[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

almus, almuse '(kerjusele antav) armuand' < kasks almuse, almose 'Almosen'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 283) Almo∫si 'Allmosen'
• Murded: almus Rid Ris Kad VJg Lai; almuss Hls; `almus R (EMS I: 293)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 29 almus, almuse (armus) 'Opfergabe, Geschenk, Almosen'; Wiedemann 1893: 26 almus, almuse (armus) 'Opfergabe, Geschenk, Almosen'; ÕS 1980: 39 almus 'armuand';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 almese, -misse, alle-misse 'Almosen; Scheibe Brot (erst als Teller, Serviette, gebraucht und dann den Armen gegeben)'; Schiller-Lübben almese, almisse, allemisse 'Almosen; eine Scheibe Brot, die bei Tische erst als Teller gebraucht und hernach den Armen gegeben ward'; MND HW I ā̆lmisse (almese, almose, almuse, almusie) 'fromme Stiftung, Spende';
• Käsitlused: < sks Almosen (EEW 1982: 64; SSA 1: 70-71); < kasks almese (Raun 1982: 3); < asks halmosen ~ sks Almosen (EES 2012: 49); < asks almese 'almus' (EKS 2019)
• Läti keel: lt almuoza Almosen (Sehwers 1953: 2);
• Sugulaskeeled: sm almu [1642] pyytäjän, köyhän avustus / Almosen < mrts almosa (‹ küsks alamuosan) (SSA 1: 70); lvS almad (pl.) Almosen (SLW 2009: 44)

alp, albi 'edev, edvistav; (rumal)uhke, narr' < kasks alver, alwer 'töricht, dumm', sks albern 'närrisch'

• Esmamaining: Kullamaa 1524
• Vana kirjakeel: (Kullamaa 1524: 136)? Albi Peter;? Halbi Peter; (Hornung 1693: 28) Halp, Halbi / Acc. pl. Halpa 'ein Quackkelhaffter Mensch'; (Vestring 1720-1730: 32) Halp 'Närrisch (Reval)'; Halpima 'Narrisch thun (Reval)'; (Helle 1732: 91) halp 'närrisch'; halpima 'närrisch thun'; (Helle 1732: 347) Mis sa halbiga teed 'Was kann man mit dem Narren anfangen'; (Hupel 1780: 152) halp, -i (auch: alp)r. 'närrisch'; (Lunin 1853: 13) alp, -i 'глупый, дурацкiй'
• Murded: al´p L K I M T; alp S; `alpi R; hal´p V (EMS I: 293-294)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 30 hal´p, hal´bi 'albern, närrisch'; hilbu-hal´p 'Putznärrin'; hal´plane, -ze '= hal´p'; Wiedemann 1893: 26 hal´p, hal´bi (hal´plane) 'albern, närrisch'; hilbu-hal´p 'Putznärrin'; ÕS 1980: 39 alp;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben alf '(böser) Geist, Elf'; MND HW I *alf, alp 'böser Geist'; *alver, alvern, alwer 'töricht, dumm';
• Käsitlused: < vrd sks albern ~ ee deskr (EEW 1982: 62); < vrd asks alf '(alp naisisik)' (Raun 1982: 4); < ee deskr (EES 2012: 49)
• Läti keel: lt alveris ein Ausgelassener, Alberner < mnd. alver, alwer 'einfältig, albern, töricht, dumm' (Sehwers 1953: 2); alveris ein Ausgelassener, Alberner < mnd. alver 'töricht, dumm' (Jordan 1995: 53);
• Sugulaskeeled: lv ǭlpatõks alp, narr; āksts; ǭlpatõ alpida, narrida; ākstīties (LELS 2012: 217)

amm, amme '(võõra) lapse imetaja' < kasks amme 'Amme'

• Esmamaining: Stahl LS I 1641
• Vana kirjakeel: (Stahl LS I 1641: 10) ammit ∫e∫t pöha∫t ri∫ti Kircku∫t 'Seugammen der Kirchen'; (Gutslaff 1647-1657: 100) ninck temma Amme; (Göseken 1660: 315) Amm 'Saugend Weib (Saug Amme)'; (Virginius 1687-1690) sis surri Tebora, Rebekka Am, nink mattetti maha Petelis; (Hornung 1693: 32) Am, Amme 'eine Amme'; (Helle 1732: 86, 321) am 'die Amme'; (Hupel 1766: 156) Kui lapse emma, ehk se naene kes emma assemel on, se am, ennast wihhastab; (Hupel 1780: 142) am, amme r., d. 'die Amme'; (Lunin 1853: 13) am, amme r. d. 'кормилица'
• Murded: amm R eP V(aḿm Vas); amme Kse Tõs VJg KJn Hel (EMS I: 324)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 33 amm, amme 'Amm'; Wiedemann 1893: 29 amm, amme 'Amm'; ÕS 1980: 42 amm 'lapse imetaja';
• Saksa leksikonid: MND HW I amme 'Amme';
• Käsitlused: < sks Amme ~ kasks amme (EEW 1982: 70); < kasks amme 'Amme' (Raun 1982: 4; Ariste 1963: 88; Liin 1964: 54; Ariste 1972: 94; EES 2012: 50); < sks Amme (SSA 1: 73)
• Läti keel: lt a͠mma, a͠mba, e͠mba, e͠mma [1638 Amba, Amma] Amme (Sehwers 1918: 25, 87, 141; Sehwers 1953: 2, 31);
• Sugulaskeeled: sm amma [Agr] lapselle hankittu vieras imettäjä; lapsenhoitaja / Amme; Kinderpflegerin < rts amma; vrd mrts amma 'imettäjä, lapsenhoitaja ‹ asks amme (SSA 1: 73); lvS ämm, äm Amme (SLW 2009: 228); lv äm̄ Amme (Kettunen 1938: 513); äm amm; zīdītāja (LELS 2012: 41)

andel, andeli 'käepide' < asks handel 'Hantel'

• Murded: `andel(i) 'ankruvinna, kaevupööra vms osa' Kuu VNg Vai; andel Emm; pl. `andled Hää; `ang͔el Rei Khn(-õl); (EMS I: 342)
• Käsitlused: < asks, hol handel 'Hantel' (Vaba 2016: 253)
• Sugulaskeeled: vdj anteli (ankru)vinna ehk -peli käepide (VKS: 132)

ankur1, ankru 'laevaankur' < kasks anker, rts ankare 'Anker'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 43) Ancker; Plicht Anker 'peaankur'; (Müller 1600/2007: 712) se eike Plicht Anker ollema (05.09.1606); (Gutslaff 1648-1656) wötsit neiht Anckrit ülles, n. lezit merre pähle; (Göseken 1660: 283) Ancker, -i 'Ancker'; (Göseken 1660: 316) Anckri köis 'Ancker Seil'; (VT 1686) nink heidiwä nelli Ankrid wälja Laiwa takkast; (Helle 1732: 86) ankur, -kro, -urt 'der Ancker'; (Hupel 1780: 142) ank|er, -ri d. 'der Anker'; ankri, ankri d. 'der Anker'; ank|ur, -ro r. 'der Anker'; (Lunin 1853: 14) anker, -kri r. d. 'якорь'
• Murded: `ankur R eP M; anku|r, -r´ V(`ankro, `an´kri Räp); `ankur, -i R (EMS I: 368)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 41 aṅkur, aṅkru; aṅker, aṅkri 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; aṅkri, aṅkri (d) '= aṅkur'; Wiedemann 1893: 36 aṅkur, aṅkru; aṅker, aṅkri 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; ÕS 1980: 46 ankur 'teatud kinnitusvahend'; Tuksam 1939: 48 Anker 'ankur';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 anker 'Anker'; anker-balke, anker-holt 'Anker halter'; Schiller-Lübben anker 'Anker'; MND HW I anker (z.B. bôch-, esping-, plicht-, krǖceanker) 'Anker';
• Käsitlused: < rts ankare, sks Anker (EEW 1982: 79-80); < germ, vrd kasks anker (Raun 1982: 4); < alggerm, vrd v-ingl ancor, asks anker, rts ankare (EES 2012: 51); < vrd kasks anker, rts ankar (‹ lad ancora) (GMust 1948: 30, 74); < kasks anker (Ariste 1940: 6; Liin 1964: 49)
• Läti keel: lt eñkurs [1638 Anckurs] Anker < mnd. anker (Sehwers 1918: 87, 147); añkurs, eñkurs Anker < mnd. anker 'Anker' (Sehwers 1953: 3, 32; Jordan 1995: 61); lt enkurojums ankurdus; enkurskrūve ankur(dus)polt (ELS 2015: 46);
• Sugulaskeeled: sm ankkuri [Agr] (aluksen) kiinnityslaite / Anker < germ, vrd mrts ankar(e), kasks anker, sks Anker (‹ lad ‹ kr) (SKES: 19; SSA 1: 76); sm ankkuri [Agr] < rts ankare (Häkkinen 2004: 54); is aŋkkuri; krj ankkuri; vdj aŋkkuri < sm ankkuri (SSA 1: 76); vdj aŋkkuri; jaakkari, jaakkori ankur; якорь (VKS: 131, 306); lvS aŋker Anker (SLW 2009: 46); lv āŋk̆kaŕ, āŋk̆kə̑r Anker (Kettunen 1938: 19); ānkaŗ ankur; enkurs (LELS 2012: 31); lv ānkaŗ anchor < rts ankare (‹ vrts ankar) (Grünthal 2015: 122); lvS anker anchor < kasks anker (Grünthal 2015: 123)

ankur2, ankru 'puunõu; vedelikumõõt' < kasks anker, vrd sks Anker

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 464) wijhna oem 'weinfas'; (Hupel 1780: 142) ankur, -kro r. 'der Anker'; anker, -kri r. 'der Anker'; (Lithander 1781: 652) Kuida marja-wina ehk wee tarwis jöhwi riet peab ankrude sisse seädma; (Hupel 1818: 26) ankur, ankro r. d.; anker, ankri r. d. 'Anker, Schiffsanker; kleines Fäßchen'; (Lunin 1853: 14) ankur, ankro r. d.; anker, ankri r. d. 'якорь; маленькiй боченокъ'
• Murded: `ankur Lüg eP(`ankor MMg); `ankur M TLä; `ankru T V(`hankri Plv); `ank|ur, -ri Lüg Vai; `ankuri- Kuu Jõh (EMS I: 367-368)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 41 aṅkur, aṅkru 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; aṅker, aṅkri '= aṅkur'; aṅkri, aṅkri (d) '= aṅkur'; Wiedemann 1893: 36 aṅkur, aṅkuri (aṅker, aṅkri) 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; aṅkri, aṅkri (d) = aṅkur; ÕS 1980: 46 ankur '(väheldane) vaadikujuline puunõu; endisaegne vedelikumõõt';
• Saksa leksikonid: Niedersächsisches anker 'Flüssigkeitsmaß, 30-40 l enthaltend; Gefäß, aus dem man Bier trinkt';
• Käsitlused: < rts ankare ~ kasks anker ~ sks Anker (EEW 1982: 80; EES 2012: 51); < kasks anker 'Anker' (Viires 1960: 102; EKS 2019); < ? sks Anker (SSA 1: 76)
• Läti keel: lt eñkurs Anker < mnd. anker (Sehwers 1918: 147); enkurs Anker (als Flüssigkeitsmaß) < mnd. anker 'Anker' (Jordan 1995: 62);
• Sugulaskeeled: sm ankkuri [1738] vanha vetomitta (n. 40 l), pieni tynnyri / altes Hohlmaß (ca 40 l), kleines Faß < rts ankare (‹ asks ‹ lad) (SSA 1: 76); sm ankkuri Flüssigkeitsmaß; Holzgefäß < vrd sm ankkuri 'Anker' (kein nd. Lehnwort) (Bentlin 2008: 62)

anskop, anskopi 'tiislit ja range ühendav rihm' < kasks halskoppel 'Halskoppel'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: an(t)skopp eP(`altskop Vig); antskoppi Lüg Jõh; kantskopp Sim Vas; antskoppel VNg Juu; altkoppel Juu; aleskoppel Rei (EMS I: 372); antskapid ~ antskopi rihmad 'rinnused, hobuse rinnarihmad' Puh (Saareste I: 191)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 39 ans-kapid, -kapide (O) 'Brustriemen (am Anspann der Pferde)'; Wiedemann 1893: 34 ans-kapid, -kapide (O) 'Brustriemen (am Anspann der Pferde)'; Wiedemann 1869: 31 hals-kopel, pl. hals-koplid (D) 'Deichselhalter'; Wiedemann 1893: 26 hals-kopel, pl. hals-koplid (D) 'Deichselhalter';
• Saksa leksikonid: MND HW I halskoppel 'Halskoppel, Teil des Geschirrs, breiter Riemen der dem Pferde um den Hals gelegt wird';
• Käsitlused: < ... (EEW 1982: 81); < asks halskoppel ~ sks Halskoppel 'kaelarihm' (EES 2012: 51); < asks halskoppel ~ sks Halskoppel (Viires 1974: 248)
• Läti keel: lt añckapele Halskoppel < nd. halskoppel, halskappeln 'Riemen mit Kette, die an ein Stück der Deichselspitze befestigt ist, um den Wagen beim Halten zu hemmen' (Sehwers 1953: 2-3)

apsat, apsati '(kinga)konts' < asks afsats, sks Absatz

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 15) absat, -i r. d. '(Schuh Absatz)'; (Lunin 1853: 5) absat, -i r. d. 'коблукъ (у сапога)'
• Murded: apsat L K Hls; `apsat(i) R; absat Hi L KPõ Iis Lai; aapsat Hi Lä Ris Kad; (a)apsak Khk Vig; apstükk Khk Rei (EMS I: 387)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 3 absat, -i; absati, absatime (pt) 'Absatz (am Schuh od. Stiefel)'; Wiedemann 1893: 2 absat, absati; absati, absatime (pt); absel, absli (D) (apsat) 'Absatz (am Schuh od. Stiefel)'; Saareste I: 710 neo apsat 'jalanõu konts'; ÕS 1980: 50 † apsat 'konts';
• Saksa leksikonid: MND HW I afsetten, absetzen 'Schuhe mit Absätzen versehen';
• Käsitlused: < asks afsats (EEW 1982: 85); < Erts appsat (SKES: 22); < asks afsats ~ sks Absatz (EES 2012: 52); < sks Absatz 'lõik, lõige; jalatsikonts' (EKS 2019)
• Läti keel: lt apzete Absatz (am Schuh) < nd. afsett 'Stiefelabsatz' (Sehwers 1953: 4);
• Sugulaskeeled: sm apsatti [1786] kengän tai saappaan korko / Absatz < rts appsat (‹ kasks; vrd sks Absatz) (SKES: 22; SSA 1: 80)

apteek, apteegi 'ravimite valmistamise ja müügi asutus' < kasks aptêke 'Apotheke'

• Esmamaining: Hupel 1766
• Vana kirjakeel: (Hupel 1766: 10) siis sa otsid wimati moisas ehk Apteke peält ehk weldskeritte käest abbi; (Hupel 1780: 143) apteek (r., d.) 'die Apotheke'; (Lunin 1853: 14) apteek, -e ~ -i r. d. 'аптека'
• Murded: `apteek ~ `aptek S Pä I T V; `aapteek ~ `aaptek L; `aptiik ~ `aptiek R Hls Ran Krl; `oaptek ~ `oaptik Ha; `(a)aptük Phl Kei; apt´eeka Se (EMS I: 388)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 43 aptēk, aptēki 'Apotheke'; Wiedemann 1893: 38 aptēk, aptēki 'Apotheke'; ÕS 1980: 50 apteek;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 abbeteke 'Apotheke'; Schiller-Lübben abbeteke, abteke, apoteke 'Apotheke'; MND HW I aptêke, abbetêke, abtêke, apotêke 'Apotheke';
• Käsitlused: < sks Apotheke (EEW 1982: 86); < asks apteek (Raun 1982: 5)
• Läti keel: lt aptiēķis [1638 Appteekis] Apotheke < mnd. abbetēke, abtēke (Sehwers 1918: 83, 142); lt aptiẽka, aptiẽķis Apotheke < mnd. aptēke 'Apotheke' (Sehwers 1953: 4);
• Sugulaskeeled: sm apteekki [1622] Apotheke < mrts apotek (‹ asks apoteke ‹ lad ‹ kr) (SSA 1: 80); lv aptē ̀k Apotheke (Kettunen 1938: 13); lv aptēk apteek; aptieka (LELS 2012: 33); vdj aptekki (VKS: 136)
• Vt apteeker

apteeker, apteekri 'apteegis töötav farmatseut' < kasks abtêker, ap(o)têker 'Apotheker'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) öhlje, kumb Apothekeri wercke perra seckatut om; (Göseken 1660: 283) Apoteckr 'Apotheker'; (Virginius 1687-1690) Nink teggi Pühha Salwi /--/ Apteekri Kunsti järrel; (Helle 1732: 308) apteekri ulits 'die Apothecker-Strasse'; (Hupel 1818: 26) apteeker, -kri r. d. 'Apotheker'; (Lunin 1853: 14) apteeker, -kri 'аптекарь'
• Murded: `apteeker ~ `aptieker ~ `aptiiker R eP M; `aptiikel TLä; `aptiigri ~ `aptiigre V (EMS I: 388)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 43 aptēker, aptēkri 'Apotheker'; Wiedemann 1893: 38 aptēker, aptēkri 'Apotheker'; ÕS 1980: 50 apteeker;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 abbeteker 'Apotheker'; Schiller-Lübben abbe-, appeteker, apotheker 'Apotheker'; MND HW I abbetêker, abtêker, ap(pe)têker, apotêker 'Apotheker, auch Gewürzhändler und -bereiter';
• Käsitlused: < sks Apotheker (EEW 1982: 86)
• Läti keel: lt aptiẽķeris [1638 Appteekers] Apotheker < mnd. apteker (Sehwers 1953: 4); aptiekārs (LELS 2012: 33);
• Sugulaskeeled: sm apteekkari [1637 apothecari] < mrts apotekare (‹ asks apotheker) (SKES: 22; SSA 1: 80); lv aptēk̆kə̑r Apotheker, Apotheke (Kettunen 1938: 13); lv aptēkõr apteeker; aptiekārs (LELS 2012: 33)
• Vt apteek

ass, assi '(vankri) telg' < asks asse 'Achse'

• Esmamaining: Helle 1732
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 206) Telg /e 'Achse (axis)'; (Vestring 1720-1730: 21) Ass 'Die Achse am Wagen (Reval)'; (Helle 1732: 87) as 'die Achse am Wagen'; (Piibel 1739) Ja need nelli rattast ollid pönade al ja rattaste assid jalla al; (Hupel 1780: 144) as, assi H. 'die Wagenachse'
• Murded: as´s Lä KPõ; ass Hi; `assi 'vankri (raud)telg' R (EMS I: 477-478); aks 'vankri telg, ass' Vig Kse Han Pä (EMS I: 235)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 55 as´s´, as´s´i 'Achse (am Wagen)'; Wiedemann 1893: 49 as´s´, as´s´i 'Achse mit einer Schraube'; ÕS 1980: 57 ass '(vankri) telg';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 asse 'Achse'; MND HW I asse 'Achse';
• Käsitlused: < lt ass 'die Achse des Rades, der Spule' (EEW 1982: 109); < eesti-liivi, vrd lt ass (Raun 1982: 5); < kasks asse 'Achse' (Haak 1976: 83; EES 2012: 54)
• Läti keel: lt ass ass / Achse (Kettunen 1938: 15);
• Sugulaskeeled: sm akseli [1637 axel] akselinpää, kappa / Achse < rts axel (SSA 1: 66); krj akšeli < rts axel (SKES: 14); lv aš́̄ Achse (Kettunen 1938: 15); lv aš telg, ass; ass; pūašrattõd puutelgedega vanker; kokasu rati (LELS 2012: 36, 254)

eesel, eesli 'hobusest väiksem veo- ja kandeloom (Equus asinus)' < kasks esel 'Esel'

• Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
• Vana kirjakeel: (Müller 1600/2007: 138) moito v̈x wöras Metzhobbone (30.01.1601) 'eesel'; (Stahl HHb II 1637: 8) ninck metzhobbone söi 'vnd Esel aß'; (Stahl HHb III 1638: 1) möhdawarse sahte teije öhe metzhobbo löidma 'bald werdet jhr ein Eselin finden'; (Gutslaff 1647-1657: 51) töpprat, Eselit, sullaset; EmmaEselit ninck kamelit; (Gutslaff 1647-1657: 84) kohrmaEselit; (Gutslaff 1647-1657: 180) ommi Eselite selgehe; ommalle Eselille; (Göseken 1660: 285) Esel, -i 'Esel'; (Göseken 1660: 322) Eseli hoidia (ajaja) 'Eseltreiber (Hüter)'; Eeseli nachk 'Esels-Haut/ (Fell)'; Eseli wijsi perrast '[Eselhaftig]'; Eseline (eesellik) 'Eselhaftig'; (Göseken 1660: 498) Metzhobbo 'Eselin'; Metzhobbone 'Esel'; (Vestring 1720-1730: 24) Eesel 'der Esel'; (Piibel 1739) töid leiba eeslide, ja kamelide, ja hobbo-eeslide selgas; (Hupel 1780: 147, 148) emma esel r., d. bl. 'Eselin'; esel r., d. 'der Esel'; (Lunin 1853: 20) esel, eesli r. d. 'оселъ'
• Murded: `eesel ~ `iesel eP; eesel ~ `iis(s)el M San; essel´ V; `ies(s)el R (EMS I: 579)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 120 ēzel, ēzli 'Esel'; ema-ēzel 'Eselin'; Wiedemann 1893: 108 ēzel, ēzli 'Esel'; ema-ēzel 'Eselin'; ÕS 1980: 97 eesel;
• Saksa leksikonid: MND HW I ēsel 'Esel; der Palmesel'
• Käsitlused: < sks Esel ~ kasks esel (EEW 1982: 160); < kasks esel (Raun 1982: 7); < kasks esel, essel 'Esel' (Liin 1964: 63); < asks esel, essel ~ sks Esel (EES 2012: 57)
• Läti keel: lt ẽzelis [1587 E∫els] Esel < mnd. esel (Sehwers 1918: 80, 147; Sehwers 1953: 34); ēzelis Esel < mnd. ēsel (Jordan 1995: 62);
• Sugulaskeeled: sm aasi [Agr] Equus asinus / Esel < mrts asni, asne (SSA 1: 49; Häkkinen 2004: 22); vdj ehsels eesel (kreevini murdes) (VKS: 194); lv ēziĺ, ēzə̑ĺ Esel < kasks esel (Kettunen 1938: 49); lv ēzõl eesel; ēzelis (LELS 2012: 60)

elevant, elevandi 'suurim maismaaloom (Elephantidae)' < kasks elefant 'Elephant'

• Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-1656) KeicKesugkust annumb Elephanti luihst; (Göseken 1660: 327) Elewant 'Elephant'; Elewanti Nenna 'Elephanten Rüssel'; Elewanti Luh 'Helfenbein'; (Göseken 1660: 577) pöddra kont (elevandiluu) 'Helffen Bein'; (Piibel 1739) Ja kunningas teggi sure aujärre elewanti luust; (Hupel 1780: 146) elewant, -i d. 'Elephant'; (Marpurg 1805: 18) ütte hirmus suurt Elewanti; (Lunin 1853: 18) elewant, -i r. d. 'слонъ'
• Murded: elevan´t K I TLä; elevant Hi; elivan´t L M; elivant R(ele|vand, -fant Vai); elivant Muh; eele-, eeli|van´t V; elle-, ille|van´t Sa(iilevan´t Khk) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 118 ēlewant, ēlewanti 'Elephant'; Wiedemann 1893: 94 *elewant, elewanti (ēlewant) 'Elephant'; ÕS 1980: 106 elevant;
• Saksa leksikonid: MND HW I elefant, elepant, elephant 'Elefant'; elpendêr 'Elefant'
• Käsitlused: < sks Elefant (‹ lad ‹ kr) (EEW 1982: 183); < kasks elefant (Raun 1982: 7); < kasks elefant, elephant 'Elefant' (Liin 1964: 63); < asks elefant ~ sks Elefant (EES 2012: 60)
• Läti keel: lt elefants [Glück 1689/1694: Elewanta] Elefant < mnd. elefant (Sehwers 1918: 87, 147); lt zilonis elevant (ELS 2015: 105);
• Sugulaskeeled: sm elefantti [1642 elephanti] Elefant < mrts elefant (‹‹ lad ‹ kr) (SSA 1: 102); vdj elewants elevant; слон (Kreevini) (VKS: 200); lv elefan̄t̀ Elefant (Kettunen 1938: 45); lv elefant elevant; zilonis (LELS 2012: 58)

eliting, elitingi 'roos (nahahaigus)' < kasks dat hillige dink 'Rotlauf, Rose'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 287) Jllitinck 'Heilig ding'; (Göseken 1660: 327) Jllitinck 'rose, morbus'; (Helle 1732: 99) illiting 'die Rose (erylipelas)'; (Hupel 1766: 58) kui on illiting, siis ei pea sa mitte selle nilbiga woidma; (Hupel 1780: 161) illiting, -i r. 'die Rose (Krankheit)'; (Hupel 1818: 42) helleting u. helliting r. d.; helleting u. helliting, -i r. 'Rose (Krankheit); Krebs selt.'; (Lunin 1853: 18, 26, 35) elleting r. d. 'рожа (болѣзнь)'; helleting r. d. 'рожа; ракъ (болѣзнь)'; illiting r. 'рожа (болѣзнь)'
• Murded: eliting Hi K(elliting Pil); eliding K I; (h)eleding Kuu; elisting MMg; iliding Ran (EMS I: 683); Obune oli eleting, ei sengä saa tie pääl soitada 'kartlik, peru' Kuu (EMS I: 683)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 104, 105, 126 heletiṅg, heletiṅgi, heletiṅgu 'Rose, Entzündung'; helitiṅg, helitiṅgi '= heletiṅg'; hilitiṅg, hilitiṅgi, hilitiṅgu '= heletiṅg'; Wiedemann 1893: 94 heletiṅg, heletiṅgi, heletiṅgu (helitiṅg, hilitiṅg) 'Rose, Entzündung'; ÕS 1980: 106 † eliting 'roos (nahahaigus)';
• Saksa leksikonid: MND HW I dat h.-ge [hillige ~ hellige] dinc 'mit starker Rötung, Entzündung verbundene Krankheit, Rotlauf, Rose'
• Käsitlused: < kasks dat hillich dink ~ ee hele- (EEW 1982: 184, 325); < kasks dat hillige dink 'Rotlauf, Rose' (Liin 1964: 58; Raag 1987: 322); < asks hillige dink 'punataud; roos' ~ sks heilige ding 'punataud' (EES 2012: 60)
• Läti keel: lt ilģes, ilģi alle Heiligen < mnd. hilgen 'die Heiligen' (Sehwers 1953: 41); iļģi die Geister der Verstorbenen, Fest zu Ehren der Manen < mnd. de hilligen 'die Heiligen' (Jordan 1995: 64)

essel|kopp, -kopi 'masti ja tengi ühenduskoht' < asks eselkop 'Eselskopf'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: esselkopp, essenkopp 'masti ja tenga ühenduskoht' Hi (EMS I: 816); eiselkop, eisenkop Emm; `eisenkopp Pöi Khn; eesenkopp Hää (EMS I: 635)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 114 *esselkop, esselkopi (D) 'Eselshofd (zur Verbindung von Mast und Stange)'; Wiedemann 1893: 103 *esselkop, esselkopi (D) 'Eselshofd (zur Verbindung von Mast und Stange)';
• Saksa leksikonid: MND HW I ēsel(s)kop 'Kopf eines Esels; Dummkopf'
• Käsitlused: < vrd kasks eselskop '(Schimpfw.) Eselskopf' (EEW 1982: 216); < asks eselkop 'Eselshofd' (GMust 1948: 36, 74); < hol ezelshoovd 'eeslipea 'seadis taglasepeele ja selle pikenduse ühendamiseks'' (Mereleksikon 1996: 58)
• Sugulaskeeled: sm eeselhuuvu eselshuvud (in der Seeterminologie) < rts esel(s)-huvud (EEW 1982: 216)

haak, haagi 'konks (kinnise osana)' < kasks hāke 'Haken'

• Esmamaining: Gutslaff 1648-56
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) temma hahkit, temma lawwat, temma tabbatelget, temma tulpat; (Gutslaff 1648-1656) Nink peat sedda Ettepandawat Täkki Haakidega kinnipanema; (Göseken 1660: 287) Haaki 'Hake'; (Göseken 1660: 334) haaki 'hake (am kleide)'; haak 'Hake am Kessel'; (Göseken 1660: 670) tulli Haacki (ahjuroop) 'Fewers Hacke'; (Göseken 1660: 591) Raudhaki 'klammer'; (Helle 1732: 306) [voki] lühte hakid 'die Haken an den Flügeln'; (Hupel 1780: 149) haak, -i r. 'ein Haken, Heft'; (Hupel 1818: 35) haak, -i r. 'ein Haken, Heft'; (Lunin 1853: 21) haak, -i r. d.; haak, -i r. d. 'крюкъ, рукоятка, крючекъ'
• Murded: aak ~ oak ~ (v)uak eP; aaḱ M T; haaḱ V (EMS I: 47); `aaki R(`haaki Kuu)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 66 hāk, hāgi 'Haken'; Wiedemann 1893: 60 hāk, hāgi 'Haken'; ÕS 1980: 144 haak;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hāke 'Haken, eiserne große, kleine Haken zu verschiedenen Zwecken'
• Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 238); < kasks hake (Liin 1964: 51; Raun 1982: 9; EKS 2019); < sks Haken 'haak, konks; haak, poksilöök; adramaa', asks hake 'haak, konks' (EES 2012: 64)
• Läti keel: lt ãķis [1638 Ahki] Haken < kasks hāke (Sehwers 1918: 61, 82, 141); āķis Haken < mnd. hāke (Sehwers 1953: 5; Jordan 1995: 53);
• Sugulaskeeled: sm haka, hakanen [1637] väkä, koukku; haka; keksi, puoshaka / Haken < rts hake (SSA 1: 130); is haaɢiᴅ pl (Kan) (voki) lüht (Laanest 1997: 28); vdj gaakki haak (pelitoes); гак (железный крюк на судне) (VKS: 228); vdj haakki haak, konks; õngekonks; ahing; voki lüht; крюк, крючок; острога; дуга веретена (VKS: 242); lv ō̬i`k, ò̬i̯`k, å̀i̯`k Öse am Haken < kasks hake (Kettunen 1938: 267); lv ǭik haak; āķis, krampis (LELS 2012: 216)
• Vt haakima

haakima, haagin 'haagiga kinnitama, haaki panema' < kasks hâken 'haken', ee haak

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `aakima VNg Khk Hää (EMS I: 48)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 hākima, hāgin 'haken, einhaken'; Wiedemann 1893: 60 hākima, hāgin 'haken, einhaken'; ÕS 1980: 144 haakima;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hâken 'mittels eines Hakens greifen, einhaken, festhaken'
• Käsitlused: < ee haak ~ kasks hâken, vrd sks haken (EEW 1982: 238); < sks, asks haken (EES 2012: 64)
• Läti keel: lt āķêt haken < mnd. hāken (Sehwers 1953: 5); lt āķēt haken, häkeln < mnd. hâken 'einhaken, festhaken' (Jordan 1995: 53);
• Sugulaskeeled: vdj haakkia kala püüda (västraga, õngega); ловить рыбу (острогой, крючком) (VKS: 242); lv ǭik je'ddõ pānda haaki panna, aizkrampēt (LELS 2012: 216)
• Vt haak

hakkima, (ma) hakin 'tükkideks lõikama või raiuma' < asks hacken, sks hacken

• Esmamaining: Lithander 1781
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 217) zaggema 'hacken'; (Hupel 1780: 390) hacken 'zaggama d.'; (Lithander 1781: 497) Saab se taigen sedda wisi hakkitud, siis leika sedda kahheks ossaks katki; (Hupel 1818: 419) hacken 'zaggama d.'
• Murded: akkima 'tükeldanma' Lüg Vai eP; hakkima Kuu; `akma Kod; `ak´ma Puh Krl (EMS I: 232)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 23 hakkima 'hacken'; Wiedemann 1893: 20 hakkima 'hacken'; ÕS 1980: 147 hakkima 'tükkideks raiuma või lõikama; tükeldama'; Tuksam 1939: 442 hacken 'hakkima, katki või tükkideks raiuma';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hacken 'hacken, hauen, schlagen, mit Beil, Messer usw. zerkleinern'
• Käsitlused: < sks hacken 'raiuma, hakkima, toksima' (EEW 1982: 262; EES 2012: 67); < kasks hacken (Raun 1982: 9); < asks hakken, sks hacken 'lõikuma, tükeldama' (EKS 2019)
• Läti keel: lt smalcināt, kapāt hakkima (ELS 2015: 143); lt akmests < nd. hackmest (Sehwers 1953: 1); lt akmeser < sks Hackmesser (Sehwers 1953: 1)

haspel, haspli 'tööriist lõnga vihti ajamiseks' < kasks haspel 'Haspel, Weife'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 217) Langelöim /o 'Haspell'; (Hupel 1780: 144) aspel, -pli r. d. 'Haspel'; (Hupel 1818: 40) haspel, -plir. d.; haspli pu r. d.; haspli, haspli d. 'Weife, Haspel'; (Lunin 1853: 25) haspel, -pli; haspli pu r. d. 'катушка, мотовило; воротъ'
• Murded: `aspel R; `aspel S(`asper Khk Kär); `aspel sporL K I M Puh; `aspli T; `asvel Pöi L sporK; `astel Pä (EMS I: 477)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 55 haspel, has´pli 'Haspel, Weife'; Wiedemann 1893: 49 haspel, has´pli 'Haspel, Weife'; ÕS 1980: 152 haspel 'riist lõnga vihti kerimiseks';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 haspel 'Garnwinde zum Abhaspeln des Garns von der Spule'; haspelen 'das gesponnene Garn abhaspeln, von der Spule auf den Haspel bringen'
• Käsitlused: < sks Haspel ~ kasks haspel (EEW 1982: 302; SSA 1: 145); < kasks haspel (Raun 1982: 11); < sks Haspel (EES 2012: 71); < asks haspel 'Haspel' (EKS 2019)
• Läti keel: lt aspiles Haspel (Sehwers 1953: 4); lt tītavas haspel (ELS 2015: 150);
• Sugulaskeeled: sm haspeli [1798] vyyhdinpuu / Haspel < rts haspel (SSA 1: 145); sm haspeli Haspel < asks haspel ~ rts haspel ~ ee haspel (Bentlin 2008: 216)

heeringas, heeringa 'kala (Clupea harengus)' < kasks herink 'Hering'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 287) Heerinck, -a 'Hering'; (Göseken 1660: 629) Sohla herinck (soolaheeringas) 'pickelhering'; (Vestring 1720-1730: 35) Hering 'Ein Häring'; (Helle 1732: 93) hering 'der Häring'; (Hupel 1780: 136, 154) äring, o und e d. 'der Hering'; hering, -i r. 'Hering'; (Lithander 1781: 4) Haug häringiga tuwitud; (Hupel 1818: 42) hering, -i r. d. 'Hering'; (Lunin 1853: 6, 27) äring, -i r. 'сельдъ, сельëдка'; hering, -i r. d. 'сельдъ'
• Murded: eeringas sporS L K; eering sporeP(iering Hag Amb VMr Iis, jeering, jääring Kod); eering M T; heeri|ng, -n´g V(hereng Lut) (EMS I: 571)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 87, 119 hǟriṅg, -i, -a (P) 'Häring'; hēriṅg, -i, -e (d); hēriṅgas, hēriṅga (P) '= hǟriṅg'; Wiedemann 1893: 78, 108 hǟring, -i, -a (P) (hēring, hēringas) 'Häring'; hēring, hēringa, hēringi, hēringe (d); hēringas, hēringa (P) = hǟring; ÕS 1980: 154 heeringas;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 herink, harink 'Hering'; Schiller-Lübben herink, harink 'Hering'; pekelherink, pickelherink 'gesalzener Hering'; MND HW II: 1 hêrinc, hârinc, hērinc 'Hering'
• Käsitlused: < sks Hering (EEW 1982: 313; EES 2012: 72; Kendla 2014: 190); < kasks herink (Raun 1982: 11; Liin 1964: 64)
• Läti keel: lt ẽriņģis, ẽrings Hering (Sehwers 1953: 34); lt ēriņģis Hering < sks (Kettunen 1938: 49);
• Sugulaskeeled: sm silli [1580] Hering < mrts silke (SSA 3: 181); sm haarkala Strömling, baltischer Hering < asks hering 'Hering' (Bentlin 2008: 204); lv ēriń, ēriŋ Hering < sks (Kettunen 1938: 49); lv ēriņ heeringas; siļķe (LELS 2012: 60)

hurtsik, hurtsiku 'väike vilets maja' < kasks hurt

• Esmamaining: Stahl LS I 1641
• Vana kirjakeel: (Stahl LS I 1641: 58) omma hürtzikode ∫iddes 'bey den Hürten'; (Göseken 1660: 351) Hurzick 'Baurhütlein'; hurtzick 'Baur haus'; (Vestring 1720-1730: 40, 270) Hurtsik, -ko 'Eine kleine Hütte'; Urtsik 'eine Hütte, ein klein Häuschen'; (Helle 1732: 96) hurtsik 'die kleine Hütte'; (Hupel 1780: 158) hurtsik, -ko r. 'eine kleine Hütte'; (Arvelius 1787: 35) ühhes urtsikus; (Lunin 1853: 31, 213) hurtsik r. 'маленькiй шалашъ, лачужка'; hurtsik, -o r. 'маленькая хижина, шалашъ'
• Murded: urtsik S L K; `urtsik R(`hurtsik Kuu, `urtsikko Vai); ursik, ur´sik L K I; urdsik M T(urtsk Rõn); hurtsik V(-rds- Har) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1393 hur´tsik, hur´tsiku; hur´tsikas, hur´tsika 'Hütte, Hundehaus'; Wiedemann 1893: 1260 hur´tsik, hur´tsiku; hur´tsikas, hur´tsika 'Hütte, Hundehaus'; ÕS 1980: 168 hurtsik;
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hort, hurt 'Flechtwerk von Reisen'; MND HW II: 1 hōrt (*hurt) 'Hürde, Reisiggeflecht, Darre zum Trocknen und Wolleschlagen, Faschine, Flechtzaun'
• Käsitlused: < ?... [etymol. unklar] (EEW 1982: 411); < kasks hort, hurt 'haopõimistik' (Ariste 1963: 90; Raun 1982: 14); < asks hort, hurt, vrd ee urdas, vurt (EES 2012: 81)

härm, härmi 'meelehärm, -paha' < asks harm 'Harm'

• Esmamaining: Piibel 1739
• Vana kirjakeel: (Piibel 1739) Mo hing jooksed wet melehärmi pärrast; Kennele halp poeg sündinud, se on temma mele-härmiks
• Murded: arm 'meelehärm' Kuu (EMS I: 432); `miele harm Kuu; meele ärm Jäm Tõs Tür Lai VlPõ Nõo; miele ärm Kos Trm (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 84 här´m, här´mi; mēle-här´m (bl) 'Gram, Harm, Kummer'; Wiedemann 1893: 75 här´m, här´mi; mēle-här´m (bl) 'Gram, Harm, Kummer'; ÕS 1980: 173 härm, härmi 'mure, meelepaha';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 harm 'Leid, Schmerz'
• Käsitlused: < kasks harm ~ sks Harm (EEW 1982: 455; EES 2012: 85); < kasks harm 'mure' (Raun 1982: 16); < sks Harm (SSA 1: 143)
• Sugulaskeeled: sm harmi (1622) Kummer, Verdruß, Ärger < rts harm 'mielipaha, -harmi, suuttumus' (SSA 1: 143)

härtu, härtu 'pai, armas (hrl rahvalauludes)' < kasks hert(e)

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `hertane 'erk; elav' Kuu (EMS I: 797); `härtu 'lehma nimi, kel täht otsa ees' Phl (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 113 hertu, hertu '= hertsu'; hertsu (D) '= pai (Schmeichelwort)'; Wiedemann 1893: 103 hertu, hertu '= hertsu'; hertsu (D) (hertu) '= pai (Schmeichelwort)'; EÕS 1925: 109 härtu 'pai; kaardimängus (Coeur, Herzfarbe)'; ÕS 1980: 173 härtu 'folkl. pai, armas';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 herte, harte, *hert 'Herz, als menschliches und tierisches Organ'
• Käsitlused: < kasks herte 'Herz' (EEW 1982: 457; SSA 1: 158; EES 2012: 85); < asks (Ariste 1937: 139)
• Sugulaskeeled: sm hertta [1786] sydämen muotoinen kuvio; pelikorttilaji / Figur in Herzform; Herz (Farbe im Kartenspiel) < rts hjärta (SSA 1: 158)
• Vrd ärtu

höövel, höövli 'tööriist puupinna silendamiseks' < kasks hōvel 'Hobel'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 73) höfel, höflist 'Hobel'; (Gutslaff 1648: 219) Höfli 'Höfel'; (Göseken 1660: 287) Höwel 'Höbel'; (Göseken 1660: 355) höwel 'hobel'; lucka hend (rupphöövel) 'Grosserhobel / Schrubbehobel'; (Vestring 1720-1730: 37) Höwel, -wli 'der Hobel'; (Helle 1732: 94, 322) höwel, -i, -et 'der Hobel'; (Piibel 1739) Pusep moödab nöriga, ta märgib sedda ärra kridiga, ja lükkab sedda hööwlidega silledaks; (Hupel 1780: 156) höwel, höwli r., d. 'Hubel, Höfel'; (Hupel 1818: 45) höwel, höwli r., d. 'der Hobel'; (Lunin 1853: 29) höwel, hööwli r. d. 'стругъ'; hööwli d. 'скобель, стругъ'
• Murded: `öövel S Pä Juu Koe I VlPõ; `ööbel Lä; `üövel, `üevel Lüg Vai Ris JMd ViK; `ü̬ü̬vel M; `ü̬ü̬vli TLä; `ü̬ü̬li San (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 802 hȫwel, hȫwli; hȫwli, hȫwli (d) 'Hobel'; Wiedemann 1893: 728 hȫwel, hȫwli; hȫwli, hȫwli (d) 'Hobel'; ÕS 1980: 174; ÕS 1980: 174: höövel;
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hovel 'Hobel'; MND HW II: 1 hōvel (hoffel) 'Hobel, Zimmermanns-, Tischlerhobel'
• Käsitlused: < asks hövel (EEW 1982: 466; SSA 1: 218); < kasks hovel 'Hobel' (Viires 1960: 68; Ariste 1963: 90; Liin 1964: 51; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 16; Raag 1987: 324; EES 2012: 86)
• Läti keel: lt ẽvele [1638 Ehweles] Hobel < mnd. hōvel, hövel (Sehwers 1918: 32, 87, 147; Sehwers 1953: 34); † ẽvelbeņ̃ķis Hobelbank < nd. hövelbenk (Sehwers 1918: 147; Sehwers 1953: 34); ēvele Hobel < mnd. hōvel (Jordan 1995: 62);
• Sugulaskeeled: sm höylä Hobel < asks hōvel ~ rts hyvel, höfvel (Bentlin 2008: 116); sm höylä, höveli, heveli [1637] Hobel < rts hyvel (‹ asks hövel); krj höylä; is hövelin < sm höylä (SSA 1: 218); vdj hevel höövel; рубанок, струг (VKS: 255); lv ēviĺ Hobel < kasks hövel; ēviĺ-beŋ̄k̀ Hobelbank (Kettunen 1938: 50); lv ēviļ höövel; ēvele; ēviļbenk höövelpink; ēvelsols; grūoipēviļ rupphöövel; gropēvele (LELS 2012: 60, 65)
• Vt hööveldama

hütt, hüti 'hurtsik, väike vilets elamu' < kasks hütte 'Hütte'

• Esmamaining: Lunin 1853
• Vana kirjakeel: (Lunin 1853: 30) hüt, -ta d. 'горница, хижина'
• Murded: ütt 'hurtsik' R(ütti VNg Vai); üt´t Sa L K I Trv Puh (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1413 hüt´t´, hüti 'Hütte'; Wiedemann 1893: 1278 hüt´t´, hüti 'Hütte'; ÕS 1980: 177 hütt 'hurtsik';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hütte 'Hütte, kleines Haus, Bude, Schuppen'
• Käsitlused: < sks Hütte ~ kasks... (EEW 1982: 474); < asks hütt(e) (Raun 1982: 16); < sks Hütte ~ asks hutte (EES 2012: 86); < asks hutte 'maja, onn' (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm hytti, hyttä [1766; hytty 1678] koju, maja, mökki; kajuutta / Hütte; kabine; Kajüte < rts hytt 'hytti, koju' (‹ asks hütt, hütte) (SSA 1: 200; Häkkinen 2004: 231)

iil, iili '(lame)kaan (Glossiphonia complanata)' < kasks îl(e) 'Egel'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 47) Iil. Werre Iil 'Blut Igel'; (Hupel 1780: 161) iil (werre-iil), -i r. 'Blutegel'; (Hupel 1818: 53) iil od. werre iilr. 'Blutigel'; (Lunin 1853: 35) iil, werre iil r. 'пiявка'
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 145 īl´, īl´i; were-īl´ 'Blutigel'; Wiedemann 1893: 132 īl´, īl´i; were-īl´ 'Blutigel'; EÕS 1925: 116 iil 'zool. kaan'; ÕS 1980: 180 iil, iili 'kaan (Glossiphonia)';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 îl(e) 'Egel, Blutegel'
• Käsitlused: < sks... 'Blutegel' (EEW 1982: 494-495); < asks ile 'kaan' (Ariste 1933a: 11; EES 2012: 90; EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm iili, iilimato [1637] Egel < rts igel (SKES: 103; SSA 1: 222)

iiling, iilingu 'tuule-, sajuhoog' < asks īlinge 'Ungestüm, Windstoß', vrd Erts īling

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 47) Iling 'ein eiliger Sturm der bald nachläst (Reval)'; (Helle 1732: 99) iling 'ein eyliger Sturm der bald nachläßt'; (Hupel 1780: 161) iling H. 'ein plötzlicher kurz währender Sturm'
• Murded: iiling, -i 'iil; puhang' Rid Kse; iiling, -u Tõs Hää; iiling(as), -a Sa Rei (EMS I: 896); iling, -i 'iil; hoog' Hi Rid Kse; iling, -e Ris; iling, -u Phl L; illing(as), -a Sa (EMS I: 937)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 145 hīl, -i, -e 'plötzlicher Sturm'; hīliṅg, -i, -a '= hīl´'; hīlega 'eilig'; Wiedemann 1893: 132, 133 hīl, -i, -e (hīling, hiling, hilingas) 'plötzlicher Sturm'; hīliṅg, -i, -a 'hīl´'; hīlega 'eilig'; ÕS 1980: 181 iiling 'iil, puhang';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben ilinge 'Eile, Ungestüm'; MND HW II: 1 îlinge 'Eile; plötzlich auftretender Wirbelwind, Sturm, Gewitterbö';
• Käsitlused: < rts il, īl (EEW 1982: 495); < Erts íl (märksõnaks iil ’tuulehoog’) (Raun 1982: 17); < Erts îl´ ~ īliŋg 'tuulehoog' (Ariste 1933a: 18); < kasks īlinge 'tuulenpyörre, myrsky' (SSA 1: 222); < asks īlinge 'rutt, kiirustamine; tormakus' (EES 2012: 90)
• Läti keel: lt ĩliņš ein scharfer Wind, der Windstoß, die Windsbraut < mnd. īlinge 'Ungestüm, Sturm' (Sehwers 1953: 42);
• Sugulaskeeled: sm iili, iilinki [1670] puuska, vihuri, sadekuuro; halu, himo, kiihko, päähänpisto / Bö, Schauer; Lust, Eifer, Laune, Einfall < rts il, mrts īl 'puuska, tuulispää'; krj iilistyö suutua < sm; lv īl´ing tuulenpuuska, -pyörre < kasks īlinge (SSA 1: 222); lv īl´iŋG starker Sturm, Windstoss, Wirbelwind < kasks ilinge (Kettunen 1938: 80); lv īļing keeristorm; viesulis, viesuvētra (LELS 2012: 74)

jaht, jahi 'küttimine, jahilkäik, jahipidamine' < kasks jacht 'Jagd'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 109) teye wihastate se porto jachti; (Stahl 1637: 74) portojacht, portojachtust 'Hurerey'; (Stahl HHb III 1638: 50) Hohrajachto 'Hurerey'; (Gutslaff 1647-1657: 164) om ka hendas portojachtust; (Göseken 1660: 287) Hoorajacht 'Hurerey'; (Göseken 1660: 570) portojacht (liiderdamine) 'Hurerey'; (Vestring 1720-1730: 44) Jaht 'Der Lärmen, Unruh'; (Helle 1732: 95, 97) horajaht 'die Hurerey'; jaht 'der Lärm, Unruh'; (Hupel 1780: 159) jaht, jahhi r., d. 'Streit, Zank, Lerm, Unruhe, Jagd'; (Arvelius 1787: 17) läks jahhi peäle; (Hupel 1818: 50) jaht, jahhi r., d. 'Streit, Zank, Lärm, Unruhe; die Jagd'; (Lunin 1853: 33) jaht, jahhi r. d. 'раздоръ, ссора, драка, шумъ; охота'
• Murded: jaht 'küttimine' R(`jahti VNg Vai); jaht eP(jast Kod, jäht Pöi Muh Emm); jaht eL (EMS II: 26)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 136 jaht, jahi 'Jagd; Unruhe, Lärm, Streit'; Wiedemann 1893: 136 jaht, jahi 'Jagd; Unruhe, Lärm, Streit'; ÕS 1980: 198 jaht 'küttimine';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben jacht 'Jagd'; MND HW II: 1 jacht (jagt) 'Vervolgung; Jagd, Jagdunternehmen; eilige Suche, Nachfrage'
• Käsitlused: < kasks... ~ sks Jagd (EEW 1982: 533); < kasks jacht (Raun 1982: 19; Ariste 1963: 90; SSA 1: 233; EES 2012: 96)
• Läti keel: lt *jakts Jagd < mnd. jacht (Sehwers 1918: 39, 148); lt jakts Jagd; Spaß, Scherz, Possen < nd. jagd 'Jagd,; ein wüstes und ausgelassenes Lärmen und Toben vieler Leute, die in rasender Lustbarkeit wie toll umherspringen und jubeln' (Sehwers 1953: 43); jakts, jakte Jagd < mnd. jacht (Jordan 1995: 64);
• Sugulaskeeled: sm jahti [1593] pyynti, metsästys / Jagd < mrts iakt 'metsästys, metsänkäynti, ajo' (‹ kasks jacht); krj jahti < sm; is jahti < sm ~ ee; vdj jahti < sm ~ ee; lv jakt´ ajo, pyynti; meteli < lt jakts (SSA 1: 233); sm jahti Jagd < asks jacht ~ rts jakt (Bentlin 2008: 117); lv jak̄t´ Jagd (auch Lärm) < kasks jacht (Kettunen 1938: 84); lv jakt jaht; medības (LELS 2012: 82)

junkur, junkru 'noor aadlik; sõjakooli õpilane' < kasks junker, juncher 'Junker'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660) jun(c)ker 'Junker'; (Vestring 1720-1730: 54) Junkur, -ro 'Der Amptmann'; (Helle 1732: 102) junkur, -kro 'der Amtmann'; (Helle 1732: 347) Möldri sead ning junkro hobbosed on ikka lihhawad 'der Müller ihre Schweine und des Amtmanns Pferde sind allzeit am fettsten'; (Hupel 1780: 165) junkur, junker r., d. 'der Amtmann, Verwalter'; (Arvelius 1782: 36) panni … teda wimaks junkruks; (Hupel 1818: 59) junker od. junkur, -kro r. d. 'Amtmann, Verwalter'; (Lunin 1853: 40) junker, -kro r. d. 'управитель, прикащикъ на мызъ'
• Murded: `junkur, `junkuri 'noorparun; mõisateener' R Mär; `junkur, `junkru eP Trv; `junkru, `junkru V; `junker, `junkri Jäm Khk (EMS II: 190)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 187 juṅker, juṅkri '= juṅkur'; juṅkur, juṅkru 'Amtmann, Gutsverwalter, Junker'; Wiedemann 1893: 169 juṅker, juṅkri '= juṅkur'; juṅkur, junkru (juṅker) 'Amtmann, Gutsverwalter, Junker'; ÕS 1980: 205 junkur 'endisaegne preisi aadlik; feodaalmõisnik; sõjakooli õpilane Venemaal; van mõisavalitseja';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 junker, juncher, yuncker 'junger Edelmann, nicht erwachsener Sohn eines Edelmanns, adliger Gutsherr'
• Käsitlused: < kasks junker, vrd kasks junkher, junchere (EEW 1982: 571; SSA 1: 248); < kasks junker, juncher (Raun 1982: 21; Liin 1964: 44); < kasks junker, juncher 'Junker' ~ rts jun(c)ker, vrd mrts junker (Raag 1987: 338, 341); < asks junker, juncherre 'junkur' (EES 2012: 101)
• Läti keel: lt juñkurs (1638 Junckars) Junker < mnd. junker (Sehwers 1918: 88, 148; Sehwers 1953: 44); junkurs Junker, Jungherr, junger Adliger; Gutsverwalter, Amtmann; Junker (Militär) < mnd. junker 'Sohn aus adligem Geschlecht, junger Edelmann; adliger Gutsherr' (Jordan 1995: 64-65); ka͠mbarjuñkurs Kammerjunker (Sehwers 1918: 149);
• Sugulaskeeled: sm junkkari, junkkeri [1614] aatelisnuorukainen, nuoriherra; vallaton nuorukainen / Junker; eigensinniger wilder junger Mann < mrts junker, junkare, ionkare 'nuoriherra, nuori ylimys, junkkari' (‹ kasks junker, junkher) (SKES: 124; SSA 1: 248); krj junkura, junkuri junkkari < ? sm (SSA 1: 248); lv jūŋk̆kar, juŋ̄k̆kə̑r Junker [lvS piški izand] (Kettunen 1938: 98); lv jūnkar junkur; junkurs (LELS 2012: 95)

just 'nüüdsama, äsja; jah, tõepoolest' < kasks just, sks just

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 59) just Ob. 'jetzt; gerade recht, eben als'; (Lunin 1853: 40) just d. 'теперь; точно такъ'
• Murded: just 'nimelt; täpselt' R S sporL K; jus´t I M TLä V; jüst R Hi L sporK (EMS II: 204)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 187 just, justament 'gerade, eben'; Wiedemann 1893: 170 just, justament (jüst) 'gerade, eben'; ÕS 1980: 206 just; justament;
• Saksa leksikonid: Schleswig-Holstein jüst [žysd] 'just, grade, doch' (‹ pr juste); Niedersächsisches jüst, just(e) 'soeben; in diesem Augenblick, gerade jetzt; geradeso, genauso; erst recht; vor allem, besonders; genau, exakt, präzise; doch'
• Käsitlused: < kasks just (EEW 1982: 574; SSA 1: 252); < sks just (Raun 1982: 22); < asks Just (Liin 1964: 66); < asks just ~ rts just (EES 2012: 101); < sks just (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm just, justiin(sa) [1784] juuri, ihan, aivan / just, gerade, genau < rts just 'juuri, aivan, ihan' (‹ kasks just) (SSA 1: 252); krj justih juuri, tarkalleen < sm (SSA 1: 252); is just; lv just < ee just (SSA 1: 252; EES 2012: 101)

juut, juudi 'rahvus(kuuluvus)' < kasks iude, sks Jude

• Esmamaining: Stahl HHb II 1637
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 114) kuÿ needt Türckit ninck Iudat v̈tlewat; (Müller 1600/2007: 314) Sesama tunnistawat meddÿ kaas Iudat ninck Türckit (16.09.1603) 'juudid'; (Rossihnius 1632: 119) Sihn ei olle üttekit wahet neine Iudade ninck Gräkide sean; (Stahl HHb II 1637: 28) nedt Judalisset otis 'der Jüden thet er warten'; (Gutslaff 1648: 220) Judalinne 'Jude'; (Göseken 1660: 289) Judalinne 'Jude'; (Göseken 1660: 373) Judaliste Kool 'Juden Schul'; (VT 1686) Pahwel oppetab Judalissi nink Pagganid; (Vestring 1720-1730: 53) Judalinne 'Ein Jude'; Juda Ma 'Das Jüdische Land'; (Helle 1732: 101, 102) judalinne 'der Jude (spottweise)'; juud, -i 'der Jude'; (Piibel 1739) Judide wangipölli tulleb nende kangekaelussest; (Hupel 1780: 164) judalinne r., d. 'ein Jude (Scheltw.)'; judi ma r. 'ein Land wo Juden wohnen'; (Hupel 1818: 58) judalinne bl. d. 'ein Jude'; judi ma r. 'ein Land wo Juden wohnen'; (Lunin 1853: 39, 40) Judalinne r. d. 'жидъ'; Judi ma 'Еврейская земля'; juud, -i r. 'жидъ'
• Murded: juut, juut́ 'rahvus' eP eL; `juudi R (EMS II: 235-236); `juutlane 'juut' Kod (EMS II: 237)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 192 jūt´, jūdi 'Jude'; Wiedemann 1893: 174 jūt´, jūdi 'Jude'; ÕS 1980: 208 juut;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben jode, jodde 'Jude'; jodesche 'Jüdin'; jodenheit 'die Judenschaft, das jüdische Volk'; MND HW II: 1 jȫde, jödde, jǖde (iude, jůdhe) 'Jude'; jȫdesche, jöddesche 'Jüdin'; jȫdisch, jöddisch (yoddesch), jǖdisch 'jüdisch (von Volk oder Land, von der Religion usw.)'
• Käsitlused: < kasks jude ~ sks Jude (EEW 1982: 580); < asks jude 'juut' (SSA 1: 253; EES 2012: 102); < sks Jude (Raun 1982: 22)
• Läti keel: lt jūds (im Altertum) Jude (VLV 1944: 291);
• Sugulaskeeled: sm juutalainen [Agr] < rts jude ~ sks Jude (Häkkinen 2004: 296); sm juutalainen [Agr Judalainen] Jude, jüdisch < rts jude 'juutalainen' (‹ kasks jude ‹‹ lad judaeus); is juutalain; krj juutalaine < sm; is juuti < ee (SSA 1: 253); vdj juudalain 1. juut; еврей; 2. juudalane, иудей (VKS: 326); vdj juutti juut; еврей (VKS: 328)

jõlama, (ma) jõlan 'lärmama' < asks gellen 'gellen'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: ???) jellama 'Beffen 'haukuma, lärmama''; Koijr jellan 'der Hund beffet 'hawwub''; (Vestring 1720-1730: 51) jöllama 'Haseliren'; (Helle 1732: 100) jöllama 'haseliren'; (Hupel 1780: 163) jõllama r. 'haseliren, alberne Dinge aufbringen'; (Hupel 1818: 56) jöllama r. d. 'haseliren'; jõllama d. 'umberschlendern'; (Lunin 1853: 37) jöllama 'шутить, баловать; кидать съ размаху'
• Murded: jõlama 'mõttetult lobisema, lärmitsema; asjatult vaeva nägema' Jõh Mar PJg Tor Trm Lai; jölama Sa (EMS II: 247); jõlaõllõma 'õela uudishimuga ringi vahtima' Plv (EMS II: 248)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 177 jõlama 'Possen machen, Unnützes treiben, albern sein, haseliren, plappern'; Wiedemann 1893: 161 jõlama 'Possen machen, Unnützes treiben, albern sein, haseliren, plappern';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben gellen 'laut schreien'
• Käsitlused: < ………. 'kläffen' (EEW 1982: 546); < asks gellen 'laut schreien' ~ sks gellen (Liin 1968: 48)

jänn, jänni 'ummik, kitsikus' < ? asks jan

• Murded: jän´n 'kimbatus; kitsikus; kaotus(seis) kaardimängus' sporeP eL; jänn hvR (EMS II: 307-308)
• Eesti leksikonid: VSS 1917: 54 jänn 'murt. soperrus'; keel jääb jänni 'kieli kangistuu'; EÕS 1925: 147 jänn; ÕS 1980: 211 jänn 'ummik, väljapääsmatu seisund, kimbatus; ka kaardimängus'
• Käsitlused: < asks Jan(n) (Ariste 1937: 133; Raun 1982: 23); < asks jan 'jänn, kitsikus' (‹ asks isikunimi Jan) (EES 2012: 105)
• Läti keel: lt janis › palikt jaņuos Schneider, sein, werden < nd. jann (Wenn einer im Spielen ein doppeltes Spiel verliert, so sagt man in Bremen: He hett Jann verlaren.) (Sehwers 1953: 43); lt palie̯g jan´es (beim Kartenspiel) (Kettunen 1938: 84);
• Sugulaskeeled: lv ja’ńńə̑z im Stich, in Verlegenheit (Kettunen 1938: 84)

jünger, jüngri 'õpilane, järgija' < kasks jünger 'Jünger'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 121) wött temma se Leiba, tennas, ninck murdis, ninck andis ommile Iüngrill, ninck laus; (Stahl HHb I 1632: 39) Agkas nedt Jüngrit keelsit neit erra 'Die Jünger aber fuhren die an'; (Stahl HHb II 1637: 28) Christus omma Jüngrit on oppenut 'Je∫us ∫ein Jünger lehrt'; (Stahl HHb II 1637: 226) keickel o͠mal Jüngril 'allen ∫einen Jüngern'; (Gutslaff 1647-1657: 225) Jüngrit tullit; (Gutslaff 1647-1657: 234) Jüngride Kah; (Göseken 1660: 289) Jünger, -i 'Jünger'; (Göseken 1660: 378) Jünger, postel 'Junger Schüler'; (Vestring 1720-1730: 54) Jünger, -ri 'Ein Jünger, Nachfolger'; (Helle 1732: 101) jünger 'der Jünger, Nachfolger'; (Hupel 1780: 164) jünger, -gri bl., r. d. 'der Jünger'; (Hupel 1818: 58) jünger, -gri bl. r. d.; jüngri d. 'Jünger'; (Lunin 1853: 39) jünger, -gri r. d. 'ученикъ, Апостолъ'
• Murded: `jünger 'õpilane; pooldaja' Hi L K I; `jõnger Pöi Muh; `jönger Sa Lä I; `jungri VId (EMS II: 370)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 192 jüṅṅer, jüṅgri, jüṅgre (bl) 'Jünger'; Wiedemann 1893: 174 jüṅṅer, jüṅgri, jüṅgre (bl) 'Jünger'; ÕS 1980: 214 jünger;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 jünger(e) (juncgher), jonger 'der jünger ist, Jüngerer; Schüler, Anhänger'
• Käsitlused: < sks Jünger (EEW 1982: 610); < asks Jünger (1599) (Ariste 1963: 90); < kasks jünger (Liin 1964: 40; Raun 1982: 24; EES 2012: 106)
• Vrd apostel

kaak, kaagi 'häbipost, võllas; võllaroog' < kasks kâk 'Schandpfahl'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 379) Kaack 'Pranger'; Kaacki külgkes seisma 'am pranger stehen'; (Arvelius 1782: 45) seda wanna naest pandi kaaki; (Hupel 1818: 60) kaak, -i r. d. 'Der Pranger'; (Lunin 1853: 40) kaak, -i r. d. 'позорный столбъ'
• Murded: kaak 'häbipost; võllas' Kuu eP(koak, kuak) (EMS II: 386)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 256 kāk, kāgi 'Pranger, Strafpfahl'; Wiedemann 1893: 232 kāk, kāgu, kāgi 'Pranger, Strafpfahl'; ÕS 1980: 215 kaak 'võllaroog, kaabakas; häbipost, võllas';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kak, kâch 'Schandpfahl, Pranger'; MND HW II: 1 kâk (kaak, kaek) 'Schandpfahl, Pranger'
• Käsitlused: < ? kasks kâk 'häbipost; võllaroog' (Raun 1982: 24); < kasks kâk (Liin 1964: 45; Ariste 1972: 95; SSA 1: 262); < asks kāk 'häbipost' (EES 2012: 107); < kasks kâk, vrd rts kåk (Raag 1987: 336)
• Läti keel: lt kãķis [1638 Kahkis] Pranger, Schandpfahl < mnd. kāk (Sehwers 1918: 30, 88, 149); kãķis Schandpfahl < mnd. kāk (Sehwers 1953: 48); kāķis Pranger, Schandpfahl < mnd. kâk (Jordan 1995: 65);
• Sugulaskeeled: sm kaaki, kaakki [Agr] häpeäpaalu / Pranger < mrts kaker (‹ kasks kāk) (SSA 1: 262); sm kaakki < mrts kagh (Häkkinen 2004: 309); sm kaakki Schandpfahl, Pranger < kasks kâk 'Schandpfahl, Pranger' ~ rts kåk 'Pranger' (Bentlin 2008: 65-66)

kaal, kaalu 'kaalumisseade' < kasks schale 'Schale; Wage'

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 234) Kale 'Schale'; (Gutslaff 1648: 245) Kâl, Kâla 'Wage'; (Gutslaff 1648-56) Enge teill peawat ollema öigke kahle, öigket lohdit, öigket wackat; (Göseken 1660: 295) Kaal, -i 'Schaal'; (Göseken 1660: 379) Kahli 'Schale (Wageschale)'; (Virginius 1687-1690) Kulda andis täma Kaaloga, keigesugguste Teenistusse Riistade tarwis; (Vestring 1720-1730: 55) Kaal, -lo 'Gewicht, Wagschale'; (Hupel 1780: 166) kaal, -o r., d. 'Gewicht, Waagschale, Waage'; (Hupel 1818: 60) kaal, -o r. d. 'Gewicht, Waage'; (Lunin 1853: 40) kaal, -o r. d. 'вѣсъ, вѣсы'
• Murded: kaal, kaalu 'kaalumisseade; raskus' eP(koal, kual); kaal, kaalu eL; kaal, `kaalu R (EMS II: 387)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 256 kāl, kālu; kāl´, kāli 'Wage, Wagschale, Gewicht (zum Wägen)'; Wiedemann 1893: 232 kāl, kālu; kāl´, kāli 'Wage, Wagschale, Gewicht (zum Wägen)'; ÕS 1980: 215 kaal, kaalu '(keha)raskus; kaalumisseade';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schale 'Wagschale'; Schiller-Lübben schale 'Gewichts-, Wagschale'; MND HW III schâle 'Schale der Waage';
• Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 617); < germ (vrd kasks schale) (Raun 1982: 24); < kasks schale 'Gewichtsschale, Wagschale' (Liin 1964: 48; EES 2012: 108); < asks schale 'kauss, jooginõu; teatav mõõtühik; kaalukauss' (EKS 2019)
• Läti keel: lt skãle [1638 Skahle] < mnd. schāle (Sehwers 1918: 94); lt skãle Wagschale < mnd. schāle 'Wagschale' (Sehwers 1953: 106); skāle Wage, Schalwagen < mnd. schâle (Jordan 1995: 87);
• Sugulaskeeled: sm kooli (1787; 1644 Wichti skoli 'vaakakuppi') pyöreä matalahko vati, malja / (Trink)schale, Schüssel < rts skål 'malja, kulppo' (SSA 1: 399); lv skō̬l Waagschale < kasks schale (Kettunen 1938: 373); lv skǭlõd kaal; svari (LELS 2012: 295)
• Vrd vaag

kaamel, kaameli 'kandeloom kõrbes (Camelus)' < kasks kamêl 'Kamel'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 122) Sest se koggodus neist kamelist sahb sinno katma; (Stahl HHb III 1638: 19) Se∫t ∫e kogko nei∫t Kameli∫t 'Denn die Menge der Camelen'; (Stahl LS II 1649: 632) eth üx Kameel lebbi öhe Nöhla∫ilma keip 'das ein Kamel durch ein Nadelöhr gehe'; (Gutslaff 1647-1657: 92) kümme Kamelit; lasckis neiht Kamelit; Sinnu Camelit kahn johta; (Göseken 1660: 379) Kameel 'Cameel'; (Göseken 1660: 616) Se kühra selgke Kameel 'das höckerichte Cameel'; (VT kk 1690: 194) kui on Kamel, Jänes, nink Kaninikenne, kumat küll melletawat, agga ei lõhasta mitte sorka; (Vestring 1720-1730: 65) Kammel 'ein Kameel'; (Hupel 1780: 171) kameel (kamel) r., d. 'Kameel'; (Marpurg 1805: 18) Minna olle ka säälsamman ütte Kameel nännu; (Hupel 1818: 69) kameel od. kamel, -i r. d. 'Lameel'; (Lunin 1853: 47) kameel, -i r. d.; kameel, -i r. d. 'верблюдъ'
• Murded: `kaamel, kaamel Hi Ha(`koa-); `kaamel I T; kaamõl´ V; kamel RId Muh L Kod M; kammel, -i S L HMd Ann VlPõ; kammeljas Juu Jä VJg (EMS II: 403)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 157 kāmēl, kāmēli (bl) 'Kameel'; Wiedemann 1893: 233 kāmēl, kāmēli (bl) 'Kameel'; ÕS 1980: 216 kaamel;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kamêl (cameel, cammel) 'Kamel';
• Käsitlused: < kasks kamêl (‹ lad camelus) (EEW 1982: 620; Raun 1982: 24; SSA 1: 294); < asks Kameel (Ariste 1963: 90-91; Liin 1964: 63); < asks kamēl (EES 2012: 108)
• Läti keel: lt kamiẽlis (Glück: 1689/1694 Kameelus) Kamel < dt. (Sehwers 1918: 3, 88, 149);
• Sugulaskeeled: sm kameli [Agr] Kamel < mrts kame(e)l (‹ kasks kamel) (SSA 1: 294); lv kamèl´ Kamel (Kettunen 1938: 104); lv kamēl kaamel; kamielis (LELS 2012: 102)

kaart, kaardi 'maa-, post-, mängukaart' < kasks karde, karte 'Karte'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) Kaarti 'Kahrte'; (Göseken 1660: 379) Karthi meng 'Karthen Spiel'; [Karthi] lecht '[Karthen]Blatt'; (Hupel 1818: 60) kaart, -i r. d. 'Karte'; kaarti mäng r. d. 'Kartenspiel'; (Lunin 1853: 41, 50) kaart, -i r. d. 'карта'; kaarti mäng 'колода картъ'; karti d. 'карты'
• Murded: kaart 'mängu-, maa-, postkaart' Muh L KPõ(koa-, kua); kaar´t sporK(koa-, kua-); kaar´t I M San V; kaard R Hi sporPä Trm SJn TLä Kam; kaert Sa Mar Ris (EMS II: 423-424)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 260 kār´t, kār´di 'Karte'; Wiedemann 1893: 236 kār´t, kār´di (kār´d) 'Karte'; ÕS 1980: 217 kaart;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kār̆te, kār̆de 'Urkunde, Papierblatt, Spielkarte, Landkarte';
• Käsitlused: < sks Karte ~ kasks... (EEW 1982: 626); < asks kaart (Raun 1982: 25); < asks kârde, kârte (Ariste 1972: 95); < kasks karde, karte (Liin 1964: 60; EES 2012: 109)
• Läti keel: lt † kãrtes [1638 Kahrtes] Spielkarte < mnd. karte [JS: laenuperioodiks 1400-1638] (Sehwers 1918: 34, 88, 149); lt kãrte Karte (Spielkarte) (Sehwers 1953: 48); kārte, kārts (Kettunen 1938: 151);
• Sugulaskeeled: sm kartta [1732] maantieteellinen piirros / Landkarte < rts karta 'kartta, karttapaperi, luettelo'; krj kartta (maa)kartta < sm (SSA 1: 319); sm kortti [1616] Karte < rts kort; is kortti; krj kortti < sm (SSA 1: 407); is kortti (Kos) mängukaart (Laanest 1997: 80); vdj kartta, kartti mängukaart; карта (игральная) (VKS: 397); lv kō̬rt̆tə̑z Landkarte; Spielkarte; Karte < sks (Kettunen 1938: 151); lv kǭrtõz kaart; karte (LELS 2012: 134)

kabel1, kabeli 'abikirik; hoone kalmistul' < kasks kapel(le) 'Kapelle'

• Esmamaining: Gutslaff 1648-56
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Ninck tahha teije Cappellit errakaotada; (Göseken 1660: 380) Kabbel 'Kappel/Kirch'; (Vestring 1720-1730: 56) Kabbel 'das Bethaus, Kapelle'; (Helle 1732: 102, 322) kabbel 'die Capelle'; (Hupel 1780: 166) kabel, -i r., d. 'Kapelle, Feldkirche'; (Hupel 1818: 60) kabel, -i 'Filial, Kapelle; Feldkirche'; (Lunin 1853: 41) kabel, -i r. d. 'придѣлъ, приходская церковь'
• Murded: kabel, kabeli 'palvemaja; surnukamber' R eP; kabel, kabeli 'surnuaed' I M T; kabõl´ V(kapõl´); kapel, kabeli T (EMS II: 438)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 193 kabel, kabeli 'Kapelle, Filialkirche, Kloster'; Wiedemann 1893: 175 kabel, kabeli (kapel) 'Kapelle, Filialkirche, Kloster, Gottesacker'; Wiedemann 1893: 197 surnu-kamber 'Kapelle, Todtenkammer'; ÕS 1980: 218 kabel;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kappel(l)e, kapelle 'Kapelle, Seitenkapelle einer Kirche, kleines Gotteshaus ohne Pfarrechte';
• Käsitlused: < kasks kapel(le) (EEW 1982: 632); < asks kapelle (EES 2012: 110); < kasks kapel-hûs 'ehitus' (Raun 1982: 25); < kasks kapelhûs, asks cappele(n) (Liin 1964: 42)
• Läti keel: lt kapele, kabele Kapelle (Sehwers 1953: 47);
• Sugulaskeeled: sm kappeli [1625] pieni kirkkorakennus, sivukirkko; kappeliseurakunta / Kapelle < mrts kapel, cappell (‹ kasks kapelle) (SSA 1: 307)

kabun, kabuna 'kohikukk' < kasks kappûn 'Kappaun'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) Kabbune 'Kaphan'; (Göseken 1660: 380) Kabbune 'Kaphahn'; Kabbune Kiwwi 'Kaphahn Stein'; (Hupel 1780: 173) kappun d. 'ein Kapaun'
• Murded: kabun(as), kabuna Pha Mar Mih; kabukukk Nis JMd; kabulikukk Krk; kabunakukk Han; kabunist 'paljaks; lagedaks' Lüg (EMS II: 448-449)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 194, 228 kabun, kabuna 'Kapaun'; kapun, kapuni '= kabun'; Wiedemann 1893: 176 kabun, kabuna (kapun) 'Kapaun'; ÕS 1980: 219 kabun 'kohikukk'; kabukukk 'kohikukk'; Tuksam 1939: 546 Kapphahn 'kohikukk, -kikas, kabun';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kappûn, kapûn 'Kapaun, verschnittener Hahn';
• Käsitlused: < kasks kappûn (EEW 1982: 635; Raun 1982: 25; Liin 1964: 64); < asks kappūn (EES 2012: 112; EKS 2019)
• Läti keel: lt † kapũns Kapaun < mnd. kappūn (Sehwers 1918: 149; Sehwers 1953: 47)

kahvel1, kahvli 'söögiriist' < kasks gaffele 'Gabel'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 384) Kaffel 'Gabel (zum Messer)'; Kaffelken 'Gabel (zum Messer)'; (Helle 1732: 105, 322) kahwel 'die Gabel'; (Piibel 1739) Ja puhtamat kulda, kahwlide ja pekkide, ja putkede tarwis; (Hupel 1780: 170) kahwel, -wli r., d. 'die Gabel'; (Hupel 1818: 67) kahwel, -wli r. d. 'Gabel'; (Lunin 1853: 46) kahwel, -wli r. d. 'вилка'
• Murded: `kahvel, `kahvli 'söömisvahend' R eP Trv Puh; `kahvel, `kahvle L Jä SJn M; `kahvli T V; `kahver, `kahvri Pöi Muh Ha Kad Äks; `kahver, `kahvre Pä Ha Jä VlPõ (EMS II: 535)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 205 kahwel, kahwli 'Gabel'; Wiedemann 1893: 186 kahwel, kahwli 'Gabel'; ÕS 1980: 223 kahvel;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 gaffele, geffele 'grosse hölzerne oder eiserne Gabel'; MND HW II: 1 gaffel(e), geffele 'große hölzerne oder eiserne Gabel, Kornforke, Fleischgabel';
• Käsitlused: < kasks gaffel(e) 'Gabel' (EEW 1982: 655; SSA 1: 274); < kasks gaffele (Raun 1982: 27; EES 2012: 117); < kasks gaffele, geffele 'vigel' (Liin 1964: 51); < kasks gaffele, gaffelke 'söögiriist' (Liin 1964: 56)
• Läti keel: lt *gapele Gabel < mnd. gaffele (Sehwers 1918: 49, 147); gapele Gabel, Tischgabel < nd. gaffel (Sehwers 1953: 35);
• Sugulaskeeled: sm kahveli [1637] haarukka; (heinä)hanko / Gabel; Forke < rts gaffel 'hanko, syömähaarukka' (‹ kasks gaffel(e); vrd holl gaffel) (SSA 1: 274); sm kahveli Gabel; Forke < asks gaffel(e) ~ rts gaffel (Bentlin 2008: 120); lv gaffõl kahvel; dakšiņa (LELS 2012: 62)

kahvel2, kahvli 'purjepuu' < kasks gaffel 'Gaffel'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660) kaffel(ken) '?Gaffel'
• Murded: `kahvel, `kahveli 'kahvelpurje ülaäärt hoidev puu' R Pha Pöi Hi Rid Hää Ris; `kahvõl Khn; `kahver Hlj Mus (EMS II: 535)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 205 kahwel, kahwli 'Gaffel (zum Aufziehen des grossen Segels)'; Wiedemann 1893: 186 kahwel, kahwli 'Gaffel (zum Aufziehen des grossen Segels)'; ÕS 1980: 223 kahvel 'kahvelpurje ülaäärt hoidev puu'; VL 2012 kahvel '(hol gaffel)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 gaffel-schip 'navis rost so munita'; Schiller-Lübben gaffel 'große, hölzerne oder eiserne Gabel'; MND HW II: 1 gaffel(e), gafle, ○gefle, geffele 'große hölzerne oder eiserne Gabel, Kornforke, Fleischgabel; (Waage)Gabel, mit der man die Gewichte aus dem Kasten hebt'; gaffelschip 'navis rostro munita'; Niedersächsisches Gaffel, Geffel 'Gaffel, Segelstange; das gabelförmige Ende des Segelbaumes od. auch die Segelstange, bz. Raa, welche mit einem gabelförmigen Ausschnitt um den Mast liegt, um das Oberleik des Gaffelsegels zu tragen' (mnd. gaffel(e), gafle, gefle, geffele);
• Käsitlused: < kasks gaffel(e) 'Gaffel (zum Aufziehen des grossen Segels)' (EEW 1982: 655; SSA 1: 274); < asks gaffel 'am untern Ende gabelförmig gestaltetes Rundholz, das um den Mast in schräger Richtung drehbar zur Segelführung dient' (GMust 1948: 5, 44, 76); < hol gaffel 'purjepeel masti tagaküljel' (Mereleksikon 1996: 128); < asks gaffele 'hark; purjekahvel' ~ sks Gaffel 'purjekahvel' ~ rts gaffel 'kahvel (söömiseks); hark; purjekahvel' (EES 2012: 117)
• Läti keel: lt † gapelzẽģelis Gaffelsegel (Sehwers 1918: 147); gafele Stange, an welche der obere Rand des Gaffelsegels angebunden ist < nd. gaffel 'unten gegabelte schräge Stange oderhalb des großen Segels' (Sehwers 1953: 35);
• Sugulaskeeled: sm kahveli [1863] maston yläosasta haarautuva purjeenkiinnityspuu / Gaffel < rts gaffel (1691) ~ sks Gaffel, vrd hol gaffel (SSA 1: 274); lv gaffõl kahvel; gafele; gaffõl kahvelpuri; gafelpura (LELS 2012: 62); vdj gaaffali kahvel (laeval), kahvelpuri; гафель (VKS: 228)

kaljas, kaljase 'laev' < asks Galjass, sks Galeasse, vrd rts galeas

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: kaljas, kaljase 'kahemastiline kahvelkuunar' Khk Mus Hi Rid Hää Ris; `kaljas, `kaljase Jõe Kuu; `kaljas, `kaljasi R (EMS II: 590)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 211 *kalias, kaliasi (kal´jas) 'Galeasse'; Wiedemann 1893: 192 *kal´jas, kal´jasi 'Galeasse'; *kalias, kaliasi (kal´jas) 'Galeasse'; EÕS 1925: 168 kaljas 'väike laev (Galjass)'; ÕS 1980: 228 kaljas 'kahemastiline kahvelkuunar';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 +galiatze, galeatze (ital. galeazza) 'Schiffstypus' (NB! galê(i)de, galiôn); Seemannsprache 1911: 294 Galeasse 'zweimastiges Schiff, dessen Vormast den andern an länge überragt'; Nach Röbing 1794 ist es ein 'kleines bei den Dänen, Schweden, Hamburgern und Holländern gebräuchliches Fahrzeug'
• Käsitlused: < rts galeas 'Galeasse' (‹ pr ‹ it) (EEW 1982: 672); < asks Galjass 'laev' (Raun 1982: 28); < ? sm kaljaasi (SSA 1: 285); < hol galjas ~ sks Galeasse, Galeas, Gallias ~ rts galeas (EES 2012: 121); < sks Galeasse 'kaljas' (‹ it galeazzo 'galeass' ) (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm kaljaasi [1863] kaksimastoinen purjealus / Galeasse < rts galeas (‹ hol galeas ‹ pr galéasse ‹ it galeazza) (SKES: 148; SSA 1: 285); vdj galjassi kaljas; гальяс (VKS: 229)

kalkun, kalkuni 'kodulind (Meleagris gallopavof. domestica)' < kasks kalkûnsch hāne 'Truthahn', vrd Bsks Kalkun

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 116) Saxamah kuck 'Kalckunschhan'; (Gutslaff 1648: 220) Saxemah Kanna 'Kalckaun'; (Göseken 1660: 609) Saxa mah kanna (emakalkun) 'Kalekutisch-Huhn'; saxa mah kuck (isakalkun) 'Kalekutischer Hahn'; (Vestring 1720-1730: 116) Kalkun, -ni 'Der Kalkun'; (Hupel 1780: 171) kalkun, -i r., d. 'Kalkun'; (Lithander 1781: 514) Kori ja riwi 18 ni suuri oune kui kalkuni munnad; (Marpurg 1805: 21) ni kui ne kalkuni; (Hupel 1818: 68) kalkun, -i r. d. 'Kalkun'; (Lunin 1853: 47) kalkun, -i r. d. 'индѣйскiй петухъ, индѣйка'
• Murded: `kalkun, `kalkuni 'kodulind' R eP M T; `kalkun´ VJg Sim Plt KJn Trv Hel V(kalgun´); `kalkun, `kalkuna R Har VId (EMS II: 594)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 212 kalkun, kalkuni, kalkuna 'Puter, kalekutscher Hahn, Truthahn'; Wiedemann 1893: 193 kalkun, kalkuni, kalkuna 'Puter, kalekutscher Hahn, Truthahn'; ÕS 1980: 228 kalkun;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kalkunsche hân; MND HW II: 1 kalkûnsch hāne 'Truthahn'
• Käsitlused: < kasks kalkun (kalkûnsche höner) (EEW 1982: 672); < Bsks Kalkun ~ asks Kalkuun (Raun 1982: 28); < Bsks kalkun (SSA 1: 287); < asks kalkūn, Bsks Kalkun (EES 2012: 122); < asks Kalkuun 'kalkun' (EKS 2019)
• Läti keel: lt kalkũna, kalkũns, kalkũnis [1638 Kallkunis] Truthahn < nd. kalkūn (Sehwers 1918: 59, 88, 149; Sehwers 1953: 45);
• Sugulaskeeled: sm kalkkuna [1678] kanalintulaji / Truthahn, Pute(r) < rts kalkon ~ asks kalkun (SKES: 149; SSA 1: 287); is kalkkuna; vdj kalkkuna < sm ~ vn; lv kalkon < Bsks kalkun (SSA 1: 287); vdj kalkkuni < ee kalkun (EES 2012: 122); vdj ind´jukka kalkun; индюк (VKS: 290); vdj kalkkuni, kalkkuna kalkun; индюк (VKS: 370); lv kal̄k̆kon, kal̄k̆kun, kal̄k̆kuon kalkun / Truthahn (Kettunen 1938: 103); lv kalkon kalkun; tītars (LELS 2012: 102)