[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

lõõr, lõõri '(ahju)truup, toru' < kasks rö̂re 'Röhre'

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 231) Loehri 'Rahre, arteria'; (Hupel 1780: 207) löör, -i d. 'die Gurgel'; (Hupel 1818: 126) löör, -i d. 'Gurgel, Kehle'; (Lunin 1853: 92) löör, -i d. 'горло, гортань'
• Murded: lõõr, lõõri 'truup; ahjutoru' Mar Var Saa K; lõõr´, lõõri Kõp Vil M sporT; lõ̭õ̭r´, lõõri T V; löör, lööri Kaa Hi Rid Ha; leer, leeri L Nis Pil; lier, `lieri RId; lõ̭ir Lut; lõõr, `lõõri RId (EMS V: 651); iir (eir), iire Lei (EMS I: 900)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 603 lȭr´, lȭri 'Röhre, Luftröhre, Gurgel, Kehle'; Wiedemann 1893: 545 lȭr´, lȭri 'Röhre, Luftröhre, Gurgel, Kehle'; ÕS 1980: 389 lõõr '(ahju) truup, toru';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 rore '?Röhre, Rohr'; Schiller-Lübben rôr 'Rohr, Röhre; Spule (in der Weberei)'; MND HW II: 2 rö̂re 'röhrenförmiger Pflanzenhalm; Luft- oder Speiseröhre; Rohr (Wasserleitung, Rohr zur Durchleitung von Luft oder Gasen, Teil einer Zungenpfeife an der Orgel etc.)'
• Käsitlused: < kasks rôr (EEW 1982: 1429; Liin 1964: 58); < asks Rör (Raun 1982: 83); < asks rōr 'toru' (EES 2012: 261; EKS 2019)
• Läti keel: lt † riẽris, iẽris Ofenröhre (Sehwers 1918: 32, 157); lt riẽris, riẽre (› iẽris, iẽre) Ofenröhre < dt. Röhre (Sehwers 1953: 40, 101); rieris, riere Ofenröhre < mnd. rore, rôr 'Röhre, Rohr' (Jordan 1995: 85);
• Sugulaskeeled: sm rööri (rööli, ryöri) [1880] uunin savukanava, hormi; putki / Rauchabzug, -kanal; Rohr, Röhre < mrts rör 'ruoko, putki; torvi, savukanava' (‹ kasks rōr, sks Rohr) (SSA 3: 136; SKES: 932); lv rǜör, rièr (Ofen)röhre, Rohr (Kettunen 1938: 336)
• Vrd röör

piip, piibu 'tubakapõleti; toru; vile' < kasks pîpe 'Pfeife', vrd rts pipa

• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 264) Iumall peab nente Pipide seu Pilli prast v̈lles kargkma; (Müller 1600/2007: 308) kaunÿ Kandlÿe Kelede ninck Pÿpide kaas (16.09.1603) 'vilepillidega'; (Vestring 1720-1730: 179) Piip, -bo 'Die /Tobacks/ Pfeiffe'; (Helle 1732: 157) piip 'die (Tabacks) Pfeife'; (Helle 1732: 322) piip 'die Pfeiffe'; (Helle 1732: 406) Minna ollin tubbakat pipo pannud 'Ich hatte meine Tobacks-Pfeiffe angefüllt'; (Hupel 1780: 241) piip, -o r., d. 'die Pfeife'; (Hagemeister 1790: 13) pitkad pipo-warred; (Hupel 1818: 180) piip, -o r. d. 'die Pfeife'; (Lunin 1853: 139) piip, -o r. d. 'трубка'
• Murded: piip, `piibu R(`piipu Vai); piip, piibu (-o) eP eL(peip Lei) (EKI MK; EMS VII: 433)
• Eesti leksikonid: Wied 1869/1893: 919/832 pīp, pību 'Pfeife'; Wiedemann 1893: 832 pīp, pību (peip) 'Pfeife'; ÕS 1980: 510 piip;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben pipe 'Pfeife, Röhre'; MND HW II: 2 pîpe (pippe), piffe 'Blasinstrument, Signalpfeife; Wasserröhre, Wasserleitung; Luft-, Abluftröhre'; piper 'Pfeifenbläser, Pfeifer, Spielmann, Musikant'
• Käsitlused: < rts pipa ~ kasks pipe (EEW 1982: 2029); < asks pipe (Viires 1960: 180; Raun 1982: 121); < kasks pipe (Liin 1964: 60); < rts pipa 'piip; vile; (relva)toru; lõõr' (EES 2012: 367); < asks pipe 'toru' (EKS 2019)
• Läti keel: lt pĩpe [nicht vor 1600] Pfeife < mnd. pīpe (Sehwers 1918: 48, 155); pīpe Tabakspfeife; Röhre am Branntweinkessel; Röhre am Leuchter zum Einstecken des Licht < mnd. pīp 'Pfeife, Röhre' (Sehwers 1953: 90; Jordan 1995: 82);
• Sugulaskeeled: sm piippu [1637] tupakkapiippu; putki; savutorvi, hormi / Tabakspfeife; Rohr; Schornstein; is pīppu; krj piippu; Akrj pīpu; vdj pīppu < mrts pipa 'pilli; putki; tupakkapiippu' (SSA 2: 356); is piippu (Kos) piip (Laanest 1997: 147); vdj piippu piip; трубка (VKS: 915); lvS pīp [1829 pihpe] Pfeife (SLW 2009: 149); lv pīp̀ Pfeife zum Rauchen < vrd kasks pīpe; pīp̆pə̑ rauchen (Kettunen 1938: 298); lv pīp < lt pīpe, pīp (‹ kas pipe) (SSA 2: 356); pīp piip; pīpe; pīpõ piipu suitsetada; pīpēt pīpi (LELS 2012: 244)

rumm, rummu '(rattal)' < kasks trumme 'Trommel', vrd rts trumma

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 601) rumm, -a (ratta osa) 'Nabe (modiolus)'; Rad Bosse (tubo); (Virginius 1687-1690) wankri Rattad, nende Telgid, Rummud ja Koddarad ollit keik walletud; (Hornung 1693: 34) Rum, Rummo / Acc. pl. Rummosid 'die Nab am Rade'; (Vestring 1720-1730: 210) Rum, -mo 'Die Nabe, Die Trummel'; (Helle 1732: 171, 305) rum 'die Nabe'; (Piibel 1739) nende peiad, ja nende rummud ja nende koddarad ollid keik wallatud; (Hupel 1780: 260) rum, -mo r., d. 'die Nabe am Rad'
• Murded: rumm, `rummu R(`rummu Vai); rumm, rummu eP eL(trumm Har) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1090 rumm, rummu, rummi 'Röhre, Hohlcylinder; Trommel (in Maschinen)'; ratta rumm 'Nabe am Rade'; Wiedemann 1893: 987 rumm, rummu, rummi (rumo) 'Röhre, Hohlcylinder; Trommel (in Maschinen)'; ratta rumm 'Nabe am Rade'; EÕS 1937: 1169 rumm '= valts, lühike silinder, nt rattal (Nabe), revolvril, masinal: trummel (Trommel)'; ÕS 1980: 602 rumm '(rattal, mütsil)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 trumme 'Trommel; alles trommelähnliche Gerät'; Schiller-Lübben trumme 'Trommel; alles trommelähnliche, bes. ein Behältnis, in welches das Regenwaßer von den Dächern herunter geleitet wird'
• Käsitlused: < kasks ~ asks trumme 'Trommel', vrd rts trumma (EEW 1982: 2554); < kasks trumme (Raun 1982: 145); < rts trumma 'trumm; trummel; toru, kanal; rull' ~ asks trumme 'trumm; toru' (EES 2012: 439)
• Läti keel: lt rumba (Kettunen 1938: 349; LELS 2012: 277);
• Sugulaskeeled: is rumʙu (Hev, Kos) rattarumm (Laanest 1997: 171); lv rūmba Nabe, Radbüchse (Kettunen 1938: 349); lv rūmba rumm; rūmba (LELS 2012: 277); u'ļ rumm; riteņa rumba, ulis (LELS 2012: 343)

tipp, tipu 'hari, ülaosa' < kasks tip 'Zipf', vrd rts tip

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 284) tip d. 'die Spitze'; (Hupel 1818: 246) tip, -po r. d. 'Spitze, Zacke'; (Lunin 1853: 194) tip, -po r. d. 'зубчикъ, кончикъ'
• Murded: tippu, tibu 'ots; hari; teravik' Vai; tipp, tippu Lüg Jõh IisR; tipp, tipu Sa Muh Rei sporLä Khn Tor Ris Hag Juu sporJä VMr VJg Trm Kod Lai sporVlPõ M sporT Kan Rõu Plv Vas; tipp, tippi 'sakk' VNg; tipp, tipi 'sakk, teravik' Khk Vll Pöi Muh Hls Krk Ran Vas (EKI MK); tipid 'niplispits' Ris (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1282 tipp, tipu, tipi 'Punkt, Spitze, Zacke, Letter, (D) Seezeichen'; Wiedemann 1893: 1160 tipp, tipu, tipi (tibu, nibu, tips) 'Punkt, Spitze, Zacke, Letter, (D) Seezeichen'; ÕS 1980: 713 tipp;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 timpe 'das in eine Spitze auslaufende Ende eines Dinges, Zipfel'; Schiller-Lübben timpe 'die in eine Spitze auslaufende Extremität eines Dinges, Zipfel, Ende'; Schleswig-Holstein Tipp 'Spitze'; küsks zipf; kasks tip; hol, fr tip
• Käsitlused: < ? kasks timpe ~ ? rts tipp (EEW 1982: 3182); < germ, vrd rts tipp 'Spitze, Zipfel', nor tip(p), kasks timpe, sks Zipfel (SKES: 1309); < germ, vrd rts, asks tipp (Raun 1982: 177); < asks tip 'teravik, tipp, latv' ~ rts tipp 'ots, tipp' (EES 2012: 532); < asks tip 'teravik, tipp, latv' (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: lv ti’ʙ zapfenartiges Gehänge in der Tür; Türzapfen < vrd ee tibu, tipp 'Spitze, Zacke' (Kettunen 1938: 417)

tokk1, toki 'kepp' < kasks stok, sks Stock

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: tokk (-k´k), toki 'kepp; malk; teivas' Khk Kaa Muh Kse Han Hää Saa Rap JMd JJn VJg Kod Äks Ksi Lai sporVlPõ eL; togi Vai (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1291, 1344 tokk, toki, toku 'Stock'; tukk, tuku '= tokk'; Wiedemann 1893: 1169 tokk, toki, toku (tukk) 'Stock'; ÕS 1980: 716 tokk 'kepp';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 stok 'Stock; Zeichen der Amtsgewalt; Kerbstock'; Schiller-Lübben stock 'Stock, Zeichen der Amtsgewalt; Baumstumpf; Kerbstock'; MND HW III stock 'Baumstumpf, Wurzelstock; Stange, Pfahl; dürrer Ast, Stock; Wanderstock, Gehstock; Knüttel, Schlagwaffe'
• Käsitlused: < kasks stock ~ sks Stock (EEW 1982: 3211); < asks Stock (Raun 1982: 178); < asks stock 'kepp; känd; mesipuu', sks Stock 'kepp, malakas; känd; mesipuu' (EES 2012: 536)
• Sugulaskeeled: lvS stoikk Stock; lv stok̄ (SLW 2009: 179); lv stok kepp; spieķis (LELS 2012: 304)

tokk2, toki 'lõngatokk, -viht' < kasks docke, sks Docke

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 159) titto 'Docke'; (Vestring 1720-1730: 253) Tok, -ko 'Eine Docke'; (Hupel 1780: 286) tok, -ko r. 'eine Docke'; (Hupel 1818: 250) tok, -ko ~ -ki r. 'Docke'; (Lunin 1853: 197) tok, -ko ~ -ki r. 'кукла, мотокъ'
• Murded: tokk, tokki 'lõngaviht' VNg Lüg; tokk, toki Rei Mar Kse Aud Tor Ris Juu JJn VJg Iis (EKI MK); tokk, togi Kuu (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1291 tokk, toki, toku 'Docke'; nȫri-tokk (P) 'ein Bündel von zwölf Faden Schnur'; Wiedemann 1893: 1169 tokk, toki, toku 'Docke'; nȫri-tokk (P) 'ein Bündel von zwölf Faden Schnur'; ÕS 1980: 716 tokk 'lõngavihike'; Tuksam 1939: 201 Docke '(Puppe) nukk; (Schnur usw.) tokk, kimbuke';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 docke 'Puppe, Figur; Strohbündel (in Puppenform) zum Dachdecken'; Schiller-Lübben docke 'Puppe; Strohbündel, welches zwischen die Dachziegel gelegt wird, um den Regen abzuhalten'; MND HW I docke 'Puppe, Figur; Bündchen, Bündel von Garn, Seide; Strohbündel, die unter Pfannen, Schindeln gelegt wird'
• Käsitlused: < kasks docke, rts docka 'Puppe; Docke, Fitze, Bündel, Päckchen' (EEW 1982: 3211); < asks docke 'nukk, kuju; õlekubu' ~ sks docka 'nukk; lõngaviht' (EES 2012: 536); < sks Docke (SSA 3: 306)
• Läti keel: lt daka, daķis Docke < nd. docke (Sehwers 1953: 25);
• Sugulaskeeled: sm tokka [1787] nukke; lankavyyhti; nippo, kääry / Puppe < rts docka 'nukke; nippu, lankavyyhti' (‹ asks docke, sks Docke) (SSA 3: 306); krj dokka Puppe < sm tokka (SKES: 1332-1333)

toop, toobi 'jooginõu; mõõtühik' < kasks stôp 'Stof'

• Esmamaining: Gutslaff 1648-56
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) öigket lohdit, öigket wackat, ninck öigket [t]ohpit; (Göseken 1660: 293) Toop, -i 'Stopff'; (Göseken 1660: 666) toopi 'nössel (sextarius)'; (Göseken 1660: 569) pool toopi 'Halb nössel'; (Göseken 1660: 423) kolmas toopi ossa 'dritter theil vom nössel'; (Hornung 1693: 27) Toop, tobi 'ein Stooff'; (Vestring 1720-1730: 254) Toop, -bi 'Ein Stoof'; (Helle 1732: 190) toop 'das Stohf'; (Helle 1732: 323) toop 'ein Stoff'; (Helle 1732: 405) se andis, olgo terwe, tobi ollut, meile jua 'derselbe gab uns, dafür ihm Dank sey, ein Stof Bier zu trinken'; (Piibel 1739) kaks topi penest jahhust peab allati roa-ohwriks ollema; (Hupel 1766: 4) osta siis ennesele üks toop ma wina; (Hupel 1780: 287) toop, -i r., d. 'der Stoof'; (Lithander 1781: 516) walla senna jure pool toopi rööska pima; (Hupel 1818: 250) toop, tobi r. d. 'der Stoof'; (Lunin 1853: 198) toop, tobi r. d. 'кружка, штофъ'
• Murded: tuop, `tuobi R; toop, toobi (-uo-) S L KPõ Iis Trm Äks Plt; tu̬u̬p´, toobi Hää Kod VlPõ eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1302 tōp, tōbi 'Stopf'; Wiedemann 1893: 1178 tōp, tōbi 'Stopf'; ÕS 1980: 719 toop;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 stôp 'Becher (ohne Fuss, in Eimerform); ein bestimmtes Mass'; Schiller-Lübben stôp (stôf) 'Becher (ohne Fuß, in Eimerform), als Gefäß für Milch; als bestimmtes Maß'; MND HW III stôp (stoip, stoop), ○stôpe 'Trinkbecher, meist aus Edelmetall; Hohlmaß, bes. Flüssigkeitsmaß für Wein, Met, Bier, Öl, Tran'
• Käsitlused: < kasks stôp (EEW 1982: 3232; Raun 1982: 179); < kasks stôp (stôf) (Liin 1964: 48, 53); < asks stōp 'peeker; teatud mõõtühik' (EES 2012: 539)
• Läti keel: lt stuõps [1638 Stohps] Stof < mnd. stōp (Sehwers 1918: 97, 161); stuõps Stof (Hohlmaß, etwas größer als 1 Liter) < nd. stōp 'ein bestimmtes Maß' (Sehwers 1953: 127); stuops Stof, halbe Kanne < mnd. stōp 'Hohlmaß, bes. Flüssigkeitsmaß für Wein, Met, Bier sowie für Öl und Tran' (Jordan 1995: 98);
• Sugulaskeeled: sm tuoppi [1637; 1609 stuoppi; Agr stopi] juoma-astia, haarikka; kannu, muki; vanha tilavuusmitta / Trinkgefäß, Seidel; Kanne, Becher; altes Hohlmaß < mrts stop 'tuoppi' (‹ kasks stōp) (SSA 3: 330; SKES: 1409); krj tuoppi < sm; vdj tōppi < ee toop (SKES: 1409); sm tuoppi Trinkgefäß, Kanne, Becher; altes Hohlmaß < asks stôp ~ vrts stop (Bentlin 2008: 193); lvS tuop Stof (SLW 2009: 202); lv tùo̯`p, stùo̯`p Stof < kasks stôp (Kettunen 1938: 384); stūop toop; stops (LELS 2012: 305); tūop (Riia) toop (1,32 l); stops (LELS 2012: 339)

totter, totra 'tobe, rumal' < asks dotter (vrd dōten 'unsinnig, tollköpfig sein')

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 667) Totter 'Einfeltig der ganz dum ist'; tötter 'hirnlos (vecors)'; tötter 'Stumpffer Verstand'; tötter 'Alber (simplex)'; (Göseken 1660: 601) ru͠mal ninck totter 'tölpisch (bardus)'; ru͠mal ninck tötter 'unvernüfftig (insipiens)'; (Vestring 1720-1730: 255) Totter, -ra 'Dumm, Einfältig'; Totrikenne | Totrike, kesse 'Idem, diminut.'; (Helle 1732: 190) totter 'dumm, butt'; (Piibel 1739) Ja nemmad on hopis totrad ja halbid; (Hupel 1780: 287) totter, -tri r. 'dumm, einfältig'; (Hupel 1818: 251) totter, -tra r. 'einfältig, viehisch; ein Narr'; (Lunin 1853: 198) totter, -tra r. 'глупой, глупенькiй, дуракъ'
• Murded: totter, `totra Hlj Khk Kaa Vll Pöi Muh Kse Var Ris Juu Jür Koe Kad VJg I Plt KJn Hls Hel Ran; toter, `totra Rei JMd San Räp(totõr); totar, `totra Mär Kse Mih Tor (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1299 toter (totar), totra 'dumm, einfältig, blödsinnig'; Wiedemann 1893: 1176 toter (totar), totra (totlane, tot´rik, tõter) 'dumm, einfältig, blödsinnig'; ÕS 1980: 722 totter;
• Saksa leksikonid: MND HW I +○dōten 'unsinnig, tollköpfig sein'
• Käsitlused: < ee deskr ~ lms deskr (EEW 1982: 3254-55); < asks dotter (Ariste 1966: 75; Raun 1982: 180); < asks dotters 'saamatu, kohmakas' (EES 2012: 542)

trumm1, trummi 'truup, väike sild; kaar, toru, võlv' < kasks trumme

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 361) se eike Weæ trum, kumb meddÿ Süddame August: siße ioxeb; (Müller 1600/2007: 616) se eike Weæ trum (20.09.1605) 'see õige veetoru'; (Gutslaff 1648-56) Neihde ehl ommat kandelat Rummet, Pillit ninck luhtit; (Virginius 1687-1690) Sis tulli täma Tüttar wälja täma wasta, Trommide ja Mengodega; (Vestring 1720-1730: 256) Trum, -mo 'Der Canal oder Trumme'; (Helle 1732: 191) trum 'die Trumme, Canal'; (Piibel 1739) ja nende ees on nablimängid ja trummid ja willed ja kandled,; (Hupel 1780: 288) trum, -mi r. 'Trumme, Kanal'; (Hupel 1818: 252) trum, -mi r. 'bedeckter Graben; lf. Trumme'
• Murded: trumm, `trummi Kuu; trumm, trummi Hi Lä Ha JMd Kad VJg Sim Äks Lai; rumm, rummi Krj Vll Han Pä (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1326 trumm, trummi; trumm, trummu 'hohler Zylinder, blechernes Wassergeschirr, Röhre usf.'; Wiedemann 1893: 1200 trumm, trummi; trumm, trummu 'hohler Zylinder, blechernes Wassergeschirr, Röhre usf.'; ÕS 1980: 729 trumm 'sillake, truup';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 trumme 'alles trommelähnliche Gerät'; Schiller-Lübben trumme 'alles trommelähnliche; bes. ei Behältnis, in welches das Regenwaßer von den Dächern herunter geleitet wird'
• Käsitlused: < kasks trumme (EEW 1982: 3282; Liin 1964: 49; EES 2012: 547)
• Sugulaskeeled: sm rumpu [1787; Agr trumpu] lyömäsoitin; pyörän keskiö; tien alitse rakennettu putkimainen aukko / Trommel; Radnabe; rohrartiger Wasserdurchlaß im Straßendamm < rts trumba 'rumpu; putki; lieriön muotoinen astia; pyörän keskiö; laskuputki' (‹ asks, üsks trumba 'torvi, pasuuna') (SSA 3: 103)

tõu, tõu 'köis' < kasks tow, touwe 'Tau'

• Esmamaining: Schüdlöffel 1843
• Vana kirjakeel: (Schüdlöffel 1843: 31) Massinad käiwad, tõuid wenniwad pingule
• Murded: tõu (töu) '(slepi)tross' Khk Pöi Muh Ris (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1316, 1317 tõu, tõui ~ tõū (P) 'Seil, Tau'; tõuw, tõuwi 'Tau, Seil'; Wiedemann 1893: 1191, 1192 tõu, tõui ~ tõū (P) 'Seil, Tau'; tõuw, tõuwi (tauw) 'Tau, Seil'; ÕS 1980: 744 tõu 'köis, tross'; Mereleksikon 1996: 438 tou (tau, tõu) 'hol touw)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 touwe, tow 'Tau, Seil'; Schiller-Lübben dow (douwe, dawe, dau) 'Thau'; MND HW I douwe, dow (dou, dauwe, *douch) 'Tau'
• Käsitlused: < kasks touwe, tow, tau ~ mrts togh (EEW 1982: 3429); < kasks tow (Raun 1982: 187); < kasks touwe, tow 'Tau, Seil' (GMust 1948: 47, 94; Uibo 2010b: 925); < asks touwe, tow, tau 'tööriist; vanker; kangasteljed; laevaseadmestik, eriti köis; puri' [sub tou] (EES 2012: 543)
• Läti keel: lt taũva das Tau < mnd. touwe, tou (Sehwers 1918: 33, 162; Sehwers 1953: 142); tauva Tau, Seil < mnd. touwe, tow, tau (Jordan 1995: 103);
• Sugulaskeeled: sm touvi [1699] paksu köysi / Tau < mrts togh, rts tåg, vrd kasks touwe, tow, tau 'laite; työkalu; köysi (laivassa)', hol tou(we) 'köysi' (SSA 3: 316; SKES: 1366); is tovvi köysi, jolla merrat kiinnitetään; vdj tovvi < sm (SSA 3: 316); sm touvi Tau < kasks touwe, tow, tau 'Tau, Seil' (Bentlin 2008: 94); lv touv tou, tõu; tauva (LELS 2012: 329)