[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 25 artiklit

evangeelium, evangeeliumi < kasks ewangelium, lad euangelium

Esmamaining: ametivanne 1535
Vana kirjakeel: (ametivanne 1535, ‹ EKVTS 1997: 61) Jumall awytacko ninck theme kallis euangelium; (ametivanne 1570, ‹ EKVTS 1997: 79) mynd Jumall awytacke, ninck theme kallis Euangelion; (kohtuvanne 1600, ‹ EKVTS 1997: 96) Jummal ninck temma kallis Ewangelium mind peap awwitama!; (Müller 1600-1606: 63) Ninck on se|sinane eßimene Euangelium; (Müller 1600/2007: 64) neet Euangeliumit (18.12.1600); (Stahl HHb I 1632: 16) Pöha Waim on münd lebbi se Evangelium kutznut 'der heilige Geist hat mich durchs Evangelium beruffen'; (Rossihnius 1632: 73) lebbi se Evangelium heickanut; (Piibel 1739) Juda-rahwale tulleb armo lota ewangeliummi läbbi; (Hupel 1766: 34) meie kalli lunnastaja Jesusse sanna, mis sa ewangeliummi sees nenda loed; (Hupel 1780: 149) ewangelium, -i r., d. 'Evangelium'; (Lunin 1853: 21) ewangelium r. d. 'Евангелiе, благовѣстiе'
Murded: `evangee·lium (e·van-), -i 'UT osa' sporeP Ran; `ehvangee·lium, -i sporeP eL; `e·hvangiljum, -i R; evangel, -i VNg Hää Lei; ehvangel, -i Krk Har; ehvan(d)ki̬i̬l Krl Rõu (EMS I: 842-843)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 95, 120 ehwangelium, -i '= ēwangelium'; ēwangelium, -i 'Evangelium'; Wiedemann 1893: 104 *ewangelium, -i (ehwangelium, ēwangelium) 'Evangelium'; ÕS 1980: 120 evangeelium, -i 'kristlik kuulutus; Jeesuse elust jutustav raamat (piiblis)';
Saksa leksikonid: MND HW I ewangelium 'Evangelium'
Käsitlused: < sks Ewangelium (EEW 1982: 219); < kasks ewangelium (Ariste 1963: 89; Liin 1964: 39)
Läti keel: lt evaņģēlijs evangeelium (ELS 2015: 124);
Sugulaskeeled: sm evangeliumi [Agr] Evangelium < mrts euangelium ~ lad euangelium 'hyvä sanoma' (SSA 1: 110); vdj evankeljumi, jevangeli(a) evangeelium; евангелие (VKS: 222, 317); lv evangēlium evangeelium; evaņģēlijs (LELS 2012: 60)

hunt, hundi 'metsloom, susi' < kasks hunt 'Hund'

Esmamaining: Tartumaa 1582
Vana kirjakeel: (Tartumaa 1582) Piotr Hund; (Tallinna Linnaarhiiv 1625) Hund, Hanß (karmann); (Stahl 1637: 131) Hunt, huntist 'Wolff'; (Stahl HHb II 1637: 234) üchtekit hunti 'Kein Wolff'; (Stahl HHb IV 1638: 221) Wata minna leckitan teid kudt Lambat, nendehuntide ∫ecka 'Siehe, Jch ∫ende euch wie Schafe mitte vnter die Wolffe'; (Göseken 1660: 351) hunt 'wolff'; Hunt hullub 'wolff heulet'; (Tallinna Linnaarhiiv 1710) Hunti Mattz; (Vestring 1720-1730: 40, 269) Hunt | Unt, -di 'der Wolff'; (Helle 1732: 96) hunt 'der Wolff'; (Helle 1732: 182) sussi 'der Wolf'; (Piibel 1739) Te͠ma würstid on temma sees kui hundid, mis saki kissuwad; (Hupel 1780: 158, 298) hunt, -i r. 'der Wolf'; unt, -i r. 'der Wolf'; (Arvelius 1787: 92) need on hundi perses; (Hupel 1818: 48) hunt, hundi r. 'der Wolf'; (Lunin 1853: 31) hunt, hundi r. d. 'волкъ'
Murded: un´t eP M T; unt R(hunt Kuu, `unti Vai); unt Hi(hunt Phl) (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1389 hun´t, hun´di 'Wolf'; Wiedemann 1893: 1256 hun´t, hun´di 'Wolf (auch in Machinen)'; ÕS 1980: 168 hunt;
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hunt 'Hund'; MND HW II: 1 hunt 'Hund als Haustier, Wachhund, Hetz-, Jagdhund'
Käsitlused: < sks Hund ~ kasks... (EEW 1982: 407); < kasks hunt 'koer' (Raun 1982: 14; Ariste 1963: 89-90; Liin 1964: 63; Raag 1987: 325; EES 2012: 81)
Sugulaskeeled: sm huntti (1874) (murt.) susi, suuri koira; laiskuri, hulttio /Wolf, großer Hund; Faulenzer, Lump < germ, vrd rts hund 'koira; laiskuri’'; sm huntti susi; is huntti susi < ee (SSA 1: 185); lv un´t Wolf (Kettunen 1938: 453)

kelder, keldri < kasks keller, kelder 'Keller'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: (Kullamaa 1524: 136) Kelry Naen; (Müller 1600-1606: 136) Wina nīck Ollo Kelleri sees; (Müller 1600/2007: 612) Wina echk Ollo Kellere siße ioxma (20.09.1605); (Stahl 1637: 77) Keller, kelrist 'Keller'; (Gutslaff 1648: 221; 78) Keller 'Keller'; Kellri Poisz 'Cellarius'; (Gutslaff 1647-1657: 171) se kelri pähmehs; (Göseken 1660: 289) Keller, -i 'Keller'; (Göseken 1660: 402) keller 'keller'; Kelri Kaihl 'Hals (Keller Hals, das ist über der Keller Thür)'; (Göseken 1660: 749) üx kap kelri pehl (kapp keldris, õllekeldris) 'keller Schapff'; (Helle 1732: 322) keller 'der Keller'; (Piibel 1739) sa annad Warao karrika temma kätte endise wisi järrele, kui sa ollid ta keldri üllewataja; (Hupel 1766: 48) Jäa keltri peäle woib teda kül hoida puddeli sees; (Hupel 1766: 84) Sedda panne siis ommas keltris ülles; (Hupel 1780: 177) kelder, -dri d.; keller, -tri r. 'der Keller'; (Arvelius 1790: 15) aidad ja keldrid; (Hupel 1818: 79) kelder, -dri r. d. 'der Keller'; keller, keltri r. d. 'Keller'; keltre d. 'der Keller'; (Lunin 1853: 55) kelder, -dri r. d. 'погребъ'; keller, keltri r. d. 'погребъ'; keltre d. 'погребъ'
Murded: `kelder, `keldri Kuu S Lä TaPõ; `kelder, `keldre KPõ Plt; `keller, `keldri RId; keller, `keldre L VlPõ M T VLä; `keldre V (EMS II: 971)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287, 289 kelder, kel´dri, keldre 'Keller'; keller, kel´dri, keldre '= kelder'; Wiedemann 1893: 260 kelder, kel´dri, keldre (keller) 'Keller'; ÕS 1980: 254 kelder;
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben keller, kelder 'Keller, als Gefängnis'; MND HW II: 1 keller, kellere, kelner, kelder 'Keller, Balkenkeller oder Kellergewölbe, Vorratskeller; Bier-, Wein-, Trinkkeller; Kellergefängnis'
Käsitlused: < kasks kelder ~ sks Keller (EEW 1982: 766); < kasks kelder (Raun 1982: 35); < kasks keller, kelder 'Keller, als Gefängnis' (Ariste 1963: 92); < kasks keller (Liin 1964: 52; SSA 1: 340; EES 2012: 142)
Läti keel: lt ķelderis Keller < nd. kelder 'Keller' (Sehwers 1953: 63);
Sugulaskeeled: sm kellari [Agr] Keller < mrts källare (SSA 1: 340); vdj kellõri kelder, panipaik; погреб, кладовая (VKS: 423); lvS keldar (1846) Keller (SLW 2009: 81); lv kēldar Keller (nur in einem Volkslied) (Kettunen 1938: 117); kēldar kelder; pagrabs (LELS 2012: 112)

kortel, korteli 'endisaegne mõõtühik' < kasks quôrtêr 'Quartier'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 392) karteer (kortel, mahu- ja pikkusühik) 'nössel (sextarius)'; (Göseken 1660: 423) kolmas Karteri ossa 'dritter theil vom nössel'; (Göseken 1660: 569) [pool] karteer (mahumõõt) '[Halb nössel]'; (Piibel 1739) peent jahho ölliga seggatud roa-ohwriks, ja ühte korterit ölli; (Hupel 1780: 190) korter, -i r., d. 'Quartier, ein Viertheil'; (Lithander 1781: 496) leota neid hästi pool neljat korteri rösa pima sees; (Hupel 1818: 99) korter, -i r. d. 'Viertel, Viertheil'; (Lunin 1853: 71) korter, -i r. d. 'четверть, четвертая часть; четверикъ'
Murded: `kortel, `kortli (-le) 'mahu- ja pikkusühik' R S L K M Ote; `kortel´ Hls Urv; kortel Mär Tor Hls; `kolter Sa Rid Mar; `korter Pöi Muh Mar Vig (EMS III: 719)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 384 kortel, kortli (D), korten, kõrtena (d) '= korter'; korter, korteri, kor´tri 'Quartier (Wohnung und Mass), Viertel'; Wiedemann 1893: 349 korter, korteri, kor´tri (kolter, kortel, korten, kor´tin) 'Quartier (Wohnung und Mass), Viertel'; ÕS 1980: 304 kortel 'veerand toopi; veerand küünart';
Saksa leksikonid: MND HW II: 2 quârtêr (quârtîr, quâtêr, quôrtêr) 'vierter Theil eines Ganzen, Viertel (bei Maßangaben)'
Käsitlused: < kasks quartêr ~ asks kwartêl ~ rts kvarter (EEW 1982: 960); < rts kvarter ~ asks kwartēl (SKES: 221; SSA 1: 407); < kasks quartêr (Raun 1982: 49); < kasks quartêr, quatêr; kartel, karteel (Liin 1964: 48); < asks quartēr 'veerand' (EES 2012: 179)
Läti keel: lt *kuõrtẽlis (1638 Kohrtelis) Quartier, Viertel < mnd. quartēr (Sehwers 1918: 43, 90, 151);
Sugulaskeeled: sm kortteli, kortteri [1701] neljänneskyynärä, neljännestuoppi; tietty kaupunkialue / Viertel < rts kvarter 'neljännes' (‹ kasks quartēr); krj kortteli neljänneskyynärä, neljännes < sm (SSA 1: 407); sm kortteli Viertel (Längen- bzw. Hohlmaß) < asks quârtêr ~ ee kortel (Bentlin 2008: 222); lv kùo̯ŕt̆tiĺ Quart < kasks quartēr (Kettunen 1938: 166); lv kūortiļ kortel, veerand toopi; kortelis, ceturtaļstops (LELS 2012: 152)
Vrd korter

laadik, laadiku 'laegas' < kasks lade, ladeken 'Lade'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 83) Ladick, ladicka∫t 'Lade'; (Stahl HHb IV 1638: 144) ninck omma lahdicko la∫ckma nehha 'vnd sein Lade sehen lassen'; (Stahl LS I 1641: 388) ∫e ∫ehdu∫∫e Ladicko 'die Lade des Bundes'; (Gutslaff 1648: 223) Ladick 'Lade'; (Göseken 1660: 460) Ladick 'Lade'; (Göseken 1660: 598) Rochto-ladikas 'artzeney Schranck'; (Virginius 1687-1690) paljo Rahha olli se Ladiko sees; (Vestring 1720-1730: 104) Laekas, Laeka 'die Lade'; (Hupel 1780: 197) ladik, -o r., d. 'die Lade'; (Hupel 1818: 111) ladik, -o r. d. 'die Lade'; (Lunin 1853: 80) ladik d. 'ящичекъ, коробочка'; ladik, -o r. d. 'ларь, сундукъ'
Murded: laadik, -u Saa M Nõo V(laad´ Lei); `laadik R; laat´k Võn Rõn; laat´ Trv Har (EMS IV: 753, 755, 774)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 518 lādik, lādiku, lādike (d); lādikas, lādika 'Kasten Lade (= laegas)'; Wiedemann 1893: 469 lādik, lādiku, lādike (d); lādikas, lādika 'Kasten Lade (= laegas)'; ÕS 1980: 345 † laadik 'laegas';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lade 'Kiste, Schrein; bes. die Lade der Aemter und Bruderschaften zur Aufbewahrung von Documenten'; Schiller-Lübben lade 'Kiste, Schrein'; MND HW II: 1 lāde 'kleinere Holzkiste mit verschließbarem Deckel, Truhe'
Käsitlused: < kasks lade (eher mnd. als schwed.) (EEW 1982: 1189); < germ, vrd kasks lade, mrts la(a)dikka (Raun 1982: 66); < kasks lade 'Kiste, Schrein' (asks lade + ee -ik) (Ariste 1963: 95); < asks lade, ladeken 'kirst, kast; laegas' ~ mrts la(a)dika 'väike kast, karp' (EES 2012: 217); < asks lade, ladeken 'kirst, kast; laegas' (EKS 2019)
Läti keel: lt lãde Lade, Kasten < nd. lāde 'kistenförmiger Behälter zur Aufbewahrung von Kleidern, Wäsche und allerlei andern gegenständen; der Verwahrungsort von Urkunden, Wertpapieren und Rechnungsbüchern' (Sehwers 1953: 69); lāde Lade, Kasten < mnd. lāde 'kleinere Holzkiste mit verschließbarem Deckel' (Jordan 1995: 74);
Sugulaskeeled: sm laatikko, laatikka [1637 laidicka] Kasten, Kiste, Schublade < mrts lādikka (SSA 2: 33); sm laatikko Kasten, Kiste, Schublade < asks lade, lādeken ~ rts låd(d)ika, lädika (Bentlin 2008: 130); lvS lād, laod (1828) kleiner Kasten, Büchse (SLW 2009: 103); lv lō̬ᴅ́ Kasten < kasks lade (Kettunen 1938: 204); lǭḑ laegas; ladite, šķirstiņš (LELS 2012: 172)

laat, laada 'turg, laat' < kasks af-lât 'Ablass' Kunagisest indulgentside müütamisest kirikute juures kujunes alamsaksa sõnast aflât 'indulgents' eesti sõna laat 'indulgentside müük kiriku juures kirikupühadel'. Hiljem on laat-sõna saanud avarama tähenduse: 'kaubitsemispäev kiriku juures' ja 'kaubitsemispäev kaubitsemiskohas'.

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 34) Moñikat omat .. se Kurratÿ Afflate ninck Toiwotuße prast ioxnuth; (Müller 1600/2007: 394) eth næmat se Pawesti Afflate iure piddit ioxma (11.11.1603); (Vestring 1720-1730: 103) Laat, -dad 'der Jahrmarkt'; ladale minnema 'zum Jahrmarkt gehen'; (Hupel 1780: 197) lade r. d. 'Jahrmarkt'; (Berg 1811: 92) Tartus on üks suur kool ja iggal aastal Neäri-ku sees üks suur lade.; (Hupel 1818: 110, 111) laad, -a d. 'Jahrmarkt'; lade 'Jahrmarkt'; ladele, ladale minema r. d. 'zum Jahrmarkt gehen'; (Lunin 1853: 80) laad, -a d. 'ярмарка'; lade r. d. 'ярмарка'
Murded: laat eP(loat Nis Juu Koe Trm, luat Khn JMd Kod) laat M V; `laata ~ `laada R; laat, laade TaPõ; laade T (EMS IV: 773)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 521 lāt, lāda, lāde, lādo (d) 'Jahrmarkt, Viehmarkt'; Wiedemann 1893: 472 lāt, lāda, lāde, lādo (d) 'Jahrmarkt, Viehmarkt'; ÕS 1980: 346 laat 'suur turg, rahvamass';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 af-lât 'Ablass'; MND HW I ablât(e) 'Ablassen'
Käsitlused: < kasks afflate 'Ablass (der Sünden), indulgentia' (EEW 1982: 1195; Raag 1987: 324); < nd. aflāt 'Ablaß' (Hinderling 1981: 146); < kasks af-lât 'indulgents', vrd lv lōt 'jumalateenistus' (Raun 1982: 67); < asks afflate 'patukustutus, indulgents' (EES 2012: 218-219; EKS 2019)
Läti keel: lt aplāts Jahrmarkt, ein kleiner Saufmarkt, Budenzelt auf dem Markte < mnd. aflāt 'Ablaß' (Sehwers 1918: 142); aplãgs; aplãts Abendmahl; Jahrmarkt < nd. ablāte (Sehwers 1953: 1, 3);
Sugulaskeeled: vdj laatta, laatto laat; ярмарка (VKS: 557, 558); lv lō̬`t, lō̬t̆tə̑ Gottesdienst < ee laat (‹ kasks avlât 'das Ablassen, Loslassen = Gottesdienst') (Kettunen 1938: 205); lv lǭt jumalateenistus; dievkalpojums (LELS 2012: 174)
Vt aablat

lahing, lahingu 'võitlus, taplus' < kasks slachtinge 'Schlacht'

Esmamaining: Virginius 1687-1690
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 235) Tapplus 'Schlacht'; (Virginius 1687-1690) neid löödi se Lahhengo sees liggi Nelli Tuhhat Meest mahha; (Sõdurivanne 1697) slahing; (Vestring 1720-1730: 106) Lahhing, -gi 'Die Schlacht'; (Helle 1732: 127) lahhing 'die Schlacht'; (Piibel 1739) üks Penjamini mees jooksis lahhingist ärra; (Hupel 1780: 199) lahing, -e od. -i r., d. 'die Schlacht'; (Hupel 1818: 113) lahing, -i od. -e r. d. 'die Schlacht'; (Lunin 1853: 82) lahing, -i r. d. 'бой, битва, сражение'
Murded: lahing, -u 'võitlus; kaklus' RId Sa Muh Ha JMd VJg TaPõ VlPõ M TLä San VLä; laheng, -u L Võn Urv VId; lahing, -i Rei Kse Koe; lahing, -e Kuu Jõh (EMS IV: 821)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 490 lahiṅg, lahiṅge (lahiṅgi), lahiṅgu 'Schlacht'; Wiedemann 1893: 445 lahiṅg, lahiṅge (lahiṅgi), lahiṅgu 'Schlacht'; ÕS 1980: 349 lahing;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 slacht 'Schlacht; das Schlachten'; slachtinge 'das Schlagen; Schlacht'; MND HW III slachtinge 'das Schlagen; Erschlagung, Tödtung; Schlacht'; MND HW III slacht 'Schlacht, Kampf; (Tier:) Schlachtung, Tötung'; slachtinge 'Schlacht, Kampf; Erschlagung, Tötung; (Vieh:) Schlachtung, Abschlachtung, Opferung'
Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 1206); < kasks slachtinge (Raun 1982: 68; Liin 1964: 47); < kasks schlachtinge 'Schlacht' ~ rts slakt(n)ing, schlacht-, slacht- (Raag 1987: 339); < asks slachtinge 'kaklus, lööming' ~ rts slachtning 'veresaun; võitlus, lahing; tüli' (EES 2012: 221)
Läti keel: lt *slaktiņ̃š [1638 Slacktinoh∫s] Schlacht < mnd. slachtinge (Sehwers 1918: 36, 95, 158); slaktiņš Schlacht < mnd. slachtinge 'Schlacht' (Sehwers 1953: 109);
Sugulaskeeled: vdj lahiŋko lahing; sõda; сражение; война (VKS: 562)
Vrd lahtima

lust, lusti 'tuju, rõõm; tahtmine' < kasks lust(e) 'Lust'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 192-193) sÿß pidda meÿe suhre Lusti nĩck hÿ͠mo kaas Iumala Sana tagka nouwdma; (Müller 1600/2007: 328) suhre Lusti nĩck hÿ͠mo kaas (14.10.1603); (Rossihnius 1632: 194) Sis saht sinna omma lusti neggema; (Stahl HHb II 1637: 9) ∫üddame lu∫ti . . kahs 'mit Hertzen lust'; (Stahl LS I 1641: 69) on neil Englil lu∫t meid denida 'haben die Engel lu∫t vns zu Dienen'; (Gutslaff 1648: 225) Lusti 'Lust'; (Gutslaff 1647-1657: 68) peab minnule weel häh lusti sahma; (Göseken 1660: 291) lusti, -i 'Lust'; (Göseken 1660: 494) meeleheh oppri pehl (rõõm ohverdada) 'lust zum Opffer'; (Göseken 1660: 479) lustima 'gelüsten'; (Vestring 1720-1730: 126) Lust, -sti 'Die Lust'; Kunni Lust ta otsa saab 'biß ihme die Lust vergehet'; (Helle 1732: 93) himmo 'die Lust, Begierde'; (Helle 1732: 135, 322) lust 'die Lust'; (Piibel 1739) Ja ma tahhan keik temma lusti löppetada; (Hupel 1766: 33) Selle sees arwad sinna keik omma römo, keik omma lusti leida.; (Hupel 1780: 210) lust, -i r., d. 'die Lust'; (Arvelius 1782: 103) lusti pärrast; (Arvelius 1787: 136) lust on peält nähha; (Hupel 1818: 131) lust, -i r. d. 'Lust, Freude'; (Lunin 1853: 96) lust, -i r. d. 'радость, удовольствiе'
Murded: lus´t, lusti 'rõõm; lõbu; tahtmine' Sa Muh Pä M T; lus´t, lus´ti Mär Pä KPõ TaPõ KJn V; lust, `lusti R (EMS V: 524)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 611 lus´t, lus´ti 'Lust, Fröhligkeit; Lust, Bereitwilligkeit'; Wiedemann 1893: 552 lus´t, lus´ti 'Lust, Fröhligkeit; Lust, Bereitwilligkeit'; ÕS 1980: 385 lust;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 luste, lust 'Lust, Begehren; Vergnügen, Freude'; Schiller-Lübben lust 'Lust, Begehren'; MND HW II: 1 lust 'Verlangen, Begierde, Gelüst; erfülltes Verlangen, Genuß, Vergnügen, Freude'
Käsitlused: < kasks lust ~ sks Lust (EEW 1982: 1392); < kasks lust(e) (Raun 1982: 81; Raag 1987: 324); < kasks lust (Ariste 1963: 96; Liin 1964: 59; SSA 2: 119; EES 2012: 256)
Läti keel: lt *luste Lust < mnd. lust, luste (Sehwers 1918: 153); luste, lusta Lust < mnd. lust (Jordan 1995: 76);
Sugulaskeeled: sm lysti, lusti [1580] huvi, mieliteko; halu, hauska / Vergnügen, Lust; lustig < mrts lust, lyst; is lusti; vdj lus´t´si < ee (SSA 2: 119); vdj lusti ilus, nägus; ilu; lust rõõm; красивый; красота; веселье, радость (VKS: 646); lvS lust Lust (SLW 2009: 113); lv luš́̄t Lust < kasks lust (Kettunen 1938: 209); lušt rõõm, lust; jautrība, luste
Vt lustima

moor|praad, -prae 'moorpraad' < kasks smoren, sks schmoren

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: (Lithander 1781: 32, 119, 311) Moorpraadi sees; pekki sedda seddasamma wisi, kui Moorpradki saab pekkitud; Moor-praad Renntiiri lihhast
Murded: moorpraad (-uo-, -̬u̬u-) 'pajapraad' VNg Mär Ris VJg Lai Trv Krl (EMS VI: 126)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 678 mōr´-prād´, prāe 'Schmorbraten'; Wiedemann 1893: 613 mōr´-prād´, prāe 'Schmorbraten'; EÕS 1925: 520 moorpraad 'haudeküpsis (pajas kaane all küpsetatud liha) (Schmorbraten)'; ÕS 1980: 429 moorpraad 'kok. pajapraad'
Läti keel: lt šmorēta gaļa Schmorbraten (VLV 1944: 455)

moos, moosi 'keedis; puderjas toit' < kasks môs 'Mus'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 284) kop∫e moes 'Lungen muß'; (Hupel 1766: 95) Kui sul olleks kaddaka ehk wlidri moos jure panna, siis olleks weel parrem; (Lithander 1781: 499, 500) Neid [õunu] keedetakse Mosi wisi ja kui naad külmaks sawad, siis woib neid prukida;; keeda neid Sukro-Sirupi sees, et need Mosiks sawad; (Hupel 1818: 483) Mus (von Beeren) 'moos r. d. (vom Mehle)'
Murded: muos, `muosi 'marjakeedis' Kuu VNg Lüg IisR; moos, moosi (-uo-, -ua-) Käi Rei sporLä Tõs Tor Ha Koe VJg Iis Äks Plt; mu̬u̬s´, moosi Kod Trv Hls Har Rõu Räp; moes, moosi Sa Muh sporLä Tõs Tor (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 678 mōz´, mōzi 'Mus'; Wiedemann 1893: 613 mōz´, mōzi 'Mus'; ÕS 1980: 251, 429 keedis 'kok. moos; keedetud toit v. jook, keedus'; moos; Tuksam 1939: 694 Mus 'moos, marmelaad';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 môs 'breiartige Speise'; moseken '(Dim. zu môs), Brei, bes. Mehlbrei'; Schiller-Lübben môs 'breiartige Speise; überh. alles breiartige'; MND HW II: 1 môs 'Speise, Essen insbes. in Breiform, Mus, Süßspeise, Obstbrei'
Käsitlused: < kasks môs (EEW 1982: 1553; Raun 1982: 92; Liin 1964: 55); (Ariste 1937: 136); < mnd. (Raag 1987: 324); < asks mōs 'kapsas, köögivili; puderjas toit' (EES 2012: 284)
Läti keel: lt † muõze Mus < mnd. mōs (Sehwers 1918: 154); muõze Mus < nd. mōs (Sehwers 1953: 81); muõzêt viel, gierig, unapetitlich essen; stampfen; durchprügeln < nd. mōsen 'zu Mus machen, quetschen, drücken, kneten, rühren; essen' (Sehwers 1953: 81); muoze Mus < mnd. môs (Jordan 1995: 79);
Sugulaskeeled: lv kuŋ̄k̆kiĺ-mùo̯z Klunkermuss (Kettunen 1938: 162)

müüser, müüsri 'uhmer' < kasks möser 'Mörser'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 91) möhr∫er, möh∫ri∫t 'mörsel'; (Göseken 1660: 291) Mörsel 'Mörser'; (Göseken 1660: 514) mörser 'morsel, mortarium'; morseri nüh (uhmrinui) 'Stossel'; (Helle 1732: 141) müser 'der Mörser'; (Piibel 1739) Ehk sinna meletumat tango seas möösri sees peneks toukaksid nuiaga; (Hupel 1766: 128) öru sedda mösri sees et se kampwer sullab; (Hupel 1780: 217, 218) möösri nui d., r. 'die Mörserkeule'; möser, möösri r., d. 'der Mörsel'; (Hupel 1780: 219) müser, müüsri r. 'der Mörsel'; (Lithander 1781: 500) Touka siis Möösri sees, ja keeda neid Sukro-Sirupi sees; (Hupel 1818: 141) möisre d. 'der Mörsel'; (Lunin 1853: 106, 107) möisre d.; möösri d. 'иготь, ступка'; möser, mööstri r. d. 'иготь, ступка'
Murded: `müüser, `müüsre (-üi-) Hää Saa Ris Plt; `müüsler VNg; `müüsre Plv Vas; `müüser (-üö-) Jõh Vai; `müiser, -ri Mar; `mürsel Mär; `mürsli Har; `mööser Phl; `möösel, -li Var `möösen, -i Muh `mörsel´, -li Krl `mörsri Rõu (EMS VI: 429)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 708 mǖzer, mǖz´ri (Wl, J) 'Mörser'; Wiedemann 1893: 642 mǖzer, mǖz´ri (Wl, J); mǖzre, mǖzre (d) (mǖrze) 'Mörser'; EÕS 1925: 560 müüser 'uhmer (Mörser, mortier)'; ÕS 1980: 445 müüser 'metallist või portselanist uhmer';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 moser, moyser 'Mörser'; Schiller-Lübben moser 'Mörser'; MND HW II: 1 möser (moeser, moyser), mörser 'Mörser, metallenes Gefäß zum Zerstoßen'
Käsitlused: < sks Mörser (EEW 1982: 1645); < kasks moser (Raun 1982: 99; Liin 1964: 56; EES 2012: 302)
Läti keel: lt *miẽzeris [1638 Mee∫eris] Mörser < mnd. mö̃ser 'Mörser' (Sehwers 1918: 40, 92, 154; Sehwers 1953: 79);
Sugulaskeeled: sm mortteli [1745] < rts mortel (‹ mrts mortar) (SSA 2: 172); sm mörssäri Kanone < rts mörsare (Bentlin 2008: 147); lv mìe̯zə̑r Mörser (Kettunen 1938: 223); lv mīezõr, mīzõr müüser; piesta, miezeris (LELS 2012: 188, 191)

paber, paberi < kasks pap(p)îr 'Papier'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 39, 96) rahmato nachk 'Papir'; (Gutslaff 1648: 230) Ramato Nachk /a 'Pappier'; (Gutslaff 1648-1656) is tahha m. enge papperi n. Tümma l. kiriutada; (Göseken 1660: 586) ramato nachk 'Papier'; (Göseken 1660: 544) papijr 'Papier (charta)'; (Göseken 1660: 572) pohhas papir; 'rein papir'; (Göseken 1660: 599) roiane papir 'beflecktes papir'; (Göseken 1660: 442) kustwa papir; (kustutuspaber) 'lösch papir'; (Hornung 1693: 59) Papper, Papre, Paprid / Acc. pl. Papriid 'Pappier'; (Helle 1732: 151) pabber 'das Pappier'; (Helle 1732: 166) ramato-nahk 'das Pergament'; (Helle 1732: 322) pabber 'Papier'; (Piibel 1739) Mul olli paljo teile kirjotamist, agga ei ma tahtnud pabbiri ja ramato-mustaga; (Hupel 1780: 232, 236) pabber, -i r., d. 'Papier'; papper od. pappir, -i r., d. 'Papier'; (Lithander 1781: 498) küpseta pärrast sedda Taarti, Pabberi peäl ahjo sees; (Hupel 1818: 166, 173) pabber od. pabbir, -i od. -bre r. d. 'Papier'; papper od. pappir, -i r., d. 'Papier'; (Lunin 1853: 127, 134) pabber, pabbir, -i r. d. 'бумага'; pappi, papper r. d. 'бумага'
Murded: paber, -i R(paberi Vai); paber, -i Hi Lä sporK I; papper (paper), `papri (-e) Sa Muh Kse Var Pä Kõp Vil; paper, `papre M T; papõr´, `paprõ San V (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 819 paber, paberi 'Papier'; pabir, pabiri '= paber'; Wiedemann 1893: 744 paber, paberi (papper, paper, papir, pabir) 'Papier'; ÕS 1980: 484 paber;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pappîr, papîr 'Papier'; MND HW II: 2 papîr (papier, pappir, pappier, bappyer), popêr, pupêr 'Papier'
Käsitlused: < kasks pap(p)îr ~ sks Papier (EEW 1982: 1870); < asks (Ariste 1933a: 11); < kasks pap(p)îr (Raun 1982: 113; Liin 1964: 61; EES 2012: 342)
Läti keel: lt papĩrs [1638 Pappiers] Papier < mnd. papīr [JS: laenuperioodiks 14. saj lõpp - 15. saj] (Sehwers 1918: 92, 155); papīrs, papīris Papier < mnd. papîr (Jordan 1995: 80);
Sugulaskeeled: sm paperi [Agr] Papier < mrts pap(p)er, papir (‹ kasks pap(p)īr, küsks papīr); vdj paperi < sm paperi (SSA 2: 311); is pappeeri (Kos, Hev) paber (Laanest 1997: 141); vdj paperi paber; бумага (VKS: 880); lv pap̆pie̯r, pap̆pìr Papier (Kettunen 1938: 275); lv papīer paber; papīrs (LELS 2012: 228)

pann, panni < kasks panne 'Pfanne'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 96) Pan, panni∫t 'Pfan'; (Gutslaff 1648: 230) Panni 'Pfanne'; (Gutslaff 1648-56) pannit, wigklat, ninck hützepannit, keick temma rihsta peat Sinna wassest teggema.; (Göseken 1660: 293) pann, -i 'Pfanne'; (Göseken 1660: 570) praadi pann 'Bratpfan'; (Göseken 1660: 670) tulli panni 'Feuwer Pfanne'; (Göseken 1660: 631) Suitz pann 'RauchFas (thuribulum)'; (Göseken 1660: 551) pann (katel, tiigel) 'tiegel (lebes)'; (Hornung 1693: 35) Pan, Panno / Acc. pl. Pannosid 'eine Pfanne'; (Vestring 1720-1730: 172) Pan, -ni 'Die Pfanne'; (Helle 1732: 154) pan, panni od. panno r., d. 'die Pfanne'; (Piibel 1739) pottide sees ja katlatte sees ja pannude sees; (Hupel 1780: 236) pan r., d. 'die Pfanne'; (Lithander 1781: 529) siis te se pankoki pan hästi pallawaks; (Hupel 1818: 172) pan, -ni od. -no r. d. 'Pfanne'; (Lunin 1853: 133) pan, -ni r. d. 'сковорода, протинень'
Murded: pann, `panni Kuu Jõh; pan´n, panni (-n´n-) Sa Muh Rei L K I eL; `pannu (pann), `pannu VNg Lüg Vai; pann, pannu Käi Vig Kse HMd (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 844 pan´n´, pan´n´i; pann, pannu (bl, SW) 'Pfanne'; Wiedemann 1893: 766 pan´n´, pan´n´i; pann, pannu (bl, SW) 'Pfanne'; ÕS 1980: 491 pann;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 panne 'Pfanne, Hirnpfanne, Schädel'; Schiller-Lübben panne 'Pfanne'; MND HW II: 2 panne, pan, pannen 'Pfanne, Haushaltsgerät zum Backen, Braten und Sieden; Gefäß für offenes Feuer zum Wärmen und Beleuchten eines Raumes; Dachbedeckung, Dachpfanne'
Käsitlused: < kasks panne 'Pfanne' (EEW 1982: 1927; Raun 1982: 116; Ariste 1963: 99; Liin 1964: 55, 56; Ariste 1972: 95; Raag 1987: 324; EES 2012: 352)
Läti keel: lt pañna [1638 Panna] Pfanne < mnd. panne (Sehwers 1918: 25, 92, 155; Sehwers 1953: 86); panna, panne Pfanne < mnd. panne (Jordan 1995: 80);
Sugulaskeeled: sm pannu [1609] Pfanne, Wasserkessel < mrts panna 'pannu' (SSA 2: 309); is pannu < sm (SSA 2: 309); vdj panni (sütega) soojenduspann; жаровня (VKS: 879); vdj pannu pann; сковорода (VKS: 879); lv pan̄, pō̬na Pfanne < kasks panne (Kettunen 1938: 274, 307; Raag 1987: 328); pan pann; panna (LELS 2012: 227)

pink, pingi 'iste' < kasks benk, bank 'Bank'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 267) sÿß peab tæma kowa Benckide echk pißuth hölckede pæl læßima; (Müller 1600/2007: 472) eb pidda mitte se Pencke alla ... heitetuth sama (26.08.1604); (Müller 1600/2007: 526) kowa Benckide echk pißuth hölckede pæl (31.05.1605); (Rossihnius 1632: 284) senni minna panne sinnu wainlasset, üttes penckis sinnu jalla alla; (Stahl 1637: 39) Penck, pencki∫t 'Banck'; (Stahl HHb IV 1638: 14) kunni miña ∫ünno wainla∫et ∫ünno jalla pinckix pannen 'bis ich deine Feinde zum Schemel deiner Füsse lege'; (Gutslaff 1647-1657: 226) se om ütz bencki t. Jalgude allan; (Göseken 1660: 283, 566) Penck, -i 'Banck'; pencki 'geses (darauff man sitzet) als Benck'; (Göseken 1660: 601) rutzo penck (presspink) 'Presbrett (lacus)'; (Göseken 1660: 368) ialla Pencki 'Fusbank'; (Göseken 1660: 715) woolpencki (diivan) 'Faullbette'; (Hornung 1693: 29) Pink, Pingi / Acc. pl. Pinka & Pinkisid 'eine Banck'; (Vestring 1720-1730: 181) Pink, -ki 'Die Banck'; (Helle 1732: 158, 306) pink 'die Bank'; (Piibel 1739) teie armastate essimest pinki koggodusse koddade sees; (Hupel 1780: 239, 242) penk, -i d. 'die Bank'; pink, -i od. -o r. 'die Bank'; (Hupel 1818: 177) penk, -i d. 'die Bank'; (Lunin 1853: 137, 141) penk, -i d. 'скамейка, лавка'; pink, -i r. 'скамейка, лавка'
Murded: pink, `pingi Kuu; pink, pingi S KPõ I Plt KJn; pin´k, pin´gi V; penk, `pengi R(`penki VNg Vai); penk, pengi L Kõp Vil; pen´k, pengi M T (EKI MK; EMS VII: 502)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 882, 908 peṅk, peṅgi (SW) '= piṅk'; piṅk, piṅgi 'Bank, Spiegelsitz im Boote, Gestell'; Wiedemann 1893: 823 piṅk, piṅgi (peṅk) 'Bank, Spiegelsitz im Boote, Gestell'; ÕS 1980: 515 pink;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bank (banke, benke) 'Bank, bes. die Gerichtsbank. Das alte Gericht wurde durch vier Bänke gebildet.'; Schiller-Lübben bank 'Bank. Besonders Gerichtsbank. Das alte Gericht wurde durch vier Bänke gebildet.'; MND HW I bank, auch benk, banke 'Bank, Sitzgelegenheit, Schlafbank, Ruderbank; Gerichtsstätte; Verkaufstisch; Sandbank'
Käsitlused: < kasks benke ~ rts bänk (EEW 1982: 2066); < kasks benk (Raun 1982: 122; Ariste 1963: 101; Liin 1964: 53; SSA 2: 336; EES 2012: 371); < asks bank, benk (Ariste 1940: 20); < rts penk ~ pink 'Bank' (Raag 1987)
Läti keel: lt *benņ̃ķis [1638 Benckis] Bank < mnd. bank(e), benke (Sehwers 1918: 83, 143); beņ̃ķis < mnd. benk 'Bank' (Sehwers 1953: 10); beņķis, beņķe Bank < mnd. benk (neben bank) (Jordan 1995: 55);
Sugulaskeeled: sm penkki [Agr] istuin; rahi; peruna- tai porkkanapenkki; rukin emäpuu / (Sitz)bank; Kartoffel- oder Gemüsebeet; Bank des Spinnrades < mrts bänker; is peŋkki; krj penkki; vdj penkki < sm (SSA 2: 336); vdj penkki pink; скамя (VKS: 897); lvS penk´, -id ~ pent´ Bank, Schemel (SLW 2009: 147); lv beŋ̄k̀ Bank < kasks benke (Kettunen 1938: 22); benk pink; sols (LELS 2012: 43)

pool, pooli 'kääv' < kasks spôle 'Spule'

Esmamaining: Tartumaa 1582
Vana kirjakeel: (Tartumaa 1582) Peter Poli; (Müller 1600-1606: 270-271) nÿ pea, kuÿ se langk, üche Kangkore Pola sees katke lehab; (Müller 1600/2007: 534) kuÿ se langk, üche Kangkore Pola sees (14.06.1605) 'kangru pooli sees'; (Göseken 1660: 389) Kangri pool 'spulpfeiffe'; kangro kehwe (kangapool) 'Waffel Spuel (spuelpfeiffe)'; (Göseken 1660: 568) pöeli 'SpuelPfeiffe'; (Virginius 1687-1690) Mino Päiwad omat nobbedambast ärra läänut, kui ühhe Kangri-pool; (Vestring 1720-1730: 186) Polid 'Weber-Spulen'; (Helle 1732: 161) polid 'Weber-Spulen'; (Piibel 1739) polle temmal uksid egga pomisid, nemmad ellawad üksi; (Hupel 1780: 246) poli d.; polid r. 'Weberspuhlen'; pool, -i r., d. 'die Spuhle'; (Hupel 1818: 190) pool, -i r. d. 'Spuhle'; (Lunin 1853: 146) pool, -i r. d. 'матушка, шпулька'
Murded: puol, `puoli (-a) 'süstikupool; vokivärten' R; poel, pooli Sa Muh Lä Ris; pool, pooli (-a) Hi; pool´, pooli L sporKPõ Iis Trm Äks Plt; pu̬u̬l´, pooli KJn SJn Vil eL (EKI MK; EMS VII: 660)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 937 *pōl´, pōli; pōl, pōla (D) 'Spule'; Wiedemann 1893: 850 *pōl´, pōli; pōl, pōla (D) 'Spule'; ÕS 1980: 527 pool;
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben spole 'Spule, Federspule, bes. Weberspule'; MND HW III spôle (spoele, spöle, spule) 'Spule, Gerät beim Spinnen und Weben'
Käsitlused: < kasks spôle 'Spule' (EEW 1982: 2134); < kasks spole (Liin 1964: 51; Raun 1982: 126; EES 2012: 380)
Läti keel: lt spuõle [1638 Spohle] Spule < mnd. spōle 'Spule, besonders Weberspule' (Sehwers 1918: 96, 160; Sehwers 1953: 118); spuõlêt spulen < mnd. spōlen 'spulen' (Sehwers 1918: 160; Sehwers 1953: 118); spuole, špuole Spule des Spinnrades < mnd. spôle 'Spule, Gerät beim Spinnen und Weben' (Jordan 1995: 94); spuolēt abspulen, spulen; eilig gehen < mnd. spôlen '(Garn) zum Spinnen und Weben auf die Spule winden, aufspulen' (Jordan 1995: 94);
Sugulaskeeled: sm puola [1637] käämi; (tikkaiden) poikkipuu; pinna / Spule; Sprosse, Speiche < mrts spole 'käämi; (pyörän) puola; säle, sukkula' (vrd kasks spole, sks Spule) (SSA 2: 430); lv spùo̯ĺ Spule < kasks spōle (Kettunen 1938: 380; Raag 1987: 327); lv spūoļ pool; spole (LELS 2012: 304); spuoļõ poolida; spolēt (LELS 2012: 304)
Vrd koots|pool

pruun, pruuni < kasks brûn 'braun'

Esmamaining: Hupel 1766
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 209) kerp /e 'braun'; (Helle 1732: 116) körb 'braun (Pferd)'; (Helle 1732: 164) punnase-körb 'braun-roth (Pferd)'; (Helle 1732: 171) ruged 'gelbe, braune (Haare)'; ruskiad 'Brand-gelb, braun-roth'; (Hupel 1766: 72) Need prunid pornikad, mis leht ku sees öhto lendwad, korjatakse, ja panna mee sisse; (Lithander 1781: 509, 516) woetakse - - üht pol Pitsklasi täit pruun Sirupi; Wotta 16 Loti nisso saia - - ja te poole ossa pankoki panno sees woiga pruniks; (Hupel 1818: 192) pruun, -i r. d. 'braun'; (Lunin 1853: 148) pruun, -i r. d. 'коричневый, смуглый, гнѣдой'
Murded: pruun, `pruuni R(`pruuni Vai); pruun, pruuni Jäm Khk Hi L K I Hel T Kan Krl Har; ruun, ruuni Sa Muh Tor M; pruum, pruumi 'pruun' Trm Kod Äks Ksi V(-m´); ruum´, ruumi Trv (EKI MK; EMS VII: 771)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 970 prūn´, prūni 'braun'; Wiedemann 1893: 880 prūn´, prūni 'braun'; ÕS 1980: 541 pruun;
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben brûn 'glänzend, funkelnd; braun'; MND HW I brûn 'braun, glänzend (von Waffen)'
Käsitlused: < kasks brūn, vrd sks braun (EEW 1982: 2186); < kasks brûn (Raun 1982: 128); < asks brūn 'särav, läikiv; pruun' (EES 2012: 387)
Läti keel: lt brũns braun < mnd. brūn (Sehwers 1918: 71, 144; Sehwers 1953: 19); brũnis ein braunes Pferd < nd. brūne 'das kastanienbraune Pferd' (Sehwers 1953: 19); brūns braun < mnd. brûn (Jordan 1995: 57);
Sugulaskeeled: sm ruuni (pruuni) [1826] (tumman)ruskea / (dunkel)braun; krj ruuni, pruuni; ee pruun < mrts brun 'ruskea' (SSA 3: 114); vdj bruun < ee pruun (VKS: 172); lvS brūn ~ brūni braun (SLW 2009: 52); lv brūni braun < kasks brūn (Kettunen 1938: 30); brūni pruun; brūns (LELS 2012: 49)

rentsel, rentsli 'kõnniteerenn' < kasks ren-stên 'Rinnstein'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 293) weretawadt næmat hendz ielles se keicke paxuma Roÿaste Reñeste sees; (Müller 1600/2007: 656) Roÿaste Reñeste sees (01.11.1605) 'rentslites'
Murded: `rentsel, `renstli 'kõnniteerenn' Sa Mar Juu; `rentsle Räp; `rentsel, `rentsle 'kaltsukubu (inimese kohta); vana riidenäru' Mär Lih PJg JMd Koe VJg Sim Vil; rendsel, `rentsle Krk; `rensel, `rensle Krk; `renstli Puh Ote (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1085 rõn´tsik, rõn´tsiku; rõntsel, rõn´tsli 'Rinnstein, Rinnsal, Stelle, wo Wasser geflossen ist, wo Schmutzwasser zusammenläuft'; Wiedemann 1893: 982 rõn´tsik, rõn´tsiku; rõntsel, rõn´tsli 'Rinnstein, Rinnsal, Stelle, wo Wasser geflossen ist, wo Schmutzwasser zusammenläuft'; ÕS 1980: 585 rentsel 'tänavaäärne renn';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 ren-stên, ron-stên 'Rinnstein, Strassengosse'; Schiller-Lübben renne-, ronstên 'Rinnstein'; MND HW II: 2 renstêͥn, rennen-, rön-, rönne(n)-, rün- 'Abflußrinne auf der Straße, Gosse; Wegefläche neben der Abflußrinne auf der Straße'
Käsitlused: < kasks ren-stên (EEW 1982: 2459; Raun 1982: 141); < kasks (Ariste 1940: 23, 42); < kasks renne-, ronstên (Liin 1964: 49; EES 2012: 425)
Läti keel: lt reñstele, reñkstele Dachrinne; Gosse, Pfütze, kleiner Bach, niedrige Stelle im Walde < mnd. renn(e)sten 'Rinnstein' (Sehwers 1918: 47, 60, 156); lt reñstele Rinnstein < mnd. renn(e)sten 'Rinnstein' (Sehwers 1953: 99);
Sugulaskeeled: sm rensseli [1787] < rts rensel 'Ränzel' (Häkkinen 2004: 1040)
Vrd renn

röstima, (ma) röstin 'praadima, küpsetama'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 604) rostida (praadida, küpsetada) 'rosten (terrere)'; (Virginius 1687-1690) Panni sees öliga peat sina sedda teggema, nink Rosti pääl Rostima; (Hupel 1780: 258) röstima; röstitama d. 'rösten'; (Lithander 1781: 23) Nüüd peab sull röstitud saija wilud walmis ollema; (Hupel 1818: 208) röstima; röstitama r. d. 'rösten'; (Lunin 1853: 161) röstima, röstitama r. d. 'жариться, жарить'
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1081 rös´tima, -in; röstma, röstan 'rösten, vom eingeweichten Lindenbast die äussere, harte Schicht abstreifen'; Wiedemann 1893: 979 rös´tima, -in, rös´titama (röstma, rȫs´tima) 'rösten, vom eingeweichten Lindenbast die äussere, harte Schicht abstreifen'; EÕS 1937: 1206 röstima 'kok. liha, kala või puuvilja laustulel kiiresti praadima (rösten, grillieren)'; ÕS 1980: 607 röstima 'kok. toiduainet rasvata pruunistama või kergelt küpsetama';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rôsten, rôsteren 'rösten'; Schiller-Lübben rosten, rosteren 'rösten'; MND HW II: 2 rôsten, rosten, rö̂sten, rösten 'durch Hitzeinwirkung garen und knusprig werden lassen'
Käsitlused: < kasks ~ sks rösten '(auf dem Bratrost)' (EEW 1982: 2618); < kasks rôsten (Raun 1982: 148); < kasks rosten (Liin 1964: 56; Ariste 1972: 97; EES 2012: 448)
Läti keel: lt restêt rösten (Sehwers 1953: 99)
Vt röst

siirup, siirupi 'toiduaine' < kasks sirup, sirop 'Sirup'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 623) Syruppi 'Syrup (syropus)'; (Lithander 1781: 500) Touka siis Möösri sees, ja keeda neid Sukro-Sirupi sees, et need Mosiks sawad
Murded: `siirup, -i Lüg; `siirup, `siirubi Kuu Vai; siirup, siirubi Jäm Rei; siirup, -i Khk Vll Muh Emm Vig Kse Var sporPä Ris Juu JMd Koe VJg I Äks Plt KJn Trv Hls TLä TMr San; siirop´, -i sporV(tsiirop´ Krl Rõu); siirap, -u Krk (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1144, 1161 sērup, sērupi '= sīrup'; sīrup, sīrupi (sērup) 'Syrup'; Wiedemann 1893: 1053 sīrup, sīrupi (sērup) 'Syrup'; ÕS 1980: 636 siirup;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sirup, sirop 'Sirup, überh. ein Medicintrank'; MND HW III +sirop, ○-rōp, -rup 'dickflüssige Zuckerlösung'
Käsitlused: < sks Sirup ~ kasks... (EEW 1982: 2785); < kasks sirup (Raun 1982: 156); < asks Sirup, Sirop (Liin 1964: 55; EKS 2019); < asks sirup, sirop ~ sks Sirup 'siirup' (‹ lad siroppus, siruppus 'püdel ravijook') (EES 2012: 471); < asks sirup, sirop 'siirup; magus püdel arstim' (EKS 2019)
Läti keel: lt sĩraps Sirup < mnd. sirup, sirop (Sehwers 1918: 54, 157); lt sĩrups, sȉraps Sirup (Sehwers 1953: 105); sīrups Syrup < mnd. sirup (neben sirop) (Jordan 1995: 87);
Sugulaskeeled: sm siirappi, sirappi [1756] Sirup < rts sirap, sirop (SSA 3: 177); vdj paatakka siirup; патока (VKS: 857)

till, tilli 'maitsetaim (Anethum graveolens)' < kasks dille, sks Dill

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 665) Tilli 'Dill'; (VT 1686) Kümnist annate Müntä / Tilli nink Köömnide eest; (Vestring 1720-1730: 248) Til, -li 'Dille'; (Piibel 1739) teie kümnest maksate müntist ja tillist ja köömnist; (Hupel 1780: 284) til, -li r. 'Dill'; (Lithander 1781: 312) Keeda sedda siis wee sees Tilli, terwe Pipra, terwe Muskatplomi, ja Lorbäri lehtega.; (Hupel 1818: 246) til, -li r. d. 'Till, Tille'; (Lunin 1853: 194) til, -li r. d. 'укропъ'
Murded: till, `tilli Kuu VNg Lüg Vai(`tilli); till (-l´l), tilli Jäm Emm Rei sporLä Tor Hää Juu JMd Koe VJg IisK Iis Kod Lai Plt KJn SJn M Puh San sporV (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1279 til´l´, til´l´i 'Dill'; Wiedemann 1893: 1157 til´l´, til´l´i 'Dill'; ÕS 1980: 712 till, tilli;
Saksa leksikonid: MND HW I dille 'Dill'
Käsitlused: < sks Dill (EEW 1982: 3171); < germ, vrd sks dill, rts dill (Raun 1982: 176); < asks dille (Liin 1964: 63; EES 2012: 530)
Läti keel: lt dil̃les [1638 Dilles] Dill (Pflanze) < mnd. dille (Sehwers 1918: 86, 146; Sehwers 1953: 26); lt dilles (LELS 2012: 53);
Sugulaskeeled: sm tilli [Agr] maustekasvi Anethum graveolens / Dill < mrts dill (SSA 3: 295); lv dillõd till, aedtill; dilles (LELS 2012: 53)

toos, toosi 'karp' < kasks dōse, sks Dose

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: (Helle 1732: 323) toos 'die Dose'; (Piibel 1739) ja kirja-musta toos olli ta pusa külges; (Hupel 1780: 287) toos, -i r., d. 'die Dose'; (Lithander 1781: 614) siis woib neid ülle aasta pläk-Toside sees hoida; (Hupel 1818: 250) toos, -i r. d. 'die Dose'; (Lunin 1853: 198) toos, -i r. d. 'коробка, табакерка'
Murded: tuos, `tuosi R(`tuosi Vai); toes, toosi Sa Muh Lä Ris; toos (-s´), toosi Hi sporLä PJg Tor; toos´, toosi (-uo-) Juu Kos JMd Koe VMr Kad VJg Iis Trm Plt; tu̬u̬s´, toosi Hää Kod KJn Trv Pst Hls TLä Võn San V (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1302 tōz´, tōzi 'Dose, Büchse, Futteral'; Wiedemann 1893: 1179 tōz´, tōzi 'Dose, Büchse, Futteral'; ÕS 1980: 719 toos;
Saksa leksikonid: Niedersächsisches Dōse, Dȫse 'Dose, Büchse, (kleine) Schachtel'
Käsitlused: < asks doos ~ sks Dose (EEW 1982: 3233); < asks Doos (Raun 1982: 179); < as. dose (SSA 3: 310); < asks dōse ~ sks Dose 'toos, karp' (EES 2012: 540)
Läti keel: lt duõze Dose < nd. dōs (Sehwers 1953: 30);
Sugulaskeeled: sm toosa [1751 tobak tååsa] rasia / Dose < rts, vrd rts dåsa, dosa 'rasia' (‹ kasks dōse, asks dose) (SSA 3: 310); lv dùo̯ž́ Dose < sks (Kettunen 1938: 42); tabàg-dùo̯ž́ Tabaksdose (Kettunen 1938: 405); lv būndla kaanega toos; doze ar vāku; dōz toos; doze (LELS 2012: 50, 54); tsukkõrdūož suhkrutoos; cukurdoze (LELS 2012: 333)

troost, troosti 'trööst, lohutus' < kasks trôst 'Trost'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 360-361) se keike parremb Trost nĩck röÿmu; (Müller 1600/2007: 88) meÿe trost ninck röhm (28.12.1600); (Müller 1600-1606: 336) eth eb meÿe üchtekit troste Sana woÿme kuldta; (Stahl 1637: 122) Troh∫t, [trohst]i∫t 'Tro∫t'; (Stahl HHb II 1637: 165) ∫e∫t oigke∫t u∫cko tro∫ti∫t 'für deß rechten Glaubens-Tro∫t'; (Gutslaff 1648: 242) Trôst, Röhm /a 'Trost'; (Göseken 1660: 299) troost, -i 'Trost'; (Göseken 1660: 668) Rohst 'trost (solatium)'; (Vestring 1720-1730: 256) Troost '- -'; (Hupel 1766: 105) siis temma südda tunneb trosti kesk omma willetsusse sees; (Hupel 1780: 288) trööst, -i d. 'der Trost'; (Hupel 1818: 252) troost, -i r. 'Trost'; trööst, -i d. 'Trost'; (Lunin 1853: 199) troost, -i r. 'утѣшенiе'; trööst, -i r. 'утѣшенiе'
Murded: truost, `truosti Kuu VNg Lüg; troost, troosti JMd Trm; roest, roosti Vll (EKI MK); trüöst, `trüösti VNg; trööst, tröösti (-üö-, -üe-) Jäm Rei Kse Han JJn VJg Iis Plt KJn; roost, röösti Khk Vll Tor; tr̬ü̬üst, tröösti Hää Kod Puh San Krl Rõu; r̬ü̬üst, röösti Trv Krk (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1325 trōs´t, trōs´ti 'Trost'; trȫs´t, trȫs´ti 'Trost'; Wiedemann 1893: 1199 trōs´t, trōs´ti 'Trost'; trȫs´t, trȫs´ti 'Trost'; EÕS 1937: 1571, 1572 troost '= trööst'; trööst 'loht, lohutus'; ÕS 1980: 728, 729 troost 'trööst'; trööst;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 trôst 'Gemütsberuhigung; Trost, Tröstung'; Schiller-Lübben trôst 'Gemüthsberuhigung, Zuversicht'
Käsitlused: < kasks trost ~ sks Trost (EEW 1982: 3277); < kasks trôst (Raun 1982: 181; Ariste 1963: 106; Liin 1964: 59; Raag 1987: 325); < asks trōst 'südamerahustus; lohutus; agar abi' (EES 2012: 546)

vaagima, (ma) vaen 'kaaluma; järele mõtlema' < kasks wagen 'wagen'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 383) werri|tibbakene v̈lle|waÿb keicke Inimeste Pattuth; (Müller 1600/2007: 438) werritibbakene v̈llewaÿb keicke Inimeste Pattuth (14.09.1604) 'kaalub üles'; (Stahl 1637: 126) wahckima, wachkin, wahcki∫in, wahckinut 'Wegen'; (Göseken 1660: 299) wehgkima 'wegen'; (Göseken 1660: 687) wahckima 'wegen (librare)'; (Helle 1732: 201) wagima 'wägen'; (Piibel 1739) Ta wagis ka kulda kuld-küünla-jalge ja nende kuld-lampide tarwis; (Hupel 1780: 302) wagima r. 'wägen, aufwiegen'; (Lithander 1781: 497) Wagi se taigen ühhe puhta ride sees; (Hupel 1818: 272) wagima r. 'wägen, aufwiegen'; (Lunin 1853: 218) wagima r. 'вѣсить, взвѣшивать'
Murded: `vaagima, `vaagin 'kaaluma' R; `vaagima, vae(n) Sa Lä Ris Kei Rap; `vaagima, vaagin Han Tõs Iis; `aagima, aagi Muh; `voagima Juu JMd Koe; `vuagima Kod; `vaema, vae(n) Jäm Hi Koe (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1463 wāgima, wāen (wāgin) '(transit.) wippeln, hebeln, wägen; (intrans.) wiegen, sich senken, niedersinken'; Wiedemann 1893: 1322 wāgima, wāen (wāgin) '(transit.) wippeln, hebeln, wägen; (intrans.) wiegen, sich senken, niedersinken'; ÕS 1980: 761 vaagima 'kaaluma';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 wagen 'wagen; aufs Spiel setzen'; Schiller-Lübben wagen 'wagen'
Käsitlused: < ee vaag ~ kasks wagen (EEW 1982: 3599); < kasks wagen (Raun 1982: 194; Ariste 1963: 107; Ariste 1972: 94; EES 2012: 582)
Sugulaskeeled: sm vaakata, vaa'ata punnita < sm vaaka (SSA 3: 383); lvS vaet, -ub wiegen, wägen (SLW 2009: 214); lv va'it̆tə̑ wiegen, wägen (Kettunen 1938: 466); va'itõ, va'itõks kaaluda; svērt, apsvērt (LELS 2012: 350, 351)
Vt vaag

vorm, vormi 'tervik; kuju' < kasks forme, sks Form

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 296) worm 'die Forme zum Abdruck'; (Helle 1732: 212) worm 'die Forme zum Abdruck'; (Piibel 1739) ollete selle öpetusse sanna kuulnud, kelle wormi sisse teid on märgitud; (Hupel 1780: 317) worm, -i r., d. 'die Forme'; (Lithander 1781: 496, 509) Sedda woid ka ühhe koki-wormi sees küpsetada; Woia siis se Worm, ja küpseta sedda koki; (Lithander 1781: 559) et sedda laua peäl woib rullida, ja Porgani wisi wormida; (Hupel 1818: 293) worm, -i r., d. 'die Forme'; (Masing 1822: 63) kui trullid, mis wallaja ühes tükkis korraga wormi wallanud; (Lunin 1853: 235) worm, -i r. d. 'форма'
Murded: vorm, `vormi R(`vormi Vai); vorm (-r´-), vormi S; vor´m, vor´mi (-r-) L sporKPõ I Äks Plt KJn Vil M TLä Kam Rõn San V(hor´m Se) (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1535 wor´m, wor´mi 'Form'; Wiedemann 1893: 1385 wor´m, wor´mi 'Form'; EÕS 1937: 1679 vorm; ÕS 1980: 799 vorm; Tuksam 1939: 327 Form 'kuju, vorm, fassong; mudel, formaat';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 forme 'Bildung, Gestalt; Muster, Modell, Form'; MND HW I forme 'Erscheinungsbild, Äußeres, Gestalt, Figur; Form, Gestaltungsprinzip'
Käsitlused: < sks Form (EEW 1982: 3920; EES 2012: 613); < kasks forme (Raun 1982: 208); < asks forme 'kuju, muster, mudel, vorm, viis' (EKS 2019)
Läti keel: lt porme, purma Form < dt. Form (Sehwers 1953: 94); lt vormis, porans muotti < sks (SSA 3: 470); lt vormis, vuorme Form (Sehwers 1953: 160); lt forma Form (VLV 1944: 209);
Sugulaskeeled: sm vormu [1787; 1637 formu] vuoka, muotti; virka-, asepuku / (Brot-, Guß)form; Uniform < rts form (SSA 3: 470); lv pūorm muotti < lt vormis, murt. porans (‹ sks) (SSA 3: 470); lv for̄´m (pùo̯rm) Form (Kettunen 1938: 54); pùo̯rmli formig (Kettunen 1938: 317); lv form vorm; forma (LELS 2012: 61); vdj forma vorm; форма (VKS: 226)

väärt 'hea; väärtuslik' < kasks wert 'wert'

Esmamaining: LiiviTalu 1550
Vana kirjakeel: (LiiviTalu 1550, ‹ EKVTS 1997: 77) aszi misz kuß tibbo Wert on se Maksap; (Müller 1600-1606: 421) Toddest, se on io üx röhmu weerdt; (Müller 1600/2007: 98) önne eb mitte Weerdt pea (28.12.1600); (Rossihnius 1632: 434) sest meije ei olle sest üttekit währt, mea meije palleme; (Stahl HHb I 1632: Dij) ∫e ep olle mitte werth 'der i∫t vnwürdig'; (Stahl HHb II 1637: 20) Meije ep olle mitte werth 'Wir ∫ein nicht wehrt'; (Stahl HHb III 1638: 9) kenne∫t minna mitte wehrt ollen 'des ich nicht werth bin'; (Gutslaff 1647-1657: 56) ütz zuwwa kabbal wehrt om wötta; (Gutslaff 1647-1657: 222) Kumb selle parrandusselle sündis wehrt om; (Göseken 1660: 299) wehrt, -i 'Wehrt'; (Gutslaff 1648: 246) kallis 'werth'; (Göseken 1660: 725) wehrti (väärtus?) 'wehrt (valor)'; (Göseken 1660: 403) ke ep olle wehrt mitte 'unwehrt (dedignus)'; mitte wehrt piddama (väärituks pidama) 'unwehrt haben (dedignari)'; (Vestring 1720-1730: 273) Wäärt 'Würdig, Wehrt'; (Helle 1732: 199) wäärt 'würdig, werth'; (Helle 1732: 354) Sinna polle mitte sedda wet wäärt, mis leiwa sees on 'du bist nicht das Brodt werth, das man dir gibt'; (Piibel 1739) suur on Jehowa ja wägga kitusse wäärt, ja ta on kartusse wäärt; (Hupel 1766: 48) Se olleks wäärt sedda ubba lehhe wet keige aastaga ommas maias piddada; (Hupel 1780: 300) wäärt r., d. 'werth, würdig Ad.'; (Hupel 1818: 269) wäärt r., d. 'werth, würdig ad.'; (Lunin 1853: 215) wäärt r. d. 'достойно, дорого'
Murded: väärt (-ea-, -ia-) eP eL; väärd (-äe-) R (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1481 wǟr´t (indecl.) 'werth, würdig'; Wiedemann 1893: 1337 wǟr´t (indecl.) 'werth, würdig'; ÕS 1980: 811 väärt;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 wert 'wert, geltend, kostend, verdienend'; Schiller-Lübben wert 'wert'
Käsitlused: < kasks wert 'wert, würdig' (EEW 1982: 3998; Raun 1982: 213; Ariste 1940a: 110; Ariste 1963: 109; Liin 1964: 65; Ariste 1972: 98; EES 2012: 622)
Läti keel: lt vẽrts wert, würdig < mnd. wert (Sehwers 1918: 164); vērts wert, würdig < mnd. wert (Jordan 1995: 109);
Sugulaskeeled: sm väärtti [Agr wärdi] arvoinen, veroinen / wert < rts, vrd rts värd, värt 'arvoinen, kannattava' (SSA 3: 486); lv vǟrts wert < sks (Kettunen 1938: 510); lv vēr`tli, vǟr`tli wert, wertvoll < sks (Kettunen 1938: 479, 510); lv vǟrt, vǟrts väärt; vērts (LELS 2012: 358)

veebiliides @ veebihaldur