[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

koor, koori 'kirikurõdu; laulukoor' < kasks kôr 'Chor'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 149) nente Schole Poÿside kaas Chore siddes laulame; (Müller 1600/2007: 262) nente Schole Poÿside kaas Chore siddes laulame (17.07.1603) 'kooris'; (Göseken 1660: 285) Koor, -i 'Chor'; (Göseken 1660: 426) Koori 'Chor'; Koori laulajat 'Chor singer'; (Hupel 1780: 189) koor, -i r. 'das Chor in der Kirche'; (Hupel 1818: 97) koor, -i r. d. 'Chor in der Kirche'; (Lunin 1853: 70) koor, -i r. d. 'хоры въ церкви'
• Murded: koor, koori 'kirikurõdu; kooripealne; laulukoor' Sa Hi L K(-uo-, -ua-); kuur´, koori eL (EMS III: 616); koort, koordi 'kooriruum' Vig Iis(-ua-); kuord VNg Lüg (EMS III: 626); korr, korra 'koor(ipealne)' Lut (EMS III: 705); kuur, kuuri 'kooripealne' Emm Lä (EMS IV: 167)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 396, 467 kōr´, kōri 'Chor, Emporkirche; Sängerchor, Chorgesang'; kūr´, kūri 'Chor, Emporkirche'; Wiedemann 1893: 359, 424 kōr´, kōri (kōr´d, kōrd, kōrt) 'Chor, Emporkirche; Sängerchor, Chorgesang'; kūr´, kūri 'Chor, Emporkirche'; Wiedemann 1869: 1311 tõra, tõra (S) 'Saal, Kirchenchor'; Wiedemann 1893: 1187 tõra, tõra (S) 'Saal, Kirchenchor'; ÕS 1980: 299 koor;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kôr (koer, koir), chôr 'Sängerchor, Gesamtheit der Sänger oder Sprecher; abgeteilter Platz in der Kirche, in dem die Geistlichkeit, der Chor aufgestellt ist, erhöhter Altarraum, hoher Chor'
• Käsitlused: < kasks kôr (EEW 1982: 944; Raun 1982: 48); < asks kôr (Liin 1964: 43); < asks kōr 'koor' (‹ lad chorus ’koor, tants’) (EES 2012: 176-177)
• Läti keel: lt kuõris das Chor in der Kirche; der Chor (Sehwers 1953: 61);
• Sugulaskeeled: sm kuori [Agr chori] kirkon sisin osa, jossa (pää)alttari sijaitsee; laulukunta, kuoro / Chor, Sängerchor < mrts kor, chor, choor 'kuoro, laulajien paikka kirkossa' (SSA 1: 442); vdj hoora, hoorõ laulukoor; хор (VKS: 262, 263); lv kùo̯r´ Chor (Kettunen 1938: 165); lv kūoŗ koor; koris; kūoŗ kiriku lääneosa rõdu; koris, balkons baznīcā (LELS 2012: 152)
• Vrd väär

kruup, pl. kruubid 'teravilja kooritud ja lihvitud tera' < asks grūpen 'Graupen'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 387) Graupen 'surwotu keswä d., krupid r., surrätu keswä d.'; (Lithander 1781: 468) Leika se lihha ni penikesseks katki, kui sured odra krubid on; (Hupel 1818: 101) krupid pl. r. 'Deutsche Graupen'
• Murded: kruup, kruubi 'kooritud oder' Hi Lä Hää KPõ I TaPõ TLä; kruup, `kruubi R; kruup, kruuba Urv Har Rõu; ruup, ruubi Sa L M; krup´p, krupi T Plv; kruup´, kruubi V(krupi); krupa^ʔ, krupõ^ʔ 'kruubid' Urv (EMS III: 886)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 *krūp, pl. krūbid 'Graupen'; krūp-herned, -oad 'Kruperbsen, Krupbohnen'; Wiedemann 1893: 396 *krūp, pl. krūbid 'Graupen'; krūp-herned, -oad 'Kruperbsen, Krupbohnen'; ÕS 1980: 312 haril. mitm. kruubid;
• Saksa leksikonid: Niedersächsisches Grūpe 'Graupe, Graupenkorn'
• Käsitlused: < asks Gruup (EEW 1982: 1001; Raun 1982: 52); < asks pl. gruben 'kruubid' (EES 2012: 184); < asks grūpen 'kruubid' (EKS 2019)
• Läti keel: lt † grũbas Graupen < nd. grūben 'die Graupen' (Sehwers 1918: 148; Sehwers 1953: 37);
• Sugulaskeeled: lv grup̄ Graupen < asks grūben (Kettunen 1938: 62); lv grūbõd, grūpõd kruubid; grūbas (LELS 2012: 65)

totter, totra 'tobe, rumal' < asks dotter (vrd dōten 'unsinnig, tollköpfig sein')

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 667) Totter 'Einfeltig der ganz dum ist'; tötter 'hirnlos (vecors)'; tötter 'Stumpffer Verstand'; tötter 'Alber (simplex)'; (Göseken 1660: 601) ru͠mal ninck totter 'tölpisch (bardus)'; ru͠mal ninck tötter 'unvernüfftig (insipiens)'; (Vestring 1720-1730: 255) Totter, -ra 'Dumm, Einfältig'; Totrikenne | Totrike, kesse 'Idem, diminut.'; (Helle 1732: 190) totter 'dumm, butt'; (Piibel 1739) Ja nemmad on hopis totrad ja halbid; (Hupel 1780: 287) totter, -tri r. 'dumm, einfältig'; (Hupel 1818: 251) totter, -tra r. 'einfältig, viehisch; ein Narr'; (Lunin 1853: 198) totter, -tra r. 'глупой, глупенькiй, дуракъ'
• Murded: totter, `totra Hlj Khk Kaa Vll Pöi Muh Kse Var Ris Juu Jür Koe Kad VJg I Plt KJn Hls Hel Ran; toter, `totra Rei JMd San Räp(totõr); totar, `totra Mär Kse Mih Tor (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1299 toter (totar), totra 'dumm, einfältig, blödsinnig'; Wiedemann 1893: 1176 toter (totar), totra (totlane, tot´rik, tõter) 'dumm, einfältig, blödsinnig'; ÕS 1980: 722 totter;
• Saksa leksikonid: MND HW I +○dōten 'unsinnig, tollköpfig sein'
• Käsitlused: < ee deskr ~ lms deskr (EEW 1982: 3254-55); < asks dotter (Ariste 1966: 75; Raun 1982: 180); < asks dotters 'saamatu, kohmakas' (EES 2012: 542)

tuur, tuura 'kala (Acipenser Sturio L.)' < kasks stôr 'Stör'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 673) Töri kalla 'Stör (sturio)'; (Vestring 1720-1730: 63) Tuur-Kalla 'ein Stöhr'; (Hupel 1780: 292) tuura kalla P. 'der Stöhr (Fisch)'
• Murded: tüir, tüira Mus; stüir, stüira Phl (EKI MK); `tuurakala Lüg; tuurakala Muh Emm Rid Mar Khn JMd Trm; tüirkala ~ stüirikala Phl; tüirakala Mus; tüürakala Ans Rid Hää (EKI MK); töönakala Khk; töörakala Jäm Khk Rei (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1360 tūr, tūra; tūra-kala 'Stör'; Wiedemann 1893: 1231 tūr, tūra; tūra-kala 'Stör'; Wiedemann 1869: 1372 tǖr, tǖra (tǖras); tǖra-kala (D) 'Stör'; Wiedemann 1893: 1240 tǖr, tǖra (tǖras); tǖra-kala (D) 'Stör'; Wiedemann 1869: 1305 tȫr, tȫra, tȫra-kala 'Stör' (Acipenser Sturio); Wiedemann 1893: 1181 tȫr, tȫra, tȫra-kala 'Stör' (Acipenser Sturio); ÕS 1980: 742 tuur = tuurakala (Acipenser);
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 stor(e) 'Stör'; Schiller-Lübben stôr 'Stör'; MND HW III stȫr(e) (stoer), ○stür 'Stör'
• Käsitlused: < ... 'Stör' (EEW 1982: 3390); < kasks stor(e) (Raun 1982: 186); < kasks stôr (Liin 1964: 64; Kendla 2014: 190); < ? asks stōr 'tuur' (EES 2012: 559)
• Läti keel: lt stuõre Stör < mnd. stōr 'Stör' (Sehwers 1953: 127); lt stūre, store Stör (acipenser sturis) < mnd. stü̂r (neben stȫr(e)) (Jordan 1995: 99); lt stora Stör (VLV 1944: 506);
• Sugulaskeeled: lvS tǖr Stör (SLW 2009: 207); lv tīr, tǖr, tīr-kala Stör (Acipenser sturio) < asks stur, kasks sture (Kettunen 1938: 424)

täärama, täärata 'varuma' < vrd kasks teren '(ver)zehren'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `tääräma 'kulutama, tarvitama; priiskama' Lei (EKI MK); `täärima 'kulutama, raiskama' Kei (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1256 tǟrama, -rata (rada) '(zusammenbringen)'; Wiedemann 1869: 1137 tǟrama, -rata (rada) '(zusammenbringen)'; EÕS 1937: 1604 täärama 'varuma, tagavaraks koguma'; ÕS 1980: 748 täärama 'varuma, tagavaraks koguma';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben teren 'zehren, verzehren; verthun; Zehrung halten'
• Käsitlused: < kasks teren '(ver)zehren' (EEW 1982: 3466); < vrd kasks teren 'ära tarvitama' (Raun 1982: 189)
• Läti keel: lt tẽrêt verzehren, verbrauchen, verschwenden < mnd. teren (Sehwers 1918: 162); tẽrêt verzehren < mnd. tēren '(ver)zehren; vertun' (Sehwers 1953: 142); tērēt verzehren, verbrauchen < mnd. teren (Jordan 1995: 103); lt tẽriņš Aufwand, Ausgaben, Unkosten < mnd. teringe 'Zehrung, was man zum Unterhalt nötig hat, überhaupt Kosten, Auslagen' (Sehwers 1918: 36);
• Sugulaskeeled: sm täärätä [1605] nauttia ruokaa t. juomaa, kuluttaa syömällä t. juomalla; tuhlata, haaskata / reichlich od. unmäßig) essen od. trinken, verzehren; verschwenden < rts tära 'syödä, jäytää, kalvaa, hivuttaa, kuluttaa; tuhlata, haaskata' (‹ kasks teren 'jäytää, kuluttaa') (SSA 3: 359)

tüürima, (ma) tüürin 'laeva juhtima' < kasks stü̂ren 'steuern'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 681) Tührima 'Stewren (gubernare)'; (Vestring 1720-1730: 258) Türima 'Steuern'; (Helle 1732: 192) türima 'das Ruder führen, steuern'; (Piibel 1739) neid pöörtakse wähhema türiga, kuhho pole se, kes türib, sedda ial tahhab aiada; (Hupel 1780: 290) türima r. 'steuern, das Ruder führen'; tüürma r., d. 'steuern, lenken'; (Hupel 1818: 255) türima r. d. 'steuern, das Ruder führen'; tüürma r. d. 'steuern, lenken'; (Lunin 1853: 202) türima r. d. 'править (рулемъ)'; tüürma r. d. 'править, управлять рулемъ'
• Murded: `tüürima (-mä) Jõe Kuu VNg Vai; `tüirima (-üü-) Sa Muh Emm Rei Mar Mär Kse Vän Tor Hää Juu JMd VJg Plt KJn; `tüür´mä (-üi-) Kod Trv Hls TLä San Krl Vas; `tüürama VNg (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1372 tǖrima, -in (tǖrama) 'steuern'; tǖrama '= tǖrima'; Wiedemann 1893: 1240 tǖrima, -in (tǖrama) 'steuern'; ÕS 1980: 753 tüürima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben sturen 'steuern, lenken'; MND HW III stü̂ren 'steuern, lenken; fahren'
• Käsitlused: < kasks sturen (EEW 1982: 3511; Liin 1964: 49; Ariste 1972: 96; Raag 1987: 324; EES 2012: 573)
• Läti keel: lt stũrêt steuern < mnd. stūren 'steuern' (Sehwers 1918: 161; Sehwers 1953: 127); lt stūrēt, stīrēt steuern < mnd. stü̂ren 'steuern' (Jordan 1995: 99); lt štĩrêt schnell, ausgelassen, unbeholfen gehen (von menschen); gerade vorwärts (ohne sich einen Weg zu suchen) gehen < nd. stǖren 'steuern; gehen, weggehen; hin und her schwanken' (Sehwers 1953: 140);
• Sugulaskeeled: sm tyyrätä [1745] ohjata, komentaa; kuljettaa < rts styra, vrd kasks sturen, sks steuern (SSA 3: 351); lv tīrə̑, tǖrə̑ steuern < kasks sturen (Kettunen 1938: 424); lv tīrõ tüürida; stūrēt (LELS 2012: 327)
• Vt tüür2

üür, üüri 'elamispinna tasu' < kasks hü̂re 'Heuer'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 219) rent /e 'heure'
• Murded: üür, `üüri R(hüür Kuu, `üüri Vai); üür (-r´), üüri Iis Trm Hls San Krl VId; üir, üiri Khk Vll Muh Rei sporL sporKPõ VlPõ (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1415 hǖr´, hǖri 'Miethe'; Wiedemann 1893: 1280 hǖr´, hǖri (ǖr´) 'Miethe'; Wiedemann 1893: 1280; ÕS 1980: 828 üür;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben hure 'Heuer, Miete, Pachtgeld'; MND HW II: 1 hü̂re (huere, hyre), hü̂er, hü̂r 'Pacht-, Mietvertrag; Geldzahlung oder Naturallieferung aus einem Miets-, Pachtvertrage, Zinszahlung; Lohn, Arbeitslohn, Sold, insbes. Heuer des Seemanns'; Kluge Heuer 'Miete, Lohn' < nd. hüre
• Käsitlused: < Erts..., vrd kasks hure, asks hü̂r (EEW 1982: 4106); < kasks hure (Raun 1982: 219); < rts hyra (SSA 1: 202); < rts hyra ~ asks hure 'üür, rent, rendiraha' (EES 2012: 637)
• Läti keel: lt ĩre Miete < nd. hǖre, mnd. hǖre (Sehwers 1918: 148; 71); īre Miete < mnd. hǖr, hǖre (Sehwers 1953: 42); lt eire Miete, Pacht, Heuer (Sehwers 1953: 31); irē Miete < mnd. hǖre (Jordan 1995: 64);
• Sugulaskeeled: sm hyyry [1721] vuokra; merimiehen pesti / Miete, Heuer < rts hyra 'vuokra, pesti' (‹ kasks hūre, hüre 'vuokra, pesti); krj hyyri, hyyry vuokra; jauhatuspalkkio < sm; lv īr vuokra < lt īr(e) 'vuokra' (‹ kasks resp. ee) (SSA 1: 202); lv īr Pachtgeld, Pachtstelle < kasks hüre (Kettunen 1938: 81); lv īr üür, īre (LELS 2012: 77)
• Vt üürima

üürima, (ma) üürin < kasks hü̂ren 'heuern'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `üürima (-mä) R(`hüürimä Kuu); `üirima Khk Muh Hi sporL sporKPõ Ksi Plt KJn; `üürima Hää Iis; `üür´ma Hää Trm; `üür´mä (-me) Trv Krl Rõu Vas (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1416, 1660 hǖrima, -in 'miethen (namentlich Gebäude, Wohnungen)'; hǖri peale andma 'vermiethen'; hǖr´mä (d) '= hǖrima'; Wiedemann 1893: 1280 hǖrima, -in; hǖr´mä (d) 'miethen (namentlich Gebäude, Wohnungen)'; hǖri peale andma 'vermiethen'; ÕS 1980: 828 üürima 'üürile võtma; üürile andma';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben huren 'heuern, mieten (sowohl Sachen als Personen)'; MND HW II: 1 hü̂ren (hyren) 'pachten (Landbesitz, Grundstück), mieten (Haus, Raum, bewegliche Sachen, Tier)'
• Käsitlused: < ee üür (EEW 1982: 4106); < kasks huren (Ariste 1972: 96; Raun 1982: 219); < rts hyra 'vuokrata, pestata' (SSA 1: 202)
• Läti keel: lt ĩrêt mieten < nd. hǖren (Sehwers 1918: 148; Sehwers 1953: 42); īrēt mieten < mnd. hü̂ren (Jordan 1995: 64);
• Sugulaskeeled: sm hyyrätä, uloshyyrätä [1727] vuokrata, antaa t. ottaa vuokralle < rts hyra 'vuokrata, pestata' (‹ kasks hūren); krj hyyrätä < sm (SSA 1: 202); lvS īr, -ub mieten (SLW 2009: 60); lv īrə̑ mieten, vermieten, pachten < lt īrēt (Kettunen 1938: 82)
• Vt üür