[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

koos, koosi '(laeva) kurss, sõidusuund' < kasks kōrs 'Cours', vrd rts kos

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 95) koos 'Fahrwasser für Schiffe W.'
• Murded: koos, koosi 'liikumissuund' S L; kuos Ris R (EMS III: 630)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 398 kōz´, kōzi 'Cours, Fahrwasser für Schiffe'; Salem 1890: 126 koos 'направление корабля, фарватеръ'; Wiedemann 1893: 361 kōz´, kōzi 'Cours, Fahrwasser für Schiffe'; EÕS 1925: 264 koos 'Kurs, Richtung, Lauf, Weg'; ÕS 1980: 300 kooś 'sõidusuund, kurss';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kors, kōrs (koers), kurs, kō̆s (koes) 'Schiffskurs, Fahrt des Schiffes, Richtung der Fahrt'
• Käsitlused: < kasks kōrs 'Cours, Fahrwasser für Schiffe' (‹ lad cursus) (EEW 1982: 945; EES 2012: 177); < lms, vrd sm kuosu (Raun 1982: 48)
• Sugulaskeeled: sm kuosi [1860] malli, muoti, tapa / Muster, Schnitt, Muode; 1786 kousa 'suunta, järjestys'; [1766] kuosu 'kuosi, malli'; Varsinais-Suomi koosi 'suunta, tapa, malli' < vrd rts kos, kosa, kose 'suunta' (‹ kasks kors ‹‹ lad cursus 'juoksu, kulku'); is kōsi tapa, kuosi, muoti; krj kousi kuri, komento < sm kousi; vdj kōsi laatu, tapa; lv kūož´, kūoiž paikka, kohta (SSA 1: 443)

reis, reisi 'teekond' < kasks reise 'Reise'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 293) se Te echk Reise pæle iethma; (Müller 1600/2007: 522) se Te echk Reise pæle (31.05.1605); (Gutslaff 1648: 232) Teh 'Reise'; (Göseken 1660: 295) Reisi 'Reise'; (Hupel 1780: 255) reisi kot d. 'der Ränzel, Reisesack'; reisja mees d. 'ein Reisender'; (Lunin 1853: 158) reis, -si r. d. 'поѣздка, путешествiе'
• Murded: reis, `reisu Kuu VNg Lüg; reis, reisu Khk Mar Mär Tõs Tor Ha Koe Iis Trm; reis, `reisi Vai; reis, reisi S Kse Han Tõs Khn Hää Juu JMd Trm Plt KJn M TLä Rõn San V(-s´) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1048 reiz´, reizi; reiz, reizu 'Reise, Fahrt, Gang'; Wiedemann 1893: 949 reiz´, reizi; reiz, reizu 'Reise, Fahrt, Gang'; ÕS 1980: 583 reis;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 reise 'Aufbruch, Reise; Kriegszug zu Lande oder See; Handelsreise'; Schiller-Lübben reise 'Aufbruch zum Kriegszuge, Feldzug; Handelsreise oder andere Reise'; MND HW II: 2 rêͥse (rese, royse) 'Fahrt zu einem entfernten Ort, Reise (Handelsfahrt, Botengang, Kriegszug, Kreuzzug); Wegstrecke'
• Käsitlused: < kasks reise 'Reise' (EEW 1982: 2452-2453; Liin 1964: 49; Raag 1987: 324; EES 2012: 424)
• Läti keel: lt † reĩze Reise (Sehwers 1918: 156; Sehwers 1953: 99); ziemas reiss talvereis (LELS 2012: 328);
• Sugulaskeeled: sm reissu [1580] matka, retki; väylä, reitti / Reise; Route, Strecke; krj reissu < mrts resa (‹ kasks reise) (SSA 3: 62; SKES: 761); is reisu matka < sm; vdj reisu matka < is ~ sm (SSA 3: 62); lv reì̯z Reise, Fahrt < kasks reise (Kettunen 1938: 332); reiz reis, teekond; ceļojums (LELS 2012: 265)
• Vt reisima

reisima, (ma) reisin < kasks reisen 'eine Reise machen'

• Esmamaining: Virginius 1687-1690
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 232) seitma /a 'reisen'; (Virginius 1687-1690) Abrami Kutsmine: Reisimine: Rist; (Hupel 1780: 255) reisma d. 'reisen'; (Hupel 1818: 204) reisma d.; reisima W. 'reisen'; (Lunin 1853: 158) reisma d. 'путешествовать'
• Murded: `reisima '(ringi) sõitma; rändama' Kuu RId Sa Muh sporL Ha JMd VJg I Plt; `reis´mä (-me) KJn M TLä San Krl Har Plv Räp (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1048 reizima, reiz´mä (d) 'reisen'; reizija lind 'Zugvogel'; Wiedemann 1893: 949 reizima, reiz´mä (d) 'reisen'; reizija lind 'Zugvogel'; ÕS 1980: 583 reisima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 reisen 'einen Gang, eine Reise machen; eine reise, Kriegszug unternehmen'; Schiller-Lübben reisen 'eine reise, Kriegsfeldzug, unternehmen; einen Gang, eine Reise machen'; MND HW II: 2 rêͥsen, reysen 'eine Fahrt zu einem entfernten Ort unternehmen, reisen; eine Handelsfahrt, eine Pilgerreise, einen Kriegszug unternehmen'
• Käsitlused: < ee reis, vrd kasks reisen ~ sks reisen (EEW 1982: 2453); < kasks reisen (Raun 1982: 141; Raag 1987: 324); < kasks reisen, resen (Liin 1964: 49); < asks reisen, resen 'sõjaretke ette võtma; käiku tegema' ~ sks reisen 'matkama, sõitma' (EES 2012: 424)
• Läti keel: lt reĩzuôt reisen (Sehwers 1953: 99);
• Sugulaskeeled: sm reissata, reissuta matkustaa; kuljettaa rahtia < mrts resa (‹ kasks reisen) (SSA 3: 62; SKES: 761); lv reìzə reisen (SKES: 761); reì̯zə̑ reisen (Kettunen 1938: 332); reizõ reisida; ceļot (LELS 2012: 266)
• Vt reis

vaart, vaardi 'kiiluvesi' < kasks vart 'Fahrt'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: vaart (vaert), vaardi 'kiiluvesi; laevatee' Mus Pöi Muh Rid; vaard, vaardi Emm Phl; `vaardi VNg (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1466 wārvārt, -i (D) 'Fahrwasser'; Wiedemann 1893: 1324 wārvārt, -i (D) 'Fahrwasser';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vart 'Fahrt, Zug, Gang, Reise; Fahrweg, Zugang; Bewegung, bes. eine eilige; Gelegenheit, Mal'; MND HW I vārt (varth, vard, vaert) 'Fahrt, Gang, Zug, Reise; Fährte, Fahrweg, Zugang; Bewegung, bes. eine eilige'
• Käsitlused: < ? sks Fahrt (EEW 1982: 3609); < nd. farwater 'Fahrwasser, schiffbares Gewässer' (GMust 1948: 95)

voor, voori 'veorong' < kasks vôre 'Fuhr(e)'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 287) Woorimes 'Fuhrman'; (Göseken 1660: 715) woorimees 'Furman'; woorimehe Kuub 'Fuhrmans Kittel'; (Hupel 1780: 317) woorwanker r., d. 'der Fuhr- oder Frachtwagen'; wori mees r., d. 'der Fuhrmann'; (Hupel 1818: 293) woor, -i r. d. 'Fuhre'; woorwanker r., d. 'Fuhr- oder Frachtwagen'; (Lunin 1853: 235) woor, -i r. d. 'фура, повозка, возъ'
• Murded: vuor, `vuori R; voor, voori Jäm Khk Muh Hi sporL Kse Kse Lai Plt KJn; vuor, vuori (-oo-) KPõ I(-ua-); u̬u̬r´, oori Kõp Vil M; vu̬u̬r´, voori Hel T V(uor´ Lei) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1538 wōr´, wōri 'Fuhr, Frohnfuhr, Zug von Fuhren'; Wiedemann 1893: 1388 wōr´, wōri (hōr´) 'Fuhr, Frohnfuhr, Zug von Fuhren'; ÕS 1980: 799 voor;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vôre 'Fahrt, Fuhre'; voren 'führen, fahren; treiben, schleppen'; Schiller-Lübben vore 'Fuhre, Fortbewegung, Fortschaffung'; MND HW I vôre, vö̂re (voure, vohre), vôr, vö̂r 'Fortbewegung, Transport, Fahrt, das Fahren; Fuhrwerk, Wagen, Fahrgelegenheit'
• Käsitlused: < kasks vore 'Fuhr, Fuhre' (EEW 1982: 3915; Raun 1982: 208; Liin 1964: 49; EES 2012: 612)
• Läti keel: lt uõre der Fuhrwagen < mnd. vōre 'Fuhrwerk, Fuhre' (Sehwers 1953: 148); lt uõrêt kutschen, fahren < nd. fōren 'fahren' (Sehwers 1953: 148); lt uõrmanis [1638 Wohrmans] Fuhrmann < mnd. vōrman (Sehwers 1918: 99, 163); lt vuormans, uõrmans Fuhrmann < vrd mnd. vōrman 'Fuhrmann' (Sehwers 1953: 148, 160); uore Fuhrwagen (mit raufenartigen Seitenrändern) < mnd. vôre; uorēt kutschen; führen; treiben < mnd. vōren 'fahren, gehen, reisen'; uormanis Fuhrmann, Kutscher < mnd. vōrman 'Fuhrmann' (Jordan 1995: 106);
• Sugulaskeeled: sm fuurmanni, vuur-, huur-, puur-, fyyr-, vuormanni [1874] kuorma-ajuri / Fuhrmann < rts forman (SSA 1: 119); lv fūrman´ (pūrman´) Fuhrmann (Kettunen 1938: 54); lv ùo̯ŕə̑ treiben, kutschieren < kasks vore (Kettunen 1938: 456); lv fūrmaņ voorimees; važonis, fūrmanis (LELS 2012: 61); pūrmaņ voorimees; ormanis, fūrmanis (LELS 2012: 260)