[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

iiling, iilingu 'tuule-, sajuhoog' < asks īlinge 'Ungestüm, Windstoß', vrd Erts īling

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 47) Iling 'ein eiliger Sturm der bald nachläst (Reval)'; (Helle 1732: 99) iling 'ein eyliger Sturm der bald nachläßt'; (Hupel 1780: 161) iling H. 'ein plötzlicher kurz währender Sturm'
• Murded: iiling, -i 'iil; puhang' Rid Kse; iiling, -u Tõs Hää; iiling(as), -a Sa Rei (EMS I: 896); iling, -i 'iil; hoog' Hi Rid Kse; iling, -e Ris; iling, -u Phl L; illing(as), -a Sa (EMS I: 937)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 145 hīl, -i, -e 'plötzlicher Sturm'; hīliṅg, -i, -a '= hīl´'; hīlega 'eilig'; Wiedemann 1893: 132, 133 hīl, -i, -e (hīling, hiling, hilingas) 'plötzlicher Sturm'; hīliṅg, -i, -a 'hīl´'; hīlega 'eilig'; ÕS 1980: 181 iiling 'iil, puhang';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben ilinge 'Eile, Ungestüm'; MND HW II: 1 îlinge 'Eile; plötzlich auftretender Wirbelwind, Sturm, Gewitterbö';
• Käsitlused: < rts il, īl (EEW 1982: 495); < Erts íl (märksõnaks iil ’tuulehoog’) (Raun 1982: 17); < Erts îl´ ~ īliŋg 'tuulehoog' (Ariste 1933a: 18); < kasks īlinge 'tuulenpyörre, myrsky' (SSA 1: 222); < asks īlinge 'rutt, kiirustamine; tormakus' (EES 2012: 90)
• Läti keel: lt ĩliņš ein scharfer Wind, der Windstoß, die Windsbraut < mnd. īlinge 'Ungestüm, Sturm' (Sehwers 1953: 42);
• Sugulaskeeled: sm iili, iilinki [1670] puuska, vihuri, sadekuuro; halu, himo, kiihko, päähänpisto / Bö, Schauer; Lust, Eifer, Laune, Einfall < rts il, mrts īl 'puuska, tuulispää'; krj iilistyö suutua < sm; lv īl´ing tuulenpuuska, -pyörre < kasks īlinge (SSA 1: 222); lv īl´iŋG starker Sturm, Windstoss, Wirbelwind < kasks ilinge (Kettunen 1938: 80); lv īļing keeristorm; viesulis, viesuvētra (LELS 2012: 74)

seerima, (ma) seerin 'saalima' < kasks spassêren (spacêren) 'spazieren'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `sierimä 'edasi-tagasi liikuma' Kuu Lüg; `seerima (-ie-) Hlj Jõh Aud Pär Ris Jür JMd Koe Kad Sim Iis Trm MMg KJn (EKI MK; Saareste II: 270)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1144 sērama, -rata (-rada) 'spazieren, hin und her gehen'; sērima = sērama; Wiedemann 1893: 1036 sērama, -rata (-rada) 'spazieren, hin und her gehen'; sērima = sērama; EÕS 1937: 1293 seerima 'saalima, edasi-tagasi käima või jooksma'; seerimine '(Lauferei)'; ÕS 1980: 624 seerima 'saalima, edasi-tagasi käima või jooksma';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 spassēren, spatzēren 'spazieren'; Schiller-Lübben spasseren 'spazieren'; MND HW III spassêren (spacêren), spassîren (spacyren) 'sich ohne Eile bewegen, einhergehen, wandeln; lustwandeln'
• Käsitlused: < kasks spassêren, vrd sks spazieren (EEW 1982: 2735); < asks spasseren 'jalutama' (EES 2012: 464)
• Läti keel: lt ciẽrêt spazieren < mnd. spacēren (Sehwers 1953: 24); lt siẽrêt spazieren < mnd. spassêren 'spazieren' (Sehwers 1953: 105);
• Sugulaskeeled: sm paseerata [1748 passerata] kuljeskella, olla kävelyllä / spazierengehen < rts spatsera 'olla kävelyllä, kuljeskella' (‹ kasks spatzēren) (SSA 2: 320); lvS sier, -ub spazieren (SLW 2009: 175); lv tsērə̑ < sks spazieren (Kettunen 1938: 433)