[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

liik1, liigi 'purje servaköis' < kasks lîk 'Liek'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: liik, liigi 'purje äärenöör' Pöi Hi Rid Khn Tõs Hää Ris; liik, `liigi Jõe Kuu VNg (EMS V: 188)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 563 leik, leigi (D) 'Einfassungsstrick am Segel'; Wiedemann 1893: 483 leik, leigi (D) 'Einfassungsstrick am Segel'; Wiedemann 1869: 563 līk, ligi (I) 'Leik, Einfassungsstrick am Segel'; Wiedemann 1893: 510 līk, ligi (I) 'Leik, Einfassungsstrick am Segel'; Wiedemann 1869: 566 līt, līda (D), līda-köiź 'Einfassungsstrick am Segel'; Wiedemann 1893: 512 līt, līda (D), līda-köiz´ 'Einfassungsstrick am Segel'; EÕS 1925: 388 liik 'purjeservi ümbritsev köis (Liek od. Leik)'; ÕS 1980: 369 liik 'purje serva tugevdav köis';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lîk 'Saum od. Kantentau des Segels'; Kluge 'Seemannsprache'
• Käsitlused: < vrd kasks lîk (EEW 1982: 1300); < kasks lîk (Raun 1982: 75); < asks Liek, leik 'Einfassungsstrick am Segel' (‹ hol lijk) (GMust 1948: 41, 81); < asks līk 'köis purje ääristamiseks' (EES 2012: 239)
• Läti keel: lt lĩķis dicke Schnur, mit der das Segel eingehautet wird < nd. līk 'das Tau am Saume der Schiffssegel' (Sehwers 1953: 73); līķis dicke Schnur, mit der das Segel eingekantet wird < mhd. lîk 'Saum- oder Kantentau des Segels' (Jordan 1995: 75);
• Sugulaskeeled: sm liikki, liiki [1863] purjeen palleköysi / Liek, Einfassungstau des Segels; is līkki; ee liik; lv līk < rts lik, kasks līk, hol lijk (SSA 2: 73); sm liikki Liek, Einfassungstau des Segels < rts lik ~ kasks lîk (Bentlin 2008: 74); lv lī`k Strick, mit dem das Segel eingekantet wird < kasks lîk (Kettunen 1938: 197); lv līk liik (purje ääris); likis (buras apmalojums) (LELS 2012: 169)

liik2, liigi 'sort' < vrd kasks lîk(e) 'Gleichheit'

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 122) liig, liga r. 'eine zusammengehörende Partie; Gruppe'
• Murded: liik, liigi 'sort; tõug' S L Ha Jä I VlPõ Trv Ran Har; liik, `liigi R; liik, liigu Hää M (EMS V: 186)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 563 līk, līgi, līga 'Genossenschaft, Abtheilung, Classe, Kategorie, Generation, Trupp'; Wiedemann 1893: 510 līk, līgi, līga; (līt) 'Genossenschaft, Abtheilung, Classe, Kategorie, Generation, Trupp'; ÕS 1980: 369 liik 'ka biol. (species)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lîk, like 'Gleichheit, Gleichnis'; like(n) 'auf gleiche Weise, eben so; gleichmässig'; aller lîk 'jeder einzeln'; Schiller-Lübben lîk, like (lîch) 'gleich, gerade; ähnlich'; MND HW II: 1 lîk, like 'gleich, gleichgesinnt; vergleichbar, von gleicher Art'
• Käsitlused: < vrd kasks lîk(e) 'võrdne, võrdsus' (Raun 1982: 75); < kasks lîk, like (Liin 1964: 65); < asks līk, like 'sama, sarnane, ühtlane; samasus, võrdsus' (EES 2012: 239; EKS 2019)

liik3, liigu 'joomine' < kasks lît-, lî-, lîk-kop 'Leitkauf'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 114) Liik 'Portion beym trincken (Reval'; (Hupel 1780: 205) liik, -i oder o r. 'die Portion bey dem Trinken'; (Hupel 1818: 122) liik, -i od. -o r. 'Antheil bey dem Trinken'; (Lunin 1853: 89) liik, -o r. d. 'литки, попойка'
• Murded: liik, liigu 'joot' Sa Hi sporL K I M T Krl Har VId(-o, -a); liik, `liigu R(-i Jõe, `liiku VNg) (EMS V: 187); liik, liigud 'pühitsemis- v. tänujoot e. -joodud' (Saareste I: 741)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 563 līk, līgu, līgo (d) 'Schmaus, Zeche, Festgelage'; līgu-raha 'spec. das beim Pferdehandel zum Vertrinken abgemachte Geld'; Wiedemann 1893: 510 līk, līgu, līgo (d) (leik, līt) 'Schmaus, Zeche, Festgelage'; līgud, līgu-raha 'das beim Contrahiren od. Handel zum Vertrinken abgemachte Geld'; ÕS 1980: 370 haril. mitm. liigud;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lît-, lî-, lîk-kop 'Leitkauf, Weinkauf, d.h. der Trunk (Obstwein, lît oder anderes Getränk) beim Abschluss eines Handels oder Vertrages zur Bekrätigung getrunken'; Schiller-Lübben lîtkôp, lîkôp 'Leitkauf, Weinkauf (zur Feier und Bekräftigung des eingegangenen Verkaufes)'; MND HW II: 1 lîtkôp (likcop, likop) 'Leikauf, Weinkauf, Trunk zu Abschluß und Bestätigung eines Kaufvertrages'
• Käsitlused: < kasks lī(t)kop 'Leitkauf' (EEW 1982: 1300; Raun 1982: 75; Ariste 1937: 134-135); < asks lītkōp, līkōp 'käsiraha, liigud; pealekauba antu' (EES 2012: 239)
• Läti keel: lĩkuõpi, lĩkaũpi Schmaus nach einem Handel < mnd. lītkōp, līkōp 'Leitkauf, Weinkauf' (Sehwers 1953: 73);
• Sugulaskeeled: sm litka, litkat [1886] harjakaiset, kaupantekijäiset / Leitkauf; is lītkat; krj litkat; vdj lītkad harjakaiset < vn литки (‹‹ kasks lītkōp 'maljojen juonti kaupan yhteydessä') (SSA 2: 83)

paslik, pasliku 'sobilik' < kasks paslik 'passlich, passend'

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: `paslik, -u (-s´-) 'sobiv, kohane' Jäm Käi Mar Mär Tor Hää Kod MMg Plt KJn Trv Hls; `pas´lik, `pas´ligu TLä Krl (EKI MK); `passilik, `passiligu Kuu Lüg; `passilikko (-u) VNg Vai; passilik, -u (-s´s-) Jäm Khk Kse Ha Koe Kad VJg Trm Kod Lai (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 773 pas´lik, pas´liku = pas´s´ilik; pas´s´ilik, -u (pas´lik) 'passlich, passend'; Wied 1869/1893: 852/773 pas´s´ilik, pas´s´iliku (pas´lik) 'passlich, passend'; ÕS 1980: 496 paslik 'sünnis, sobiv, kõlblik';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 paslik 'passlich, ziemlich'; MND HW II: 2 paslĩk (-lich), passelĩk, peslĩk 'passend, günstig; ausreichend'
• Käsitlused: < kasks passen (EEW 1982: 1951); < kasks paslik (Raun 1982: 117; EES 2012: 356)
• Läti keel: lt pasêt < nd. passen (Sehwers 1953: 86);
• Sugulaskeeled: sm passeli [1886] < rts passlig (‹ kasks passen) (SSA 2: 321); lv paššiji paslik; piemērots, pasīgs (LELS 2012: 229)
• Vt passima1