[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit

kang, kangi '(kitsas) käik' < kasks gank, sks Gang

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 388) kangi 'Gang (im Hause)'; (Helle 1732: 103) käik 'der Gang'; (Helle 1732: 308) sai kang 'der Gang bey der heil. Geist-Kirche'
Murded: kang 'kangialune, võlvitud käik' R eP Krk (EMS II: 656)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 224 kaṅg, kaṅṅi 'Gang'; kaṅṅi-alune 'bedeckter Gang'; Wiedemann 1893: 204 kaṅg, kaṅṅi 'Gang'; kaṅṅi-alune 'bedeckter Gang'; ÕS 1980: 232 kang 'võlvitud läbikäigukoht';
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 ganc 'Gang als Weg, Fortgang, Abgang; Zugang, Durchgang, Gasse, schmaler Gang zwischen zwei Mauern';
Käsitlused: < sks Gang (EEW 1982: 689); < kasks gank (Raun 1982: 30; Liin 1964: 52); < asks gank 'käimine; rongkäik; käik, tee' ~ sks Gang 'teekond; koridor, käik; kangialune; kulg' (EES 2012: 127)
Läti keel: lt gaņģis (1782) Gang, Weg (Sehwers 1953: 35); gaņģis Gang, Weg; Mühlengang; Gang der Weber beim Aufscheren < mnd. ganc 'Gang, Weg; Mühlengang' (Jordan 1995: 62);
Sugulaskeeled: sm konki, kongi (1786) käytävä, kulkutie, väylä; yhden hevosen kengittämiseen kuluvat tarpeet (mittayksikkönä) / Gang, Torweg; Material zum Hufbeschlag eines Pferdes < rts gång 'käynti, käytävä; kerta' (SSA 1: 396)

kants, kantsi 'kindlustus, kaitsevall' < kasks schan(t)ze 'Schanze'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 105) Kantz, kantzist 'Schantz'; (Gutslaff 1648: 234) Kantze 'Schanze'; (Gutslaff 1648-56) Dawid enge isti lahnen SKantzi sissen; (Göseken 1660: 295) Kantzi 'Schantz'; Kantzkorw, -i 'Schantzkorb'; (Göseken 1660: 390) Kantzi (kaitserinnatis) 'Bolwerck (brustwehr)'; Kantz 'schantz'; [Kantz](korw) (muldkorv, kindlustuskants) '[schantz](Korb)'; (Piibel 1739) Tawet sai Sioni tuggewa kantsi kätte; (Hupel 1818: 71) kants, -i bl. r. d. 'Burg, Schanze, Festung, Wormauer, befestigtes Lager'; (Lunin 1853: 49) kants, -i r. d. 'замокъ, крепость, шанцы, укрѣпленный лагерь'
Murded: kan´ts, kantsi S L M; kan´ts, kan´tsi Mär Pä K I; kan´ts, kandsi M T; kands, kandsu V (EMS II: 695)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 224 kan´ts, kan´si; kants, kantsu 'Schanze, Burg, Festung, Vormauer, Bolwerk, Landungsbrücke'; Wiedemann 1893: 204; ÕS 1980: 234 kants;
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kantz 'Schantz'; MND HW III schanse (schansche, schanze, schantze) 'Reisigbündel, Faschine; durch korbartiges Geflecht haltbar gemachte Befestigung aus aufgeworfener Erde, bes. als Geschützdeckung; bei Kriegsschiffen erhöhter Teil des Achterdecks'
Käsitlused: < sks Schanze (EEW 1982: 695; SSA 1: 301-302); < kasks schantze 'kindlus' (SKES: 157; Ariste 1972: 92; Raun 1982: 30); < kasks schanze (Ariste 1963: 91; Liin 1964: 46; EES 2012: 128-129); < kasks schan(t)ze 'Schanze' ~ rts skans, skants (Raag 1987: 338)
Läti keel: lt † skañste [1638 Skantzis] Schanze < mnd. schantze [JS: laenuperioodiks 1500-1638] (Sehwers 1918: 94, 158); skancis, skance, skanstis, skanste Schanze < nd. skanz, skanst (Sehwers 1953: 105); skance, skancis, skanste Schanze < mnd. schanse (Jordan 1995: 87);
Sugulaskeeled: sm kanssi, skanssi, (s)kantsi (1863) vallitus, (kenttä)varustus, (sota)leiri / Schanze < rts skans 'vallitus, varustus; laivan miehistösuoja' (‹ kasks schanze '(risukimpuin vahvistettu) vallitus') (SKES: 157); lv kan´št, škan´̄ts Festung, Schanze < kasks schanze (Kettunen 1938: 105, 395); kaņšt kants; cietoksnis; skansts (LELS 2012: 105)

korv, korvi < kasks korf 'Korb'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1538
Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1538) Korue, Mattis; (Rossihnius 1632: 156) minna sai ütte korwi sissen sest acknast welja lebbi se mühri maha lassetut; (Stahl 1637: 80) korw, korwi∫t 'Korb'; (Stahl HHb III 1638: 39) öhe korwi ∫ees 'in einem Korbe'; (Gutslaff 1648: 222) Korw 'Korb'; (Gutslaff 1647-1657: 171) korwi sissen; (Göseken 1660: 289, 428) Korw, -i 'Korb'; (Göseken 1660: 728) hölgka körwit (õlgkorvid) 'flechten (corbes)'; (Göseken 1660: 469) Leiba korwi 'brodkorb'; (Göseken 1660: 597) Rohga korw (toidukorv) 'speise Korb (sporta)'; (Göseken 1660: 629) Sohla körw 'Salzfas (salinum)'; (Göseken 1660: 698) Wanckri korw 'Wagen Korb'; (Göseken 1660: 635) suu korw 'Beiskorb / Maulkorb'; (Vestring 1720-1730: 93) Korw 'der Korb'; (Hupel 1780: 190) korw, -i r., d. 'der Korb'; (Lithander 1781: 550) et se kui üks korw seäl ülle seisab; (Hupel 1818: 99) korw, -i r. d. 'Korb'; (Lunin 1853: 71) korw, -i r. d. 'корзина'
Murded: kor´v, korvi (-r´-) 'punutud nõu; veoki osa' Sa L K I eL; korv, korvi Muh Hi Aud Saa; korv, `korvi R; kor´b, korbi (-r´-) L; kori, korvi Jäm Mus Hää Saa Hls (EMS III: 727)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 385 kor´w, kor´wi (koru) 'Korb, Verdeck (von Wagen und Schlitten)'; Wiedemann 1893: 350 kor´w, kor´wi (koru) 'Korb, Verdeck (von Wagen und Schlitten)'; ÕS 1980: 305 korv;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 korf 'Geflochtenes Korb'; Schiller-Lübben korf '(geflochtenes) Korb'; MND HW II: 1 korf 'Korb, geflochtener Behälter, zur Verpackung von Gegenständen, Waren, Obst, Brot, kleinen Tieren, Glas, auch als Maß (Tragkorb, Wagenkorb, Mastkorb, Bienenkorb)'
Käsitlused: < kasks korb 'Korb' (EEW 1982: 962); < kasks korf (Raun 1982: 49; Ariste 1963: 93; Liin 1964: 54; SSA 1: 402; EES 2012: 179)
Läti keel: lt *kur̃vis (1587 septinge kurwes) Korb < mnd. korf (Sehwers 1918: 29, 80, 152); kurvis Korb < mnd. korf 'Korb' (Sehwers 1953: 62); kurvis Korb; Korb auf dem Schlitten; Netz; Raum über einem piedarbs (zum Strohaufstapeln benutzt) < mnd. korf 'Korb; Wagenkorb, geflochtenes Überdach des Planwagens; Korb zum Fischfang, Bunge' (Jordan 1995: 70);
Sugulaskeeled: sm kori (Agr) koppa, vasu, vakka; korireki, korja ( Korb; Schlittenkasten < mrts korgher 'kori, koppa, vasu'; is kori; krj kori; vdj kori < sm (SSA 1: 402); lvS kurb Korb (SLW 2009: 91); lv kur̄v Korb < kasks korf (Kettunen 1938: 168); kurv peenem korv; kurvis, grozs (LELS 2012: 154)

maaker, maakri 'tegija, valmistaja; meister' < kasks mâker 'Macher, Meister'

Esmamaining: Jannsen 1858
Vana kirjakeel: (Jannsen 1858) 05, 11: temmast sai uurmaker
Murded: `maaker, `maakri (-re) 'tegija; valmistaja' Kuu Jäm Krj Mar Ris Koe KJn Rõu; `muaker, -i VJg; `maakar, -i VNg; maager, maagri Rei (EKI MK); rei`maaker 'treial, puusepp (linnas)' Vll (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 642 māker, mākri '(Macher)'; z.B. kor´w-māker 'Korbmacher'; Wiedemann 1893: 580 māker, mākri '(Macher)'; z.B. kor´w-māker 'Korbmacher'; EÕS 1925: 455 tegija, tegijameister, sepp; ÕS 1980: 761 † uurmaaker 'kellassepp';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben maker 'Macher, Verfertinger'; meker 'Macher, Verfertiger, Stifter'; MND HW II: 1 māker 'Schöpfer, Hersteller; Veranlasser, Verursacher'; mēker 'Hersteller, ○Stifter'
Käsitlused: < kasks mâker (EEW 1982: 1469; SSA 2: 134); < asks maker 'tegija, valmistaja' (EES 2012: 268)
Läti keel: lt † mãķeris Betrüger, Händelmacher < mnd. maker (Sehwers 1918: 153); lt makars der Macher, ein Betrüger, einer, der im Trüben fischt < mnd. māker 'Schöpfer, Hersteller; Veranlasser, Verursacher' (Sehwers 1953: 76; Jordan 1995: 77);
Sugulaskeeled: sm maakari (1874; 1678 sämiskmacari) valmistaja, mestari / Hersteller, Meister < rts makare (‹ kasks -maker) (SSA 2: 134)
Vrd lont|maaker, uur|maaker

müür, müüri '(kivi)sein' < kasks mü̂r(e) 'Mauer'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 224) kuÿ üx kindel Mühr; (Müller 1600/2007: 506) ÿx Tulline Mühr (03.05.1605); (Rossihnius 1632: 229) minna sai ütte korwi sissen sest acknast welja lebbi se mühri maha lassetut; (Stahl 1637: 90) mühr, mühri∫t 'Maur'; (Stahl HHb II 1637: 69) Jerus∫ale͠mi mührit / ∫ahwat jelle∫ ülle∫ehhitut 'Jerusalem die Mawren werden wider erbawen'; (Gutslaff 1648: 226) Müri 'Mawr'; (Göseken 1660: 291) mühr, -i 'Maur'; (Göseken 1660: 475) Lihna Mühr 'stadtmaur'; (Göseken 1660: 514) mühr 'maur'; mühri kiwwi 'stein zu Mauren'; (Hornung 1693: 24) Müür 'eine Maur'; (Vestring 1720-1730: 142) Müür, -ri 'Die Mauer'; (Helle 1732: 141) müür 'die Mauer'; (Helle 1732: 308) kloostri müri tagga [ulits] 'hinter der Kloster-Mauer'; (Hupel 1780: 219) müür, -i r., d. 'die Mauer'; (Hupel 1818: 145) müür, -i r. d. 'Mauer'; (Lunin 1853: 109) müür, -i r. d. 'стѣна, очагъ'
Murded: müür, `müüri R(`müüri Vai); müür, müüri Rei Iis Trm SJn M(-r´); müür, müürü Khn San V(-r´); müir, müiri Sa Muh L TLä; müir, müüri (müiri) K Kod (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 709 mǖr´, mǖri 'Mauer'; Wiedemann 1893: 642 mǖr´, mǖri 'Mauer'; ÕS 1980: 445 müür;
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mure 'Mauer'; MND HW II: 1 mûre, mü̂re (muere, muyre), mûr, mü̂r (muer) 'Mauer, steinerne Abgrenzung; Hausmauer, Außenwand des Hauses'
Käsitlused: < kasks mûre, mûr (EEW 1982: 1645); < kasks mure (Ariste 1963: 97; Liin 1964: 52; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 99; EES 2012: 302)
Läti keel: lt mũris [1587 to Mure] Mauer < mnd. mūre (Sehwers 1918: 76, 80, 154); mũris, mũrs Mauer < mnd. mūre (Sehwers 1953: 82); mũrlakte Mauerlatte < nd. mūrenlatte 'eine Latte, welche der Länge nach auf eine Mauer gelegt wird, damit die quer überlegten Balken nicht unmittelbar auf der Mauer ruhen' (Sehwers 1953: 82);
Sugulaskeeled: sm muuri [Agr] tiili-, tai kivirakennelma; tulisija; (navetan) muuripata / Mauer; Feuerstätte; (im Stall) eingemauerter großer Kessel < mrts mur 'muuri, muurikivi' (SSA 2: 186); vdj müüri, müürü müür; каменная стена (VKS: 782); lvS mǖrnika Maurer; lv mīrnik̆kà [lt mūrnieks] (SLW 2009: 127); lv mīr (mǖr) Mauer < kasks mure (Kettunen 1938: 226; Raag 1987: 328); mīr müür; mūris (LELS 2012: 190)
Vt müürima

paradiis, paradiisi < kasks paradîs 'Paradies'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 252) Mea Iumall Issa iße se Paradise sid: on toÿwutanuth; (Müller 1600/2007: 64) se Paradise siddes (18.12.1600); (Rossihnius 1632: 268) Temma sai tombatut se Paradysi sisse, ninck kuhlis ilma weljapajatamatta sönnat, kumbat ützkit inimene ei woi üttelda; (Stahl HHb II 1637: 18) ∫e∫t illu∫a∫t Paradi∫i∫t 'zu schönen Paradeiß'; (Stahl LS I 1641: 49) Paradi∫i aida∫t 'auß dem Paradeiß'; (Göseken 1660: 551) paradijs 'Paradis'; paradijs lind 'Paradis Vogel'; (VT 1686) tähmbä saht sinna minnoga Paradisin ollema; (Piibel 1739) tänna pead sa minnoga Paradisis ollema; (Lunin 1853: 134) paradis r. d. 'рай, царство небесное'
Murded: paradiis, `paradiisi Kuu VNg Lüg Vai; paradiis, paradiisi Jäm Khk Muh Mar Tõs Tor Ris JMd Kod KJn Trv Krk Nõo VId(paradiids, -i Plv); paradis, -i Juu Trm Hls Krl; parades, -i Khn; paradeis, -i Plt (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 857 pāradīz, pāradīzi 'Paradies'; Wiedemann 1893: 778 pāradīz, pāradīzi 'Paradies'; ÕS 1980: 492: paradiis;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 paradîs 'Paradies; Vorhof, Vorbau einer Kirche'; MND HW II: 2 paradîs 'Garten Eden, Paradies; himmliches Paradies, Himmel; Vorhof, Vorraum einer Kirche'
Käsitlused: < sks Paradies (EEW 1982: 1932); < kasks paradîs (Raun 1982: 116; Ariste 1963: 99; Liin 1964: 39)
Läti keel: lt paradĩze [1585 tho paradi∫e] Paradies < mnd. paradīs (Sehwers 1918: 80, 155; Sehwers 1953: 86);
Sugulaskeeled: sm paratiisi [Agr] Paradies < mrts paradis 'paratiisi' (SSA 2: 314); lv paràdīz Paradies (Kettunen 1938: 275); lv paradīz paradiis; paradīze (LELS 2012: 228)

röövel, röövli < kasks rö̂ver 'Räuber'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 306) Se toine kurrÿ tegkia ninck Röwer; (Müller 1600/2007: 332) echk v̈xikit Röwer, echk Epicurÿ Ebbavsckune Inimene (14.10.1603); (Rossihnius 1632: 314) neine röwlide sean; se olli ütz kurja|teggia n. röwel, se sai Barrabas nimmetut; (Stahl 1637: 91) röhwel, röhwli∫t 'mörder'; (Stahl HHb II 1637: 29) kudt üz röhwel ülleandtut 'als ein Mörder dargestelt'; (Stahl HHb III 1638: 113) teije agkas ollete te͠ma tehnut öhex röhwliauckux 'Jhr aber habts gemacht zur Mördergruben'; (Gutslaff 1648: 227) Roewel 'Moerder'; (Gutslaff 1647-1657: 208) neihde möhkat ommat Röhwli rihst; (Gutslaff 1647-1657: 269) [temma] huckas neiht röhvlit erra; (Göseken 1660: 295) Röewel 'Räuber'; (Göseken 1660: 604) röhwel 'mörder (sicarius)'; röhwel 'Räuber / Strassen-Räuber (prædo)'; (Göseken 1660: 496) Merri-Röwwel 'See-Rauber'; (Göseken 1660: 554) pehkond Röhwlit (röövlibande) 'streiffende Rotte'; (Vestring 1720-1730: 206) Röwel, rööwli 'Der Räuber'; (Helle 1732: 169) röwel, g. rööwli, ac. it 'der Räuber'; (Hupel 1780: 258) röwel, rööwli r., d. 'Räuber; Mörder'; rööwli d. 'Räuber'; (Lunin 1853: 161) rööwli d. 'разбойникъ'; rööwel, -wli r. d. 'разбойникъ, убiица'
Murded: `rüövel, `rüövli R(`rüövär, -i Kuu); `röövel, `röövli (-e) Sa Muh Rei L(`rööbel); `röövel, `röövli (-üö-, üe-) Ris Juu JMd Koe VJg Iis Trm Plt; `rü̬ü̬vel, `rü̬ü̬vli Kod KJn M TLä San Har; `rü̬ü̬vli Nõo Kam Krl Plv Vas Räp; `rü̬ü̬li Rõu Vas Se (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1082 rȫwel, rȫwli; rȫwli, rȫwli (d) 'Räuber'; Wiedemann 1893: 980 rȫwel, rȫwli; rȫwli, rȫwli (d) 'Räuber'; ÕS 1980: 608 röövel;
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rover 'Räuber'; MND HW II: 2 rôver, rö̂ver, rôvere, rö̂vere 'Person die einen Raub begeht, Räuber; Plünderer'
Käsitlused: < kasks röver 'Räuber' (EEW 1982: 2622); < kasks rover (Ariste 1933a: 11; Ariste 1963: 103; Liin 1964: 45; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 148; EES 2012: 449); < kasks rōver, röver (SSA 3: 122); < kasks rover, rts rövare (Raag 1987: 336); < asks (Ariste 1940: 112)
Läti keel: lt ruõvelis ein ungezogener Knabe < nd. rōver (Sehwers 1953: 103); lt rieveris, rievelis ein unartiges, mutwilliges Kind, ein Wildfang < nd. rȫver (Sehwers 1953: 101);
Sugulaskeeled: sm ryöväri [Agr röweri] rosvo, ryöstäjä / Räuber < rts, vrd mrts rövari (‹ kasks rōver, röver); is rȫväri ryöväri < sm; vdj rȫväli < sm ~ ee (SSA 3: 122); sm ryöväri Räuber < kasks rôver(e), rö̂ver(e), roufere 'Räuber, Plünderer' ~ rts rövare (Bentlin 2008: 91-92); lv rēvil´, rȫvil´, rièe̯vil´; re̮ö̯vili, re̮ö̯və̑l wild, roh, habgierig, räuberisch; Räuber < germ (Kettunen 1938: 334, 335); lv rēvil´, rȫvil´ Plünderer, Räuber; rēviļ röövel; laupītājs (LELS 2012: 266)
Vt rööv

röövima, (ma) röövin < kasks rö̂ven 'rauben'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 315) se olli ütz kurja|teggia n. röwel, se sai Barrabas nimmetut .. ütte olli erra|röwnut; (Stahl 1637: 99) rohwima, rohwin, rohwi∫in, rohwinut 'Rauben'; (Stahl LS I 1641: 292) rohwimi∫∫e 'Rauben'; (Göseken 1660: 604) Rohwima 'Rauben'; (VT 1686) neide Mässajide ga / kumma Mässamissen ütte olliwa erraröhwnu.; (Vestring 1720-1730: 206) Rööwlima 'Rauben'; (Helle 1732: 169) rööwlima 'rauben'; (Hupel 1780: 258) rööwlima r., d. 'rauben'; röwima od. ärraröwima d. 'berauben'; (Hupel 1818: 208) röwima (ärra) 'berauben'; rööwlima r. d. 'rauben'; rööwma d. 'rauben, morden'; (Lunin 1853: 161) röwima (ärra) 'похищать'; rööwlima r. d. 'грабить, похищать'; rööwma d. 'грабить, убивать'
Murded: `röövima (rüö-, rüe-) R Sa Muh Rei LNg Kse Tor HMd Juu Jür JMd Koe VJg Iis Trm Plt; `röövma (-b-) Mar Vig Mih Tõs Khn Saa; `rü̬ü̬vima Hää; `rü̬ü̬vmä (-me) Kod KJn M TLä San Krl Rõu Plv Vas (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1082 rȫwima; rȫwmä (d) 'rauben, plündern'; rȫwama, -ata (ada) '= rȫwima'; rȫwlima, rȫwitama '= rȫwima'; Wiedemann 1893: 980 rȫwima; rȫwmä (d) (rȫwama, rȫwitama, rȫwlima) 'rauben, plündern'; ÕS 1980: 608 röövima;
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben roven 'rauben, Raub ausüben; berauben, plündern'; MND HW II: 2 roven, rôfen, rö̂ven 'rauben, plündern, berauben'
Käsitlused: < kasks roven (Ariste 1963: 102; Liin 1964: 45; EES 2012: 449); < kasks roven, vrd rts röva, rova (Raag 1987: 336); < asks rōven, rȫven (SSA 3: 122)
Sugulaskeeled: sm ryövätä [Agr röueten] ryöstää, rosvota / (be)rauben < mrts röva 'rosvota, ryöstää' (‹ kasks rōven, rȫven; is rȫvätä ryöstää; krj ryövätä; vdj rǖvätä < sm (SSA 3: 122); sm ryövätä (be)rauben < kasks rôven, rôfen, roufen, rö̂ven '(be)rauben; plündern; pfänden, in Beschlag nehmen' ~ rts röva 'rauben' (Bentlin 2008: 91-92); lv re̮ö̯v rauben, plündern; räuberisch; grob (Kettunen 1938: 335); lv rēviļtõ röövida; laupīt (LELS 2012: 266)
Vt rööv

saag, sae 'tööriist' < kasks sāge 'Säge'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 103) ∫ai, ∫ai∫t '∫age'; (Gutslaff 1648: 233) Saje 'Sage (Serra)'; (Göseken 1660: 295) Saij 'Sage'; (Göseken 1660: 605) Sai 'Sage (serra)'; Saijema 'Sagen (serrare)'; (Göseken 1660: 607) saij lahastket (saelaastukesed) 'Sägespönne (serrago)'; Sage Laud 'Brett gespalten'; Say Laud 'Brett gespalten'; Saagi purro (saepuru) 'sage spän'; (Göseken 1660: 608) SaySepp 'Sagen-Schmid (serrarius)'; (Virginius 1687-1690) nink jaggas neid Sagide, Raud-Haakide ja Kirwestega ärra; (Vestring 1720-1730: 211) Saag, -gi 'Die Säge'; (Helle 1732: 171, 322) saag 'die Säge'; (Piibel 1739) satis neid ärra sagedega, ja raud-ekkedega, ja kirwestega tööd teggema; (Hupel 1780: 261) saag, sagi od. sae r., d. 'die Säge'; (Hupel 1818: 212) saag, -i od. sae r. d. 'Säge; lf. Sage'; (Lunin 1853: 164) saag, -i ~ sae r. d. 'пила'
Murded: saag, sae R Sa Muh sporL; saag (soag, suag), sae K I; sae Hi Kod; saeg, sae Lä Ris Trm; saag´, sae eL (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1117, 1118 sāe, sāe (D) '= sāg'; sāg, sāe 'Säge'; Wiedemann 1893: 1012 sāg, sāe (sāe) 'Säge'; ÕS 1980: 610 saag;
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben sage 'Säge'; MND HW III sāge 'Säge'
Käsitlused: < kasks sāge, saghe 'Säge' (EEW 1982: 2643-44); < kasks sage (Viires 1960: 60; Ariste 1963: 103; Liin 1964: 51; Ariste 1972: 94; Raun 1982: 150; EES 2012: 453)
Läti keel: lt zãģis [1638 Saghis] Säge < mnd. sage 'Säge' (Sehwers 1918: 54, 100, 165; Sehwers 1953: 162); lt zāģis, zāģe Säge, Instrument zum Schneiden der Kimme < mnd. sāge 'Säge' (Jordan 1995: 111);
Sugulaskeeled: sm saha [Agr] Säge; is saha; krj saha; vdj saha < mrts sagha 'saha' (SSA 3: 141); lv zò̬i̯ɢ, zōiɢ Säge < kasks sage (Kettunen 1938: 401); lv zǭig saag; zāģis (LELS 2012: 377)
Vt saagima

sark, sarga 'kirst, puusärk' < kasks sark 'Sarg'

Esmamaining: Piibel 1739
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 233) Kôlje Kirst /o 'Sarck'; (Göseken 1660: 633) Surnukirst 'Sarch (sandapila)'; (Piibel 1739) Ja kui ta liggi sai, hakkas temma pusarkist kinni
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1112 sar´k, sar´gi 'Sarg'; pū-sar´k (pū-sär´k) 'Sarg'; Wiedemann 1893: 1007 sar´k, sar´gi 'Sarg'; pū-sar´k (pū-sär´k) 'Sarg'; ÕS 1980: 619 sark 'puusärk';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sark, sarik, sarek, sarke 'Sarg'; Schiller-Lübben sark (sarich), serk 'Sarg'; MND HW III sark (sarek, sarik), serk, sark(e) 'Totensarg, Sarkophag'
Käsitlused: < sks Sarg (EEW 1982: 2707: nach dem Vorbilde von dt. Sarg gebildet); < kasks sark 'puusärk' (Raun 1982: 153); < asks sark, serk 'puusärk' (EES 2012: 461)
Läti keel: lt zãrks Sarg < mnd. sark 'Sarg' (Sehwers 1918: 21, 165; Sehwers 1953: 162); lt zārks, zārgs Sarg < mnd. sark (Jordan 1995: 111);
Sugulaskeeled: lv zārk̆ka Sarg < kasks sark (Kettunen 1938: 399); lv zārka kirst, puusärk, sark; zārks (LELS 2012: 376)

tuht- 'karistus-' < vrd asks tucht(hûs), sks Zucht-

Esmamaining: Holtz 1817
Vana kirjakeel: (Holtz 1817: 29) Plikka üksi wandus sedda hea-teggijar rikast Meest ja Kohhut ennast nenda, et tedda tuhthone widi.; (Schüdlöffel 1843: 109) Kadri kehrab tuhthones, kuhho tedda pandud kümne aasta aiaks.
Murded: tuht, tuhi '(peksasaamisest)' Ris (EKI MK); tuht|oone 'vangla' Rei Juu JMd; `tuhtu`uone Hlj; tuhk`uone Lüg; `tuhti panema 'kinni panema' Kuu Hlj (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1841 *tuht, tuhi; tuht-hōne 'Zuchthaus'; tema sai tuhti 'er kam in’s Zuchthaus'; Wiedemann 1893: 1213 *tuht, tuhi; tuht-hōne 'Zuchthaus'; tema sai tuhti 'er kam in’s Zuchthaus';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben tucht 'Zucht, Erziehung; Bildung, Anständigkeit'
Käsitlused: < asks tuchthūs 'Zuchthaus' (EEW 1982: 3328)
Läti keel: lt † stukũzis Gefängnis < mnd. stockhūs (Sehwers 1918: 61, 161); lt ķuktũzis (‹ lt tuktũzis) Gefängnis < nd. tuchthūs 'Zuchthaus' (Sehwers 1953: 68); lt tuktmeisteris Zuchtmeister < nd. tuchtmester; tuktũzis, -ũze Zuchthaus, Gefängnis < nd. tuchthūs (Sehwers 1953: 146)

uur|maaker, -maakri 'kellassepp' < kasks ûr-maker 'Uhrmacher'

Esmamaining: Jannsen 1858
Vana kirjakeel: (Jannsen 1858) 05.11: temmast sai uurmaker
Murded: uur`maaker, -`maakri 'kellassepp' R(-`maakar VNg); uur`maaker, -`maakri (-re) Sa Käi L KPõ I VlPõ M; uur`maager Rei Phl Nõo San; uur´`maagri V (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 642 ūr´-māker 'Uhrmacher'; Wiedemann 1893: 580 ūr´-māker 'Uhrmacher'; EÕS 1937: 1624 uurmaaker 'kellassepp'; ÕS 1980: 761 † uurmaaker 'kõnek. kellassepp';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 ûr(e) 'Uhr (1531)'; + maker 'Macher'
Käsitlused: < ... '...' [mainitud uur-märksõna all] (EEW 1982: 3590)
Läti keel: lt ũrmãķeris Uhrmacher (Sehwers 1953: 150);
Sugulaskeeled: lv urmōk̆kə̑r Uhrmacher (= kìe̯lat-sͥep̆pà) (Kettunen 1938: 458)
Vrd maaker

vill, villi 'rakk' < kasks swil 'Schwiele'

Esmamaining: Gutslaff 1648-56
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) ütz walcke willi, kumb nackas werrewes heitta; (Göseken 1660: 712) willi 'blatter (pusula)'; willi 'hitzblätter (papula)'; (Göseken 1660: 713) willit 'hitzbläslein (pustula)'; williken (villikene) 'blatter (pusula)'; (Hornung 1693: 33) Wil, Willi / Acc. pl. Willisid 'eine Blatter'; (Vestring 1720-1730: 290) Wil, -li 'Die Blatter, blase'; (Helle 1732: 208) wil 'die Blatter, Blase'; (Helle 1732: 351) Parrem woib will warba peal olla kui korts kingas 'will man hoffärtig gehen, so kann man seine Commodite nicht haben'; (Piibel 1739) se sai paiseks, williks, mis ülles aias innimeste ja lojuste külge; (Hupel 1766: 127) Se wil mis üks wägga kange wigga on, wöttab paljo rahwast ärra; (Hupel 1780: 312) wil, -li r., d. 'Finne, Blatter, Blase'; (Hupel 1818: 285) wil, -li r., d. 'Finne od. Blatterchen im Gesichte; Blase'; (Lunin 1853: 229) wil, -li r. d. 'угорь, прыщь; свирель'
Murded: vill, `villi '(hõõrde)rakk' R; vill, villi (-l´l-) eP eL (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1507 wil´l´, wil´l´i 'Blatter, Blase, Pustel, Finne'; Wiedemann 1893: 1360 wil´l´, wil´l´i 'Blatter, Blase, Pustel, Finne'; ÕS 1980: 793 vill;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 swel, swil 'Geschwulst, Geschwür, Schwiele'; swellen, swillen 'schwellen, an-, aufschwellen'
Käsitlused: < ? kasks... (EEW 1982: 3848); < vrd asks swillen 'paistetama' (Raun 1982: 205); < kasks swel 'Geschwulst', vrd kasks swellen, swillen 'schwillen' (Liin 1964: 58); < asks swel 'paise' (EES 2012: 606); < asks swel, swil 'rakk, mõhn, vill' (EKS 2019)
Sugulaskeeled: lv vìe̯la Blase (Kettunen 1938: 485); lv vīela vill, rakk; tulzna (LELS 2012: 363)

veebiliides @ veebihaldur