[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

jõlama, (ma) jõlan 'lärmama' < asks gellen 'gellen'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: ???) jellama 'Beffen 'haukuma, lärmama''; Koijr jellan 'der Hund beffet 'hawwub''; (Vestring 1720-1730: 51) jöllama 'Haseliren'; (Helle 1732: 100) jöllama 'haseliren'; (Hupel 1780: 163) jõllama r. 'haseliren, alberne Dinge aufbringen'; (Hupel 1818: 56) jöllama r. d. 'haseliren'; jõllama d. 'umberschlendern'; (Lunin 1853: 37) jöllama 'шутить, баловать; кидать съ размаху'
• Murded: jõlama 'mõttetult lobisema, lärmitsema; asjatult vaeva nägema' Jõh Mar PJg Tor Trm Lai; jölama Sa (EMS II: 247); jõlaõllõma 'õela uudishimuga ringi vahtima' Plv (EMS II: 248)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 177 jõlama 'Possen machen, Unnützes treiben, albern sein, haseliren, plappern'; Wiedemann 1893: 161 jõlama 'Possen machen, Unnützes treiben, albern sein, haseliren, plappern';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben gellen 'laut schreien'
• Käsitlused: < ………. 'kläffen' (EEW 1982: 546); < asks gellen 'laut schreien' ~ sks gellen (Liin 1968: 48)

jänn, jänni 'ummik, kitsikus' < ? asks jan

• Murded: jän´n 'kimbatus; kitsikus; kaotus(seis) kaardimängus' sporeP eL; jänn hvR (EMS II: 307-308)
• Eesti leksikonid: VSS 1917: 54 jänn 'murt. soperrus'; keel jääb jänni 'kieli kangistuu'; EÕS 1925: 147 jänn; ÕS 1980: 211 jänn 'ummik, väljapääsmatu seisund, kimbatus; ka kaardimängus'
• Käsitlused: < asks Jan(n) (Ariste 1937: 133; Raun 1982: 23); < asks jan 'jänn, kitsikus' (‹ asks isikunimi Jan) (EES 2012: 105)
• Läti keel: lt janis › palikt jaņuos Schneider, sein, werden < nd. jann (Wenn einer im Spielen ein doppeltes Spiel verliert, so sagt man in Bremen: He hett Jann verlaren.) (Sehwers 1953: 43); lt palie̯g jan´es (beim Kartenspiel) (Kettunen 1938: 84);
• Sugulaskeeled: lv ja’ńńə̑z im Stich, in Verlegenheit (Kettunen 1938: 84)

klaar, klaari 'selge' < kasks klâr, sks klar

• Esmamaining: Lithander 1781
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 222) selg /e 'klar'; (Vestring 1720-1730: 83) Klaarkattel '- -'; (Lithander 1781: 552) kalla keik, mis klaar on, peält ärra
• Murded: klaar (-r´-) 'selge, läbipaistev; korda seatud' Sa Hi L K I T V; `klaari R; laar (-r´-) Sa L VlPõ M (EMS III: 304)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 342, 520 klār´, klāri 'klar, rein, fertig'; lār´, lāri '= klār´'; Wiedemann 1893: 309 klār´, klāri (lār´) 'klar, rein, liquid, nüchtern, fertig, in Ordnung'; klār olema 'fertig sein'; aṅkur on umb-klāris 'der Anker ist nicht klar (wenn das Tau sich um die Docke geschlungen hat)'; ÕS 1980: 272 klaar 'kõnek. selge, läbipaistev; arusaadav; korras, valmis olev';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 klâr 'klar, hell, strahlend'; 'fertig, bereit'; 'rein, bloss, pur'; klâr maken 'etwas ins reine, in ordnung bringen' = klaren; MND HW II: 1 klâr, klâre(e) 'hell, strahlend, leuchtend';
• Käsitlused: < sks klar ~ kasks klar (EEW 1982: 861); < sks klar (SKES: 203); < kasks klâr (Raun 1982: 42); < asks klar 'klar' mere-klaar 'seeklar' (in vorschriftsmässigem, ordnungsgemässem Zustand befindlich) ‹ lat. clarus (GMust 1948: 78); < asks klār ~ sks klar (EES 2012: 164)
• Läti keel: lt *klãrs klar < mnd. klār (Sehwers 1918: 150; Sehwers 1953: 50);
• Sugulaskeeled: sm klaari (1638) kirkas, selkeä, selvä / klar, deutlich < rts klar 'kirkas, selkeä' (‹ kasks klar); is klāri < ? ee klaar 'selkeä, kirkas' (SSA 1: 378); vdj laari klaar, puhas, selge; ясный, чистый (VKS: 557); lv klå̄rə̑m Klarheit, Lauterkeit; klō̬r klar < kasks klār (Kettunen 1938: 140); lv klǭr klaar, selge; skaidrs, klārs (LELS 2012: 127)
• Vt klaarima

laadik, laadiku 'laegas' < kasks lade, ladeken 'Lade'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 83) Ladick, ladicka∫t 'Lade'; (Stahl HHb IV 1638: 144) ninck omma lahdicko la∫ckma nehha 'vnd sein Lade sehen lassen'; (Stahl LS I 1641: 388) ∫e ∫ehdu∫∫e Ladicko 'die Lade des Bundes'; (Gutslaff 1648: 223) Ladick 'Lade'; (Göseken 1660: 460) Ladick 'Lade'; (Göseken 1660: 598) Rochto-ladikas 'artzeney Schranck'; (Virginius 1687-1690) paljo Rahha olli se Ladiko sees; (Vestring 1720-1730: 104) Laekas, Laeka 'die Lade'; (Hupel 1780: 197) ladik, -o r., d. 'die Lade'; (Hupel 1818: 111) ladik, -o r. d. 'die Lade'; (Lunin 1853: 80) ladik d. 'ящичекъ, коробочка'; ladik, -o r. d. 'ларь, сундукъ'
• Murded: laadik, -u Saa M Nõo V(laad´ Lei); `laadik R; laat´k Võn Rõn; laat´ Trv Har (EMS IV: 753, 755, 774)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 518 lādik, lādiku, lādike (d); lādikas, lādika 'Kasten Lade (= laegas)'; Wiedemann 1893: 469 lādik, lādiku, lādike (d); lādikas, lādika 'Kasten Lade (= laegas)'; ÕS 1980: 345 † laadik 'laegas';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lade 'Kiste, Schrein; bes. die Lade der Aemter und Bruderschaften zur Aufbewahrung von Documenten'; Schiller-Lübben lade 'Kiste, Schrein'; MND HW II: 1 lāde 'kleinere Holzkiste mit verschließbarem Deckel, Truhe'
• Käsitlused: < kasks lade (eher mnd. als schwed.) (EEW 1982: 1189); < germ, vrd kasks lade, mrts la(a)dikka (Raun 1982: 66); < kasks lade 'Kiste, Schrein' (asks lade + ee -ik) (Ariste 1963: 95); < asks lade, ladeken 'kirst, kast; laegas' ~ mrts la(a)dika 'väike kast, karp' (EES 2012: 217); < asks lade, ladeken 'kirst, kast; laegas' (EKS 2019)
• Läti keel: lt lãde Lade, Kasten < nd. lāde 'kistenförmiger Behälter zur Aufbewahrung von Kleidern, Wäsche und allerlei andern gegenständen; der Verwahrungsort von Urkunden, Wertpapieren und Rechnungsbüchern' (Sehwers 1953: 69); lāde Lade, Kasten < mnd. lāde 'kleinere Holzkiste mit verschließbarem Deckel' (Jordan 1995: 74);
• Sugulaskeeled: sm laatikko, laatikka [1637 laidicka] Kasten, Kiste, Schublade < mrts lādikka (SSA 2: 33); sm laatikko Kasten, Kiste, Schublade < asks lade, lādeken ~ rts låd(d)ika, lädika (Bentlin 2008: 130); lvS lād, laod (1828) kleiner Kasten, Büchse (SLW 2009: 103); lv lō̬ᴅ́ Kasten < kasks lade (Kettunen 1938: 204); lǭḑ laegas; ladite, šķirstiņš (LELS 2012: 172)

lekkima, (see) lekib 'vett läbi laskma' < kasks lecken, sks lecken

• Murded: lekkima R S Lä Tõs Ris JõeK Kad (EMS V: 87)
• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 363 lekkima 'vedelikku läbi laskma'; EKSS 3: 95 lekkima 'vedelikku või gaasi läbi laskma'; Tuksam 1939: 623 lecken '(von Schiffen) lekkima';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 lecken (legkken) 'tropfen, tröpfeln, durchsickern, undicht sein, überfließen'
• Käsitlused: < sks lecken (EEW 1982: 1277); < kasks lecken (Raun 1982: 73); < asks lecken 'leck sein' (GMust 1948: 26, 81); < asks lecken ~ sks lecken 'läbi laskma, lekkima' (EES 2012: 236)
• Läti keel: lt liķêt lecken < nd. licken 'lecken' (Sehwers 1953: 72);
• Sugulaskeeled: lv le`kkə̑ lecken (Kettunen 1938: 187); lv lekkõ lekkida; sūkties, laist cauri šķidrumu (LELS 2012: 165)
• Vt lekk

lustima, (ma) lustin 'lusti omama' < kasks lusten 'Lust haben'

• Esmamaining: HuH 1654
• Vana kirjakeel: (HuH 1654) lustima (lüstima) 'lusti omama'; (Göseken 1660: 479) lustima 'gelüsten'
• Murded: `lus´tima 'tahtma; lõbutsema' Ris VJg Trm MMg; `lus´tma KJn Plv; `lustima R Sa Muh Kse PJg Iis (EMS V: 526)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 611 lus´tima, -tin 'gelüsten, Lust haben'; Wiedemann 1893: 553 lus´tima, -tin (lus´titama) 'gelüsten, Lust haben';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lusten 'gelüsten, Lust an etwas haben, belieben'; Schiller-Lübben lusten 'gelüsten, Lust an etwas haben, Gefallen an etwas finden, belieben'; MND HW II: 1 lüsten, lusten 'gelüsten, Lust, Freude machen; Lust, Freude haben'
• Käsitlused: < kasks lusten (Liin 1964: 60; Ariste 1972: 97; EES 2012: 256)
• Läti keel: lt lustêt lustig, fröhlich sein < nd. lusten 'Lust haben' (Sehwers 1953: 75); lt lustēt (Kettunen 1938: 209); lustēt lustig, fröhlich sein; sich freuen; Lust haben, gefallen < mnd. lusten (neben lüsten) 'Freude machen, gelüsten, gefallen; Freude haben' (Jordan 1995: 76);
• Sugulaskeeled: sm lystätä [Agr] haluttaa (ruokaa), tehdä mieli < mrts lysta 'haluta'; is lustia lystätä; krj lystäillä huvitella < sm (SSA 2: 119); lv luš́̄tə̑ lustig sein, Lust haben < kasks lust (Kettunen 1938: 209)
• Vt lust

müür, müüri '(kivi)sein' < kasks mü̂r(e) 'Mauer'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 224) kuÿ üx kindel Mühr; (Müller 1600/2007: 506) ÿx Tulline Mühr (03.05.1605); (Rossihnius 1632: 229) minna sai ütte korwi sissen sest acknast welja lebbi se mühri maha lassetut; (Stahl 1637: 90) mühr, mühri∫t 'Maur'; (Stahl HHb II 1637: 69) Jerus∫ale͠mi mührit / ∫ahwat jelle∫ ülle∫ehhitut 'Jerusalem die Mawren werden wider erbawen'; (Gutslaff 1648: 226) Müri 'Mawr'; (Göseken 1660: 291) mühr, -i 'Maur'; (Göseken 1660: 475) Lihna Mühr 'stadtmaur'; (Göseken 1660: 514) mühr 'maur'; mühri kiwwi 'stein zu Mauren'; (Hornung 1693: 24) Müür 'eine Maur'; (Vestring 1720-1730: 142) Müür, -ri 'Die Mauer'; (Helle 1732: 141) müür 'die Mauer'; (Helle 1732: 308) kloostri müri tagga [ulits] 'hinter der Kloster-Mauer'; (Hupel 1780: 219) müür, -i r., d. 'die Mauer'; (Hupel 1818: 145) müür, -i r. d. 'Mauer'; (Lunin 1853: 109) müür, -i r. d. 'стѣна, очагъ'
• Murded: müür, `müüri R(`müüri Vai); müür, müüri Rei Iis Trm SJn M(-r´); müür, müürü Khn San V(-r´); müir, müiri Sa Muh L TLä; müir, müüri (müiri) K Kod (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 709 mǖr´, mǖri 'Mauer'; Wiedemann 1893: 642 mǖr´, mǖri 'Mauer'; ÕS 1980: 445 müür;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mure 'Mauer'; MND HW II: 1 mûre, mü̂re (muere, muyre), mûr, mü̂r (muer) 'Mauer, steinerne Abgrenzung; Hausmauer, Außenwand des Hauses'
• Käsitlused: < kasks mûre, mûr (EEW 1982: 1645); < kasks mure (Ariste 1963: 97; Liin 1964: 52; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 99; EES 2012: 302)
• Läti keel: lt mũris [1587 to Mure] Mauer < mnd. mūre (Sehwers 1918: 76, 80, 154); mũris, mũrs Mauer < mnd. mūre (Sehwers 1953: 82); mũrlakte Mauerlatte < nd. mūrenlatte 'eine Latte, welche der Länge nach auf eine Mauer gelegt wird, damit die quer überlegten Balken nicht unmittelbar auf der Mauer ruhen' (Sehwers 1953: 82);
• Sugulaskeeled: sm muuri [Agr] tiili-, tai kivirakennelma; tulisija; (navetan) muuripata / Mauer; Feuerstätte; (im Stall) eingemauerter großer Kessel < mrts mur 'muuri, muurikivi' (SSA 2: 186); vdj müüri, müürü müür; каменная стена (VKS: 782); lvS mǖrnika Maurer; lv mīrnik̆kà [lt mūrnieks] (SLW 2009: 127); lv mīr (mǖr) Mauer < kasks mure (Kettunen 1938: 226; Raag 1987: 328); mīr müür; mūris (LELS 2012: 190)
• Vt müürima

nabima, (ma) nabin 'napsama' < kasks snabben 'schnappen'

• Esmamaining: Jannsen 1858
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1858) 14.05: Agga sedda römo /--/ kui röömsad lapsed olleksid nabbinud, naggo pissukessed pörsad erne kauno!
• Murded: nabima '(kiiresti) haarama; ampsama' Kuu VNg Lüg Jõh Sa Muh sporL sporKPõ I Plt KJn M Nõo Kan (EKI MK; Saareste II: 1284)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 709 nabima, -bin 'schnappen, raffen, packen; rasch und schnell sein'; Wiedemann 1893: 641 nabima, -bin 'schnappen, raffen, packen; rasch und schnell sein'; ÕS 1980: 446 nabima 'kahmama, haarama';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 snabben, snappen 'schnappen; rasch mit dem Munde, dem Schnabel haschen nach; erschnappen, greifen, fassen'; snabbe 'Schnabel'; Schiller-Lübben snappen, snabben 'mit einem snap (= rasch) mit dem Munde, dem Schnabel etc. zugreifen und faßen'; MND HW III snabben, snappen 'mit dem Mund, Maul schnappen nach'
• Käsitlused: < lms 'deskr' ~ germ [sub nappama] (EEW 1982: 1667); < kasks snabben (Raun 1982: 100; EES 2012: 304)
• Sugulaskeeled: sm napata [1580] siepata, kaapata / schnappen, (schnell) ergreifen < rts nappa 'tärpätä, siepata, napata' (SSA 2: 204)

passima1, (ma) passin 'sobima, kõlbama; proovima' < kasks passen 'passen'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `passima (-s´s-) 'sobima; (selga) proovima' R S Lä Tõs Aud Hää Ha JMd Koe Kad VJg Sim I Äks Ksi Plt KJn; `pas´ma eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 852 pas´s´ima 'passen'; Wiedemann 1893: 773 pas´s´ima 'passen'; ÕS 1980: 497 passima 'sobima, sobitama';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 passen 'angemessen sein, geschickt sein, sich eignen; berücksichtigen'; Schiller-Lübben passen 'angemeßen machen'; MND HW II: 2 passen 'etw. passend machen, einrichten; angenehm sein, gelegen sein, passen'
• Käsitlused: < kasks passen ~ sks passen (EEW 1982: 1951; EES 2012: 356); < kasks passen (Raun 1982: 117; Liin 1964: 54)
• Läti keel: lt *pasêt passen (Sehwers 1918: 155); pasêt passen (Sehwers 1953: 86);
• Sugulaskeeled: sm passata [1826] sopia, sovittaa / passen; einpassen, anprobieren; krj passata sopia, mahtua; soveltua, kelvattaa; sovittaa < rts passa 'sopia, olla sopiva; sovittaa' (‹ kasks passen (SSA 2: 321); lv pa`š́š́ə̑ passen, aufpassen < sks (Kettunen 1938: 277); lv paššõ sobida; derēt, pasēt (LELS 2012: 229)
• Vt paslik

praht, prahi 'kaubalast' < kasks vracht 'Fracht'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: praht, prahi Kuu VNg Jäm Khk Kaa Emm Hää KJn; praht, prahe Tõs Khn; `prahti, prahi VNg; raht, rahi Jäm Mus KJn (EKI MK; EMS VII: 730; Saareste II: 362)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 961 praht, prahi 'Fracht'; praht-waṅker 'Frachtwagen'; Wiedemann 1893: 871 praht, prahti, prahi 'Fracht'; praht-waṅker 'Frachtwagen'; ÕS 1980: 532 praht '(laeval) veetav kaup, last'; Mereleksikon 1996: 331 prahiraha '(hol vracht, sks Fracht)'; VL 2012 praht '(sks Fracht, hol vracht)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vracht 'Schiffsmiete, Frachtgeld; Vermietung od. Mietung des Schiffes; Befrachtung das Schiffes mit Waren'; vrachten 'den Schiffer mit Fracht versehen, ihn in sein Schiff heuern'; Schiller-Lübben vracht 'Fracht; Lohn für die Fracht'; MND HW I vracht 'Frachtgeld, -summe'; Fracht, gefrachtete Ladung
• Käsitlused: < kasks vracht ~ sks Fracht (EEW 1982: 2162); < kasks vracht 'last' (Raun 1982: 127; EES 2012: 384); < kasks vracht 'Fracht' (GMust 1948: 5, 67, 88); < kasks vracht 'laevalast' (Kõmmus 2016: 519)
• Läti keel: lt prakts, prakte Fracht (Sehwers 1953: 94);
• Sugulaskeeled: sm rahti [Agr frachtin 'laivamaksu'] tavaran kuljetus t. siitä perittävä maksu / Transport; Fracht; Frachtgut < rts frakt, fracht 'laivamaksu, rahtimaksu' (‹ kasks vracht) (SSA 3: 38); sm rahti Transport, Fracht < asks vracht 'Fracht, Ladung' ~ rts frakt 'Fracht' (Bentlin 2008: 166); lv frak̄t Fracht (Kettunen 1938: 54)

rammima, (ma) rammin 'sisse taguma' < kasks rammen 'rammen'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `rammima '(sisse) trampima, taguma' Sa Muh Kse Var Khn Aud Hää Trv; `ram´ma Rõu Vas (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1021 rammitama 'einrammen'; Wiedemann 1893: 925 rammima, -in (rammama) 'rammen, einrammen'; rammama (SO) '= rammima'; ÕS 1980: 573 rammima 'sisse taguma, kinni tampima';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rammen 'mit der ramme stossen'; MND HW II: 2 rammen 'mit einer Ramme stoßen, rammen'
• Käsitlused: < sks rammen [kann eine unmittelbare Entlehnung von dt. V. rammen sein] (EEW 1982: 2406); < kasks rammen (Raun 1982: 139); < kasks rammen 'rammen' (GMust 1948: 66, 90); < asks rammen ~ sks rammen (EES 2012: 418)
• Läti keel: lt rammât, ramêt, ramuôt Pfähle eintreiben < dt. rammen (Sehwers 1953: 98); lt ramēt (Kettunen 1938: 329);
• Sugulaskeeled: lv ra’mmə̑ rammen < vrd lv ra’m (Kettunen 1938: 329); lv ra'mmõ rammida; blietēt (LELS 2012: 263)
• Vt ramm

totter, totra 'tobe, rumal' < asks dotter (vrd dōten 'unsinnig, tollköpfig sein')

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 667) Totter 'Einfeltig der ganz dum ist'; tötter 'hirnlos (vecors)'; tötter 'Stumpffer Verstand'; tötter 'Alber (simplex)'; (Göseken 1660: 601) ru͠mal ninck totter 'tölpisch (bardus)'; ru͠mal ninck tötter 'unvernüfftig (insipiens)'; (Vestring 1720-1730: 255) Totter, -ra 'Dumm, Einfältig'; Totrikenne | Totrike, kesse 'Idem, diminut.'; (Helle 1732: 190) totter 'dumm, butt'; (Piibel 1739) Ja nemmad on hopis totrad ja halbid; (Hupel 1780: 287) totter, -tri r. 'dumm, einfältig'; (Hupel 1818: 251) totter, -tra r. 'einfältig, viehisch; ein Narr'; (Lunin 1853: 198) totter, -tra r. 'глупой, глупенькiй, дуракъ'
• Murded: totter, `totra Hlj Khk Kaa Vll Pöi Muh Kse Var Ris Juu Jür Koe Kad VJg I Plt KJn Hls Hel Ran; toter, `totra Rei JMd San Räp(totõr); totar, `totra Mär Kse Mih Tor (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1299 toter (totar), totra 'dumm, einfältig, blödsinnig'; Wiedemann 1893: 1176 toter (totar), totra (totlane, tot´rik, tõter) 'dumm, einfältig, blödsinnig'; ÕS 1980: 722 totter;
• Saksa leksikonid: MND HW I +○dōten 'unsinnig, tollköpfig sein'
• Käsitlused: < ee deskr ~ lms deskr (EEW 1982: 3254-55); < asks dotter (Ariste 1966: 75; Raun 1982: 180); < asks dotters 'saamatu, kohmakas' (EES 2012: 542)

tükk, tüki 'pala, osa' < kasks stucke 'Stück'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 376) Meÿe tahame - - kax löhikest tücki paÿatada; (Müller 1600/2007: 110) v̈x tück leiba (23.01.1601); (Müller 1600/2007: 158) se toine tück meddÿ Pöha Catechismo Oppetußest (1. advent 1601) 'osa'; (Rossihnius 1632: 396) Ninck nemmat pannit temmale ette ütte tücki kützetüt kalla ninck mett; (Stahl HHb I 1632: A) Nedt Wihs Pehtückit 'Die Fünff Häupt∫tück'; (Stahl HHb I 1632: Biij) Se e∫∫imenne Tück 'Der er∫te Artickel'; (Stahl HHb II 1637: 155) üx muldatück 'Ein Erdenkloß'; (Stahl HHb III 1638: 68) öhe tücki küp∫etut kalla 'ein ∫tück vom gebraten Fi∫ch'; (Stahl 1637: 119) Tück, [tück]i∫t '∫tück'; (Brockmann 1637: 93) Sest Rahast sahp sul Tück (keß tehp?); (Gutslaff 1648: 234) paa tück 'scherbel'; (Gutslaff 1647-1657: 59) ninck panni igga tücki temma töise tücki wasto; se letz neihde tückide wahjel möhda; (Göseken 1660: 297) Tück, -i 'Stücke'; (Göseken 1660: 505) mulda tück 'erd-klos'; (Göseken 1660: 607) Sabba-tück 'schwantz-stück'; (Göseken 1660: 680) Tück 'Stück (frustrum)'; Tückiken 'Stücklein (particula)'; Tücki kombel (tükkhaaval, tükiviisi) 'Stückweise (carptim)'; (Vestring 1720-1730: 258) Tük, -ki 'Ein Stück'; (Helle 1732: 192, 323) tük 'das Stück'; (Helle 1732: 357) Tük on sikko sarw, teine juukse karw 'bald sein bald grob (ist das Garn)'; (Hupel 1766: 7) Wötta siis üks … loendi ehk rie tük; (Hupel 1780: 289) tük, -ki r., d. 'das Stück; Scherbe; Kanone'; (Hupel 1818: 254) tük, -ki r., d. 'Stück; Scherbe'; (Lunin 1853: 201) tük, -ki r. d. 'кусокъ'
• Murded: tükk, tügü Kuu; tükk, tükki R(tügi Vai); tükk, tüki eP(tükk, tükü Khn); tük´k, tüki M T; tük´k, tük´ü V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1365 tükk, tüki, tükü (d) (tüksus) 'Stück (Theil Absatz, Paragraph, Klumpen)'; Wiedemann 1893: 1233 tükk, tüki, tükü (d) (tüksus) 'Stück (Theil Absatz, Paragraph, Klumpen)'; ÕS 1980: 751 tükk;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben stucke 'Stück, Theil eines Genzen, Sache, Ding, Umstand, Einzelheit'; MND HW III stücke, ○sticke 'Teil eines Ganzen (Bruchstück, Splitter, Scherbe; Abschnitt, Kapitel); einzelnes Stück aus einer Vielzahl'
• Käsitlused: < kasks stucke ~ sks Stück (EEW 1982: 3483); < kasks stucke (Raun 1982: 189; Ariste 1963: 107; Liin 1964: 48, 65; Ariste 1972: 96; EES 2012: 570)
• Läti keel: lt † stuķis Stück < mnd. stucke (Sehwers 1918: 161); stiķis Stück, etwas eingelegtes; ein besonderer Streich, ein besonderes Stückchen, ein Scherz, ein Kunstgriff; ein Tanzstückchen; ein komischer Vorfall < nd. stück (Sehwers 1953: 122);
• Sugulaskeeled: sm tykki [1637 Stycki] raskas tuliase, kanuuna / Geschütz, Kanone < rts stycke 'kappale, pala; kanuuna'; is tükki; vdj tükki tykki < sm (SSA 3: 343); is stuukka (Kos) tükk (Laanest 1997: 186); lv stik̄ Stück < sks (Kettunen 1938: 381); lv stik tükk, lugu; gabals; stik tihi; stiķis (LELS 2012: 304)

vahtima, (ma) vahin 'valvama; ootama' < kasks wachten 'wachten'

• Esmamaining: Stahl HHb IV 1638
• Vana kirjakeel: (Stahl HHb IV 1638: 308) ninda ommat kah∫ needt Englit öhe∫koh∫ / wahivat ∫ünno Hinge pehle 'also sein auch die Engel beysa͠men / warten auff deine Seele'; (Stahl LS I 1641: 23) ∫e truwi ∫ulla∫e kahs meije I∫∫anda pehle wachtima 'mit dem getrewen Knechte auff vn∫en Herren warten'; (Stahl LS I 1641: 26) ninck meddi I∫∫anda pehle wachtima 'vnd auff vn∫eren Herren warten'; (Gutslaff 1648: 245) kaitzma 'wachten'; (Göseken 1660: 299) wachtima 'wachten'; (VT 1686) sis olliwa nemmä temmä pähle wachtman; (Helle 1732: 202) wahtima 'lauren'; (Piibel 1739) nemmad wahtsid ühhe päwa ja ö wärrawis; otsego rööwlid wahhiwad ühhe mehhe järrele; Ma tahhan seista ommas wahtis , ja seisma jäda kantsi, ja tahhan wahtida; (Hupel 1780: 303) wahtima r.; wahtma d. 'lauern'; wahti pidama d. 'zur Wache seyn'; (Hupel 1818: 273) wahtima r.; wahtma d. 'lauern'; wahti pidama d. 'zur Wache seyn'; (Lunin 1853: 219) wahtima r.; wahtma d. 'караулить, сторожить, подстерегать'; wahti piddama 'быть на часах, караулить'
• Murded: `vahtima 'vaatama; jälgima; valvama' R eP(`vah´tma Mar Mih Khn Saa KJn, `vaśtma Kod); `vah´tma Trv T V; `vah´tme Hel San; `vah´kme Krk Hel (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1425 wahtima, wahin; wahtma (d) 'wachen, bewachen, lauern, auflauern, beobachten'; Wiedemann 1893: 1288 wahtima, wahin; wahtma (d) 'wachen, bewachen, lauern, auflauern, beobachten'; ÕS 1980: 766 vahtima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 wachten 'wachen, aufpassen, lauern; warten, hüten, bewahren'; waken 'wachen, Wache halten'; Schiller-Lübben waken 'wachten, Wache halten, Wachdienst leisten'; wachten 'sorgsam hüten; warten, erwarten'
• Käsitlused: < ee vaht ~ kasks wachten 'wachen, aufpassen' (EEW 1982: 3640); < kasks wachten (Raun 1982: 195; Ariste 1963: 108; Liin 1964: 47; SSA 3: 388; EES 2012: 585); < kasks wachten 'bewachen', vrd rts vakta (Raag 1987)
• Läti keel: lt *vaktêt [1638 wackteht] Wache halten, bewachen < mnd. wachten (Sehwers 1918: 99, 164); vaktêt Wache halten, Achtung geben, bewachen, behüten < mnd. wachten 'wachen, aufpassen, lauern, hüten, bewahren' (Sehwers 1953: 150); vaktēt Wache halten, Achtung geben, bewachen; vāķēt (bei einem Kranken, einem Toten) wachen < mnd. waken (Jordan 1995: 107);
• Sugulaskeeled: sm vahdata [1732; 1621 vahtia] pitää silmällä, vahtia, paimentaa; väijyä; tuijottaa / (be)hüten, bewachen, überwachen; belauern; anstarren; is vahtia vartioida; odotella; tuijottaa < mrts vakta 'vartioida, pitää silmällä; suojella; vaania' (‹ kasks wachten); krj vahtie vahtia, vartioida < sm vahtia; vdj vahtia vartioida < sm ~ ee (SSA 3: 388; SKES: 1588-1589); is vahtiaɢ (Len, Hev, Sür) valvama (Laanest 1997: 212); lvS vakt wachen, bewachen; auf etwas abzielen (SLW 2009: 215); lv vak̄t́ə̑ wachen, bewachen < kasks wachten (Kettunen 1938: 467); vakţõ valvata; vaktēt, sargāt (LELS 2012: 351)
• Vt vaht

valsk, valski 'võlts, vale(lik)' < kasks valsch 'falsch'

• Esmamaining: LiiviTalu 1550
• Vana kirjakeel: (LiiviTalu 1550, ‹ EKVTS 1997: 77) Keß Wal[s]kist tunnistap; (Müller 1600-1606: 395) se|sama Oppetus on Valsck ninck Vnrecht; (Müller 1600/2007: 156) sesama on valsch ninck unrecht (1. advent 1601); (Müller 1600/2007: 254) valsche Oppetuße ollÿ errakustututh ninck erraunnututh (17.07.1603) 'väärõpetuse'; (Müller 1600/2007: 294) eth teÿe nÿ Valschiste laulate (02.09.1603) 'valesti'; (Stahl 1637: 54) wal∫ch, wal∫chi∫t 'Fal∫ch'; (Stahl 1637: 91) fal∫ch wandminne 'meineid'; (Stahl HHb II 1637: 21) ninck keela keick fal∫chit oppetu∫∫et 'vnd ∫tewre aller fal∫chen Lehr'; (Stahl HHb II 1637: 79) Sehl jures olli üx fal∫ch motte 'Es war ein fal∫cher wahn dabey'; (Stahl HHb III 1638: 38) nende fal∫chide wennade ∫ehs 'vnter den fal∫chen Brüdern'; (Göseken 1660: 285) walsk, -i 'Falsch'; (Göseken 1660: 696) walsck (vale) 'Falsch'; walsck 'Heimisch (subdolus)'; walscki süddame kaas (valelikult, silmakirjaks) 'zum Schein'; walsck usckolinne (võltsusklik) 'maulChrist'; (Göseken 1660: 407) ke walsck on (ebaaus, võlts) 'Glaubbrüchig (perfidus)'; ke walsckist meelest on (kergemeelne) 'leicht sinnig'; (Forselius 1694) walsk; (Vestring 1720-1730: 280) Walsk, -ki 'Falsch'; (Helle 1732: 203) walsk 'falsch'; (Piibel 1739) Piddago walskid uled suud kinni; (Hupel 1780: 305) walsk, -i r. 'falsch'; (Lithander 1781: 529) Walsk juusto kook 'Ein falscher Käsekuchen'; (Hupel 1818: 276) walsk, -i r. 'falsch'; (Lunin 1853: 221) walsk, -i r. 'ложный'
• Murded: valsk, `valski 'vale' Kuu Lüg; val´sk Hää JMd; valtsk VNg (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1438, 1439 wal´ks, wal´ksi (P) '= wal´sk'; wal´sk (indecl.) 'falsch'; wal´sk kaup 'Contrebande'; Wiedemann 1893: 1301 wal´sk (indecl.) (wal´ks) 'falsch'; wal´sk kaup 'Contrebande'; ÕS 1980: 771 † valsk 'võlts, valelik, petlik';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 valsch, vals 'falsch, nicht richtig, unecht, betrügerisch, unwahr'; Schiller-Lübben valsch, vals 'falsch, nicht richtig, unecht, nicht so, wie es sein soll'; MND HW I valsch, vals 'falsch, unrichtig, unecht, unaufrichtig; unecht, gefälscht; treulos, trügerisch'
• Käsitlused: < kasks valsch ~ sks falsch (EEW 1982: 3691); < kasks valsch (Raun 1982: 197; Ariste 1972: 92; EES 2012: 589); < kasks valsch, vals (Ariste 1940a: 110; Ariste 1963: 108; Liin 1964: 45, 65); < kasks valsch, vals 'falsch' ~ mrts falsk, falsch (Raag 1987: 339)
• Läti keel: lt val̃šķis [1638 Wall∫chkis] Fälscher, Betrüger, Heuchler < mnd. valsch (Sehwers 1918: 99, 164; Sehwers 1953: 151); valšķs heuchlerisch, falsch < mnd. valsch (Jordan 1995: 107); valšķēt Falschheit üben, sich mit Falschheit, Betrug abgeben, heucheln; lügen < mnd. valschen fälschen;
• Sugulaskeeled: sm falski [Agr] petollinen, vilpillinen, epäluotettava; väärennetty; vaarallinen / falsch, trügerisch, gefährlich < rts falsk (‹ kasks valsch, sks falsch ); is valski; krj valški, valski < sm (SSA 1: 111); lv fal̄š̀ falsch (Kettunen 1938: 54); vdj fal´šiivõi võlts, vale; фальшивый, ложный (VKS: 223)
• Vrd võlts

vittima, (ma) vitin 'lupjama, valgendama' < kasks witten 'tünchen'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 290) Wikkitut 'Geweist, getüncht Rev.'; (Piibel 1739) Kül Jummal sind lööb, siña wikkitud sein; (Hupel 1780: 312) wikkitud H. 'geweitzt, getüncht'
• Murded: vittima 'lubjapiimaga valgendama' Sa (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1503, 1523 wikkima, wikin 'tünchen, weissen, mit Kalk'; wit´t´ima, witin (P) = wikkima; Wiedemann 1893: 1357, 1374 wikkima, wikin (wikitama) 'tünchen, weissen, mit Kalk'; wit´t´ima, witin (P) = wikkima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 witten 'weiss machen; tünchen'; Schiller-Lübben witten 'weiß machen, albare'
• Käsitlused: < ee vitt 'Tünche' (EEW 1982: 3896)
• Läti keel: lt vitêt weißen, weiß tünchen; bleichen < mnd. witten 'weiß machen' (Sehwers 1918: 165; Sehwers 1953: 159; Jordan 1995: 110);
• Sugulaskeeled: lv vi`ttə̑, vit̆tuʙ weissen, anstreichen < kasks witten 'weiss machen' (Kettunen 1938: 491); lv vittõ valgendada, lubjata; balsināt (LELS 2012: 368)
• Vt vitt

võlts, võltsi 'vale' < kasks valsch 'falsch'

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 225) Wölsk /a 'Lügen'; (Gutslaff 1647-1657: 253) wargkusset, wölsk tunnistusset n. seumusse pajatusset; (Gutslaff 1647-1657: 261) ei pea wölsk Tunnistusst tunnistama; (VT 1686) teije seddä tijäte / nink et ützik Wöls Töttest ei olle; (Hupel 1780: 315) wöls, -i d. 'die Lügen; falsch'; wölslik, -ko d. 'lügenhaft'; (Hupel 1818: 290) wöls, -i d. 'falsch; Lüge'; wölslik, -ko d. 'lügenhaft'; (Lunin 1853: 233) wöls d. 'ложный, поддѣльный, фальшивый; ложъ'; wölslik d. 'лживый'
• Murded: võl´ts, võl´tsi (võl´si) 'vale(lik)' Vän Tor Hää Kod VlPõ; võl´ts, võl´dsi TLä Kam; võl´ss, võl´si M Võn San V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1547 wõl´s, wõl´si (SW) 'falsch, unwahr, Lüge'; Wiedemann 1893: 1395 wõl´s, wõl´si (SW) 'falsch, unwahr, Lüge'; ÕS 1980: 803 võlts;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 valsch, vals 'falsch, nicht richtig, unecht, betrügerisch, unwahr'; Schiller-Lübben valsch, vals 'falsch, nicht richtig, unecht, nicht so, wie es sein soll'; MND HW I valsch, vals 'falsch, unrichtig, unecht, unaufrichtig; unecht, gefälscht; treulos, trügerisch'
• Käsitlused: < kasks valsch, vals, sks falsch (EEW 1982: 3947); < kasks vals(ch) (Raun 1982: 210); < kasks velschliken 'falsch', vrd mrts falskelika, -lige, rts falskliga (Raag 1987: 337); < asks valsch 'vale, võlts' (EES 2012: 589); < sks falsch 'väär, vale' (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm falski [Agr] petollinen, vilpillinen, epäluotettava; väärennetty; vaarallinen / falsch, trügerisch, gefährlich < rts falsk (‹ kasks valsch ); is valski; krj valški, valski < sm (SSA 1: 111); vdj fal´šiivõi võlts, vale; фальшивый, ложный (VKS: 223)
• Vrd valsk

värkima, (ma) värgin 'kapja või sõrga lõikama' < kasks werken 'den Huf auswirken'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `värkima Jõe Hlj VNg Lüg Kaa Pöi L K I; `vär´kma Mar Vig; `vär´kmä (-me) Kod KJn M Kam San V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1476 wär´kima, -gin 'wirken, bearbeiten'; kabja wär´kima 'den Huf auswirken'; Wiedemann 1893: 1333 wär´kima, -gin 'wirken, bearbeiten'; kabja wär´kima 'den Huf auswirken'; EÕS 1937: 1692 värkima 'kapja ([aus]wirken)'; ÕS 1980: 810 värkima 'kapja rautamisel tasandama';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 werken, warken 'schaffen, thun, machen, spec. weben, sticken, schmieden, Teig wirken, den Acker bestellen usw.'; Schiller-Lübben werken, warken, wirken, wurken 'wirken, arbeiten, thätig sein'
• Käsitlused: < kasks werken (warken) (EEW 1982: 3986); < asks werken 'tegutsema; töötlema' (EES 2012: 621)
• Läti keel: lt † vẽrķêt den Pferdehut auswirken < kasks werken (Sehwers 1918: 164); vērķēt (den Pferdehuf) auswirken < kasks werken (Jordan 1995: 109)

ärvima, ärvin 'pärima, päranduseks saama' < kasks erven 'erben'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 431) Se tulleb sest wöllast, mea wir Adamilt olleme erwnuth; ervima; se Pattu erwinuth; (Müller 1600/2007: 342) meÿe olleme E͠ma Hiwust se Pattu erwinuth 14.10.1603); (Gutslaff 1648: 212) perrandama 'erben'; (Helle 1732: 152) pärrima 'erben'
• Murded: `ärvima Jõe Kuu Hlj VNg Emm Lä(`ärbima); `ärvima (-r´-) Ris Juu Kos JMd Koe VMr Kad Plt; `ervima Rei (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 84 är´w, är´wima st. er´w, er´wima; Wiedemann 1893: 75 är´w, är´wima st. er´w, er´wima; Wiedemann 1869: 114 er´wima, -wida 'erben'; Wiedemann 1893: 103 er´wima (är´wima) 'erben';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben erven 'erblich werden: durch Erbschaft übergehen; vererben, beerben'; MND HW I erven 'vererben, hinterlassen; jemanden beerben (d. i. überleben); erblich sein, durch Erbschaft übergehen';
• Käsitlused: < ee ärv ~ kasks erven 'erben' (EEW 1982: 210-211); < kasks erven (Liin 1964: 65; Ariste 1972: 98)
• Vt ärv