[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

aam|palk, -palgi 'jäme palk, tala' < kasks hānenbalk 'Hahnenbalken, Hahnholz'

• Esmamaining: Masing 1825
• Vana kirjakeel: (Piibel 1739) nemmad piddid raiutud kiwwa ostma ja puid haan-palgiks; (Hupel 1818: 35) haan-palk r., d. 'Hahnbalke, grosser Querbalken'; (Masing 1825: 306) kesk rehhealla aampalgi külge rippuma; (Lunin 1853: 21) aan-palk, -i r. d. 'перекладина'
• Murded: aampalk R(haam- Nai Kuu); aampal´k Muh L(uam- Khn); aampal´k K(oam- Pil, voam- Nis); aampal´k I(uam- Kod); aamtala Vän SJn Krk; aan´pal´k M (EMS I: 52-54)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 hām-pal´k, pal´gi (hān-pal´k) 'Streckbalken (an der Decke)'; Wiedemann 1893: 61 hām-pal´k, pal´gi (hān-pal´k) 'Streckbalken (an der Decke)'; ÕS 1980: 21 aampalk;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 hanen-balke 'Hahnen-balken, der oberste Querbalken des Daches'; Schiller-Lübben hanebant, -bende 'Hahnebalken'; MND HW I hānenbalke, hānebalke; hānenbôm 'Hahnenbalken, Hahnholz, obere Querverbindung eines Dachsparrenpaares'
• Käsitlused: < kasks hāne-, hānenbalke (EEW 1982: 4; Raag 1987: 324; EES 2012: 41)
• Läti keel: lt vērbaļķis aampalk (ELS 2015: 19);
• Sugulaskeeled: vdj balkka tahutud palk, tala, aampalk (VKS: 157)

korsten, korstna < kasks schor-stên 'Schornstein'

• Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-1656) sihs Tulli ütz sauwo sest Kaiwust ülles, Kui ütte suhre korsteini sauw; (Göseken 1660: 297) Korstein 'Schorstein'; (Göseken 1660: 428) korstein 'Camin (Schorstein)'; (Piibel 1739) kui hagganad, mis kangest tulest rehheallusest ärraaetakse, ja kui suits korsteinast; (Hupel 1766: 126) teile peaks ollema ahjo jures üks pissoke korsteen, siis suits woiks wälja minna; (Hupel 1780: 190) korsten r.; korstna, korsna d. 'Schornstein'; (Arvelius 1782: 43) piddi korstnad puhhastama; (Hupel 1818: 99) korsten, korstna r. d.; korsten od. korstein, -i od. -a r.; korsna r., korstna d. 'Schornstein'; (Lunin 1853: 71) korsten, korstna r. d. 'труба'
• Murded: `korsten (korsten), `korstna RId Var Vän KPõ TaPõ VlPõ; korsten, `kors(t)ne M; korstan, `korstna L Ha Kad TLä; korsan, `korssna Nõo Rõn; korsen, `korssne Trv Krk; `korssen, `korssna R I Trv Pst; korsnas, `korssna S L; `kor´ssna T V (EMS III: 717); kosten (kostan), `kostna 'korsten' Ha Jä; kosnas, `kos(t)na Sa L Ha (EMS III: 749)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 384 korsten, korstna 'Schornstein'; korsen, korsna '= korsten'; korsna, korsna (d); korsnas, korsna '= korsten'; Wiedemann 1893: 349 korsen, korsna '= korsten'; korsna, korsna (d); korsnas, korsna '= korsten'; korsten, korstna (korsen, korsnas, kõrsnas, kõrstus) 'Schornstein'; ÕS 1980: 304 korsten;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schor-stên 'Schornstein, auch der Kamin, die Heerd-, Feuerstätte unter ihm'; MND HW III schorstêͥn, schar-, schort-, schorn- 'die ganze Vorrichtung im Hause um Feuer zu machen und zu unterhalten; Feuer-, Herdestelle, Kamin; Schornstein';
• Käsitlused: < kasks schorstên (EEW 1982: 959); < kasks schor-stên (Raun 1982: 49); < kasks schorstên, asks schorstein(e) (Liin 1964: 52); < asks schorstēn 'korsten' (SSA 1: 406; EES 2012: 179)
• Läti keel: lt skur̃stenis [1638 Skurr∫teenis] Schornstein < mnd. schorstēn (Sehwers 1918: 29, 95, 158); skurstienis, skurstenis, skurstins Schornstein < mnd. schornstēn 'Schornstein' (Sehwers 1953: 108); skurstenis, -tinis, -tins, -tīns, -tiens Schornstein, Kamin < mnd. schorstên (Jordan 1995: 89);
• Sugulaskeeled: sm korsteini, korsteeni [1678] savupiipu, takka, liesi / Schornstein; Kamin; Herd < rts skorsten 'tulisija' (‹ kasks scorenstein, schorstēn 'savupiippu') (SKES: 220; SSA 1: 406); lvS ∫koar∫ken [1846] Schornstein (SLW 2009: 176); lv kùo̯ŕš̆šə̑n, kùo̯rš̆šə̑n, kùo̯rš̆šə̑ń; kùo̯ršniɢ, skùo̯rštiń Schornstein < kasks schorstên (Kettunen 1938: 166, 373; Raag 1987: 328); lv kuoŕššǝn Schornstein; lv kūoršnig, kūoršõn korsten; skurstenis (LELS 2012: 151)

kratsima, (ma) kratsin 'kraapima; sügama' < kasks krassen, kratzen Eesti keelele on avaldanud mõju mõlemad alamsaksa sõnavormid.

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 70) krassima 'kratzen'; (Göseken 1660: 429) krassima 'kratzen'; (Hupel 1818: 100) kratsma r. d. 'kratzen'; (Masing 1825: 79) [peawad] tullist wallu ja pärrast paisetust teggema, mis kui sedda kratsitakse, kärnäle lähheb; (Lunin 1853: 72) kratsma r. d. 'чесать'
• Murded: `krat´sima (-t-) 'kraapima, küüntega sügama' R Jäm Vll Emm Rei Lä sporKPõ Lai TLä; `krat´sma sporT V(-mõ Krl); `rat´sima (-t-) Khk Vll Pöi Vig Kse Han Vän Tor Saa SJn; `rat´sma Var KJn sporM(-me) (EMS III: 816); `krätsima 'kratsima, küüntega tõmbama' Ans Pha Emm LäLo (EMS III: 916)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 423 krat´sima 'kratzen'; Wiedemann 1893: 384 krat´sima 'kratzen'; EÕS 1925: 275 kratsima 'sügama, kraapima, kriimustama'; ÕS 1980: 308 kratsima; Tuksam 1939: 591 kratzen 'kaapima, kriipima; kratsima, sügama';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kratzen, krassen 'kratzen'
• Käsitlused: < sks kratzen 'kratsima' (EEW 1982: 890; EES 2012: 182); < asks kratzen 'kratsima, kraapima' (EKS 2019)
• Läti keel: lt skrāpēt kraapima, kratsima (ELS 2015: 343)

kreeka, kreeka < kasks greke 'Grieche'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 157) Sihn ei ole üttekit waher neine Iudade ninck Gräkide sean; (Stahl HHb III 1638: 17) greeck; Sihn ep olle Judalinne echk Greeck 'Hie ist kein Jüde noch Grieche'; (VT 1686) Olge Pahandusseta / ni Judalissil / kui Greekalissil; (Hupel 1780: 191) Krekalinne d. 'ein Grieche'; (Hupel 1818: 101) kreka ma r. d. 'Griechenland'; kreka keel bl. r. d. 'griechische Sprache'; krekalinne bl. d. 'ein Grieche'; (Lunin 1853: 72) kreka ma r. d. 'Греция'; kreka keel r. d. 'греческiй языкъ'; krekalinne d. 'грекъ'
• Murded: kreeka Emm Vän Tõs Tor(reeka); kreeka Juu Plt Puh; `kreeka Krl Har Vas; krieka JMd VJg; `krieka 'kreeka (maa, usk)' R Ris Iis; reeka Pöi Muh KJn M; `reeka Khk Vll Kse (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 427 krēka, krēka 'Griechenthum'; krēkaline, -lize 'Grieche'; krēga, krēgalane, -laze '= krēka, krēkaline'; Wiedemann 1893: 388 krēka, krēka (krēga) 'Griechenthum'; krēkaline, -lize; krēklane (krēgalane) 'Grieche'; ÕS 1980: 306 kreeka [keel, pähkel];
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 greke 'Grieche'; MND HW II: 1 grêke 'Grieche; griechisch'
• Käsitlused: < kasks.... 'griechischer' (EEW 1982: 981); < asks Greken (Liin 1964: 41); < kasks greke (Raun 1982: 51); < asks greke 'kreeklane' (EES 2012: 182)
• Läti keel: lt griẽķis Grieche < mnd. grēke (Sehwers 1918: 30, 148; Sehwers 1953: 36; Jordan 1995: 63);
• Sugulaskeeled: sm Kreikka (Greca) (Agr Grecan kielen; 1644 grecalaiset) Griechenland < rts grek, gekisk 'kreikkalainen' (SSA 1: 418); vdj greekaa kreeka; греческий (VKS: 236); lv grìe̯kkə̑-mō̬ Griechenland (Kettunen 1938: 61); lv grēkmǭpē'gõz kreeka pähkel; valrieksts (LELS 2012: 65)

krupp|höövel, -höövli 'rupphöövel' < kasks schrubbe-hövel 'Schrubbhobel' Hilisemad sõnakujud rupphöövel ja ruppima on olnud tõenäoliselt juba saksa schrubb-tüve mõjualused.

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: krupp`üevel Lüg Trm Har; krup´p- V; rupp- Pöi Hel (EMS III: 881); kruop, `kruobi; kruop`üevel (-oo-) VNg Lüg (EMS III: 870); krubi`ü̬ü̬vel TLä (EMS III: 875); kropp- (krop´p-) Krl Rõu Vas (EMS III: 872); krohv`öövel 'rupphöövel' LNg Vän Tor Ha(-üö-) (EMS III: 858); krump- Kod; rump- Muh Krk(-m´-) (EMS III: 877); kruup`öövel Jäm VJg Plt; ruup- Ans Khk KJn Har (EMS III: 887)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 802 krohw-, kropp-, krubi-, krūp-, krūw-hȫwel 'Schrothobel, Schrupphobel'; Wiedemann 1893: 728 krohw-, kropp-, krubi-, krūp-, krūw-hȫwel 'Schrothobel, Schrupphobel'; Wiedemann 1869: 434 krubi-hȫwel 'Schrupphobel'; Wiedemann 1893: 395 krubi-hȫwel 'Schrupphobel'; EÕS 1925: 280 krupphöövel 'Schrob- od. Schrupphobel'; ÕS 1980: 602 rupphöövel; Tuksam 1939: 869 Schrubbhobel 'rupphöövel, rupik[höövel]'
• Käsitlused: < asks schrubbehövel 'Schrupphobel' (Viires 1960: 68)
• Läti keel: lt skrubẽvele, skrubele Schrubbhobel < nd. schrubbehȫvel 'ein Hobel, womit das Gröbste abgehobelt wird, ein Schärfhobel' (Sehwers 1953: 107); lt skrube-ēvele, skrubbēve̬l (Kettunen 1938: 373);
• Sugulaskeeled: lv skru’bb-ēviĺ Schrubbhobel < asks schrubbe-hövel (Kettunen 1938: 373)

lüüs, lüüsi 'paisusilm' < kasks slü̂se 'Schleuse'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 210) lüüs, -i d. 'die Schleuse'; (Arvelius 1782: 94) keik lüsid mahhamurdis; (Hupel 1818: 130) lüüs, -i r. 'die Schleuse'; (Lunin 1853: 96) lüüs, -i d. 'шлюзъ, плотина, гать'
• Murded: lüüs´, lüüsi 'veskitamm; pais' V; lüüs, `lüüsi Hlj VNg; lüis, lüisi Vän Kad Nõo (EMS V: 813)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 620 lǖz´, lǖzi 'Schleuse'; Wiedemann 1893: 560 lǖz´, lǖzi 'Schleuse'; ÕS 1980: 394 lüüs 'ehitis kanalil või jõel laeva läbilaskmiseks paisust'; VL 2012 lüüs '(asks slüse, hol sluis)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 sluse 'Schleuse'; Schiller-Lübben sluse 'Gerät oder Einrichtung zum Einschließen, bes. der Fische und des Waßers, Schleuse'; MND HW III slü̂se (slůse, sluese, sluise) 'Anlage zum Stauen von Wasser, Schleuse; Gerät oder Vorrichtung zum Einschließen von Fischen'
• Käsitlused: < kasks sluse (EEW 1982: 1465; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 86); < asks slūse 'lüüs, pais' (EKS 2019)
• Läti keel: lt slũžas [1638 Sluh∫chas] Schleuse < mnd. slūse 'Schleuse' (Sehwers 1918: 42, 95, 159; Sehwers 1953: 112); slūžas Schleuse < mnd. slü̂se (Jordan 1995: 91);
• Sugulaskeeled: lv služ Schleuse < kasks sluse (Kettunen 1938: 375); lv slūžõd lüüs; slūžas (LELS 2012: 297)

märss, märsi 'kott' < kasks merse, vrd rts märs Levik räägib alamsaksa, tähendus rootsi kasuks.

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 130, 139) Märts, -so 'Der Fischkorb (Reval)'; Mörts, -so 'Ein gestrickter Fisch Sack'; (Helle 1732: 136) märs, g. re 'der Fischkorb'; (Hupel 1780: 212) märs, märre; märts, -o H. 'der Fischkorb, Fischsack'; (Hupel 1818: 134) märs, märre; märts, -o r. 'Fischkorb, Fischsack'; (Lunin 1853: 99) märs, märre r. 'рыбный коробъ, рыбный мѣшокъ'
• Murded: merss, `merssi 'kasetohust torbik või korv' Jõe Kuu; märss, `märsi 'kasetohust paun' Hlj RId; mär´ss, märsi Kse Vän HJn Jä ViK I Äks (EKI MK); mär´ss, märs(s)i 'võrkkott' Jäm Khk Pha sporPä Juu Trm VlPõ; mär´ss, mär´si eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 652 mär´s, mär´si, märre 'Sack, Kober (aus Bast geflochten oder aus einem groben Netze, als Brotsack, Speisekorb, zum Tragen von Fischen etc.)'; Wiedemann 1893: 589 mär´s, mär´si (mär´ts, mär´z, mer´s) 'Sack, Kober (aus Bast geflochten oder aus einem groben Netze, als Brotsack, Speisekorb, zum Tragen von Fischen etc.)'; ÕS 1980: 442 märss 'võrkkott; puukoorest või kasetohust paun';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 merse, mersse 'Ware'; Schiller-Lübben merserie 'Krämerware'; MND HW II: 1 +merse (mertze) 'Handelsware, Kaufmannsware (vgl. mnl. merse, lat. merx)'
• Käsitlused: < rts märs (EEW 1982: 1621; Raag 1987: 334; SSA 2: 151); < kasks mers(e) 'kott' (Raun 1982: 97); < kasks merse (mersche), marse (Liin 1964: 54; Ariste 1972: 98); < rts märs '(kala)korv, -kott; mastikorv' ~ asks merse, mars 'mastikorv; laeva mast' (EES 2012: 296)
• Sugulaskeeled: sm marsio [1637] kalakassi t. -kontti / Fischsack < germ *marsiōn; sm märsiö, merssi kalakori, koppa; kalakassi, verkkopussi; is merssi verkkopussi < rts märs, märsa 'verkkosäkki (heiniä varten); päreistä tehty selässä kannettava koppa; kalakassi' (SSA 2: 151)

palsam, palsami 'lõhnavaik' < kasks balsam, sks Balsam

• Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1647-1657: 184) ütte weittokesst Balsammit, ninck ütte weittokest mette, kallist rochto; (Göseken 1660: 386) Kallis hais 'Balsam'; kalli rohhi kaas woidma 'balsamieren'; (Virginius 1687-1690) nende Kamelit kandsit kallist Rohto, Palsamit nink Mirrid; (Piibel 1739) Palsam-tosid, ja keed, ja uddo-linnased kappid; (Hupel 1780: 236) palsam, -i d. 'Balsam'; (Marpurg 1805: 14) Nink neist norest lehtist tettas kallist rohto ehk palsam.; (Hupel 1818: 172) palsam, -i r. d. 'Balsam'; (Lunin 1853: 133) palsam, -i r. d. 'бальзамъ; ритина'
• Murded: `palsam, -i VNg Lüg IisR Vai Muh Vän Tor JMd Koe Trm Kod Plt KJn Hls Ran San V(palts Vas); `paltsam, -i Kuu VNg Lüg Sa Käi Lä Tõs Tor Ris Kos VJg Trm Plt KJn Trv Krk (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 839 palsam, palsami 'Balsam'; *palsamīrima, -rin 'balsamieren, einbalsamieren'; Wiedemann 1893: 761, 762 palsam, palsami (pal´s) 'Balsam'; *palsamīrima, -rin 'balsamieren, einbalsamieren'; ÕS 1980: 490 palsam 'eeterlikus õlis lahustunud lõhnav vaik';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben balsemen 'einbalsamieren'; MND HW I balsam, balsem(e), balsme 'Balsam, ein harz-, ölartiges Produkt der Gattung Balsamodendron, dem als Heilmittel besondere Kraft innewohnen soll'
• Käsitlused: < sks Balsam (EEW 1982: 1917; Raun 1982: 115; EKS 2019); < kasks balsam, balsam(e) (Liin 1964: 58)
• Läti keel: lt bal̃zãms Balsam (Sehwers 1953: 8); lt balzāms palsam (LELS 2012: 42);
• Sugulaskeeled: sm balsami, pals(s)ami [Agr] (hyvähajuinen) voide Balsam < rts balsam (‹‹ lad balsamum ‹ kr) (SSA 1: 93); sm palsami (Agr) (hyvähajuinen) voide < rts balsam (SKES: 478); vdj bal´zami, bal´zama (VKS: 158); lv bal̄zin´ Balsam < lt ba’lze̬ns (Kettunen 1938: 21); lv balzõm palsam; balzāms (LELS 2012: 42)

peitel, peitli 'puussepa tööriist' < kasks beitel 'Beitel, Meissel'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 558) peitzel 'Durchschlag (der Tischler)'; (Vestring 1720-1730: 167, 183) Päitel, -li 'Der Meißel, Pöitel'; Pöitel 'der Meißel'; (Helle 1732: 152) päitel 'der Meisel'; (Piibel 1739) kui sa omma peitliga sedda raiud, siis teotad sa tedda ärra; (Hupel 1780: 233, 238) päitel, -tli r. 'der Meisel'; peitel, -tli r.; peitli d. 'der Meißel, liefl. Beitel'; (Hupel 1818: 167, 176) päitel, -tli r. 'Meissel'; peitel, -tli r. d.; peitli d. 'Meissel'; (Lunin 1853: 128, 136) päitel, -tli r. 'долото, рѣзецъ'; peitel, -tli r. d. 'долото, рѣзецъ'
• Murded: `peitel, `peitli (-le) R HJn KuuK Jä ViK I Äks Plt KJn M Ran Puh; `peikel, `peikli Phl L Juu; `peikli (`pekli) sporT V(`peipli Plv); `peiker, `peikri Jäm (EKI MK); `pöitel, `pöitli (-le) Mar Mär Lih Vän Ha Plt KJn SJn (EKI MK); `pöikel, `pöikli S Kul Vig Han Var Aud
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 878, 863 peitel, peit´li = päitel; peikel, peikli (d) '= päitel'; päitel, päit´li 'Stämmeisen, Meisel'; Wiedemann 1893: 796, 797, 783 peikel, peikli (d) = päitel; peitel, peitla, peit´li = päitel; päitel, päit´li (päikel, peitel, peikel, põikel) 'Stämmeisen, Meisel'; ÕS 1980: 502 peitel;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 bêtel, beitel 'Meissel, celtes; Stecheisen'; Schiller-Lübben betel, beitel 'Meißel, Keil'; MND HW I bêͥtel 'Meißel, Stecheisen';
• Käsitlused: < kasks Beitel 'Meissel' (EEW 1982: 1979); < kasks beitel (Viires 1960: 76; Raun 1982: 118; EES 2012: 360); < kasks betel, beitel (Liin 1964: 51)
• Sugulaskeeled: lv peì̯k̆kel Stemmeisen, Meissel < kasks *bētel (Kettunen 1938: 280)

plank, plangu 'paks laud; laudtara' < kasks planke 'Planke'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 567) plancki 'plancke (planca)'; (Hupel 1818: 184) plank, -i r. d. 'die Planke'; (Lunin 1853: 143) plank, -i r. d. 'планка, тонкая доска'
• Murded: plank, plangi 'paks (laeva)laud; plankaed' Jäm Mar Mär Ris Trm Kod Äks Plt KJn; plańk, plangi (-ń-) T V; lank, langi Khk Mus Phl Hää M(lan´k); plank, `plangu Jõe Kuu Vai(`planku); plank, plangu Emm Rei Var Khn Tor Hää Ris; lank, langu Khk Kaa Vll Pöi Muh Aud Vän Tor; plank, `planga VNg Lüg Jõh (EKI MK; EMS VII: 566)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 502, 923 laṅk, laṅgi '= plaṅk'; plaṅk, plaṅgi, plaṅgu (SW) 'Planke, Brett'; Wiedemann 1893: 836 plaṅk, plaṅgi, plaṅgu (SW) (laṅk) 'Planke, Brett'; ÕS 1980: 519 plank 'paks laud; laudtara';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 planke 'Planke, Bohle, bes. Pallisade; Plur. jede Einfriedigung durch Bretter; seltener die Verschanzung auf dem Schlachtfelde'; Schiller-Lübben planke 'Planke, Bohle, bes. Pallisade; im Plur. die hölzerne Befestigung, Umzäunung von Städten und Burgen, auch die Verschanzung auf dem Schlachtfelde'; MND HW II: 2 planke 'Brett, Planke, Bohle; hölzerne Umzäunung, Einfriedung, Befestigung; Bauteil des Schiffes, Planke, Plankengang an der Außenwand des Schiffes'
• Käsitlused: < sks Planke 'dickes Brett' (EEW 1982: 2094); < kasks planke (Raun 1982: 124; Liin 1964: 52); < kasks planke 'Planke, Brett' (‹ lad planca) (GMust 1948: 5, 21, 87); < kasks planke ~ sm lankku (SSA 2: 44); < asks planke ~ sks Planke 'paks laud; laudtara' (EES 2012: 375)
• Läti keel: lt blañka Planke < mnd. blanke (Sehwers 1918: 24, 143); blanka Planke, dickes, großes Brett < mnd. blanke (Sehwers 1953: 13; Jordan 1995: 56);
• Sugulaskeeled: sm lankku, plankku [1664] Planke < mrts planka 'plankku' (‹ kasks planke); is plaŋkku lankku < sm ~ rts (SSA 2: 44); sm lankata, plankata (itämurt.) jakaa huone väliseinällä / eine Zwischenwand einziehen < rts plank 'lauta-aita, lautaseinä, väliseinä' (SSA 2: 44); lv plāŋk̆ka, plaŋ̄k̆kə̑ Planke < vrd rts planka (Kettunen 1938: 302); lv blānka puuplank; planka (LELS 2012: 44)

poots|haak, -haagi 'metallkonksuga ritv' < kasks bôshake, bôteshāke, sks Bootshaken, vrd rts båtshake

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 283) Pooshaki 'Boßhacke'; (Göseken 1660: 570) Raud/pooshaki 'Hake (zum Schiffe)'; (Göseken 1660: 591) Raud Hahke (pootshaak) 'schiff-Hacke (uncus)'
• Murded: pootshaak, -`haagi Jõe Kuu; `pootsak, -i (-uo-) Sa Hi Ris; `pootsaak, -aagi (-oagi, -uagi) Khk Vll Muh Mar Han Vän Ris; pootsak, pootsagi Rid; `pootsvaak, -vaagi Sim Lai; `poostvaak, -vaagi Ksi Plt; `puustak, puustagi KJn Ran; puustaak, -aagi Ran Nõo (EKI MK); `puostav, -i Jõh; `potstam, -i JõeK (EKI MK; EMS VII: 686); puos(s)haak (-aak) Kuu JõeK Iis; poosvaak (-vuak) JMd Trm Lai; puosvaak (-vuak) Koe Kad VJg; `puosak, -kki Jõe; `pus´sak, -gi Räp; p̬u̬̬usshaak´ Plv (EMS VII: 685)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 942 pōts-hāk, hāgi 'Bootshaken'; Wiedemann 1893: 854 pōts-hāk, hāgi 'Bootshaken'; ÕS 1980: 529 pootshaak 'teraskonksuga latt, ritv'; Mereleksikon 1996: 329 pootshaak '(hol bootshaak)'; VL 2012 pootshaak '(hol bootshaak)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 bôshake 'Bootshaken'; MND HW I bôshāke, bôteshāke 'Bootshaken'
• Käsitlused: < kasks bôtshâke 'Bootshaken' (vrd kasks bôtshâke) (GMust 1948: 53, 88); < asks Boos-haken (Liin 1964: 49); < asks bō(t)shake ~ sks Bootshaken ~ rts båtshake 'pootshaak' (EES 2012: 380); < hol bootshaak (VL 2012: 783)
• Läti keel: lt buõstaks Bootsstange (Bootsstock) < dt. (Sehwers 1918: 66); lt buosāks Bootshaken < nd. bōshāke 'Bootshaken' (Sehwers 1953: 22); lv bùo̯s´s´ār´k´s Bootshaken (Kettunen 1938: 32);
• Sugulaskeeled: sm puoshaka [1644 botzhaca] uitto-, vene-, tukki-, palokeksi / Flöß-, Boots-, Heuerhaken < rts båtshake 'vene-, tukki-, palokeksi' (SSA 2: 432); lv bùo̯ts-ò̬i̭k Bootshaken (Kettunen 1938: 32); vdj aažbukki pootshaak; багор (VKS: 99); vdj bagra pootshaak; багор (VKS: 156)

praalima, (ma) praalin 'suurustama' < kasks pralen, sks prahlen

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 231) tühu pajatama 'pralen'
• Murded: `praalima 'kiitlema, suurustama; prassima, läbi lööma' Kuu Hlj Lüg Jõh Vll Mar Mär Han Tõs Hää JõeK VMr VJg Sim Iis Trm Pal Plt KJn; `raalima Vän Saa; `praal´ma TLä Rõu Vas; `raal´ma Trv; `prallima Jäm Khk Vll Tõs (EKI MK; EMS VII: 719)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 963 prālima, -lin 'prahlen, laut reden'; Wiedemann 1893: 873 prālima, -lin 'prahlen, laut reden'; ÕS 1980: 532 praalima 'hooplema, kiitlema; prassima, pillama';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 pralen 'prunken, stolzieren, prahlen, sich rühmen, laut sprechen'; Schiller-Lübben pralen '(laut) sprechen'; MND HW II: 2 prâlen 'großen Aufwand betreiben, große Worte führen, sich berühmen, prahlen, lärmen'
• Käsitlused: < sks prahlen ~ kasks pralen (EEW 1982: 2157); < kasks pralen (Raun 1982: 127); < asks pralen 'toredusega hiilgama, uhkeldades näitama' ~ sks prahlen 'hooplema, kelkima' (EES 2012: 383)

prassima, (ma) prassin 'priiskama, pummeldama' < kasks brassen / pras-

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 97) pra∫∫ima, Pra∫∫in, pra∫∫i∫in, pra∫∫inut 'Pra∫∫en'; (Stahl LS I 1641: 146) Nemmat pra∫∫iwat ninck me∫∫awat 'Sie wüten fa∫t vnd fahren daher'; (Gutslaff 1648: 231) hähwtma /a 'prassen'; (Göseken 1660: 283) prassima 'Brassen'; (Göseken 1660: 571) prassima 'prassen'; prassia 'prasser'; prassya 'Schlemmer / Pancketirer'; prassiminne 'Schwelgeey (luxus)'; (Göseken 1660: 570) Prasser (prassija, pummeldaja) 'Demmer / Schlemmer'; (VT 1686) Ent kui temmä kik olli erra prasnu / sis tulli köwwa Nälg; (Vestring 1720-1730: 188) Prassima 'Prassen'; (Helle 1732: 162) prassima 'prassen'; (Piibel 1739) ei ta kule mitte meie sanna, prassib ja lakkub; (Hupel 1780: 247) prassima r., d.; prasma d. 'prassen, verschwenden'; (Hupel 1818: 191) prassima r. d., prasma d. 'prassen'; (Lunin 1853: 147) prassima r. d., prasma d. 'мотать, раскошно жить, пировать'
• Murded: `prassima (-s´s-) 'priiskama; praalima; lärmama' R Jäm Muh Rei Lä Vän Tor Hää Ris JMd Koe VMr VJg Sim Iis Trm Plt; `rassima Khk Vll Pöi Kse PJg Tor Juu; `ras´ma (-me) Saa KJn Kõp M; `pras´ma Hel TLä V (EKI MK); (`)praaseldama 'priiskama, prassima' Kuu Nõo; praseldama Hlj (EMS VII: 720)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 962 pras´s´ima, -in 'lärmen, toben, tollen'; Wiedemann 1893: 873 pras´s´ima, -in (pras´ma, prāt´sima, ras´s´ima) 'lärmen, toben, tollen'; ÕS 1980: 533 prassima 'jooma, joomapidu pidama';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 pras = bras 'Schmauserei, Prasserei'; bras 'Lerm, Gepränge, Prasserei'; brassen 'prassen'; Schiller-Lübben prass 'Prasserei, Schmauserei'; brassen, prassen 'prassen'; MND HW I +vrâßen (vratzen) 'prassen, schwelgen'; brassen 'lärmen, prassen'; MND HW II: 2 pras (prass) 'Gelage, Schlemmerei'; *prasselen 'beständige Geräusche hervorrufen, rasseln, lärmen'
• Käsitlused: < sks prassen (EEW 1982: 2167); < kasks prassen (Ariste 1963: 101); < kasks brassen (Liin 1964: 59); < kasks brassen, pras (Raun 1982: 127); < asks prass 'pidutsemine, sööming', asks brassen 'käratsema, prassima, priiskama' (EES 2012: 384)
• Läti keel: lt brasêt prassen, saufen, schmoren, schlemmen < nd. brassen 'schwelgen, prassen' (Sehwers 1953: 16); lt brasēt schwelgen, aufleben, saufen, sich wichtig gebärden < mnd. brassen 'lärmen; prassen, schlemmen' (Jordan 1995: 57);
• Sugulaskeeled: vdj prassia riielda, kärkida; бранить, браниться (VKS: 959)
• Vrd rassima

prei, prei 'hobuste jalanahapõletik' < asks spreie

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: prei 'hobuse jalahaigus, käsn' R Khk Hi Lä Tõs sporKPõ sporI Äks Plt Ote Urv Har Plv; rei Sa Muh Vig Aud Vän Tor KJn Vil M; trei Jäm Mär Khn Urv Har VId; spräja^ʔ Lei (EKI MK; EMS VII: 741)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 964 prei, pl. preid (rei) 'Spreu, Spaht, Mauke (Pferdekrankheit)'; Wiedemann 1893: 874 prei, pl. preid (rei) 'Spreu, Spaht, Mauke (Pferdekrankheit)'; ÕS 1980: 533 prei 'hobuse jalgade nahahaigus';
• Saksa leksikonid: MND HW III sprêͥden 'locker verteilen; ausstreuen, auswerfen; verbreiten, verteilen'
• Käsitlused: < sks Spreu ~ kasks... (EEW 1982: 2168); < asks spreie 'laiali puistatu' ~ sks Spreu 'aganad' (EES 2012: 384-385)
• Läti keel: lt spreĩjas pat, eine Pferdekrankheit an den Beinen < nd. spreie 'Sprehe' (Sehwers 1953: 117); lt sprejas pätk, hobuse jalahaigus < asks spreie (EES 2012: 385)

prii, prii 'vaba' < kasks vrî 'frei'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1557) Prylickeleib '?priilik leib'; (Müller 1600-1606: 272) se eddest is piddÿ v̈xkit Inimene frÿ echk vabba ollema; (Müller 1600/2007: 226) se eddest is piddÿ v̈xkit Inimene frÿ echk vabba ollema (15.05.1603); (Gutslaff 1648: 213) wabba 'frey (liber)'; (Göseken 1660: 571) Wryherr, -i (parun) 'Freyherr'; (Forselius 1694) pri; (Vestring 1720-1730: 188, 297) Pri 'Frey'; Wri 'Frey'; (Helle 1732: 162) pri 'frey'; (Hupel 1780: 247, 317) pri r., d. 'frey'; wri r. 'frey'; (Hupel 1818: 191, 293) pri r. 'frey'; wri r. selt. 'frey'; (Lunin 1853: 148, 235) pri r. d. 'вольный, своводный'; wri r. 'своводный'
• Murded: prii 'vaba; tasuta' R Jäm S Lä Tõs Hää K I T V; rii Sa Muh Vig Mih Vän Tor M (EKI MK; EMS VII: 746)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 966 prī, prī 'frei'; Wiedemann 1893: 876 prī, prī (wrī) 'frei'; ÕS 1980: 535 prii;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vrî, vrîg, vrig 'frei, unabhängig'; Schiller-Lübben vri 'frei, ledig von rechtlichen Verpflichtungen; unbehindert; sorglos'; MND HW I vrî, vrig 'frei, freigebore, unabhängig; ungehindert, offen; ungebunden'
• Käsitlused: < kasks frî? (EEW 1982: 2170-71); < kasks vrî (Raun 1982: 128); < kasks vrî 'frei' ~ rts fri (Raag 1987: 339); < asks vri (EES 2012: 385)
• Läti keel: lt brĩvs [1585 briwe] frei < mnd. vrī (Sehwers 1918: 49; Sehwers 1953: 17); brīvs frei < mnd. vrî (Jordan 1995: 57);
• Sugulaskeeled: sm frii, prii, rii [1625 FrijHerra] vapaa / frei < mrts fri 'vapaa, verovapaa' (‹ asks vrī) (SSA 1: 118); lv brī frei, ledig < kasks vrī (Kettunen 1938: 29); lv brī prii; brīvs (LELS 2012: 48)

puuslak, puuslaki 'hingeldustõbi' < vrd kasks bûk 'Bauch', kasks slach 'Schlag'

• Murded: `pouslak, `pouslagi 'hobuse astma; kõva nohu (inimesel)' Kuu Jõh IisR; `pouslak, -i Hi Han Pär Hää Jür VMr Iis Kod Krk Hel TLä Rõn; `paus(s)lak, -i Har; `pouslar, -i Kod; `pouslaht, -lahi Khk Kaa Pha; `puuslaat´, `puuslaadi Räp Se; `puuslak, `puuslagi (-ki) Vän Saa Kod Hel Ote Rõn San; `puuslak, -laka Kod; `puuslank (-lakk) Trv Hls; `puslak, -i Rõu; `pohklaed, `pohklaadi Muh; `puhlaat´, -laadi San (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 604 lȭtsutamize-tõbi 'Bauchschlag, Schwindsucht der Pferde'; Wiedemann 1893: 546 lȭtsutamize-tõbi 'Bauchschlag, Schwindsucht der Pferde'; Wiedemann 1869: 1183 külled sõidawad 'das Herz klopft heftig, der Atem geht schnell, (das Pferd) hat den Bauchschlag'; Wiedemann 1893: 1072 külled sõidawad 'das Herz klopft heftig, der Atem geht schnell, (das Pferd) hat den Bauchschlag'; EÕS 1930: 885 puuslakk 'lõõtsutamistõbi (hobustel)'; ÕS 1980: 551 puuslak 'rinnutus';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vrd bûk 'Bauch'; slach 'Schlag; plötzlicher Krankheitsanfall'
• Käsitlused: < asks buuk-slagen 'Keuchen, Kolik' (EEW 1982: 2263; Koponen 1998: 153; EES 2012: 397)
• Läti keel: lt būslags, būšlaks, būkslaks Bauchschlag (Pferdekrankheit) < asks būkslag (Sehwers 1953: 23);
• Sugulaskeeled: lv pūslak hingeldustõbi, puuslak, aizdusa (LELS 2012: 261)

rump, rumba 'väike paat' < asks rump 'runder Behälter, längliches Gefäß'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: rump, rumba 'väike lootsik' Mih Pär; rump, rumbi Ksi (EKI MK); ruup, `ruuba 'väike laia põhjaga paat, eistuk' Hlj; ruup, ruuba Lä Vän Kei Hag Juu JõeK Sim Lai; truup, truuba Mär Äks TMr; ruup, ruubi Nis Ksi; truup, truubi Ksi (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1090 rump, rumba (SW) 'kleines Boot, Trogboot'; Wiedemann 1893: 987 rump, rumba (SW) 'kleines Boot, Trogboot'; EÕS 1937: 1170 rump 'puutüvest tehtud paat (Baumkahn, Kanu)'; ÕS 1980: 602 rump 'ruup, lameda põhjaga lootsik';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rump 'Rumpf, Leib; längliches bauchiges Gefäß'; MND HW II: 2 rump, rümp, romp 'runder geflochtener Behälter'
• Käsitlused: < ? kasks... (EEW 1982: 2555: võimal. kontam. ruup 'paat' + rump 'puupakk'); < kasks rump 'längliches bäuchiges Gefäß' (Liin 1968: 54); < kasks rump 'längliches, bäuchiges Gefäss' (GMust 1948: 91); < asks rump 'piklik nõu; laevakere (ilma masti, taglase ja tüürita)' (EES 2012: 439)
• Sugulaskeeled: lv rum̄`p Rumpf < kasks rump (Kettunen 1938: 347)

saagima, (ma) saen < kasks sagen 'sägen'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 605) Saijema 'Sagen'; (Göseken 1660: 738) erra saijn 'Absagen'; (Vestring 1720-1730: 213, 214) Saema oder Sagima 'Sägen'; sagima 'sägen'; (Piibel 1739) saega saetud seest- ja wäljaspiddi,; Neid on kiwwidega wissatud, löhki sagitud, kiusatud; (Hupel 1780: 262) saema r. 'sägen'; sagima r. 'sägen'; (Hupel 1818: 212, 213) saagma d. 'sägen'; sagega leikama r. d. 'sägen'; saema r. 'sägen'; (Lunin 1853: 164, 165) saagma, sagima d. 'пилить'; saema r. 'пилить'
• Murded: `saagima (-oa-, -ua-) R Sa Muh sporLä Tõs Vän Tor Hää K I; `saema Jaa Pöi Hi; `saegma Mar Tõs; `saagma (-ua-) Var Khn Saa KJn Vil; saag´ma (-me) M TLä San Urv Krl Lei (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1118 sāema, sāeda (D) '= sāgima'; sāgima, sāen; sāgma (d) 'sägen'; Wiedemann 1893: 1012 sāgima, sāen; sāgma (d) (sāema) 'sägen'; ÕS 1980: 610 saagima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben sagen 'sägen'; MND HW III sāgen 'sägen, absägen'
• Käsitlused: < kasks sagen 'sägen' (EEW 1982: 2644; Liin 1964: 51; EES 2012: 453)
• Läti keel: lt zãģêt [1638 ∫aghet] sägen < mnd. sagen 'sägen' (Sehwers 1918: 100, 165; Sehwers 1953: 162); lt zāģēt sägen < mnd. sāgen '(ab)sägen' (Jordan 1995: 111);
• Sugulaskeeled: lvS sād´, -ub sägen (SLW 2009: 170); lv zò̬i̯gə̑, zō̬igə̑ sägen < kasks sagen (Kettunen 1938: 401); zǭigõ saagida; zāģēt (LELS 2012: 377)
• Vt saag

taaler, taalri 'endisaegne rahaühik' < kasks dāler 'Thaler'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 344) kuÿ tæmalle mitto tuhat Talerit echk Kuld Penningit saab antuth; (Müller 1600/2007: 144) kuÿ tæmalle mitto tuhat Talerit echk Kuld Penningit saab antuth (30.01.1601); (Gutslaff 1648: 90) Wannathaler 'Thalerus'; (Gutslaff 1647-1657: 257) [saht] ütte pohle Thaleri leuwda; (Göseken 1660: 609) Saxa wanna Thaler 'ReichsThaler'; (Göseken 1660: 697) wanna Thaler (hõbemünt) 'ReichsThaler'; (Helle 1732: 204) wanna taler 'ein Reichs-Thaler'; (Helle 1732: 339) Kes weringit ep hoia, se ep sa ellades taalrit kokko 'Wer den Groschen nicht achtet, kommt nimmer zum Thaler'; (Hupel 1780: 277, 279) tader, -i d. 'der Thaler'; taler, taalri r. 'der Thaler'; (Hupel 1818: 234, 235, 239) taalder, -dri r. d. 'der Thaler'; tader, -i r. d. selt. 'der Thaler'; taler, taalri r. d. 'Thaler'; (Lunin 1853: 184, 187) taalder, -dri r. d. 'талеръ'; tader, -i r. d. 'талеръ'; taler, taalri r. d. 'талеръ'
• Murded: `taaler, `taaldri Kuu Jäm Rei Kse Vän Trv San Plv(`taalõr); `taalder, `taaldri Sa Muh Rei Mar Han Mih Ris Kos JMd VJg; `daaldrõ Lei; `talder, `taldri Kse Juu; `taader, `taadri Kul Han Khn Hää Plt KJn Kõp Trv; `taadri Har Vas (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1244, 1245 tāder, tādri (P) '= tāler'; tālder, tāl´dri (P) '= tāler'; tāler, tāl´ri, tāl´dri 'Thaler'; Wiedemann 1893: 1126 tāler, tāl´ri, tāl´dri (tāder, tālder) 'Thaler'; ÕS 1980: 687 taaler 'aj. (hõbemünt); maa hindamise ühik Liivimaal';
• Saksa leksikonid: MND HW I dāler, dalder 'Taler'
• Käsitlused: < sks Thaler (‹ Joachimsthaler), vrd kasks da(a)ler (EEW 1982: 3025); < asks da(a)ler (Raun 1982: 168); < kasks dāler, dalder (Liin 1964: 48); < asks dāler, dalder ~ sks Taler (EES 2012: 505)
• Läti keel: lt dãlderis [1638 Dahlderis] Taler < mnd. dāler [JS: laenuperioodiks 1519-1638] (Sehwers 1918: 22, 86, 145); lt dalderis, dãlderis Taler < mnd. dāler, dalder (Sehwers 1953: 25);
• Sugulaskeeled: sm taalari [1572 sata dalarita] vanha rahayksikkö / Taler < rts daler (‹ asksks da(a)ler ‹ Joachimsthaler 1519) (SSA 3: 248; SKES: 1186); lv dōldər < ee taalder (SKES: 1186); lv dō̬ldə̑r Taler < vrd lt dālderis (Kettunen 1938: 39); lv dǭldõr taaler; dālderis (LELS 2012: 53)

task, taski 'tasku' < kasks taske 'Tasche'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 366) ütteki tascki se the pähl; (Stahl HHb III 1638: 213) ilma kuckrutta / ilma taschitta / ninck ilma kingatta 'ohn Beutel / ohn Taschen / vnd ohne Schuh'; (Gutslaff 1648: 241) Kalliche 'Tasche'; (Göseken 1660: 297) taski 'Tasche'; (Göseken 1660: 607) saddula tascke 'Satteltasche'; saddultasck 'schwedler / FellEysen'; (Göseken 1660: 655) tasck 'schiebsack, funda'; tascki 'tasche'; (Vestring 1720-1730: 243) Task, -ko 'Eine Tasche'; (Helle 1732: 186) task 'die Tasche'; (Hupel 1780: 281) task, -o r. 'die Tasche'; (Hupel 1818: 241) task, -o r. 'die Tasche'; (Lunin 1853: 190) task, -o r. 'карманъ'
• Murded: task (`tasku), `tasku 'tasku; luisutasku (naistel)' R PJg Kei Juu Kos Jür Amb VMr VJg I; task (tas´k), tasu Sa Vän Tor Jür Kod Trv TMr; `tasku, `tasku Muh Hi L KPõ VlPõ M Puh Ote San Krl Se; tas´k, tas´ki Pst Hls TLä Kan Plv; tas´k, tasi Hel Nõo; `tas´ki, `tas´ki Saa Kan Plv; tas´sik, tas´sigu Se; `taska (-s´-) Krl Har Lut (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1240, 1241 task, tazu (SW) '= tasku'; tas´ki, pl. tas´kid (NW) 'kleine lederne Tasche (für Messer, Feuerzeug, Pfeife, Geld)'; *taskenbūk, taskenbūki (-būgi) 'Taschenbuch'; * tassenpūh, -pūhi; tassenpūk, -pūki (pūgi); tassenpuṅg, -puṅgi 'Taschenbuch'; Wiedemann 1893: 1123 task, tazu '= tasku'; tas´ki, pl. tas´kid (NW) 'kleine lederne Tasche (für Messer, Feuerzeug, Pfeife, Geld)'; *taskenbūk, taskenbūki (-būgi) 'Taschenbuch'; * tassenpūh, -pūhi; tassenpūk, -pūki (pūgi); tassenpuṅg, -puṅgi 'Taschenbuch'; ÕS 1980: 698 tasku;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 tasche 'Tasche'; Schiller-Lübben taske, tasche 'Tasche'; MND HW III tasche, taschke, taske 'ledernes oder textiles Transportbehältnis für den persönlichen Gebrauch'
• Käsitlused: < kasks taske 'Tasche' (EEW 1982: 3094); < kasks taske, tasche (Ariste 1963: 104; Liin 1964: 57; EES 2012: 518)
• Sugulaskeeled: sm tasku [Agr] Tasche eines Kleidungsstückes < mrts taska (‹ asks taske, sks Tasche) (SSA 3: 275); krj tasku vyölle kiinnitettävä irtotasku; patruunalaukku < ? sm; vdj tasku; lv task: taskūd (SSA 3: 275); sm tasku (Kettunen 1938: 410); lv tas̄k Frauentasche < germ; lv taš̄´k Scheide, (lederne) Tasche (Kettunen 1938: 410)

teemant, teemandi 'vääriskivi' < kasks dêmant, sks Demant

• Esmamaining: Gutslaff 1648-56
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Rubini kiwwi, ütz Saphiri kiwwi, ninck ütz Demanti kiwwi; (Göseken 1660: 657) Demanti-kiwwi 'Demant'; (VT kk 1690: 191) Töine-kord olgo: Rubin, Sahwir nink Tiamant.; (Piibel 1739) Ma ollen so pea-otsa teinud kui temanti-kiwwi, kowwamaks kui kaljo; (Hupel 1780: 282) temanti kiwwi r., d. 'Diamant'; (Hupel 1818: 244) temanti kiwwi r., d. 'Diamant'; (Lunin 1853: 192) temanti kiwwi r. d. 'алмазъ'
• Murded: `tiemant, `tiemandi VNg Lüg Vai; `teemant, `teemandi (-ie-) Sa Muh Rei Mar Mär Var Vän Tor Ris Juu Kos Koe VJg Iis Kod KJn; `tiiman´t, tiimandi Plt; timat, -i Kod Nõo Plv; timant, -i Hls; timman´d (-t), -i Trv Krk Ran Rõu; timmat´, -i Hls Krk Nõo Kam Kan Har Plv Vas; `tüäment Kod (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1271 *tēmand, tēmandi; tēmant, tēmanti 'Diamant'; tēmanti-kiwi 'Diamant'; Wiedemann 1893: 1151 *tēmand, tēmandi; tēmant, tēmanti 'Diamant'; tēmanti-kiwi 'Diamant'; ÕS 1980: 700 teemant;
• Saksa leksikonid: MND HW I dêmant 'Diamant'
• Käsitlused: < sks Demant (EEW 1982: 3108; EKS 2019); < kasks dêmant (Liin 1964: 62; Raag 1987: 325); < asks dēmant ~ sks Demant (EES 2012: 520)
• Läti keel: lt demants, dimants, deimants Diamant < nd. demant (Sehwers 1953: 26);
• Sugulaskeeled: sm timantti [1642 Dimant] Diamant < rts diamant (‹ lad diamas) (SSA 3: 296); lv dīmant̀ Diamant (Kettunen 1938: 38); lv dimant teemant; dimants (LELS 2012: 53)

teenima, (ma) teenin 'ametis olema; elatist hankima; pälvima' < kasks dênen 'dienen'

• Esmamaining: Boierus 1587
• Vana kirjakeel: (Boierus 1587, ‹ EKVTS 1997: 90) jätta se yli|kaugni ninck re͠msa taiwase isa maha, kwn temale tienut ninck sana wötnut oli; (Müller 1600-1606: 353) kÿtat, niñck tenidt Iumala; (Müller 1600-1606: 353) thenida; vordenisnuth; tehniswat; (Müller 1600/2007: 194) Sÿß lasckem meidt kaas heelmelel meddÿ Lehemeße thenida (25.12.1601); (Müller 1600/2007: 216) meÿe sen igkewesse Surma olleme verdehninuth (03.01.1602) 'ära teeninud'; (Rossihnius 1632: 367) teddä thenimä ilma pelckmatta sinno ello jgga; ne͠mat auwo sissen piddame, neid thenitzeme, söña kuhleme; (Rossihnius 1632: 419) sest meije egga|peiwal palju pattu teeme, ninck kül selcke nuchtlusse verthenime; (Stahl HHb I 1632: Biij) tenida 'dienen'; (Stahl HHb I 1632: Fij) Mea ollet ∫inna ommade pattude kahs Jummala jures? teninut 'Wa ha∫tu denn mit deinen Sünden bey GOtt verdienet?'; (Stahl HHb II 1637: 118) Hammo on verdenitud ∫e palck 'Fürleng∫t i∫t ∫chon verdient der Lohn'; (Stahl HHb II 1637: 247) minna ollen ∫e ∫urma vordeninut 'ich hab den Todt ver∫chuld'; (Stahl 1637: 48) denima, denin, deni∫in, deninut 'Dienen'; (Gutslaff 1648: 210) erjama 'dienen (servire)'; (Gutslaff 1647-1657: 115, 116) Rahgwat thenikut Sinulle; Omma möhka pähl saht Sinna ellada, ninck Sinnu weljelle thenida; (Gutslaff 1647-1657: 233) eth t. ülles touwsis n. neihle thenizes neihnde man olles; (Göseken 1660: 657) teenima 'Dienen'; teenima 'Auffwarten'; teenima 'verdienen (mereri)'; (Göseken 1660: 739) errateenima 'verdienen'; (Vestring 1720-1730: 246) Tenima 'Dienen'; (Helle 1732: 187) tenima 'dienen, verdienen'; (Hupel 1766: 40) omma waeste laste ning perre toidust ärraraiskad ning iggawest hukkatust tenid; (Hupel 1766: 122) iggaüks tulleb heamelega selle jure tenima kes omma perret hästi toidab ning kattab; (Hupel 1780: 282) tenima r., d. 'dienen'; (Hupel 1818: 244) tenima r., d. 'dienen'; (Lunin 1853: 192) tenima r., d. 'служить, прислуживать'
• Murded: `teenima (-ie-) R eP; `teenma (-mä) Mar Tõs Khn Vän; `ti̬i̬nima (-mä) Hää KJn; `ti̬i̬n´mä (-me) Kod eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1272 tēnima, -in; tēn´mä (d) 'dienen'; tēnüsk, tēnüski (d) 'Verdienst'; Wiedemann 1893: 1151 tēnima, -in; tēn´mä (d) 'dienen'; tēnistlik, tēnistliku; tēnistuslik, tēnistusliku 'verdienstlich; dienstlich'; tēnüsk, tēnüski (d) 'Verdienst, Dienstlohn'; ÕS 1980: 700 teenima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 dênen 'dienen'; Schiller-Lübben denen 'dienen'; vordênen 'durch Dienst erwerben, verdienen, durch Gegendienste erwidern, vergelten, dienend leisten'; MND HW I dênen 'dienen, Dienst verrichten, leisten, helfen'
• Käsitlused: < kasks dênen (EEW 1982: 3109; Raun 1982: 173; Raag 1987: 324); < kasks denen (Ariste 1963: 105; Liin 1964: 50); < asks dēnen 'teenima, teenistuses olema'
• Läti keel: lt diẽnêt dienen < mnd. dēnen 'dienen' (Sehwers 1918: 53, 146; Sehwers 1953: 26); dienēt dienen < mnd. dênen (Jordan 1995: 60);
• Sugulaskeeled: sm tienata [1860] ansaita (rahaa) / (Geld) verdienen; is tēnata ansaita; krj tienata < rts tēna, tjäna 'palvella; soveltua, kelvata, hyödyttää, auttaa; ansaita' (SSA 3: 289); lvS dienub (Prs3Sg) dienen (SLW 2009: 53); lv dēn´ə̑ dienen (Kettunen 1938: 37); dēņõ teenida, teenistuses olla; dienēt, kalpot; dīenõ teenida (sõjaväes); dienēt (LELS 2012: 52-53)
• Vrd teener, teenistus

teljed, pl. teljed 'kangaspuud' < kasks stelle, stel 'Gestell'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 282) telle d. 'der Weberstuhl'; tellid r. 'der Weberstuhl (Pl.)'; (Hupel 1818: 244) tellid pl. r., telli od. telle d. 'Weberstuhl'
• Murded: `teljed Hlj Lüg Jõh Vai; `tellid VNg; tellid (-l´l-) Sa Pär Vän Juu Tür; tel´led Vll L K; teljed Muh Rei Var HJn KuuK JJn I; tel´le M; `telle (-l´l-) T Urv Krl Har Plv Räp (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1263 tel´g, tel´je (tele), telle (SO) 'Webstuhl'; tel´l´, pl. tel´l´id 'der deutsche Webstuhl'; Wiedemann 1893: 1143 tel´g, tel´jed, telled (SO) 'Webstuhl'; tel´l´, pl. tel´l´id 'der deutsche Webstuhl'; ÕS 1980: 704 telg, telje; teljed 'mitm. kangaspuud';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 stel, stelle 'Gestell, z.B. des Wagens; Webestuhl, Baugerüst'; Schiller-Lübben stelle, stel 'Gestell, z.B. des Wagens, bes. Webergestell'; MND HW III stel(le) 'Gestell des Webstuhls'
• Käsitlused: < kasks stelle, stel (Ariste 1930: 9-10; EEW 1982: 3122; Raag 1987: 324; EES 2012: 522; EKS 2019)
• Läti keel: lt stel̃les, strel̃les [1638 Stelles] Webstuhl < mnd. stel, stelle 'Webstuhl' (Sehwers 1918: 55, 96, 160; Sehwers 1953: 120); stelles (pl.) Gestell, Webstuhl < mnd. stel(le) 'Gestell des Webstuhls' (Jordan 1995: 95);
• Sugulaskeeled: sm tellit [1886] kangaspuut / Webstuhl < rts ställ 'teline, alusta; kangaspuut' (‹ kasks stelle 'teline, alusta; kangaspuut') (SSA 3: 281)

tikerber, tikerberi 'karusmari (Ribes uva-crispa)' < asks Stickelber, Stickerber 'Stachelbeer'

• Esmamaining: Lithander 1781
• Vana kirjakeel: (Lithander 1781: 514) wotko ounade assemmel Tikkelbäri marjo; (Lenz 1796: 11) Sell kuul woip ka - - neid norid Jani Marju, nink Tikkerberi Marju ossad ma sisse panna ehk istutada.; (Marpurg 1805: 16) se tikker wösso, kä tikker pu marjo kannap; (Hupel 1818: 245) tikkel- od. tikli- r. d. od. tikker-pu-marri r. d. 'Stachelbeere'; (Lunin 1853: 194) tikkel marri r. d. 'кружевникъ'
• Murded: tikerber (tikerbär), -i 'karusmari, tikker' VNg Lüg sporSa Muh Emm Phl Lä Aud Vän Tor HJn Amb Ann JMd Koe Plt Vil; tikerbäär, `tikerbääri Jõh; tikenber, -i Aud; kikerber, -i Tor; tikerperä (tikõr-) Rõn San Urv Rõu Plv Vas; pikõrperä Vas; tikker, `tikri Jõe Khk Vän Juu; tikõl´, `tiklõ Urv (EKI MK); tikerberi mari Pha Vll sporLä HJn Koe Plt; tikenberi mari Aud; tikerperä mari (tikõr-) Rõn San Krl Tõs Plv Vas; tikerpuu mari Jäm; `tikrimari Jäm; `tiklõ mari Urv (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1275 tikelber, tikelberi 'Stachelbeere'; tikerber, -i (d) '= tikelber'; tikerper, -i (d) '= tikelber'; Wiedemann 1893: 1154 tikelber, tikelberi; tiker-pil´l´, pil´l´i (tikerber, tikerper) 'Stachelbeere'; ÕS 1980: 712 tikerber 'karusmari'; tikker 'kõnek. tikerber';
• Saksa leksikonid: MND HW III stikbēre 'Stachelbeere';
• Käsitlused: < asks Stickelber 'Stachelbeere' (EEW 1982: 3162); < asks Stickelber (~ Stickerber) (Raun 1982: 176); < asks stickelber(e) 'karusmari' (EES 2012: 528-529; EKS 2019)
• Läti keel: lt stiķenes Stachelbeeren < nd. stickelbēre (Sehwers 1918: 160); stiķenbēres, stiķenes Stachelbeeren < nd. stickelbēr 'Stachelbeere' (Sehwers 1953: 122);
• Sugulaskeeled: lvS stikker mared Stachelbeere (SLW 2009: 119, 179); lv ērškõmǭŗa karusmari, tikker; ērkšķoga, krizdole, stiķene (LELS 2012: 60)

toober, toobri 'jalgade ja sõõriku põhjaga laudnõu' < kasks tober 'Zuber'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 301) Tower 'Zuber'; (Göseken 1660: 710) wijhna tower 'weinZuber (orca)'; (Hornung 1693: 59) Tower, Toowri, Toowrid / Acc. pl. Toowriid 'ein Zuber'; (Vestring 1720-1730: 255) Tower, -ri 'Ein Zuber'; (Helle 1732: 190) tower, g. i 'der Zuber'; (Hupel 1780: 287) tower, toowri r., d. 'der Zober, Zuber'; (Hupel 1818: 251) tower, -wri r. d. 'Zober, Zuber'; (Lunin 1853: 199) tower, -wri r. d. 'чанъ, ушатъ'
• Murded: `toober, `toobri (-e) Lä sporKPõ; `tu̬u̬ber, `tu̬u̬bre Trv; `tu̬u̬bri Nõo Võn Kam Ote; `tu̬u̬ri Ote; `tuover, `tuorvi (`tuovri) R(-ua- Jõh); `toover, `toovri Jäm Pöi Muh Käi Lih Kse Han Var VJg sporI Äks Ksi Plt; `toover, `toori Emm Phl Kse San; `tu̬u̬ver, `tu̬u̬vri (`tu̬u̬rvi) Kod MMg Hel TLä; `tu̬u̬rvi Rõn; `tu̬u̬re Hls Krk; `tu̬u̬ri Urv Krl Plv; `tu̬u̬rja(s), `tu̬u̬rja Har VId; toor, `toori Sa Käi Rei L VlPõ; tooris, `toori PJg Vän Tor Hää (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1300, 1302 tōber, tōbri 'Zuber'; tōr, tōri (D); tōwer, tōwri '= tōber'; Wiedemann 1893: 1176 tōber, tōbri (tōwer, tohwer, tōr´, tōrew, tōri, tōris) 'Zuber'; ÕS 1980: 718 toober;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 tover 'Zuber, ein (hölzernes) Gefäss mit zwei (ringförmigen) Ohren od. Handhaben'; Schiller-Lübben tover, tober 'Zuber'; tubbe, tobbe 'Kübel, Bütte'
• Käsitlused: < kasks tōver (Viires 1960: 99); < kasks tover (EEW 1982: 3225); < kasks tober (Raun 1982: 179); < kasks tover (tober) (Liin 1964: 53; EES 2012: 538)
• Läti keel: lt tuõveris, stuõveris [1638 Tohwers] Zuber < mnd. tōver 'Zuber' (Sehwers 1918: 58, 99, 163; Sehwers 1953: 127, 146); tuoveris, tuovēris Zuber, großes Wassergefäß < mnd. tover (Jordan 1995: 105);
• Sugulaskeeled: lvS tuovar Zuber < vrd kasks tover (SLW 2009: 202)

trallima, (ma) trallin < asks tralā, sks trallen

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `trallima (-l´le-) 'häälekalt lõbutsema' Kuu VNg IisR Jäm Emm Rei sporL Ris Juu JMd VMr Kad Iis Trm Plt; `tral´ma Puh; `rallima (-l´l-) Sa Muh Vän Pil KJn SJn; `ral´ma (-me) M (EKI MK); `prallima 'praalima, trallima' sporSa Tõs (EMS VII: 733)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1319 trallama, -an; tral´l´ima, -in; tral´l´itama, -tan 'trillern, trällern, salbadern'; Wiedemann 1893: 1194 trallama, -an; trallerdama, -dan; tral´l´ima, -in; tral´l´itama, -tan (ral´l´ima) 'trillern, trällern, salbadern'; EÕS 1937: 1566 trallima; ÕS 1980: 723 trallima; Tuksam 1939: 970 trällern 'trallitama';
• Saksa leksikonid: Schleswig-Holstein tralarrn [tralạ̄·n], tralalln [1755], tralaljen 'tirallieren, eintönig singen'
• Käsitlused: < asks tralā, sks tralla(la) (EEW 1982: 3262); < germ, vrd rts tralla, asks trallallen (Raun 1982: 181); < sks trallen 'sõnadeta laulma' [võinud olla laenatud ka asks-st] (EES 2012: 543-544)
• Läti keel: lt trallināt trällern (VLV 1944: 526);
• Sugulaskeeled: sm rallattaa, trallattaa [1787] laulella hilpeästi / trällern; krj rallattoa; ee trallida, trallitada < rts tralla 'lauleskella' (deskr) (SSA 3: 44; Häkkinen 2004: 1020); lv trō̬ĺińt́̆t́ə̑ trällern (Kettunen 1938: 432)

trampima, (ma) trambin 'jalgadega lööma, tampima' < kasks trampen 'trampeln'

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 481) tammuma H.; pesma jalguga d. 'strampfen, strampeln (von Pferd)'; (Hupel 1818: 251) trampima r. 'hart treten, trampeln'
• Murded: `trampima R Hi Lä Hää Ha JMd Tür Kad VJg Trm Ksi Lai Plt; `tram´pma Kod T V; `krampima PJg Puh; `rampima Khk Vll Muh Vän Tor KJn Kõp; `ram´pma (-me) M (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1319 trampima, -bin; trampma (d) 'trampeln, hart auftreten'; Wiedemann 1893: 1194 trammima, -in; trampima, -bin; trampma (d) 'trampeln, hart auftreten'; tramp, trambi (D) 'tamp'; EÕS 1937: 1566 trampima; ÕS 1980: 723 trampima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben drampen 'trampeln'; trampen 'mit den Füssen heftig auftreten'; MND HW I ○drampen 'trampeln'; strampen 'mit den Füßen hart auftreten, aufstampfen'
• Käsitlused: < kasks trampen, vrd sks trampeln (EEW 1982: 3263); < kasks trampen (Raun 1982: 181; EES 2012: 544)
• Läti keel: lt tremt (Kettunen 1938: 431);
• Sugulaskeeled: sm rampata [1738 trampata] astua, polkea; kulkea edestakaisin / treten, stampfen; hin und her gehen < rts trampa 'polkea, tallata' (osin voi olla deskr. ainestakin) (SSA 3: 45); lv strem̄p̆pə̑, ström̄p̆pə̑ strampeln, trampeln < sks (Kettunen 1938: 382); lv trem̄p̆pə̑ stampfen, trampeln (Kettunen 1938: 431); lv strempõ trampida, tampida; mīdīt; lv trämpõ trampida; daudzīt (kājas), rībināt (LELS 2012: 304, 331); vdj tramppia (jalaga) trampida < ee trampida (EES 2012: 544; VKS: 1302); is tramppia < ee trampida (EES 2012: 544; Nirvi 1971: 596)

treemel, treemli 'naiste mütsi äärepits' < kasks strēmel 'Striemel'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `triemel, `triemli 'mütsi äärepits; (võrgu)riba (Kuu); põlluriba (Kuu Mar Juu Jür Kad Kod)' R(`treemen Vai); `treemel, `treemli (-ie-) Käi Rei Lä Ha Amb JMd VMr Kad VJg Lai; `reemel, `reemli Vig Han PJg Vän Tor Hää Pil; `räämel, `räämli (t-) Sa (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1321, 1322 trǟmel, trǟmli, trǟmbli; trēmel, trēmli, trēmbli = trǟmel; Wiedemann 1893: 1195, 1196 *trǟmel, trǟmli, trǟmbli (trēmel) 'Striemen, Striemel'; trēmel, trēmli, trēmbli = trǟmel; EÕS 1937: 1568 treemel 'kitsas ehispits või -pael rahvaomastel naistemütsidel, näit. pottmütsil'; ÕS 1980: 725 treemel 'etn. naiste mütsi äärepits';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben stremel 'langer, schmaler Streifen von Leinewand, Tuch, Papier usf.'; MND HW III ○stremel 'schmales Landstück'; strēmelken (Demin.) 'Streifen, Band als Haarschmuck'
• Käsitlused: < kasks strēmel 'Striemel' (EEW 1982: 3264; EES 2012: 544); < asks stremel 'pikk kitsas riide- või pabeririba' (EKS 2019)
• Läti keel: lt strẽmele langer Streifen < mnd. strēmel (Sehwers 1918: 160); strẽmele Stremel, Streifen < nd. strēmel 'langer Streifen' (Sehwers 1953: 124); strēmele Strämel, Streifen; Papierstreifen; abgerissener Stoffstreifen < mnd. strēmel 'schmales Landstück; Streifen, Band als Haarschmuck' (Jordan 1995: 96);
• Sugulaskeeled: lv strēmil´ Striemen, Streifen, Strämel < kasks stremel (Kettunen 1938: 382; Raag 1987: 328)

trump, trumbi 'kõrgem mast kaardimängus' < ? kasks trump, sks Trumpf

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: trump, `trumbi R(`trumpi Vai); trump (-m´p), trumbi Jäm Ans Pöi Käi Rei sporLä Khn Hää Ris Juu JMd I Plt Krl VId; rump, rumbi Khk Vll Muh Vän Tor KJn SJn Hls Krk; trom´p, trombi Ran San Urv (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1326 trump, trumbi 'Trumpf'; trumpi mõistma 'einen Trumpf bestimmen'; Wiedemann 1893: 1200 trump, trumbi 'Trumpf'; trumpi lȫma, t. mäṅgima 'Karten spielen'; EÕS 1937: 1572 trump; trumbimäng; trumpkaart, -mast, -äss; ÕS 1980: 729 trump;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 trumpe 'jedes lärmende, rauschende Instrument'; Schiller-Lübben trumpe 'jedes lärmende, rauschende Instrument' [die trumpe wird nicht nur geblasen, sondern auch „geschlagen“]
• Käsitlused: < kasks trump, vrd sks Trumpf (EEW 1982: 3283); < asks trump (Raun 1982: 182; EES 2012: 547)
• Läti keel: lt tru͠mpis, tru͠mps, tru͠mpa der Trumpf im Kartenspiel (Sehwers 1953: 145); lt trumpa, trumpis, trum̄p̀ Trumpf (Kettunen 1938: 432);
• Sugulaskeeled: lv trum̄p̀, strum̄p̀ Trumpf (im Kartenspiel) < sks (Kettunen 1938: 432); lv trump trump; trumpis (LELS 2012: 331)

truu, truu 'ustav, ustavus' < kasks truwe 'treu'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 361) Se|sama on se truw Iumala Sullane Moises; (Müller 1600/2007: 88) kudt v̈x truw Kuningkas (28.12.1600); (Rossihnius 1632: 380) wagga Pere, wahd ninck truwit üllembät, hä Wallitsus; (Stahl HHb I 1632: Cij) waggat ninck truwit üllembat 'fromme vnd trewe Oberherren'; (Stahl HHb I 1632: Hij) ∫e armoleine truw Jummal tahax truwit Sulla∫et ninck Töh meehet 'der Barmhertzige getrewe GOTT wolle trewe Arbeiter'; (Stahl HHb II 1637: 62) ninck wennalickus truwis 'vnd Brüderlicher trewe'; (Stahl HHb II 1637: 235) Tullep jelle temma truw 'Kompt wider ∫eine trewe'; (Gutslaff 1648: 216) Truiw/i 'Getrew'; (Gutslaff 1648: 242) Truw 'Trew'; (Gutslaff 1647-1657: 274) ütz truw n. moistlick sullane; (Göseken 1660: 299) truw, -i 'Treu'; (Göseken 1660: 668) truw 'getreu (fidelis)'; truw olla 'hold (treu) sayn'; Truwi Südda 'treue (fides)'; truwist 'treulich (fideliter, ex fide)'; (Forselius 1694) tru; (Vestring 1720-1730: 256) Tru, trui 'Getreu'; (Helle 1732: 191) tru 'getreu'; tru-iste 'getreu'; tru-us 'die Treue'; (Helle 1732: 323) tru 'getreu'; (Hupel 1766: 110) Minna ollen teie tru söbber; (Hupel 1780: 288) tru, trui r. 'getreu'; truw d. 'getreu, treu'; (Hupel 1818: 252) tru, -i r. 'treu, getreu'; truw d. 'getreu, treu'; (Lunin 1853: 199) tru, -i r. 'вѣрный, надежный'; truw d. 'вѣрный'
• Murded: truu, `truuvi Kuu VNg Lüg; truu, truu Vai Khk Krj Vll Emm Rei Lä Hää Ris Juu VJg Iis Kod Lai Plt KJn Puh Rõn San V(trui Se); truu, truuvi Juu JMd; truu, truui Jäm Trm; ruu Khk Muh Trv; pruu Vän (EKI MK); `truuvist 'truult' Kuu IisR; truuvisti (-e) Khk HJn Plt; `truvviste Jõh; truvvist Iis; truvvi Har (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1326 trū, trūi 'treu, getreu'; trūilik, trūiliku 'getreulich'; Wiedemann 1893: 1200 trū, trūi (trūw) 'treu, getreu'; trūilik, trūiliku 'getreulich'; ÕS 1980: 729 truu;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 truwe, trouwe 'Treue, Wahrhaftigkeit; Eheversprechen, Verlobung; das äußerste Zeichen der Verlobung, der Ring'; truwe 'treu, getreu'; Schiller-Lübben truwe, trouwe 'Treue, Wahrhaftigkeit; Eheversprechen, Verlobung; das äußerste Zeichen der Verlobung, der Ring'; truwe 'treu'
• Käsitlused: < kasks truwe (EEW 1982: 3284; Raun 1982: 182; Ariste 1963: 106; Raag 1987: 325; EES 2012: 547); < kasks truwe, trouwe (Liin 1964: 59)

trükkima, (ma) trükin < kasks drücken 'drucken'

• Esmamaining: Hupel 1766
• Vana kirjakeel: (Hupel 1766: 8) Sestsammast lühhikesest öppetusest trükkitakse igal näddalal üks tük Poltsamal; (Hupel 1780: 288) trükkima r.; trükma d. 'drucken, ein Buch drucken'; (Lithander 1781: 2) se Rootsi kele raamat, mis Tokkolmis on trükkitud; (Hupel 1818: 252) trükkima r., trükma d. 'drucken'; (Lunin 1853: 199) trükkima r., trükma d. 'печатать'
• Murded: trükkima (-mä) 'kirjutama; trükis avaldama' R Hi Mar Mär Kse Hää Juu JMd Koe VJg Iis Trm Plt; trikkima Jäm Kul Khn Ris Jür Kod Lai; rükkima Sa Kse Mih Aud Vän Tor; rikkima Mih; `rük´mä (-me) KJn Trv Hls Krk(`rik´me); `trük´mä (-me) Puh San Urv Plv Vas; `trik´mä TLä Krl Har Se (EKI MK); trükkima (-mä) 'tikkima' Vai Plt; trikkima Kuu VNg Rei Ris Juu JMd VJg Trm Kod Pal San; rükkima Khk Mih; rikkima Kse Mih; `trik´ma Rõu (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1327 trükkima, trükin; trükmä (d) 'drucken, bedrucken'; Wiedemann 1893: 1201 trükkima, trükin; trükmä (d) trügima) 'drucken, bedrucken'; ÕS 1980: 729 trükkima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben drucken 'drücken'; MND HW I drücken 'drucken, in Druck ausgehen lassen'
• Käsitlused: < kasks drucken, vrd sks drucken (EEW 1982: 3288); < kasks drucken (Ariste 1972: 96; Raun 1982: 182; Raag 1987: 324; EES 2012: 548); < vrd kasks drücken (Liin 1964: 61)
• Läti keel: lt driķêt, drukât (1644 drücken) drucken < nd. drücken 'Bücher drucken' (Sehwers 1918: 146; Sehwers 1953: 28);
• Sugulaskeeled: lv druk̀kə̑ drucken < sks (Kettunen 1938: 41); lv drukkõ trükkida; drukāt, nodrukāt (LELS 2012: 55)
• Vt trükk, trükkal. Vrd trügima

tuhlis, tuhli 'kartul' < asks Tuffel, sks Kartoffel

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `tuhlis, `tuhli Kuu Hlj VNg(`tuhvlid); tuhl, `tuhli Lüg; `tohvel, `tohvli Kuu; tuhlis, `tuhli S(`tuhvled Krj Pha, `tuhvel Rei, tuhl, tuhli Rei Phl); tuhlis, `tuhli LNg Kir Lih Juu Kos; `tuhvel, `tuhvli LNg Mär Lih Kse Han Pär Vän Ha JMd Iis Plt Pil; tuhel, tuhli Kse Han Juu Rak VJg Plt; tihvel, `tihle Var Tõs Aud Krk; `tohver, `tohvre Kul (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1341 tuhwel, tuhwli; tuhwlis, tuhwli 'Kartoffel'; Wiedemann 1893: 1213 tuhl, tuhli (D); tuhles, tuhle (O) 'Kartoffel'; tuhwel, tuhwli; tuhwlis, tuhwli 'Kartoffel'; ÕS 1980: 735 tuhlis 'murd. kartul';
• Saksa leksikonid: Plattdeutsch: 233 Tuffel (ostfriesisch, oldenburgisch) 'Kartoffel'
• Käsitlused: < sks Kartoffel (EEW 1982: 719; EES 2012: 133; EKS 2019); < asks Tuffel (Raun 1982: 183)
• Läti keel: lt kartupelis Kartoffel < dt. (Sehwers 1918: 68); lt tupelis, tupulis Kartoffel < nd. tuffel 'Kartoffel' (Sehwers 1953: 147); lt kartupelis < vrd asks kartuffel (SLW 2009: 79);
• Sugulaskeeled: lvS kartup, tartup Kartoffel < lt kartupelis, vrd asks kartuffel (SLW 2009: 79)

tüürima, (ma) tüürin 'laeva juhtima' < kasks stü̂ren 'steuern'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 681) Tührima 'Stewren (gubernare)'; (Vestring 1720-1730: 258) Türima 'Steuern'; (Helle 1732: 192) türima 'das Ruder führen, steuern'; (Piibel 1739) neid pöörtakse wähhema türiga, kuhho pole se, kes türib, sedda ial tahhab aiada; (Hupel 1780: 290) türima r. 'steuern, das Ruder führen'; tüürma r., d. 'steuern, lenken'; (Hupel 1818: 255) türima r. d. 'steuern, das Ruder führen'; tüürma r. d. 'steuern, lenken'; (Lunin 1853: 202) türima r. d. 'править (рулемъ)'; tüürma r. d. 'править, управлять рулемъ'
• Murded: `tüürima (-mä) Jõe Kuu VNg Vai; `tüirima (-üü-) Sa Muh Emm Rei Mar Mär Kse Vän Tor Hää Juu JMd VJg Plt KJn; `tüür´mä (-üi-) Kod Trv Hls TLä San Krl Vas; `tüürama VNg (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1372 tǖrima, -in (tǖrama) 'steuern'; tǖrama '= tǖrima'; Wiedemann 1893: 1240 tǖrima, -in (tǖrama) 'steuern'; ÕS 1980: 753 tüürima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben sturen 'steuern, lenken'; MND HW III stü̂ren 'steuern, lenken; fahren'
• Käsitlused: < kasks sturen (EEW 1982: 3511; Liin 1964: 49; Ariste 1972: 96; Raag 1987: 324; EES 2012: 573)
• Läti keel: lt stũrêt steuern < mnd. stūren 'steuern' (Sehwers 1918: 161; Sehwers 1953: 127); lt stūrēt, stīrēt steuern < mnd. stü̂ren 'steuern' (Jordan 1995: 99); lt štĩrêt schnell, ausgelassen, unbeholfen gehen (von menschen); gerade vorwärts (ohne sich einen Weg zu suchen) gehen < nd. stǖren 'steuern; gehen, weggehen; hin und her schwanken' (Sehwers 1953: 140);
• Sugulaskeeled: sm tyyrätä [1745] ohjata, komentaa; kuljettaa < rts styra, vrd kasks sturen, sks steuern (SSA 3: 351); lv tīrə̑, tǖrə̑ steuern < kasks sturen (Kettunen 1938: 424); lv tīrõ tüürida; stūrēt (LELS 2012: 327)
• Vt tüür2

vilt, vildi 'vanutatud vill' < kasks vilt 'Filz'

• Esmamaining: Kullamaa 1524
• Vana kirjakeel: (Kullamaa 1524: 140) Hans Wyllt; (Hupel 1780: 313, 535) wilt, -i d. 'Filz'; wilt, -i r., d. 'Filz'; (Hupel 1818: 286) wilt, -i r. d.; wilti d. 'Filz'; (Lunin 1853: 230) wilt, -i r. d. 'войлокъ'
• Murded: vilt, `vildi VNg Lüg Vai; vilt, vildi (-l´-) Jäm Khk Muh Hi sporL Juu Jä VJg I Plt Trv Hls Ran San Har VId; vildid (-l´-) 'viltsaapad' Jõh Muh Rei Mär Vig Vän Hää Ris Hag Koe VJg Iis Lai Plt KJn; vildi (-l´-) Krk Puh Ote Rõn Krl Har Plv (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1508 wil´t, wil´di ‹ Filtz; wil´ts, wil´tsi '= wil´t'; Wiedemann 1893: 1361 wil´t, wil´di (wil´ts, wil´ti) ‹ Filtz; wil´ti, wil´ti (D) = wil´t; ÕS 1980: 793 vilt;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vilt 'Filz'; vilt-hôt 'Filzhut'; vilt-mantel 'Filzmantel'; Schiller-Lübben vilt 'verdichte Wolle, Filz'; MND HW I vilt 'Filz, Stück Filz (als Material)'
• Käsitlused: < kasks vilt (EEW 1982: 3852; Raun 1982: 205; Liin 1964: 56; EES 2012: 606)
• Läti keel: lt viltne der Filz < nd. filt 'Filz' (Sehwers 1953: 158); viltne Filz < mnd. vilt (Jordan 1995: 110); filce Filz (Kettunen 1938: 54);
• Sugulaskeeled: sm viltti [1678 filti] huopa, peite / Filz, Filzdecke < vrd rts fijlt, fildt 'huopa' (‹ kasks vilt); krj viltti huopa, peite < sm (SSA 3: 450); lv vil̄´`t´ Filz < kasks vilt (Kettunen 1938: 488); lv fil̄t (pil̄ts) Filz (Kettunen 1938: 54; Raag 1987: 328); filts, viļt vilt; filcs (LELS 2012: 61, 365)