?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 27 artiklit
aam|palk, -palgi 'jäme palk, tala' < kasks hānenbalk 'Hahnenbalken, Hahnholz'
- Esmamaining: Masing 1825
- Vana kirjakeel: (Piibel 1739) nemmad piddid raiutud kiwwa ostma ja puid haan-palgiks; (Hupel 1818: 35) haan-palk r., d. 'Hahnbalke, grosser Querbalken'; (Masing 1825: 306) kesk rehhealla aampalgi külge rippuma; (Lunin 1853: 21) aan-palk, -i r. d. 'перекладина'
- Murded: aampalk R(haam- Nai Kuu); aampal´k Muh L(uam- Khn); aampal´k K(oam- Pil, voam- Nis); aampal´k I(uam- Kod); aamtala Vän SJn Krk; aan´pal´k M (EMS I: 52-54)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 hām-pal´k, pal´gi (hān-pal´k) 'Streckbalken (an der Decke)'; Wiedemann 1893: 61 hām-pal´k, pal´gi (hān-pal´k) 'Streckbalken (an der Decke)'; ÕS 1980: 21 aampalk;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 hanen-balke 'Hahnen-balken, der oberste Querbalken des Daches'; Schiller-Lübben hanebant, -bende 'Hahnebalken'; MND HW I hānenbalke, hānebalke; hānenbôm 'Hahnenbalken, Hahnholz, obere Querverbindung eines Dachsparrenpaares'
- Käsitlused: < kasks hāne-, hānenbalke (EEW 1982: 4; Raag 1987: 324; EES 2012: 41)
- Läti keel: lt vērbaļķis aampalk (ELS 2015: 19);
- Sugulaskeeled: vdj balkka tahutud palk, tala, aampalk (VKS: 157)
haavel, haavli 'pliikuulike laskelaengus' < kasks hāgel, sks Hagel
- Esmamaining: Hupel 1780
- Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 529) aaglid r. 'Schroot Pl.'; Haaglid r. 'Schroot Pl.'; hawlit r., d. 'Schroot'; (Hupel 1818: 15) aaglid 'Schroot (zum Schießen)'; (Hupel 1818: 536) Schrot (zur Flinte) 'hawlid r., d.; aaglid, haaglid r.'; (Lunin 1853: 5, 25) aaglid r. d. 'дробь (для стрѣльбы)'; hawel d. 'дробинка'; hawlid r. d. 'дробь'
- Murded: `aavel R eP(`oavel Kos, `uavel JMd Kod, `vuavel, `voavel Juu); `aavel M(aavel´ Krk); `aavli T V; `aabel Lä (EMS I: 72)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 66 hāgel, pl. hāglid 'Schrot'; Wiedemann 1893: 59 hāgel, pl. hāglid '= hāwel'; Wiedemann 1869: 70 hāwel, pl. hāwlid '= hāgel'; Wiedemann 1893: 63 hāwel, pl. hāwlid (hāgel) 'Schrot'; ÕS 1980: 145 haavel; Tuksam 1939: 443 Hagel '(Flintenschrot) pl. haavlid';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hāgel 'klein gehacktes Blei, Eisen, Schrot zum Geschoß'; EWD 2005: 494 Hagel 'Niederschlag in Form von Eisstückchen'; Im frühnhd. hat Hagel (wie mnd. hāgel) daneben die in der Jägersprache noch länger bewahrte Bedeutung 'als Munition dienende Metallstückchen, Schrot'
- Käsitlused: < sks, kasks hagelschrot (EEW 1982: 246); < sks Hagel 'rahe; jämedad haavlid' (Raun 1982: 9; EES 2012: 65); < ? kasks hagel (SSA 1: 147)
- Läti keel: lt ãgele Schrot, Schießhagel < nd. hagel 'die aus Blei gegossenen Kügelchen zum Schießen auf kleines Wildbret und Federwild, auch Schrot genannt' (Sehwers 1953: 5); skrots haavel (ELS 2015: 140);
- Sugulaskeeled: sm hauli [1745] Schrotkugel < mrts haghl 'rae, hauli' (= kasks hagel, küsks hagal) (SSA 1: 147; Häkkinen 2004: 177); vdj droba, grobi; hauli haavel, haavlid; дробь (VKS: 185, 237, 251)
kink2, kingi 'köiesilmus' < kasks kinke 'Kinke'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: kink, kingu 'keerd trossis' Emm (EMS III: 165)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅk, kiṅgi (D) 'Kinke (in einem neuen Tau zusammengelaufene Schlinge)'; Wiedemann 1893: 287 kiṅk, kiṅgi (D) 'Kinke (in einem neuen Tau zusammengelaufene Schlinge)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; MND HW II: 1 kinke 'die Windungen, Falten oder Augen, die ein Tau, Faden etc. von selbst schlägt'
- Käsitlused: < kasks kinke 'Kinke, in einem neuen Tau zusammengelaufene Schlinge' (GMust 1948: 49, 78)
- Läti keel: lt ķiņķis in einem neuen Tau zusammengezogene Schlinge, die nicht leicht zu lösen ist < nd. kinke 'in einem Tau zusammengelaufene Schlinge' (Sehwers 1953: 66);
- Sugulaskeeled: sm kinkeä [1874] kireä, tiukka / eng, stramm; krj kinkie tiukka, ahdas; tukala, vaikea; vps kinged kiinteä, tiukka; ahdas; kitsas < lms, vrd sm kankea, kiinteä [NB! tähenduse poolest sobiks rohkem germ kinke-taust] (SSA 1: 366); lv kiŋ̄k̀ Verfitzung, Schlinge im Seil (wenn es überdreht ist) (= nē̮’r) (Kettunen 1938: 128)
kloppima, (ma) klopin 'taguma' < kasks kloppen 'klopfen'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 143) Kloppe wachwaste se Palwe Ha͠mere kz; (Müller 1600/2007: 710) Kloppe wachwaste se Palwe Ha͠mere kz (05.09.1606); (Stahl HHb I 1632: 37) Kolku∫taket, ∫ih∫ awwataxe teile ülle∫ 'Klopffet an, so wird euch auffgethan'; (Gutslaff 1648: 222) pessema; kolkustama 'klopffen (schlagen; pulsare)'; (Hupel 1766: 57) se peäle walla pool topi wet, kloppi ja segga sedda ni kaua kunni üks nilb on nähha; (Lithander 1781: 496) kloppi sedda [woid] öhhukessiks kokiks wälja; (Hupel 1818: 88) kloppima ülles r. d. 'aufklopfen (Betten)'; (Lunin 1853: 62) kloppima ülles r. d. 'выбивать, выколачивать'
- Murded: kloppima 'taguma; korduvalt lööma' R Hi Tõs Tor K I; `klop´ma Var TLä V; loppima Sa L SJn Vil; `lop´me M (EMS III: 335)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 345 kloppima, klopin 'klopfen'; Wiedemann 1893: 311 kloppima, klopin (loppima) 'klopfen, durch Klopfen waschen'; ÕS 1980: 275 kloppima;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 kloppen 'klopfen, prügeln; losschlagen (mit einem Instrument); einschlagen (z.B. Pfähle)'; MND HW II: 1 kloppen 'klopfen, schlagen, bes. auf Holz (auf ein Brett klopfen, an die Tür anklopfen); durch Klopfen zerkleinern (Steine, Metall), weich klopfen; abklopfen, ausklopfen (zur Reinigung)'
- Käsitlused: < kasks kloppen ~ ee onom (EEW 1982: 869-870); < kasks kloppen (Raun 1982: 43; Liin 1964: 54; EES 2012: 166)
- Läti keel: lt *klapêt klopfen < mnd. kloppen (Sehwers 1918: 29, 150); lt klapêt klopfen < nd. klappen 'klopfen, mit einem Schlag einen Schall hervorbringen' (Sehwers 1953: 49); klapēt klopfen, schlagen; reiten, fahren < mnd. kloppen 'klopfen, schlagen' (Jordan 1995: 66);
- Sugulaskeeled: sm klapata (1874) taputella, nakuttaa; kurikoida; muokata nahkaa /schlagen, tätscheln; klopfen < rts klappa 'taputtaa, koputtaa, kolkuttaa' (SSA 1: 379); lvS klopp, -ub klopfen (SLW 2009: 83); lv globàt̆tə̑, klo`ppə̑ rütteln, klopfen, poltern < kasks kloppen (Kettunen 1938: 59, 140); kloppõ kloppida; dauzīt, klapēt (LELS 2012: 127)
koppel, kopli 'taraga piiratud karjamaa' < kasks koppel 'Koppel'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 222) Kambitz /e 'Koppel, Spanseil'; (Göseken 1660: 289) Koppli 'Koppel'; (Göseken 1660: 347, 700) Hobbose-Koppel 'Koppel der Pferde'; wassicka-Koppel 'Koppel der Kälber'; (Vestring 1720-1730: 92) Koppel, -pli 'Ein kleiner Heuschlag beym Hofe'; (Helle 1732: 309) teiliskoppel 'die Ziegels-Koppel'; (Hupel 1780: 189) koppel, -pli r., d. 'ein kleiner eingezäunter Heuschlag am Hause, Koppel'; (Arvelius 1782: 75) nabori rahwa koplidest; (Hupel 1818: 98) koppel, -pli ~ -ple r. d. 'Koppel; lf. umzäunter Heuschlag am Hause'; (Lunin 1853: 70) koppel, -pli r. d. 'свора; огороженный сѣнокосъ'
- Murded: koppel (-p-) 'taraga piiratud heina- või karjamaatükk' R eP M Puh Ote Rõn; kopõl (-l´) San Krl Har Rõu; `kopli (-p´-) Nõo Kam Ote V (EMS III: 651)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 376 kopel, kopli, kople 'Koppel (eingezäunter Weideplatz)'; Wiedemann 1893: 341 kopel, kopli, kople 'Koppel (eingezäunter Weideplatz)'; ÕS 1980: 301 koppel;
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 koppel(e), köppel(e), kōpel 'Band, Strick, Riemen zum Zusammenhalten, bes. zur Befestigung des Zugtieres an der Deichsel oder am Fahrzeug; zusammengebundene Lebewesen, bes. Jagdhunde; urspr. gemeinschaftliches Landstück, vorwiegend Weideland'
- Käsitlused: < kasks koppel (EEW 1982: 949; Raun 1982: 48; Liin 1964: 52; SSA 1: 400; EES 2012: 177)
- Sugulaskeeled: sm koppeli (1786) pieni aidattu peltotilkku, haka / kleiner eingezäunter Acker, Koppel < rts koppel 'pieni haka, pieni aitaus' ~ ee koppel 'haka, laidun' (‹ kasks koppel 'yhteislaidun'); vdj koppeli, koppe̮ni < sm ~ ee; lv koppel < kasks ~ ee (SSA 1: 400); lv koppel Koppel, Anger (Kettunen 1938: 145); lv aplōka koppel, karjaaed; aploks (LELS 2012: 32)
kärpima2, (ma) kärbin 'lühemaks lõikama, pügama' < kasks kerven, sks kerben
- Esmamaining: Hupel 1780
- Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 168) kärpma d. 'umkerben'; (Hupel 1780: 530) kärpma d. 'einkerben'; (Lithander 1781: 278) Kerwi sedda kalla wisi pärrast mollemist küljest ärra; (Hupel 1818: 64) kärpma d. 'ein- od. umkerben'; (Lunin 1853: 43) kärpma r. d. 'дълать зарубки'
- Murded: `kärpima, (ma) kärbi(n) 'pügama; vähendama, lühemaks tegema' S L K; `kär´pmä Kod (EMS IV: 507)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 275, 294 kär´pima 'schärfen (Hufeisen); abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; ker´pima 'kerben, einschneiden'; Wiedemann 1893: 249, 266 kär´pima 'schärfen (Hufeisen); abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; ker´pima 'kerben, einschneiden'; EÕS 1925: 325 kärpima 'lühemaks lõikama (kappen, abstutzen, beschneiden)'; VÕS 1933: 192 kärpima 'lühemaks lõikama'; ÕS 1980: 336 kärpima;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 kerven 'einschneiden, einhauen, kappen'
- Käsitlused: < asks kerven '(otsast) lühemaks lõikama' [Laenamine võis toimuda 17. sajandil (või 18. saj algul), üleminekuajal, kui Eesti alal käibisid nii alamsaksa kui ka ülemsaksa keel.] (Uibo 2010: 372-374; EKS 2019); < asks kerven 'sisselõiget tegema; sisse taguma; lühemaks lõikama' (EES 2012: 208)
latt, lati '(jäme) ritv' < kasks latte 'Latte'
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 84) Lat, lattist 'Latte'; (Gutslaff 1648: 224) Rôde / Latte 'Latte'; (Göseken 1660: 291) latti 'Latte'; (Vestring 1720-1730: 110) Lat, -ti 'Eine Latte'; (Piibel 1739) Ja wiis latti selle maia teise külje laudadele; (Hupel 1780: 201) lat, latti r. 'die Latte'; (Hupel 1818: 116) lat, -ti r. d. 'die Latte'; (Lunin 1853: 85) lat, -ti r. d. 'лата, частоколь'
- Murded: lat´t, lat´i (lati) 'peenike puu' Sa L K I eL; lat´t, lati Hi; latt, latti R(ladi Kuu VNg) (EMS IV: 1000)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 510 lat´t´, lati 'Latte, Stange'; Wiedemann 1893: 462 lat´t´, lati 'Latte, Stange'; ÕS 1980: 357 latt 'ritv';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 latte 'Latte, tegula'; Schiller-Lübben latte 'Latte, tegula'; MND HW II: 1 latte 'Latte, Leiste, zugeschnittenes langes schmales Holzstück für verschiedene Bauzwecke'
- Käsitlused: < sks Latte, vrd kasks latte (EEW 1982: 1244); < kasks latte (Raun 1982: 71; Ariste 1963: 95; Liin 1964: 52; EES 2012: 229)
- Läti keel: lt † lata [1638 Latte] Latte < mnd. latte (Sehwers 1918: 90, 152); lt lakta, lata, late Latte (Sehwers 1953: 68); lata Latte, Dachlatte < mnd. latte (Jordan 1995: 74);
- Sugulaskeeled: vdj latti laudi (ritvadest või lattidest lagi); жердный настил (VKS: 584); lv lat̄´ Latte < sks (Kettunen 1938: 185); lv laţ latt, roovlatt; lata, latiņa (LELS 2012: 160)
lood, loodi 'loodimisvahend; raskusmõõt' < kasks lode, lôt 'Lot'
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 81) löhd, löhdi∫t 'Kugel'; (Stahl 1637: 88) löhd, löhdi∫t 'Loth'; (Gutslaff 1648: 225) Lôti 'Kugel'; (Göseken 1660: 291) löhd, -i 'Kugel'; löhdi 'Lodt (Kugel)'; (Göseken 1660: 477) Lött 'bleywurff / Senckebley'; Lott 'Senckebley / Bleywurff'; lotti kaas se Merri Süwwadusse tagga otzima 'ergründen (die Tieffe des Meers)'; (Göseken 1660: 385) kax loot (raskusmõõt) 'Zwey looht (uncia)'; (VT 1686) sis lassiwa nemmä jälle Löhdi Wette; (Vestring 1720-1730: 120, 122, 123) Lööd, -di 'der Kugel; Lauf an der Flinte'; Lood, -di 'Die Bleyschnur so die Mäurer gebrauchen'; Loot, -ti 'Das Senck Bley der Schiffer'; (Helle 1732: 133) lööd, g. löe, ac. de 'die Kugel, das Gewicht'; loot 'das Senkbley der Schiffer'; (Piibel 1739) Öiged waekausid, öiged lööd, öige wak ja öige kan peab teil ollema; (Hupel 1766: 54) se wötko nelli head noa otsa täit [pulwert], se on saksa arro järrele üks loot; (Hupel 1780: 208, 207) loot (lood), -i r., d. 'Senkbley der Schiffer, Bleyschnur der Maurer'; lööd, lödi ~ löe r. 'die Kugel, das Gewicht'; (Hupel 1818: 126, 128) lööd od. lööt, lödi, selt. löe r. d. 'Kugel, Gewicht, Bleyschnur, Belywürf'; loot, -i r. d. 'Senkbley; Bleyschnur; Gewicht; kugel; Flintenkugel; ein Loth'; (Lunin 1853: 92, 94) lööd ~ lööt, lödi r. d. 'ядро, пуля, вѣсъ; лотъ, грузило'; loot, -i r. d. 'глубомеръ; грузило, лотъ; ядро, пуля, вѣсъ'
- Murded: lood (-d´) 'raskusmõõt; loodimisvahend' Jäm Hi L Ha Trm Plt; luod R; l̬u̬ut´, loodi eL (EMS V: 393)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 586, 587 lōt´, lōdi (lōd´) 'Kugel, Bleikugel, Loth (auch als bestimmtes Gewicht), Senkblei, Uhrgewicht'; lȫd, lȫe '= lōt´'; Wiedemann 1893: 530 lōt´, lōdi (lōd´, lȫd´, lȫt) 'Kugel, Bleikugel, Loth (auch als bestimmtes Gewicht), Senkblei, Uhrgewicht'; ÕS 1980: 379 lood '(loodimisvahend)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lode (= lôt) '(Blei)kugel; Senkblei, Gewichtsstück, Bleiklotz'; lôt, lode 'Blei; alles aus Blei gemachte, Bleimarke; Kugel; Senkblei, um die Tiefe des Meeres oder die senkrechte Linie zu meßen; als bestimmtes Gewicht: halbe Unze; als Münze der sechszehnte Theil einer Mark'; MND HW II: 1 lôt (loet), lö̂de (loide) 'Blei als Metall; Senkblei (zum Ausloten der Wassertiefe), Richtblei (zur Feststellung der Senkrechten); Gewichtsstück (urspr. aus Blei)'
- Käsitlused: < kasks lot 'Blei, Kugel, Gewichtseinheit' (EEW 1982: 1355-1356); < kasks lode (Raun 1982: 78; Ariste 1963: 96; Ariste 1972: 96); < kasks lôt, lode (Liin 1964: 48); < kasks lôd ~ lôt 'Loth, Senkblei, Bleikugel' (GMust 1948: 65, 82); < sks Lot, hol lood 'tina' (Mereleksikon 1996: 225); < asks lōt, lode 'plii, pliikuul; lood meresügavuse mõõtmiseks; münt' (EES 2012: 248)
- Läti keel: lt luõde [1638 Lohda] Kugel, Flintenkugel < mnd. lōde 'Bleikugel, ein gewisses Gewicht' (Sehwers 1918: 31, 91, 153); luode, luoda Kugel; Lot, Bleilot < mnd. lode (Jordan 1995: 76); luõte Lot (Gewicht) das Bleilot, das die Schiffer auswerfen; das Bleilot der Zimmerleute und Tischler (Sehwers 1953: 74);
- Sugulaskeeled: sm luoti, luodi [Agr] ammus, kuula; luotilaudan paino; vanha painomitta Geschoßkugel; Uhrgewicht, Lot (Senkblei, Gewicht) < mrts lodh 'kuula, painoyksikkö' (‹ kasks lōt); is lōti; krj luoti < sm luoti (SSA 2: 110); sm luoti Geschoßkugel; Uhrgewicht, Lot < asks lôt ~ rts lod (Bentlin 2008: 138); lvS luod Bleilot; lv lēᴅ´ (SLW 2009: 112); lvS lüöd, luod Bleilot (SLW 2009: 116); lv lēᴅ´, lȫᴅ´ Kugel, Lot, Bleilot < kasks lôt (Kettunen 1938: 189); lēḑ, lēţ kuul, lood; lode, svērtenis (LELS 2012: 164, 166); luot lood; lote (LELS 2012: 178)
- Vt loodima. Vrd kloot
lust, lusti 'tuju, rõõm; tahtmine' < kasks lust(e) 'Lust'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 192-193) sÿß pidda meÿe suhre Lusti nĩck hÿ͠mo kaas Iumala Sana tagka nouwdma; (Müller 1600/2007: 328) suhre Lusti nĩck hÿ͠mo kaas (14.10.1603); (Rossihnius 1632: 194) Sis saht sinna omma lusti neggema; (Stahl HHb II 1637: 9) ∫üddame lu∫ti . . kahs 'mit Hertzen lust'; (Stahl LS I 1641: 69) on neil Englil lu∫t meid denida 'haben die Engel lu∫t vns zu Dienen'; (Gutslaff 1648: 225) Lusti 'Lust'; (Gutslaff 1647-1657: 68) peab minnule weel häh lusti sahma; (Göseken 1660: 291) lusti, -i 'Lust'; (Göseken 1660: 494) meeleheh oppri pehl (rõõm ohverdada) 'lust zum Opffer'; (Göseken 1660: 479) lustima 'gelüsten'; (Vestring 1720-1730: 126) Lust, -sti 'Die Lust'; Kunni Lust ta otsa saab 'biß ihme die Lust vergehet'; (Helle 1732: 93) himmo 'die Lust, Begierde'; (Helle 1732: 135, 322) lust 'die Lust'; (Piibel 1739) Ja ma tahhan keik temma lusti löppetada; (Hupel 1766: 33) Selle sees arwad sinna keik omma römo, keik omma lusti leida.; (Hupel 1780: 210) lust, -i r., d. 'die Lust'; (Arvelius 1782: 103) lusti pärrast; (Arvelius 1787: 136) lust on peält nähha; (Hupel 1818: 131) lust, -i r. d. 'Lust, Freude'; (Lunin 1853: 96) lust, -i r. d. 'радость, удовольствiе'
- Murded: lus´t, lusti 'rõõm; lõbu; tahtmine' Sa Muh Pä M T; lus´t, lus´ti Mär Pä KPõ TaPõ KJn V; lust, `lusti R (EMS V: 524)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 611 lus´t, lus´ti 'Lust, Fröhligkeit; Lust, Bereitwilligkeit'; Wiedemann 1893: 552 lus´t, lus´ti 'Lust, Fröhligkeit; Lust, Bereitwilligkeit'; ÕS 1980: 385 lust;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 luste, lust 'Lust, Begehren; Vergnügen, Freude'; Schiller-Lübben lust 'Lust, Begehren'; MND HW II: 1 lust 'Verlangen, Begierde, Gelüst; erfülltes Verlangen, Genuß, Vergnügen, Freude'
- Käsitlused: < kasks lust ~ sks Lust (EEW 1982: 1392); < kasks lust(e) (Raun 1982: 81; Raag 1987: 324); < kasks lust (Ariste 1963: 96; Liin 1964: 59; SSA 2: 119; EES 2012: 256)
- Läti keel: lt *luste Lust < mnd. lust, luste (Sehwers 1918: 153); luste, lusta Lust < mnd. lust (Jordan 1995: 76);
- Sugulaskeeled: sm lysti, lusti [1580] huvi, mieliteko; halu, hauska / Vergnügen, Lust; lustig < mrts lust, lyst; is lusti; vdj lus´t´si < ee (SSA 2: 119); vdj lusti ilus, nägus; ilu; lust rõõm; красивый; красота; веселье, радость (VKS: 646); lvS lust Lust (SLW 2009: 113); lv luš́̄t Lust < kasks lust (Kettunen 1938: 209); lušt rõõm, lust; jautrība, luste
- Vt lustima
maalima, maalida 'pintsli ja värvidega pilti looma' < kasks malen 'malen'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 199) saab meddÿ Silmade ette malituth; (Müller 1600/2007: 174) malib kaas keickede Inimeste silmade ette (25.12.1601) 'maalib silme ette'; (Rossihnius 1632: 203) Kui enge sel ammetil, kumb lebi se sädusse tappab, ninck neine kiwide sisse mahlitut; (Stahl 1637: 88) mahlima 'Malen'; (Piibel 1739) keik nende malitud kuiud hukka saatma; (Hupel 1780: 211, 214) maalma d. 'mahlen mit Farben'; malima r. 'mahlen mit Farben'; (Lithander 1781: 503) mali sullega nisuggused kirjad Taarti peäle kui sa tahhad ja moistad; (Hupel 1818: 132) maalma d. 'malen'; (Lunin 1853: 98, 102) maalma d. 'писать, расписывать, красить'; malima r. d. 'писать, рисовать'
- Murded: `maalima (-oa-, -ua-) 'värvima; joonistama' R sporS Mar Lä sporPä sporKPõ I Plt; `maaĺma Kod KJn Vil M Puh San V (EKI MK); maal, `maali 'maalrivärv, värvimuld; pilt' Kuu VNg Vai; maal (-ĺ), maali (-oa-, -ua-) Jäm Khk Kaa Pöi Hi Mar Han Tõs Tor Jür VJg Iis Trm Plt KJn Trv San Krl VId
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 642 mālima, -lin; māl´ma (d) 'malen, zeichnen'; ära mālima, üles mālima 'abbilden, portraitiren'; *päewa-mālimine 'Photographie'; Wiedemann 1893: 580 mālima, -lin; māl´ma (d) 'malen, zeichnen'; ära mālima, üles mālima 'abbilden, portraitiren'; *päewa-mālimine 'Photographie'; ÕS 1980: 396 maalima;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben malen 'malen, pingere; mit irgen einem mal, Zeichen, versehen (z. B. Schafe, Schweine)'; MND HW II: 1 malen 'mit einem Zeichen versehen; malen, abmalen, bildlich darstellen'
- Käsitlused: < kasks malen 'malen' (EEW 1982: 1470; Raun 1982: 86; Ariste 1963: 96; Liin 1964: 60; EES 2012: 269)
- Läti keel: *malêt malen < mnd. mālen (Sehwers 1918: 153);
- Sugulaskeeled: sm maalata [Agr] malen < mrts mala, maala 'maalata, kuvata' (‹ kasks mālen) (SSA 2: 135); sm maalata < asks mâlen ~ rts måla (Bentlin 2008: 141-142); vdj maalia halvasti värvida, plätserdada; грубо, неумело раскрашивать (VKS: 682); lvS māl ~ māol, -ub ~ maål[?ed] malen (SLW 2009: 117); lv mō̬ĺt̆tə̑, mō̬ĺt́̆t́ə̑ malen, anstreichen; mōĺ Farbe (Kettunen 1938: 229); mǭļţõ maalida; gleznot, krāsot (LELS 2012: 192)
- Vt maaler. Vrd värvima
müür, müüri '(kivi)sein' < kasks mü̂r(e) 'Mauer'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 224) kuÿ üx kindel Mühr; (Müller 1600/2007: 506) ÿx Tulline Mühr (03.05.1605); (Rossihnius 1632: 229) minna sai ütte korwi sissen sest acknast welja lebbi se mühri maha lassetut; (Stahl 1637: 90) mühr, mühri∫t 'Maur'; (Stahl HHb II 1637: 69) Jerus∫ale͠mi mührit / ∫ahwat jelle∫ ülle∫ehhitut 'Jerusalem die Mawren werden wider erbawen'; (Gutslaff 1648: 226) Müri 'Mawr'; (Göseken 1660: 291) mühr, -i 'Maur'; (Göseken 1660: 475) Lihna Mühr 'stadtmaur'; (Göseken 1660: 514) mühr 'maur'; mühri kiwwi 'stein zu Mauren'; (Hornung 1693: 24) Müür 'eine Maur'; (Vestring 1720-1730: 142) Müür, -ri 'Die Mauer'; (Helle 1732: 141) müür 'die Mauer'; (Helle 1732: 308) kloostri müri tagga [ulits] 'hinter der Kloster-Mauer'; (Hupel 1780: 219) müür, -i r., d. 'die Mauer'; (Hupel 1818: 145) müür, -i r. d. 'Mauer'; (Lunin 1853: 109) müür, -i r. d. 'стѣна, очагъ'
- Murded: müür, `müüri R(`müüri Vai); müür, müüri Rei Iis Trm SJn M(-r´); müür, müürü Khn San V(-r´); müir, müiri Sa Muh L TLä; müir, müüri (müiri) K Kod (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 709 mǖr´, mǖri 'Mauer'; Wiedemann 1893: 642 mǖr´, mǖri 'Mauer'; ÕS 1980: 445 müür;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mure 'Mauer'; MND HW II: 1 mûre, mü̂re (muere, muyre), mûr, mü̂r (muer) 'Mauer, steinerne Abgrenzung; Hausmauer, Außenwand des Hauses'
- Käsitlused: < kasks mûre, mûr (EEW 1982: 1645); < kasks mure (Ariste 1963: 97; Liin 1964: 52; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 99; EES 2012: 302)
- Läti keel: lt mũris [1587 to Mure] Mauer < mnd. mūre (Sehwers 1918: 76, 80, 154); mũris, mũrs Mauer < mnd. mūre (Sehwers 1953: 82); mũrlakte Mauerlatte < nd. mūrenlatte 'eine Latte, welche der Länge nach auf eine Mauer gelegt wird, damit die quer überlegten Balken nicht unmittelbar auf der Mauer ruhen' (Sehwers 1953: 82);
- Sugulaskeeled: sm muuri [Agr] tiili-, tai kivirakennelma; tulisija; (navetan) muuripata / Mauer; Feuerstätte; (im Stall) eingemauerter großer Kessel < mrts mur 'muuri, muurikivi' (SSA 2: 186); vdj müüri, müürü müür; каменная стена (VKS: 782); lvS mǖrnika Maurer; lv mīrnik̆kà [lt mūrnieks] (SLW 2009: 127); lv mīr (mǖr) Mauer < kasks mure (Kettunen 1938: 226; Raag 1987: 328); mīr müür; mūris (LELS 2012: 190)
- Vt müürima
palk, palgi 'laasitud puutüvi' < kasks balke 'Balken'
- Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1583
- Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1583) Palke, Mats; (Rossihnius 1632: 265) sedda Balcki sinnu silma sissen ei näghe sinna mitte; (Stahl 1637: 39) Palck, palcki∫t 'Balck'; (Stahl HHb III 1638: 99) ninck ∫e palcki ommas ∫ilmas ep tunnet ∫a mitte? 'Vnd des Balcken in deinem Auge wir∫tu nicht gewar?'; (Stahl LS II 1649: 685) Palcki ommas Silmas 'des Balcken in deinem Auge'; (Gutslaff 1648: 207) Hirs /e 'Balcke'; (Gutslaff 1647-1657: 230) ütz Balcki om sinnu Silma sissen; sedda Balcki, kumb sinnu Silman om; (Göseken 1660: 283) Palck, -i 'Balcke'; (Göseken 1660: 521) Palck, -i 'Balck'; nelli sülda palck 'Ein Balck von 4 Faden'; (Göseken 1660: 751) üx palck (purre) 'steg / schmale Brücke (ponticulus)'; (Göseken 1660: 651) Talla palcki (kandev palk) 'träger balcke (trabs)'; (Göseken 1660: 705) weddo palck (kaalupalk) 'Wage Balck (scapus)'; (Göseken 1660: 548) palcki mets 'Ban Holtz'; palcki puh 'Ban Holtz'; (Hornung 1693: 29) Palk, Palgi / Acc. pl. Palka 'ein Balcken'; (Vestring 1720-1730: 171) Palk, -gi 'Ein Balcken'; Palkit ullatawat mahha 'Die Balcken reichen biß hinunter'; (Helle 1732: 154) palk 'der Balcken'; (Helle 1732: 355) Ta wiskab ülle seitsme seina palki 'er ist ein Prahl-Hans'; (Piibel 1739) nemmad raiuwad mahha so ärrawallitsetud seedri-palgid; (Hupel 1780: 235) palk, -i r., d. 'der Balken'; (Hupel 1818: 171) palk, palgi r. d. 'der Balken'; (Lunin 1853: 132) palk, palgi r. d. 'балка, бревно'
- Murded: palk, `palgi R(`palki Vai); palk, palgi Hi; pal´k, palgi (-l´-) Sa Muh L K I eL (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 837 pal´k, pal´gi 'Balken'; Wiedemann 1893: 760 pal´k, pal´gi 'Balken'; ÕS 1980: 489 palk;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 balke 'Balken; Korn-, Heuboden, die Decke des Zimmers; Wagebalken'; Schiller-Lübben balke 'Balken'; MND HW I balke 'Balken; Wagebalken'
- Käsitlused: < kasks balke 'Balken' (EEW 1982: 1913; Raun 1982: 115; Ariste 1963: 98; Liin 1964: 52; Ariste 1972: 95; EES 2012: 350)
- Läti keel: lt baļ̃ķis (1587 tho Balcke) Balken < mnd. balke (Sehwers 1918: 142; Jordan 1995: 54);
- Sugulaskeeled: sm palkki [1584] veistetty hirsi, lankku / Bohle, Balken, Planke; is palkki hirsi; krj palkka, palkki paksu lattia- t. kannatinpalkki < rts balk 'parru, (kannatin)palkki; lain kaari'; vdj balkka parru; vps balk parru; kannatinpalkki < vn балка 'parru, palkki' (SSA 2: 301); vdj balkka, palkki tahutud palk, tala, aampalk (VKS: 157, 873); lvS palt´ (palkis 1829) Balken (SLW 2009: 144); lv baĺ̄k̀ Balken (Kettunen 1938: 20-21); baļk palk; baļķis (LELS 2012: 42)
pinnima, (ma) pinnin 'kloppima, taguma (vikatit)' < kasks pinnen pinnen, sks pinnen
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: `pinnima '(vikatit) taguma; survet avaldama; välja pressima' R(-mä); `pinnima (-n´n-) sporSa Kse Han Pä K I; `pennima (-n´n-) sporLä; `pin´mä (-me) Kod eL (EKI MK; EMS VII: 505)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 907 pin´n´itama 'klemmen, einspannen, stramm machen; dünner machen, strecken (die Sense, Sichel)'; Wiedemann 1893: 822 pin´n´itama 'klemmen, einspannen, stramm machen; dünner machen, strecken (die Sense, Sichel)'; ÕS 1980: 515-516 pinnima 'teravaks v. laiaks taguma; (andmeid, teadmisi) välja pigistama';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 2 pinnen 'einsetzen, einschlagen'
- Käsitlused: < ee pinn ~ sks pinnen (EEW 1982: 2067); < sks pinnen (Raun 1982: 123); < vrd sks pinnen 'pulgaga kinnitama, naelutama' (EES 2012: 371)
- Sugulaskeeled: sm pinnata pingottaa, kiristää; tinkiä, kitsastella / spannen, anspannen (Band), eine Saite aufziehen; sich drücken, schwänzen < rts pinna 'kiinnittää, pingottaa' (SSA 2: 369); lv pi`nnə̑ mit dem Niethammer klopfen, nieten < kasks pinne 'Nagel, Pflock' (Kettunen 1938: 290); lv pinnõ pinnida; kapināt (LELS 2012: 243)
- Vt pinn1
platt, plati 'tasane, lame' < kasks plat, sks platt
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: platt, platti 'tasane, lame' Hlj Lüg Vai; plat´t, plati (-t´-) Phl Rid Koe Kad Lai Plt (EKI MK; EMS VII: 574)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 923 *plat´t´, plati 'flach, niedrig'; Wiedemann 1893: 837 *plat´t´, plati 'flach, niedrig'; Tuksam 1939: 758 platt 'lame, lapergune; tasane, lage';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben plat 'platt, nicht erhaben'; MND HW II: 2 plat 'ganz flach, eben, nicht erhaben; flach, niedrig'
- Käsitlused: < kasks plat(t) ~ sks platt (EEW 1982: 2096)
- Sugulaskeeled: sm flaata litteä, matala / flach < rts flat 'litteä, latuskainen, matala' (SSA 1: 116); sm lattea [1874] platt, falch vrt sm 'latistaa, latistua'; is latistua 'litistua'; krj latakka 'litteä'; vdj лatikke̮; ee latakas < vrd sm-ugri deskr; vrd rts flat, sks platt etc. (SSA 2: 52)
pookima3, (ma) poogin 'peksma, nahutama'
- Murded: `pookima (-uo-) 'peksma; vintsutama' Kuu VNg Kaa Vll Ris VJg Pal (EKI MK; EMS VII: 654)
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben boken 'klopfen, schlagen; (Flachs) durch Klopfen weich machen'; MND HW I bōken, bȫken 'schlagen, klopfen; Wäsche büken'
- Käsitlused: < asks boken 'kloppima, taguma, lööma' (EES 2012: 379)
- Läti keel: lt buõkât, buõķêt die nachgebliebenen Ähren, Hacheln überdresche; prügeln < nd. bōken 'schlagen, klopfen, pochen' (Sehwers 1953: 21)
pruukima, (ma) pruugin 'kasutama, tarvitama' < kasks brûken 'gebrauchen'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 273) meÿe needt piddame brukima, ninck sagkedasti laulma; (Müller 1600/2007: 306) meÿe needt piddame brukima, ninck sagkedasti laulma (16.09.1603); (Stahl HHb I 1632: A) ke temma nimmi kurja∫t pruckip 'der ∫einen Nahmen mißbrauchet'; (Stahl HHb I 1632: Hij) eth meije ∫e prukime 'das wir es gebrauchen'; (Stahl 1637: 44) prüchkma, prüchkin, prüchk∫in, prüchknut 'gebrauchen'; kürja∫t prühckima 'mißbrauchen'; (Stahl HHb IV 1638: 155) Keicke asjade eddes pruhcki ∫e pöha öchto∫öhmenaja 'Für allen dingen brauch das heilige Nachtmahl'; (Gutslaff 1648: 439) kurjaste prukma 'mißbrauchen'; (Göseken 1660: 283) pruhkima 'Brauchen'; (Göseken 1660: 571) ruhkima 'Brauchen'; kuriast ruhkima 'mißbrauchen'; (Göseken 1660: 728) oigkeste ruuhkima 'Gebrauchen'; (Göseken 1660: 737) erra ruhckitut pöld 'Acker der auß gebrauchet ist'; (VT 1686) nink pruhksime Appi / nink keüdime seddä Laiwakest kinni; (Vestring 1720-1730: 188) prukima '- -'; (Helle 1732: 348) Narri oma naest, prugi omma prudi, öppeta omma lapsed süssi söma 'vexire mit deinen und laß mich mit Frieden'; (Piibel 1739) agga meie ei olle sedda melewalda mitte prukinud; (Hupel 1766: 6) pruki warsti need rohhud, mis ma ettespiddi sind öppetan; (Hupel 1780: 247, 260) prukima r., d. 'brauchen'; pruukma d. 'brauchen'; rukima P. 'gebrauchen'; (Hupel 1818: 191) prukima, pruukma r. d. 'brauchen, gebrauchen'; (Lunin 1853: 148) prukima, pruukma r. d. 'употреблять, имѣть нужду'
- Murded: `pruukima 'kasutama' R Jäm Hi L K I; `pruuk´ma T V; `pruukme M; `ruukima Sa Muh (EKI MK; EMS VII: 770)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 969, 1093 prūkima, -gin 'gebrauchen, brauchen, verbrauchen'; rūkima '= prūkima'; Wiedemann 1893: 880, 989 prūkima, -gin 'gebrauchen, brauchen, verbrauchen'; rūkima '= prūkima';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 bruken 'nötig haben, gebrauchen'; Schiller-Lübben bruken 'gebrauchen, sich bedienen'; MND HW I brûken, gebrûken, brü̂ken 'brauchen, benutzen, gebrauchen, anwenden; verwenden'
- Käsitlused: < kasks brūken (EEW 1982: 2185; SSA 2: 413); < kasks bruken (Raun 1982: 128; Ariste 1963: 101; Liin 1964: 54; EES 2012: 386)
- Läti keel: lt *brũķêt gebrauchen < mnd. brūken (Sehwers 1918: 144); lt brũķêt < mnd. brūken 'gebrauchen' (Sehwers 1953: 18); brūķēt gebrauchen; trinken, saufen < mnd. brûken 'gebrauchen' (Jordan 1995: 57);
- Sugulaskeeled: sm pruukata (ruukata) [Agr] olla tapana; käyttää, pitää / gewöhnlich tun, pflegen; benutzen, halten < rts bruka (‹ kasks bruken) (SSA 2: 412-413); is prūkata < sm (SSA 2: 413); vdj pruukkia pruukida, kasutada; употреблять, применять (VKS: 966); lvS brūt´, -ub gebrauchen (SLW 2009: 52); lv brùi̭k̆kə̑ gebrauchen < kasks bruken (Kettunen 1938: 30); brūikõ pruukida, tarvitada; lietot, brūķēt (LELS 2012: 49)
- Vt pruuk
pukspriit, pukspriidi 'kliiverpoomi esiosa' < kasks bōchsprēt, sks Bugspriet
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: pukspriit 'kliiverpoomi esiosa' Kuu Khk Khn Hää; pukspreit Emm; puksreit Muh (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 978 pukspill, pukspilli; pukspreit, pukspreiti; puksprit, pukspriti 'Bogspriet'; Wiedemann 1893: 888 pukspill, pukspilli; pukspreit, pukspreiti; puksprit, pukspriti 'Bogspriet'; EÕS 1930: 852 pukspriit '(Bugsierspriet)'; ÕS 1980: 546 pukspriit 'purjeka ninast väljaulatuv lühem tala'; Mereleksikon 1996: 335 pukspriit '(hol boegspriet)'; VL 2012 pukspriit '(hol buegspriet)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 bôchsprêt 'Bugspriet'; MND HW I bôch 'Bug, Keule, Schulter; Bug des Schiffes, Vorderteil'; bôchsprêt 'Bugspriet'; sprêt 'eiserne, wohl gegabelte Stange; vom Mast ausgehende Segelstange, Spriet'
- Käsitlused: < kasks... 'Bogspriet' (EEW 1982: 2214-15); < hol boegspriet 'Bogspriet', vrd kasks bochsprêt 'Bogspriet' (GMust 1948: 89)
- Läti keel: lt bugsprits Bugspriet (Sehwers 1953: 20); lt bugšprits (LELS 2012: 50);
- Sugulaskeeled: vdj bušpari, bušpertti, bušpriitti pukspriit < vn бушприт (VKS: 176); lv būk̀ Bugspriet (Kettunen 1938: 33); lv būksprīt pukspriit; bugšprits (LELS 2012: 50)
- Vt priit
purpur, purpuri 'teatud punane värv' < kasks purpur, sks Purpur
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 290) SÄhl olli enge ütz rickas Mehs, se ähitis hendas Purpuri ninck illusa Linatze reiwa kahn; (Stahl HHb III 1638: 234) ninck pannit öhe purpurimantli tema pehle 'vnd legten jhm ein Purpur Mantel an'; (Göseken 1660: 575) Purpur 'Purpur (purpura)'; purpur (karwalinne) 'Purpurroht (purpureus)'; purpur punnane 'Purpurroht (purpureus)'; (Göseken 1660: 706, 705) werri touck (purpurlane tigu) 'PurupurSchneck (murex)'; werri toucke higge (purpurlase teo lima) 'Purpurschnecken Blut (ostium muricis)'; (Virginius 1687-1690) ke ennese tagga löidis, Kollast Sidi, Purpurid, Rosikarwalist, Walget Sidi; (Hupel 1780: 250) purpur, -i r., d. 'Purpur'; (Hupel 1818: 196) purpur, -i r. d. 'Purpur'; (Lunin 1853: 152) purpur, -i r. d. 'пурпуръ, багряница, парфира'
- Murded: `purpur, -i Kuu Lüg IisR Khk Muh Käi Mar Vig Tõs Tor Ris Koe Kad Sim Trm Kod Lai Plt M Puh Krl Har Rõu Plv (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 990 *purpur, purpuri 'Purpur'; Wiedemann 1893: 898 *purpur, purpuri 'Purpur'; ÕS 1980: 549 purpur 'teat. punane värv'; Tuksam 1939: 778 Purpur 'purpur';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 purper, purpur 'Purpur, ein Seidenstoff'; MND HW II: 2 purpure, *○purpur, ○purpern, purper 'kostbare purpurfarbige Stoffart'
- Käsitlused: < sks Purpur (EEW 1982: 2241; EKS 2019); < kasks purpur (Raun 1982: 131; Raag 1987: 324); < asks purpur ~ sks Purpur (Ariste 1963: 101); < asks purpure, Purpur (Liin 1964: 40); < sks Purpur 'purpur' (EKS 2019)
- Läti keel: lt purpurs [Glück 1689/1694 Purpuris] Purpur < dt. (Sehwers 1918: 93, 156); lt purpurs Purpur (VLV 1944: 404); lt purpurs purpur (ELS 2015: 671);
- Sugulaskeeled: sm purppura [Agr purpuri] punainen väri(aine); (hohtavan) punainen / Purpur; purpurn < rts purpur, lad purpura 'purppura' (SSA 2: 437); vdj purpura purpur; пурпур, порфира (VKS: 978)
rammima, (ma) rammin 'sisse taguma' < kasks rammen 'rammen'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: `rammima '(sisse) trampima, taguma' Sa Muh Kse Var Khn Aud Hää Trv; `ram´ma Rõu Vas (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1021 rammitama 'einrammen'; Wiedemann 1893: 925 rammima, -in (rammama) 'rammen, einrammen'; rammama (SO) '= rammima'; ÕS 1980: 573 rammima 'sisse taguma, kinni tampima';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rammen 'mit der ramme stossen'; MND HW II: 2 rammen 'mit einer Ramme stoßen, rammen'
- Käsitlused: < sks rammen [kann eine unmittelbare Entlehnung von dt. V. rammen sein] (EEW 1982: 2406); < kasks rammen (Raun 1982: 139); < kasks rammen 'rammen' (GMust 1948: 66, 90); < asks rammen ~ sks rammen (EES 2012: 418)
- Läti keel: lt rammât, ramêt, ramuôt Pfähle eintreiben < dt. rammen (Sehwers 1953: 98); lt ramēt (Kettunen 1938: 329);
- Sugulaskeeled: lv ra’mmə̑ rammen < vrd lv ra’m (Kettunen 1938: 329); lv ra'mmõ rammida; blietēt (LELS 2012: 263)
- Vt ramm
saatan, saatana 'kurat; kirumissõna' < kasks Satân, sks Satan
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 308) Sathan, tæma on meddÿ keicke suhremb Wainlane; (Müller 1600/2007: 594) Sathan, tæma on meddÿ keicke suhremb Wainlane (06.09.1605); (Rossihnius 1632: 319) om minule antut ütz tulp se ihu sisse, nimme kahn, se Satana Engel; (Stahl HHb II 1637: 168) Se Satan ilma otzata keelap 'Der Sathan hört nicht auff zu wehrn'; (Stahl HHb III 1638: 40) ∫e Satani Engel 'des Sathans Engel'; (Stahl HHb III 1638: 48) Tagkana müñust Sathan 'Heb dich weg von mir Sathan'; (Gutslaff 1647-1657: 222) Minne Sathan erra; (VT 1686) Abrahami Tüttär om / kumba Satanas olli kinnikeütnu; (Vestring 1720-1730: 212) Sadan | Satan, -na 'Der Teuffel, Satan'; (Helle 1732: 172, 322) sadan 'der Satan'; (Piibel 1739) Nisuggust sadanale ärraanda lihha hukkasamisseks; (Hupel 1780: 261, 264) sadan r. 'der Satan'; satan r. 'der Satan'; (Hupel 1818: 213, 217) sadan, -a bl. r. 'der Satan'; satan, -a r.; -i d. 'der Satan'; (Lunin 1853: 165, 168) sadan, -a r. 'сатана'; satan, -a r. d. 'сатана'
- Murded: `saadan, -a R S L Rap Juu Amb JMd Koe VJg I Plt KJn M Puh Rõu Vas Räp Se; `saadanas, `saadana Kaa Kse Tõs San; `saadanas, -e VNg IisR; `saadan, -i (-e) Nõo Kam San Kan Urv Krl Har Plv; `saatan, -a Kse Hää Trm Hls (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1117, 1121 sādan, sādani; sādanas, sādana 'Satan'; sātan, sātani; sātanas, sātana = sādan, sādanas; Wiedemann 1893: 1011, 1015 sādan, sādani; sādanas, sādana (sātan, sātanas) 'Satan'; sātan, sātani; sātanas, sātana = sādan, sādanas; Wied 1869/1893: 1117/1011 sādan, sādani; sādanas, sādana (sātan, sātanas) 'Satan'; ÕS 1980: 611 saatan;
- Saksa leksikonid: MND HW III Satân, Satanâs, Satenâs 'Satan, Bezeichnung des Teufels'
- Käsitlused: < sks Satan (EEW 1982: 2657); < kasks Sathan (Raun 1982: 150); < asks Sathan (1599) (Ariste 1963: 103; Liin 1964: 39; EES 2012: 454); < rts ~ sks (SSA 3: 140)
- Läti keel: lt sãtãns [1575 ta Satanna] Satan < dt. (Sehwers 1918: 81, 157); lt sãtãns, sãtans Satan (Sehwers 1953: 104);
- Sugulaskeeled: sm saatana [Agr] Satan; starker Kraftausdruck; is sātana; krj soatana; vdj sātana < mrts sathan, satan 'saatana, sielunvihollinen; voimasana' (‹ sks satan ‹‹ lad satanas ‹ kr ‹ heebrea) (SSA 3: 140); lv sāt̆tan, sāt̆tənz < ee ~ lt; vdj satana; sm saatana < rts (SKES: 941); lv sāt̆tan Satan (Kettunen 1938: 356); lv sǭtõn saatan; sātans (LELS 2012: 300)
taageldama, (ma) taageldan 'taglastama' < asks takelen, sks takeln
- Murded: `taageldama 'laeva sõidukorda seadma; taglastama' Jõe Kuu; taageldama Jäm Khk Pöi Hi Khn Hää JõeK (EKI MK)
- Eesti leksikonid: ÕS 1980: 687 → taglastama; Mereleksikon 1996: 415 taageldamine '(hol takelung)';
- Saksa leksikonid: Schleswig-Holstein takeln [tǭgḷn] 'ein Schiff mit Takelage versehen; etwas mittelst eines Flachenzugs heben'
- Käsitlused: < asks, hol takelen 'takeln' (GMust 1948: 45, 92); < asks takelen ~ sks takeln 'taglastama' (EES 2012: 505)
- Läti keel: lt † uztãgalêt auftakeln, mit dem nötigen Takelwerk versehen (Sehwers 1918: 163);
- Sugulaskeeled: sm taklata [1748] varustaa laiva purjehdusvälinein, köysittää < rts tackla (SSA 3: 258)
- Vt taglas
taakel, taakli 'taglas' < kasks tākel, sks Takel, Takelage
- Murded: `taakel '(tõsteploki) konks' Kaa Mus Emm Khn (EKI MK); `taaklus, -e 'purjeka purjed, köied, plokid jm varustus' Hi; `taakelvärk Mar; `taagelverk 'raamistik' Kuu (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1244 tākel, tākli; tākelāz, tākelāzi 'Takelage, Takelwerk'; Wiedemann 1893: 1126 tākel, tākli; tākelāz, tākelāzi 'Takelage, Takelwerk'; EÕS 1937: 1502 taakel 'tali; tõmbeköis laeva masti küljes';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben takel 'jede Ausrüstung, bes. Schiffsausrüstung, Tauwerk und Hebezeug'; MND HW III tākel 'Ausstattung, Gerätschaften; Ausrüstung des Schiffes, bes. Tauwerk, Takelage des Schiffes'; Kluge Takel 'Tauwerk und Hebezeug des Schiffs'; (Mndd. mndl. takel, in hochdeutschen Texten seit dem 16. Jh.)
- Käsitlused: < sks Takelwerk (EEW 1982: 3038); < kasks tākel 'Takelage, Takelwerk' (GMust 1948: 44, 92)
- Läti keel: lt tãkala, tãkale ein Block, womit man schwere Gegenstände hebt < dt. Takel 'Hißtau am Schiffsmast, Flaschenzug' (Sehwers 1953: 142);
- Sugulaskeeled: sm takila (takkeli, taakeli) [1787 takeli] aluksen mastot, raa'at ja köysistö, riki / Takelage < rts tackel 'takila' (‹ kasks takel ~ tākel) (SSA 3: 258); sm takila, takkeli, taakeli Takelage < asks takel ~ vrts takel, tagel (Bentlin 2008: 187)
- Vrd taglas
tahvel, tahvli 'kirjutamisalus (hrl klassis)' < kasks tafel, sks Tafel
- Esmamaining: Gutslaff 1648-56
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Minna tahha Sinnulle kiwwitafelit anda ninck oppusset; (Göseken 1660: 297) Taffli 'Taffel'; (Göseken 1660: 442) kusta tawelcken 'löschtaffel, palimpsestus 'kustutatav tahvel''; (Helle 1732: 186) tawel on tüde wilto 'die Tafel ist in der Queere'; (Hupel 1780: 281) tawel H. 'die Tafel'; tawel on tüde wilto 'die Tafel ist in der Queere'; (Hupel 1818: 238) tahwel, -wli r. d. 'Tafel'; tahwli laud d. 'Schiefertafel'; (Lunin 1853: 187) tahwel, -wli 'таблица'; tahwli laud 'аспидная доска'
- Murded: `tahvel, `tahvli 'klassi-, laua-, ukse-, klaasi- vm tahvel' R S sporL Ris Juu Kos JMd Tür Koe Kad VJg I Plt KJn M TLä Kam San(tahvel); `tahvli V; `tahvel, `tahli Vll; `tahpel, `tahpli Mar (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1226 tahwel, tahwli; tahwli, tahwli (d) 'Tafel'; Wiedemann 1893: 1110 tahwel, tahwli; tahwli, tahwli (d) (tāwel) 'Tafel'; ÕS 1980: 690 tahvel;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 taf(e)le, taffel 'Tafel, jede Platte; Glasscheibe, Gemälde, Schreibtafel, Schriftliches auf einer Tafel; Tisch, bes. Speisetisch'; Schiller-Lübben tafel, taffel 'Tafel, jede Platte; daher Glasscheibe (Altargemälde) u. a.'; MND HW III tāfele, tāfel, taffele, tāvel 'Stein-, Metall-, Holzplatte; Arbeits-, Verkaufs-, Versammlungs-, Speisetisch; Tafelbild, Anschlag-, Anschreibtafel, Schreibtafel'
- Käsitlused: < sks Tafel (EEW 1982: 3046); < kasks taffel (Raun 1982: 169); < kasks tafel, taffel (Liin 1964: 54; EES 2012: 509); < asks tafel 'laud, tahvel' (EKS 2019)
- Läti keel: lt tãpele Tafel < mnd. tafele 'Tafel' (Sehwers 1918: 162; Sehwers 1953: 142); tāpele Tafel < mnd. taf(e)le, tafel (Jordan 1995: 103);
- Sugulaskeeled: sm taulu [Agr] Tafel, Zielscheibe, Ziffernblatt; Gemälde < rts, vrd mrts tafla 'taulu, puu- t. kivilevy' (‹ kasks tafele ‹ it tavola) (SSA 3: 276; SKES: 1247); lv tō̬p̆piĺ Tafel < kasks tafele (Kettunen 1938: 430; Raag 1987: 328); tǭpiļ tahvel; tāfele (LELS 2012: 328)
tali, tali 'tõsteseadeldis' < kasks talje, sks Talje
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: tali 'liitplokk (laevas); tõsteköis' Jõe Kuu Hlj Sa Muh Hi Khn Hää Ris; `taali VNg Vai; `talje VNg; talja JõeK; taali 'kangaspuude niisi hoidvad rattad; liitplokk' Ote (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1229 tali, tali 'Talje, Seil im Flaschenzug'; tali-lȫper 'Talje, Seil im Flaschenzug'; Wiedemann 1893: 1113 tali, tali 'Talje, Seil im Flaschenzug'; tali-lȫper 'Talje, Seil im Flaschenzug'; ÕS 1980: 693 tali 'liitplokk'; Mereleksikon 1996: 417 tali '(hol talie)';
- Saksa leksikonid: Schleswig-Holstein Talje (talžǝ) '”Flaschenzug”, Hebezeug'
- Käsitlused: < sks Talje (EEW 1982: 3060); < asks talje 'Windezeug oder Hebezeug' (‹ it taglia) (GMust 1948: 46, 92); < asks talje 'tõsteseadeldis' ~ sks Talje ~ rts talja 'tali, liitplokk' (EES 2012: 512); < sks Talje 'tali, liitplokk' (EKS 2019)
- Läti keel: lt taļļa Rolle an der Winde, worüber das Drahttau läuft < nd. talje 'Flaschenzug auf Schiffen' (Sehwers 1953: …..);
- Sugulaskeeled: sm talja [1778; 1745 taljata] väkipyörästö, nosto- t. vetolaite / Flaschenzug, Talje < rts talja 'talja, väkipyörästö' (‹ kasks, hol talje ‹ it taglia 'väkipyörästö; pykäläpuu; vaatteen kuosi') (SSA 3: 261; SKES: 1210-1211); is talja purjeveneen köysi (köydet) < rts (SSA 3: 261); lv ta`ĺĺə̑ᴅ Flaschenzug, Talje (Kettunen 1938: 408)
- Vrd katt
tellis, tellise 'telliskivi' < kasks tēgel, teigel 'Ziegel'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 574) punnane Saw Kiwwi (telliskivi) 'Ziegelstein'; punnaset kiwwit (telliskivid) 'Gebackene Maursteine'; (Göseken 1660: 578) polletut kiwwi (telliskivi) 'Kähl ziegel (imbrex)'; (Göseken 1660: 659) Teigel 'ziegel (tegula)'; Teigel kiwwi 'ziegel Stein (later)'; (Vestring 1720-1730: 245) Teilis kiwwi 'Ein Ziegelstein'; (Helle 1732: 187, 309) teiliskiwwi 'der Ziegelstein'; teiliskoppel 'die Ziegels-Koppel'; (Piibel 1739) Et tehkem nüüd teilis-kiwwa ja polletagem neid öiete; (Hupel 1780: 282) teiliskiwwi r. 'Ziegelstein'; telliskiwwi d. 'der Ziegelstein'; (Hagemeister 1790: 12) teliskiwwid; (Hupel 1818: 243, 244) teilis- od. teils-kiwwi r. d. 'Ziegelstein'; telis od. tellis-kiwwi d. selt. 'Ziegelstein'; (Lunin 1853: 192) teilis- ~ teils-kiwwi r. d. 'кирпичъ, черепица'; telis ~ tellis-kiwwi d. 'кирпичъ, черепица'
- Murded: `tiiliskivi R; telliskivi (telis-) S; tel(l)iskivi (-kibi) L(telles-); tel(l)iskivi (-kibi) KPõ(tiilis- HljK Sim); tel´liskivi (til´lis-) I; tel´les(s)kivi VlPõ M; telles(s)kivi (tellis-) TLä San; telisskivi Rõu Vas; tellüsskivi Kan Plv(telüss-); tõl(l)iskivi Urv Har (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1261, 1263 teigel-kiwi '= teilis-kiwi'; teilis-; teilis-kiwi 'Ziegelstein'; telis-kiwi '= teilis-kiwi'; Wiedemann 1893: 1141 teigel-kiwi '= teilis-kiwi'; teilis (telis, tel´l´is); teilis-kiwi 'Ziegelstein'; ÕS 1980: 704 tellis;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 tegel, später meist teigel 'Ziegel, sowohl der Mauerstein als der Dachziegel'; Schiller-Lübben tegel, teigel 'Ziegel'; tegelstên 'Ziegelstein'; MND HW III têgel, teygel, tîgel 'Mauerstein, Backstein, Wandziegel; Hohlziegel, Dachziegel'
- Käsitlused: < kasks tēgel, teigel 'Ziegel' (EEW 1982: 3124); < kasks teigel (Liin 1964: 52; Raag 1987: 324); < kasks tegel-stên 'telliskivi' (Raun 1982: 174); < asks tegel, teigel 'müüritellis, katusekivi' (EES 2012: 523)
- Läti keel: lt stiẽģelis, ķiẽģelis [1638 Teeghelis] Ziegelstein < mnd. tēgel (Sehwers 1918: 30, 89, 149); lt tieģelis, stieģelis Ziegel < mnd. tēgel (Sehwers 1953: 143, 122); lt tieģelis, stieģelis, ķieģelis Ziegel < mnd. tēgel (später meist teigel) (Jordan 1995: 103);
- Sugulaskeeled: sm tiili [Agr] Ziegel < rts, vrd mrts tighl 'tiili', rts tegel (= kasks tēgel, teigel) (SSA 3: 291; SKES: 3124-3125); lv tēgal Ziegelstein < kasks (Raag 1987: 328; SSA 3: 291); lv tēgal telliskivi, ķieģelis (LELS 2012: 320)
tross2, trossi 'kraamikoorem' < kasks trosse, Bsks Tross
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 668) Rossi pois (teener) 'tros bube (calo)'; (Piibel 1739) pannid need wäetimad lapsed ja lodussed ja trossid ennese eel käima; (Lunin 1853: 199) tros, -i d. 'обозъ, поклажа'
- Murded: tross, `trossi 'kraam, koli; moonavoor; hobuküüt' Kuu Hlj; tross, trossi (-s´s-) Mar Mär Ha JMd VJg Trm Lai Plt Nõo Ote V; ross, rossi (-s´s-) Pöi Hää Pil M (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1324 tros´s´, tros´s´i 'Tross, Bagage, Fuhre'; Wiedemann 1893: 1199 tros´s´, tros´s´i (ros´s´) 'Tross, Bagage, Fuhre'; EÕS 1937: 1571 tross 'sõjaväe-, vankrite-, kraamivoor, pagas'; ÕS 1980: 728 tross 'voor; kraamikoorem';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 trosse, tros 'Tross, Gepäck'; Schiller-Lübben trosse 'Troß, Gepäck'; Hupel 1795: 241 Troß 'ein kleiner Bauerwagen auf welchem der Reisende ein wenig Futter für seine Pferde, oder andere Kleinigkeiten mit sich führt'
- Käsitlused: < kasks trosse (EEW 1982: 3278; SKES: 1371); < kasks trosse, Bsks Troβ (Raun 1982: 182)
- Läti keel: lt † trasa Troß < mnd. trosse (Sehwers 1918: 163); trasa Troß < mnd. tros(se) (Jordan 1995: 104);
- Sugulaskeeled: sm trossi, rossi [1642] kuormasto; kuorma, rahti; tavara, säly, kantamus < rts tross 'sotilaan pakkaus, kantamus' (‹ kasks trosse) (SKES: 1371)
viisi 'kombel, moel' < kasks wîse 'Weise'
- Esmamaining: LiiviTalu 1550
- Vana kirjakeel: (LiiviTalu 1550, ‹ EKVTS 1997: 77) Keß Roiwi wise uhest teisest Wottap; (Göseken 1660: 303) wijhsi perrast (viisi järgi) 'nach Art (more)'; (Virginius 1687-1690) pari wiisi, Issasit nink Emmasit; (Helle 1732: 210) sedda wisi 'auf die Weise'; (Piibel 1739) need rattad ollid tehtud wankri ratta wisi; (Hupel 1766: III) mil wisil sa ennesele pead walmistama sedda pulwert; (Hupel 1780: 314) wisi, seda wisi r., d. 'auf die Weise'; (Lithander 1781: 507) on se nüüd sedda wisi tehtud; (Lunin 1853: 232) ühte wisi d. 'равным образомъ'
- Murded: `viisi R eP eL (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1531 wīz´, wīzi, wīe 'Art, Weise'; küzija wīzi 'fragweise'; nädala wīzi 'wochweise'; õiguze wīzil 'auf rechtliche Weise'; Wiedemann 1893: 1381 wīz´, wīzi, wīe 'Art, Weise'; küzija wīzi 'fragweise'; nädala wīzi 'wochweise'; õiguze wīzil 'auf rechtliche Weise'; ÕS 1980: 790 [paari-, kuude] viisi;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 wîs(e) 'Art und Weise'; in wat wîse 'wie'; in richtes wîse 'gerichtlich'; gastes wîse 'als Gast'
- Käsitlused: < kasks wis(e) 'Art und Weise' (Ariste 1940a: 110; SSA 3: 445)
- Sugulaskeeled: sm viisi [1787] tavalla, lailla / (auf diese, dieselbe) Weise < mrts vīs (vrd kasks, kys wis(e), sks Weise); is vīsi tapa; vdj vīsi tapa, laatu < ee (‹ kasks); lv vīž < kasks (SSA 3: 445); lv vīt̆´t´ə̑ auf eine Art, Weise (Kettunen 1938: 495-496)
- Vt viis