[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kekk, keki 'alp, kerglane' < kasks geck

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 135) Inimeste keckide Sædtuße wasta (= narride); mitte üx Kecki|mængk; (Müller 1600/2007: 394) Moñikat omat muhdsarnast keckÿ mængku mottelnuth (20.07.1604) 'narrust'; (Rossihnius 1632: 111) Ken enge ütleb, sinna jeck Ächk nahr, se om selle pörkotullele wölgo; SEst teye sallite hähl mehlel needh jeckit ninck nahrit; (Stahl 1637: 94) Geck 'Narr'; (Gutslaff 1648-56) Kas peas Abner kui ütz jeck errakohlnu ollema?; (Stahl HHb III 1638: 65) O teije Geckit 'O jhr Thoren'; (Göseken 1660: 287) Keck, Jeck 'Geck'; (Göseken 1660: 369) Jeck 'Stocknarr'; (Göseken 1660: 400) keck 'thor'; keckistus 'thorheit'; keck 'Narr'; Keck (fanaatik) 'schwärmer'; (Göseken 1660: 507) Moisa keck (mõisa-, õuenarr) 'hoff Narr'; (Göseken 1660: 400) keckima 'Närren (einen Mensch)'
• Murded: kekk (kek´k), keki 'alp; eputis' Sa L Juu Kod VlPõ Ran Krl Lei Lut (EMS II: 964)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287 kekk, keki 'Geck, Narr; schmuck, ausgeputzt'; Wiedemann 1893: 260 kekk, keki 'Geck, Narr; schmuck, ausgeputzt'; ÕS 1980: 254 kekk 'alp, edev';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben geck 'thöricht, närrisch; Thor, Narr'; MND HW II: 1 gek, jek (-ck-) 'verdreht, töricht, närrisch, toll, wahnsinnig, wild'; gek, jek, (-ck-) 'Toll, Narr, Wahnsinniger'
• Käsitlused: < kasks geck, sks geck (EEW 1982: 765); < kasks Geck 'Narr' (Raun 1982: 35); < kasks geck (Ariste 1963: 92; Liin 1964: 59; Ariste 1972: 93; EES 2012: 142)
• Läti keel: lt ģeķis (1587 Jeckis) Geck < mnd. geck (Sehwers 1918: 80, 147); lt jeķis [1587 Jeckis] Geck, Tor, Narr < (Statt Geck kommt im 16. bis 18. Jh. nordd. Jeck auf, welche Form auch ins Lettische übergegangen ist (Sehwers 1953: 43); ģeķis Geck, Tor, Narr; Spötter < mnd. gek (Jordan 1995: 63);
• Sugulaskeeled: lv gek̄, pl. gek̆kìD Narr < kasks geck (Kettunen 1938: 56)

lekk, leki 'lekkimine' < asks leck, sks Leck

• Murded: lekk, leki Khk Pöi Emm Khn Hää; lekk, lekki Kuu Hlj (EMS V: 87)
• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 363 lekk 'auk, vett läbilaskev koht laeva keres'; Mereleksikon 1996: 214 lekk 'vett läbilaskev koht (auk või pragu) laevakeres'; EKSS 3: 95 lekk 'mer. auk, vett läbilaskev koht laevakeres'; Tuksam 1939: 623 Leck 'väljavoolu auk; lekk (von Schiffen)';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 lek, lēke 'undichte Stelle, insbes. Schiffsleck, Loch im Schiffskörper'
• Käsitlused: < sks Leck (EEW 1982: 1277); < asks leck 'Leck, Loch um Unterwasserteil des Schiffes' (GMust 1948: 26, 81)
• Sugulaskeeled: lv lek̄ Leck (Kettunen 1938: 187); lv lek leke; sūce (LELS 2012: 165)
• Vt lekkima

pekk1, peki 'rasvane liha' < kasks speck 'Speck'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 239) Zigga Leha 'Speck von Schwein'; (Göseken 1660: 297) pecki 'Speck'; (Vestring 1720-1730: 175) Pek, -ki 'Speck'; (Helle 1732: 156) sea-pek 'Speck'; (Hupel 1780: 238) pek, -ki (sea pek) r., d. 'Speck'; (Lithander 1781: 562) Munna kook pekkiga 'Eyerkuchen mit Speck'; Leika monningad öhhukessed tükkid raswast pekki; (Lunin 1853: 136) pek, -ki r. d. 'сало, жиръ, тазъ'
• Murded: pekk(i), pegi Kuu Vai; pekk(i), pekki VNg Lüg Jõh; pekk, peki Sa Muh Rei sporL sporKPõ I KLõ; pek´k, peki (-k´-) eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 878 pekk, peki 'Speck'; Wiedemann 1869: 797 pekk, peki 'Speck'; ÕS 1980: 502 pekk;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 spek 'Speck'; Schiller-Lübben speck 'Speck'; MND HW III spek 'Gewebefett, Speck des geschlachteten Schweines'
• Käsitlused: < sks Speck (EEW 1982: 1981); < kasks specken 'spicken' (EEW 1982: 1981); < kasks speck (Raun 1982: 119; Liin 1964: 55); < asks speck ~ sks Speck (EES 2012: 360)
• Läti keel: lt speķis [1638 Speckis] Speck < mnd. speck 'Speck' (Sehwers 1918: 55, 96, 159; Sehwers 1953: 114; Jordan 1995: 92);
• Sugulaskeeled: sm päkki [1880] (eläimen) rasva, ihra, silava / Speck < rts späck (‹ kasks spek); vdj päkki < sm (SSA 2: 457); is spiik (Len) pekk (Laanest 1997: 186); vdj pekki pekk, rasv; шпик, жир (VKS: 895); lvS spiek´ Speck (SLW 2009: 178); lv spek̄, špek̄ Speck < sks (Kettunen 1938: 378, 397); spek pekk; speķis (LELS 2012: 302)

pekk2, peki 'korjandustaldrik; kauss' < kasks becken 'Becken'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 275) perräst wallas te͠mä wet ütte Becki sisse; (Stahl HHb III 1638: 207) pecki sisse; Perra∫t wallas temma wett öhe pecki ∫i∫∫e 'Darnach groß er Wa∫∫er in ein Becken'; (Gutslaff 1648: 207) Bicken /e 'Becken'; (Göseken 1660: 283) Pecki 'Becken'; (Göseken 1660: 558) Pecki (kauss) 'Becken'; (Göseken 1660: 453) Kessi pecki (korjanduskarp) 'Handbecke'; (Göseken 1660: 387) kambri pecki (ööpott) 'Nacht-Scherbel'; (Göseken 1660: 715) wohdi pecki (ööpott) 'Nacht-Scherbel (matula)'; (Göseken 1660: 441) Kussi Pecken (ööpott) 'Kammer Becken'; (Hornung 1693: 33) Pek, Pekki / Acc. pl. Pekkisid 'ein Bekken'; (Vestring 1720-1730: 175) Pekken 'Das Becken'; (Helle 1732: 156) pek 'das Becken'; (Piibel 1739) Ja noad, ja pekkid, ja suitsetamisse-rohho kausid; (Hupel 1780: 238) pekken r. selt. 'das Becken'; (Hupel 1818: 176) pekken r. d. selt. 'das Becken'
• Murded: pekk, peki Khk Han Tõs Jür; pek´k, peki (-k´-) Hls Krk Nõo Har Rõn Plv Vas (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 878 pekk, peki 'Becken'; Wiedemann 1893: 797 pekk, peki 'Becken'; EÕS 1930: 737 pekk 'korjanduskarp kirikus (Becken)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; MND HW I becken 'Becken, Schüssel'; Schiller-Lübben becken 'Becken';
• Käsitlused: < kasks becken 'Becken' (EEW 1982: 1981; Raun 1982: 119; Ariste 1963: 100; Liin 1964: 54)
• Läti keel: lt † beķenis [1587 Bekenne] Becken < mnd. becken (Sehwers 1918: 143); beķenis Becken < mnd. becken 'Becken' (Sehwers 1953: 10);
• Sugulaskeeled: sm päkkinä [1787] malja, (läkkipeltinen) astia, kippo / Schale, Gefäß, Napf < rts bäckin 'malja; kaste-, kolehtimalja; yöastia etc' (‹ kasks becken 'malja, vati') (SSA 2: 457)

rekk, reki 'räpane' < kasks dreck, sks Dreck

• Esmamaining: Helle 1732
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 210) ßitt /a 'Dreck'; (Helle 1732: 167) rek 'unsauber, schweinisch (von Menschen)'; (Hupel 1780: 256) rek, -ki H. 'unsauber, schweinisch'
• Murded: rekk, reki 'kasimatu, ropp' Emm Phl L Rap Koe Pil SJn (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1048 rekane, rekase, rekatse; rekk, reki 'unsauber, schmutzig, unfläthig, unappetitlich'; Wiedemann 1893: 950 rekane, rekase, rekatse (rekk, räkane, räkk) 'unsauber, schmutzig, unfläthig, unappetitlich'; EÕS 1930: 1070 rekk 'pori, räpp, roe'; ÕS 1980: 583 rekk 'lohakas, räpane (eriti kassi kohta)'; rekane 'porine, räpane' murd.;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben dreck 'Dreck, Kot'; MND HW I drek (-ck) 'Dreck, Schmutz, Unrat, Abfälle, Kot, Schlamm'
• Käsitlused: < kasks..., sks Dreck '(nicht ganz sicher)' ~ lms rekä/räkä (EEW 1982: 2455); < ee deskr, vrd sm retku 'lodev' (Raun 1982: 141); < asks dreck ~ sks Dreck 'mustus, saast, sõnnik' (EES 2012: 424)

tekk1, teki 'vaip, kate; eesriie' < kasks decke 'Decke'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1604
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1604) Jurgen Teck; (Stahl 1637: 47) teck, tecki∫t 'Deck'; (Stahl HHb III 1638: 240) ∫e ettepanneminne / ninck teck - - löchki∫ kahex katki 'der Vorhang im Tempel zerreiß in zwey stücke'; (Gutslaff 1648: 210) Tecki 'Decke'; (Gutslaff 1648-56) peat wihskümment sölmokeist teggema, egga tecki perrametze wehre pähle; (Göseken 1660: 285) Tecki 'Decke'; (Göseken 1660: 660) Tecki on paicklick 'die Decke ist fleckig 'laiguline'; (Göseken 1660: 348) hobbose Tecki 'Decke (auffm Pferde)'; (Göseken 1660: 393) Karwane Tecki 'Rauhe decke / i.e. haaricht'; (Göseken 1660: 715) wohdi tecki 'bettdecke'; (Göseken 1660: 660) Tecki 'Tapezerey (tapetis)'; (Hornung 1693: 33) Tek, Tekki / Acc. pl. Tekkisid 'eine Dekke'; (Vestring 1720-1730: 246) Tek, -ki 'Die Decke'; (Helle 1732: 178) söbba 'eine Decke'; (Helle 1732: 187, 322) tek 'die Decke'; (Hupel 1780: 282) tek, -ki r., d. 'die Decke'; (Hupel 1818: 244) tek, -ki r. d. 'Decke, Teppich'; (Lunin 1853: 192) tek, -ki r. d. 'покрывало, коверъ'
• Murded: tekk, tekki R(tekk, tegi Kuu); tekk (-k´k), teki eP; tek´k (-kk), teki eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1263 tekk, teki 'Decke, Teppich'; Wiedemann 1893: 1143 tekk, teki 'Decke, Teppich'; ÕS 1980: 702 tekk '(voodi)vaip';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben decksel, deckels 'Decke, Deckel, Dach'; MND HW I decke, dēke(ne) 'Decke, Hülle, Deckel, Bedeckung, auch Betthimmel, Dach'
• Käsitlused: < vrd asks Deck, sks Decke (EEW 1982: 3120); < asks deck (Raun 1982: 174; Ariste 1963: 105); < kasks decke (Liin 1964: 53); < asks decke, dēke(ne) 'kate; katus' (EES 2012: 522)
• Läti keel: lt *deķis [1638 Degkis] Decke < dt. (Sehwers 1918: 86, 146); deķis Decke < mnd. decke (Sehwers 1953: 26; Jordan 1995: 59);
• Sugulaskeeled: sm täkki [1729] peite, peitto / (Bett)decke < rts täcke 'peite, (vuode)peitto'; krj täkki < sm (SSA 3: 353); lvS dekk, dekid Bettdecke (SLW 2009: 53); lv dek̄ Decke, Verdeck < kasks deck(el) (Kettunen 1938: 36); dek kate, tekk; sega (LELS 2012: 52)

vikk, viki 'pulk, prunt' < kasks swik, Bsks Zwick

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: vikk, viki 'prunt' S Rid Kse Han Khn Tor Hää (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1503 wikk, wiki 'Zwicke'; wiki-pulk, wiki-tapp 'Zwickzapfen (auf dem Fasse)'; Wiedemann 1893: 1357 wikk, wiki 'Zwicke'; wiki-pulk, wiki-tapp 'Zwickzapfen (auf dem Fasse)'; ÕS 1980: 791 vikk 'murd. punn, prunt';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 swik 'Luftzapfen am Fass, das Loch desselben und der Bohrer zum Bohren des Lochs'; twicke 'Zwicke, Stiel mit schräg angesetzter Schaufel zum Plagenhauen'; MND HW III swik 'Bohrer, Eisenspitze des Bohrers; Luftloch am Faß'; Hupel 1795: 272 Zwick 'ein kleiner hälzerner Pflock oben im Fasse oder Anker'
• Käsitlused: < Bsks Zwick ~ sks Zwicke (EEW 1982: 3838-39); < asks swik 'punn, prunt' (EES 2012: 605); < asks swik ~ Bsks Zwicke 'punn, prunt' (EKS 2019)
• Läti keel: lt sviķis Zwick < mnd. swik (Sehwers 1918: 70, 161); sviķis der Zwick in der Tonne < mnd. swik (-ck-) 'Luftzapfen am Faß' (Sehwers 1953: 128); sviķis Zwick in der Tonne, kleiner Zapfen unweit des Spundloches < mnd. swik 'Luftzapfen am Faß' (Jordan 1995: 99);
• Sugulaskeeled: lv svīk̀ Holzzapfen (Kettunen 1938: 391)
• Vrd tapp

vokk1, voki 'ketrusriist' < kasks wocke 'Spinnrocken'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1570
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1570) Wocke, Hans; (Göseken 1660: 295) rattaste wock 'Räderwock'; (Göseken 1660: 299) woicke 'Wocke'; (Göseken 1660: 714) Wocki 'rocken / Spinrocken (colus)'; wocki pehle pannema 'rocken anlegen (aplicare ad colum)'; Wock 'SpinRad (girgillum)'; wock 'wocke / Spinwocke'; (Hornung 1693: 33) Wok, Wokki / Acc. pl. Wokka 'ein Spinnwokken'; (Tallinna Linnaarhiiv 1710) Wocki Perna Tönno; (Vestring 1720-1730: 296) Wok, -ki 'Ein Spinnwocken'; (Helle 1732: 212) wok 'der Spinn-Wocken'; (Helle 1732: 306) wok 'ein Spinnwock'; (Hupel 1780: 316) wok, -ki r., d. 'Wock, Spinnrad, Spinnwock'; (Hupel 1818: 292) wok, -ki r., d. 'Spinnrad, lf. Wock'; (Lunin 1853: 234) wok, -ki r. d. 'пряслица, прялка'
• Murded: vokk, vogi (vokki) R; vokk, voki Hi K I; okk, oki Sa Muh L VlPõ; ok´k, oki M; vok´k, voki T V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 779, 1533 hokk, hoki (P) = wokk; wokk, woki 'Spinnrad'; Wiedemann 1893: 707, 1383 hokk, hoki (P) (okk) = wokk; wokk, woki (hokk, wokki) 'Spinnrad'; ÕS 1980: 798 vokk;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 wocke 'Spinnrocken'; Schiller-Lübben wocke 'der Stock, um welchen der zu spinnende Flachs gewickelt wird; Spinnrocken'
• Käsitlused: < kasks wocke (Viires 1960: 184; Liin 1964: 51; EEW 1982: 3901; Raun 1982: 208); < asks wocke 'kedervars, koonal' ~ sks Wocke 'koonlalaud; koonal; kedervars' (EES 2012: 611)
• Läti keel: lt † vaķe [1638 Wagkis] Kunkel < mnd. wocke [JS: laenuperioodiks 1500-1638] (Sehwers 1918: 29, 99, 164); † vuķis das Brettchen am Spinnrad, worauf Flachs gesteckt wird < mnd. wocke (Sehwers 1918: 165); vaķe die Kunkel (am Spinnrad) < mnd. wocke 'der Stock, um welchen der zu spinnende Flachs gewickelt wird; Spinnwocken' (Sehwers 1953: 150); vuķis das Brettchen am Spinnrad, worauf Flachs gesteckt wird < nd. wucken 'Spinnwocken, woran der Flachs befestigt wird' (Sehwers 1953: 160); vaķe Kunkel (am Spinnrad); Wockenstock < mnd. wocke (Jordan 1995: 107);
• Sugulaskeeled: sm vokki [1787] rukki / Spinnrad < ee vokk (‹ kasks wocke) (SSA 3: 469; SKES: 1807); sm vokki Spinnrad < kasks wocke (Bentlin 2008: 101); is vokki (Len, Hev, ÜlL, Kan) vokk (Laanest 1997: 226)

vokk2, voki '(eesmasti) puri' < kasks vocke 'Focksegel', rts fock

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 292) wokka purri r. d. 'Focksegel'; (Lunin 1853: 234) wokka purri r. d. 'парусъ на фокъмачтѣ'
• Murded: vokk, vokki Jõe; vokk, voki Aud Hää Kod; vokka, voga (vokka) Kuu VNg; vokk, voka Jäm Mus Pha Pöi Muh Hi sporL Kod(voka Rid Kse); fokk Ris (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1533 wokk, woka, woki 'Fock'; wokk-puri, woka-puri 'Focksegel, vorderstes Segel am Bogspriet'; Wiedemann 1893: 1383 wokk, woka, woki 'Fock'; wokk-puri, woka-puri 'Focksegel, vorderstes Segel am Bogspriet'; ÕS 1980: 128 fokk, foki 'eesmasti alumine raapuri, jahi kolmnurkne eespuri';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vocke 'Focksegel'; Schiller-Lübben fock 'ein kleines Segel'; MND HW I vocke 'Focksegel, dreieckiges Vordersegel'
• Käsitlused: < sks Fock ~ kasks vocke ~ rts fokk (EEW 1982: 3902); < asks Fock 'Fock, vorderes, 3-eckiges Segel' (GMust 1948: 40, 96)
• Läti keel: lt † vaka Focksegel < mnd. fock (Sehwers 1918: 164); lt vaka das Focksegel < nd. fock 'das dreieckige Vordersegel auf den Schiffen' (Sehwers 1953: 150); lt vaka Focksegel < mnd. vocke (Jordan 1995: 107); lt poka Focksegel < dt. Fock (Sehwers 1953: 94);
• Sugulaskeeled: sm fokka [1637] keulapurje / Fock < rts fock; sm vokka; is vokka; ee vokk < asks fok ~ vn фок (‹ kasks) (SSA 1: 117); sm vokka Focksegel < asks vocke ~ ee vokk (Bentlin 2008: 215); vdj esimašti fokkmast; фок-мачта (VKS: 218); lv fok̄, pl. fok̆kùᴅ Vordersegel der Schiffe und Boote, Stagsegel (Kettunen 1938: 54); puk̄´, pl. puḱ̆́kìᴅ Focksegel (Kettunen 1938: 314); lv fok fokk, eespuri; fokbura; fok fokkmast, esimast; fokmasts; fokfal fokivall; fokburas falle (LELS 2012: 61)