?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
aam, aami 'suur vaat; vedelike mõõtühik' < kasks âm(e) 'Ohm, Fass'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 287) Haam, -i 'Hahm'; (Hupel 1780: 529) aam, -i r. 'ein großes oder Stück-Faß'; (Hupel 1818: 15) aam, -i r., d. 'Stueckfass, Ahme'
- Murded: aam eP(oam Juu Kos, voam Juu, vuam JMd); aam´ Saa M San; `aami R (EMS I: 50)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 ām, āmi (hām) 'Ahm, Fass, Stückfass'; Wiedemann 1893: 60 ām, āmi (hām) 'Ahm, Fass, Stückfass'; ÕS 1980: 21 aam 'suur vaat; endisaegne vedelikumõõt';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 am(e) 'Ahm, Ohm, Tonnenmass für Wein, seltener für Bier'; Schiller-Lübben ame, am 'Ahm, Ohm, Tonnenmaß für Wein, seltener für Bier'; MND HW I âme, âm 'Ohm; ein Hohlmaß';
- Käsitlused: < kasks âm(e) 'Ohm, Fass' (EEW 1982: 3); < kasks ame, am (Liin 1964: 53; Raun 1982: 1; EES 2012: 41); < kasks ame (Viires 1960: 102; Hinderling 1981: 181; SSA 1: 46)
- Läti keel: lt † ãms, ãma Ohm < kasks āme, ām (Sehwers 1918: 141); ãms, ãma Ohm (Flüssigkeitsmaß) < nd. āme, ām Ohm (Sehwers 1953: 6); āma, āms Ohm (Flüssigkeitsmaß) < mnd. âme (Jordan 1995: 53);
- Sugulaskeeled: sm aami [Agr] vanha neste- (155 l) ja heinämitta (60 leiviskää); suuri astia / Ohm; altes Maß; großes Gefäß < mrts aam 'vanha vetomitta' (‹ kasks ame 'vanha viinamitta' ‹ lad ‹ kr) (SKES: 1; SSA 1: 46; Häkkinen 2004: 20)
raa, raa 'masti rõhtpuu' < asks rā 'Rah, Rahe'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: raapuri, -`purje 'raa külge kinnitatud puri' Kuu Hlj; raapuri, -purju Khk Mus Emm (EKI MK); `raagapuri, -`purje Kuu VNg; raagpuri, -purju Rid Ran; `raaga`seili VNg Vai (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 995 āzi-pū 'Raa'; käila-āzi-pū 'Fockraa'; pära-mas´ti āzi-pū 'Kreuzraa'; pēle-jär´je āzi-pū 'Vormarsraa'; sūr´ āzi-pū 'grosse Raa'; Wiedemann 1893: 902 āzi-pū 'Raa'; käila-āzi-pū 'Fockraa'; pära-mas´ti āzi-pū 'Kreuzraa'; pēle-jär´je āzi-pū 'Vormarsraa'; sūr´ āzi-pū 'grosse Raa'; Wiedemann 1869: 1030 pur´je-rāg 'Segelstange, Raa'; Wiedemann 1893: 934 pur´je-rāg 'Segelstange, Raa'; ÕS 1980: 566 raa 'keskelt masti või tengi külge kinnitatud rõhtpuu'; Mereleksikon 1996: 353 raapuri '(hol razeil)'; VL 2012 raa '(hol ra)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben râ 'Rah, Segelstange'; MND HW II: 2 râ, râe 'Segelstange, Rah'
- Käsitlused: < sks Raa ~ rts... (EEW 1982: 2359); < kasks râ 'Rahe' (GMust 1948: 39, 89); < asks rā ~ sks Rah, Rahe '(purje)raa' (EES 2012: 410); < sks Rah, Rahe (EKS 2019)
- Läti keel: lt rãja Rahesegel < mnd. rā 'Segelstange' (Sehwers 1953: 98);
- Sugulaskeeled: sm raaka [1637 raka] maston vaakasuora osa; salko, riuku / Rahe; Stange, Rute < germ, vrd mrts raa 'aluksen raakapuu; salko, riuku' (SSA 3: 32); is rāka varsta; krj roaka riuku, salko, vapa; lehdetön puu; laiha (ihminen, eläin); Akrj ruag onkivapa, salko, seiväs; karvaton; vps rag lehdetön puu; vapa, seiväs; vdj rāka risu, hako; ee raag risu, lehdetön oksa; lv rɔ̄gǝz risu, varpu; risukko < germ, vrd mrts raa 'aluksen raakapuu; salko, riuku' (SSA 3: 32); sm raakapurje Rahsegel (Kettunen 1938: 344); lv rō̬i, rò̬i̯ Rahe (Kettunen 1938: 344); lv rǭj, rǭjo raa; rāja (LELS 2012: 273)