[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

pööning, pööningu 'katusealune, lakk' < kasks bȫninge 'Dachstube'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 42) pöning, pöningi∫t 'Bühn, darauff man Korn ∫chüttet'; (Göseken 1660: 283) pöning, -i 'Bühn'; (Göseken 1660: 583) pöning 'Boden (als Kornboden)'; pöning 'bühn (im Hause)'; pöning 'Stockwerk (contignatio)'; (Virginius 1687-1690) ja wiis tädda Pööningi pääld mahha Koa sisse,; (Hupel 1780: 245) pöning, -o r., d. 'der Boden auf dem Hause'; (Hupel 1818: 186) pöning, -e od. -o r. d. 'Boden auf dem Hause'; (Lunin 1853: 144) pöning, -e od. -o r. d. 'чердакъ, верхъ'
• Murded: `püöning (-üe-), -i Kuu Hlj Lüg; `püöning, -u VNg RId; pööning (püö-, püe-), -i (-e) Vll Noa Rid Mar JMd Iis KJn Nõo TMr; pöönig, -e Tõs; pöönik, -i Har; pöönig (pöönik), -u Aud M San sporV(bõõnik, bõõnigu Lei); pööning (püö-), -u Khk Muh Var sporPä Tür Koe VJg Kod Äks Trv TLä Rõn San; peening, -u Var Mih; pööning, -a Jäm Kaa (EKI MK); pöning, -i HMd; pöning, -u Juu; pening (penig), -i (-e) sporL Lai Plt KJn; pening (penik), -u Lih Tõs Tor Hää Nis Rap Pai (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 942 pȫniṅg, pȫniṅgi 'Boden (oben im Hause)'; Wiedemann 1893: 855 pȫnik, pȫniku = pȫniṅg; pȫniṅg, pȫniṅge (d), pȫniṅgi (pȫnik) 'Boden (oben im Hause)'; ÕS 1980: 562 pööning;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 boninge '(Bühnung), Decke eines Stockwerkes'; Schiller-Lübben boninge 'Decke eines Stockwerks'; MND HW I bȫninge 'Bühne, Erhöhnung, Decke eines Stockwerks'; bȫne, *bȫn 'Bühne, bretterne Erhöhung; Boden, Dachboden; Obergeschoß, Stochwerk'
• Käsitlused: < kasks boninge (EEW 1982: 2335; Raun 1982: 136; Ariste 1963: 102; Liin 1964: 52; EES 2012: 406); < asks boning (Ariste 1972: 96)
• Läti keel: lt bẽniņš, bẽliņgis [1638 Behnings] Bodenraum < mnd. böninge (Sehwers 1918: 83, 143); bẽniņš, bēliņģis der obene Boden, Bodenraum, das Stockwerk < mnd. bȫninge 'Decke eines Stockwerks' (Sehwers 1953: 11); bēniņš Bodenraum, Boden < mnd. bȫninge 'Bühne, Erhöhung, Empore, Decke eines Stockwerks' (Jordan 1995: 54);
• Sugulaskeeled: sm pyöninki [1860] ullakko / Dachboden < rts bön(n)ing 'ullakko, luhti' (‹ kasks bȫninge) (SSA 2: 454); lvS bǟni Boden, Stockwerk (SLW 2009: 52); lv bēniɢ (bȫniɢ) Bodenraum < kasks böninge (Kettunen 1938: 22); bēņig pööning; bēniņi (LELS 2012: 43)

telling, tellingu 'abikonstruktsioon (ehitusel)' < kasks stellinge, vrd rts ställning 'Stellung'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 661) tellinge 'gestelle/Stellung (antes, ium)'; (Hupel 1780: 282) telling, -i r. 'das Gerüste'; (Hupel 1818: 244) telling, -i r. 'das Gerüste'; (Lunin 1853: 192) telling, -i 'подмостки, лѣса'
• Murded: `telling, -i (-e) R(`tellingud Kuu); telling, -u (-l-) Jäm Khk Vll Hää Rap VJg Iis Hls Krk; telling, -i (-l-) Muh Hi sporL sporKPõ TaPõ VlPõ Hel TLä Kam San sporV; `trelling, -e VNg (EKI MK); telüss, -e 'tellingud' Plv Se (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1264 tel´l´iṅg, tel´l´iṅgi, tel´l´iṅga, tel´l´iṅgu 'Gestell, Stellage, Gerüst'; tellus, -se; tellüs, -ze (d) 'tel´l´ing'; Wiedemann 1893: 1143 tel´l´iṅg, tel´l´iṅgi, tel´l´iṅga, tel´l´iṅgu (tal´l´is, tel´l´üs, tellus, teliṅg) 'Gestell, Stellage, Gerüst'; ÕS 1980: 704 telling;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 stellinge 'Stellung, Lagerung; Gestell, Bühne, bes. Baugerüst, Abteilung desselben'; Schiller-Lübben stellinge 'Stallung, Stall, Gestell'; MND HW III stellinge 'Stellage, Podium; Gestell, Baugerüst; Stockwerk'
• Käsitlused: < kasks stellinge ~ rts ställning 'Stellung' (EEW 1982: 3124; EES 2012: 523); < kasks stellinge (Raun 1982: 174; Liin 1964: 54); < kasks stellinge 'Gestell, Gerüst' (GMust 1948: 5, 23, 93)
• Läti keel: lt *stiliņ̃ģis, stiliņ̃š, steliņ̃ģis, steliņ̃š Pferdestand im Stalle < mnd. stellinge (Sehwers 1918: 160); steliņš, steliņģis der Pferdestand im Stalle < mnd. stellinge 'Stellung, Stall' (Sehwers 1953: 120; Jordan 1995: 95);
• Sugulaskeeled: sm tellinki, tällinki [1880] (rakennus)teline / Baugerüst < rts ställning 'teline, jalusta; asema, asento, tila' (SSA 3: 281; SKES: 1264)

vinnama, vinnata 'tõstma, upitama' < kasks winden 'winden'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 713) winnima wett (vett ammutama, tõstma) 'Schöpffen (haurire)'; (Göseken 1660: 756) ülles winnuda 'Auffwinden / auff den Bühnen'; ülles winnoma 'spannen (den Bogen)'; ülles winnoma 'Korn auff die Bühne winden'; (Göseken 1660: 707) wett welia winnima 'plumpen (exantlare)'; (Virginius 1687-1690) Winna se Püs oma Käega ülles; (Vestring 1720-1730: 291) Winnama 'aufwinden, aufspannen'; (Helle 1732: 209) winnama 'aufwinden, schlenckern'; (Piibel 1739) siis tahhan ma neid seält mahhawinnata; (Hupel 1780: 313) winnama r. d. 'aufwinden, aufspannen'; (Hupel 1818: 287) winnama (ülles) r. d. 'aufwinden, aufspannen, den Bogen spannen'; (Lunin 1853: 231) winnama (ülles) r. d. 'распеленать; натягивать; гресть; кидать'
• Murded: `vinnama '(vinna abil) tõstma, (välja) vedama' R eP Trv TLä Rõn; `vinnam(m)a V(-mmõ Krl); `vinname Trv San; `vindama VNg Lüg (EKI MK); `vinnima (-n´n-) 'pilduma, loopima' Kuu Sa Mar Mär KPõ Pil KJn (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1512 winnama, -ata (-ada) 'spannen, aufziehen, aufwinden'; win´n´ima, -ida '= winnama'; Wiedemann 1893: 1364 winnama, -ata (-ada) (windama, win´n´ima) 'spannen, aufziehen, aufwinden'; ÕS 1980: 794 vinnama;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 winden 'winden, drehen; aufwinden, in die Höhe ziehen'; Schiller-Lübben winden 'drehen, winden, wickeln, mit der Winde spannen'
• Käsitlused: < ee vinn (vinnastama, vinna tõmbama analoogial) (EEW 1982: 3865); < kasks winden (Raun 1982: 206; EES 2012: 608); < vrd asks winn, winne 'Winde' (GMust 1948: 96); < kasks winden 'drehen winden, mit der Winde spannen' (GMust 1948: 45)
• Läti keel: lt viñdêt mit der Winde ziehen, mit dem Brunnenschwengel heraufziehen < mnd. winden 'aufwinden, in die Höhe ziehen' (Sehwers 1918: 158; Sehwers 1953: 158; Jordan 1995: 110);
• Sugulaskeeled: sm vinnata [1699 vintata] nostaa, vivuta, vetää vipu- t. kelalaitteella < rts vinda 'vääntää, kiertää; nostaa vettä vintturilla; kelata nuottaa' (SSA 3: 454)
• Vt vinn2