juu Jä ViK I Plt; `rul´ma Vig Var Mih Tõs Khn Saa KJn M(-me); `trul´ma Kod T V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1090 rul´l´ima, -in, rul´ma (d) 'rollen, wälzen'; Wiedemann 1893: 986 rul´l´ima, -in, rul´ma (d) 'rollen, wälzen'; rul´l´i ajama 'zusammen rollen'; uksi kaudu ker´jamas rul´l´ima 'sich bettelnd umher treiben'; ÕS 1980: 602 rullima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 rullen 'auf Rollen, Walzen bewegen; auf-, zusammenrollen'; MND HW II: 2 rullen, rüllen, rollen 'sich rollend bewegen; etw. mehrfach herumdrehen, rollen; etw. in zylindrische Form bringen, aufrollen; etw. auf Rollen, Walzen bewegen; mit einem Fahrzeug fahren'
• Käsitlused: < kasks rullen (EEW 1982: 2552; EES 2012: 438)
• Läti keel: lt rul̃lêt rollen (Sehwers 1918: 157); lt rul̃lêt rollen (Wäsche); walzen (ein Feld) < nd. rullen (Sehwers 1953: 102); rullēt rollen (Wäsche); walzen (ein Feld) < mnd. rullen 'auf Rullen, Walzen bewegen; auf-, zusammenrollen' (Jordan 1995: 85);
• Sugulaskeeled: sm rullata kartuta vaatteira; jyrätä; sotkea < mrts rulla (SSA 3: 102); is rullaᴅaɢ (Len) rullida (Laanest 1997: 171); lvS rull rollen (SLW 2009: 166); lv ru ̀ĺĺə̑ rollen, walzen, mangeln < sks (Kettunen 1938: 347); ruļļõ rullida, rullile keerata; rullēt (LELS 2012: 276); skruļļõ rullida, rulli keerata; rullēt, skrullēt (LELS 2012: 295)
• Vt rull

troi, troi 'kampsun' < kasks troie 'Jacke, Wamms'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: troi 'meesterahva kampsun; lühike meestekuub' Sa Rei Khn Hää; tröi Nai; troijökk 'isaste riie' Jäm (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1324 troi-jakk, jaku (P) 'geschlossene, über den Kopf zu ziehende Jacke'; Wiedemann 1893: 1198 troi-jakk, jaku (P) 'geschlossene, über den Kopf zu ziehende Jacke';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 troie, troge, troige 'Jacke, Wamms (zur kriegerischen Ausrüstung gehörend)'; Schiller-Lübben troie, troge, troye 'Jacke, Wamms' [Noch erhalten im ostfries. tröje, gestickte Unterjacke für Männer, in Form einer Blouse.]
• Käsitlused: < kasks troÿe, troie, trôge 'Männerrock, Jacke' (EEW 1982: 3275; SSA 3: 133); < kasks troie 'Jacke, Wams' (Ariste 1930: 10; GMust 1948: 71, 94); < kasks troie, troge 'jakk, vammus' (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm röijy (tröijy, treiju) [1616 röjyd] lyhyt naisten pusero, jakku; miesten takki; villatakki, lapsen nuttu / kurze Frauenjacke od. -bluse; Männerjacke; Wolljacke, Kinderjäckchen < mrts tröia 'röiju, ruumiinmyötäinen vartalon yläosaa verhoava vaatekappale' (‹ kasks trōge 'takki, jakku') (SSA 3: 133)

viis, viis 'komme, laad; meloodia' < kasks wîs(e) 'Weise'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 246) Kombe 'Weise (modus)'; (Gutslaff 1647-1657: 285) olli sell Mahsundijal ütz wihse; (Göseken 1660: 711) wijsi 'Art / Weise'; wijsi 'Art / Gewohnheit'; wijsi 'Gewohnheit'; wijsi perra (viisi järgi) 'Gewöhnlich'; (Hornung 1693: 22) Joon 'die Manier oder Weise'; (Vestring 1720-1730: 289) Wiis, -si 'Die Weise, Gewohnheit'; (Helle 1732: 129) laulo-wiis 'die Melodey'; (Helle 1732: 208) wiis 'die Weise'; (Helle 1732: 353) Se wiis, mis norelt öppib, se wannalt peab 'jung gewognt, alt gethan'; (Piibel 1739) Tarkusse tö ja wisid: jölledusse tö ja wisid; (Hupel 1780: 312) wiis, wisi r., d. 'Weise, Gewohnheit; Melodie'; (Hupel 1818: 285) wiis, -i r., d. 'Weise, Art, Gewohnheit, Gebrauch'; laulo wiis 'Melodie'; (Lunin 1853: 229) wiis, -i r. d. 'образъ, манера, родъ, привычка, видъ'; laulo wiis 'мелодiя по употребленiю въ пѣнiи'
• Murded: viis, `viisi 'komme' R; viis (viis´), viisi Jäm Khk Vll Muh Hi L Ris Juu JMd Koe VMr VJg I Plt KJn eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1531 wīz´, wīzi, wīe (SW, F) 'Art, Weise, Gewohnheit, Sitte, Aufführung'; Wiedemann 1893: 1381 wīz´, wīzi, wīe (SW, F) 'Art, Weise, Gewohnheit, Sitte, Aufführung'; ÕS 1980: 790 viis 'komme, laad';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 wîs(e) 'Art und Weise; Lebensart, Sitte; Gestalt, Form; Mass; Melodie'; Schiller-Lübben wis(e) 'Art und Weise'
• Käsitlused: < kasks wis(e) (EEW 1982: 3831; Raun 1982: 204; Liin 1964: 60, 65); < asks wise 'viis, mood, laad' (EES 2012: 604)
• Läti keel: lt *vĩze [1638 Wi∫e] Weise < mnd. wīse (Sehwers 1918: 100, 165); lt vĩze Art und Weise < mnd. wīse 'Art und Weise' (Sehwers 1953: 160); vīze Weise, Art und Weise < mnd. wîs(e) (Jordan 1995: 110);
• Sugulaskeeled: sm veisu [1749] jonkin tapauksen johdosta sepitetty runo t. laulu; kevyt, turhanpäiväinen laulu, renkutus / (Gelegenheits)gedicht od. -lied; einfaches Volkslied, Liedchen < rts visa, mrts wijso '(ylistys)laulu'; is veissata siunata, vihkiä kirkko esim. korjauksen jälkeen (SSA 3: 422); sm viisu [1749 walitus-wijsu] arkkiin t. pieneen vihkoon painettu, usein jonkin tapauksen johdosta sepitetty tuno t. laulu; kevyt, turhanpäiväinen laulu, renkutus / auf eienm Bogen od. in einem Heft abgedrucktes (Gelegenheits)gedicht od. -lied; einfaches Volkslied, Liedchen < rts visa, mrts wijso 'ylistyslaulu, valitusvirsi' (SSA 3: 445); vdj nootti viis, meloodia; мелодия, мотив (VKS: 818); lvS vīs Art, Weise (SLW 2009: 223); lv vīž Art, Weise < kasks wis(e) (Kettunen 1938: 495)
• Vrd viisi

vorm, vormi 'tervik; kuju' < kasks forme, sks Form

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 296) worm 'die Forme zum Abdruck'; (Helle 1732: 212) worm 'die Forme zum Abdruck'; (Piibel 1739) ollete selle öpetusse sanna kuulnud, kelle wormi sisse teid on märgitud; (Hupel 1780: 317) worm, -i r., d. 'die Forme'; (Lithander 1781: 496, 509) Sedda woid ka ühhe koki-wormi sees küpsetada; Woia siis se Worm, ja küpseta sedda koki; (Lithander 1781: 559) et sedda laua peäl woib rullida, ja Porgani wisi wormida; (Hupel 1818: 293) worm, -i r., d. 'die Forme'; (Masing 1822: 63) kui trullid, mis wallaja ühes tükkis korraga wormi wallanud; (Lunin 1853: 235) worm, -i r. d. 'форма'
• Murded: vorm, `vormi R(`vormi Vai); vorm (-r´-), vormi S; vor´m, vor´mi (-r-) L sporKPõ I Äks Plt KJn Vil M TLä Kam Rõn San V(hor´m Se) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1535 wor´m, wor´mi 'Form'; Wiedemann 1893: 1385 wor´m, wor´mi 'Form'; EÕS 1937: 1679 vorm; ÕS 1980: 799 vorm; Tuksam 1939: 327 Form 'kuju, vorm, fassong; mudel, formaat';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 forme 'Bildung, Gestalt; Muster, Modell, Form'; MND HW I forme 'Erscheinungsbild, Äußeres, Gestalt, Figur; Form, Gestaltungsprinzip'
• Käsitlused: < sks Form (EEW 1982: 3920; EES 2012: 613); < kasks forme (Raun 1982: 208); < asks forme 'kuju, muster, mudel, vorm, viis' (EKS 2019)
• Läti keel: lt porme, purma Form < dt. Form (Sehwers 1953: 94); lt vormis, porans muotti < sks (SSA 3: 470); lt vormis, vuorme Form (Sehwers 1953: 160); lt forma Form (VLV 1944: 209);
• Sugulaskeeled: sm vormu [1787; 1637 formu] vuoka, muotti; virka-, asepuku / (Brot-, Guß)form; Uniform < rts form (SSA 3: 470); lv pūorm muotti < lt vormis, murt. porans (‹ sks) (SSA 3: 470); lv for̄´m (pùo̯rm) Form (Kettunen 1938: 54); pùo̯rmli formig (Kettunen 1938: 317); lv form vorm; forma (LELS 2012: 61); vdj forma vorm; форма (VKS: 226)