?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit
rekk, reki 'räpane' < kasks dreck, sks Dreck
- Esmamaining: Helle 1732
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 210) ßitt /a 'Dreck'; (Helle 1732: 167) rek 'unsauber, schweinisch (von Menschen)'; (Hupel 1780: 256) rek, -ki H. 'unsauber, schweinisch'
- Murded: rekk, reki 'kasimatu, ropp' Emm Phl L Rap Koe Pil SJn (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1048 rekane, rekase, rekatse; rekk, reki 'unsauber, schmutzig, unfläthig, unappetitlich'; Wiedemann 1893: 950 rekane, rekase, rekatse (rekk, räkane, räkk) 'unsauber, schmutzig, unfläthig, unappetitlich'; EÕS 1930: 1070 rekk 'pori, räpp, roe'; ÕS 1980: 583 rekk 'lohakas, räpane (eriti kassi kohta)'; rekane 'porine, räpane' murd.;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben dreck 'Dreck, Kot'; MND HW I drek (-ck) 'Dreck, Schmutz, Unrat, Abfälle, Kot, Schlamm'
- Käsitlused: < kasks..., sks Dreck '(nicht ganz sicher)' ~ lms rekä/räkä (EEW 1982: 2455); < ee deskr, vrd sm retku 'lodev' (Raun 1982: 141); < asks dreck ~ sks Dreck 'mustus, saast, sõnnik' (EES 2012: 424)
viss, vissi 'kindel, tugev, vastupidav' < kasks wisse, rts viss
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 410) se on wiß nĩck toßÿ; (Müller 1600/2007: 224) is olle kaas mitte wißimb, kudt se (15.05.1603) 'kindlam'; (Müller 1600/2007: 372) se on nÿ wiß ninck Toßÿ (11.11.1603); (Rossihnius 1632: 424) Eth se enge sedda wissimbest sinnul sünnib, sihs kähne händas Iummala pohle; (Stahl HHb I 1632: Biij) Se on wi∫∫i∫t tö∫∫i 'das i∫t gewißlich wahr'; (Stahl HHb II 1637: 11) ∫elle ∫ahp ∫e iggawenne ello wi∫∫i∫t 'dem wird die ∫eligkeit gewiß'; (Stahl LS I 1641: 90) ∫e on wi∫∫i∫t tö∫∫ine Ju͠mal 'der i∫t gewiß warer GOtt'; (Stahl LS I 1641: 413) Ninck eth ∫e wiß on 'Vnd weil es gewiß i∫t'; (Göseken 1660: 287) wissi 'Gewiß'
- Murded: wis´s, wissi 'kindel, tugev; sitke, vastupidav' S L (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1521 wis´s´, wis´s´i (SW) 'fest, sicher, zuverlässig'; Wiedemann 1893: 1372 wis´s´, wis´s´i (SW) 'fest, sicher, zuverlässig'; ÕS 1980: 796 viss 'murd. kindel, tugev, vastupidav';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 wisse 'sicher, fest, zeverlässig, gewisslich'; Schiller-Lübben wisse, wis 'sicher, fest'
- Käsitlused: < vrd rts viss, kasks wisse (EEW 1982: 3892); < kasks wis(se), vrd rts viss (Raun 1982: 207); < kasks wisse, wis 'sicher, fest' (Ariste 1963: 109; Liin 1964: 65)
- Sugulaskeeled: sm vissi [Agr] varma; tietty; tosi / sicher, gewiß, bestimmt; wahr < mrts vus, viis, viss 'tunnettu, tietty, varma, luetattava'; is vissī varmaan; krj vissi varma < sm (SSA 3: 462); lv viš̄ fest, stark, schwer zerreissbar < sks (Kettunen 1938: 490); lv viš vastupidav, tugev, kõva; stirps (LELS 2012: 367)
- Vrd vissisti
vissisti 'kindlalt; kahtlemata; tõesti' < kasks wis(se) 'gewiss'
- Esmamaining: kohtuvanne 1600
- Vana kirjakeel: (kohtuvanne 1600, ‹ EKVTS 1997: 96) keddakit sallaja piddama tahhan, ni wißist kudt Jum͠mal ninck tem͠ma kallis Evangelium mind peap awwitama; (Müller 1600-1606: 410) kuÿ wißist üx igka Risti Inimene woib tædta; nÿ wißiste; (Müller 1600/2007: 178) nÿ wißist ninck toesti (25.12.1601) 'kindlalt'; (Rossihnius 1632: 424) Eth se enge sedda wissimbest sinnul sünnib ''kindlamini''; (Stahl HHb I 1632: 13) Se on wi∫∫ist tö∫∫i 'das ist gewisslich wahr'; (Stahl 1637: 130) wissist 'wis'; (Göseken 1660: 714) wissist (kindlasti) 'Gewis'; (Piibel 1739) siis tahhan ma wissiste se kunningrigi so käest ärrakiskuda
- Murded: vissisti (-ste) 'kindlasti; kõvasti' S Han Var Khn (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1521 wis´s´iste 'gewiss, wahr'; Wiedemann 1893: 1372 wis´s´iste 'gewiss, wahr';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 ge-wisse 'sicherlich'; Schiller-Lübben gewisse 'sicherlich'; MND HW I gewis 'gewiß, sicher, bestimmt, fest'; gewisse 'sicher, sicherlich, gewißlich, zuverlässig'
- Sugulaskeeled: sm vissisti [Agr] varmasti; arvatenkin, kai < mrts vis, viis, viss 'tunnettu, tietty, varma, turvallinen, luetattava'; is vissī varmaan; krj vissi varma < sm (SSA 3: 462); lv viš̆šìst stark, haltbar (Kettunen 1938: 490); lv viš luja, vahva < sks (SSA 3: 462)
- Vt viss