[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

just 'nüüdsama, äsja; jah, tõepoolest' < kasks just, sks just

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 59) just Ob. 'jetzt; gerade recht, eben als'; (Lunin 1853: 40) just d. 'теперь; точно такъ'
• Murded: just 'nimelt; täpselt' R S sporL K; jus´t I M TLä V; jüst R Hi L sporK (EMS II: 204)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 187 just, justament 'gerade, eben'; Wiedemann 1893: 170 just, justament (jüst) 'gerade, eben'; ÕS 1980: 206 just; justament;
• Saksa leksikonid: Schleswig-Holstein jüst [žysd] 'just, grade, doch' (‹ pr juste); Niedersächsisches jüst, just(e) 'soeben; in diesem Augenblick, gerade jetzt; geradeso, genauso; erst recht; vor allem, besonders; genau, exakt, präzise; doch'
• Käsitlused: < kasks just (EEW 1982: 574; SSA 1: 252); < sks just (Raun 1982: 22); < asks Just (Liin 1964: 66); < asks just ~ rts just (EES 2012: 101); < sks just (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm just, justiin(sa) [1784] juuri, ihan, aivan / just, gerade, genau < rts just 'juuri, aivan, ihan' (‹ kasks just) (SSA 1: 252); krj justih juuri, tarkalleen < sm (SSA 1: 252); is just; lv just < ee just (SSA 1: 252; EES 2012: 101)

kuut, kuudi 'paat, veesõiduk' < kasks schûte 'Schute'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 103) Kuut, -di 'Eine Schute'; Temma käib Kudi pääl 'Er arbeitet auff der Schute'
• Murded: kuut, kuudi 'purjelaev' Hi Khn Hää(-t´) (EMS IV: 179)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 468 kūt´, kūdi 'Schute, Holzboot'; Wiedemann 1893: 425 kūt´, kūdi 'Schute, Holzboot';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schute 'Name von Schiffen verschiedener Grösse, Bauart u. Bestimmung, See-, Fluss- u. Hafenschiff, mit oder ohne Bord, segelt, wird gerudert oder geschoben'; Schiller-Lübben schute, schutte 'Boot, kleines Schiff'; MND HW III schûte 'Name verschiedener kleinerer Schiffstypen mit spitzem Steven für Küsten- und Binnenfahrt, doch auch für den Verkehr zwischen Skandinavien und den Osteseehäfen'
• Käsitlused: < kasks schûte 'Schute' (EEW 1982: 1978); < kasks schūte 'Schute, Holzboot', hol scūte 'Schute, Holzboot' (GMust 1948: 13)
• Läti keel: lt skutka Barke auf der Düna, Struse < vrd mnd. schutte 'Schiffe verschiedener Größe, Bauart, Bestimmung' (Sehwers 1953: 109);
• Sugulaskeeled: sm kuutti (kuutta, kuutto) (1659 skuto) ruuhi / Kahn; krj kuutti, kuitti yhdestä puusta koverrettu ruuhi; Akrj kut´t´i, kuit´ < mrts skuta 'pienehkö alus' (SSA 1: 460); sm kuutta, kuutto < rts skuta; sm kuutti < rts skūt (SKES: 253)

mold, molli 'küna' < kasks molde, molle 'Mulde'

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 227) Moldi 'Molde'; (Göseken 1660: 293) molli 'Mulde'; (Göseken 1660: 750) üx moll 'molde'; (Hornung 1693: 39) Mold, Molli, Moldi / Acc. pl. Moldisid 'ein kleiner Kübel'; (Vestring 1720-1730: 140) Mold, -di 'Die Molde'; (Helle 1732: 140, 322) mold 'die Molle'; (Piibel 1739) peawad selget seggatud wilja söma, mis puhhetud puhhe-molliga ja wisklabbidaga; (Hupel 1780: 218) mold, molli r., d. 'Molle, Mulde'; (Helle 1732: 353) Sigga lähhäb, mold (künna) jääb ikka 'geh du nur hin, ich will doch wol wieder Volck kriegen'; (Hupel 1780: 218) mold, molli r. d. 'Molle, Mulde'; (Hupel 1818: 143) mold, -i od. molli r. d. 'Mulde, Molde'; (Lunin 1853: 107) mold, -i od. molli r. d. 'корыто, лотокъ'
• Murded: mold, `molli R; mold (moll), molli Hi; mol´d (mol´l), molli Sa Muh; mol´d (mol´l), mol´li L K I Trv T V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 675 mol´d, mol´l´i 'Mulde'; Wiedemann 1893: 610 mol´d, mol´l´i (moll) 'Mulde'; moll, molli (D) '= mol´d'; EÕS 1925: 516 mold 'lühem, vähem küna, haril. sigade söötmiseks (Mulde)'; moll '= mold'; ÕS 1980: 427 mold 'küna';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben molde, molle 'Mulde, länglich ausgehöhltes, hölzernes Gefäss'; MND HW II: 1 molde, mōlde (moulde), molle 'Mulde, größeres längliches flaches Holzgefäß, meist ausgehauen, auch gebunden (vorzüglich für Fisch, auch andere Lebensmittel oder Baumaterial)'
• Käsitlused: < kasks molde (EEW 1982: 1547; Raun 1982: 92; SSA 2: 171); < kasks molde, molle (Viires 1960: 87; Liin 1964: 54; EES 2012: 283)
• Läti keel: lt mul̃da [1638 Mullda] Mulde (Sehwers 1918: 92, 154); mul̃da Brottrog, Mulde (Sehwers 1953: 80);
• Sugulaskeeled: sm molti (murt.) suolan hienonnusastia, kalanperkausastia, sian kaukalo / Holzgefäß zum Zerstoßen von Salz, Gefäß zum Ausnehmen von Fischen, Futtertrog < ee mold (SSA 2: 171); vdj molti, moldi pohemold; ночовка (VKS: 739); lvS moll (1828) Trog (SLW 2009: 123); lv moĺ̄ᴅ Mulde, Trog < kasks molde (Kettunen 1938: 232); mȯļd mold; sile, mulda (LELS 2012: 194)

napp1, napa 'anum' < kasks nap 'Napf' Sõna pole kindlasti laenatud alggermaani aegadest ega sõnakujust.

• Esmamaining: Hornung 1693
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 228) Liuwd /a 'Napff'; (Hornung 1693: 31) Nap / Nappa / Acc. pl. Nappo 'ein Näpchen'; (Vestring 1720-1730: 147) Nap, -pi 'Ein Näpchen'; (Helle 1732: 144) nap 'das Näpfen'; (Helle 1732: 322) nap 'der Napf'; (Hupel 1780: 222) nap, -pi r., d.; nappikenne 'ein Näpchen, Büchschen'; (Hupel 1818: 150) nap, -pi r. d. 'Näpfchen, Büchschen'; (Lunin 1853: 114) nap, -pi r. d. 'коробочка, баночка'
• Murded: napp, nappa 'väike nõu; kauss' R(nappa Vai); napp, napa Kaa Rei Phl Vig Ris Iis Kod KJn M T; napp, napi Kir Pä JõeK Kad San; nap´p, nap´p V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 715 napp, napa, napi, napu 'Napf, Büchse, Gelenkpfanne, Höhlung'; Wiedemann 1893: 648 napp, napa, napi, napu 'Napf, Büchse, Gelenkpfanne, Höhlung'; ÕS 1980: 449 napp 'etn. väike (puu)kauss';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 nap 'Napf, Schüssel, Becher'; Schiller-Lübben nap 'Napf'; MND HW II: 1 nap 'Napf, Schüssel; rundes ziemlich flaches Gefäß, doch auch mit Deckel versehen'
• Käsitlused: < kasks nap (mindestens die i-stämmige Variante) (EEW 1982: 1666; Raun 1982: 101; Liin 1964: 56; Koponen 1998: 131); < alggerm *χnappa-z, vrd v-isl hnappr 'kauss', mrts napper 'peeker, jooginõu' (EES 2012: 307; EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm nappo [1787; knaappu 1637] puinen kauha, kippo / Schöpfkelle, Napf, Trinikgefäß; is nāppa; vdj nāppi < rts napp (SSA 2: 205)

† palper, palperi 'habemeajaja' < kasks balberer 'Barbier'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Helle 1732: 85) aia mo habbe ärra 'balbiere mich doch'; (Piibliraamat 1739: Hs 5: 1) Ja sinna, innimesse poeg, wötta ennesele üks terraw nugga, üks palberi habbeme-nugga wötta ennesele, ja aia paljaks o͠ma Pea ja omma habbe; (Hupel 1780: 236, 338) palper, i d. 'der Balbier, Feldscheerer'; welskär r., d. 'Balbierer'; (Hupel 1818: 172) palper, -i r. d. 'Balbier, Feldscheerer'; (Lunin 1853: 133) palper, -i r. d. 'цирульникъ, фельдшеръ'
• Murded: palper (palbeer) 'habemeajaja, barbier' (Saareste I: 352); palber, palbre 'arst' Krk (Vana Kannel IV: 526); palber 'habemeajaja' Hlj (Vana Kannel VI: 2: 761); palber, -i 'arst, tohter' Hlj Amb Kod MMg Ksi Lai Plt Vil M(palper, -a Hel); palber, -e Hls Pst Krk Rõn; palbera San; palver, -i Amb (Regilaul 2003-2016); `palberdama 'teist inimest rohitsema' Kuu (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 836, 839 *palbēr, palbēri = palper; *palper, palperi, pal´pri 'Barbier'; Wiedemann 1893: 758, 761 *palbēr, palbēri = palper; *palper, palperi, pal´pri (palbēr) 'Barbier';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben balberer, barberer 'Barbier'; MND HW I barbêr, barbêrer (balbêrer) 'Barbier, der auch niedere Chirurgie betreibt'; balbêrer 'Bartscherer, der auch niedere Chirurgie betreibt'
• Käsitlused: < kasks balberer (EEW 1982: 1908)
• Läti keel: lt † bal̃biẽris (1644 balber) Barbier (Sehwers 1918: 142); lt bal̃bẽris Barbier < mnd. balbēr (Sehwers 1953: 7);
• Sugulaskeeled: sm palperi parturi; välskäri (SKES: 478); lv baḹbiḙr Barbier < lt balbiers (Kettunen 1938: 20)