[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

† kärhv- 'lõike-' < kasks scherven 'scherben'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: kär´v, kärvi 'sälk; hammas' Khk; kär´v, kärvi 'hoop, löök' Pöi (EMS IV: 522)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 227 kär´hw-kapsas, ser´w-kapsas 'geschärfter Kohl'; Wiedemann 1893: 207 kär´hw-kapsas, ser´w-kapsas 'geschärfter Kohl'; EÕS 1937: 1479 särvima 'kapsahöövliga peenendama'; särvkapsas 'riivkapsas'; ÕS 1980: 676 'särvima; särvkapsad';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 scheren 'schneiden, ab-, zerschneiden, (ab)scheren'; scharven, scherven 'scherben, in kleine, bes. schräge und blätterige Stücke zerschneiden, als z. B. Kohl hacken'; MND HW III scharven, scherven 'in kleine, bes. schräge und blättrige Stücke zerschneiden, hacken, zerkleinern (Kohl, Kräuter); schaben'
• Käsitlused: < kasks scherven, sks scherben (EEW 1982: 1138)
• Läti keel: lt šķẽrêt schneiden, scheren; (Kohl) scheren, schärfen, hobeln < mnd. schēren 'schneiden, ab-, zerschneiden, scheren, abscheren' (Sehwers 1953: 131)

käär, kääru < vrd kasks scheren 'abschneiden, zerschneiden'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 223) juuxe Kehr '[Haar]Schehr'; (Göseken 1660: 213) Rihde Keer, -i 'gewand Scher'
• Murded: käär, kääru (-ea-) '(varruka) käänis; (riide)riba' S; käär, kääru (-iä-) 'leivaviil' I T V (EMS IV: 581); kääre 'käänis' KJn (EMS IV: 582)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 283 kǟr, kǟru, kǟra 'Ausschnitt, Abschnitt, Brotschnitt'; Wiedemann 1893: 256 kǟr, kǟru, kǟra 'Ausschnitt, Abschnitt, Brotschnitt'; ÕS 1980: 338 käär 'kõverus, käänd, käänak; (leiva)lõik';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 scheren 'schneiden, ab-, zerschneiden, scheren, abscheren'; MND HW III schēren 'glatt, kahl schneiden, scheren; Haar und Bart schneiden; Häute, Felle scheren'
• Käsitlused: < sm-ugri... (EEW 1982: 1154-1155); < vrd kasks keren 'käänama', kasks scheren 'lõikama' (Raun 1982: 64); < ee käärima (lms tüvi) (EES 2012: 210-211)
• Vt käärima2

käärid pl, käärid 'lõikeriist' < kasks schêre 'Schere'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 106) kehr, kehrist '∫cheer'; (Gutslaff 1648: 234) kêre 'Schere'; (Gutslaff 1648-56) Temma ka lichtshehrit /--/ peawat puhhas kuld ollema; (Göseken 1660: 297) Keer, -i 'Scheer'; (Göseken 1660: 594) Rihde Keer 'gewand Scher'; (Göseken 1660: 373) juuxe Kehr '[Haar]Schehr'; (Göseken 1660: 455) Keer 'Scheer (schneider sceer)'; (Göseken 1660: 472) Lichtkeer (tahikäärid) 'butze / Lichtscher'; lichtkeer 'Liechtputz'; (Virginius 1687-1690) Küünla Käärid, ollid Kullast; (Vestring 1720-1730: 57, 59) Käär 'die Schere'; Kärid 'Die Schere'; (Helle 1732: 104) kärid 'die Scheere'; käride neet 'das Niet in der Scheere'; (Piibel 1739) ja need lillikessed ja lampid ja küünlakärid kullast; (Hupel 1766: 128) se rak peab siis sama lahti leikatud käriga; (Hupel 1780: 167, 168) käär, -i d. 'Scheere'; kärid, käride r. 'die Scheere Pl.'; (Hupel 1818: 62) käär, -i r. d. 'Schere'; (Lunin 1853: 42, 43) käär, -i r. d. 'ножницы'; kärid r.; käri d. 'ножницы'
• Murded: käärid eP(-ea-, -ia-, -eä-)); `käärid R; kääri M T; kääri^ʔ V (EMS IV: 582)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 284 kǟr´, pl. kǟrid 'Schere'; Wiedemann 1893: 257 kǟr´, pl. kǟrid 'Schere'; ÕS 1980: 338 käärid 'mitm.';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schere 'Schere'; scheren '(ab-, zer)schneiden, (ab)scheren'; scherer 'Scherer, bes. Tuchbereiter u. Barbier'; MND HW III schêr(e) 'Schere'
• Käsitlused: < ... 'Schere' (EEW 1982: 1154); < kasks schere (Raun 1982: 64; Ariste 1963: 94; Liin 1964: 54; Ariste 1972: 92; EES 2012: 210)
• Läti keel: lt šķẽres [1638 Schkehres] Schere < mnd. schēre 'Schere' (Sehwers 1918: 42, 97, 161; Sehwers 1953: 131; Jordan 1995: 101);
• Sugulaskeeled: sm keritä (Agr) leikata / scheren; is keritä keritä lammasta, leikata hiuksia; krj keritä leikata vars. villaa lampaista, keritä; Akrj keritä, ker´ita; vps ker´ita; lv kerīkšǝ < germ, vrd mrts skæra, rts skära 'leikata, keritä' (SSA 1: 345); lvS škērd ~ skērd (pl.) Schere (SLW 2009: 186); lv škērə̑ᴅ Schere < kasks schere (Kettunen 1938: 395); škērõd käärid; šķēres (LELS 2012: 312)

passima2, (ma) passin 'vahtima; varitsema' < kasks passen 'ab-, aufpassen'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 173) Ülles passima 'Aufpassen'; (Hupel 1780: 237) ülles passima r. 'aufwarten, aufpassen'
• Murded: `passima (-s´s-) 'valvama, vahtima; jälgima, luurama' R S Lä Pä Ris Kos Jür Jä Kad Plt KJn; `pas´ma Kod Trv Krk Nõo Krl Rõu Vas Räp (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 852 pas´s´ima 'abpassen, auflauern; Acht geben'; Wiedemann 1893: 773 pas´s´ima 'abpassen, auflauern; Acht geben'; ÕS 1980: 497 passima 'kõnek. vahtima'
• Käsitlused: < kasks passen 'silmas pidada, silma peal hoidma' (EES 2012: 356)
• Sugulaskeeled: sm passata [1880] tarkkailla, olla vahdissa / aufpassen < rts passa (på) 'vahtia, huomioida' (‹ kasks passen (up)) (SSA 2: 321); lv pa`š́š́ə̑ passen, aufpassen < sks (Kettunen 1938: 277)
• Vrd passima3

pilduma, pillun 'heitma, loopima' < kasks spillen, spilden 'aufbrachen, verschwenden'

• Esmamaining: Stahl HHb II 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl HHb II 1637: 2) Temma teep weggi omma ke∫∫i warrede kah∫ / ninck errapillup / kumbat Körgket ommat 'Er übet gewalt mit seinem Arm / vnd zerstrewet die hof fertig sind'; (Virginius 1687-1690) Mina näggin koggone Jsraelid ärra pillotut ollewa Mäggide möda
• Murded: `pilduma Kuu Lüg Khk Hää Saa JJn VJg Iis Trm VlPõ; `pilluma Muh L Äks Ksi; `pülduma Jäm Hi; `pülluma Sa; `pildma Kod KodT KJn M(-me); `pilma Tõs Hel T V (EKI MK; EMS VII: 468)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 900, 903 pilduma, pillun (SO) = pilluma; pilluma, pillun (pilduma) ausfliessen, verschüttet, verstreut werden; pillub sõnad sūst wäl´ja 'er schüttet die Worte aus dem Munde'; Wiedemann 1893: 815, 818 pilduma, pillun (SO) = pilluma; pilluma, pillun (pilduma) ausfliessen, verschüttet, verstreut werden; pillub sõnad sūst wäl´ja 'er schüttet die Worte aus dem Munde'; ÕS 1980: 513 pilduma;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 spilden, spillen 'aufbrauchen, anwenden, verschwenden; ungenutzt, unangewandt lassen'; Spilder 'Verschwender'; Schiller-Lübben spillen, spilden 'aufbrauchen, verwenden, besonders zu unnützen Dingen, verschwenden, neben ab fallen lassen'; MND HW III spilden, spillen 'ausgeben, aufwenden; übermäßig ohne Not verschwenderisch verbrauchen, verbringen, vertun; unrechtmäßig verbrauchen'
• Käsitlused: < ? kasks spilden, spillen (EEW 1982: 2046-2047); < kasks spilden (Raun 1982: 122; EES 2012: 369); < germ ~ ? kasks spilden, spillen (SKES: 562-563)
• Sugulaskeeled: lv pillõ pilduda; mest, mētāt (LELS 2012: 242)
• Vrd pillama

pillama, pillata 'pillutama' < kasks spillen

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 266) ninck næmat piddawat erra|pillatuth sama; (Müller 1600/2007: 234) Se Kochnret olli meidt keick errapillanut (15.05.1603) 'segadusse ajanud'; (Müller 1600/2007: 324) tæma piddÿ -- needt Risti Inimeßet vchest toÿsest erra pillotama (14.10.1603) 'et ta need ristiinimesed üksteisest eemale pillutaks'; (Rossihnius 1632: 283) kumb minnu kahn ei mitte hagge, se erra|pillab; Pea meid Issand sinno Sönna man n. pilla se Pawesti n. Türcki tappetusse; (Stahl HHb III 1638: 52 'ära hävitama, hukkama') ∫e errapillap 'der zu∫trewet'; (Stahl LS II 1649: 447) ∫e Hunt wottap kinni, ninck errapillap needt lambat 'der Wolff erha∫chet, vnd zer∫trewet die Schaffe'; (Gutslaff 1648: 241) pillama 'strewen'; (Göseken 1660: 737) errapillotama 'zerspillen (dispergere)'; (Virginius 1687-1690) Sest sinoga pillan mina Södda-Wäe Leerid ärra; (Vestring 1720-1730: 180) Pillama 'Verspillen'; (Piibel 1739) Ma näggin keik Israeli laiale pillatud ollewad; (Hupel 1780: 242) pillama r., d. 'verspillen, zerstreuen'; ärrapillama 'verschwenden, durchbringen'; (Hupel 1818: 181) pillama r. d. 'zerstreuen, verspillen'; (Lunin 1853: 140) pillama r. d. 'разсыпать, разсѣяться, разогнать'
• Murded: `pillama (`pildama) 'kukkuda laskma; raiskama, läbi lööma' R; `pillama Jäm Khk Muh Rei sporL Ris Juu sporJä VJg Sim I Plt KJn SJn M Puh Nõo Rõn San sporV(-mma Har) (EKI MK); `püllama Pöi (EKI MK; EMS VII: 477)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 902 pillama, pillata (pillada) 'schütten, streuen, werfen, verschütten, zerstreuen'; Wiedemann 1893: 818 pillama, pillata (pillada) (pillatama, pilma) 'schütten, streuen, werfen, verschütten, zerstreuen'; ÕS 1980: 513 pillama;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 spilden, spillen 'aufbrauchen, anwenden, verschwenden; ungenutzt, unangewandt lassen'; Spilder 'Verschwender'; Schiller-Lübben spillen, spilden 'aufbrauchen, verwenden, besonder zu unnützen Dingen, verschwenden, neben ab fallen lassen'; MND HW III spilden, spillen 'ausgeben, aufwenden; übermäßig ohne Not verschwenderisch verbrauchen, verbringen, vertun; unrechtmäßig verbrauchen'
• Käsitlused: < ? kasks spillen, spilden (EEW 1982: 2046-2047); < kasks spilden, spillen (Ariste 1963: 100-101; Liin 1964: 59); < vrd ee pilduma; < kasks spillen (Raun 1982: 122); < kasks spillen (SSA 2: 364); < asks spillen 'ära tarvitama, raiskama; kukkuda laskma' (EES 2012: 370; EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm pillata [1702] kaataa päälleen t. lattialle, sotkea / verschütten, beschmutzen < rts spilla 'kaataa, läikyttää; menettää, tuhlata' (vrt kasks spillen 'tuhlata, hävittää; tiputtaa, varistaa; küsks spildan 'tuhota') (SSA 2: 364); vdj pillata maha loksutada, maha pillata; проливать, расплескать (VKS: 920); lv pi`llə̑ verschwenden, zerstreuen < rts spilla, kasks spilden (Kettunen 1938: 289); lv pillõ pillata; šķērdēt (LELS 2012: 242)
• Vrd pilduma