[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

ankur1, ankru 'laevaankur' < kasks anker, rts ankare 'Anker'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 43) Ancker; Plicht Anker 'peaankur'; (Müller 1600/2007: 712) se eike Plicht Anker ollema (05.09.1606); (Gutslaff 1648-1656) wötsit neiht Anckrit ülles, n. lezit merre pähle; (Göseken 1660: 283) Ancker, -i 'Ancker'; (Göseken 1660: 316) Anckri köis 'Ancker Seil'; (VT 1686) nink heidiwä nelli Ankrid wälja Laiwa takkast; (Helle 1732: 86) ankur, -kro, -urt 'der Ancker'; (Hupel 1780: 142) ank|er, -ri d. 'der Anker'; ankri, ankri d. 'der Anker'; ank|ur, -ro r. 'der Anker'; (Lunin 1853: 14) anker, -kri r. d. 'якорь'
• Murded: `ankur R eP M; anku|r, -r´ V(`ankro, `an´kri Räp); `ankur, -i R (EMS I: 368)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 41 aṅkur, aṅkru; aṅker, aṅkri 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; aṅkri, aṅkri (d) '= aṅkur'; Wiedemann 1893: 36 aṅkur, aṅkru; aṅker, aṅkri 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; ÕS 1980: 46 ankur 'teatud kinnitusvahend'; Tuksam 1939: 48 Anker 'ankur';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 anker 'Anker'; anker-balke, anker-holt 'Anker halter'; Schiller-Lübben anker 'Anker'; MND HW I anker (z.B. bôch-, esping-, plicht-, krǖceanker) 'Anker';
• Käsitlused: < rts ankare, sks Anker (EEW 1982: 79-80); < germ, vrd kasks anker (Raun 1982: 4); < alggerm, vrd v-ingl ancor, asks anker, rts ankare (EES 2012: 51); < vrd kasks anker, rts ankar (‹ lad ancora) (GMust 1948: 30, 74); < kasks anker (Ariste 1940: 6; Liin 1964: 49)
• Läti keel: lt eñkurs [1638 Anckurs] Anker < mnd. anker (Sehwers 1918: 87, 147); añkurs, eñkurs Anker < mnd. anker 'Anker' (Sehwers 1953: 3, 32; Jordan 1995: 61); lt enkurojums ankurdus; enkurskrūve ankur(dus)polt (ELS 2015: 46);
• Sugulaskeeled: sm ankkuri [Agr] (aluksen) kiinnityslaite / Anker < germ, vrd mrts ankar(e), kasks anker, sks Anker (‹ lad ‹ kr) (SKES: 19; SSA 1: 76); sm ankkuri [Agr] < rts ankare (Häkkinen 2004: 54); is aŋkkuri; krj ankkuri; vdj aŋkkuri < sm ankkuri (SSA 1: 76); vdj aŋkkuri; jaakkari, jaakkori ankur; якорь (VKS: 131, 306); lvS aŋker Anker (SLW 2009: 46); lv āŋk̆kaŕ, āŋk̆kə̑r Anker (Kettunen 1938: 19); ānkaŗ ankur; enkurs (LELS 2012: 31); lv ānkaŗ anchor < rts ankare (‹ vrts ankar) (Grünthal 2015: 122); lvS anker anchor < kasks anker (Grünthal 2015: 123)

haalima, (ma) haalin 'haalama, köitpidi vedama' < kasks hālen 'ziehen, holen'

• Murded: `aalima '(laeva) köit- või trossipidi vedama' Kuu VNg Sa Hää Ris; `aalma Tõs Khn (EMS I: 49-50)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 60 hālama 'anholen, anziehen (ein Tau)'; ÕS 1980: 144 haalama 'mer. kal. (laeva, võrku) köit- või trossipidi vedama';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hālen 'ziehen, holen; jem. etw. weiter vorn Liegendes einholen, z.B. vorausgefahrene Schiffe'
• Käsitlused: < ee haalama (EEW 1982: 240); < kasks hālen 'ziehen, holen' (Raag 1997: 188)
• Sugulaskeeled: sm haalia [1605] koota, kahmia, noutaa, hakea < sm haalata, lms deskr (SKES: 46; SSA 1: 125); sm haalia [1605] < sm haalata (‹ rts hala 'hilata, nostaa, haalia' (Häkkinen 2004: 156)

hingesti, hingesti 'tuline, keevaline (hobune)' < kasks hengist, hingest 'Hengst'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `hingesti 'väga tuline hobune' Kuu; hingiśt Kan; iŋŋisti Khk; ingusti Hlj (EMS I: 1015, 1017, 1022; Saareste I: 472); hingist KJn Kan; hingis Hel (Regilaul 2003-2016)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 137 † hiṅṅesti (d, P) 'feurig, hitzig (z.B. Pferde)'; Wiedemann 1893: 126 † hiṅṅesti (d, P) 'feurig, hitzig (z.B. Pferde)';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hingest, hingst, heng(e)st, henxst 'Reitpferd, insbes. leichtes Streitroß; allg. für (männliches) Pferd (erst 16. Jh.)'
• Käsitlused: < kasks hengist, hingist (EEW 1982: 359); < rts hingst 'Hengst' (Alvre 2001: 191); < germ, vrd mrts hengist, hingist, hingest (‹ kasks hingest, hengest) (SSA 1: 156)
• Läti keel: lt † iņ̃ģests (1638 inghi∫ts) Hengst < mnd. hingest, hinxt, hengest [JS: laenuperioodiks 1500-1638] (Sehwers 1918: 61, 87, 148); iņ̃ģests ein Hengst < mnd. hingest 'Hengst' (Sehwers 1953: 42);
• Sugulaskeeled: sm hengisti, -stö, hingisti, -stö (Agr) ori, hevonen / Hengst, Pferd; lv iŋkst < germ, vrd mrts hengist, hingist, hingest, rts hingst, mt hengst (‹ kasks hengest, hingest) (SSA 1: 156); lv iŋ̄kst unbändiges Pferd < vrd sks Hengst (Kettunen 1938: 74); lv iŋ̄kst < kasks hengist, hingist (SKES: 68)

kloppima, (ma) klopin 'taguma' < kasks kloppen 'klopfen'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 143) Kloppe wachwaste se Palwe Ha͠mere kz; (Müller 1600/2007: 710) Kloppe wachwaste se Palwe Ha͠mere kz (05.09.1606); (Stahl HHb I 1632: 37) Kolku∫taket, ∫ih∫ awwataxe teile ülle∫ 'Klopffet an, so wird euch auffgethan'; (Gutslaff 1648: 222) pessema; kolkustama 'klopffen (schlagen; pulsare)'; (Hupel 1766: 57) se peäle walla pool topi wet, kloppi ja segga sedda ni kaua kunni üks nilb on nähha; (Lithander 1781: 496) kloppi sedda [woid] öhhukessiks kokiks wälja; (Hupel 1818: 88) kloppima ülles r. d. 'aufklopfen (Betten)'; (Lunin 1853: 62) kloppima ülles r. d. 'выбивать, выколачивать'
• Murded: kloppima 'taguma; korduvalt lööma' R Hi Tõs Tor K I; `klop´ma Var TLä V; loppima Sa L SJn Vil; `lop´me M (EMS III: 335)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 345 kloppima, klopin 'klopfen'; Wiedemann 1893: 311 kloppima, klopin (loppima) 'klopfen, durch Klopfen waschen'; ÕS 1980: 275 kloppima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kloppen 'klopfen, prügeln; losschlagen (mit einem Instrument); einschlagen (z.B. Pfähle)'; MND HW II: 1 kloppen 'klopfen, schlagen, bes. auf Holz (auf ein Brett klopfen, an die Tür anklopfen); durch Klopfen zerkleinern (Steine, Metall), weich klopfen; abklopfen, ausklopfen (zur Reinigung)'
• Käsitlused: < kasks kloppen ~ ee onom (EEW 1982: 869-870); < kasks kloppen (Raun 1982: 43; Liin 1964: 54; EES 2012: 166)
• Läti keel: lt *klapêt klopfen < mnd. kloppen (Sehwers 1918: 29, 150); lt klapêt klopfen < nd. klappen 'klopfen, mit einem Schlag einen Schall hervorbringen' (Sehwers 1953: 49); klapēt klopfen, schlagen; reiten, fahren < mnd. kloppen 'klopfen, schlagen' (Jordan 1995: 66);
• Sugulaskeeled: sm klapata (1874) taputella, nakuttaa; kurikoida; muokata nahkaa /schlagen, tätscheln; klopfen < rts klappa 'taputtaa, koputtaa, kolkuttaa' (SSA 1: 379); lvS klopp, -ub klopfen (SLW 2009: 83); lv globàt̆tə̑, klo`ppə̑ rütteln, klopfen, poltern < kasks kloppen (Kettunen 1938: 59, 140); kloppõ kloppida; dauzīt, klapēt (LELS 2012: 127)

kruvi, kruvi 'kruvi; laevakruvi' < kasks schruve 'Schraube'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 297) kruw, -i 'Schraube'; (Göseken 1660: 430) Kruw, -i 'Schraube'; (Vestring 1720-1730: 94) Kru, -i 'Die Schraube'; Kruima 'Schrauben'; (Helle 1732: 121) kru 'die Schraube'; (Hupel 1780: 191) kru, krui r. 'die Schraube'; kruuw d. 'die Schraube'; (Hupel 1818: 101) kru, krui r. 'Schraube'; kruuw, -i r. d. 'Schraube'; (Masing 1821: 149) Wimaks tulli sirp silmast wälja, ja olli hopis kruwi wänetud; (Lunin 1853: 72, 73) kru, krui r. 'винтъ, щрупъ'; kruuw, -i r. d. 'винтъ, щрупъ'
• Murded: kruvi VNg Emm Rid Juu Tür Koe MMg Plt; kruu, `kruuvi R; kruu Hi Lä K I; ruvi Saa M; rui Sa Muh Lä Pä VlPõ; kruu(v), kruuvi Lä Ha JJn Kad I; kruuv, kruvvi T; kruvv (-v´v-), kruvvi TLä V (EMS III: 891)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 kruwi, kruwi (P, SO) '= krūw'; krū, krūi, krū '= krūw'; krūw, krūwi 'Schraube'; krūwima, -wida 'schrauben'; Wiedemann 1893: 395, 396 kruwi, kruwi (P, SO) '= krūw'; krū, krūi, krū '= krūw'; krūw, krūwi (krui, krūi, krū) 'Schraube'; krūwima, krūwin; krūwitama, -tan (kruima, krūima, krūitama, rūima) 'schrauben'; ÕS 1980: 312 kruvi;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schruve 'Schraube'; schruven 'schrauben, winden'; MND HW III schrûve 'Gewinde; Schraubensatz zum Heben von Geschützen, Hebeschraube der Zimmerleute; Schraube als Folterwerkzeug'
• Käsitlused: < kasks schrūve (Viires 1960: 195; EEW 1982: 1002; SSA 3: 115; EES 2012: 185); < kasks schruve (Raun 1982: 52; Liin 1964: 51); < kasks schrûve 'Schraube' (GMust 1948: 26, 80)
• Läti keel: lt skrũve Schraube < mnd. schrūve 'Schraube' (Sehwers 1918: 32, 158; Sehwers 1953: 107); skrūve, skruve Schraube; Schraube am Spinnrad < mnd. schrûve 'Gewinde, z. B. in der Presse, Schraube' (Jordan 1995: 88); skrũvêt schrauben < mnd. schrūven 'schrauben' (Sehwers 1918: 158; Sehwers 1953: 107); skrūvēt, skruvēt schrauben, erpressen < mnd. schrûven 'schrauben' (Jordan 1995: 88);
• Sugulaskeeled: sm ruuvi (kruuvi, skruuvi) [1787; 1637 skrwfvi] Schraube < rts, vrd skruv 'ruuvi' (‹ kasks schrūve 'Schraube') (SSA 3: 115); sm ruuvi Schraube < asks schrûve Schraube, Gewinde ~ rts skruv 'Schraube' (Bentlin 2008: 178); vdj kruuvi kruvi; шруп (VKS: 490); lv skre̮ù̯v, skriù̯v Schraube < kasks schruve (Kettunen 1938: 373; Raag 1987: 327); skre̮ù̯və̑ schrauben < kasks schruven (Kettunen 1938: 373); skrõuv kruvi; skrūve (LELS 2012: 295); skrõuvõ kruvida; skrūvēt (LELS 2012: 295)

† kärhv- 'lõike-' < kasks scherven 'scherben'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: kär´v, kärvi 'sälk; hammas' Khk; kär´v, kärvi 'hoop, löök' Pöi (EMS IV: 522)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 227 kär´hw-kapsas, ser´w-kapsas 'geschärfter Kohl'; Wiedemann 1893: 207 kär´hw-kapsas, ser´w-kapsas 'geschärfter Kohl'; EÕS 1937: 1479 särvima 'kapsahöövliga peenendama'; särvkapsas 'riivkapsas'; ÕS 1980: 676 'särvima; särvkapsad';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 scheren 'schneiden, ab-, zerschneiden, (ab)scheren'; scharven, scherven 'scherben, in kleine, bes. schräge und blätterige Stücke zerschneiden, als z. B. Kohl hacken'; MND HW III scharven, scherven 'in kleine, bes. schräge und blättrige Stücke zerschneiden, hacken, zerkleinern (Kohl, Kräuter); schaben'
• Käsitlused: < kasks scherven, sks scherben (EEW 1982: 1138)
• Läti keel: lt šķẽrêt schneiden, scheren; (Kohl) scheren, schärfen, hobeln < mnd. schēren 'schneiden, ab-, zerschneiden, scheren, abscheren' (Sehwers 1953: 131)

maaker, maakri 'tegija, valmistaja; meister' < kasks mâker 'Macher, Meister'

• Esmamaining: Jannsen 1858
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1858) 05, 11: temmast sai uurmaker
• Murded: `maaker, `maakri (-re) 'tegija; valmistaja' Kuu Jäm Krj Mar Ris Koe KJn Rõu; `muaker, -i VJg; `maakar, -i VNg; maager, maagri Rei (EKI MK); rei`maaker 'treial, puusepp (linnas)' Vll (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 642 māker, mākri '(Macher)'; z.B. kor´w-māker 'Korbmacher'; Wiedemann 1893: 580 māker, mākri '(Macher)'; z.B. kor´w-māker 'Korbmacher'; EÕS 1925: 455 tegija, tegijameister, sepp; ÕS 1980: 761 † uurmaaker 'kellassepp';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben maker 'Macher, Verfertinger'; meker 'Macher, Verfertiger, Stifter'; MND HW II: 1 māker 'Schöpfer, Hersteller; Veranlasser, Verursacher'; mēker 'Hersteller, ○Stifter'
• Käsitlused: < kasks mâker (EEW 1982: 1469; SSA 2: 134); < asks maker 'tegija, valmistaja' (EES 2012: 268)
• Läti keel: lt † mãķeris Betrüger, Händelmacher < mnd. maker (Sehwers 1918: 153); lt makars der Macher, ein Betrüger, einer, der im Trüben fischt < mnd. māker 'Schöpfer, Hersteller; Veranlasser, Verursacher' (Sehwers 1953: 76; Jordan 1995: 77);
• Sugulaskeeled: sm maakari (1874; 1678 sämiskmacari) valmistaja, mestari / Hersteller, Meister < rts makare (‹ kasks -maker) (SSA 2: 134)
• Vrd lont|maaker, uur|maaker

maalima, maalida 'pintsli ja värvidega pilti looma' < kasks malen 'malen'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 199) saab meddÿ Silmade ette malituth; (Müller 1600/2007: 174) malib kaas keickede Inimeste silmade ette (25.12.1601) 'maalib silme ette'; (Rossihnius 1632: 203) Kui enge sel ammetil, kumb lebi se sädusse tappab, ninck neine kiwide sisse mahlitut; (Stahl 1637: 88) mahlima 'Malen'; (Piibel 1739) keik nende malitud kuiud hukka saatma; (Hupel 1780: 211, 214) maalma d. 'mahlen mit Farben'; malima r. 'mahlen mit Farben'; (Lithander 1781: 503) mali sullega nisuggused kirjad Taarti peäle kui sa tahhad ja moistad; (Hupel 1818: 132) maalma d. 'malen'; (Lunin 1853: 98, 102) maalma d. 'писать, расписывать, красить'; malima r. d. 'писать, рисовать'
• Murded: `maalima (-oa-, -ua-) 'värvima; joonistama' R sporS Mar Lä sporPä sporKPõ I Plt; `maaĺma Kod KJn Vil M Puh San V (EKI MK); maal, `maali 'maalrivärv, värvimuld; pilt' Kuu VNg Vai; maal (-ĺ), maali (-oa-, -ua-) Jäm Khk Kaa Pöi Hi Mar Han Tõs Tor Jür VJg Iis Trm Plt KJn Trv San Krl VId
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 642 mālima, -lin; māl´ma (d) 'malen, zeichnen'; ära mālima, üles mālima 'abbilden, portraitiren'; *päewa-mālimine 'Photographie'; Wiedemann 1893: 580 mālima, -lin; māl´ma (d) 'malen, zeichnen'; ära mālima, üles mālima 'abbilden, portraitiren'; *päewa-mālimine 'Photographie'; ÕS 1980: 396 maalima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben malen 'malen, pingere; mit irgen einem mal, Zeichen, versehen (z. B. Schafe, Schweine)'; MND HW II: 1 malen 'mit einem Zeichen versehen; malen, abmalen, bildlich darstellen'
• Käsitlused: < kasks malen 'malen' (EEW 1982: 1470; Raun 1982: 86; Ariste 1963: 96; Liin 1964: 60; EES 2012: 269)
• Läti keel: *malêt malen < mnd. mālen (Sehwers 1918: 153);
• Sugulaskeeled: sm maalata [Agr] malen < mrts mala, maala 'maalata, kuvata' (‹ kasks mālen) (SSA 2: 135); sm maalata < asks mâlen ~ rts måla (Bentlin 2008: 141-142); vdj maalia halvasti värvida, plätserdada; грубо, неумело раскрашивать (VKS: 682); lvS māl ~ māol, -ub ~ maål[?ed] malen (SLW 2009: 117); lv mō̬ĺt̆tə̑, mō̬ĺt́̆t́ə̑ malen, anstreichen; mōĺ Farbe (Kettunen 1938: 229); mǭļţõ maalida; gleznot, krāsot (LELS 2012: 192)
• Vt maaler. Vrd värvima

munster, munstri 'muster' < kasks munster 'Muster'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 505) Munster (proovitöö) 'Probe /Muster Kunst'; (Piibel 1739) selle altari kuio ja temma munstri; (Lithander 1781: 504) Leika siis sest wäljarullitud taignast keiksuggusi lillikessi ehk muud Munstrid wälja; (Hupel 1818: 145) munster, -tri r. d. 'Muster, Ritz, Beschreibung, Abzeichnung'; (Lunin 1853: 109, 111) munster, -tri r. d. 'примѣръ; образецъ; смотръ'; muuster, -tri r. d. 'примѣръ; образецъ'
• Murded: `muntser, `muntsri 'lõige, šabloon' Lüg Muh Vig Han; `muntser, `munstre Tor K; `munster, `munstri (`mü-) Kuu Jõh Vai; `munstri Krl; `munsser Hää; `müntser Krk (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 695 munster, munstri, munstre 'Muster, Schablone, Riss, Kleiderschnitt, Vorbild'; Wiedemann 1893: 629 munster, munstri, munstre (munser, muntser, muster) 'Muster, Schablone, Riss, Kleiderschnitt, Vorbild';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 munster 'Muster; Schnitt und Farbe der Kleidung; Zierrat (z.B. am Geschirr der Frachtpferde)'; Schiller-Lübben munster 'Muster (so noch jetzt üblich); Muster, Zierrath, wie es noch jetzt die Frachtpferde am Geschirr haben'; MND HW II: 1 munster, muster 'Probestück, Muster, Vorlage; Metallplättchen als Schmuck am Pferdegeschirr'
• Käsitlused: < kasks munster (EEW 1982: 1572; Liin 1964: 65)
• Läti keel: lt mul̃sturs, muñsturs Muster < mnd. mulster, munster (Sehwers 1918: 154); munsturis, muñsturs Munsterung, Muster, Modell < nd. munster 'Modell, Muster' (Sehwers 1953: 81); munsturis, mulsturis Musterung, Exerzitium, militärische Übung; Muster < mnd. munster 'Probestück, Muster, Vorlage' (Jordan 1995: 79);
• Sugulaskeeled: sm mynsteri, mynstäri [1637] suutarin, räätälin ja ompelijan leikkuukaava / Schnittmuster, Schuhmuster < rts mönster 'kaava, malli, esikuva' (‹ kasks munster) (SSA 2: 188); lv mun̄stie̯r militärische Übung (Kettunen 1938: 234)

nikerdama, (ma) nikerdan < sks ~ kasks schnickern 'schnitzen'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 523) nickertama '(nikastama, nihestama), verrencken'; (Virginius 1687-1690) Jakobi Puusa-likminne Nikkerdas ärra, täma Maadlemissega; (Göseken 1660: 415) kiriux leickatut (graveeritud, nikerdatud) 'geschnitzet'; (Piibel 1739) ta laskis nende peäle nikkerdada nikkerdud Kerubid; Ärranetud on iggamees, kes teeb ühhe nikkertud ehk wallatud kuio; (Hupel 1780: 224) nikerdama r., d. 'schnitzen'; (Hupel 1818: 152) nikerdama r. d. 'schnitzen'; (Lunin 1853: 116) nikerdama r. d. 'ваять, вярѣзать изъ дерева'
• Murded: nikerdama 'puust välja lõikama' Sa Muh L sporKPõ Iis Trm Lai VlPõ Nõo San; nikõrdam(m)a Krl Har Rõu Räp; nigerdama (-ämä) Jõe Kuu VNg; nikkerdam(m)a Lüg Vai; nikeldama Kse PJg Ris Kod Pst(nikelteme) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 735 nikerdama, -dan 'schnitzen, schnickern; leichte Arbeit verrichten'; Wiedemann 1893: 667 nikerdama, -dan (nikitsema, nukitsema) 'schnitzen, schnickern; leichte Arbeit verrichten'; ÕS 1980: 456 nikerdama;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 sniddeken 'schnitzen'; snicke-mêster 'Bootsmeister (in Lübeck)'; sniddeker, snitker '(Holz)Schitzer, Bildner, Tichler'; Schiller-Lübben sniddeken 'schnitzen'; sniddeker, snitker '(Holz)Schitzer, Bildner, Tichler'; MND HW III snid(de)ken, snitken 'schnitzen, einschnitzen'; snid(de)ker, snit(te)ker 'Bildschnitzer, Kunst-, Möbeltischler; Tischler'
• Käsitlused: < sks schnickern, ? kasks... ~ ee nikker (EEW 1982: 1700); < lms deskr, vrd sm nikertää (Raun 1982: 103); < asks (Hinderling 1981: 113); < asks snickern ~ sks schnickern 'naljaviluks lõikama, nikerdama' (EES 2012: 313)
• Läti keel: lt sniķerêt schnitzeln < nd. snickern 'schnitzeln' (Sehwers 1953: 113); sniķēt schneiden < mnd. snitken (neben snid(de)ken 'schnitzen; einschnitzen' (Jordan 1995: 91);
• Sugulaskeeled: sm nikertää [1860] vaivalloisesti vuoleksia t. tehdä muuta työtä / etwas mühsam tun, z.B. bearbeiten, schnitzen essen (vrt nikartaa 'nikkaroida'; vrt nikkari (SSA 2: 220); lv snik̆kàrt̆teə̑ schnitzeln, herumdrechseln (Kettunen 1938: 375); lv snikārtõ nikerdada, treida puud; izgriezt koku, virpot koku (LELS 2012: 297)
• Vt nikker

oldermann, oldermanni 'gildi või tsunfti vanem; isamees, esimees' < kasks oldermann

• Esmamaining: Jannsen 1858
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1858) 19.11: iggal seltsil omma olderman ees
• Murded: `oldermann, -i Kuu VNg Vai; oldermann´n Mar Plt KJn; ollerman´n Noa KJn (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 781, 1229 older-pappa, pappa; olderman, oldermani 'Aeltermann'; talderman, -i (W) '= olderman'; Wiedemann 1893: 709 older-pappa, pappa; olderman, oldermani (talderman) 'Aeltermann'; ÕS 1980: 474 oldermann 'aj. gildi või tsunfti vanem';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 oldermann 'Ältermann, Vorsteher einer Corporation, vor allem des Kaufmanns, der Kirchen und geistlichen Brüderschaften'; Schiller-Lübben olderman 'Ältermann, Vorsteher einer Corporation, vor allem des Kaufmannes; dann auch von Kirchen, Hospitälern etc.' (Seit dem Ende des 15. Jh. ist Ältermann auch gleich Werkmeister.); MND HW II: 1 ōlderman (Pl. -manne, ōlderlü̂de) 'Ältermann, Vorsteher einer Vereinigung (z.B. der hansischen Kontore in Nowgorod, Brügge, London), Vorsteher einer kirchlichen Einrichtung (Kirchenältester), einer geistlichen Bruderschaft, eines Spitals'
• Käsitlused: < kasks olderman (Ariste 1940: 48; EEW 1982: 1828; Liin 1964: 50; Ariste 1972: 98; EES 2012: 336)
• Läti keel: lt † al̃dermanis Ältermann < mnd. alderman (Sehwers 1918: 141); † aldermanis Altermann < mnd. alderman (Sehwers 1953: 1); aldermanis Ältermann < mnd. alderman (seltener neben ōlderman) (Jordan 1995: 53);
• Sugulaskeeled: sm oltermanni [1643] kylänvanhin; ammattikunnan esimies / Dorfältester; Zunft-, Altmeister < mrts ålderman 'ammattikunnan esimies' (‹ kasks olderman) (SSA 2: 264; SKES: 428; Häkkinen 2004: 825); lv ōldə̑r, ōldar tölpisch; Unbändiger, Ausgelassener, Unachtsamer < kasks olderman (Kettunen 1938: 263)

pidal, pidali 'pidalitõbi, leepra' < kasks spit(t)âl

• Esmamaining: Awerbach 1589
• Vana kirjakeel: (Awerbach 1589, ‹ EKVTS 1997: 94) meye spittale ninck hillisse sisse; (Müller 1600-1606: 261) nĩck nedt Piddaliku Reÿat tæmalle neuthma; (Müller 1600/2007: 334) hirmsa Paisede, Kerna ninck Piddaliko tobbe kaas (14.10.1603) 'pidalitõvega'; (Rossihnius 1632: 278) need söggedat neggewat, need jallatomat keuwad, need piddali|többitzet sahwat puchtas; (Stahl HHb III 1638: 6) needt piddalitöbbi∫et ∫ahwat puchtax 'di Au∫∫etzigen werden rein'; (Stahl HHb III 1638: 27) Ninck ∫eddamaidt ∫ai temma omma∫t piddalitöbbe∫t puchtax 'Vnd als bald ward er von ∫einem Au∫∫atz rein'; (Gutslaff 1647-1657: 233) Kaje, ütz pittaliTöbbe allane tulli; (Göseken 1660: 561) piddalitöbbe 'Aussatz'; piddalitöbbine 'Aussatzige'; (Vestring 1720-1730: 178) Piddal 'das Hospital'; Piddali Többi 'Der Außsatz'; (Helle 1732: 157) piddalitöbbi 'der Aussatz'; (Piibel 1739) Siria üllem-pealik saab piddalitöwwest terweks; (Hupel 1780: 240) piddalitöbbi r. d. 'der Aussatz'; (Hupel 1818: 179) piddali-többi bl. r. d. 'der Aussatz'; (Lunin 1853: 139) piddali-többi r. d. 'проказа'
• Murded: pidal, -i 'haigla' Pä; pidäl´, -i Trv Krk San (EKI MK); pidal, -i 'haigus' Jäm Krj Vll Muh Kse Tõs Ris Juu Koe M Krl Plv (Saareste I: 167; Saareste II: 1115); pidali `aigus Lüg Krk; pidalitobi Vai; pidalitöbi Sa Käi; pidalitõbi Muh sporL Ris Juu Koe I Plt KJn Hls Nõo Krl VId (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 890 pidal, pidali 'Spital, Hospital'; pidali-maja 'Spital, Lazaret'; pidali-tõbi 'Aussatz'; Wiedemann 1893: 808 pidal, pidali (pigalas) 'Spital, Hospital'; pidali-maja 'Spital, Lazaret'; pidali-tõbi 'Aussatz'; ÕS 1980: 507 pidal 'pidalitõbi';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 spit(t)âl; spet(t)âl, spettâl 'Pflegehaus für Alte, Kranke, Arme, Siechen-, Leprosenhaus; Aussatz, lepra; Schimpwort auf einen Nichtznutz'; Schiller-Lübben spetâl, spittâl, spettel, spittel 'Kranken-, Siechenhaus'; MND HW III spētâl, spettâl, spittâl (spital, -ael) 'Hospital, Siechenhaus, spez. für Aussätzige, Leprosenhaus; Armenhaus; Aussatz, Lepra'
• Käsitlused: < kasks ~ asks spit(t)âl, spetâl 'Hospital, Lepra' (EEW 1982: 2007); < kasks spit(t)âl (Raun 1982: 120); < kasks spittâl 'Kranken-, Siechenhaus' (Ariste 1963: 100; Raag 1987: 324); < kasks spetâl, spittâl (Liin 1964: 58); < asks spetāl, spittāl 'haigemaja; leepra' (EES 2012: 364)
• Läti keel: spitãļi Aussatz, Würmer in alten Wunden, ein fressender Schade < mnd. spittāl 'Aussatz (lepra)' (Sehwers 1953: 116); spitāli Aussatz, Würmer in alten Wunden, fressender Schade < mnd. spittâl (neben spētâl) 'Aussatz, Lepra' (Jordan 1995: 93); lepra, spitālība pidalitõbi (LELS 2012: 311);
• Sugulaskeeled: sm pitaali [1787 pitalitauti] lepra / Aussatz, Lepra, Syphilis < mrts spital(i) 'spitaali, sairaala, et. spitaalisia varten' (‹‹ lad hospitale) (SSA 2: 377; SKES: 580); sm spitaali (Agr) lepra / Lepra < mrts spitali (‹‹ lad hospitale 'hoitola, sairaala') (SSA 3: 206); sm hospitaali [1638] sairaala, mielisairaala / Krankenhaus, Irrenanstalt < mrts hospidal (‹ sks hospital 'sairaala, turvakodi') (SSA 1: 174); lv spitàliʙ, spit̆tàliʙ Lepra, Aussatz < lt spitalība (Kettunen 1938: 379); lv sūr-te’b pidalitõbi; lepra, spitālība (LELS 2012: 311)

pill2, pilli 'võll, telg; ankruvinn' < kasks spille 'Spille, Spindel'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 239) Kistawars 'Spille'; (Göseken 1660: 565) pilli kaihl 'Hals an der Mühlen Spille'; (Helle 1732: 157) pil 'die Spille oder Eisen in der Mühl-Rads-Welle'; (Hupel 1780: 242) pil, -li r., d. 'Spille am Mühlrad'
• Murded: pill, `pilli 'ankruvinn' Jõe; pil´l (-ll), pilli Sa Hi Khn Hää; spill, spilli Ris JõeK (EKI MK; EMS VII: 475); pill, `pilli 'veskivõll' VNg Lüg Jõh; pill, pilli (-l´l-) S Vig Var Khn Aud Tor Saa Nis Juu VJg I KJn M Ran Ote San Har Plv (EKI MK; EMS VII: 476)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 902 pil´l´, pil´l´i 'Spille, Spindel (im Mühlenrade oder Mühlstein), Welle, Rolle im Weberschiffchen'; Wiedemann 1893: 817 pil´l´, pil´l´i 'Spille, Spindel (im Mühlenrade oder Mühlstein), Welle, Rolle im Weberschiffchen'; Wiedemann 1869: 880 pel´l´, pel´l´i 'Spille, Ankerwinde'; Wiedemann 1893: 799 pel´l´, pel´l´i 'Spille, Ankerwinde'; ÕS 1980: 513 pill '(ankru)peli';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 spille 'Spindel; jede Walze, Winde, Welle'; Schiller-Lübben spille 'Spindel; jede Walze, Winde, z. B. Ankerspille, die Spindel oder Mühleisen, Drehungsaxe für die oberen Mühlsteine'; MND HW III spille 'Spindel; Mühleisen, Drehungsachse für den oberen Mühlstein; Winde, Vorrichtung zum Heben oder Fortbewegen von Lasten; Schiffswinde, Ankerspill'
• Käsitlused: < sks Spille ~ kasks spille (EEW 1982: 2053); < kasks spille 'Spindel, Winde' (GMust 1948: 32, 86); < kasks spille 'võll, telg' (Liin 1964: 51; EES 2012: 370)
• Läti keel: lt † spil̃va Spille, woran die Ankerkette befestigt ist (Sehwers 1918: 159); lt spille womit man ein Netz aus dem Wasser zieht oder womit man etwas Schweres emporhebt < mnd. spille 'Winde, Vorrichtung zum Heben oder Fortbewegen von Lasten' (Sehwers 1953: 116; Jordan 1995: 93); lt (eñkura) spil̃va die Ankerwinde, Spille, woran die Ankerkette befestigt ist < mnd. spille 'Winde' (Sehwers 1953: 116);
• Sugulaskeeled: lv spīla Ankerwinde < kasks spille (Kettunen 1938: 379); lv spīla peli, vints; vinča (LELS 2012: 302)

punt, pundi 'kimp' < kasks bunt, sks Bund

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 210) Wicht /u 'Bündlein (manipilus)'
• Murded: punt, `pundi 'kimp, kahl; kobar; salk' R(`pundi Vai); pun´t, pundi Pha Pöi Emm L Kei Juu Pee VJg I Äks VlPõ Trv Hls T Krl Har Rõu Räp Lei Lut; punt, punda Vll (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 986 pun´t, pun´di (P) 'Bund, Bündel (bes. von Flachs, Stroh)'; Wiedemann 1893: 895 pun´t, pun´di (P) 'Bund, Bündel (bes. von Flachs, Stroh)'; EÕS 1930: 862 punt 'linu (Knocke); võtmeid (Bund)'; ÕS 1980: 548 punt 'kimp, salk'; Tuksam 1939: 176 Bund 'kimp, neos';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 bunt 'Bund, Bündel'; MND HW I bunt 'Bund, Verbindung, Bündnis; Bündel, das Zusammengebundene'; Hupel 1795: 39 Bund 'heißt alles was gebunden ist, z.B. ein Rogenbund st. Garbe, ein Bund Langstroh st. Schütte, ein Strauchbund st. Welle'
• Käsitlused: < sks Bund (EEW 1982: 2234); < kasks bunt (Raun 1982: 131); < asks bunt, buntwerk 'karusnahad' ~ sks Bund 'kubu, viht, kimp' 392 (EES 2012); < sks Bund 'kimp, kubu' (EKS 2019)
• Läti keel: lt *buñte Bund < mnd. bunt (Sehwers 1918: 145); lt buñte Bündel < mnd. bunt 'Bündel' (Sehwers 1953: 21); bunte, bunts Bund, Bündel < mnd. bunt (Jordan 1995: 58);
• Sugulaskeeled: sm puntti nippu, paketti, pakka, käärö / Bündel, Packet, Pack(en) < rts bund 'kimppu, tukku, mytty; lankamitta' (‹ kasks bunt, bund) (SSA 2: 429); lv bun̄´t̀ Bund (Kettunen 1938: 31); lv buņţ punt, kimp; saišķis, kūlītis, bunte (LELS 2012: 51)

ramm, rammi 'maasse tagumise vahend' < kasks ramme 'Ramme'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: ramm, rammi Pär Khn Hää Trv Rõn (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1020 ramm, rammi 'Ramme'; Wiedemann 1893: 924 ramm, rammi 'Ramme'; pl. rammid 'eingerammte Pfähle'; ÕS 1980: 573 ramm '(sissetagumis-, kinnitampimisvahend)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben ramme 'Ramme; Sturmbock'; MND HW II: 2 ramme 'Gerät z. B. zum Eintreiben von Pfählen oder Einreißen von Mauerwerk, Ramme'
• Käsitlused: < sks Ramme (EEW 1982: 2406); < kasks ramme (Raun 1982: 139); < asks ramme ~ sks Ramme 'ramm' (EES 2012: 417-418)
• Läti keel: lt rams, rama ein Klotz, womit man Pfähle eintreibt < dt. Ramm, Ramme 'senkrecht fallender Balken zum Einstoßen von Pfählen' (Sehwers 1953: 98); lt rams Klotz, womit man Pfähle eintreibt < mnd. ramme (Jordan 1995: 84);
• Sugulaskeeled: lv ra’m Ramme < sks (Kettunen 1938: 329); lv ra'm ramm; bliete (LELS 2012: 263)
• Vt rammima

rant, randi '(talla)äär, serv' < kasks rant, sks Rand

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 293; 214) Witsaga wanna Taalder 'Der Rand um eine Müntze'; Särwe / Sörwe 'Der Rand am Geschirr'; (Hupel 1780: 448) äär r., weer d. 'Rand'; wits r. d. 'Rand an Münzen, und um Korallen'; parras r. 'Rand am Grabe'; sörw, särwe r.; kerre, huul d. 'Rand am Gefäß'; uur, huurde r., d. 'der unterste Rand an Gefäßen'
• Murded: rant, `randi R(`ranti Vai); ran´t, randi (-n´-) S Lä Saa Juu KuuK Jä Kad VJg Kod Plt KJn Trv Krk Puh Ote V; kran´t, kran´di Jäm Plt; pran´t, pran´di Vig (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1022 ran´t, ran´i 'Rand'; Wiedemann 1893: 926 ran´t, ran´i 'Rand'; ÕS 1980: 574 rant 'serv, äär, ääris';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 rant 'Rand, Umfang, Kreis'; MND HW II: 2 rant (Pl. rande) 'Einfassung (an Kleidungsstücken oder Schuhen); Beschlag des Schildes; obere Begrenzung eines Gefäßes'
• Käsitlused: < kasks rant 'Rand', vrd sks Rand (EEW 1982: 2413); < kasks rant (Raun 1982: 139); < asks rant ~ sks Rand 'äär, serv; ääris' (EES 2012: 419)
• Läti keel: lt † rañte Rand, Kante < mnd. rant 'Rand' (Sehwers 1953: 98);
• Sugulaskeeled: sm rantu [1787] raita, juova, viiru; kengän reunos / Streifen (z. B. im Stoff), Keder (am Schuh) < mrts rand 'reuna, reunus; laita; juova, raita; kengän reunos'; is rantti kengän (pohjan) reunos; krj rantu raita < sm; krj rantta, rant(t)u (kengän) reunos < vn рант; lv rānta kolo, juova, viiru < lt (‹ ee) (SSA 3: 48); lv rānt̆ta kerbe, strich, streifen < lt ranta (Kettunen 1938: 331)

riivima, (ma) riivin 'hõõruma, hööveldama' < kasks rîven 'reiben'

• Esmamaining: Lithander 1781
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 232) höhrema 'reiben'; (Lithander 1781: 517) Riwi se koldne koor 6 Sitroni peält riwi rauaga ärra; wotta igga Sitroni peäle 2 lussika täit riwitud Sukrut
• Murded: `riivima Kuu Lüg Vai Khk Vll Muh Rei Mär Kir Kse Tõs Hää Saa Juu JMd Ann VJg Sim Iis Trm Lai Plt; `riiv´mä (-me) KJn Nõo Ote Rõn V; `riimmä (-me) San; `kriivmä TLä; `riimima Mar (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1064 rīwima, -in 'reiben, (an)streifen'; Wiedemann 1893: 964 rīwima, -in 'reiben, (an)streifen'; ÕS 1980: 592 riivima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 riven 'reiben, zerreiben'; wriven 'reiben, wischen, scheuern, schleifen; zerreiben, mahlen'; Schiller-Lübben riven 'reiben'; MND HW II: 2 riven 'mit Druck über etwas hinfahren, reiben; einreiben; zerkleiner, zerreiben'
• Käsitlused: < kasks rîven (EEW 1982: 2485; SSA 3: 77); < kasks riven 'hõõruma' (Raun 1982: 142); < asks riven, wriven 'hõõruma, riivima' (EES 2012: 428)
• Läti keel: lt rĩvêt reiben < mnd. rīven 'reiben' (Sehwers 1918: 157; Sehwers 1953: 102); rīvēt reiben < mnd. riven (Jordan 1995: 85);
• Sugulaskeeled: sm riivata [1880] raastaa / reiben (esim. perunoita), raspeln (z.B. Kartoffeln) < mrts riva 'raastaa' (SSA 3: 77; SKES: 794); lv rīvə̑ zerreiben, reiben < kasks riven (Kettunen 1938: 342); lv rīvõ riivida; rīvēt (LELS 2012: 271)
• Vt riiv

ring, ringi 'ring, sõõr' < kasks rink 'Ring'

• Esmamaining: Laulo-Ramat 1721
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 232) Sörmuß /e 'Ring'; (Göseken 1660: 295) Röngas 'Ring'; (Laulo-Ramat 1727) •Pat! Oh, kuida olled sinna Raskem koorm kui kiwwiring!; (Hupel 1780: 257) ring, -i r. 'der Kreis'; (Hupel 1818: 206) ring od. rink, -i od. -o r. 'Kreis, Zirkel'; (Lunin 1853: 159) ring r. 'кругло'
• Murded: ring, `ringi R; ring, ringi S(rink, ringi Mus Kaa Muh); rink (ring), ringi L; ring, ringi Ris Juu JMd Koe Kad Iis Ksi Lai Plt KJn SJn M TLä San Krl Rõu Vas Lei (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1057 riṅk, riṅgi 'Ring, Kreis'; Wiedemann 1893: 958 riṅk, riṅgi (riṅg) 'Ring, Kreis'; ÕS 1980: 592 ring;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rink 'Ring; Kreis'; MND HW II: 2 rinc, Pl. ringe 'Reif, Ring; geflochtener oder gebundener Ring; Kreis'
• Käsitlused: < kasks... ~ sks... ~ ? rts... (EEW 1982: 2493); < sks Ring (SKES: 801; Raun 1982: 143); < asks rink 'ring, sõõr' (EES 2012: 429)
• Läti keel: lt riņ̃ķis Kreis, Umkreis, Umweg, Ring < mnd. rink 'Ring; Kreis, Umkreis, Umfang' (Sehwers 1918: 24, 157; Sehwers 1953: 101); riņķis Ring; Pfortenring; Kreis, Umkreis < mnd. rink 'Ring, z.B. Fingerring, Türring; Kreis, Umkreis, Umfang' (Jordan 1995: 85);
• Sugulaskeeled: sm rinki [1625 rinkimuuri 'ympärysmuuri'] 'ympyrä, kehä, (piiri)tanssi; vanne / Kreis, Ringelreigen; Felge' < rts ring 'piiri, kehä; rengas; sormus' (SSA 3: 79; SKES: 801-802); is rinki piiri; krj rinki kehä, piiri(tanssi) < sm (SSA 3: 79); lv riŋ̄`k Ring, Kreis < kasks rink (Kettunen 1938: 338); rink ring, sõõr; aplis, riņķis (LELS 2012: 269)

teljed, pl. teljed 'kangaspuud' < kasks stelle, stel 'Gestell'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 282) telle d. 'der Weberstuhl'; tellid r. 'der Weberstuhl (Pl.)'; (Hupel 1818: 244) tellid pl. r., telli od. telle d. 'Weberstuhl'
• Murded: `teljed Hlj Lüg Jõh Vai; `tellid VNg; tellid (-l´l-) Sa Pär Vän Juu Tür; tel´led Vll L K; teljed Muh Rei Var HJn KuuK JJn I; tel´le M; `telle (-l´l-) T Urv Krl Har Plv Räp (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1263 tel´g, tel´je (tele), telle (SO) 'Webstuhl'; tel´l´, pl. tel´l´id 'der deutsche Webstuhl'; Wiedemann 1893: 1143 tel´g, tel´jed, telled (SO) 'Webstuhl'; tel´l´, pl. tel´l´id 'der deutsche Webstuhl'; ÕS 1980: 704 telg, telje; teljed 'mitm. kangaspuud';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 stel, stelle 'Gestell, z.B. des Wagens; Webestuhl, Baugerüst'; Schiller-Lübben stelle, stel 'Gestell, z.B. des Wagens, bes. Webergestell'; MND HW III stel(le) 'Gestell des Webstuhls'
• Käsitlused: < kasks stelle, stel (Ariste 1930: 9-10; EEW 1982: 3122; Raag 1987: 324; EES 2012: 522; EKS 2019)
• Läti keel: lt stel̃les, strel̃les [1638 Stelles] Webstuhl < mnd. stel, stelle 'Webstuhl' (Sehwers 1918: 55, 96, 160; Sehwers 1953: 120); stelles (pl.) Gestell, Webstuhl < mnd. stel(le) 'Gestell des Webstuhls' (Jordan 1995: 95);
• Sugulaskeeled: sm tellit [1886] kangaspuut / Webstuhl < rts ställ 'teline, alusta; kangaspuut' (‹ kasks stelle 'teline, alusta; kangaspuut') (SSA 3: 281)

tonn, tonni 'tünn' < kasks tonne, sks Tonne

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 242) Pütt /o 'Tonne'
• Murded: ton´n, tonni '(väike) tünn; vaat' Sa Muh L Ris Juu Äks VlPõ M Ote San (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1294 ton´n´, ton´n´i 'Tonne'; Wiedemann 1893: 1171 ton´n´, ton´n´i 'Tonne'; ÕS 1980: 718 tonn 'murd. tünn';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 tunne, tonne 'Tonne; Seetonne zur Markierung des Fahrwassers'; Schiller-Lübben tunne, tonne 'Tonne'; Schleswig-Holstein Tonn, Tunn, Tünn 'Tonne (T. als a) Flüssigkeitsmaß, bes. für Bier, ca 30 l.; b) Hohlmaß für Getreide, Kartoffeln, rund 200 Pfund; c) Flächenmaß für ein Stück Land, das mit einer Tonne Korn besät werden kann)'
• Käsitlused: < kasks tonne (Viires 1960: 102; Ariste 1972: 96); < kasks tonne ~ sks Tonne (EEW 1982: 3223; EES 2012: 537)
• Sugulaskeeled: lv toń̄k̆ki Tonne, Tönnchen < sks Tonne (Kettunen 1938: 427)
• Vrd tünn

trell, trelli (hrl pl) 'võre, aknavarb' < kasks trallie 'Gitterwerk'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 667-668) trellit 'geschrenck'; trellit ette pantut 'Gegittert'; trelli kapp (säilituskapp) 'tresur (respositorium)'; trellitut 'Gegittert'; (Virginius 1687-1690) teggi selle Altarille Trellit, Wörko wiisi, Waskest; (Vestring 1720-1730: 255) Trallid 'Gegitter am Fenster'; (Helle 1732: 191) trellid 'Gegitter vorm Fenster'; (Piibel 1739) emma wahhis aknast ja karjus trellist läbbi; (Hupel 1780: 288) trallid r. (auch trellid) 'Fenstergitter'; (Hupel 1818: 252) trel, -li r. d. 'Drell; Gitter, Gegitter'; (Lunin 1853: 199) trel, -li r. d. 'дрель; рѣшетка'
• Murded: trell, `trelli 'metallist (akna)varb' Kuu VNg Vai Jäm Rei Mar Mär Kse Ris Juu Kos JMd Koe VJg Trm Kod Plt Puh San Krl; rel´l, relli Khk Vll Tor Hää KJn Trv Hls (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1319, 1321 tral´l´, pl. tral´l´id 'Fenstergitter, ”Traljen”'; trel´l´, trel´l´i 'Gitter' = traĺĺ; Wiedemann 1893: 1194, 1195 tral´l´, pl. tral´l´id 'Fenstergitter, ”Traljen”'; trel´l´, trel´l´i (rel´l´) 'Gitter' = traĺĺ; ÕS 1980: 725 trell, haril. mitm. trellid;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 trallie 'Gitter'; Schiller-Lübben tral(l)ie 'Gitter'; Schleswig-Holstein Trall (tral), pl. Trallen, Trallj 'Gitterstab, Leitersprosse (auch am Wagen)'; mnd. trallie; altfranz. traille 'Gitterwerk'
• Käsitlused: < kasks trallie (EEW 1982: 3266; Raun 1982: 181); < asks trallje '(Fenster)Gitter, Traljen' (‹ lad tralia 'Gitterwerk') (GMust 1948: 94); < kasks tral(l)ie (Liin 1964: 52; EES 2012: 544)
• Läti keel: lt *tral̃liņi, trel̃liņi, strel̃liņi [1638 Strelles] Gegitter, Geländer < mnd. trallie (Sehwers 1918: 42, 98, 163); lt tral̃liņi, trel̃liņi, strel̃liņi Gegitter, Geländer < nd. trallingen 'Gitter' (Sehwers 1953: 144); traliņi Gegitter, Geländer < mnd. tral(l)ie 'Gitter' (Jordan 1995: 103);
• Sugulaskeeled: sm ralli, tralli irrallinen säleikko, ritilä (esim. veneen pohjalla, portaiden edessä; hellan rengas / Rost (z. B. auf dem Bootsboden, als Fußabtreter); Herdring < rts trall 'ritilä, ristikki, säleikko' (SSA 3: 45)

vaader|pass, -passi 'vesilood' < kasks waterpas Wasserwaage

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 280) waterpas, -si r. d. 'Wasserpaß'; (Lunin 1853: 225) waterpas, -si r. d. 'ватерпасъ'
• Murded: `vaaderpass, -i VNg Lüg; vaaderpass, -passi Hi; vaaderpass´s, -passi Sa Muh T V(`vaadõr-); vaaderpas´s, -pas´si 'vesilood' L Ha VMr I VlPõ M (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1463, 1466 wāder-pas´s´, pas´s´i = wāter-pas´s´; wāter-pas´s´, pas´s´i 'Wasserwage'; Wiedemann 1893: 1322, 1325 wāder-pas´s´, pas´s´i = wāter-pas´s´; wāter-pas´s´, pas´s´i 'Wasserwage'; ÕS 1980: 761 vaaderpass 'vesilood';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 water 'Wasser'; pas 'ein bestimtes Mass, Mal (z. B. Normalmass eines Wasserstandes, der Ladungsfähigkeit oder des Tiefganges eines Schiffes, am Trinkglase markierte Abschnitte desselben, daher pasglas)'; MND HW II: 2 pas, pās (paes) 'Längenmaß: Durchgang, Durchreise; Weg, Richtung; Ort, Stelle; als Maßangabe: Ladelinie, Ladekapazität eines Schiffes, Menge zwischen zwei auf einem Trinkglas angebrachten Markierungen; rechtes Maß, Angemessenheit, dem richtigen Maß entsprechend'
• Käsitlused: < asks wâterpass ~ rts vaterpass (EEW 1982: 3598); < asks wâterpass (Raun 1982: 194); < asks waterpass 'Wasserwage, Nivelle' (GMust 1948: 66, 95); < asks waterpas 'vesilood' (EES 2012: 582; EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm vaateri (vaaterpassi) vesivaaka / Wasserwage; is vatterpassi vesivaaka; krj vaterpoassa; vdj vaterpassi < vn ватерпас (‹ hol waterpas) (SSA 3: 387); sm vatupassi [1797] vesivaaka / Wasserwaage < rts vat(t)upass (‹ kasks, hol waterpas) (SSA 3: 419)