[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

kraav, kraavi 'kaevand' < kasks grave 'Graben'

Esmamaining: Virginius 1687-1690
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 216) kaiwomo 'graben'; (Virginius 1687-1690) ka se Kraw saj täis wett; (Göseken 1660: 382) kaiwand 'Grabe'; (Vestring 1720-1730: 94) Kraaw, -wi 'Der Graben'; (Helle 1732: 120) kraaw 'der Graben'; (Piibel 1739) Ja tete krawi kahhe müri wahhele; (Hupel 1780: 190, 251) kraaw, -i r., d. 'der Graben'; raaw, -i W. 'ein Graben'; (Arvelius 1790: 165) kui temma krawist wet jöi; (Hupel 1818: 100) kraaw, -i r. d. 'Graben; Graf'; (Lunin 1853: 72) kraaw, -i r. d. 'канава; графъ'
Murded: kraav, kraavi 'kaevand' Hi L K I(-oa-, -ua-); kraav, kraavi T V(-v´); kraav, `kraavi R; kravi RId; kraab Lä; raav Sa Muh L VlPõ; raav´ M; raab L (EMS III: 792)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 425 krāw, krāwi 'Graben'; Wiedemann 1893: 386; ÕS 1980: 307 kraav;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 grave 'Graben'; graven 'graben, be-, auf-, eingraben' < germ *grab-a-; MND HW II: 1 grāve 'Graben, Kanal, Flußbett'
Käsitlused: < kasks grave (EEW 1982: 975; Raun 1982: 50); < asks grâf (Ariste 1972: 95); < asks grāve 'kraav' (EES 2012: 181)
Läti keel: lt grãvis (1638 Ghrawis) Graben < mnd. grāve 'Graben' (Sehwers 1918: 39, 87, 148); grāvis Graben < mnd. grāve 'Graben' (Sehwers 1953: 36; Jordan 1995: 63);
Sugulaskeeled: sm ravi (1787; 1659 iuoxugrawi 'taisteluhauta') oja, tien reuna / Graben, Straßenrand; < mrts grav 'hauta, kaivanto, viemäri, uurre'; is kravi pieni oja < ee; krj ravi maantienoja; vdj kravi oja, viemäri < sm (SSA 3: 58); sm krävätä (1874) kaivaa, kovertaa / graben, aushöhlen < rts gräva 'kaivaa' (SSA 1: 423); vdj kravi kraav; канава, ров (VKS: 484); lvS grāv Graben (SLW 2009: 58); lv grō̬v, grō̬i der Graben < kasks grave (Kettunen 1938: 62); grǭv kraav; grāvis (LELS 2012: 65)

nikker, nikri 'nikerdaja, tisler' < kasks sniddeker, snitker 'Schnicker'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 523) nicker '(tisler), Schreiner'; nitker 'tischer/tischler'; (Helle 1732: 145) nikker 'der Tischler'; (Hupel 1780: 224) nikker, -kre r., d. 'der Tischler'; nikkerdaja, nikkermees r., d. 'Schnitzer, Bildhauer'; (Hupel 1818: 152) nikker, -kre r. d. 'Tischler'; (Lunin 1853: 116) nikker, -kre r. d. 'столяръ, рѣзщикъ'
Murded: nikker, `nikre 'tisler; osav meistrimees' Tor Plt (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 735 niker, nikre, nikri 'geschickt, pfiffig; Schnitzer, Tischler'; niker-tȫ 'Schnitzarbeit'; Wiedemann 1893: 667 niker, nikre, nikri 'geschickt, pfiffig; Schnitzer, Tischler'; niker-tȫ 'Schnitzarbeit'; EÕS 1930: 592 nikker 'osav, nupukas; nikerdaja, tisler';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sniddeker, snitker, snitzer '(Holz)Schintzer, Bildner, Tischler'; snicke-mêster 'Bootsmeister (in Lübeck)'; Schiller-Lübben sniddeker, snitker '(Holz)Schitzer, Bildner, Tichler'; MND HW III snid(de)ker, snit(te)ker 'Bildschnitzer, Kunst-, Möbeltischler; Tischler'
Käsitlused: < sks Schnicker, vrd kasks snitker (EEW 1982: 1699; Viires 1960: 213); < kasks sniddeker, snitker (Liin 1964: 51); < rts snickare ~ sm nikkari (SSA 2: 220); < asks snitker 'puunikerdaja, tisler, kujur' (EKS 2019)
Läti keel: lt † sniķeris [1638 Snikeris] Schnitzer < mnd. sniddeker, snitker (Sehwers 1918: 53, 96, 159); sniķeris Schnitzer, Bildhauer, Tischler < mnd. sniddeker, snitker 'Holzschnitzer, Bildner; Tischler' (Sehwers 1953: 113); lt sniķeris Schnitzer, Bildhauer, Tischler, Schreiner < mnd. snitker (neben snid(de)ker) 'Bildschnitzer, Kunst-, Möbeltischler; Tischler' (Sehwers 1918: 159; Jordan 1995: 91); lt šniķeris einer, der schnitzt < dt. Schnickrer (Sehwers 1953: 137);
Sugulaskeeled: sm nikkari [Agr] Tischler; is nikkari; krj nikkari < rts snickare (‹ kasks sniddeker 'puunleikkaja, puuseppä') (SSA 2: 220); sm nikkari Tischler < asks snicker ~ rts snickare (Bentlin 2008: 150); lv snik̆kàr´ Stellmacher, Drechsler < kasks snitker, sniddeker (Kettunen 1938: 375); lv snikār nikerdaja; kokgriezējs (LELS 2012: 297)
Vt nikerdama

ork, orgi 'ora; okas' < kasks vorke 'Gabel'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 164) ork, -i Ob. 'dünner hölzerner Spieß od. langer Pflock'
Murded: or´k, orgi 'kahvel' Kad; ork, `orgi Lüg; ork (or´k), orgi 'ora; okas; varras' S L Juu JMd JJn Koe VJg Trm Kod Lai Plt KJn Vil M Puh Vas (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 787 hor´k, hor´gi 'Stachel, spitzer Pflock, Pfriem, Griffel, Splitter'; Wiedemann 1893: 714 hor´k, hor´gi (hõr´k, hõr´gi; wor´k, wor´gi) 'Stachel, spitzer Pflock, Pfriem, Griffel, Splitter'; ÕS 1980: 479 ork;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 forke, vorke 'Gabel jeder Art, zwei- oder dreizinkig, Tischgabel, bes. eine grosse (Feuer-, Heu-, Mist-) Gabel'; Schiller-Lübben vorke 'Gabel jeder Art, bes. die große (Feuer-, Heu-, Mistgabel)'; MND HW I vorke 'Gabel, als Eßgerät, als landwirtschaftliches Gerät'
Käsitlused: < ? kasks... (EEW 1982: 1845); < vrd ee ora (‹ aaria laen, vanaindia ārā) (Raun 1982: 111-112); < ? asks vorke 'suur hark, kahvel' (EES 2012: 339)
Läti keel: lt urka, urķis [1638 Vrrkis] Ofengabel; Gabel; Mistgabel, Mistforke; spitzes Stück Holz oder Metall; spitzer Stock zum Kartoffelgraben < mnd. vorke 'Gabel als Eßgerät; Mist-, Heugabel; Feuergabel' (Sehwers 1918: 99, 163; Jordan 1995: 106)

traav, traavi 'ühtlane kiire jooks' < kasks draf 'Trab'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 255) Traaw 'der Trab'; (Hupel 1780: 288, 534) trahwi söitma r. d. 'traben'; trawi söitma r., d. 'traben'; (Hupel 1818: 251) trahw, -i r. d.; trahwi d. 'Trab'; trahwi söitma r. d. 'traben, traben lassen'; traawli paan, -i r. d. 'Rennbahn'; trawi söitma r., d. 'traben, Trab fahren'; (Lunin 1853: 199) traawli paan, -i r. d. 'ристалище, бѣгъ'; trahw, -i r. d. 'рысь'; trahwi söitma 'ѣхать рысью'; trawi söitma r. d. 'ѣхать рысцею'
Murded: traav, `traavi R; traav, traavi Jäm Emm Rei Lä(traab, traabi); traav, traavi (-oa-, -ua-) Ha Jä VJg Iis Trm Äks Lai Plt Puh San Rõu Se; trahav, -i Kod; raav, raavi Khk; rahv, rahvi Tor KJn Krk; trahv, trahvi Hää KJn Hel Ote Har; kraav, kraavi Muh (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1320 trāw, trāwi 'Trab'; Wiedemann 1893: 1195 trāw, trāwi 'Trab'; ÕS 1980: 722 traav;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 draf 'Trab; trabendes Pferd?'; MND HW I draf 'trabendes Pferd; Trab'
Käsitlused: < kasks draf 'Trab' (EEW 1982: 3258; traavel ja traaver ‹ kasks drever); < asks draf 'traav' (EES 2012: 543)
Sugulaskeeled: sm ravi [1787] (et. hevosen) juoksu / Trab < rts trav 'hevosen juoksu' (SSA 3: 58; Häkkinen 2004: 1033); sm ravi Trab < ? asks draf 'Trab' ~ rts trav 'Trab' (Bentlin 2008: 170)
Vt traavel, traavima

veebiliides @ veebihaldur