?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit
hunt, hundi 'metsloom, susi' < kasks hunt 'Hund'
- Esmamaining: Tartumaa 1582
- Vana kirjakeel: (Tartumaa 1582) Piotr Hund; (Tallinna Linnaarhiiv 1625) Hund, Hanß (karmann); (Stahl 1637: 131) Hunt, huntist 'Wolff'; (Stahl HHb II 1637: 234) üchtekit hunti 'Kein Wolff'; (Stahl HHb IV 1638: 221) Wata minna leckitan teid kudt Lambat, nendehuntide ∫ecka 'Siehe, Jch ∫ende euch wie Schafe mitte vnter die Wolffe'; (Göseken 1660: 351) hunt 'wolff'; Hunt hullub 'wolff heulet'; (Tallinna Linnaarhiiv 1710) Hunti Mattz; (Vestring 1720-1730: 40, 269) Hunt | Unt, -di 'der Wolff'; (Helle 1732: 96) hunt 'der Wolff'; (Helle 1732: 182) sussi 'der Wolf'; (Piibel 1739) Te͠ma würstid on temma sees kui hundid, mis saki kissuwad; (Hupel 1780: 158, 298) hunt, -i r. 'der Wolf'; unt, -i r. 'der Wolf'; (Arvelius 1787: 92) need on hundi perses; (Hupel 1818: 48) hunt, hundi r. 'der Wolf'; (Lunin 1853: 31) hunt, hundi r. d. 'волкъ'
- Murded: un´t eP M T; unt R(hunt Kuu, `unti Vai); unt Hi(hunt Phl) (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1389 hun´t, hun´di 'Wolf'; Wiedemann 1893: 1256 hun´t, hun´di 'Wolf (auch in Machinen)'; ÕS 1980: 168 hunt;
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hunt 'Hund'; MND HW II: 1 hunt 'Hund als Haustier, Wachhund, Hetz-, Jagdhund'
- Käsitlused: < sks Hund ~ kasks... (EEW 1982: 407); < kasks hunt 'koer' (Raun 1982: 14; Ariste 1963: 89-90; Liin 1964: 63; Raag 1987: 325; EES 2012: 81)
- Sugulaskeeled: sm huntti (1874) (murt.) susi, suuri koira; laiskuri, hulttio /Wolf, großer Hund; Faulenzer, Lump < germ, vrd rts hund 'koira; laiskuri’'; sm huntti susi; is huntti susi < ee (SSA 1: 185); lv un´t Wolf (Kettunen 1938: 453)
kruss, krussi 'juukselokk; (juukse)keerd' < kasks krûs, krūse 'kraus'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 223) kahare 'krauß'
- Murded: krus´s, krus´si 'keerd; kihar' Mär Aud K I(kurss Trm); krus´s, krussi Jäm Tõs; kruss, `krussi Kuu Jõh; (k)russ, (k)russu sporL (EMS III: 882; EMS IV: 97); `krussi (-s´s-) 'keerdu; käharasse' R Jaa Emm Ha ViK TaPõ Ran Rõu; `russu(s) 'krussi(s); keerdu(s)' L(`krussus Lih Tõs) (EMS III: 882-883); krous, krousi 'krooge; keerd' Hi Han Saa sporK Kod Pst Ran; krous, `krousi Hlj Jõh; krous´s Ote; kraus´s Har; rous, rousi Kaa Pä (EMS III: 874)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 426 kräss, krässu (krus´s´, kräs´s´) 'Krausheit'; Wiedemann 1893: 387 kräss, krässu (krus´s´, kräs´s´) 'Krausheit'; ÕS 1980: 312 kruśs 'kihar, keerd';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 krûs (krues) 'kraus, gekräuselt, in Falten gelegt; gelockt, lockig'
- Käsitlused: < ee kruus 'Krausheit, Gelock' (EEW 1982: 1000-1001); < asks krūse 'käharus, säbarus' (EKS 2019)
- Läti keel: lt krũsz kraus < mnd. krūs (Sehwers 1918: 71, 151; Sehwers 1953: 60); krūzs kraus < mnd. krûs (Jordan 1995: 70);
- Sugulaskeeled: sm (k)ruusi, (k)ruusa, (k)ruusu koriste; koristelu < rts krus(ningshyvel) 'koristeluväline'; sm kruusata [1622] kähertää hiuksia; rypyttää; koristella / kräuseln, fälteln; verzieren < rts krusa 'kähertää, poimuttaa; koristellas'; krj kruušata koristaa leikkauksilla < sm (SSA 1: 422)
- Vrd kruus3. Vt krussima
trööstima, (ma) trööstin 'lohutama' < kasks trö̂sten, sks trösten
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 362) ninda tahan mina teidt kaas tröstida Israel; (Müller 1600/2007: 70) io röhmus ninck tröstlick on (18.12.1600) 'hingekosutav'; (Müller 1600/2007: 150) sen Naÿse Sæme kaas tröstnut (1. advent 1601); (Rossihnius 1632: 381) Hendas temmast ützines tröstime ninck römustame, ninck nünda lebbi se|samma ussu Önsas sahme; (Stahl 1637: 122) tröh∫tima 'Trö∫ten'; (Stahl HHb IV 1638: 127) Münno hing ep tahap hend la∫ckma tröh∫tima 'meine Seele wil sich nicht trösten lassen'; (Göseken 1660: 668) tröhstima 'trösten (consolari)'; (Virginius 1687-1690) ja täma weljad tullid tädda Tröstima; (Vestring 1720-1730: 256) trööstima '- -'; (Helle 1732: 323) trööstima 'trösten'; (Piibel 1739) Usklikkud trööstitakse raske kiusatusse aial; (Hupel 1766: 97) agga se trööstib mind et on ommeti monningad, kes hea melega need kirjad luggewad; (Hupel 1780: 288) trööstima r.; trööstma d. 'trösten; vermahnen'; (Hupel 1818: 252) trööstima r. d.; trööstma d. 'trösten, ermahnen'; (Lunin 1853: 161, 199) rööstima d. 'утѣшать'; trööstima r. d.; trööstma d. 'утѣшать; увѣщевать'
- Murded: `trööstima (-üö-, -üe-) Kuu Hlj VNg Vai Hi Mar Mär Kse Han Aud Juu JMd Koe VJg Iis Pal Lai Plt; `troostima Kuu Lüg LNg Trm; `rööstima sporSa Muh Tor; `trü̬ü̬s´tmä (-ma) Hää Kod TLä San Krl Rõu; `rü̬ü̬s´tmä (-me) KJn M; `trööstmä (-ma) Vig Khn; `trõõs´tma (-me) Urv Krl Har Rõu Plv Räp (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1325 trȫs´tima, -in (rȫs´tima) 'trösten'; Wiedemann 1893: 1199 trȫs´tima, -in (rȫs´tima) 'trösten'; EÕS 1937: 1572 trööstima '= lohutama'; ÕS 1980: 729 trööstima;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 trosten 'trösten, Zuversicht geben, ermutigen; mit der That helfen; beruhigen'; Schiller-Lübben trôsten 'trösten, Zuversicht geben, beruhingen'; Schleswig-Holstein trösten [trø̄sn] 'trösten'
- Käsitlused: < kasks trôsten ~ sks trösten (EEW 1982: 3288); < kasks trôsten (Ariste 1963: 106; Liin 1964: 59); < kasks (vt troost) (Raun 1982: 182); < asks trōsten, sks trösten 'lohutama, trööstima' (EES 2012: 546)
- Sugulaskeeled: lv dru’oštə̑ trösten < kasks trôsten (Kettunen 1938: 41; Raag 1987: 328)