[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

maaker, maakri 'tegija, valmistaja; meister' < kasks mâker 'Macher, Meister'

• Esmamaining: Jannsen 1858
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1858) 05, 11: temmast sai uurmaker
• Murded: `maaker, `maakri (-re) 'tegija; valmistaja' Kuu Jäm Krj Mar Ris Koe KJn Rõu; `muaker, -i VJg; `maakar, -i VNg; maager, maagri Rei (EKI MK); rei`maaker 'treial, puusepp (linnas)' Vll (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 642 māker, mākri '(Macher)'; z.B. kor´w-māker 'Korbmacher'; Wiedemann 1893: 580 māker, mākri '(Macher)'; z.B. kor´w-māker 'Korbmacher'; EÕS 1925: 455 tegija, tegijameister, sepp; ÕS 1980: 761 † uurmaaker 'kellassepp';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben maker 'Macher, Verfertinger'; meker 'Macher, Verfertiger, Stifter'; MND HW II: 1 māker 'Schöpfer, Hersteller; Veranlasser, Verursacher'; mēker 'Hersteller, ○Stifter'
• Käsitlused: < kasks mâker (EEW 1982: 1469; SSA 2: 134); < asks maker 'tegija, valmistaja' (EES 2012: 268)
• Läti keel: lt † mãķeris Betrüger, Händelmacher < mnd. maker (Sehwers 1918: 153); lt makars der Macher, ein Betrüger, einer, der im Trüben fischt < mnd. māker 'Schöpfer, Hersteller; Veranlasser, Verursacher' (Sehwers 1953: 76; Jordan 1995: 77);
• Sugulaskeeled: sm maakari (1874; 1678 sämiskmacari) valmistaja, mestari / Hersteller, Meister < rts makare (‹ kasks -maker) (SSA 2: 134)
• Vrd lont|maaker, uur|maaker

napp2, napi 'vähene' < kasks knap 'knapp'

• Esmamaining: Stahl LS I 1641
• Vana kirjakeel: (Stahl LS I 1641: 271) agka∫ knappi∫t ∫e nelja∫ o∫∫a kuhli∫ 'aber kaum der vierde Theil hörete'; (Göseken 1660: 518) napp hölgk (pikk õlekõrs) 'lang stroh'; (Vestring 1720-1730: 147) Nap 'Knap'; Nappist 'Knap'; (Hupel 1780: 222) nap, -pi r. 'knapp, sparsam'; (Hupel 1818: 150) nap, -pi r. 'knapp, sparsam'; (Lunin 1853: 114) nap, -pi r. d. 'скудный, бережливый'
• Murded: napp, nabi 'vähene' Kuu Lüg; napp (nap´p), napi S sporL Ris JMd JJn Koe VMr Kad VJg Plt KJn M TLä sporV (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 715 napp, napi 'knapp, sparsam, Mangel'; Wiedemann 1893: 648 napp, napi 'knapp, sparsam, Mangel'; EÕS 1930: 574 napp '(knapp; Mangel)'; ÕS 1980: 449 napp 'vaevalt piisav, vähene';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 knap, knappe 'knapp, rar, spärlich'
• Käsitlused: < sks knapp ~ kasks... (EEW 1982: 1666); < asks knapp (Raun 1982: 101); < asks knap(p)e 'kitsas, piiratud, vähene' (EES 2012: 307)
• Läti keel: lt † knaps knapp, enge, dürftig < dt. (Sehwers 1918: 71, 150); lt knaps knapp, enge, dürftig, wenig < nd. knapp 'wenig, enge, sparsam, nicht viel' (Sehwers 1953: 53); knaps knapp, enge, dürftig, wenig, eingeschränkt, nahrlos < mnd. knap (Jordan 1995: 67);
• Sugulaskeeled: sm nappi [1787] niukka, vaaja, tarkka / knapp, genau < rts knapp 'niukka, riittämätön, vähäinen' (SSA 2: 2005); lv kna`ppə̑ knapp; schwach, mager < sks (Kettunen 1938: 141); lv knap napp, kitsas; švaki, knapi; knap napp, väike; mazs, knaps (LELS 2012: 128)

praak, praagi 'kõlbmatu toode' < kasks brak 'Brack', kasks wrak 'beschädigt, untauglich'

• Esmamaining: Helle 1732
• Vana kirjakeel: (Helle 1732: 308) praakhone 'die Wracke'; (Hupel 1780: 247) praakhone r. 'die Wrake, Wrakhaus'; (Hupel 1818: 191) praak od. praag, -a od. -i r. d. 'Branteweinsspülicht; lf. Braak od. Brake'; (Lunin 1853: 147) praak, praag r. d. 'брага; бракъ'
• Murded: praak, `praagi 'kõlbmatu asi' R; praak, praagi Jäm Phl Mär HMd Koe ViK Iis Kod Plt Rõn Har; raak, raagi Tor Trv (EKI MK; EMS VII: 718); prakk, praki '(miski) kõlbmatu, kehv, ebakvaliteetne' Sa sporL KJn SJn; prakk, pragi Kuu; prak´k, praki Kod Lai Hel sporT V; rakk, raki Kär Muh Tor; rak´k, raki Saa sporM (EMS VII: 731)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 963 prāk, prāga, prāgi 'Brake, Schlempe'; prāgane, prāgaze, prāgatse 'voll Brake'; Wiedemann 1893: 873 prāk, prāga, prāgi (prāg, rāk) 'Brake, Schlempe'; prāgane, prāgaze, prāgatse 'voll Brake'; EÕS 1930: 819 praak 'kõlbmatu asi (Brack, Ausschuss)'; ÕS 1980: 532 praak 'alaväärtuslik toode või toodang'; Tuksam 1939: 166 Brack 'praak, -gi; kõlbmatu asi või kaup';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 brak 'Bruch, Riss; Gebrechen, Mangel'; wrak 'beschädigt, verdorben, untauglich'; Lübben 1888 wrake 'Prüfung u Sonderung der Waren nach ihren Güte'; wragen 'Waren auf ihre Güte untersuchen u das Schlechte aussondern'; wraker 'der Beamte, welcher die Waren auf ihre Güte prüft'; Schiller-Lübben brak 'Bruch, Riss; Gebrechen, Mangel'; wrak, wrack 'untauglich, beschädigt'; MND HW I brak 'mangelhaft, defectus'; brāke 'gebrechend, mangelnd, fehlend; Prüfung der Waren'
• Käsitlused: < kasks brak (EEW 1982: 2157); < ? Bsks braak 'Brack-' (EEW 1982: 3923); < Bsks Braak (Raun 1982: 127); < kasks wrak (SSA 3: 32); < asks wrak 'kahjustatud, riknenud, kõlbmatu' (EES 2012: 383)
• Läti keel: lt brãķis [Glück 1689/1694: par Brakku] schlechte Ware < mnd. wrak (Sehwers 1918: 84, 144); braks, brãks, brãķis das Wrack, das Untaugliche, das Nichtige < mnd. wrack 'untauglich, beschädigt' (Sehwers 1953: 15-16); brāks Auswurf; brāķis Wrack, schlechte Ware, Untaugliches < mnd. wra(c)k 'Ware, die beschädigt, verdorben, untauglich ist und daher geringer taxiert wird' (Jordan 1995: 56-57);
• Sugulaskeeled: vdj braakki praak; praak-, kasutamiskõlbmatu; vdj braakku praak-, kasutamiskõlbmatu (VKS: 169); lv brå̀i̮k vrd ee praak (Kettunen 1938: 28); lv brǭik praak; brāķis (LELS 2012: 49)
• Vt praakima1. Vrd vrakk

rull, rulli < kasks rulle 'Rolle'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1503
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1503) Trull, Jurgen; (Tallinna Linnaarhiiv 1567) Trull, Jurgen; (Vestring 1720-1730: 210) Rul, -li 'Die Rolle'; (Hupel 1780: 260, 288) rul, -li r., d. 'die Rolle'; trul, -li r., d. 'die Rolle'; (Lithander 1781: 497) Rulli siis se taigen Taarti-rulliga laua peäl wägga öhhukesseks wälja; (Hupel 1818: 252) trul, -li r. d. 'Rolle; Walze'; (Lunin 1853: 199) trul, -li r. d. 'катокъ, скалка, валёк'
• Murded: rull, `rulli 'rull, valts' Kuu; ruĺl, rulli S L Ha Pil KJn Vil M San Lei; trull, `trulli R; trul´l, trulli Mär Hag Juu KuuK JMd JJn ViK I Äks Plt T V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1090 rul´l´, rul´l´i 'Rolle, Walze'; Wiedemann 1893: 986 rul´l´, rul´l´i 'Rolle, Walze'; ÕS 1980: 602 rull;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 rulle 'Rolle, Walze; Drehscheibe; Zusammengerolltes, v. Waren'; Schiller-Lübben rulle 'Rolle, Walze; Rolle, Papierrolle'; MND HW II: 2 rulle, rul, rolle, ○rol 'aufgerolltes Stück (beschriebenes) Pergament oder Papier, Schriftrolle; Dokument, Urkunde; zylindrisch aufgerollte flache Materialien; zylindrisches Holzstück, Walze; Laufrad'
• Käsitlused: < kasks rulle 'Rolle' (EEW 1982: 2552; Raun 1982: 145; EES 2012: 438; EKS 2019); < kasks rolle, rulle (Ariste 1933a: 11; Ariste 1972: 98); < vrd kasks drullen 'keerama' (rull ~ trull) (Raun 1982: 182)
• Läti keel: lt rul̃lis Wäscherolle, Feldwalze < mnd. rulle (Sehwers 1918: 25, 157); lt rul̃lis, rul̃le Wäscherolle; Feldwalze; Papierrolle < nd. rulle 'Rolle, Walze; Papierrolle, Urkunde' (Sehwers 1953: 102); rullis Wäscherolle; Rollholz der Mangel oder mit Steinen gefüllte Lade, die auf einem Untergestell hin- und hergezogen wird < mnd. rulle 'Rolle, Walze' (Jordan 1995: 85);
• Sugulaskeeled: sm rulla [1637 rulli] Rolle < mrts rulla, rulle (‹ kasks rulle, rolle ‹‹ lad rotulus); is rulla jyrä, rulla; vdj rulla; krj rulla (rukin) rulla < sm (SSA 3: 102; SKES: 859); is rulla (Len, Kan) rull (Laanest 1997: 170); lv rul̄ Rulle, Walze < kasks rulle; vdj rulla < rts rulla (SKES: 859); lv ruĺ̄ Rolle, Walze < sks (Kettunen 1938: 347); lv ruļ rull; rullis (LELS 2012: 276)
• Vt rullima