[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

amm, amme '(võõra) lapse imetaja' < kasks amme 'Amme'

• Esmamaining: Stahl LS I 1641
• Vana kirjakeel: (Stahl LS I 1641: 10) ammit ∫e∫t pöha∫t ri∫ti Kircku∫t 'Seugammen der Kirchen'; (Gutslaff 1647-1657: 100) ninck temma Amme; (Göseken 1660: 315) Amm 'Saugend Weib (Saug Amme)'; (Virginius 1687-1690) sis surri Tebora, Rebekka Am, nink mattetti maha Petelis; (Hornung 1693: 32) Am, Amme 'eine Amme'; (Helle 1732: 86, 321) am 'die Amme'; (Hupel 1766: 156) Kui lapse emma, ehk se naene kes emma assemel on, se am, ennast wihhastab; (Hupel 1780: 142) am, amme r., d. 'die Amme'; (Lunin 1853: 13) am, amme r. d. 'кормилица'
• Murded: amm R eP V(aḿm Vas); amme Kse Tõs VJg KJn Hel (EMS I: 324)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 33 amm, amme 'Amm'; Wiedemann 1893: 29 amm, amme 'Amm'; ÕS 1980: 42 amm 'lapse imetaja';
• Saksa leksikonid: MND HW I amme 'Amme';
• Käsitlused: < sks Amme ~ kasks amme (EEW 1982: 70); < kasks amme 'Amme' (Raun 1982: 4; Ariste 1963: 88; Liin 1964: 54; Ariste 1972: 94; EES 2012: 50); < sks Amme (SSA 1: 73)
• Läti keel: lt a͠mma, a͠mba, e͠mba, e͠mma [1638 Amba, Amma] Amme (Sehwers 1918: 25, 87, 141; Sehwers 1953: 2, 31);
• Sugulaskeeled: sm amma [Agr] lapselle hankittu vieras imettäjä; lapsenhoitaja / Amme; Kinderpflegerin < rts amma; vrd mrts amma 'imettäjä, lapsenhoitaja ‹ asks amme (SSA 1: 73); lvS ämm, äm Amme (SLW 2009: 228); lv äm̄ Amme (Kettunen 1938: 513); äm amm; zīdītāja (LELS 2012: 41)

andel, andeli 'käepide' < asks handel 'Hantel'

• Murded: `andel(i) 'ankruvinna, kaevupööra vms osa' Kuu VNg Vai; andel Emm; pl. `andled Hää; `ang͔el Rei Khn(-õl); (EMS I: 342)
• Käsitlused: < asks, hol handel 'Hantel' (Vaba 2016: 253)
• Sugulaskeeled: vdj anteli (ankru)vinna ehk -peli käepide (VKS: 132)

ankur2, ankru 'puunõu; vedelikumõõt' < kasks anker, vrd sks Anker

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 464) wijhna oem 'weinfas'; (Hupel 1780: 142) ankur, -kro r. 'der Anker'; anker, -kri r. 'der Anker'; (Lithander 1781: 652) Kuida marja-wina ehk wee tarwis jöhwi riet peab ankrude sisse seädma; (Hupel 1818: 26) ankur, ankro r. d.; anker, ankri r. d. 'Anker, Schiffsanker; kleines Fäßchen'; (Lunin 1853: 14) ankur, ankro r. d.; anker, ankri r. d. 'якорь; маленькiй боченокъ'
• Murded: `ankur Lüg eP(`ankor MMg); `ankur M TLä; `ankru T V(`hankri Plv); `ank|ur, -ri Lüg Vai; `ankuri- Kuu Jõh (EMS I: 367-368)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 41 aṅkur, aṅkru 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; aṅker, aṅkri '= aṅkur'; aṅkri, aṅkri (d) '= aṅkur'; Wiedemann 1893: 36 aṅkur, aṅkuri (aṅker, aṅkri) 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; aṅkri, aṅkri (d) = aṅkur; ÕS 1980: 46 ankur '(väheldane) vaadikujuline puunõu; endisaegne vedelikumõõt';
• Saksa leksikonid: Niedersächsisches anker 'Flüssigkeitsmaß, 30-40 l enthaltend; Gefäß, aus dem man Bier trinkt';
• Käsitlused: < rts ankare ~ kasks anker ~ sks Anker (EEW 1982: 80; EES 2012: 51); < kasks anker 'Anker' (Viires 1960: 102; EKS 2019); < ? sks Anker (SSA 1: 76)
• Läti keel: lt eñkurs Anker < mnd. anker (Sehwers 1918: 147); enkurs Anker (als Flüssigkeitsmaß) < mnd. anker 'Anker' (Jordan 1995: 62);
• Sugulaskeeled: sm ankkuri [1738] vanha vetomitta (n. 40 l), pieni tynnyri / altes Hohlmaß (ca 40 l), kleines Faß < rts ankare (‹ asks ‹ lad) (SSA 1: 76); sm ankkuri Flüssigkeitsmaß; Holzgefäß < vrd sm ankkuri 'Anker' (kein nd. Lehnwort) (Bentlin 2008: 62)

apteek, apteegi 'ravimite valmistamise ja müügi asutus' < kasks aptêke 'Apotheke'

• Esmamaining: Hupel 1766
• Vana kirjakeel: (Hupel 1766: 10) siis sa otsid wimati moisas ehk Apteke peält ehk weldskeritte käest abbi; (Hupel 1780: 143) apteek (r., d.) 'die Apotheke'; (Lunin 1853: 14) apteek, -e ~ -i r. d. 'аптека'
• Murded: `apteek ~ `aptek S Pä I T V; `aapteek ~ `aaptek L; `aptiik ~ `aptiek R Hls Ran Krl; `oaptek ~ `oaptik Ha; `(a)aptük Phl Kei; apt´eeka Se (EMS I: 388)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 43 aptēk, aptēki 'Apotheke'; Wiedemann 1893: 38 aptēk, aptēki 'Apotheke'; ÕS 1980: 50 apteek;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 abbeteke 'Apotheke'; Schiller-Lübben abbeteke, abteke, apoteke 'Apotheke'; MND HW I aptêke, abbetêke, abtêke, apotêke 'Apotheke';
• Käsitlused: < sks Apotheke (EEW 1982: 86); < asks apteek (Raun 1982: 5)
• Läti keel: lt aptiēķis [1638 Appteekis] Apotheke < mnd. abbetēke, abtēke (Sehwers 1918: 83, 142); lt aptiẽka, aptiẽķis Apotheke < mnd. aptēke 'Apotheke' (Sehwers 1953: 4);
• Sugulaskeeled: sm apteekki [1622] Apotheke < mrts apotek (‹ asks apoteke ‹ lad ‹ kr) (SSA 1: 80); lv aptē ̀k Apotheke (Kettunen 1938: 13); lv aptēk apteek; aptieka (LELS 2012: 33); vdj aptekki (VKS: 136)
• Vt apteeker

arstima, (ma) arstin 'ravima' < kasks arsten 'heilen'

• Esmamaining: Stahl LS II 1649
• Vana kirjakeel: (Stahl LS II 1649: 695) Awwita hennessel issi enne, kudt sa töiset arstit 'Hilff dir vor selber, ehe du andere artzneyest'; (Vestring 1720-1730: 21) arstima 'Heilen, Curiren'; (Helle 1732: 87) arstima 'curiren'; (Piibel 1739) Meie olleme Pabeli arstinud, agga temma ei olle terweks sanud; (Hupel 1780: 143) arstima r. 'kuriren'; arstma d. 'kuriren'; (Arvelius 1782: 71) sind terweks arstib; (Lunin 1853: 15) arstima, arstma r. d. 'лѣчить, пользовать'
• Murded: `arstima ~ `ar´stima R eP; `ar´stma T V; `ar´stme M (EMS I: 445)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 50 ar´stima 'ärtzlich behandeln, curiren, heilen'; Wiedemann 1893: 44 ar´stima 'ärtzlich behandeln, curiren, heilen'; ÕS 1980: 54 arstima 'ravima';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 arsten, arstedien (arsedien) 'die Heilkunst üben, curieren'; Schiller-Lübben arsten, arstedien, arzedien, arsedien 'die Heilkunst üben, curieren'; MND HW I arsten 'heilen, kurieren'
• Käsitlused: < ee arst (EEW 1982: 98); < kasks arsten (Liin 1964: 58; EES 2012: 53)
• Läti keel: lt ãrstêt heilen, kurieren < mnd. arsten 'heilen, kurieren' (Sehwers 1918: 142; Sehwers 1953: 6); ārstēt kurieren, heilen < mnd. arsten (Jordan 1995: 54);
• Sugulaskeeled: lvS arstub [1829; Prs3Sg] heilen (SLW 2009: 48); lv ar̄´štə̑ heilen, kurieren (Kettunen 1938: 14-15); aŗštõ arstida, ravida; ārstēt, dziedināt (LELS 2012: 35)
• Vt arst

kaamel, kaameli 'kandeloom kõrbes (Camelus)' < kasks kamêl 'Kamel'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 122) Sest se koggodus neist kamelist sahb sinno katma; (Stahl HHb III 1638: 19) Se∫t ∫e kogko nei∫t Kameli∫t 'Denn die Menge der Camelen'; (Stahl LS II 1649: 632) eth üx Kameel lebbi öhe Nöhla∫ilma keip 'das ein Kamel durch ein Nadelöhr gehe'; (Gutslaff 1647-1657: 92) kümme Kamelit; lasckis neiht Kamelit; Sinnu Camelit kahn johta; (Göseken 1660: 379) Kameel 'Cameel'; (Göseken 1660: 616) Se kühra selgke Kameel 'das höckerichte Cameel'; (VT kk 1690: 194) kui on Kamel, Jänes, nink Kaninikenne, kumat küll melletawat, agga ei lõhasta mitte sorka; (Vestring 1720-1730: 65) Kammel 'ein Kameel'; (Hupel 1780: 171) kameel (kamel) r., d. 'Kameel'; (Marpurg 1805: 18) Minna olle ka säälsamman ütte Kameel nännu; (Hupel 1818: 69) kameel od. kamel, -i r. d. 'Lameel'; (Lunin 1853: 47) kameel, -i r. d.; kameel, -i r. d. 'верблюдъ'
• Murded: `kaamel, kaamel Hi Ha(`koa-); `kaamel I T; kaamõl´ V; kamel RId Muh L Kod M; kammel, -i S L HMd Ann VlPõ; kammeljas Juu Jä VJg (EMS II: 403)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 157 kāmēl, kāmēli (bl) 'Kameel'; Wiedemann 1893: 233 kāmēl, kāmēli (bl) 'Kameel'; ÕS 1980: 216 kaamel;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kamêl (cameel, cammel) 'Kamel';
• Käsitlused: < kasks kamêl (‹ lad camelus) (EEW 1982: 620; Raun 1982: 24; SSA 1: 294); < asks Kameel (Ariste 1963: 90-91; Liin 1964: 63); < asks kamēl (EES 2012: 108)
• Läti keel: lt kamiẽlis (Glück: 1689/1694 Kameelus) Kamel < dt. (Sehwers 1918: 3, 88, 149);
• Sugulaskeeled: sm kameli [Agr] Kamel < mrts kame(e)l (‹ kasks kamel) (SSA 1: 294); lv kamèl´ Kamel (Kettunen 1938: 104); lv kamēl kaamel; kamielis (LELS 2012: 102)

kabun, kabuna 'kohikukk' < kasks kappûn 'Kappaun'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) Kabbune 'Kaphan'; (Göseken 1660: 380) Kabbune 'Kaphahn'; Kabbune Kiwwi 'Kaphahn Stein'; (Hupel 1780: 173) kappun d. 'ein Kapaun'
• Murded: kabun(as), kabuna Pha Mar Mih; kabukukk Nis JMd; kabulikukk Krk; kabunakukk Han; kabunist 'paljaks; lagedaks' Lüg (EMS II: 448-449)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 194, 228 kabun, kabuna 'Kapaun'; kapun, kapuni '= kabun'; Wiedemann 1893: 176 kabun, kabuna (kapun) 'Kapaun'; ÕS 1980: 219 kabun 'kohikukk'; kabukukk 'kohikukk'; Tuksam 1939: 546 Kapphahn 'kohikukk, -kikas, kabun';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kappûn, kapûn 'Kapaun, verschnittener Hahn';
• Käsitlused: < kasks kappûn (EEW 1982: 635; Raun 1982: 25; Liin 1964: 64); < asks kappūn (EES 2012: 112; EKS 2019)
• Läti keel: lt † kapũns Kapaun < mnd. kappūn (Sehwers 1918: 149; Sehwers 1953: 47)

kahvel1, kahvli 'söögiriist' < kasks gaffele 'Gabel'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 384) Kaffel 'Gabel (zum Messer)'; Kaffelken 'Gabel (zum Messer)'; (Helle 1732: 105, 322) kahwel 'die Gabel'; (Piibel 1739) Ja puhtamat kulda, kahwlide ja pekkide, ja putkede tarwis; (Hupel 1780: 170) kahwel, -wli r., d. 'die Gabel'; (Hupel 1818: 67) kahwel, -wli r. d. 'Gabel'; (Lunin 1853: 46) kahwel, -wli r. d. 'вилка'
• Murded: `kahvel, `kahvli 'söömisvahend' R eP Trv Puh; `kahvel, `kahvle L Jä SJn M; `kahvli T V; `kahver, `kahvri Pöi Muh Ha Kad Äks; `kahver, `kahvre Pä Ha Jä VlPõ (EMS II: 535)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 205 kahwel, kahwli 'Gabel'; Wiedemann 1893: 186 kahwel, kahwli 'Gabel'; ÕS 1980: 223 kahvel;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 gaffele, geffele 'grosse hölzerne oder eiserne Gabel'; MND HW II: 1 gaffel(e), geffele 'große hölzerne oder eiserne Gabel, Kornforke, Fleischgabel';
• Käsitlused: < kasks gaffel(e) 'Gabel' (EEW 1982: 655; SSA 1: 274); < kasks gaffele (Raun 1982: 27; EES 2012: 117); < kasks gaffele, geffele 'vigel' (Liin 1964: 51); < kasks gaffele, gaffelke 'söögiriist' (Liin 1964: 56)
• Läti keel: lt *gapele Gabel < mnd. gaffele (Sehwers 1918: 49, 147); gapele Gabel, Tischgabel < nd. gaffel (Sehwers 1953: 35);
• Sugulaskeeled: sm kahveli [1637] haarukka; (heinä)hanko / Gabel; Forke < rts gaffel 'hanko, syömähaarukka' (‹ kasks gaffel(e); vrd holl gaffel) (SSA 1: 274); sm kahveli Gabel; Forke < asks gaffel(e) ~ rts gaffel (Bentlin 2008: 120); lv gaffõl kahvel; dakšiņa (LELS 2012: 62)

kahvel2, kahvli 'purjepuu' < kasks gaffel 'Gaffel'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660) kaffel(ken) '?Gaffel'
• Murded: `kahvel, `kahveli 'kahvelpurje ülaäärt hoidev puu' R Pha Pöi Hi Rid Hää Ris; `kahvõl Khn; `kahver Hlj Mus (EMS II: 535)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 205 kahwel, kahwli 'Gaffel (zum Aufziehen des grossen Segels)'; Wiedemann 1893: 186 kahwel, kahwli 'Gaffel (zum Aufziehen des grossen Segels)'; ÕS 1980: 223 kahvel 'kahvelpurje ülaäärt hoidev puu'; VL 2012 kahvel '(hol gaffel)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 gaffel-schip 'navis rost so munita'; Schiller-Lübben gaffel 'große, hölzerne oder eiserne Gabel'; MND HW II: 1 gaffel(e), gafle, ○gefle, geffele 'große hölzerne oder eiserne Gabel, Kornforke, Fleischgabel; (Waage)Gabel, mit der man die Gewichte aus dem Kasten hebt'; gaffelschip 'navis rostro munita'; Niedersächsisches Gaffel, Geffel 'Gaffel, Segelstange; das gabelförmige Ende des Segelbaumes od. auch die Segelstange, bz. Raa, welche mit einem gabelförmigen Ausschnitt um den Mast liegt, um das Oberleik des Gaffelsegels zu tragen' (mnd. gaffel(e), gafle, gefle, geffele);
• Käsitlused: < kasks gaffel(e) 'Gaffel (zum Aufziehen des grossen Segels)' (EEW 1982: 655; SSA 1: 274); < asks gaffel 'am untern Ende gabelförmig gestaltetes Rundholz, das um den Mast in schräger Richtung drehbar zur Segelführung dient' (GMust 1948: 5, 44, 76); < hol gaffel 'purjepeel masti tagaküljel' (Mereleksikon 1996: 128); < asks gaffele 'hark; purjekahvel' ~ sks Gaffel 'purjekahvel' ~ rts gaffel 'kahvel (söömiseks); hark; purjekahvel' (EES 2012: 117)
• Läti keel: lt † gapelzẽģelis Gaffelsegel (Sehwers 1918: 147); gafele Stange, an welche der obere Rand des Gaffelsegels angebunden ist < nd. gaffel 'unten gegabelte schräge Stange oderhalb des großen Segels' (Sehwers 1953: 35);
• Sugulaskeeled: sm kahveli [1863] maston yläosasta haarautuva purjeenkiinnityspuu / Gaffel < rts gaffel (1691) ~ sks Gaffel, vrd hol gaffel (SSA 1: 274); lv gaffõl kahvel; gafele; gaffõl kahvelpuri; gafelpura (LELS 2012: 62); vdj gaaffali kahvel (laeval), kahvelpuri; гафель (VKS: 228)

kajut, kajuti 'eluruum laevas' < kasks kaiute 'Kajüte'

• Esmamaining: Masing 1825
• Vana kirjakeel: (Masing 1825: 285) siis heitis Keiser peäle lõunat, kajüti lae peäle polest tunnist puhkama
• Murded: kajut, kajuti 'eluruum laevas' Hlj VNg Vll Mär Tor Juu Trm Plt Hls; kajuti VNg Vai; kajot´ Trv Krk; kaiut Sa Phl L Ha JMd (EMS II: 550); kaiutes, kaiutse Mar; käivat´, kaivati San (EMS II: 546)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 206 kaiut, kaiuti (D) 'Kajüte'; Wiedemann 1893: 188 kaiut, kaiuti (D) (kajut, kajüt) 'Kajüte'; Wiedemann 1893: 196 laewa-kamber 'Kajüte'; ÕS 1980: 225 kajut;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kajute 'Schiffskajüte'; Schiller-Lübben kaiut 'Schiffs-kajüte'; MND HW II: 1 kajüte (kayute), kojüte 'Schiffskajüte, Wohnraum für den Schiffsführer';
• Käsitlused: < kasks kajute ~ sks Kajüte (EEW 1982: 659); < kasks kaiute 'Kajüte' (GMust 1948: 55, 76); < hol kajuit (Mereleksikon 1996: 129; VL 2012: 502); < kasks kajute (Raun 1982: 27; SSA 1: 280)
• Sugulaskeeled: sm kajuutta, kajutta, kajutti [1745] veneen t. laivan hytti; koppi / Kajüte; elende Hütte < rts kajuta, kajut '(laivan) hytti' (‹ kasks kajute) (SKES: 145; SSA 1: 280); is kajutti; krj kajutti < vn; vdj kajutti < vn ~ ee (SSA 1: 280); vdj kajutti kajut; каюта (VKS: 365); lvS kajut Kajüte (SLW 2009: 76); lv den´à Kajüte unter dem Deck des Schiffes < lt dene (Kettunen 1938: 36); lv deņā kajut; kajīte (LELS 2012: 52)

kamber, kambri '(väike) tuba' < kasks kamer 'Kammer'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 122) Meÿe Kambrit omat tews hüÿdt; tæma Ricka warra Kambre ette; (Müller 1600/2007: 88) v̈che Pißokesse Kambre echk tubba (28.12.1600); (Rossihnius 1632: 130) Kaje, temma om se kambre sissen; (Stahl 1637: 63) kamber, kambrist 'Gemach'; (Stahl HHb II 1637: 1) Temma lex omma∫t Kamri∫t welja 'Er ging auß der Ka͠mer ∫ein'; (Gutslaff 1647-1657: 188) temma - - letz Kambrihe; (Göseken 1660: 289) Kamber 'Kammer'; (Göseken 1660: 597) Rohga Kammer (sahver) 'speise Kammer (panarium)'; (Göseken 1660: 562) pichtka͠mer 'Sacristey (sacrarium)'; (Göseken 1660: 715) wohdikamber (magamistuba) 'Schlaffkammer (dormitorium)'; (Göseken 1660: 387) kammer 'gemach [conclave]'; (Helle 1732: 106) kamber 'die Kammer'; (Helle 1732: 308) puntkamber 'die Pfund-Cammer'; (Helle 1732: 371) Üks tubba kindlas kambris 'eine Stube in einer festen Kammer (d.i. eine Nuß)'; (Hupel 1766: 62) Agga se kamber, kus sa sedda wisi higgistad, peab kütmatta ollema; (Hupel 1780: 171) kamber, -bri r., d. 'Kammer'; kammer d. 'die Kammer'; (Hupel 1818: 69) kamber, -bri r.; -bre d. 'die Kammer'; (Lunin 1853: 47) kamber, -bri ~ -bre r. d. 'комната, каморка, чуланъ'; kammer, -i r. d. 'комната, камера'
• Murded: `kamber R S Lä K I; kammer L Ha VlPõ M T; `kammer R; `kammõr Ran Ote San; `kammõr´ V; `kambrõ V (EMS II: 618)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 216, 217 kamber, kambri, kambre 'Kammer, Zimmer'; kammer, kambri, kambre '= kamber'; Wiedemann 1893: 196, 197 kamber, kambri, kambre (kammer, kambre, hōne) 'Kammer, Zimmer'; kambre, kambre (d) '= kamber'; ÕS 1980: 230 kamber;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kāmer, kāmere, kammer 'besonders geschützter und gesicherter Raum des Hauses, Privatzimmer, als Schlafraum, Altenteilsraum, auch Gesindekammer benutzt'
• Käsitlused: < kasks kamer (EEW 1982: 679; SSA 1: 294; EES 2012: 125); < asks kamer, kamber (Ariste 1963: 91); < Bsks Kammer (Raun 1982: 29); < kasks kamer, asks cammer (Liin 1964: 52, 61)
• Läti keel: lt ka͠mbaris (1587 exkam Kammer) Kammer < mnd. kamer (Sehwers 1918: 35, 80, 149; Sehwers 1953: 45); kambaris, kambars, kamburis, kamburs, kammuris Kammer; das Zimmer, die Stube < mnd. kammer (neben kāmer) (Jordan 1995: 65);
• Sugulaskeeled: sm kamari, kammari [Agr] vieras-, makuuhuone / Kammer, (Gäste)zimmer < mrts kamar(e), kammar(e) 'kamari, pieni huone'; lv kɔ̄mar´ < kasks; is kammari; krj kamari, kammari; vdj kamme̮ri, kammari < sm (SSA 1: 294; SKES: 153); vdj kammari, kammõri kamber, tuba (VKS: 376); is kammari kamber (Laanest 1997: 60); lvS kamer, kamär, kämär Kammer (SLW 2009: 77); lv kō̬maŕ, kō̬mar, kō̬mə̑r Kammer < kasks kamer (Kettunen 1938: 149); kǭmaŗ kamber; kambaris (LELS 2012: 132)

kann, kannu 'jooginõu; tilaga anum' < rts kanna, kasks kanne

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 76) Kan, kannu∫t 'Kan'; (Gutslaff 1648: 221) Kanne 'Kanne'; (Gutslaff 1647-1657: 238) Kanni sissest johta; (Göseken 1660: 289) Kann, -u 'Kandel'; (Göseken 1660: 635) Suhr kanno 'krause (culullus)'; (Göseken 1660: 389-390) Kanna-harri (kannuhari) 'Kannen-Bürst'; kanno körw 'Handhabe (an der Kannen)'; [Kanna-]Sepp '[Kannen-]giesser'; (Göseken 1660: 703) wessikañi 'Gies-Kann'; (Göseken 1660: 749) üx kolme kaño möht 'Ein maas von 3 Kañen'; (Vestring 1720-1730: 65) Kañ, -no 'Eine Kanne'; (Helle 1732: 107, 322) kan 'die Kanne'; (Hupel 1766: 111) teil on agga ölle kan ehk wina klas käes; (Hupel 1780: 172) kan, -no r.; und -ni d. 'die Kanne'; (Lithander 1781: 524) Walla 3 kanno rööska pima ühhe paja ehk katla sisse; (Hupel 1818: 69) kan, -no r.; -ni d. 'Kanne'; (Lunin 1853: 48) kan, -no r. d. 'кружка, сидова'
• Murded: kann, kannu 'nõu; anum' S L K Iis Kod M; kann, `kannu R; kan´n, kan´ni Kod Pal KodT V; kan´n, kanni Trm Hel T (EMS II: 676)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 222 kann, kannu; kan´n´, kan´n´i 'ein zweistöfiges Maass, Kanne, Trinkkanne'; Wiedemann 1893: 202 kann, kannu; kan´n´, kan´n´i 'ein zweistöfiges Maass, Kanne, Trinkkanne'; ÕS 1980: 233 kann;
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kannen-geter 'Kannengiesser, Zinngiesser'; MND HW II: 1 kanne, kan(ne) 'Kanne, größeres (meist nach oben leicht verengtes) Gefäß zum Einschänken'
• Käsitlused: < rts kanna, kasks... (EEW 1982: 691); < Erts kann (Raun 1982: 30); < kasks pl. kannen ~ germ... (Ariste 1963: 91); < asks Kanne (Liin 1964: 56); < kasks kanne (Viires 1960: 97; Raag 1987: 324; SSA 1: 300); < rts kanna, asks kanne (i-tüveline variant) (EES 2012: 128)
• Läti keel: lt kañna (1638 Kanna) Kanne < mnd. kanne (Sehwers 1918: 25, 88, 149; Sehwers 1953: 46); kanna Kanne < mnd. kanne (Jordan 1995: 65);
• Sugulaskeeled: sm kannu (Agr) puinen juoma-astia, tuoppi / Kanne < mrts kanna (SKES: 156; SSA 1: 300); is kannu (Hev) hapupiima nõu (Laanest 1997: 61); vdj kannu kann; кувшин, кружка (VKS: 383); lv kɔ̄na < lt kanna; is kannu; krj kannu < ? sm (SSA 1: 300); lv kō̬na Kanne; Honigzelle < germ (Kettunen 1938: 149); lv kǭna kann; kanna (LELS 2012: 132)

karn, karni 'lihakauplus' < kasks scharne 'Fleischladen'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 471) Leeha karn 'fleisch-Marckt'; (Helle 1732: 131) lihhakarn 'die Scharnen'; (Piibel 1739) Keik, mis lihha-karnis müakse, sedda söge; (Hupel 1818: 72) karn, -i r. d. 'Fleischbude, Fleischmarkt; lf. Scharn'; (Lunin 1853: 50) karn, -i r. d. 'мясная лавка'
• Murded: karn, `karni 'lihakauplus' R; kar´n, karni (-r´-) Khk Vll L Ha Koe ViK VlPõ Hls Krk; kär´n Mih Tõs (EMS II: 758)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 234, 274 kar´n, kar´ni 'Fleischbude, Scharen'; kär´n, kär´ni (P) '= kar´n'; Wied 1869/1893: 234/213 kar´n, kar´ni (kär´n) 'Fleischbude, Scharen'; ÕS 1980: 240 † karn 'lihakauplus';
• Saksa leksikonid: MND HW III scharne, schāre, scharre, scherne 'Verkaufsbank, Verkaufsstand, Marktbude der Fleischer und Bäcker'
• Käsitlused: < kasks scharne (EEW 1982: 714; Raun 1982: 32; Liin 1964: 48; Raag 1987: 324; EES 2012: 132); < kasks scharne, scherne (Ariste 1972: 98)
• Läti keel: lt skãrnis, skãrņi [Glück 1689/1694 Skahrnî] Scharren < mnd. scharne (Sehwers 1918: 34, 94, 158); lt skãrņi Scharren, Fleischbank < mnd. scharne 'Bank, auf welcher Fleisch, Brot usw. feil gehalten wurde' (Sehwers 1953: 106); skārnis Scharren, Fleischbank < mnd. scharne (Jordan 1995: 87);
• Sugulaskeeled: lv skarn lihakarn; skārnis (LELS 2012: 295)

karske, karske 'rõõmus' < kasks karsch 'frisch'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1458
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1458) ? Karsche, Michel; (Göseken 1660: 392) karsck '[Dapffer]'; karsck 'Frisch / muhtig'; (Helle 1732: 108) karsk 'der nicht alles essen will'; (Hupel 1780: 174) karsk, karso r. 'wild, frech; lecker, der nicht essen will'; (Hupel 1818: 73) karsk, -e r. 'spröde, zipp, sich zipp anstelllend'; (Lunin 1853: 50) karsk, -e r. 'жесткiй, хурпкiй; жеманный, чопорный'
• Murded: `karske 'värske(ndav); vooruslik' R Vll Rei L Ha I; kar´sk Rid Aud K; kar´sk, karski Khk Nõo; kar´sk, karsi Muh L; `karskõ Krl Räp (EMS II: 765); karss (-r´-), karsi 'karske' Vig Var Hää Hls Krk; kar´st, karsti 'karske' Sa (EMS II: 767)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 234, 235 karsk, karsu (SO) '= karske'; kar´sk, kar´si, karse (S) '= karske'; karske, karske 'keusch, züchtig, reinlich, anständig'; karst, karste (O) '= karske'; Wiedemann 1893: 213, 214 karsk, karsu (SO) '= karske'; kar´sk, kar´si, karse (S) '= karske'; karske, karske (karsk, kar´sk, karst) 'keusch, zühtig, reinlich, anständig'; karst, karste (O) '= karske'; ÕS 1980: 241 karske;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 karsch, kersch, kasch 'frisch, gesund, kräftig, leistungsfähig'
• Käsitlused: < kasks karsch (EEW 1982: 716; Liin 1964: 59; Raun 1982: 32; SSA 1: 318; EES 2012: 133)
• Sugulaskeeled: sm karski (Agr) reipas, riuska; kookas, roteva; röyhkeä, ylpeä / forsch, robust; barsch, rüde; stolz; is karskea karvas, karkea; sierettynyt (iho); vdj karskia kitkerä, väkevä < mrts karsker 'reipas; kaunis, upea' (is ja vdj osalt ehk karkea-sõna variandid) (SKES: 165; SSA 1: 318)

kee, kee '(kaela)kett' < kasks kede 'Kette'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 134) raßeda Raudkedide siddes (23.01.1601); (Stahl LS II 1649: 635) needt Kehdike∫∫et, needt Ke∫∫ikehdit 'die Kettlin, die Armspangen'; (Gutslaff 1648: 221) Kädi; Ahila 'Kette'; (Gutslaff 1647-1657: 95) katte kessi kädit temma käjede ümber; (Göseken 1660: 289) Kehd, -i 'Kette'; (Göseken 1660: 399) Kehdi 'kette'; (Göseken 1660: 381) [kaila]Kehdi '[Hals]Kette'; (Helle 1732: 110) keed 'die Kette'; (Piibel 1739) Ja ta teggi kedesid nenda kui need, mis keigepühhamas paikas; (Hupel 1780: 176, 177) keed r, d. 'die Kettee'; keet r., d. 'die Kette'; (Hupel 1818: 77) keed, kee r. d. 'Kette'; (Lunin 1853: 54) keed, kee r. d. 'цѣпочка'
• Murded: kee 'ehtekett, kaelakee' S L Ha; kie R sporK; k̬i̬i I (EMS II: 892-893); ki̬i̬d, keedi 'kaelakett, ehe' Hls Krk Se; kiedeʔ Lei (EMS II: 894)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 298, 304 kēd´, kēe 'Kette'; kēt´, kēdi (pt, d) '= kēd´'; Wiedemann 1893: 269 kēd´, kēe (kēt´, kē) 'Kette'; ÕS 1980: 251 kee 'teat. kaelaehe';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kede 'Kette'; MND HW II: 1 kēde, kēdene 'Kette aus Eisen oder Edelmetall, Haltekette, Kette der Zugbrücke, Wagenkette zum Anspannen des Zugtieres, Hundekette, bei Schiffen Kette zur Befestigung der Wanten; Gefangenenkette, Fessel'
• Käsitlused: < kasks kede 'Kette' (EEW 1982: 747; Raun 1982: 34; Ariste 1963: 92; Haak 1976: 83; Raag 1987: 324); < kasks kedene, kede (Liin 1964: 57; EES 2012: 140)
• Läti keel: lt ķẽde, šķẽde [1638 Kehdes, Skehdes] Kette < mnd. kēde 'Kette' (Sehwers 1918: 57, 88, 149; Sehwers 1953: 64, 131); ķēde Kette < mnd. kēde (Jordan 1995: 70);
• Sugulaskeeled: sm ketju (1786) Kette < rts kedja (‹ kasks kede, kedene); is ked́jut < sm (SSA 1: 351); sm kääty (1621) kaulaketju / Halskette < mrts kedia (‹ kasks kede ‹ lad catena) (SSA 1: 484); lvS k´ǟd, -ed Kette (SLW 2009: 102); lv skēᴅ´ Kette; Fessel < kasks kede (Kettunen 1938: 372); skēḑ, skēḑõz kett; ķēde (LELS 2012: 295)

keerub, keerubi 'kõrgem ingel' < asks Cherub(im) 'Cherub'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 140) Kahn Cherubin ninck Seraphin laulwatiggas suhre häle kahn; (Stahl HHb II 1637: 18) ∫e Cherub ep ∫ei∫ap ennamb ∫ehl ehs 'der Cherub ∫teht nicht mehr dafür'; (Gutslaff 1647-1657: 20) panni temma neiht Cherubbit; (Virginius 1687-1690) Täma teggi ka se Pühhemba paiga sisse Kaks Kerubimid, Kümme Küünrad körge; (Piibel 1739) Ta teggi ka keigepühhama paika kaks Kerubit öllipuust; (Hupel 1818: 355) Cherubim bl. 'kerubim r.'; (Lunin 1853: 56) kerub r. d. 'херунимъ'
• Murded: keerup, keerupi 'kõrgem ingel, paradiisi väravavalvur' eP M San; kierup, kierop Ris VJg Pal; `kierup R; `keeru|bim, -pim Har Rõu Lei (EMS II: 932)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 303 kērub, kērubi (bl) 'Cherub'; kērup, kērupi (d) '= kērub'; Wiedemann 1893: 274 kērub, kērubi (kērup) 'Cherub'; kērup, kērupi (d) '= kērub'; EÕS 1925: 199 keerub '(ingel)'; ÕS 1980: 253 keerub 'inimese pea ja looma kehaga tiivuline olend; teat ingel'; VL 2012 keerub '(akadi k karūbu 'eestkostja', hbr kerubīm)'; Tuksam 1939: 179 Cherub 'keerub (ingel)'
• Käsitlused: < sks Cherub (‹ heebrea) (EEW 1982: 756); < kasks Cherub (Raun 1982: 34); < asks Cherubin, Cherub, Cherubim (1599) (Ariste 1963: 92); < sks Cherub 'keerub' (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm kerubi [Agr] < rts kerub (Häkkinen 2004: 406); vdj heruvim keerub; херувим (VKS: 255)

keesima, (see) keesib 'hapnema; riknema' < kasks kêse 'Käse', asks kǟsen 'zu Käse werden'

• Esmamaining: Helle 1732
• Vana kirjakeel: (Helle 1732: 157) keesind piim 'gegäste Milch'; (Lithander 1781: 580, 581) Käsind piim 'Gäsmilch'; kui se kääspiim sel korral ei saa ärrasödud, siis woib sedda 2 ehk 3 päwaks hoida
• Murded: `keesima (-ie-) '(üle) hapnema; riknema' R L Ha Amb Tür ViK; `ki̬i̬sima Hää Pst; `ki̬i̬sümmä Urv (EMS II: 938); kääsima 'mustaks tegema' Lei (Saareste II: 947); keesima 'vanuma, kokku tõmbuma, kokku minema, tilgastama' Lä Jä (Saareste III: 146)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 285 kǟzima, -zin 'käsen, käsig werden'; kǟzind pīm 'gekäste saure Milch'; Wiedemann 1893: 257 kǟzima, -zin 'käsen, käsig werden'; kǟzind pīm 'gekäste saure Milch';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kêse 'Käse'; MND HW II: 1 kêse (keyse) 'Käse (als Nahrungsmittel)'; Niedersächsisches kǟsen 'käsen, zu Käse werden, zu Käse gerinnen'
• Käsitlused: < kasks …. (EEW 1982: 1156)

kiiker, kiikri 'pikksilm' < asks kîker 'Fernrohr', Bsks Kieker

• Esmamaining: Eesti-Ma 1819
• Vana kirjakeel: (Eesti-Ma 1819: 18) Pitksilmad ehk kiiikrid on immelikud riistapuud, mis innimesse tarkus wäljaarwand
• Murded: `kiiker, `kiikri 'pikksilm' Kuu Hlj S Lä JMd Plt; `kiiker, `kiikre Pä Ha; `kiikar, `kiikari R Koe VJg I (EMS III: 78)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 337 kīkel, kīkli '= kīker'; kīker, kīkri, kīkre 'Fernrohr'; Wiedemann 1893: 304 kīker, kīkri, kīkre (kīkel, kīkar) 'Fernrohr'; Wiedemann 1893: 309 wāte-klāz´ 'Fernrohr'; EÕS 1925: 210 kiiker 'pikksilma (Feldstecher)'; ÕS 1980: 261 kiiker 'pikksilm, binokkel';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kîker 'untätiger Zuschauer'; Seemannsprache 1911: 440 Kieker 'gewöhnliches Teleskop, welches hauptsächlich bei Tage vom kapitän und Offizieren eines Schiffes gebraucht wired'; Kicker 'ein nd. Dialektwort für Fernglas (1767)'; Plattdeutsch: 110 Kieker 'optisches Gerät zum Gucken (wie Fernglas, Lupe u. ä.)'; Hupel 1795: 108 Kieker 'st. Fernglas, Fernrohr, pöb.'
• Käsitlused: < kasks kîker (EEW 1982: 806); < asks kîker 'Fernrohr' (GMust 1948: 64, 78; SSA 1: 357); < Bsks Kieker 'pikksilm' (Raun 1982: 37); < asks kiker 'pealtvaataja; pikksilm' ~ sks Kieker 'pikksilm' (EES 2012: 151)
• Läti keel: lt † ķĩķeris Fernrohr < nd. kīker (Sehwers 1918: 150); ķĩķeris Fernrohr, -glas < nd. kīker 'Fernrohr; Zuschauer' (Sehwers 1953: 67); ķīķeris, ķīkars Fernrohr; Gucker < mnd. kîker (Jordan 1995: 72);
• Sugulaskeeled: sm kiikari [1708] Fernglas; is kīkari < rts kikare (‹ asks kīker) (SKES: 190; SSA 1: 357); vdj kiikeri kiiker; подзорная труба, бинокль (VKS: 429); lv kīk̆kə̑r Fernrohr < kasks kiker 'Zuschauer' (Kettunen 1938: 132); lv kīk̆kǝr Fernrohr < kasks kîker (Raag 1987: 327; SSA 1: 357); kīkõr kiiker; tālskatis; ķīķeris (LELS 2012: 119)
• Vt kiikama

kiivitaja, kiivitaja 'lind (Vanellus cristatus)' < kasks kîvit 'Kiebitz' Peetud ka eesti kõlasõnaks, ent selle vastu kõneleb ühesugune sõnavorm eesti, läti, liivi ja alamsaksa keeles. Lähtekohaks pigem alamsaksa kõlasõna.

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) Kiwwitz 'Kifitz'; (Göseken 1660: 410) Kivvit 'kifitz'; Kiwitz 'kübitz (kifitz)'; (Hupel 1780: 408) Kibiz 'kiwik r. d.; kowik d.'; (Hupel 1818: 87) kiwit r. d. 'Kyfiz (Vogel)'; (Lunin 1853: 62) kiwit r. d. 'пиголица'
• Murded: kiivitaja 'lind' Tor Ha Jä VJg I VlPõ; kiivit, kiiviti Jäm Noa Vig Ha M Vas; `kiivit (`kiivet), `kiivitu S; kiivik, kiiviku 'kiivitaja' L; kiivik´, kiivigu Rõu (EMS III: 108-109)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 336, 341 kīber, kībre, kībri (O) '= kīwit'; kīwit, kīwiti; kīwitaja, kīwitaja; kīwitas, kīwita (pt) 'Kibitz (Vanellus critatus)'; Wiedemann 1893: 303, 308 kīber, kībre, kībri (O) '= kīwit'; kīwit, kīwiti; kīwitaja, kīwitaja; kīwitas, kīwita (pt) (kīber, kīw) 'Kibitz (Vanellus critatus)'; ÕS 1980: 263 kiivitaja 'lind (Vanellus vanellus)';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kîvit (kifit, kivet) 'Kiebitz, Vanellus cristatus'
• Käsitlused: < ee onom (vrd kasks kiwit) (Raun 1982: 38); < kasks kivit, kiwit (Liin 1964: 64); < kasks (Raag 1987: 325); < ee deskr (Mäger 1967: 66; EES 2012: 153); < asks kivit, kiwit 'kiivitaja' (alamsaksa-hollandi kõlasõna) (EKS 2019)
• Läti keel: lt *ķĩvĩte Kiebitz < mnd. kivit (Sehwers 1918: 23, 150); ķĩvĩte Kiebitz (vanellus cristatus) < nd. kīwit 'Kiebitz' (Sehwers 1953: 68); ķīvītis, ķīvīte Kiebitz < mnd. kîvit (Jordan 1995: 73);
• Sugulaskeeled: vdj kiiveli, kiivlikaz, kiivrikaz kiivitaja; чибис (VKS: 431); lvS k´ivits ~ kīvit Kiebitz (SLW 2009: 100); lv kīvi`t´, kīvi`t Kiebitz < kasks kiwit (Kettunen 1938: 136); kīvit kiivitaja; ķīvīte (LELS 2012: 126)

killing, killingi 'endisaegne hõbemünt' < kasks schillink 'Schilling'

• Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1647-1657: 238) Eis Katz warblaise ostatas ütte musta Killinge ehs?; (Gutslaff 1648-1656) ütz waine Naine sinna heittis Katz killingat; (Göseken 1660: 410) killing 'Pfenning'; Killing 'Heller (Scherff)'
• Murded: kil´ling, kil´lingi 'metallraha' VJg KJn; kil´ling, kil´lingu Khn (EMS III: 136)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 313 kil´l´ing, kil´l´ingi 'Schilling'; Wiedemann 1893: 282 kil´l´ing, kil´l´ingi 'Schilling'; ÕS 1980: 264 killing 'aj. (hõbemünt)';
• Saksa leksikonid: MND HW III schilli(n)c, schildinc, schellinc 'Münze von wechselndem Wert, im allge. zu 12 Pfennig gerechnet'
• Käsitlused: < kasks skillig (EEW 1982: 826); < kasks schillink 'hõbemünt' (Raun 1982: 39); < kasks schilli(n)c (SSA 1: 363); < kasks schillink, schildink (Liin 1964: 48; EES 2012: 155)
• Läti keel: lt † šķiliņ̃š [1638 Skillings] Schilling < mnd. schillink (Sehwers 1918: 56, 98, 162); šķiliņš, šķiliņģis Schilling < mnd. schilling (Sehwers 1953: 132); šķiliņš, šķiliņa Schilling < mnd. schilli(n)c 'Münze von wechelndem Wert' (Jordan 1995: 101);
• Sugulaskeeled: sm killinki [1786; 1733 skillinki] Ruotsin vallan ajan rahayksikkö; kolikko / Schilling; Münze < rts skilling 'kolikko, rahayksikkö'; lv kilīŋg killinki < kasks schilli(n)c (SSA 1: 363); lv kilìŋɢ, ški`llin´, škiliŋ Schilling (Kettunen 1938: 126, 396)

kimm, kimmi 'puunõu küljelauake; katuse kattelauake' < kasks kimme 'Kimme'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) Kimmi, -i 'Kihmen am Gefäß'
• Murded: kimm, kimmi 'katuselaud; puunõu küljelaud' S Ha Kad; kimm, `kimmi Kuu; kimmes, `kimme Jõe Hlj (EMS III: 146)
• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 265 kimm 'kiilukujulise otsaga lauake katuse katmiseks; murd puunõu (külje)lauake';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kimminge 'überstehender Rand der Seitenwand eines Fasses'
• Käsitlused: < kasks kimm(e) (EEW 1982: 829; SSA 1: 365); < asks kimm, kimming (Liin 1964: 53; EES 2012: 156)
• Läti keel: lt ķimene(s), ķimini, ķimines die Kimme < nd. kimm, kimming 'die Kerbe, die Rinne, der Einschnitt eines Fasses, worin der Boden eingefügt und befestigt wird' (Sehwers 1953: 66); lt † kimenes Kimmen, Zargen an Tonnen < mnd. kimme äußerster Rand (Sehwers 1918: 150); ķimene Glück, Kimme, Einschnitt in den Dauben für den Boden < mnd. kimminge 'überstehender Rand der Seitenwand eines Fasses' (Jordan 1995: 72);
• Sugulaskeeled: sm kimpi [1786] puuastian laitalauta; kattipaanu / Daube; Schindel; krj kimmi puuastian laitalautojen sauma < rts kim, kimme 'astialauta' [‹ kasks kimm(e)] (SSA 1: 365; SKES: 195)

kink3, kingi 'suur lihatükk, loomakints' < asks schink(e), schenke 'Schinken'

• Esmamaining: Gutslaff 1648-56
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Sihs peab se Papp sedda keetut kincki sest öjnast wötma; (Göseken 1660: 297, 412) Kinck, -i 'Schinke'; (Vestring 1720-1730: 79) Kink 'd. Schinken'; (Hupel 1780: 181) kink, -i r., d. 'der Schinken'; (Lithander 1781: 539-540) Wotta ükspäinis sedda lahja lihha ühhest suitsetud ehk solasest kinkist; (Hupel 1818: 84) kink, -i r. d. 'Schinken; ein Viertel von geschlachteten Thieren'; (Henning 1824: 157) panne sörmepakso kihti riwitud maereikast pohja /--/ ja panne kinki selle peäle; (Lunin 1853: 59) kink, -i r. d. 'ветчина, окорокъ; четвертая часть убитой скотиной'
• Murded: kink, kingi 'sink; kints' Ris Krl Lut; kin´k, kingi Trv Võn V(kin´gi) (EMS III: 165)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅk, kiṅgi 'Schinken, Viertel eines Thieres'; Wiedemann 1893: 287 kiṅk, kiṅgi 'Schinken, Viertel eines Thieres';
• Saksa leksikonid: MND HW III schink(e), schenke 'Bein, Schenkel; Hinterkeule vom Schwein, Schinken'
• Käsitlused: < kasks schink(e) (Liin 1964: 55); < asks (Haak 1976: 83-84); < sm ~ asks (SSA 1: 366)
• Läti keel: lt šķiņķis (1638 Schkingkis) Schinken < mnd. schink(e) (Sehwers 1918: 56, 98, 162; Jordan 1995: 101);
• Sugulaskeeled: sm kinkku, sinkku [1637 kinku] liikkiö / Schinken < rts skinka (‹ kasks schinke); is kinkku < sm (SSA 1: 366)

kipp, kipi 'kibu' < kasks schip 'Kiepe', vrd germ *skipa

• Esmamaining: Gutslaff 1648-56
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Seh söih temma kickust, ninck jöih temma kippi sissest
• Murded: kipp, kipi 'puunõu' Pha Hää Hel T V; kipp, kipu Sa Muh Lä Juu Trv Nõo sporVId (EMS III: 188)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 305, 319 kibu, kibu, keu; kibo, keo (d) 'kleines Schöpfgefäss, Schöpfgelte (mit senkrechtem Griff)'; kipp, kipi (SW, S) '= kibu'; Wiedemann 1893: 275, 288 kibu, kibu, keu; kibo, keo (d) (kabu, kibudas, kipp) 'kleines Schöpfgefäss, Schöpfgelte (mit senkrechtem Griff)'; kipp, kipi (SW, S) '= kibu'; ÕS 1980: 259 kibu 'kapp';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kipe 'Kiepe, ein grosser, langer Korb'; schip '(kleiner) Scheffel, Mass für trockene Dinge'; MND HW II: 1 kip, kippe 'ein Maßeinheit, Mengeneinheit, Packen, Bund, für trockene getrocknete Waren (meist Fische, Felle, Leder, Flachs usw.)'; kîpe 'Kiepe, Rückentragkorb, auch als Maßeinheit'; schip 'Hohlmaß, kleiner Scheffel'
• Käsitlused: < germ... (EEW 1982: 795-796); < kasks schip (Bentlin 2008: 67-68); < germ *kippōn- ; *skipa- ~ skand *kippō- ; *skipa (EES 2012: 148)
• Läti keel: lt ķipis [1638 Kippis] Kippe, ein kleines Gefäß zum Schöpfen < dt. (Sehwers 1918: 89, 150); lt ķīpa großes Faß; netsartiger Sack; Bund, Haufe; großer, korpulenter Mensch < mnd. kîpe 'Kiepe, Rückentragkorb' (Jordan 1995: 73); lt ķipis, ķipa kippo, kauha < ee kipp, kibu (SSA 1: 368);
• Sugulaskeeled: sm kippa, kippo, kippu [1786] pieni puinen juoma-astia, kuppi, tuoppi / kleines hölzernes Trinkgefäß, Becher, Krug < skand, vrd mnor kippa 'kori', mt kippe 'värikattila'; krj kippa puinen kimpiastia; vdj tšippa tuoppi (SSA 1: 368); sm kippa, kippo, kippu < kasks schip ~ germ (Bentlin 2008: 67-68)

kleenuke, kleenukese 'väike, kõhn' < kasks klên 'klein'

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: kleenuke (-ie-) 'kõhn; nääpsuke' Mar Ha Jä Kad; `kleenuke R(`kleenukane Kuu); kleenugene Hi(kleinokene Emm); leenuke Krj Mär Koe (EMS III: 317-318)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 310 klēnukene, klēnukeze (D) 'klein, schwächlich'; ÕS 1980: 274 kleenuke[ne] 'kõhn, peenike';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klên 'zart, dünn, schmal; jung; klein an Ausdehnung'; klênic, klênlĩk 'zierlich, zart, weich; jugendlich, kindlich'
• Käsitlused: < rts klen, vrd sks klein (EEW 1982: 864); < vrd asks kleenken '(noor laps)' (Raun 1982: 42); < asks klenik, klenlik 'peenike, õhuke, habras' (EES 2012: 165); < asks klēn, klēne 'peenike; õrn, habras' (EKS 2019)
• Läti keel: lt kliens (LELS 2012: 127);
• Sugulaskeeled: sm kleini [1786] hento, heikko, pieni, sairas / dünn, schwach < rts klen 'heikko, sairaalloinen, ohut, pieni' (‹ kasks kleine, klēne); krj kleini hento < sm (SSA 1: 379); lv klīen kleenuke; vājš, kliens (LELS 2012: 127)

klii, pl. kliid 'loomasööt' < kasks klîe 'Kleie'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) lijh 'Kleye'; (Göseken 1660: 418) Lijh sitkema 'kley einknäten'; (Göseken 1660: 309) haggan/ [leib] 'Kleyen/ [brod]'; (Forselius 1694) kli; (Hupel 1766: 146) Ehk teie woite ka sojad kli-jahhud tühti panna haige lapse köhho peäle; (Hupel 1780: 183) kli jahho r., d. 'Kley'; (Arvelius 1790: 176) rukki jahud ja kliid; (Hupel 1818: 88) kli (jahho); pl. kliid r. d. 'Kley'; (Lunin 1853: 62) kli r. d. 'отруби'
• Murded: kliid (liid) R eP TLä; `liide M Rõn San; `liieʔ (`liideʔ) Hel V
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 561, 344 lī,pl. līd, līed '= klī'; klī, pl. klīd, klīed (lī, līe) 'Kleie'; klī-jahud 'Kleie'; Wiedemann 1893: 508, 311 lī,pl. līd, līed '= klī'; klī, pl. klīd, klīed (lī, līe) 'Kleie'; klī-jahud 'Kleie'; ÕS 1980: 274 klii, haril. mitm. kliid;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klîe (klige, kligge), kleye 'Kleie, die zermahlenen Getreidehülsen, minderwertiges menschliches Nahrungsmittel, Viehfutter, Schweinefutter'
• Käsitlused: < sks Kleie ~ kasks klie (EEW 1982: 866); < kasks klie (Raun 1982: 43); < kasks klie, klige (Liin 1964: 55; EES 2012: 165)
• Läti keel: lt klijas, klĩjas (1638 Klijas) Kleie < mnd. klīge, klīe (Sehwers 1918: 89, 150); lt klijas, klījas Kleie < mnd. klīge 'Kleie' (Sehwers 1953: 50); klijas, klījas Kleie < mnd. klîe (Jordan 1995: 66);
• Sugulaskeeled: sm klii, klijt [1788; 1637 kliidit] vehnän ja rukiin jyvän kuoret, leseet; pettujauhe / Kleie, Rindenmehl < rts klij, mrts kli (‹ kasks klīe) (SSA 1: 379); is liiᴅu, liiᴅu jauho klii, kliijahu (Laanest 1997: 102); vdj otrubi kliid; отруби (VKS: 852); lv klija Kleie < kasks klīge, klīe (Kettunen 1938: 139); lv klijād kliid; klijas (LELS 2012: 127)

koots|pool, -pooli 'süstik' < kasks schotspole 'Schießspule, Weberschiffchen'

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 98, 102) koots-pool, -i r. d. 'Weberspule'; kuds-pool, -i r. d. 'Weberspule'; (Lunin 1853: 70, 71, 73) koots-pool, -i r. d. 'веретено'; kots-pool r. d. 'мотушка; веретено у ткачей'; kuud-pool, -i r. d. 'веретено'
• Murded: kootspool Pär; k̬u̬ut´sp̬u̬ul´ Hää; kotspool Hlj Jõh Tõs M T; kot´spo(o)l Ha Lai (EMS III: 640, 764); kuts-, kut´spo(o)l Nai VNg Lä Ha Kad (EMS IV: 133)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 398 kōt´s, kōt´si (d) '= kōnal'; kōt´si-pū, kōt´si-käzi 'der Theil am Spinnrade'; kōt´sli (d) '= kōt´s, kōnal'; Wiedemann 1893: 361 kōt´s, kōt´si (d) '= kōnal'; kōt´si-pū, kōt´si-käzi 'der Theil am Spinnrade'; kōt´sli (d) '= kōt´s, kōnal'; Wiedemann 1869: 937 ats-pōl´ (d), kuts-pōl´, süt´s-pōl´ 'Weberschiffchen, Weberschütze'; Wiedemann 1893: 850 ats-pōl´ (d), kuts-pōl´, süt´s-pōl´ 'Weberschiffchen, Weberschütze';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben schotspole (schêtspole) 'Weberspole, Weberschiffen'; MND HW III schôtspole (-spoele) 'Schießspule, Weberschiffchen'
• Käsitlused: < rts skottspole (Koponen 1998: 139)
• Läti keel: lt atspuōle Weberschiffchen < nd. schottspōl 'Weberschiffchen' (Sehwers 1953: 4)
• Vrd pool

korsten, korstna < kasks schor-stên 'Schornstein'

• Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-1656) sihs Tulli ütz sauwo sest Kaiwust ülles, Kui ütte suhre korsteini sauw; (Göseken 1660: 297) Korstein 'Schorstein'; (Göseken 1660: 428) korstein 'Camin (Schorstein)'; (Piibel 1739) kui hagganad, mis kangest tulest rehheallusest ärraaetakse, ja kui suits korsteinast; (Hupel 1766: 126) teile peaks ollema ahjo jures üks pissoke korsteen, siis suits woiks wälja minna; (Hupel 1780: 190) korsten r.; korstna, korsna d. 'Schornstein'; (Arvelius 1782: 43) piddi korstnad puhhastama; (Hupel 1818: 99) korsten, korstna r. d.; korsten od. korstein, -i od. -a r.; korsna r., korstna d. 'Schornstein'; (Lunin 1853: 71) korsten, korstna r. d. 'труба'
• Murded: `korsten (korsten), `korstna RId Var Vän KPõ TaPõ VlPõ; korsten, `kors(t)ne M; korstan, `korstna L Ha Kad TLä; korsan, `korssna Nõo Rõn; korsen, `korssne Trv Krk; `korssen, `korssna R I Trv Pst; korsnas, `korssna S L; `kor´ssna T V (EMS III: 717); kosten (kostan), `kostna 'korsten' Ha Jä; kosnas, `kos(t)na Sa L Ha (EMS III: 749)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 384 korsten, korstna 'Schornstein'; korsen, korsna '= korsten'; korsna, korsna (d); korsnas, korsna '= korsten'; Wiedemann 1893: 349 korsen, korsna '= korsten'; korsna, korsna (d); korsnas, korsna '= korsten'; korsten, korstna (korsen, korsnas, kõrsnas, kõrstus) 'Schornstein'; ÕS 1980: 304 korsten;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schor-stên 'Schornstein, auch der Kamin, die Heerd-, Feuerstätte unter ihm'; MND HW III schorstêͥn, schar-, schort-, schorn- 'die ganze Vorrichtung im Hause um Feuer zu machen und zu unterhalten; Feuer-, Herdestelle, Kamin; Schornstein';
• Käsitlused: < kasks schorstên (EEW 1982: 959); < kasks schor-stên (Raun 1982: 49); < kasks schorstên, asks schorstein(e) (Liin 1964: 52); < asks schorstēn 'korsten' (SSA 1: 406; EES 2012: 179)
• Läti keel: lt skur̃stenis [1638 Skurr∫teenis] Schornstein < mnd. schorstēn (Sehwers 1918: 29, 95, 158); skurstienis, skurstenis, skurstins Schornstein < mnd. schornstēn 'Schornstein' (Sehwers 1953: 108); skurstenis, -tinis, -tins, -tīns, -tiens Schornstein, Kamin < mnd. schorstên (Jordan 1995: 89);
• Sugulaskeeled: sm korsteini, korsteeni [1678] savupiipu, takka, liesi / Schornstein; Kamin; Herd < rts skorsten 'tulisija' (‹ kasks scorenstein, schorstēn 'savupiippu') (SKES: 220; SSA 1: 406); lvS ∫koar∫ken [1846] Schornstein (SLW 2009: 176); lv kùo̯ŕš̆šə̑n, kùo̯rš̆šə̑n, kùo̯rš̆šə̑ń; kùo̯ršniɢ, skùo̯rštiń Schornstein < kasks schorstên (Kettunen 1938: 166, 373; Raag 1987: 328); lv kuoŕššǝn Schornstein; lv kūoršnig, kūoršõn korsten; skurstenis (LELS 2012: 151)

kramp1, krambi 'riiv' < kasks krampe, Bsks Krampe

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 591) Raud Rampi (sulgemisvahend) 'Eiserne krampffe'; (Helle 1732: 148) obbadus 'die Krampe'; (Hupel 1780: 190, 254) kramp, -i r., d. 'die Krampe'; ramp, rambi d. 'die Krampe'; (Hupel 1818: 100) kramp, -i r. d. 'Krampe, Kettel; Klamber'; (Lunin 1853: 72) kramp, -i r. d. 'пробой, скоба, щеколда'
• Murded: kramp, krambi 'riiv' Lä Ha Pee Sim I Plt San Har; kramp, `krambi R; kram´p, kram´bi T V; ramp (ram´p), rambi Sa Muh L M; ram´p, ram´bi Rõn San V (EMS III: 804)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 422, 1021 kramp, krambi 'Krampe'; ramp, rambi '= kramp'; Wiedemann 1893: 383 kramp, krambi (ramp) 'Krampe'; EÕS 1925: 275 kramp 'tehn. (Krampe, Kettel)'; ÕS 1980: 307 kramp '(sulgemisvahend)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 krampe 'Krampe, Haken'; MND HW II: 1 krampe, kramme 'zweiseitiger Haken, Krampe, Klammer in die der Türriegel oder Fensterriegel faßt'; Hupel 1795: 125 Krampe 'das längliche Eisen mit einem runden und einem länglichen Loche, vermitutelt dessen man die Thür mit einem Vorhängeschloß verwahren kan.'
• Käsitlused: < kasks krampe ~ sks Krampe (EEW 1982: 978); < kasks krampe ~ Bsks Krampe (Raun 1982: 50); < kasks krampe (Liin 1964: 52; SSA 1: 416)
• Läti keel: lt *kra͠mpis [1638 Krampis] Krampe < mnd. krampe (Sehwers 1918: 90, 151); kra͠mpis Krampe < nd. krampe (Sehwers 1953: 57); krampis Schließhaken; haken- resp. krampenartig gekrümmerter Finger < mnd. krampe 'zweiseitiger Krampe, Haken' (Jordan 1995: 68);
• Sugulaskeeled: sm kramppi, ramppi [1860] oven säppi, haka, oven tai sirpin kädensija / Türangel, Krampe, Tür- oder Sichelgriff < rts krampa, krampe, kramp 'sinkilä, aspi, eräänl. puuluistin'; vdj kramppi säppi < ee; lv krämp haka < kasks (SSA 1: 416); is ramppi (Hev) kramp (Laanest 1997: 164); vdj kramppi kramp, link, käepide; *дверная) скоба, ручка (VKS: 483); lv kräm̄`p Schliesshaken, Krampe < kasks krampe; kräm̄ptə̑ haken (Kettunen 1938: 158); lv krämp haak, kramp; krampis, āķis; krämptõ krampida, haaki panna; aizkrampēt (LELS 2012: 139)

kratsima, (ma) kratsin 'kraapima; sügama' < kasks krassen, kratzen Eesti keelele on avaldanud mõju mõlemad alamsaksa sõnavormid.

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 70) krassima 'kratzen'; (Göseken 1660: 429) krassima 'kratzen'; (Hupel 1818: 100) kratsma r. d. 'kratzen'; (Masing 1825: 79) [peawad] tullist wallu ja pärrast paisetust teggema, mis kui sedda kratsitakse, kärnäle lähheb; (Lunin 1853: 72) kratsma r. d. 'чесать'
• Murded: `krat´sima (-t-) 'kraapima, küüntega sügama' R Jäm Vll Emm Rei Lä sporKPõ Lai TLä; `krat´sma sporT V(-mõ Krl); `rat´sima (-t-) Khk Vll Pöi Vig Kse Han Vän Tor Saa SJn; `rat´sma Var KJn sporM(-me) (EMS III: 816); `krätsima 'kratsima, küüntega tõmbama' Ans Pha Emm LäLo (EMS III: 916)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 423 krat´sima 'kratzen'; Wiedemann 1893: 384 krat´sima 'kratzen'; EÕS 1925: 275 kratsima 'sügama, kraapima, kriimustama'; ÕS 1980: 308 kratsima; Tuksam 1939: 591 kratzen 'kaapima, kriipima; kratsima, sügama';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kratzen, krassen 'kratzen'
• Käsitlused: < sks kratzen 'kratsima' (EEW 1982: 890; EES 2012: 182); < asks kratzen 'kratsima, kraapima' (EKS 2019)
• Läti keel: lt skrāpēt kraapima, kratsima (ELS 2015: 343)

krebima, (ma) krebin 'ronima' < vrd asks krebbeln '(leicht) kratzen, jucken, kitzeln; klettern'

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: krebima 'ronima' Pä Ha Ran (EMS III: 819)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 386 kräbima 'klettern';
• Saksa leksikonid: Niedersächsisches krebbeln '(leicht) kratzen, jucken, kitzeln; klettern'
• Sugulaskeeled: lv grē’bə̑ steigen, klettern < ? lt greibt 'greifen' (Kettunen 1938: 61)

krooge, krooke 'volt' < kasks krōke 'Fältelung'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: krooge, `krooke 'peen volt; kurd' Mär Ha TaPõ Plt Ote; `kruoge, `kruoke R; kruoge, `kruoke KPõ(krooges Jür) (EMS III: 864); krook, kroogi 'peen volt' Ans Mar Hag; rook, roogi Khk Mih; kruok, `kruogi R; kruok, kruogi Ris VJg (EMS III: 865)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 431 krōge, krōke 'Krause, Fältelung'; Wiedemann 1893: 392 krōge, krōke 'Krause, Fältelung'; krōk, krōgi 'Fältelung'; ÕS 1980: 311 krooge 'peen mahapressimata volt';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kroke, krake 'Falte, Runzel'; MND HW II: 1 krōke, krāke 'Falte, Gesichtsfalte, Runzel'; Hupel 1795: 129 Kroke (vielleicht aus dem Lett.) 'st. kleine Falte'
• Käsitlused: < asks kroke 'korts, volt' (EES 2012: 183)
• Läti keel: lt kruõka [1638 Krohka] Runzel, Falte < mnd. krōke 'Runzel, Falte' (Sehwers 1918: 90, 151; Sehwers 1953: 59); lt kruoķis, kruoka (Kettunen 1938: 157); kroka krooge, volt (LELS 2012: 66);
• Sugulaskeeled: lv krùo̯i̭k̀ Falte < kasks kroke (Kettunen 1938: 157)
• Vt krookima

krupp|höövel, -höövli 'rupphöövel' < kasks schrubbe-hövel 'Schrubbhobel' Hilisemad sõnakujud rupphöövel ja ruppima on olnud tõenäoliselt juba saksa schrubb-tüve mõjualused.

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: krupp`üevel Lüg Trm Har; krup´p- V; rupp- Pöi Hel (EMS III: 881); kruop, `kruobi; kruop`üevel (-oo-) VNg Lüg (EMS III: 870); krubi`ü̬ü̬vel TLä (EMS III: 875); kropp- (krop´p-) Krl Rõu Vas (EMS III: 872); krohv`öövel 'rupphöövel' LNg Vän Tor Ha(-üö-) (EMS III: 858); krump- Kod; rump- Muh Krk(-m´-) (EMS III: 877); kruup`öövel Jäm VJg Plt; ruup- Ans Khk KJn Har (EMS III: 887)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 802 krohw-, kropp-, krubi-, krūp-, krūw-hȫwel 'Schrothobel, Schrupphobel'; Wiedemann 1893: 728 krohw-, kropp-, krubi-, krūp-, krūw-hȫwel 'Schrothobel, Schrupphobel'; Wiedemann 1869: 434 krubi-hȫwel 'Schrupphobel'; Wiedemann 1893: 395 krubi-hȫwel 'Schrupphobel'; EÕS 1925: 280 krupphöövel 'Schrob- od. Schrupphobel'; ÕS 1980: 602 rupphöövel; Tuksam 1939: 869 Schrubbhobel 'rupphöövel, rupik[höövel]'
• Käsitlused: < asks schrubbehövel 'Schrupphobel' (Viires 1960: 68)
• Läti keel: lt skrubẽvele, skrubele Schrubbhobel < nd. schrubbehȫvel 'ein Hobel, womit das Gröbste abgehobelt wird, ein Schärfhobel' (Sehwers 1953: 107); lt skrube-ēvele, skrubbēve̬l (Kettunen 1938: 373);
• Sugulaskeeled: lv skru’bb-ēviĺ Schrubbhobel < asks schrubbe-hövel (Kettunen 1938: 373)

kruss, krussi 'juukselokk; (juukse)keerd' < kasks krûs, krūse 'kraus'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 223) kahare 'krauß'
• Murded: krus´s, krus´si 'keerd; kihar' Mär Aud K I(kurss Trm); krus´s, krussi Jäm Tõs; kruss, `krussi Kuu Jõh; (k)russ, (k)russu sporL (EMS III: 882; EMS IV: 97); `krussi (-s´s-) 'keerdu; käharasse' R Jaa Emm Ha ViK TaPõ Ran Rõu; `russu(s) 'krussi(s); keerdu(s)' L(`krussus Lih Tõs) (EMS III: 882-883); krous, krousi 'krooge; keerd' Hi Han Saa sporK Kod Pst Ran; krous, `krousi Hlj Jõh; krous´s Ote; kraus´s Har; rous, rousi Kaa Pä (EMS III: 874)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 426 kräss, krässu (krus´s´, kräs´s´) 'Krausheit'; Wiedemann 1893: 387 kräss, krässu (krus´s´, kräs´s´) 'Krausheit'; ÕS 1980: 312 kruśs 'kihar, keerd';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 krûs (krues) 'kraus, gekräuselt, in Falten gelegt; gelockt, lockig'
• Käsitlused: < ee kruus 'Krausheit, Gelock' (EEW 1982: 1000-1001); < asks krūse 'käharus, säbarus' (EKS 2019)
• Läti keel: lt krũsz kraus < mnd. krūs (Sehwers 1918: 71, 151; Sehwers 1953: 60); krūzs kraus < mnd. krûs (Jordan 1995: 70);
• Sugulaskeeled: sm (k)ruusi, (k)ruusa, (k)ruusu koriste; koristelu < rts krus(ningshyvel) 'koristeluväline'; sm kruusata [1622] kähertää hiuksia; rypyttää; koristella / kräuseln, fälteln; verzieren < rts krusa 'kähertää, poimuttaa; koristellas'; krj kruušata koristaa leikkauksilla < sm (SSA 1: 422)
• Vrd kruus3. Vt krussima

krussima, (ma) krussin 'kähardama' < vrd kasks krusen

• Esmamaining: Masing 1822
• Vana kirjakeel: (Masing 1822: 251) ning omma juuksed mitte krusida, ehk uhkust siin ilmas tagganoudma
• Murded: `krus´sima (-ss-) 'lokkima; kähardama' Kuu Hää Jür Koe VJg Trm Plt; `krus´ma Kod Ran; `rus´sima Han PJg; `krousima 'krookima; lokkima' R Hi Var Saa Ris Jür Amb; `kroussima Hää; `krousma Nõo; `kraus´ma San Kan Vas; `rousima Han (EMS III: 874, 882; Saareste IV: 574)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 423, 435 kras´s´, kras´s´i 'Rauhheit'; krus´s´, krus´s´i = kras´s´; kras´s´i wedama 'rauh, schrumpfig werden'; Wiedemann 1893: 384, 395 kras´s´, kras´s´i 'Rauhheit'; kras´s´i wedama 'rauh, schrumpfig werden'; krus´s´, krus´s´i = kras´s´; kras´s´i wedama 'kraus machen'; Wiedemann 1869: 435 krūz´, krūzi 'Krausheit, Gelock, kraus'; Wiedemann 1893: 396 krūz´, krūzi 'Krausheit, Gelock, kraus'; Wiedemann 1869: 436 krūzima 'kräuseln, lockig machen'; Wiedemann 1893: 396 krūzima (rūzima) 'kräuseln, lockig machen'; ÕS 1980: 312 krussima 'kähardama';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 krussen 'kraus machen, kräuseln'; krusemen 'kraus machen, quetchen, zerdrücken'; MND HW II: 1 krü̂sen 'kräuseln, in Locken, Falten legen'
• Käsitlused: < kasks krusen 'kruusima / kräuseln, lockig machen' (EEW 1982: 1001; EES 2012: 184); < vrd kasks krusen (Raun 1982: 52)
• Läti keel: lt † skrũzêt kräuseln (vom Haare) < mnd. krūsen (Sehwers 1918: 57, 158); krũzêt, skrũzêt kräuseln (vom Haare), kraus machen, locken < mnd. krūsen 'krausen, kraus machen' (Sehwers 1953: 60, 107); krūzēt kräuseln, kraus machen < mnd. krü̂sen (Jordan 1995: 70);
• Sugulaskeeled: sm kruusata, ruusata [1622] kähertää hiuksia, rypyttää; koristella / kräuseln, fälteln; verzieren < rts krusa 'kähertää, poimuttaa; koristella'; krj kruušata koristaa leikkauksilla < sm (SSA 1: 422)
• Vt kruss

kruuk, kruugi '(joogi)kruus' < kasks krûke 'Krug'

• Esmamaining: Stahl LS I 1641
• Vana kirjakeel: (Stahl LS I 1641: 173) Chri∫tus ke∫k wet nende kruhkide ∫i∫∫e wallama 'Chri∫tus befahl Wa∫∫er in die krüge zu gie∫∫en'
• Murded: kruuk, kruugi 'joogikruus' Jäm Hi Kul Ha Kad; kruuk, `kruugi Jõe Kuu (EMS III: 886)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūk, krūgi 'Krug, Kruke'; Wiedemann 1893: 396 krūk, krūgi 'Krug, Kruke'; ÕS 1980: 312 kruuk 'murd. kruus';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kruke 'Krug, urceus'; MND HW II: 1 krûke (kruike, krucke) 'tönerner Krug zur Aufnahme von Wasser, Öl, Getränken, Arzneien'
• Käsitlused: < kasks kruke 'Krug, Kruke' (EEW 1982: 1000; Ariste 1963: 93; Liin 1964: 56; EES 2012: 184)
• Läti keel: lt † krũka Krug < mnd. krūke (vgl. as. kruka) (Sehwers 1918: 151); lt krũka Kruke, Krug < nd. krūk 'Krug' (Sehwers 1953: 60); krūka Kruke < mnd. krûke (Jordan 1995: 69);
• Sugulaskeeled: sm ruukku [1637 kruku] saviastia, -pata / Topf, Krug < rts, vrd mrts kruka 'ruukku' (‹ kasks krūke) (SSA 3: 113; SKES: 888); lv kruk̄, krūk̀ Kruke < kasks krūke (Kettunen 1938: 157)
• Vrd kruus1

kruu|pender, -pendri 'kruvikeeraja' < kasks schrūve (+ binden) ~ asks Schruben-trecker

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: kruu`pender 'kruvikeeraja' R Mar Han Ha Tür VJg Trm Plt; kruu`pinder Hi Mar Koe; ruu`pender SJn Pst; rui`pender Khk (EMS III: 887)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūw-pender 'Schraubenzieher'; Wiedemann 1893: 396 krūw-pender 'Schraubenzieher'; Wiedemann 1869: 906 krūw-pinder 'Schraubenzieher'; Wiedemann 1893: 821 krūw-pinder 'Schraubenzieher'; EÕS 1925: 281 kruupender '= kruvikeeraja'; ÕS 1980: 312 † kruupender 'kruvikeeraja';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schruve 'Schraube'; schruven 'schrauben, winden'; binden 'binden'; Schiller-Lübben schrûvwerk 'Schraubenwerk'; MND HW III schrûven 'unter Anwendung von Winden, Schraubsätzen von der Stelle rücken; mittels hölzerner Schraube, der sog. Fischschraube in Tonnen pressen'; bender 'Faßbinder, Böttcher'; binder 'Buchbinder (auch Faßbinder)'
• Käsitlused: < asks Schruben-trecker (EEW 1982: 1001); < sks Schrubentrecker 'kruvikeeraja' (EES 2012: 184)
• Läti keel: lt skrũve < mnd. schrūve 'Schraube'; skrũvêt < mnd. schrūven 'schrauben' (Sehwers 1953: 107);
• Sugulaskeeled: sm ruuvi (kruuvi, skruuvi) [1637 skrwfvi] Schraube < rts skruv 'ruuvi' (‹ kasks schrūve 'Schraube') (SSA 3: 115)

kruus2, kruusa 'jäme liiv' < kasks grûs 'Grus, Kies', Bsks Gruus

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1553
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1553) Crus, Michell; (Gutslaff 1648-56) teggi tedda üttes tühjas ruhsi hunnickus igkawest sehni päiwani; (Göseken 1660: 287) grues / Rües 'Gries'; (Helle 1732: 162) prüggi 'Gruus von Stein und Kalck'; (Hupel 1780: 191, 261) kruus, -i r., d. 'Gruus, Kieß'; krusane r., d. 'grusig, kiesicht'; ruus, -a r. 'Gruuß, Kieß'; (Arvelius 1790: 189) sawwe ja penikest krusi; (Hupel 1818: 101) kruus, -a r. d. 'Kies, Grand; lf. Gruus'; (Lunin 1853: 73) kruus, -a r. d. 'хрящъ; крцпный песокъ; колчеданъ'
• Murded: kruus, kruusi 'kivisegune liiv' Hi L KPõ MMg (Saareste II: 580); kruus, `kruusi R; ruus, ruusi Khk Pöi Muh Lih Kse Pä SJn; kruus, kruusa Jäm Hi Kse Var KuuK I Plt TLä Kam Räp Se; kruus, `kruusa RId; ruus, ruusa Pha Vll Mär Pä VlPõ eL (EMS III: 887)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūz, krūza 'Grus, Kies, Grant'; Wiedemann 1893: 396 krūz, krūza 'Grus, Kies, Grant'; Wiedemann 1869: 1093 rūz, rūza; rūz´, rūzi 'Kies, „Grus“'; Wiedemann 1893: 990 rūz, rūza; rūz´, rūzi (rūsk) 'Kies, „Grus“'; ÕS 1980: 312 kruus;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 grôs(e), grûs 'was in kleine Stücke zerbrochen ist / bes von Stienen = killustik, kruus'; Schiller-Lübben grôs(e), grûs 'zerbröckeltes Gestein, Schutt'; MND HW II: 1 grûs (grôs) 'Graus; Schutt, zerkleinerte Rückstände, zerstoßene Steine, Steinschutt'
• Käsitlused: < kasks grûs (EEW 1982: 1001; Raun 1982: 52; Liin 1964: 62); < Bsks Grus (Ariste 1963: 248); < asks grūs 'kiviprügi, rusu, kruus' (EES 2012: 184)
• Läti keel: lt grũzis, gruzis (1644 grus, Glück 1689/1694 Gru∫eheem) Abfälle, Schutt, Graus < mnd. grūs 'Graus, Schutt, kleine Brocken, Stückchen' (Sehwers 1918: 43, 87, 148; Sehwers 1953: 37); gruzis Stäubchen, Körnchen, Hälmchen; Pl.: Abfälle, Schutt, Graus, Geröll < mnd. grûs (Jordan 1995: 63);
• Sugulaskeeled: vdj graviliiva kruus; гравий (VKS: 235)

kruus3, kruusi 'kruss' < kasks krûs 'Krause'

• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 223) kahare 'krauß'; (Lithander 1781: 502, 534) agga siis peab pissikessed krusitud Wormid ollema; Woia need Musli Wormid woiga illusast ärra - - et keik Wormi Krusid ehk wahhed täide sawad
• Murded: kruus, kruusu 'keerd; kähar' Tõs; kruus´, kruusi Kan Krl Vas(kruusa) (EMS III: 888)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūz´, krūzi 'Krausheit, Gelock, kraus'; villad on krūzis 'die Wolle ist kraus, gelockt'; krūz´-pea 'Lockenkopf'; Wiedemann 1893: 396 krūz´, krūzi 'Krausheit, Gelock, kraus'; villad on krūzis 'die Wolle ist kraus, gelockt'; krūz´-pea 'Lockenkopf';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 krûs 'kraus, wirr, verschlungen'; krusen 'kraus machen, kräuseln'; Schiller-Lübben kruse 'Krause'; MND HW II: 1 krûs (krues) 'kraus, gekräuselt, in Falten gelegt'
• Käsitlused: < kasks krûs (EEW 1982: 1001)
• Läti keel: lt krũze (1587 vdenne Kru∫es) Krause < mnd. krūs; † krũzs kraus < mnd. krūs (Sehwers 1918: 71, 80, 151); krũze, krũsa Krause < mnd. krūse 'Krause'; krũzêt < nd. krusen 'krausen, kraus machen' (Sehwers 1953: 60); krūzs kraus < mnd. krûs; krūze Krause < mnd. krûse 'Falte' (Jordan 1995: 70);
• Sugulaskeeled: sm kroosi, kroossi, roos(s)i, krossi rintaneula, -solki; kaulus, kaularöyhelö / Anstecknadel, Brosche; Kragen, Halskragen < rts krås 'röyhelö, poimukaulus' (‹ sks Krause) (SSA 1: 420); sm (k)ruusi, (k)ruusa, (k)ruusu koriste; koristelu < rts krus(ningshyvel) 'koristeluväline'; sm kruusata [1622] kähertää hiuksia; rypyttää; koristella / kräuseln, fälteln; verzieren < rts krusa 'kähertää, poimuttaa; koristella'; krj kruušata koristaa leikkauksilla < sm (SSA 1: 422); lv krūzlimi kraus (Kettunen 1938: 158)
• Vrd kruss

kruus|tükk, -tüki 'kruustangid' < kasks schruwstück 'Schraubstock'

• Vana kirjakeel: (Masing 1823: 107) ehk minge omma kruustükki jure, ja tehke nenda omma töed
• Murded: kruustükk, -tüki (-tükki) 'kruustangid' Lüg Ris VJg I Puh; kruustükk, -tügü Rei; kruustükk, -tükü Har Vas; `kruustik, `kruustiku Kam Ote (EMS III: 891; EKI MK); `kruustikpin´k 'kruustükk' Urv (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krū(w)stük, krūwstüki 'Schraubstock'; Wiedemann 1893: 396 krū(w)stük, krūwstüki (krūs-taṅṅid, krūstük, rūz-taṅṅid) 'Schraubstock';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schruve 'Schraube'; stucke 'Stück'; Schiller-Lübben schrûvwerk 'Shraubenwerk'; MND HW III schrûvemêͥster 'Techniker, der das mit Schraubsätzen bewerkstelligte Verrücken von Gebäuden leitet'
• Käsitlused: < kasks schruwstück 'Schraubstock' (EEW 1982: 1002)
• Läti keel: lt skrũvstiķis Schraubenstock < nd. schrūvstikke 'ein Schraubstock; eine Art großer Zangen' (Sehwers 1953: 107);
• Sugulaskeeled: lv skre̮ùvstik̀ Schraubstock (Kettunen 1938: 373); lv skrõustik kruustangid; skrūvspīles (LELS 2012: 295)
• Vrd kruus|tangid

kruvi, kruvi 'kruvi; laevakruvi' < kasks schruve 'Schraube'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 297) kruw, -i 'Schraube'; (Göseken 1660: 430) Kruw, -i 'Schraube'; (Vestring 1720-1730: 94) Kru, -i 'Die Schraube'; Kruima 'Schrauben'; (Helle 1732: 121) kru 'die Schraube'; (Hupel 1780: 191) kru, krui r. 'die Schraube'; kruuw d. 'die Schraube'; (Hupel 1818: 101) kru, krui r. 'Schraube'; kruuw, -i r. d. 'Schraube'; (Masing 1821: 149) Wimaks tulli sirp silmast wälja, ja olli hopis kruwi wänetud; (Lunin 1853: 72, 73) kru, krui r. 'винтъ, щрупъ'; kruuw, -i r. d. 'винтъ, щрупъ'
• Murded: kruvi VNg Emm Rid Juu Tür Koe MMg Plt; kruu, `kruuvi R; kruu Hi Lä K I; ruvi Saa M; rui Sa Muh Lä Pä VlPõ; kruu(v), kruuvi Lä Ha JJn Kad I; kruuv, kruvvi T; kruvv (-v´v-), kruvvi TLä V (EMS III: 891)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 kruwi, kruwi (P, SO) '= krūw'; krū, krūi, krū '= krūw'; krūw, krūwi 'Schraube'; krūwima, -wida 'schrauben'; Wiedemann 1893: 395, 396 kruwi, kruwi (P, SO) '= krūw'; krū, krūi, krū '= krūw'; krūw, krūwi (krui, krūi, krū) 'Schraube'; krūwima, krūwin; krūwitama, -tan (kruima, krūima, krūitama, rūima) 'schrauben'; ÕS 1980: 312 kruvi;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schruve 'Schraube'; schruven 'schrauben, winden'; MND HW III schrûve 'Gewinde; Schraubensatz zum Heben von Geschützen, Hebeschraube der Zimmerleute; Schraube als Folterwerkzeug'
• Käsitlused: < kasks schrūve (Viires 1960: 195; EEW 1982: 1002; SSA 3: 115; EES 2012: 185); < kasks schruve (Raun 1982: 52; Liin 1964: 51); < kasks schrûve 'Schraube' (GMust 1948: 26, 80)
• Läti keel: lt skrũve Schraube < mnd. schrūve 'Schraube' (Sehwers 1918: 32, 158; Sehwers 1953: 107); skrūve, skruve Schraube; Schraube am Spinnrad < mnd. schrûve 'Gewinde, z. B. in der Presse, Schraube' (Jordan 1995: 88); skrũvêt schrauben < mnd. schrūven 'schrauben' (Sehwers 1918: 158; Sehwers 1953: 107); skrūvēt, skruvēt schrauben, erpressen < mnd. schrûven 'schrauben' (Jordan 1995: 88);
• Sugulaskeeled: sm ruuvi (kruuvi, skruuvi) [1787; 1637 skrwfvi] Schraube < rts, vrd skruv 'ruuvi' (‹ kasks schrūve 'Schraube') (SSA 3: 115); sm ruuvi Schraube < asks schrûve Schraube, Gewinde ~ rts skruv 'Schraube' (Bentlin 2008: 178); vdj kruuvi kruvi; шруп (VKS: 490); lv skre̮ù̯v, skriù̯v Schraube < kasks schruve (Kettunen 1938: 373; Raag 1987: 327); skre̮ù̯və̑ schrauben < kasks schruven (Kettunen 1938: 373); skrõuv kruvi; skrūve (LELS 2012: 295); skrõuvõ kruvida; skrūvēt (LELS 2012: 295)

kunskoppi 'ääriveeri' < kasks kun(t)schop 'teade'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 158) sÿß thodi tæmalle se Kundschop 'teade'; (Müller 1600/2007: 522) sÿβ thodi tæmalle se Kundschop (31.05.1605) 'teade'; (Göseken 1660: 436) kundsckoppi 'Kundschaffer, explorator 'maakuulaja''; kundskoppi 'Ausspäher'
• Murded: kuns(s)koppi 'ääriveeri; kavalasti' Hlj Kul Koe JMd Sim; kun´sskoppi JMd VJg Plt; kuntskoppi (-n´-) Jõh IisR Vll Muh sporL Ha Koe Sim (EMS IV: 38); `kuntskobill 'salamahti; piiludes' Kuu (EMS IV: 43)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 377 kun´s-koppi küzima 'einen Hexenmeister um Rath fragen'; Wiedemann 1893: 342 kun´s-koppi küzima 'einen Hexenmeister um Rath fragen'; EÕS 1925: 292 kunskoppi [küsima] 'ääri-veeri, kavalasti, kaudsel teel'; ÕS 1980: 319 kunskoppi [küsima] 'murd. ääriveeri, kavalasti, kaudsel teel [küsima]';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kun(t)-, kon(t)schop 'Kenntnis(nahme), Bekanntschaft, Freundschaft, Umgang usf'; Schiller-Lübben kun(t)-, kon(t)schop 'Kenntnis, Kenntnisnahme'; kuntschoppen 'Kundschaft, Bekanntschaft, Freundschaft machen'; MND HW II: 1 kuntschop, kunde-, kundschop 'Kunde, Wissen, Kenntnis; Zeugnis, Zeugenaussage; Kennenlernen, Bekanntschaft, Umgang, Freundschaft'
• Käsitlused: < kasks kun(t)schop (EEW 1982: 1046); < kasks kun(t)schop 'teade' (Raun 1982: 56); < kasks kun(t)-, kon(t)schop (Liin 1968)
• Vrd kunskopp

kään, kääni '(vankri) kaitseraud; lahas; rööbas' < kasks schene 'Schiene'