[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 349 artiklit, väljastan 100

aader, aadri 'veresoon' < wruss ader(e) ~ âder(e) 'Ader'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 35) ader, adri∫t 'Ader'; (Stahl HHb IV 1638: 259) ∫ihs ka∫wit Adrit ninck leeha nende pehle; (Stahl LS I 1641: 234) luide ninck Adride kahs 'mit Beinen vnnd Adern'; (Gutslaff 1648: 206) Son /e 'Ader (Vena)'; (Göseken 1660: 283) Ader, -i 'Ader'; (Göseken 1660: 307) ader, -i 'Ader'; adri laskma 'Aderlassen'; (Göseken 1660: 705) werri Sohn 'Blut-Ader'; (Göseken 1660: 692) Waimo Sohn (tuiksoon, arter) 'PulsAder'; (Helle 1732: 83) Adrit laskma 'zur Ader lassen'; (Hupel 1766: 3) Nüüd ei sa sinno werri mitte nende adritte läbbi jooksma
Murded: `aader R(`aatri Vai); `aader eP(`oa- Juu Kos, `voa- Juu); `aader M Puh San; `aadre Nõo Plv Räp; `aadri V (EMS I: 44); `aater, `aatre JJn; `vuater, `vuatri Juu (EMS I: 69)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 66 āder, ād´ri 'Ader'; ād´rit laskma 'zur Ader lassen'; Wiedemann 1893: 59 āder, ād´ri 'Ader'; ād´rit laskma 'zur Ader lassen'; ÕS 1980: 21 † aader 'veresoon';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 ader(e) 'Ader, Blutröhre'; Schiller-Lübben ader(e) 'Sehne, Flechse; Blutröhre, Ader'; MND HW I âder(e) 'Ader, Blutröhre';
Käsitlused: < sks Ader ~ kasks âder(e) 'Blutröhre, Ader' (EEW 1982: 2); < sks Ader (Hinderling 1981: 51); < kasks ader(e) 'Ader' (Raun 1982: 1; Ariste 1963: 87; Liin 1964: 58; EES 2012: 41)
Läti keel: lt *ãdere Ader < mnd. ādere (Sehwers 1918: 141); ādere Ader in weiterem Sinne, Sehnen einschliessend < mnd. âder(e) (Jordan 1995: 53);
Sugulaskeeled: lv ō̬də̑r, ō̬də̑rz, å̄də̑r, Ader (Kettunen 1938: 19, 266)

aam, aami 'suur vaat; vedelike mõõtühik' < kasks âm(e) 'Ohm, Fass'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 287) Haam, -i 'Hahm'; (Hupel 1780: 529) aam, -i r. 'ein großes oder Stück-Faß'; (Hupel 1818: 15) aam, -i r., d. 'Stueckfass, Ahme'
Murded: aam eP(oam Juu Kos, voam Juu, vuam JMd); aam´ Saa M San; `aami R (EMS I: 50)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 ām, āmi (hām) 'Ahm, Fass, Stückfass'; Wiedemann 1893: 60 ām, āmi (hām) 'Ahm, Fass, Stückfass'; ÕS 1980: 21 aam 'suur vaat; endisaegne vedelikumõõt';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 am(e) 'Ahm, Ohm, Tonnenmass für Wein, seltener für Bier'; Schiller-Lübben ame, am 'Ahm, Ohm, Tonnenmaß für Wein, seltener für Bier'; MND HW I âme, âm 'Ohm; ein Hohlmaß';
Käsitlused: < kasks âm(e) 'Ohm, Fass' (EEW 1982: 3); < kasks ame, am (Liin 1964: 53; Raun 1982: 1; EES 2012: 41); < kasks ame (Viires 1960: 102; Hinderling 1981: 181; SSA 1: 46)
Läti keel: lt † ãms, ãma Ohm < kasks āme, ām (Sehwers 1918: 141); ãms, ãma Ohm (Flüssigkeitsmaß) < nd. āme, ām Ohm (Sehwers 1953: 6); āma, āms Ohm (Flüssigkeitsmaß) < mnd. âme (Jordan 1995: 53);
Sugulaskeeled: sm aami [Agr] vanha neste- (155 l) ja heinämitta (60 leiviskää); suuri astia / Ohm; altes Maß; großes Gefäß < mrts aam 'vanha vetomitta' (‹ kasks ame 'vanha viinamitta' ‹ lad ‹ kr) (SKES: 1; SSA 1: 46; Häkkinen 2004: 20)

aamen, aameni 'kinnitussõna palve või jutluse lõpul' < lad amen, kasks âmen 'Amen'

Esmamaining: Kullamaa käsikiri 1524
Vana kirjakeel: (Kullamaa käsikiri 1524, Koell 1535, ‹ EKVTS 1997: 60, 99) Amen; (Müller 1600-1606: 31) Amen; (Müller 1600/2007: 80) Amen (18.12.1600); (Rossihnius 1632: 38) Amen; (Stahl HHb I 1632: 4) Amen; (Gutslaff 1647-1657: 229) amen
Murded: `aamen R(`aameni Lüg); `aamen Sa K(`oa- Juu Kos); `aamen M T; `uamen I; `aamõn´ V (EKI MK); `aamen Muh Phl Vig Pä (Regilaul 2003-2016)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 āmen, āmne 'Amen'; Wiedemann 1893: 60 āmen, āmne 'Amen'; ÕS 1980: 21 aamen;
Saksa leksikonid: MND HW I āmen 'Schluß des Gebetes, eines frommen Wunsches';
Käsitlused: < sks Amen ~ kasks âmen (EEW 1982: 3); < kasks amen (Raun 1982: 1); < lad āmēn 'aamen' (EKS 2019)
Läti keel: lt āmen (LELS 2012: 30);
Sugulaskeeled: sm aamen [Agr] rukouksen, saarnan tms. lopetussana / amen < rts, sks, lad amen, kr amén (‹ heebrea āmēn 'tõsi, todella, totisesti') (SSA 1: 46); vdj aamin, amin aamen (VKS: 97); lv āmen aamen; āmen (LELS 2012: 30)

aam|palk, -palgi 'jäme palk, tala' < kasks hānenbalk 'Hahnenbalken, Hahnholz'

Esmamaining: Masing 1825
Vana kirjakeel: (Piibel 1739) nemmad piddid raiutud kiwwa ostma ja puid haan-palgiks; (Hupel 1818: 35) haan-palk r., d. 'Hahnbalke, grosser Querbalken'; (Masing 1825: 306) kesk rehhealla aampalgi külge rippuma; (Lunin 1853: 21) aan-palk, -i r. d. 'перекладина'
Murded: aampalk R(haam- Nai Kuu); aampal´k Muh L(uam- Khn); aampal´k K(oam- Pil, voam- Nis); aampal´k I(uam- Kod); aamtala Vän SJn Krk; aan´pal´k M (EMS I: 52-54)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 hām-pal´k, pal´gi (hān-pal´k) 'Streckbalken (an der Decke)'; Wiedemann 1893: 61 hām-pal´k, pal´gi (hān-pal´k) 'Streckbalken (an der Decke)'; ÕS 1980: 21 aampalk;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 hanen-balke 'Hahnen-balken, der oberste Querbalken des Daches'; Schiller-Lübben hanebant, -bende 'Hahnebalken'; MND HW I hānenbalke, hānebalke; hānenbôm 'Hahnenbalken, Hahnholz, obere Querverbindung eines Dachsparrenpaares'
Käsitlused: < kasks hāne-, hānenbalke (EEW 1982: 4; Raag 1987: 324; EES 2012: 41)
Läti keel: lt vērbaļķis aampalk (ELS 2015: 19);
Sugulaskeeled: vdj balkka tahutud palk, tala, aampalk (VKS: 157)

alp, albi 'edev, edvistav; (rumal)uhke, narr' < kasks alver, alwer 'töricht, dumm', sks albern 'närrisch'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: (Kullamaa 1524: 136)? Albi Peter;? Halbi Peter; (Hornung 1693: 28) Halp, Halbi / Acc. pl. Halpa 'ein Quackkelhaffter Mensch'; (Vestring 1720-1730: 32) Halp 'Närrisch (Reval)'; Halpima 'Narrisch thun (Reval)'; (Helle 1732: 91) halp 'närrisch'; halpima 'närrisch thun'; (Helle 1732: 347) Mis sa halbiga teed 'Was kann man mit dem Narren anfangen'; (Hupel 1780: 152) halp, -i (auch: alp)r. 'närrisch'; (Lunin 1853: 13) alp, -i 'глупый, дурацкiй'
Murded: al´p L K I M T; alp S; `alpi R; hal´p V (EMS I: 293-294)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 30 hal´p, hal´bi 'albern, närrisch'; hilbu-hal´p 'Putznärrin'; hal´plane, -ze '= hal´p'; Wiedemann 1893: 26 hal´p, hal´bi (hal´plane) 'albern, närrisch'; hilbu-hal´p 'Putznärrin'; ÕS 1980: 39 alp;
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben alf '(böser) Geist, Elf'; MND HW I *alf, alp 'böser Geist'; *alver, alvern, alwer 'töricht, dumm';
Käsitlused: < vrd sks albern ~ ee deskr (EEW 1982: 62); < vrd asks alf '(alp naisisik)' (Raun 1982: 4); < ee deskr (EES 2012: 49)
Läti keel: lt alveris ein Ausgelassener, Alberner < mnd. alver, alwer 'einfältig, albern, töricht, dumm' (Sehwers 1953: 2); alveris ein Ausgelassener, Alberner < mnd. alver 'töricht, dumm' (Jordan 1995: 53);
Sugulaskeeled: lv ǭlpatõks alp, narr; āksts; ǭlpatõ alpida, narrida; ākstīties (LELS 2012: 217)

altar, altari 'usutalituste laud kirikus' < kasks altar 'Altar', lad altāre

Esmamaining: Koell 1535
Vana kirjakeel: (Koell 1535, ‹ EKVTS 1997: 74) altari peel; (Müller 1600-1606: 40) Altarÿ, Altare, Altarist; (Müller 1600/2007: 258) on kaas Lauliat sen Altarÿ iure sædtnuth 17.07.1603); (Rossihnius 1632: 45) Se Sacrament sest Altarist; (Stahl HHb I 1632: 6) se Sacrament sest Altarist 'das Sacrament des Altars'; (Gutslaff 1648: 206) Altar 'Altar'; (Gutslaff 1647-1657: 48) ütte Altarit; (Göseken 1660: 283) Altar, -i 'Altar'; (Helle 1732: 321) Altar 'der Altar'; (Hupel 1780: 142) altar, -i r., d. 'der Altar'; alt|re, -ri d. 'der Altar'; (Lunin 1853: 13) altar, -i r. d. 'Aлтарь'
Murded: `altar R eP M; `altri ~ `al´tri V; `al´tre TLä (EMS I: 299)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 30 altar, altari 'Altar'; altre, altre; altri, altri (d) 'Altar'; Wiedemann 1893: 26 altar, altari 'Altar'; altre, altre; altri, altri (d) 'Altar'; ÕS 1980: 40 altar;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 altar, alter; altâr (oltar, olter) 'Altar'; Schiller-Lübben altar, alter 'Altar'; MND HW I altă̂r, alter, olter, altâre 'Altar';
Käsitlused: < sks Altar ~ kasks altar, alter (EEW 1982: 65); < kasks altar 'Altar' (Raun 1982: 4); < kasks altar, alter (Ariste 1940a: 110; Ariste 1963: 87; Liin 1964: 43); < sks Altar (SKES: 16-17; SSA 1: 71)
Läti keel: lt al̃tãris [1585 taes Altaers] Altar < mnd. altar (Sehwers 1953: 2); altāris altar (LELS 2012: 29);
Sugulaskeeled: sm alttari [Agr] alttari; jnk työn suorituspaikka, koroke / Altar < mrts altari, altáre (SSA 1: 71); is alttari; krj alttari, olttari, oltar´i < vn алтарь, олтарь (SSA 1: 71); vdj jolttari altar; алтарь (VKS: 319); lv ālt̆tar < sks Altar (SKES: 16-17); lv āltar < lt alters 'alttari' (SSA 1: 71); lvS altar (SLW 2009: 44); lv å̄lt̆tar, ālt̆tar Altar (Kettunen 1938: 18, 20); lv āltar altar; altāris (LELS 2012: 29)

amet, ameti 'kutse-, tööala; teenistus-, töökoht' < kasks am(m)et 'Amt'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 40-41) A͠meti, Ammeti, A͠metist; (Müller 1600/2007: 70) tæma A͠meti prast (18.12.1600); 80 Kuÿ tæma oma A͠meti siße astis 18.12.1600; (Rossihnius 1632: 45) Se Inimene ei the sedda ... essi, enge Ammeti perrast; (Stahl 1637: 36) Ammet, ammetist 'Ampt'; Ammetist erratöstma; [Ammetist] erraheitma 'Vom Ampt verstossen'; (Stahl HHb II 1637: 57) ammetit töitada 'Amt zu erfüllen'; (Gutslaff 1648: 206) Ammit 'Ampt'; (Gutslaff 1647-1657: 171) ammit; panni - - kelri ammite pähle; (Göseken 1660: 283) Ammet, -i 'Ambt'; (Göseken 1660: 314) Ammet 'Ambt; Beruff; Handwerck'; (Helle 1732: 86) ammet 'das Amt'; ammet-mees 'der Handwerksmann'; (Helle 1732: 356) Temmal on hea küne-ammet 'er läst die Finger gerne kleben'; (Hupel 1766: 118) öppiwad monnesugust tundmist, teggemist, ammetit, kunsti, maiapiddamist; (Hupel 1780: 142) ammet, -i r. d. 'Handwerk, Amt, Dienst, Verwaltung; ueble Gewohnheit'; (Lunin 1853: 13) ammet, -i r. d. 'должность, ремесло, служба'
Murded: am(m)et eP(amõt Khn, aamet Kaa); amet M; `ammet R; `ammõt´ V; anep L (EMS I: 321-323); am(m)at, -t´ 'amet' Saa Kõp M San Har Lei; aamat, -t´ Vas Se Lut (EMS I: 315)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 33 amet, ameti (SW, S) = ammet; Wiedemann 1893: 29 amet, ameti (SW, S) = ammet; Wiedemann 1869: 34 ammet, ammeti 'Amt, Geschäft, Dienst'; Wiedemann 1893: 30 ammet, ammeti (amet, annep) 'Amt, Geschäft, Dienst'; Wiedemann 1869: 39 annep, annepi (W) = ammet; Wiedemann 1893: 34 annep, annepi (W) = ammet; ÕS 1980: 41 amet;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 amt, ambt, am-bet, am-mecht, -micht, -met, -mit 'Handwerk; Handwerkszunft; Geschäftsbetrieb jeder Art'; Schiller-Lübben ammet 'ein Handwerk, die Handwerkszunft, Amt'; MND HW I ambacht, ammecht, ammet, ambet, ampt, amt 'Amt, Dienstverrichtung';
Käsitlused: < kasks ammet (EEW 1982: 69; Ariste 1963: 87-88; Liin 1964: 50; Raag 1987: 324; EES 2012: 50); < kasks am(me)t (Raun 1982: 4)
Läti keel: lt amats (1585 ammate) Handwerk, Amt, Beruf, Zunft, Gewerbe < kasks ammet, amet '(zünftiges) Handwerk' (Sehwers 1918: 70, 141); amats Handwerk < mnd. ammet, amt, ambacht (Jordan 1995: 53);
Sugulaskeeled: sm ammatti [n. 1580] virka, toimi, jnk henkilön pääelinkeino / Beruf, Amt, Gewerbe < kasks ambacht, ambecht, ammecht, ammet, ambet usw. 'Amt, Dienst' (Bentlin 2008: 61); sm ammatti [n. 1580] virka, toimi, jnk henkilön pääelinkeino < germ, vrd gt ambaht(i), küsks ambe(h)t, kasks ammet, sks Amt 'käsityö, ammatti, virka'; is ammatti; krj ammatti ammatti, työ; vahinko, vaikea asia, pula < sm (SSA 1: 73); vdj ammatti, ammõtti, ammatši ammatti, työ < sm ammatti ~ ee am(m)et (SKES: 17; SSA 1: 73; VKS: 129); lv amàt̀ handwerk, amt (Kettunen 1938: 9); lv amāt käsityö, toimi < lt amats ‹ kasks (SSA 1: 73); lv amāt amet, käsitöö; amats, profesija (LELS 2012: 29)

ankur1, ankru 'laevaankur' < kasks anker, rts ankare 'Anker'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 43) Ancker; Plicht Anker 'peaankur'; (Müller 1600/2007: 712) se eike Plicht Anker ollema (05.09.1606); (Gutslaff 1648-1656) wötsit neiht Anckrit ülles, n. lezit merre pähle; (Göseken 1660: 283) Ancker, -i 'Ancker'; (Göseken 1660: 316) Anckri köis 'Ancker Seil'; (VT 1686) nink heidiwä nelli Ankrid wälja Laiwa takkast; (Helle 1732: 86) ankur, -kro, -urt 'der Ancker'; (Hupel 1780: 142) ank|er, -ri d. 'der Anker'; ankri, ankri d. 'der Anker'; ank|ur, -ro r. 'der Anker'; (Lunin 1853: 14) anker, -kri r. d. 'якорь'
Murded: `ankur R eP M; anku|r, -r´ V(`ankro, `an´kri Räp); `ankur, -i R (EMS I: 368)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 41 aṅkur, aṅkru; aṅker, aṅkri 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; aṅkri, aṅkri (d) '= aṅkur'; Wiedemann 1893: 36 aṅkur, aṅkru; aṅker, aṅkri 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; ÕS 1980: 46 ankur 'teatud kinnitusvahend'; Tuksam 1939: 48 Anker 'ankur';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 anker 'Anker'; anker-balke, anker-holt 'Anker halter'; Schiller-Lübben anker 'Anker'; MND HW I anker (z.B. bôch-, esping-, plicht-, krǖceanker) 'Anker';
Käsitlused: < rts ankare, sks Anker (EEW 1982: 79-80); < germ, vrd kasks anker (Raun 1982: 4); < alggerm, vrd v-ingl ancor, asks anker, rts ankare (EES 2012: 51); < vrd kasks anker, rts ankar (‹ lad ancora) (GMust 1948: 30, 74); < kasks anker (Ariste 1940: 6; Liin 1964: 49)
Läti keel: lt eñkurs [1638 Anckurs] Anker < mnd. anker (Sehwers 1918: 87, 147); añkurs, eñkurs Anker < mnd. anker 'Anker' (Sehwers 1953: 3, 32; Jordan 1995: 61); lt enkurojums ankurdus; enkurskrūve ankur(dus)polt (ELS 2015: 46);
Sugulaskeeled: sm ankkuri [Agr] (aluksen) kiinnityslaite / Anker < germ, vrd mrts ankar(e), kasks anker, sks Anker (‹ lad ‹ kr) (SKES: 19; SSA 1: 76); sm ankkuri [Agr] < rts ankare (Häkkinen 2004: 54); is aŋkkuri; krj ankkuri; vdj aŋkkuri < sm ankkuri (SSA 1: 76); vdj aŋkkuri; jaakkari, jaakkori ankur; якорь (VKS: 131, 306); lvS aŋker Anker (SLW 2009: 46); lv āŋk̆kaŕ, āŋk̆kə̑r Anker (Kettunen 1938: 19); ānkaŗ ankur; enkurs (LELS 2012: 31); lv ānkaŗ anchor < rts ankare (‹ vrts ankar) (Grünthal 2015: 122); lvS anker anchor < kasks anker (Grünthal 2015: 123)

ankur2, ankru 'puunõu; vedelikumõõt' < kasks anker, vrd sks Anker

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 464) wijhna oem 'weinfas'; (Hupel 1780: 142) ankur, -kro r. 'der Anker'; anker, -kri r. 'der Anker'; (Lithander 1781: 652) Kuida marja-wina ehk wee tarwis jöhwi riet peab ankrude sisse seädma; (Hupel 1818: 26) ankur, ankro r. d.; anker, ankri r. d. 'Anker, Schiffsanker; kleines Fäßchen'; (Lunin 1853: 14) ankur, ankro r. d.; anker, ankri r. d. 'якорь; маленькiй боченокъ'
Murded: `ankur Lüg eP(`ankor MMg); `ankur M TLä; `ankru T V(`hankri Plv); `ank|ur, -ri Lüg Vai; `ankuri- Kuu Jõh (EMS I: 367-368)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 41 aṅkur, aṅkru 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; aṅker, aṅkri '= aṅkur'; aṅkri, aṅkri (d) '= aṅkur'; Wiedemann 1893: 36 aṅkur, aṅkuri (aṅker, aṅkri) 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; aṅkri, aṅkri (d) = aṅkur; ÕS 1980: 46 ankur '(väheldane) vaadikujuline puunõu; endisaegne vedelikumõõt';
Saksa leksikonid: Niedersächsisches anker 'Flüssigkeitsmaß, 30-40 l enthaltend; Gefäß, aus dem man Bier trinkt';
Käsitlused: < rts ankare ~ kasks anker ~ sks Anker (EEW 1982: 80; EES 2012: 51); < kasks anker 'Anker' (Viires 1960: 102; EKS 2019); < ? sks Anker (SSA 1: 76)
Läti keel: lt eñkurs Anker < mnd. anker (Sehwers 1918: 147); enkurs Anker (als Flüssigkeitsmaß) < mnd. anker 'Anker' (Jordan 1995: 62);
Sugulaskeeled: sm ankkuri [1738] vanha vetomitta (n. 40 l), pieni tynnyri / altes Hohlmaß (ca 40 l), kleines Faß < rts ankare (‹ asks ‹ lad) (SSA 1: 76); sm ankkuri Flüssigkeitsmaß; Holzgefäß < vrd sm ankkuri 'Anker' (kein nd. Lehnwort) (Bentlin 2008: 62)

antvärk, -värgi 'käsitööline' < kasks hant-werk 'Handwerk'

Esmamaining: Arvelius 1790
Vana kirjakeel: (Stahl LS II 1649: 635) üx Ammetmees kudt üx Kaupmees 'ein Handwercker wie ein Kauffman'; (Arvelius 1790: 181) hantwerki mees
Murded: `antvärk eP(-verk Rid Hää); `antvärk M T; `antvärki, -verki R; `hantvärk V (EMS I: 376)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 39 hant-vär´k, -wär´gi 'Handwerk(er)'; hant-werkel, -wer´kli 'Handwerker'; hant-wärkre, -wärkre (d) 'Handwerker'; hant-wär´gi-inimene 'Handwerker'; Wiedemann 1893: 34 hant-vär´k, -wär´gi 'Handwerk(er)'; hant-werkel, -wer´kli 'Handwerker'; hant-wärkre, -wärkre (d) 'Handwerker'; hant-wär´gi-inimene 'Handwerker'; Saareste IV: 830 † antvärgid 'käsitöölised, keskkiht alevis, linnas'; EÕS 1925: 85 hantvärk 'käsitööline'; ÕS 1980: 48 † antvärk 'käsitööline; ametimees';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben hant-werk 'Thätigkeit mit der Hand; das mit der Hand gemachte; die Gesamtheit der Handwerker, Mitglieder der Zunft'; MND HW I hantwerk 'Händewerk, Arbeit der Hände; Handwerk, sowohl Beruf an sich wie die Tätigkeit'; hantwerke, hantwerker 'Handwerker';
Käsitlused: < kasks hant-werk 'Handwerk' (EEW 1982: 82; Raun 1982: 4; EES 2012: 52); < kasks ~ sks (SSA 1: 140)
Sugulaskeeled: sm hantvärkki, -verkki [1637] käsityö / Handwerk; hantvärkkäri, -verkkari [1727] käsityöläinen < rts hantverk, hantverkare (‹ kasks hantwerk resp. sks Handwerk) (SSA 1: 140)

apostel, apostli 'Kristuse jünger; mingi õpetuse kuulutaja' < kasks apostel 'Apostel'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 44) Apostel, Apostlit, Apostelix, Apostlill, Postlilt; (Müller 1600/2007: 102) sē Pöha Apostle Pauluße kaas (28.12.1600); (Rossihnius 1632: 49) omma Apohstlide söamet lebbi o͠ma pöha Waimo ollet leutnut; (Stahl HHb II 1637: 87) Apo∫tlide auwus kogko 'die ehrliche ver∫amlung der Apo∫teln'; (Gutslaff 1647-1657: 281) neihnde KatteToistKümmend (postlide) kahn; (Göseken 1660: 283) Postel, -i 'Apostel'; (Göseken 1660: 316) Jnger, postel 'Junger Schüler'; (Hupel 1780: 142) apost|el, -li r., d. 'der Apostel'; (Lunin 1853: 14) apostel, -tli r. d. 'Апостоль'
Murded: `aabostel R; `apo·stel ~ `abo·stel eP(`aabo·stel JMd, aabostel Koe Iis Trm); `apoo·stel ~ `apoo·stli eL(apostol Se Lut) (EKI MK); `poostel, `poostle 'nõid; keelepeksja' Hää Saa M San VLä(`pu̬u̬s´tli) (EKI MK); `pu̬u̬stli (-ss-) 'pühakupilt' Se Lut
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 68 āpostel, āpostli, āpostle (d) 'Apostel'; Wiedemann 1893: 37 apostel, apostli, apostle (d) 'Apostel'; Wiedemann 1893: 854 pōstel säh! (S) 'Ausdruck der Verwunderung' = tohoh nurjatu!; Saareste III: 693 apostel 'evangeeliumi kuulutav Kristuse saadik'; ÕS 1980: 50 apostel 'Kristuse jünger';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben apost 'Apostat'; MND HW I apostel, appostel(e) 'Apostel, Sendbote';
Käsitlused: < sks Apostel ~ kasks apostel (EEW 1982: 84); < kasks apostel 'Apostel, Sendbote' (Ariste 1963: 88; Liin 1964: 40; Raun 1982: 5); < sks Apostel (SSA 1: 79)
Läti keel: lt apustulis [1585 Apo∫telle] Apostel < mnd. apostel (Sehwers 1953: 4; Jordan 1995: 54);
Sugulaskeeled: sm apostoli [Agr] Apostel < mrts ap(p)ostol, apostel; is apostoli; vdj apostoli; krj apostola < vn апостол (SSA 1: 79); vdj apostoli (VKS: 136); lvS apustil, -d Apostel (SLW 2009: 47); lv ap̆pùstə̑ĺ, āp̆pustə̑ĺ Apostel (Kettunen 1938: 12, 19); lv apostõl apostel; apustulis (LELS 2012: 32); vdj apostola apostel (VKS: 115)
Vrd jünger

apteeker, apteekri 'apteegis töötav farmatseut' < kasks abtêker, ap(o)têker 'Apotheker'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) öhlje, kumb Apothekeri wercke perra seckatut om; (Göseken 1660: 283) Apoteckr 'Apotheker'; (Virginius 1687-1690) Nink teggi Pühha Salwi /--/ Apteekri Kunsti järrel; (Helle 1732: 308) apteekri ulits 'die Apothecker-Strasse'; (Hupel 1818: 26) apteeker, -kri r. d. 'Apotheker'; (Lunin 1853: 14) apteeker, -kri 'аптекарь'
Murded: `apteeker ~ `aptieker ~ `aptiiker R eP M; `aptiikel TLä; `aptiigri ~ `aptiigre V (EMS I: 388)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 43 aptēker, aptēkri 'Apotheker'; Wiedemann 1893: 38 aptēker, aptēkri 'Apotheker'; ÕS 1980: 50 apteeker;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 abbeteker 'Apotheker'; Schiller-Lübben abbe-, appeteker, apotheker 'Apotheker'; MND HW I abbetêker, abtêker, ap(pe)têker, apotêker 'Apotheker, auch Gewürzhändler und -bereiter';
Käsitlused: < sks Apotheker (EEW 1982: 86)
Läti keel: lt aptiẽķeris [1638 Appteekers] Apotheker < mnd. apteker (Sehwers 1953: 4); aptiekārs (LELS 2012: 33);
Sugulaskeeled: sm apteekkari [1637 apothecari] < mrts apotekare (‹ asks apotheker) (SKES: 22; SSA 1: 80); lv aptēk̆kə̑r Apotheker, Apotheke (Kettunen 1938: 13); lv aptēkõr apteeker; aptiekārs (LELS 2012: 33)
Vt apteek

arstima, (ma) arstin 'ravima' < kasks arsten 'heilen'

Esmamaining: Stahl LS II 1649
Vana kirjakeel: (Stahl LS II 1649: 695) Awwita hennessel issi enne, kudt sa töiset arstit 'Hilff dir vor selber, ehe du andere artzneyest'; (Vestring 1720-1730: 21) arstima 'Heilen, Curiren'; (Helle 1732: 87) arstima 'curiren'; (Piibel 1739) Meie olleme Pabeli arstinud, agga temma ei olle terweks sanud; (Hupel 1780: 143) arstima r. 'kuriren'; arstma d. 'kuriren'; (Arvelius 1782: 71) sind terweks arstib; (Lunin 1853: 15) arstima, arstma r. d. 'лѣчить, пользовать'
Murded: `arstima ~ `ar´stima R eP; `ar´stma T V; `ar´stme M (EMS I: 445)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 50 ar´stima 'ärtzlich behandeln, curiren, heilen'; Wiedemann 1893: 44 ar´stima 'ärtzlich behandeln, curiren, heilen'; ÕS 1980: 54 arstima 'ravima';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 arsten, arstedien (arsedien) 'die Heilkunst üben, curieren'; Schiller-Lübben arsten, arstedien, arzedien, arsedien 'die Heilkunst üben, curieren'; MND HW I arsten 'heilen, kurieren'
Käsitlused: < ee arst (EEW 1982: 98); < kasks arsten (Liin 1964: 58; EES 2012: 53)
Läti keel: lt ãrstêt heilen, kurieren < mnd. arsten 'heilen, kurieren' (Sehwers 1918: 142; Sehwers 1953: 6); ārstēt kurieren, heilen < mnd. arsten (Jordan 1995: 54);
Sugulaskeeled: lvS arstub [1829; Prs3Sg] heilen (SLW 2009: 48); lv ar̄´štə̑ heilen, kurieren (Kettunen 1938: 14-15); aŗštõ arstida, ravida; ārstēt, dziedināt (LELS 2012: 35)
Vt arst

eesel, eesli 'hobusest väiksem veo- ja kandeloom (Equus asinus)' < kasks esel 'Esel'

Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
Vana kirjakeel: (Müller 1600/2007: 138) moito v̈x wöras Metzhobbone (30.01.1601) 'eesel'; (Stahl HHb II 1637: 8) ninck metzhobbone söi 'vnd Esel aß'; (Stahl HHb III 1638: 1) möhdawarse sahte teije öhe metzhobbo löidma 'bald werdet jhr ein Eselin finden'; (Gutslaff 1647-1657: 51) töpprat, Eselit, sullaset; EmmaEselit ninck kamelit; (Gutslaff 1647-1657: 84) kohrmaEselit; (Gutslaff 1647-1657: 180) ommi Eselite selgehe; ommalle Eselille; (Göseken 1660: 285) Esel, -i 'Esel'; (Göseken 1660: 322) Eseli hoidia (ajaja) 'Eseltreiber (Hüter)'; Eeseli nachk 'Esels-Haut/ (Fell)'; Eseli wijsi perrast '[Eselhaftig]'; Eseline (eesellik) 'Eselhaftig'; (Göseken 1660: 498) Metzhobbo 'Eselin'; Metzhobbone 'Esel'; (Vestring 1720-1730: 24) Eesel 'der Esel'; (Piibel 1739) töid leiba eeslide, ja kamelide, ja hobbo-eeslide selgas; (Hupel 1780: 147, 148) emma esel r., d. bl. 'Eselin'; esel r., d. 'der Esel'; (Lunin 1853: 20) esel, eesli r. d. 'оселъ'
Murded: `eesel ~ `iesel eP; eesel ~ `iis(s)el M San; essel´ V; `ies(s)el R (EMS I: 579)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 120 ēzel, ēzli 'Esel'; ema-ēzel 'Eselin'; Wiedemann 1893: 108 ēzel, ēzli 'Esel'; ema-ēzel 'Eselin'; ÕS 1980: 97 eesel;
Saksa leksikonid: MND HW I ēsel 'Esel; der Palmesel'
Käsitlused: < sks Esel ~ kasks esel (EEW 1982: 160); < kasks esel (Raun 1982: 7); < kasks esel, essel 'Esel' (Liin 1964: 63); < asks esel, essel ~ sks Esel (EES 2012: 57)
Läti keel: lt ẽzelis [1587 E∫els] Esel < mnd. esel (Sehwers 1918: 80, 147; Sehwers 1953: 34); ēzelis Esel < mnd. ēsel (Jordan 1995: 62);
Sugulaskeeled: sm aasi [Agr] Equus asinus / Esel < mrts asni, asne (SSA 1: 49; Häkkinen 2004: 22); vdj ehsels eesel (kreevini murdes) (VKS: 194); lv ēziĺ, ēzə̑ĺ Esel < kasks esel (Kettunen 1938: 49); lv ēzõl eesel; ēzelis (LELS 2012: 60)

elevant, elevandi 'suurim maismaaloom (Elephantidae)' < kasks elefant 'Elephant'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-1656) KeicKesugkust annumb Elephanti luihst; (Göseken 1660: 327) Elewant 'Elephant'; Elewanti Nenna 'Elephanten Rüssel'; Elewanti Luh 'Helfenbein'; (Göseken 1660: 577) pöddra kont (elevandiluu) 'Helffen Bein'; (Piibel 1739) Ja kunningas teggi sure aujärre elewanti luust; (Hupel 1780: 146) elewant, -i d. 'Elephant'; (Marpurg 1805: 18) ütte hirmus suurt Elewanti; (Lunin 1853: 18) elewant, -i r. d. 'слонъ'
Murded: elevan´t K I TLä; elevant Hi; elivan´t L M; elivant R(ele|vand, -fant Vai); elivant Muh; eele-, eeli|van´t V; elle-, ille|van´t Sa(iilevan´t Khk) (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 118 ēlewant, ēlewanti 'Elephant'; Wiedemann 1893: 94 *elewant, elewanti (ēlewant) 'Elephant'; ÕS 1980: 106 elevant;
Saksa leksikonid: MND HW I elefant, elepant, elephant 'Elefant'; elpendêr 'Elefant'
Käsitlused: < sks Elefant (‹ lad ‹ kr) (EEW 1982: 183); < kasks elefant (Raun 1982: 7); < kasks elefant, elephant 'Elefant' (Liin 1964: 63); < asks elefant ~ sks Elefant (EES 2012: 60)
Läti keel: lt elefants [Glück 1689/1694: Elewanta] Elefant < mnd. elefant (Sehwers 1918: 87, 147); lt zilonis elevant (ELS 2015: 105);
Sugulaskeeled: sm elefantti [1642 elephanti] Elefant < mrts elefant (‹‹ lad ‹ kr) (SSA 1: 102); vdj elewants elevant; слон (Kreevini) (VKS: 200); lv elefan̄t̀ Elefant (Kettunen 1938: 45); lv elefant elevant; zilonis (LELS 2012: 58)

haak, haagi 'konks (kinnise osana)' < kasks hāke 'Haken'

Esmamaining: Gutslaff 1648-56
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) temma hahkit, temma lawwat, temma tabbatelget, temma tulpat; (Gutslaff 1648-1656) Nink peat sedda Ettepandawat Täkki Haakidega kinnipanema; (Göseken 1660: 287) Haaki 'Hake'; (Göseken 1660: 334) haaki 'hake (am kleide)'; haak 'Hake am Kessel'; (Göseken 1660: 670) tulli Haacki (ahjuroop) 'Fewers Hacke'; (Göseken 1660: 591) Raudhaki 'klammer'; (Helle 1732: 306) [voki] lühte hakid 'die Haken an den Flügeln'; (Hupel 1780: 149) haak, -i r. 'ein Haken, Heft'; (Hupel 1818: 35) haak, -i r. 'ein Haken, Heft'; (Lunin 1853: 21) haak, -i r. d.; haak, -i r. d. 'крюкъ, рукоятка, крючекъ'
Murded: aak ~ oak ~ (v)uak eP; aaḱ M T; haaḱ V (EMS I: 47); `aaki R(`haaki Kuu)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 66 hāk, hāgi 'Haken'; Wiedemann 1893: 60 hāk, hāgi 'Haken'; ÕS 1980: 144 haak;
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hāke 'Haken, eiserne große, kleine Haken zu verschiedenen Zwecken'
Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 238); < kasks hake (Liin 1964: 51; Raun 1982: 9; EKS 2019); < sks Haken 'haak, konks; haak, poksilöök; adramaa', asks hake 'haak, konks' (EES 2012: 64)
Läti keel: lt ãķis [1638 Ahki] Haken < kasks hāke (Sehwers 1918: 61, 82, 141); āķis Haken < mnd. hāke (Sehwers 1953: 5; Jordan 1995: 53);
Sugulaskeeled: sm haka, hakanen [1637] väkä, koukku; haka; keksi, puoshaka / Haken < rts hake (SSA 1: 130); is haaɢiᴅ pl (Kan) (voki) lüht (Laanest 1997: 28); vdj gaakki haak (pelitoes); гак (железный крюк на судне) (VKS: 228); vdj haakki haak, konks; õngekonks; ahing; voki lüht; крюк, крючок; острога; дуга веретена (VKS: 242); lv ō̬i`k, ò̬i̯`k, å̀i̯`k Öse am Haken < kasks hake (Kettunen 1938: 267); lv ǭik haak; āķis, krampis (LELS 2012: 216)
Vt haakima

haamer, haamri 'vasar, tööriist' < kasks hamer 'Hammer'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1559
Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1559) Hamer, Hans (ein undutsche); (Müller 1600-1606: 65) Palwe Ha͠mere kz; (Müller 1600/2007: 710) Kloppe wachwaste se Palwe Ha͠mere kz (05.09.1606) 'palvehaamriga'; (Stahl LS I 1641: 213) üx Hamer 'ein Ha͠mer'; (Göseken 1660: 287) Hammer, -i 'Hammer'; (Göseken 1660: 700) Wassar 'H͠amer'; wassarick 'Ha͠mer'; (Piibel 1739) ei kuuldud mitte ei haamrid egga kirwid; (Hupel 1780: 152) hamer r. 'der Hammer'; (Hupel 1818: 39) hamer, haamri r. 'Hammer, Flintenbahn'; (Lunin 1853: 24) hamer, haamri r. 'молотъ, млатъ; курокъ'
Murded: `aamer ~ `aamber R eP(`oa- Juu Kos, `(v)ua- JMd VMr VJg Kod); `aamer M; `aamri T(aamõr Ran) (EMS I: 51)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 hāmber, hāmbri '= hāmer'; hāmer, hāmri (hāmbri) (hāmber) 'Hammer'; Wiedemann 1893: 60 hāmber, hāmbri '= hāmer'; hāmer, hāmri (hāmbri) (hāmber, hamber) 'Hammer'; ÕS 1980: 145 haamer;
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hamer 'Hammer'; MND HW II: 1 hāmer, Plur. hēmere, hāmer(e) 'Hammer, Werkzeug der Schmiede, Zimmerleute usw.'
Käsitlused: < sks Hammer (EEW 1982: 240; SSA 1: 136); < kasks hamer (Viires 1960: 80; Ariste 1963: 89; Liin 1964: 51; Ariste 1972: 95; Raun 1982: 9; Raag 1987: 324; EES 2012: 64)
Läti keel: lt ãmurs, ãmars [1638 Ahmars] Hammer < mnd. hamer (Sehwers 1918: 40, 82, 141; Sehwers 1953: 6); āmurs, āmars Hammer < mnd. hāmer (Jordan 1995: 53);
Sugulaskeeled: sm hamari, hamara, hammari (1643) (väki)vasara, vasarapaja, tankorautatehdas / (Schmiede)hammer, Hammerschmiede, Stangeneisenfabrik < mrts hamar, hamare (SKES: 53); lv ɔ̄mǝr; lvS āmer < sks Hammer (SSA 1: 136); lvS āmer (SLW 2009: 40); lv ō̬mə̑r Hammer < sks (Kettunen 1938: 267); vazār haamer; āmurs (LELS 2012: 357)

haan, haani '(puust) kraan, tapp' < kasks hāne 'Hahn', sks Hahn

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 334) hahni 'Hahn'; (Hupel 1780: 135, 149) aan, -i d. 'der Hahn am Faß'; haan, -i r., d. 'der Hahn am Faß'; (Hupel 1818: 15, 35) aan, -i r. d. '(Faß- oder Kessel-) Hahn'; haan, -i r., d. 'Hahn (am Faße)'
Murded: aan '(puu)kraan' R Hi; aen Sa Ris; aan´ L K(oan´ Juu HJn, uan´ Kod Plt, vuan´ Juu JMd Koe); aan´ M T; haan´ V (EMS I: 53); haam 'puukraan; haan' Se Lut (EMS I: 51)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 68 hān´, hāni 'Hahn (an Fässern und Gewehren)'; Wiedemann 1893: 61 hān´, hāni 'Hahn (an Fässern und Gewehren)'; ÕS 1980: 145 haan '(ankru, astja) naga';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 hane 'der Hahn am Fasse'; Schiller-Lübben hane 'der Hahn am Faße'; MND HW II: 1 hāne, hāneken 'Hahn aus Holz oder Metall, als Verschluß eines Faßes, einer Leitung, Wasserleitung'
Käsitlused: < sks Hahn (EEW 1982: 241); < kasks hāne 'Hahn aus Holz oder Metall' (Liin 1964: 53); < sks Hahn, vrd vasks hano, vüsks hano (SSA 1: 137)
Läti keel: lt aņ̃ķens, aņ̃ķins, ãņķins Hähnchen (am Fasse) < mnd. haneken (Sehwers 1918: 22, 82, 141);
Sugulaskeeled: sm hana (tynnyrin, pyssyn) [1637] Zapfhahn, Hahn der Schußwaffe; is hana separaattorin hana; pyssyn hana; krj hana pyssyn hana < rts hane 'koiras, kukko; pyssyn hana'; lv ɔ̄ń ruukun nokka < sks Hahn 'kukko' (SSA 1: 137); lv ō̬ń Schnabel des Kruges < sks (Kettunen 1938: 267)

haavel, haavli 'pliikuulike laskelaengus' < kasks hāgel, sks Hagel

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 529) aaglid r. 'Schroot Pl.'; Haaglid r. 'Schroot Pl.'; hawlit r., d. 'Schroot'; (Hupel 1818: 15) aaglid 'Schroot (zum Schießen)'; (Hupel 1818: 536) Schrot (zur Flinte) 'hawlid r., d.; aaglid, haaglid r.'; (Lunin 1853: 5, 25) aaglid r. d. 'дробь (для стрѣльбы)'; hawel d. 'дробинка'; hawlid r. d. 'дробь'
Murded: `aavel R eP(`oavel Kos, `uavel JMd Kod, `vuavel, `voavel Juu); `aavel M(aavel´ Krk); `aavli T V; `aabel Lä (EMS I: 72)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 66 hāgel, pl. hāglid 'Schrot'; Wiedemann 1893: 59 hāgel, pl. hāglid '= hāwel'; Wiedemann 1869: 70 hāwel, pl. hāwlid '= hāgel'; Wiedemann 1893: 63 hāwel, pl. hāwlid (hāgel) 'Schrot'; ÕS 1980: 145 haavel; Tuksam 1939: 443 Hagel '(Flintenschrot) pl. haavlid';
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hāgel 'klein gehacktes Blei, Eisen, Schrot zum Geschoß'; EWD 2005: 494 Hagel 'Niederschlag in Form von Eisstückchen'; Im frühnhd. hat Hagel (wie mnd. hāgel) daneben die in der Jägersprache noch länger bewahrte Bedeutung 'als Munition dienende Metallstückchen, Schrot'
Käsitlused: < sks, kasks hagelschrot (EEW 1982: 246); < sks Hagel 'rahe; jämedad haavlid' (Raun 1982: 9; EES 2012: 65); < ? kasks hagel (SSA 1: 147)
Läti keel: lt ãgele Schrot, Schießhagel < nd. hagel 'die aus Blei gegossenen Kügelchen zum Schießen auf kleines Wildbret und Federwild, auch Schrot genannt' (Sehwers 1953: 5); skrots haavel (ELS 2015: 140);
Sugulaskeeled: sm hauli [1745] Schrotkugel < mrts haghl 'rae, hauli' (= kasks hagel, küsks hagal) (SSA 1: 147; Häkkinen 2004: 177); vdj droba, grobi; hauli haavel, haavlid; дробь (VKS: 185, 237, 251)

haspel, haspli 'tööriist lõnga vihti ajamiseks' < kasks haspel 'Haspel, Weife'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 217) Langelöim /o 'Haspell'; (Hupel 1780: 144) aspel, -pli r. d. 'Haspel'; (Hupel 1818: 40) haspel, -plir. d.; haspli pu r. d.; haspli, haspli d. 'Weife, Haspel'; (Lunin 1853: 25) haspel, -pli; haspli pu r. d. 'катушка, мотовило; воротъ'
Murded: `aspel R; `aspel S(`asper Khk Kär); `aspel sporL K I M Puh; `aspli T; `asvel Pöi L sporK; `astel Pä (EMS I: 477)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 55 haspel, has´pli 'Haspel, Weife'; Wiedemann 1893: 49 haspel, has´pli 'Haspel, Weife'; ÕS 1980: 152 haspel 'riist lõnga vihti kerimiseks';
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 haspel 'Garnwinde zum Abhaspeln des Garns von der Spule'; haspelen 'das gesponnene Garn abhaspeln, von der Spule auf den Haspel bringen'
Käsitlused: < sks Haspel ~ kasks haspel (EEW 1982: 302; SSA 1: 145); < kasks haspel (Raun 1982: 11); < sks Haspel (EES 2012: 71); < asks haspel 'Haspel' (EKS 2019)
Läti keel: lt aspiles Haspel (Sehwers 1953: 4); lt tītavas haspel (ELS 2015: 150);
Sugulaskeeled: sm haspeli [1798] vyyhdinpuu / Haspel < rts haspel (SSA 1: 145); sm haspeli Haspel < asks haspel ~ rts haspel ~ ee haspel (Bentlin 2008: 216)

heeringas, heeringa 'kala (Clupea harengus)' < kasks herink 'Hering'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 287) Heerinck, -a 'Hering'; (Göseken 1660: 629) Sohla herinck (soolaheeringas) 'pickelhering'; (Vestring 1720-1730: 35) Hering 'Ein Häring'; (Helle 1732: 93) hering 'der Häring'; (Hupel 1780: 136, 154) äring, o und e d. 'der Hering'; hering, -i r. 'Hering'; (Lithander 1781: 4) Haug häringiga tuwitud; (Hupel 1818: 42) hering, -i r. d. 'Hering'; (Lunin 1853: 6, 27) äring, -i r. 'сельдъ, сельëдка'; hering, -i r. d. 'сельдъ'
Murded: eeringas sporS L K; eering sporeP(iering Hag Amb VMr Iis, jeering, jääring Kod); eering M T; heeri|ng, -n´g V(hereng Lut) (EMS I: 571)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 87, 119 hǟriṅg, -i, -a (P) 'Häring'; hēriṅg, -i, -e (d); hēriṅgas, hēriṅga (P) '= hǟriṅg'; Wiedemann 1893: 78, 108 hǟring, -i, -a (P) (hēring, hēringas) 'Häring'; hēring, hēringa, hēringi, hēringe (d); hēringas, hēringa (P) = hǟring; ÕS 1980: 154 heeringas;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 herink, harink 'Hering'; Schiller-Lübben herink, harink 'Hering'; pekelherink, pickelherink 'gesalzener Hering'; MND HW II: 1 hêrinc, hârinc, hērinc 'Hering'
Käsitlused: < sks Hering (EEW 1982: 313; EES 2012: 72; Kendla 2014: 190); < kasks herink (Raun 1982: 11; Liin 1964: 64)
Läti keel: lt ẽriņģis, ẽrings Hering (Sehwers 1953: 34); lt ēriņģis Hering < sks (Kettunen 1938: 49);
Sugulaskeeled: sm silli [1580] Hering < mrts silke (SSA 3: 181); sm haarkala Strömling, baltischer Hering < asks hering 'Hering' (Bentlin 2008: 204); lv ēriń, ēriŋ Hering < sks (Kettunen 1938: 49); lv ēriņ heeringas; siļķe (LELS 2012: 60)

hing, hinge 'akende-uste kinnitusosa' < kasks henge 'Hänge'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 218) Wango 'Henge'; (Göseken 1660: 287) hingit 'Hengen an einer Thür'; (Vestring 1720-1730: 268) Ukse Ingid 'Die Thür Hengen'; (Helle 1732: 172) saggarad 'Hölzerne Hängen'; (Helle 1732: 196) ukse ingid 'die Hengen'; (Hupel 1780: 154, 529) henke d. 'die Thürhenge'; ing, -e r. 'die eiserne Thürhenge'; (Hupel 1818: 43) ing, -i ~ -e r. 'eiserne Thürhenge'
Murded: ing '(ukse, akna) kinnitusosa' eP; (h)in´g V; `(h)inged R; eng Pä; enge M; en´ge T (EMS I: 1001)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 136 hiṅg, hiṅṅi, hiṅṅe 'Hänge, Thürhänge'; tǖri hiṅṅid 'die Ringe, in welchen das Steuer mit seinen Haken hängt'; Wiedemann 1893: 124 hiṅg, hiṅṅi, hiṅṅe 'Hänge, Thürhänge'; tǖri hiṅṅid 'die Ringe, in welchen das Steuer mit seinen Haken hängt'; ÕS 1980: 161 hing '(näit. uksel)';
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 henge (meist Pl.) 'Aufhänger, eiserne Öse, Haken, Türangel, Henkel'; henk 'Aufhänger, Öse'
Käsitlused: < kasks henge (henk) 'Hänge' (EEW 1982: 356); < kasks henge (Raun 1982: 13; Liin 1964: 52; EES 2012: 76; EKS 2019)
Läti keel: lt eņ̃ģe [1638 Enghes] Hänge < mnd. henge (Sehwers 1918: 87, 147); lt eņ̃ģe, eņģis Türhänge < nd. häng, hänge 'der Haken, worin die Tür hängt, Türangel' (Sehwers 1953: 32);
Sugulaskeeled: lv eŋ̄G Angel (der Tür) < kasks henge (Kettunen 1938: 46); lv eng hing (kinnitusosa); eņģe (LELS 2012: 59)

hoov, hoovi 'õu' < kasks hof 'Hof'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 80) meddÿ How ninck Maÿa; (Müller 1600/2007: 330) meddÿ How ninck Maÿa (14.10.1603) 'hoov'; (Stahl 1637: 73) hohw, hohwist 'Hoff beim Hause'; (Stahl HHb III 1638: 223) kus temma welja lex howi ∫i∫∫e 'als er hinaus ging nach dem Vorhoffe'; (Göseken 1660: 349, 350) Hohwi 'hoff (beym hause in der Statt)'; Howemeister 'hoffmeister'; (Hupel 1818: 46) hoow, -i r. d. 'Gehöft, Hof'; (Lunin 1853: 30) hoow, -i r. d. 'дворъ, дворикъ'
Murded: oov S L(uõv Khn); oov ~ uov K; `uovi R; uuv ~ uuv´ M T; huuv´ V(hüüp´ Se) (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 800 hōw, hōwi 'Hof, Stallabteilung im Kruge'; Wiedemann 1893: 726 hōw, hōwi 'Hof, Stallabteilung im Kruge'; ÕS 1980: 165 hoov;
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hof 'Hof, der (meist umschlossener) Raum neben einem Gebäude oder um dasselbe'; MND HW II: 1 hof, hōf; Pl. hōve, hȫve 'umbautes oder umzäuntes Grundstück, Haushof, Hofraum, Garten, Obst-, Baumgarten'
Käsitlused: < kasks hof 'Hof' (EEW 1982: 384; Ariste 1963: 89; Liin 1964: 52; Raun 1982: 13; EES 2012: 79)
Läti keel: lt uovis Hof (Sehwers 1953: 148);
Sugulaskeeled: sm hovi [1642] hallitsijan asunto ja sen henkilöstö; herraskartano; talo, maatila / Hof, Gut < mrts ho(o)f, ho(o)ff 'hovi' (‹ kasks hof ’hovi’) (SSA 1: 176); sm hovi Herscherhof, Gut < kasks hof, hōf 'eingefriedeter Raum, Grundstück, Garten' (Bentlin 2008: 111-112); lv *o’vvə̑ (?) draussen (= u`llə̑) < ? ee õue (Kettunen 1938: 265)

hunt, hundi 'metsloom, susi' < kasks hunt 'Hund'

Esmamaining: Tartumaa 1582
Vana kirjakeel: (Tartumaa 1582) Piotr Hund; (Tallinna Linnaarhiiv 1625) Hund, Hanß (karmann); (Stahl 1637: 131) Hunt, huntist 'Wolff'; (Stahl HHb II 1637: 234) üchtekit hunti 'Kein Wolff'; (Stahl HHb IV 1638: 221) Wata minna leckitan teid kudt Lambat, nendehuntide ∫ecka 'Siehe, Jch ∫ende euch wie Schafe mitte vnter die Wolffe'; (Göseken 1660: 351) hunt 'wolff'; Hunt hullub 'wolff heulet'; (Tallinna Linnaarhiiv 1710) Hunti Mattz; (Vestring 1720-1730: 40, 269) Hunt | Unt, -di 'der Wolff'; (Helle 1732: 96) hunt 'der Wolff'; (Helle 1732: 182) sussi 'der Wolf'; (Piibel 1739) Te͠ma würstid on temma sees kui hundid, mis saki kissuwad; (Hupel 1780: 158, 298) hunt, -i r. 'der Wolf'; unt, -i r. 'der Wolf'; (Arvelius 1787: 92) need on hundi perses; (Hupel 1818: 48) hunt, hundi r. 'der Wolf'; (Lunin 1853: 31) hunt, hundi r. d. 'волкъ'
Murded: un´t eP M T; unt R(hunt Kuu, `unti Vai); unt Hi(hunt Phl) (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1389 hun´t, hun´di 'Wolf'; Wiedemann 1893: 1256 hun´t, hun´di 'Wolf (auch in Machinen)'; ÕS 1980: 168 hunt;
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hunt 'Hund'; MND HW II: 1 hunt 'Hund als Haustier, Wachhund, Hetz-, Jagdhund'
Käsitlused: < sks Hund ~ kasks... (EEW 1982: 407); < kasks hunt 'koer' (Raun 1982: 14; Ariste 1963: 89-90; Liin 1964: 63; Raag 1987: 325; EES 2012: 81)
Sugulaskeeled: sm huntti (1874) (murt.) susi, suuri koira; laiskuri, hulttio /Wolf, großer Hund; Faulenzer, Lump < germ, vrd rts hund 'koira; laiskuri’'; sm huntti susi; is huntti susi < ee (SSA 1: 185); lv un´t Wolf (Kettunen 1938: 453)

hurtsik, hurtsiku 'väike vilets maja' < kasks hurt

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: (Stahl LS I 1641: 58) omma hürtzikode ∫iddes 'bey den Hürten'; (Göseken 1660: 351) Hurzick 'Baurhütlein'; hurtzick 'Baur haus'; (Vestring 1720-1730: 40, 270) Hurtsik, -ko 'Eine kleine Hütte'; Urtsik 'eine Hütte, ein klein Häuschen'; (Helle 1732: 96) hurtsik 'die kleine Hütte'; (Hupel 1780: 158) hurtsik, -ko r. 'eine kleine Hütte'; (Arvelius 1787: 35) ühhes urtsikus; (Lunin 1853: 31, 213) hurtsik r. 'маленькiй шалашъ, лачужка'; hurtsik, -o r. 'маленькая хижина, шалашъ'
Murded: urtsik S L K; `urtsik R(`hurtsik Kuu, `urtsikko Vai); ursik, ur´sik L K I; urdsik M T(urtsk Rõn); hurtsik V(-rds- Har) (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1393 hur´tsik, hur´tsiku; hur´tsikas, hur´tsika 'Hütte, Hundehaus'; Wiedemann 1893: 1260 hur´tsik, hur´tsiku; hur´tsikas, hur´tsika 'Hütte, Hundehaus'; ÕS 1980: 168 hurtsik;
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hort, hurt 'Flechtwerk von Reisen'; MND HW II: 1 hōrt (*hurt) 'Hürde, Reisiggeflecht, Darre zum Trocknen und Wolleschlagen, Faschine, Flechtzaun'
Käsitlused: < ?... [etymol. unklar] (EEW 1982: 411); < kasks hort, hurt 'haopõimistik' (Ariste 1963: 90; Raun 1982: 14); < asks hort, hurt, vrd ee urdas, vurt (EES 2012: 81)

häärber, häärberi 'mõisa härrastemaja' < kasks herberge 'Herberge'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 95) ninck töstis tedda omma töppra pähle, ninck weye tedda se Herbergi sisse, ninck teggi temmale hähd; (Gutslaff 1647-1657: 249) Kesk Herbergin; (Göseken 1660: 287) Herpergi 'Herberge'; (Göseken 1660: 343) Herpergi 'Herberge (Losament)'; (Hupel 1780: 150) härber, -i r. d. 'Herberge, ein deutsches Haus'; (Hupel 1818: 36) härbär od. häärber, -i ~ -e r. d. 'Herberge, kleines deutsches Wohnhaus ausßer dem größern'; (Lunin 1853: 22) härbär r. d. 'пристанице, гостинница'
Murded: `äärbär 'mõisahoone; elumaja' Muh L KJn M; `häärberi Kuu; `jäärber Trm Kod; `ärbel Sa; `ärbän, `ärbäl T; `härbän´, `härbäl´ V(`äärbli Lei) (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 77 hǟrber, hǟrberi 'Herberge'; Wiedemann 1869: 112 herbel, -i; herber, -i; herbern, -i (d) 'Herberge (kleineres Wohngebäude auf Gütern)'; Wiedemann 1893: 101 herbel, -i; herben, -i (d); (härbän); herber, -i; herbern, -i (d) 'Herberge (kleineres Wohngebäude auf Gütern)'; ÕS 1980: 174 häärber 'härrastemaja';
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 herberge, harberge 'Unterkunftsort, Wohnung, Gasthaus'; herbergehûs 'Siechenhaus, Armenhaus'
Käsitlused: < Bsks Herberge (EEW 1982: 463); < kasks herberge (Liin 1964: 52; Raun 1982: 16; SSA 1: 154; EES 2012: 86)
Läti keel: lt ẽrbẽģis, ẽrbẽķis die Herberge, das Wohnhaus, das Nebengebäude < mnd. herberge (Sehwers 1918: 44, 147; Sehwers 1953: 33); ērbeģis, ērbēģis, ērberģis Herberge, Nebengebäude, (herrschaftliches) Wohnhaus < mnd. herberge 'Herberge' (Jordan 1995: 62);
Sugulaskeeled: sm helperi (Agr) majapaikka, asunto / Unterkunft, Wohnung < mrts härbärghe, härberghe, herberge 'maja, vierassuoja, majatalo' (SSA 1: 154); lv ēbriɢ, ērbiɢ Herberge (Nebenwohngebäude auf dem Hofe) < kasks herberge (Kettunen 1938: 48)

höövel, höövli 'tööriist puupinna silendamiseks' < kasks hōvel 'Hobel'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 73) höfel, höflist 'Hobel'; (Gutslaff 1648: 219) Höfli 'Höfel'; (Göseken 1660: 287) Höwel 'Höbel'; (Göseken 1660: 355) höwel 'hobel'; lucka hend (rupphöövel) 'Grosserhobel / Schrubbehobel'; (Vestring 1720-1730: 37) Höwel, -wli 'der Hobel'; (Helle 1732: 94, 322) höwel, -i, -et 'der Hobel'; (Piibel 1739) Pusep moödab nöriga, ta märgib sedda ärra kridiga, ja lükkab sedda hööwlidega silledaks; (Hupel 1780: 156) höwel, höwli r., d. 'Hubel, Höfel'; (Hupel 1818: 45) höwel, höwli r., d. 'der Hobel'; (Lunin 1853: 29) höwel, hööwli r. d. 'стругъ'; hööwli d. 'скобель, стругъ'
Murded: `öövel S Pä Juu Koe I VlPõ; `ööbel Lä; `üövel, `üevel Lüg Vai Ris JMd ViK; `ü̬ü̬vel M; `ü̬ü̬vli TLä; `ü̬ü̬li San (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 802 hȫwel, hȫwli; hȫwli, hȫwli (d) 'Hobel'; Wiedemann 1893: 728 hȫwel, hȫwli; hȫwli, hȫwli (d) 'Hobel'; ÕS 1980: 174; ÕS 1980: 174: höövel;
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hovel 'Hobel'; MND HW II: 1 hōvel (hoffel) 'Hobel, Zimmermanns-, Tischlerhobel'
Käsitlused: < asks hövel (EEW 1982: 466; SSA 1: 218); < kasks hovel 'Hobel' (Viires 1960: 68; Ariste 1963: 90; Liin 1964: 51; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 16; Raag 1987: 324; EES 2012: 86)
Läti keel: lt ẽvele [1638 Ehweles] Hobel < mnd. hōvel, hövel (Sehwers 1918: 32, 87, 147; Sehwers 1953: 34); † ẽvelbeņ̃ķis Hobelbank < nd. hövelbenk (Sehwers 1918: 147; Sehwers 1953: 34); ēvele Hobel < mnd. hōvel (Jordan 1995: 62);
Sugulaskeeled: sm höylä Hobel < asks hōvel ~ rts hyvel, höfvel (Bentlin 2008: 116); sm höylä, höveli, heveli [1637] Hobel < rts hyvel (‹ asks hövel); krj höylä; is hövelin < sm höylä (SSA 1: 218); vdj hevel höövel; рубанок, струг (VKS: 255); lv ēviĺ Hobel < kasks hövel; ēviĺ-beŋ̄k̀ Hobelbank (Kettunen 1938: 50); lv ēviļ höövel; ēvele; ēviļbenk höövelpink; ēvelsols; grūoipēviļ rupphöövel; gropēvele (LELS 2012: 60, 65)
Vt hööveldama

hööveldama, (ma) hööveldan 'laaste lõigates silendama' < kasks hȫvelen 'hobeln'

Esmamaining: Virginius 1687-1690
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 355) höhwli kaas lückama 'höbeln'; höhwli kaas weddama 'höbeln'; höhwlima 'höbeln'; (Virginius 1687-1690) Kolmest riidast, ärra rajotu Kiwist, nink üht ridda ärra Höweltut Seedri-Puist; (Vestring 1720-1730: 37) Hööwlima 'Hobeln'; (Helle 1732: 94) hööwlima 'hobeln'; (Hupel 1780: 156) höweldama, höwlima r. 'hubeln'; (Hupel 1818: 45) höweldama r. d. 'hobeln'; (Lunin 1853: 29) hööwlima r. d.; hööwlitsema d. 'скоблить, стругать'; höweldama r. d. 'строгать'
Murded: ööveldama Sa Muh Pä K(üeveldama Amb VMr VJg); `üövelda(m)ma, `(h)üöveldämä R; ööbeldama Lä; öövelteme M; ööveldämä T; hööveldäm(m)ä Rõu Plv (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 802 hȫweldama, -dan; hȫwlima, -lin; hȫwlitsema, -sen 'hobeln'; Wiedemann 1893: 728 hȫweldama, -dan; hȫwlima, -lin; hȫwlitsema, -sen 'hobeln'; ÕS 1980: 174 hööveldama;
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hȫvelen (hoffeln) 'hobeln, glatt machen, abhobeln'
Käsitlused: < ee höövel (EEW 1982: 466); < kasks hovelen (Liin 1964: 51)
Läti keel: lt ẽvelêt (1638 Ehweleht) hobeln < mnd. höveln (Sehwers 1918: 87, 147); ẽvelêt hobeln < mnd. hȫveln, hȫweln (Sehwers 1953: 34); ēvelēt hobeln < mnd. hōvelen (Jordan 1995: 62);
Sugulaskeeled: sm höylätä < rts hyvel; krj höylätä < sm (SSA 1: 218); vdj heveltää hööveldada; строгать (VKS: 255); lv ēviĺt́̆t́ə̑ hobeln (Kettunen 1938: 50); lv ēviļtõ hööveldada; ēvelēt (LELS 2012: 60)
Vt höövel

ingel, ingli 'üleloomulik olend, jumala teener ja käskjalg' < kasks engel 'Engel'

Esmamaining: Koell 1535
Vana kirjakeel: (Koell 1535, ‹ EKVTS 1997: 68) sest syna / Ech Engel / ech Jumal ysse; (Boierus 1587, ‹ EKVTS 1997: 90) ni palyo englit, ninck ni palyo arch-englit; (Müller 1600-1606: 92) üx Engel olla; üchex Englix on sanut; neet Englit; (Müller 1600/2007: 72) mitte v̈chex Englix (18.12.1600); (Rossihnius 1632: 102) sinnu pöha Engel olckut miñu kahn; (Stahl HHb I 1632: Dij) ∫ünno pöhat Englit 'deine heilige Engelein'; (Stahl 1637: 52) Engel, Englist 'Engel'; (Stahl HHb II 1637: b) englide koggodus 'der Engel∫char'; (Gutslaff 1648: 212) Engel 'Engel'; (Gutslaff 1647-1657: 71) neht katz Englit; (Göseken 1660: 364) Jngel 'engel'; Engli koggodus (inglid) 'engelschaar'; (Göseken 1660: 653) Tappia Engel (surmaingel) 'würgEngel (strix)'; (Virginius 1687-1690) Nink Jssand üttel selle Engelille; (Piibel 1739) Üks ingel peästab Peetrust wangitornist; (Helle 1732: 99, 322) ingel 'der Engel'; (Hupel 1780: 162) ingel, ingli r. 'Engel'; (Hupel 1818: 33) engel, -gli d. 'Engel'; (Lunin 1853: 19, 37) engel, -gli r. d. 'Ангелъ'; ingel, -gli r. d. 'Ангелъ'
Murded: `ingel R eP; `(h)ingli V; `engel L(`en´gel Khn); `en´gel M TLä; `en´gli T V (EMS I: 1010)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 137 iṅṅel, iṅgli 'Engel'; Wiedemann 1893: 125 iṅṅel, iṅgli (eṅgli) 'Engel'; Wiedemann 1869: 111 eṅgli (eṅgel) (d) '= iṅṅel'; Wiedemann 1893: 101 eṅgli (eṅgel) (d) '= iṅṅel'; ÕS 1980: 187 ingel;
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben engel 'Engel'; MND HW I engel 'Engel; Engelsfigur als Lichtträger';
Käsitlused: < sks Engel, vrd kasks... (EEW 1982: 511); < kasks engel (Ariste 1940a: 110; Raun 1982: 18; Ariste 1963: 90; Liin 1964: 39; Raag 1987: 323; EES 2012: 92)
Läti keel: lt eņ̃ģelis (1585 touws ∫chweetez Engels) Engel < mnd. engel (Sehwers 1918: 79, 147); eņģelis Engel < mnd. engel (Sehwers 1953: 32; Jordan 1995: 62);
Sugulaskeeled: sm enkeli [Agr] Engel < mrts ängil, engil (SSA 1: 105); vdj aŋgeli, eŋkeli ingel (VKS: 130, 211); lvS eŋǵel ~ engild ~ eŋil ~ eńgil Engel (SLW 2009: 56); lv eŋ̄gə̑lZ Engel (Kettunen 1938: 46); engõl ingel; eņģelis (LELS 2012: 59)

just 'nüüdsama, äsja; jah, tõepoolest' < kasks just, sks just

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 59) just Ob. 'jetzt; gerade recht, eben als'; (Lunin 1853: 40) just d. 'теперь; точно такъ'
Murded: just 'nimelt; täpselt' R S sporL K; jus´t I M TLä V; jüst R Hi L sporK (EMS II: 204)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 187 just, justament 'gerade, eben'; Wiedemann 1893: 170 just, justament (jüst) 'gerade, eben'; ÕS 1980: 206 just; justament;
Saksa leksikonid: Schleswig-Holstein jüst [žysd] 'just, grade, doch' (‹ pr juste); Niedersächsisches jüst, just(e) 'soeben; in diesem Augenblick, gerade jetzt; geradeso, genauso; erst recht; vor allem, besonders; genau, exakt, präzise; doch'
Käsitlused: < kasks just (EEW 1982: 574; SSA 1: 252); < sks just (Raun 1982: 22); < asks Just (Liin 1964: 66); < asks just ~ rts just (EES 2012: 101); < sks just (EKS 2019)
Sugulaskeeled: sm just, justiin(sa) [1784] juuri, ihan, aivan / just, gerade, genau < rts just 'juuri, aivan, ihan' (‹ kasks just) (SSA 1: 252); krj justih juuri, tarkalleen < sm (SSA 1: 252); is just; lv just < ee just (SSA 1: 252; EES 2012: 101)

kaamel, kaameli 'kandeloom kõrbes (Camelus)' < kasks kamêl 'Kamel'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 122) Sest se koggodus neist kamelist sahb sinno katma; (Stahl HHb III 1638: 19) Se∫t ∫e kogko nei∫t Kameli∫t 'Denn die Menge der Camelen'; (Stahl LS II 1649: 632) eth üx Kameel lebbi öhe Nöhla∫ilma keip 'das ein Kamel durch ein Nadelöhr gehe'; (Gutslaff 1647-1657: 92) kümme Kamelit; lasckis neiht Kamelit; Sinnu Camelit kahn johta; (Göseken 1660: 379) Kameel 'Cameel'; (Göseken 1660: 616) Se kühra selgke Kameel 'das höckerichte Cameel'; (VT kk 1690: 194) kui on Kamel, Jänes, nink Kaninikenne, kumat küll melletawat, agga ei lõhasta mitte sorka; (Vestring 1720-1730: 65) Kammel 'ein Kameel'; (Hupel 1780: 171) kameel (kamel) r., d. 'Kameel'; (Marpurg 1805: 18) Minna olle ka säälsamman ütte Kameel nännu; (Hupel 1818: 69) kameel od. kamel, -i r. d. 'Lameel'; (Lunin 1853: 47) kameel, -i r. d.; kameel, -i r. d. 'верблюдъ'
Murded: `kaamel, kaamel Hi Ha(`koa-); `kaamel I T; kaamõl´ V; kamel RId Muh L Kod M; kammel, -i S L HMd Ann VlPõ; kammeljas Juu Jä VJg (EMS II: 403)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 157 kāmēl, kāmēli (bl) 'Kameel'; Wiedemann 1893: 233 kāmēl, kāmēli (bl) 'Kameel'; ÕS 1980: 216 kaamel;
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kamêl (cameel, cammel) 'Kamel';
Käsitlused: < kasks kamêl (‹ lad camelus) (EEW 1982: 620; Raun 1982: 24; SSA 1: 294); < asks Kameel (Ariste 1963: 90-91; Liin 1964: 63); < asks kamēl (EES 2012: 108)
Läti keel: lt kamiẽlis (Glück: 1689/1694 Kameelus) Kamel < dt. (Sehwers 1918: 3, 88, 149);
Sugulaskeeled: sm kameli [Agr] Kamel < mrts kame(e)l (‹ kasks kamel) (SSA 1: 294); lv kamèl´ Kamel (Kettunen 1938: 104); lv kamēl kaamel; kamielis (LELS 2012: 102)

kaarik, kaariku 'kahe rattaga vanker' < kasks kāre 'Karren'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 173) karik r. d. 'der Karn'; (Hupel 1818: 72) karik r. d. 'der Karn'
Murded: kaarik Hää KPõ(koa-, kua-); kaarik I Äks VlPõ M TLä Ote Krl VId; `kaarik VNg IisR; kaarikas Mus Pä; `kaarikas R (EMS II: 418)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 259 kārik, kāriku 'Karren'; kārikas, kārika '= kārik'; Wiedemann 1893: 235 kārikas, kārika; kārik, kāriku 'Karren'; ÕS 1980: 217 kaarik 'kaherattaline vanker';
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kāre (kahre), kār, karre, kārn(e) 'kleines Gefährt mit 1 oder 2 Rädern, Schieb- oder Zugkarre';
Käsitlused: < kasks kare (EEW 1982: 625; EES 2012: 109); < vrd kasks kare (Raun 1982: 25)
Läti keel: lt karĩte, kariẽte [Glück 1689/1694 Karrites] Karrete < nd. karrẽt (Sehwers 1918: 88, 149); lt karīte, ltDn. kar´īt´ Kutsche, Karrete (Kettunen 1938: 107);
Sugulaskeeled: lvS karrus Kutsche (SLW 2009: 79); lv kar´ìt´ Kutsche, Karrete (Kettunen 1938: 107)

kaart, kaardi 'maa-, post-, mängukaart' < kasks karde, karte 'Karte'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) Kaarti 'Kahrte'; (Göseken 1660: 379) Karthi meng 'Karthen Spiel'; [Karthi] lecht '[Karthen]Blatt'; (Hupel 1818: 60) kaart, -i r. d. 'Karte'; kaarti mäng r. d. 'Kartenspiel'; (Lunin 1853: 41, 50) kaart, -i r. d. 'карта'; kaarti mäng 'колода картъ'; karti d. 'карты'
Murded: kaart 'mängu-, maa-, postkaart' Muh L KPõ(koa-, kua); kaar´t sporK(koa-, kua-); kaar´t I M San V; kaard R Hi sporPä Trm SJn TLä Kam; kaert Sa Mar Ris (EMS II: 423-424)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 260 kār´t, kār´di 'Karte'; Wiedemann 1893: 236 kār´t, kār´di (kār´d) 'Karte'; ÕS 1980: 217 kaart;
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kār̆te, kār̆de 'Urkunde, Papierblatt, Spielkarte, Landkarte';
Käsitlused: < sks Karte ~ kasks... (EEW 1982: 626); < asks kaart (Raun 1982: 25); < asks kârde, kârte (Ariste 1972: 95); < kasks karde, karte (Liin 1964: 60; EES 2012: 109)
Läti keel: lt † kãrtes [1638 Kahrtes] Spielkarte < mnd. karte [JS: laenuperioodiks 1400-1638] (Sehwers 1918: 34, 88, 149); lt kãrte Karte (Spielkarte) (Sehwers 1953: 48); kārte, kārts (Kettunen 1938: 151);
Sugulaskeeled: sm kartta [1732] maantieteellinen piirros / Landkarte < rts karta 'kartta, karttapaperi, luettelo'; krj kartta (maa)kartta < sm (SSA 1: 319); sm kortti [1616] Karte < rts kort; is kortti; krj kortti < sm (SSA 1: 407); is kortti (Kos) mängukaart (Laanest 1997: 80); vdj kartta, kartti mängukaart; карта (игральная) (VKS: 397); lv kō̬rt̆tə̑z Landkarte; Spielkarte; Karte < sks (Kettunen 1938: 151); lv kǭrtõz kaart; karte (LELS 2012: 134)

kabel1, kabeli 'abikirik; hoone kalmistul' < kasks kapel(le) 'Kapelle'

Esmamaining: Gutslaff 1648-56
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Ninck tahha teije Cappellit errakaotada; (Göseken 1660: 380) Kabbel 'Kappel/Kirch'; (Vestring 1720-1730: 56) Kabbel 'das Bethaus, Kapelle'; (Helle 1732: 102, 322) kabbel 'die Capelle'; (Hupel 1780: 166) kabel, -i r., d. 'Kapelle, Feldkirche'; (Hupel 1818: 60) kabel, -i 'Filial, Kapelle; Feldkirche'; (Lunin 1853: 41) kabel, -i r. d. 'придѣлъ, приходская церковь'
Murded: kabel, kabeli 'palvemaja; surnukamber' R eP; kabel, kabeli 'surnuaed' I M T; kabõl´ V(kapõl´); kapel, kabeli T (EMS II: 438)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 193 kabel, kabeli 'Kapelle, Filialkirche, Kloster'; Wiedemann 1893: 175 kabel, kabeli (kapel) 'Kapelle, Filialkirche, Kloster, Gottesacker'; Wiedemann 1893: 197 surnu-kamber 'Kapelle, Todtenkammer'; ÕS 1980: 218 kabel;
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kappel(l)e, kapelle 'Kapelle, Seitenkapelle einer Kirche, kleines Gotteshaus ohne Pfarrechte';
Käsitlused: < kasks kapel(le) (EEW 1982: 632); < asks kapelle (EES 2012: 110); < kasks kapel-hûs 'ehitus' (Raun 1982: 25); < kasks kapelhûs, asks cappele(n) (Liin 1964: 42)
Läti keel: lt kapele, kabele Kapelle (Sehwers 1953: 47);
Sugulaskeeled: sm kappeli [1625] pieni kirkkorakennus, sivukirkko; kappeliseurakunta / Kapelle < mrts kapel, cappell (‹ kasks kapelle) (SSA 1: 307)

kabel2, kabla 'nöör' < kasks kabel, ?kābel 'Tau; Schnur'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 124) Sest kui ütz linnu kabbel sahb temma tullema ülle kihke; (Gutslaff 1648-56) ni paljo kui ütz langas echk ütz zuwwa kabbal wehrt om; (Virginius 1687-1690) Sis hoija ennast, et sina ei lange mitte Kablase nende järrel minnes; (Hupel 1780: 166) kabel, -bla d. 'ein Band'; (Hupel 1818: 60) kabel, -bla d. 'Schnur, Strick, Band'; (Lunin 1853: 41) kabel, -bla d. 'шнуръ, веревка, оковы'
Murded: kabel, kabla 'pael; nöör' Mar Tõs Saa Trm Kod M; kabõl, kabõl´ T V(kapl) (EMS II: 438-439)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 193 kabl, kabla (d) 'Schnur, Strick'; Wiedemann 1893: 176 kabl, kabla (d) 'Schnur, Strick'; kabl, pl. kablid (D) 'zerzupftes Tauwerk (z. Kalfatern)'; ÕS 1980: 218 kabel 'murd. nöör';
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kābel, kābele (cabelle) 'Seil, Tau, bes. Schiffstau, Ankertau'
Käsitlused: < ... 'Schnur, Strick; zerzupftes Tauwerk' (EEW 1982: 632); < kasks kabel 'nöör' (Raun 1982: 25)
Sugulaskeeled: sm kaapeli (1863) sähköjohto; touvi, köysi / Kabel < mrts kabel 'touvi, köysi' (‹ kasks kabel, sks Kabel) (SSA 1: 264)
Vrd kaabel

kahvel1, kahvli 'söögiriist' < kasks gaffele 'Gabel'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 384) Kaffel 'Gabel (zum Messer)'; Kaffelken 'Gabel (zum Messer)'; (Helle 1732: 105, 322) kahwel 'die Gabel'; (Piibel 1739) Ja puhtamat kulda, kahwlide ja pekkide, ja putkede tarwis; (Hupel 1780: 170) kahwel, -wli r., d. 'die Gabel'; (Hupel 1818: 67) kahwel, -wli r. d. 'Gabel'; (Lunin 1853: 46) kahwel, -wli r. d. 'вилка'
Murded: `kahvel, `kahvli 'söömisvahend' R eP Trv Puh; `kahvel, `kahvle L Jä SJn M; `kahvli T V; `kahver, `kahvri Pöi Muh Ha Kad Äks; `kahver, `kahvre Pä Ha Jä VlPõ (EMS II: 535)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 205 kahwel, kahwli 'Gabel'; Wiedemann 1893: 186 kahwel, kahwli 'Gabel'; ÕS 1980: 223 kahvel;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 gaffele, geffele 'grosse hölzerne oder eiserne Gabel'; MND HW II: 1 gaffel(e), geffele 'große hölzerne oder eiserne Gabel, Kornforke, Fleischgabel';
Käsitlused: < kasks gaffel(e) 'Gabel' (EEW 1982: 655; SSA 1: 274); < kasks gaffele (Raun 1982: 27; EES 2012: 117); < kasks gaffele, geffele 'vigel' (Liin 1964: 51); < kasks gaffele, gaffelke 'söögiriist' (Liin 1964: 56)
Läti keel: lt *gapele Gabel < mnd. gaffele (Sehwers 1918: 49, 147); gapele Gabel, Tischgabel < nd. gaffel (Sehwers 1953: 35);
Sugulaskeeled: sm kahveli [1637] haarukka; (heinä)hanko / Gabel; Forke < rts gaffel 'hanko, syömähaarukka' (‹ kasks gaffel(e); vrd holl gaffel) (SSA 1: 274); sm kahveli Gabel; Forke < asks gaffel(e) ~ rts gaffel (Bentlin 2008: 120); lv gaffõl kahvel; dakšiņa (LELS 2012: 62)

kalkun, kalkuni 'kodulind (Meleagris gallopavof. domestica)' < kasks kalkûnsch hāne 'Truthahn', vrd Bsks Kalkun

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 116) Saxamah kuck 'Kalckunschhan'; (Gutslaff 1648: 220) Saxemah Kanna 'Kalckaun'; (Göseken 1660: 609) Saxa mah kanna (emakalkun) 'Kalekutisch-Huhn'; saxa mah kuck (isakalkun) 'Kalekutischer Hahn'; (Vestring 1720-1730: 116) Kalkun, -ni 'Der Kalkun'; (Hupel 1780: 171) kalkun, -i r., d. 'Kalkun'; (Lithander 1781: 514) Kori ja riwi 18 ni suuri oune kui kalkuni munnad; (Marpurg 1805: 21) ni kui ne kalkuni; (Hupel 1818: 68) kalkun, -i r. d. 'Kalkun'; (Lunin 1853: 47) kalkun, -i r. d. 'индѣйскiй петухъ, индѣйка'
Murded: `kalkun, `kalkuni 'kodulind' R eP M T; `kalkun´ VJg Sim Plt KJn Trv Hel V(kalgun´); `kalkun, `kalkuna R Har VId (EMS II: 594)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 212 kalkun, kalkuni, kalkuna 'Puter, kalekutscher Hahn, Truthahn'; Wiedemann 1893: 193 kalkun, kalkuni, kalkuna 'Puter, kalekutscher Hahn, Truthahn'; ÕS 1980: 228 kalkun;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kalkunsche hân; MND HW II: 1 kalkûnsch hāne 'Truthahn'
Käsitlused: < kasks kalkun (kalkûnsche höner) (EEW 1982: 672); < Bsks Kalkun ~ asks Kalkuun (Raun 1982: 28); < Bsks kalkun (SSA 1: 287); < asks kalkūn, Bsks Kalkun (EES 2012: 122); < asks Kalkuun 'kalkun' (EKS 2019)
Läti keel: lt kalkũna, kalkũns, kalkũnis [1638 Kallkunis] Truthahn < nd. kalkūn (Sehwers 1918: 59, 88, 149; Sehwers 1953: 45);
Sugulaskeeled: sm kalkkuna [1678] kanalintulaji / Truthahn, Pute(r) < rts kalkon ~ asks kalkun (SKES: 149; SSA 1: 287); is kalkkuna; vdj kalkkuna < sm ~ vn; lv kalkon < Bsks kalkun (SSA 1: 287); vdj kalkkuni < ee kalkun (EES 2012: 122); vdj ind´jukka kalkun; индюк (VKS: 290); vdj kalkkuni, kalkkuna kalkun; индюк (VKS: 370); lv kal̄k̆kon, kal̄k̆kun, kal̄k̆kuon kalkun / Truthahn (Kettunen 1938: 103); lv kalkon kalkun; tītars (LELS 2012: 102)

kamber, kambri '(väike) tuba' < kasks kamer 'Kammer'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 122) Meÿe Kambrit omat tews hüÿdt; tæma Ricka warra Kambre ette; (Müller 1600/2007: 88) v̈che Pißokesse Kambre echk tubba (28.12.1600); (Rossihnius 1632: 130) Kaje, temma om se kambre sissen; (Stahl 1637: 63) kamber, kambrist 'Gemach'; (Stahl HHb II 1637: 1) Temma lex omma∫t Kamri∫t welja 'Er ging auß der Ka͠mer ∫ein'; (Gutslaff 1647-1657: 188) temma - - letz Kambrihe; (Göseken 1660: 289) Kamber 'Kammer'; (Göseken 1660: 597) Rohga Kammer (sahver) 'speise Kammer (panarium)'; (Göseken 1660: 562) pichtka͠mer 'Sacristey (sacrarium)'; (Göseken 1660: 715) wohdikamber (magamistuba) 'Schlaffkammer (dormitorium)'; (Göseken 1660: 387) kammer 'gemach [conclave]'; (Helle 1732: 106) kamber 'die Kammer'; (Helle 1732: 308) puntkamber 'die Pfund-Cammer'; (Helle 1732: 371) Üks tubba kindlas kambris 'eine Stube in einer festen Kammer (d.i. eine Nuß)'; (Hupel 1766: 62) Agga se kamber, kus sa sedda wisi higgistad, peab kütmatta ollema; (Hupel 1780: 171) kamber, -bri r., d. 'Kammer'; kammer d. 'die Kammer'; (Hupel 1818: 69) kamber, -bri r.; -bre d. 'die Kammer'; (Lunin 1853: 47) kamber, -bri ~ -bre r. d. 'комната, каморка, чуланъ'; kammer, -i r. d. 'комната, камера'
Murded: `kamber R S Lä K I; kammer L Ha VlPõ M T; `kammer R; `kammõr Ran Ote San; `kammõr´ V; `kambrõ V (EMS II: 618)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 216, 217 kamber, kambri, kambre 'Kammer, Zimmer'; kammer, kambri, kambre '= kamber'; Wiedemann 1893: 196, 197 kamber, kambri, kambre (kammer, kambre, hōne) 'Kammer, Zimmer'; kambre, kambre (d) '= kamber'; ÕS 1980: 230 kamber;
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kāmer, kāmere, kammer 'besonders geschützter und gesicherter Raum des Hauses, Privatzimmer, als Schlafraum, Altenteilsraum, auch Gesindekammer benutzt'
Käsitlused: < kasks kamer (EEW 1982: 679; SSA 1: 294; EES 2012: 125); < asks kamer, kamber (Ariste 1963: 91); < Bsks Kammer (Raun 1982: 29); < kasks kamer, asks cammer (Liin 1964: 52, 61)
Läti keel: lt ka͠mbaris (1587 exkam Kammer) Kammer < mnd. kamer (Sehwers 1918: 35, 80, 149; Sehwers 1953: 45); kambaris, kambars, kamburis, kamburs, kammuris Kammer; das Zimmer, die Stube < mnd. kammer (neben kāmer) (Jordan 1995: 65);
Sugulaskeeled: sm kamari, kammari [Agr] vieras-, makuuhuone / Kammer, (Gäste)zimmer < mrts kamar(e), kammar(e) 'kamari, pieni huone'; lv kɔ̄mar´ < kasks; is kammari; krj kamari, kammari; vdj kamme̮ri, kammari < sm (SSA 1: 294; SKES: 153); vdj kammari, kammõri kamber, tuba (VKS: 376); is kammari kamber (Laanest 1997: 60); lvS kamer, kamär, kämär Kammer (SLW 2009: 77); lv kō̬maŕ, kō̬mar, kō̬mə̑r Kammer < kasks kamer (Kettunen 1938: 149); kǭmaŗ kamber; kambaris (LELS 2012: 132)

kamper, kampri 'lõhnaaine' < kasks kamper 'Kampfer'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 387) Kamper 'Campffer'; (Hupel 1766: 83) Kampwer pool kwentin; (Hupel 1766: 128) Sukrut kaks loot, segga sedda selle kampwriga
Murded: `kamper 'arstim' Kuu S Kse Ris I (EMS II: 623-624); `kampver VNg RId Pöi Ris Juu VJg Kod Kam Rõn; `kampvär Mar(`kampar); `kampvar Amb; `kampvir Nõo; `kampviir Har VId; `kampus L Jä VlPõ M; `kampel Khk Rei; `kampul Hää (EKI MK; EMS II: 623-624)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 217 kamper, kamperi '= kampwer'; kampwer, kampweri 'Kampfer'; Wiedemann 1893: 198 kampwer, -i (kamper, kamwora) 'Kampfer'; ÕS 1980: 231 kamper '(ravim)';
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kamfer, kamf(e)re, campher 'Saft, destilliertes Harz vom Kampferlorbeerbaum, Gummi (Laurus) camphora, häufiges Arzneimittel'
Käsitlused: < sks Kampfer (EEW 1982: 684; Raun 1982: 29); < kasks kamper 'Kampfer' (Liin 1964: 58; Liin 1968: 49)
Läti keel: lt ka͠mpars Kampfer < mnd. kamper (Sehwers 1918: 35, 149; Sehwers 1953: 46);
Sugulaskeeled: sm kamferi, kamfertti, kamvertti, kamvärkki etc. (1764 campher pulveri) kamferipuusta (Cinnamonum camphora) saatu lääke / Kampfer < mrts kamfer (SSA 1: 294); lv kam̄p̆pə̑r Kampfer (Kettunen 1938: 104); lv kampõr kamper; kampars (LELS 2012: 102); vdj kamfõra kamper; камфара (VKS: 376)

kann, kannu 'jooginõu; tilaga anum' < rts kanna, kasks kanne

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 76) Kan, kannu∫t 'Kan'; (Gutslaff 1648: 221) Kanne 'Kanne'; (Gutslaff 1647-1657: 238) Kanni sissest johta; (Göseken 1660: 289) Kann, -u 'Kandel'; (Göseken 1660: 635) Suhr kanno 'krause (culullus)'; (Göseken 1660: 389-390) Kanna-harri (kannuhari) 'Kannen-Bürst'; kanno körw 'Handhabe (an der Kannen)'; [Kanna-]Sepp '[Kannen-]giesser'; (Göseken 1660: 703) wessikañi 'Gies-Kann'; (Göseken 1660: 749) üx kolme kaño möht 'Ein maas von 3 Kañen'; (Vestring 1720-1730: 65) Kañ, -no 'Eine Kanne'; (Helle 1732: 107, 322) kan 'die Kanne'; (Hupel 1766: 111) teil on agga ölle kan ehk wina klas käes; (Hupel 1780: 172) kan, -no r.; und -ni d. 'die Kanne'; (Lithander 1781: 524) Walla 3 kanno rööska pima ühhe paja ehk katla sisse; (Hupel 1818: 69) kan, -no r.; -ni d. 'Kanne'; (Lunin 1853: 48) kan, -no r. d. 'кружка, сидова'
Murded: kann, kannu 'nõu; anum' S L K Iis Kod M; kann, `kannu R; kan´n, kan´ni Kod Pal KodT V; kan´n, kanni Trm Hel T (EMS II: 676)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 222 kann, kannu; kan´n´, kan´n´i 'ein zweistöfiges Maass, Kanne, Trinkkanne'; Wiedemann 1893: 202 kann, kannu; kan´n´, kan´n´i 'ein zweistöfiges Maass, Kanne, Trinkkanne'; ÕS 1980: 233 kann;
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kannen-geter 'Kannengiesser, Zinngiesser'; MND HW II: 1 kanne, kan(ne) 'Kanne, größeres (meist nach oben leicht verengtes) Gefäß zum Einschänken'
Käsitlused: < rts kanna, kasks... (EEW 1982: 691); < Erts kann (Raun 1982: 30); < kasks pl. kannen ~ germ... (Ariste 1963: 91); < asks Kanne (Liin 1964: 56); < kasks kanne (Viires 1960: 97; Raag 1987: 324; SSA 1: 300); < rts kanna, asks kanne (i-tüveline variant) (EES 2012: 128)
Läti keel: lt kañna (1638 Kanna) Kanne < mnd. kanne (Sehwers 1918: 25, 88, 149; Sehwers 1953: 46); kanna Kanne < mnd. kanne (Jordan 1995: 65);
Sugulaskeeled: sm kannu (Agr) puinen juoma-astia, tuoppi / Kanne < mrts kanna (SKES: 156; SSA 1: 300); is kannu (Hev) hapupiima nõu (Laanest 1997: 61); vdj kannu kann; кувшин, кружка (VKS: 383); lv kɔ̄na < lt kanna; is kannu; krj kannu < ? sm (SSA 1: 300); lv kō̬na Kanne; Honigzelle < germ (Kettunen 1938: 149); lv kǭna kann; kanna (LELS 2012: 132)

kants, kantsi 'kindlustus, kaitsevall' < kasks schan(t)ze 'Schanze'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 105) Kantz, kantzist 'Schantz'; (Gutslaff 1648: 234) Kantze 'Schanze'; (Gutslaff 1648-56) Dawid enge isti lahnen SKantzi sissen; (Göseken 1660: 295) Kantzi 'Schantz'; Kantzkorw, -i 'Schantzkorb'; (Göseken 1660: 390) Kantzi (kaitserinnatis) 'Bolwerck (brustwehr)'; Kantz 'schantz'; [Kantz](korw) (muldkorv, kindlustuskants) '[schantz](Korb)'; (Piibel 1739) Tawet sai Sioni tuggewa kantsi kätte; (Hupel 1818: 71) kants, -i bl. r. d. 'Burg, Schanze, Festung, Wormauer, befestigtes Lager'; (Lunin 1853: 49) kants, -i r. d. 'замокъ, крепость, шанцы, укрѣпленный лагерь'
Murded: kan´ts, kantsi S L M; kan´ts, kan´tsi Mär Pä K I; kan´ts, kandsi M T; kands, kandsu V (EMS II: 695)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 224 kan´ts, kan´si; kants, kantsu 'Schanze, Burg, Festung, Vormauer, Bolwerk, Landungsbrücke'; Wiedemann 1893: 204; ÕS 1980: 234 kants;
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kantz 'Schantz'; MND HW III schanse (schansche, schanze, schantze) 'Reisigbündel, Faschine; durch korbartiges Geflecht haltbar gemachte Befestigung aus aufgeworfener Erde, bes. als Geschützdeckung; bei Kriegsschiffen erhöhter Teil des Achterdecks'
Käsitlused: < sks Schanze (EEW 1982: 695; SSA 1: 301-302); < kasks schantze 'kindlus' (SKES: 157; Ariste 1972: 92; Raun 1982: 30); < kasks schanze (Ariste 1963: 91; Liin 1964: 46; EES 2012: 128-129); < kasks schan(t)ze 'Schanze' ~ rts skans, skants (Raag 1987: 338)
Läti keel: lt † skañste [1638 Skantzis] Schanze < mnd. schantze [JS: laenuperioodiks 1500-1638] (Sehwers 1918: 94, 158); skancis, skance, skanstis, skanste Schanze < nd. skanz, skanst (Sehwers 1953: 105); skance, skancis, skanste Schanze < mnd. schanse (Jordan 1995: 87);
Sugulaskeeled: sm kanssi, skanssi, (s)kantsi (1863) vallitus, (kenttä)varustus, (sota)leiri / Schanze < rts skans 'vallitus, varustus; laivan miehistösuoja' (‹ kasks schanze '(risukimpuin vahvistettu) vallitus') (SKES: 157); lv kan´št, škan´̄ts Festung, Schanze < kasks schanze (Kettunen 1938: 105, 395); kaņšt kants; cietoksnis; skansts (LELS 2012: 105)

karus, karuse 'koger (Cyprius Carassius L.)' < kasks karusche, karusse 'Karausche'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) Karruhs 'Karraus'; (Göseken 1660: 392) karuß '[Karausch]'; (Vestring 1720-1730: 63, 68) Karrus 'Die Karrusche'; Karruus 'Die Karusche'; (Helle 1732: 108) karrus 'die Karuse'; (Hupel 1780: 174) karrus r. 'Karause, Karruse'; (Hupel 1818: 73) karrus r. 'Karause, Karausche, Karuse'; (Lunin 1853: 50) karrus r. 'карась'
Murded: karus 'koger' Jõe Kuu VNg Rid Kse sporKPõ; `karrus(s) Jõe Vai(karuss); karrus Lih VJg; kaarus Mar; karuu·s Sa Muh (EMS II: 783)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 236 karus, karuse, karusi 'Karausche'; Wiedemann 1893: 215 karus, karuse, karusi (rūz´) 'Karausche'; Wiedemann 1869: 1093 rūz´, rūzi (M) '= karus'; Wiedemann 1893: 990 rūz´, rūzi (M) '= karus'; ÕS 1980: 242 karus, karuse 'koger';
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 karûsse, karûtse, karûsche, karuske 'Karausche, eine Karpfenart'
Käsitlused: < kasks karusse (EEW 1982: 720; Raun 1982: 32); < kasks karuske, karusse (Liin 1964: 64; Raag 1987: 325; EES 2012: 133; Kendla 2014: 190)
Läti keel: lt karũza, karũsa, karũse < mnd. karūsse 'Karausche' (Sehwers 1953: 48); karūsa Karausche < mnd. karûsse (Jordan 1995: 66);
Sugulaskeeled: lvS karušk Karausche (SLW 2009: 79); lv karùz (kāruz), kārp̆pa Karpfen (Cyprinus carpio) = ko'ggə̑rz 'Karausche (Cyprinus corassias)' < kasks karusse (Kettunen 1938: 107-108); lv ko'ggõrz koger; karūza (Carassius carassius) (LELS 2012: 131)

keerub, keerubi 'kõrgem ingel' < asks Cherub(im) 'Cherub'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 140) Kahn Cherubin ninck Seraphin laulwatiggas suhre häle kahn; (Stahl HHb II 1637: 18) ∫e Cherub ep ∫ei∫ap ennamb ∫ehl ehs 'der Cherub ∫teht nicht mehr dafür'; (Gutslaff 1647-1657: 20) panni temma neiht Cherubbit; (Virginius 1687-1690) Täma teggi ka se Pühhemba paiga sisse Kaks Kerubimid, Kümme Küünrad körge; (Piibel 1739) Ta teggi ka keigepühhama paika kaks Kerubit öllipuust; (Hupel 1818: 355) Cherubim bl. 'kerubim r.'; (Lunin 1853: 56) kerub r. d. 'херунимъ'
Murded: keerup, keerupi 'kõrgem ingel, paradiisi väravavalvur' eP M San; kierup, kierop Ris VJg Pal; `kierup R; `keeru|bim, -pim Har Rõu Lei (EMS II: 932)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 303 kērub, kērubi (bl) 'Cherub'; kērup, kērupi (d) '= kērub'; Wiedemann 1893: 274 kērub, kērubi (kērup) 'Cherub'; kērup, kērupi (d) '= kērub'; EÕS 1925: 199 keerub '(ingel)'; ÕS 1980: 253 keerub 'inimese pea ja looma kehaga tiivuline olend; teat ingel'; VL 2012 keerub '(akadi k karūbu 'eestkostja', hbr kerubīm)'; Tuksam 1939: 179 Cherub 'keerub (ingel)'
Käsitlused: < sks Cherub (‹ heebrea) (EEW 1982: 756); < kasks Cherub (Raun 1982: 34); < asks Cherubin, Cherub, Cherubim (1599) (Ariste 1963: 92); < sks Cherub 'keerub' (EKS 2019)
Sugulaskeeled: sm kerubi [Agr] < rts kerub (Häkkinen 2004: 406); vdj heruvim keerub; херувим (VKS: 255)

keiser, keisri 'riigivalitseja' < kasks keiser 'Kaiser'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 135) Kudt nüith se Keÿser oma Pæ|mehe Ramato ollÿ lugkenuth; (Müller 1600/2007: 72) Tæma olka Keÿser (18.12.1600); (Müller 1600/2007: 324) Sÿß kiriutas se Pæmees selle Keÿserille ielles ninda (14.10.1603); (Rossihnius 1632: 140) Andket selle Keysrille, mea se Keysri kohus om; (Stahl 1637: 77) Kei∫er, kei∫ri∫t 'Keiser'; (Stahl HHb II 1637: 144) Bapst ninck Kei∫er 'Papst / Käy∫er'; (Gutslaff 1648: 221) Keiser 'Keiser'; (Gutslaff 1647-1657: 269) selle kaiserille; selle kaisarille; mea se kaisari perral om; (Göseken 1660: 289) Keijser, -i 'Käyser'; (Göseken 1660: 400) Kayser 'Keyser'; Kaysri wald 'monarchy (Keyserthumb)'; (Piibel 1739) Paulus otsib kohhut Keisri jurest; (Hupel 1780: 177) keiser, -sri r., d. 'der Keiser'; (Arvelius 1787: 47) Keisri Proua; (Hupel 1818: 78) keiser, keisri r. d. 'Keiser'; keisri, keisri d. 'Keiser'; (Lunin 1853: 55) keiser, keisri r. d. 'Государь, Императоръ'
Murded: `keiser, `keisri 'riigivalitseja' R eP; `keiser, `keisre Pä VlPõ M (EMS II: 961); `keisri T V
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287 keizer, keiz´ri; keiz´ri, keiz´ri (d) 'Kaiser'; keizerina (keizerinna) 'Kaiserin'; keizri-prõua 'Kaiserin'; Wiedemann 1893: 259 keizer, keiz´ri; keiz´ri, keiz´ri (d) 'Kaiser'; keizerina (keizerinna) 'Kaiserin'; keizri-prõua 'Kaiserin'; ÕS 1980: 254 keiser;
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben keiser 'Kaiser'; MND HW II: 1 keyser (keser, keiser, keyzer, kayser) 'Kaiser'
Käsitlused: < kasks keiser 'Kaiser' (EEW 1982: 764; Raun 1982: 34; Ariste 1963: 92; Liin 1964: 44; EES 2012: 142); < kasks keiser 'Kaiser' ~ rts kej-, kei(j)-, keysare, keiser (Raag 1987: 338)
Läti keel: lt ķeĩzers, ķeizars (1586 tam Key∫eram) Kaiser < mnd. keiser (Sehwers 1918: 54, 80, 149; Sehwers 1953: 63); ķeizars, ķeizers Kaiser < mnd. keyser (Jordan 1995: 71);
Sugulaskeeled: sm keisari [Agr] Kaiser < rts kejsare (‹ kasks keiser); krj keisari < sm (SKES: 178; SSA 1: 338); lvS k´eizer, k´eiser, t´eiser, t´eisar Kaiser (SLW 2009: 96); lv kēzar Kaiser (Kettunen 1938: 118); kēzar keiser; ķeizars (LELS 2012: 115)

kelder, keldri < kasks keller, kelder 'Keller'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: (Kullamaa 1524: 136) Kelry Naen; (Müller 1600-1606: 136) Wina nīck Ollo Kelleri sees; (Müller 1600/2007: 612) Wina echk Ollo Kellere siße ioxma (20.09.1605); (Stahl 1637: 77) Keller, kelrist 'Keller'; (Gutslaff 1648: 221; 78) Keller 'Keller'; Kellri Poisz 'Cellarius'; (Gutslaff 1647-1657: 171) se kelri pähmehs; (Göseken 1660: 289) Keller, -i 'Keller'; (Göseken 1660: 402) keller 'keller'; Kelri Kaihl 'Hals (Keller Hals, das ist über der Keller Thür)'; (Göseken 1660: 749) üx kap kelri pehl (kapp keldris, õllekeldris) 'keller Schapff'; (Helle 1732: 322) keller 'der Keller'; (Piibel 1739) sa annad Warao karrika temma kätte endise wisi järrele, kui sa ollid ta keldri üllewataja; (Hupel 1766: 48) Jäa keltri peäle woib teda kül hoida puddeli sees; (Hupel 1766: 84) Sedda panne siis ommas keltris ülles; (Hupel 1780: 177) kelder, -dri d.; keller, -tri r. 'der Keller'; (Arvelius 1790: 15) aidad ja keldrid; (Hupel 1818: 79) kelder, -dri r. d. 'der Keller'; keller, keltri r. d. 'Keller'; keltre d. 'der Keller'; (Lunin 1853: 55) kelder, -dri r. d. 'погребъ'; keller, keltri r. d. 'погребъ'; keltre d. 'погребъ'
Murded: `kelder, `keldri Kuu S Lä TaPõ; `kelder, `keldre KPõ Plt; `keller, `keldri RId; keller, `keldre L VlPõ M T VLä; `keldre V (EMS II: 971)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287, 289 kelder, kel´dri, keldre 'Keller'; keller, kel´dri, keldre '= kelder'; Wiedemann 1893: 260 kelder, kel´dri, keldre (keller) 'Keller'; ÕS 1980: 254 kelder;
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben keller, kelder 'Keller, als Gefängnis'; MND HW II: 1 keller, kellere, kelner, kelder 'Keller, Balkenkeller oder Kellergewölbe, Vorratskeller; Bier-, Wein-, Trinkkeller; Kellergefängnis'
Käsitlused: < kasks kelder ~ sks Keller (EEW 1982: 766); < kasks kelder (Raun 1982: 35); < kasks keller, kelder 'Keller, als Gefängnis' (Ariste 1963: 92); < kasks keller (Liin 1964: 52; SSA 1: 340; EES 2012: 142)
Läti keel: lt ķelderis Keller < nd. kelder 'Keller' (Sehwers 1953: 63);
Sugulaskeeled: sm kellari [Agr] Keller < mrts källare (SSA 1: 340); vdj kellõri kelder, panipaik; погреб, кладовая (VKS: 423); lvS keldar (1846) Keller (SLW 2009: 81); lv kēldar Keller (nur in einem Volkslied) (Kettunen 1938: 117); kēldar kelder; pagrabs (LELS 2012: 112)

kelm, kelmi 'petis' < kasks schelm 'Schelm'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: (Stahl HHb II 1637: 120) temma voip omma herriso töh 'kelmustükk' kaunist ehhitama 'er kan den schalck gar höfflich schmücken'; (Göseken 1660: 343) herrise töh (häbitegu, kelmus) 'schelm stück'; (Hornung 1693: 16) Herris 'ein Schelm'; (Helle 1732: 93) herris 'der Schelm'; herrine 'schelmisch'; (Hupel 1780: 154) herris r., d.; herrits r., d.; herritz d. 'der Schelm, Bube, Bösewicht'; (Hupel 1780: 178) kelm, -i r., d. 'Schelm'; (Arvelius 1782: 19) kelmide koerusse läbbi; (Hupel 1818: 79) kelm, -i r. d. 'Schelm'; (Lunin 1853: 55) kelm, -i r. d. 'плутъ, мошенникъ'
Murded: kel´m, kel´mi 'petis; suli; üleannetu' L K TaPõ sporV; kel´m, kelmi Sa Muh Mih Iis M T; kelm, kelmi Muh Hi Mar; kelm, `kelmi R (EMS II: 981)
Eesti leksikonid: Wied 1869/1893: 289/261 kel´m, kel´mi 'Schelm; (O) Schelmerei'; Wiedemann 1893: 261 kel´m, kel´mi 'Schelm; (O) Schelmerei'; ÕS 1980: 255 kelm;
Saksa leksikonid: MND HW III schelm 'Schurke, Schuft'
Käsitlused: < kasks schelm, schelme (EEW 1982: 768-769); < kasks schelme (Raun 1982: 35); < asks (Ariste 1933a: 11); < kasks schelm, schelmer, vrd rts skälm (Liin 1964: 45); < kasks schelme(r) 'Schelm, Betrüger' ~ rts skelm (Raag 1987: 338); < rts skälm ~ sks Schelm (SSA 1: 341); < asks schelm 'korjus, raibe; kelm, lurjus' (EES 2012: 143)
Läti keel: lt šķel̃mis Schelm < mnd. schelm (Sehwers 1918: 56, 161); šķel̃mis, šelmis Schelm < mnd. schelme (Sehwers 1953: 129, 130); šķelmis Schelm < mnd. schelm(er) 'Schurke, Schuft' (Jordan 1995: 100);
Sugulaskeeled: sm kelmi, kälmi [1637] veijari, konna / Spitzbube < rts skälm 'veitikka, velikulta, veijari, konna'; vdj škelmi < sks ~ ee; lv škel´m kelmi < kasks schelm (SSA 1: 341); lv škel̄´m Schelm < kasks schelm (Kettunen 1938: 395); lv blē'ḑ kelm, suli; bledis; keļm kelm; krāpnieks, šķelmis (LELS 2012: 113)

kiht, kihi 'lade' < kasks schicht(e) 'Schicht'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: kiht, kihi 'virn; lade' eP Nõo Kam; kih´t, kihi M San V; kiht, `kihti R (EMS III: 58-59)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 309 kiht, kihi 'Schicht, Partie, Mal'; Wiedemann 1893: 278 kiht, kihi 'Schicht, Partie, Mal'; ÕS 1980: 260 kiht 'lade, kord';
Saksa leksikonid: MND HW III schicht, schichte 'Reihe gleichartiger Dinge, Abteilung von Menschen; Steinschicht; Abfolge bestimmter Zeiteinheiten; Teilung, Sonderung, Abschichtung'
Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 802); < kasks schicht(e) (Raun 1982: 37; EES 2012: 150)

kiivitaja, kiivitaja 'lind (Vanellus cristatus)' < kasks kîvit 'Kiebitz' Peetud ka eesti kõlasõnaks, ent selle vastu kõneleb ühesugune sõnavorm eesti, läti, liivi ja alamsaksa keeles. Lähtekohaks pigem alamsaksa kõlasõna.

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) Kiwwitz 'Kifitz'; (Göseken 1660: 410) Kivvit 'kifitz'; Kiwitz 'kübitz (kifitz)'; (Hupel 1780: 408) Kibiz 'kiwik r. d.; kowik d.'; (Hupel 1818: 87) kiwit r. d. 'Kyfiz (Vogel)'; (Lunin 1853: 62) kiwit r. d. 'пиголица'
Murded: kiivitaja 'lind' Tor Ha Jä VJg I VlPõ; kiivit, kiiviti Jäm Noa Vig Ha M Vas; `kiivit (`kiivet), `kiivitu S; kiivik, kiiviku 'kiivitaja' L; kiivik´, kiivigu Rõu (EMS III: 108-109)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 336, 341 kīber, kībre, kībri (O) '= kīwit'; kīwit, kīwiti; kīwitaja, kīwitaja; kīwitas, kīwita (pt) 'Kibitz (Vanellus critatus)'; Wiedemann 1893: 303, 308 kīber, kībre, kībri (O) '= kīwit'; kīwit, kīwiti; kīwitaja, kīwitaja; kīwitas, kīwita (pt) (kīber, kīw) 'Kibitz (Vanellus critatus)'; ÕS 1980: 263 kiivitaja 'lind (Vanellus vanellus)';
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kîvit (kifit, kivet) 'Kiebitz, Vanellus cristatus'
Käsitlused: < ee onom (vrd kasks kiwit) (Raun 1982: 38); < kasks kivit, kiwit (Liin 1964: 64); < kasks (Raag 1987: 325); < ee deskr (Mäger 1967: 66; EES 2012: 153); < asks kivit, kiwit 'kiivitaja' (alamsaksa-hollandi kõlasõna) (EKS 2019)
Läti keel: lt *ķĩvĩte Kiebitz < mnd. kivit (Sehwers 1918: 23, 150); ķĩvĩte Kiebitz (vanellus cristatus) < nd. kīwit 'Kiebitz' (Sehwers 1953: 68); ķīvītis, ķīvīte Kiebitz < mnd. kîvit (Jordan 1995: 73);
Sugulaskeeled: vdj kiiveli, kiivlikaz, kiivrikaz kiivitaja; чибис (VKS: 431); lvS k´ivits ~ kīvit Kiebitz (SLW 2009: 100); lv kīvi`t´, kīvi`t Kiebitz < kasks kiwit (Kettunen 1938: 136); kīvit kiivitaja; ķīvīte (LELS 2012: 126)

kild, killa 'seltskond, rühm' < kasks gilde 'Gilde'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 65) kild, kildast 'zunfft'; (Göseken 1660: 287) Kild, -a 'Gilde'; (Göseken 1660: 334) kild 'Zunft, tribus; Jnnung, collegium'; kilda wannamb 'Zunfftmeister'; (Hornung 1693: 36) Kild, Killa / Acc. pl. Kildo 'eine partei Leute, so Getreidig nach der Stadt führen'; (Helle 1732: 113) kild 'die Hofs-Fuhren nach der Stadt'; (Helle 1732: 308) suur kildsaun 'die grosse Gilde-Stube'; weike kildsaun 'die kleine oder St. Canut Gild-Stube'; (Hupel 1780: 180) kild, killa d., r. 'Gilde, Zunft; Freyfuhre, Hofsfuhre nach der Stadt die der Bauer thun muß'; (Hupel 1818: 83) kild, killa d., r. 'Gilde, Zunft; der Bauern Freyfuhre nach der Stadt'; (Lunin 1853: 58) kild, killa r. d. 'оильдiя, цехъ; у крестьянъ вольная подвода въ городъ'
Murded: kild, killa 'seltskond; kamp' Hää Ris Kos VJg Kod Plt M V; kild, `killa R (EMS III: 125)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 311, 312 kild, killa 'Gilde, Genossenschaft, Karavane, Gesellsachaft (Schiffe, Fuhren)'; *kil´d, kil´l´i; kilde, kilde 'Gilde'; Wiedemann 1893: 281 kild, killa 'Gilde, Genossenschaft, Karavane, Gesellsachaft (Schiffe, Fuhren)'; *kil´d, kil´l´i; kilde, kilde; kil´di, kil´di 'Gilde';
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 gilde, gelde (gille) 'bes. gern im Ostseegebiet genossenschaftlicher, freundschaftlicher, brüderlicher Zusammenschluß für gemeinsame Leistungen; Zusammengehörigkeit, Gesellschaft, Schar; Zugehörigkeit zur Gilde, Gildemitgliedschaft; Gilde als Körperschaft'
Käsitlused: < germ, vrd kasks gilde, mrts gilde (EEW 1982: 823); < germ, vrd kasks gilde (Raun 1982: 39); < kasks gilde (Liin 1964: 50; EES 2012: 154)
Sugulaskeeled: sm kilta [1702; 1637 killantupa 'kapakka'] yhteys, veljeskunta, seura, kerho / Gilde < germ, vrd rts gille 'kilta', mrts gilde 'maksu, kilta; juomingit', kasks gilde 'juomingit, juomaseura' (SSA 1: 364); sm kilta < kasks gilde ~ mrts gilde (Bentlin 2008: 67)

kilt, kilda 'kihiline kivim; kiviplaat, -tahvel' < ? kasks schilt 'Schild'

Esmamaining: VT 1686
Vana kirjakeel: (VT 1686: kumb ei olle mitte kirjotetu Tümmäga / eimitte kiwwiste Kilte sisse); (Hupel 1780: 181) kilt d. 'Tafel, Splitter'; kiwwi kilt 'Schiefertafel'
Murded: kilt, kildu '(lahti murdunud) tükk; kild' M sporT; kilt, kilda V (EMS III: 140)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 313 kilt, kildä (d) '= kild'; kil´ti minemä (d) 'splittern; nicht rein abbrechen'; kiwi-kilt 'Steinplatte, Schiefertafel'; Wiedemann 1893: 282 kilt, kilda (d) '= kild'; kil´ti minema (d) 'splittern; nicht rein abbrechen'; kiwi-, sawi-, waze-, wilgu-kilt 'Steinplatte, Schiefertafel, Thon-, Kupfer-, Glimmerschiefer'; ÕS 1980 kilt, kilda 'kiltkivi';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schilt 'Schutzwaffe; Wappenschild; Wirthausschild; Fläche, Feld'; MND HW III schilt 'Schutzwaffe; Heer-, Wappenschild; schildförmiges Abzeichen, Aushängeschild an Wirtshäusern; dreieckiger Platz in Städten; gepflasteter Platz vor dem Haus bis zur Straße'
Käsitlused: < asks schilt 'Schild als Fläche, Feld' (Liin 1968: 49); < ? asks schilt 'kilp, vapp; silt, plaat' (EES 2012: 156)

kimmel, kimli 'hobune' < kasks schimmel 'Schimmel'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 235) Halli /a 'Schimmel'; (Vestring 1720-1730: 32, 38) Hal hobbone 'Ein Schimmel'; Kimmel 'Ein Schimmel'; (Hupel 1780: 181) kimmel r. 'ein Schimmel (Pferd)'; (Hupel 1818: 84) kimmel, -i r. d. 'Schimmel (Pferd)'; (Lunin 1853: 59) kimmel, -i r. d. 'сивая лошадь, сивко'
Murded: `kimmel, `kimli (`kimle) 'kollakashall hobune' RId eP Trv Krk San; `kimmel, `kimbli R; kimmel, `kimle Vig Hää M Ran San; `kimbel, `kimbli Sa Muh Mar; `kimbli (`kimli) VNg Nõo San Urv Har VId (EMS III: 148-149)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 314 kimbel, kimbli, kimble (pt) '= kimmel'; kimmel, kimbli, kimble 'Schimmel, fein gesprenkeltes Pferd'; õuna-kimmel 'Apfelschimmel'; Wiedemann 1893: 283 kimbel, kimbli, kimble (pt) '= kimmel'; kimmel, kimbli, kimble (kimbel) 'Schimmel, fein gesprenkeltes Pferd'; õuna-kimmel 'Apfelschimmel'; ÕS 1980: 265 kimmel 'valgeseguse karvaga kollakashall või hallikaspruun hobune';
Saksa leksikonid: MND HW III schimmel, schēmel 'weißes oder graues Pferd, Schimmel'
Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 830); < asks schimmel (Raun 1982: 40; EES 2012: 156); < rts skimmel ~ sks Schimmel (SSA 1: 365)
Läti keel: lt šķimelis, šķimels, šķimmels Schimmel (Pferd) < nd. schimmel (Sehwers 1953: 133, 153); šķimelis Schimmel < mnd. schimmel (Jordan 1995: 101);
Sugulaskeeled: sm kimo, kimmo, kimpo, kimpelinki, kiplinki (1874) päistärikkö; kaksi- t. kolmikarva hevonen / Schimmel (Pferd) < rts skimmel (‹ sks Schimmel); lv (s)kimīl´ kimo < sks ~ rts ~ lt šķimmels (SSA 1: 365); lv kimìĺ, (alt) skimìĺ Schimmel (Kettunen 1938: 127); lv kimīļ kimmel; palss (LELS 2012: 122)

klaar, klaari 'selge' < kasks klâr, sks klar

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 222) selg /e 'klar'; (Vestring 1720-1730: 83) Klaarkattel '- -'; (Lithander 1781: 552) kalla keik, mis klaar on, peält ärra
Murded: klaar (-r´-) 'selge, läbipaistev; korda seatud' Sa Hi L K I T V; `klaari R; laar (-r´-) Sa L VlPõ M (EMS III: 304)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 342, 520 klār´, klāri 'klar, rein, fertig'; lār´, lāri '= klār´'; Wiedemann 1893: 309 klār´, klāri (lār´) 'klar, rein, liquid, nüchtern, fertig, in Ordnung'; klār olema 'fertig sein'; aṅkur on umb-klāris 'der Anker ist nicht klar (wenn das Tau sich um die Docke geschlungen hat)'; ÕS 1980: 272 klaar 'kõnek. selge, läbipaistev; arusaadav; korras, valmis olev';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 klâr 'klar, hell, strahlend'; 'fertig, bereit'; 'rein, bloss, pur'; klâr maken 'etwas ins reine, in ordnung bringen' = klaren; MND HW II: 1 klâr, klâre(e) 'hell, strahlend, leuchtend';
Käsitlused: < sks klar ~ kasks klar (EEW 1982: 861); < sks klar (SKES: 203); < kasks klâr (Raun 1982: 42); < asks klar 'klar' mere-klaar 'seeklar' (in vorschriftsmässigem, ordnungsgemässem Zustand befindlich) ‹ lat. clarus (GMust 1948: 78); < asks klār ~ sks klar (EES 2012: 164)
Läti keel: lt *klãrs klar < mnd. klār (Sehwers 1918: 150; Sehwers 1953: 50);
Sugulaskeeled: sm klaari (1638) kirkas, selkeä, selvä / klar, deutlich < rts klar 'kirkas, selkeä' (‹ kasks klar); is klāri < ? ee klaar 'selkeä, kirkas' (SSA 1: 378); vdj laari klaar, puhas, selge; ясный, чистый (VKS: 557); lv klå̄rə̑m Klarheit, Lauterkeit; klō̬r klar < kasks klār (Kettunen 1938: 140); lv klǭr klaar, selge; skaidrs, klārs (LELS 2012: 127)
Vt klaarima

klaarima, (ma) klaarin 'selgitama, korraldama' < kasks klaren 'klar machen'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) laarima 'Klaren'; (Göseken 1660: 418) Laarima 'klaren (Branntwein)'; (Vestring 1720-1730: 83) Klarima '- -'; (Hupel 1780: 183, 197) klaarma r., d. 'Brandewein distilliren'; laarma (klaarma) d. 'Branntewein distilliren'; (Lithander 1781: 505, 552) wotta ka 16 Loti riwitud ja soölutud Sukrut - - 16 Loti klaritud woid; kui sedda hästi klaritakse, siis peab se otsekui üks ölli ollema; (Hupel 1818: 88, 110) klaarma od. klaarima r. d. 'destilliren, (Branntwein) abziehen; lf. klaren'; laarma r. d. 'destilliren'; (Lunin 1853: 62, 80) klaarma, klaarima r. d. 'дистиллировать, перегонять, очищать'; laarma r. d. 'очищать, перегонять, дистиллировать'
Murded: `klaarima 'puhastama; settima; korraldama' R Hi K I; `klaarma TLä; `klaar´ma T V; `laarima Sa L; `laar´ma Sa M (EMS III: 305)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 520, 342 lārima, lārin '= klārima'; klārima, -rin 'klären, destilliren; klar werden, sich klären'; Wiedemann 1893: 309 klārima, -rin (lārima) 'klären, destilliren; klar werden, sich klären'; ÕS 1980: 272 klaarima 'selgitama; laeva sadamas sisse või välja vormistama';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 klaren, kleren 'hell machen; klar machen, ins reine bringen; erklären; erhellen, klar werden'; MND HW II: 1 klâren 'klar werden, sich klären; hell, klar machen; aufklären, klarstellen'
Käsitlused: < ee klaar (EEW 1982: 861); < kasks klaren (Liin 1964: 55); < sks klaren 'in Ordnung bringen', asks klarēren 'klarieren' › ee klareerima (GMust 1948); < asks klaren, kleren (EES 2012: 164)
Läti keel: lt *klārêt klären < mnd. klāren (Sehwers 1918: 150); klārēt Fischereigeräte, Netze usw. in Ordnung bringen; den Branntwein klaren < nd. klaren 'Netze ausbessern, also klar, brauchbar machen' (Sehwers 1953: 49);
Sugulaskeeled: sm klaarata (1731) kirkastaa, selvittää < rts klara 'kirkastaa, selvittää' (‹ kasks klār ‹ ‹ lad clarus); is klārata selvittää < sm klaarata (SSA 1: 378); vdj laarata (purje)laeva klaarida; очищать портовые сборы (VKS: 557); lv klō̬rə̑ sich aufklären; klaren; klar werden (Schifferausdrücke) < kasks klāren (Kettunen 1938: 140); lv klǭrõ klaarida, selgitada; skraidrot, klārēt (LELS 2012: 127)
Vt klaar

klaas, klaasi < kasks glas 'Glas'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 38) lebbÿ v̈hhe Glase Ackna; (Müller 1600-1606: 143) nÿ selgket kuÿ üx Vws Glaβ|acken; (Müller 1600/2007: 442) kuÿ v̈x Vws Glaßacken 14.09.1604); (Rossihnius 1632: 149) tey temma ütte klasi Salwi kahn, ninck astis taggasi temma jaljude mannu; (Rossihnius 1632: 149) sel olli ütz klasick, ilma|seggematta ninck illusa weh kahn; (Stahl 1637: 65) klahs, klahsist 'Glas'; klahsacken, klahsacknast 'Glasfen∫ter'; (Stahl HHb II 1637: 12) Kudt ∫e pehwlick pai∫tap lebbi öhe kla∫i 'Als die Sonne durch∫cheine das Glaß'; (Gutslaff 1648: 216) Klâsick 'Glaß'; (Göseken 1660: 287) Laas, -i 'Glaß'; (Göseken 1660: 418) Laasi 'Glas'; laas ackn 'Fenster'; (Vestring 1720-1730: 83, 103) Klaas, -si 'Das Glas'; Laas, -si 'Das Glaß'; (Helle 1732: 115, 322) klaas 'das Glaß'; (Hupel 1766: 4) jo igga homiko … ühe weikse klasiga sest winast; (Hupel 1780: 183, 197) klaas, -i r., d. 'Glas'; laas, -i (klaas) r., d. 'das Glas'; (Arvelius 1782: 99) selle klaasi läbbi; (Hupel 1818: 88, 110, 111) klaas, -i r. d. 'Glas'; laas, -i r. d. 'Glas'; laes, lasi Ob. 'das Glas'; (Lunin 1853: 62, 80) klaas, -i r. d. 'стекло, стаканъ, рюмка'; laas, -i r. d. 'стекло'
Murded: klaas (-s´-) Hi L K(-oa-, -ua-); klaas (-s´-) I T V; `klaasi R; laas (-s´-) Sa L VlPõ M San Urv Har (EMS III: 306-307)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 343, 521 klāz´, klāzi 'Glas'; lāz´, lāzi '= klāz´'; Wiedemann 1893: 309 klāz´, klāzi (lāz´) 'Glas'; ÕS 1980: 272 klaas;
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben glas 'Glas'; MND HW II: 1 glas, Pl. glāse, glēse 'Glas; Glas zu Fenstern; Glasgefäß; Uringlas des Arztes; Sanduhr, Stundenglas'
Käsitlused: < vrd sks Glas (EEW 1982: 861); < kasks glas (Ariste 1963: 92-93; Liin 1964: 52; Ariste 1972: 95; Raun 1982: 42; SSA 2: 49; EES 2012: 164)
Läti keel: lt glãze [1638 Ghla∫e] Glas < mnd. glas, pl. glāse (Sehwers 1918: 60, 87, 148; Sehwers 1953: 36); glāze, glāza, glāzs Glas; Trinkglas < mnd. glas (Jordan 1995: 62);
Sugulaskeeled: sm lasi [Agr clasi] Glas; Fenster < mrts glas 'lasi' (‹ kasks glas); is klasi; krj (k)lasi; vdj klasi < sm (SSA 2: 49); sm lasi Glas; Fenster < asks glas ~ rts glas (Bentlin 2008: 135); is lazi (Len, Kan) klaas (Laanest 1997: 97); vdj klazi klaas; стекло (VKS: 437); lvS glās ~ glāos ~ gla°s ~ glās´ Glas (SLW 2009: 57); lv glǭz Glas < kasks glas (Kettunen 1938: 59); glǭz klaas (materjal); stikls; tējglǭz teeklaas; tējas glāze (LELS 2012: 63)

klii, pl. kliid 'loomasööt' < kasks klîe 'Kleie'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) lijh 'Kleye'; (Göseken 1660: 418) Lijh sitkema 'kley einknäten'; (Göseken 1660: 309) haggan/ [leib] 'Kleyen/ [brod]'; (Forselius 1694) kli; (Hupel 1766: 146) Ehk teie woite ka sojad kli-jahhud tühti panna haige lapse köhho peäle; (Hupel 1780: 183) kli jahho r., d. 'Kley'; (Arvelius 1790: 176) rukki jahud ja kliid; (Hupel 1818: 88) kli (jahho); pl. kliid r. d. 'Kley'; (Lunin 1853: 62) kli r. d. 'отруби'
Murded: kliid (liid) R eP TLä; `liide M Rõn San; `liieʔ (`liideʔ) Hel V
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 561, 344 lī,pl. līd, līed '= klī'; klī, pl. klīd, klīed (lī, līe) 'Kleie'; klī-jahud 'Kleie'; Wiedemann 1893: 508, 311 lī,pl. līd, līed '= klī'; klī, pl. klīd, klīed (lī, līe) 'Kleie'; klī-jahud 'Kleie'; ÕS 1980: 274 klii, haril. mitm. kliid;
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klîe (klige, kligge), kleye 'Kleie, die zermahlenen Getreidehülsen, minderwertiges menschliches Nahrungsmittel, Viehfutter, Schweinefutter'
Käsitlused: < sks Kleie ~ kasks klie (EEW 1982: 866); < kasks klie (Raun 1982: 43); < kasks klie, klige (Liin 1964: 55; EES 2012: 165)
Läti keel: lt klijas, klĩjas (1638 Klijas) Kleie < mnd. klīge, klīe (Sehwers 1918: 89, 150); lt klijas, klījas Kleie < mnd. klīge 'Kleie' (Sehwers 1953: 50); klijas, klījas Kleie < mnd. klîe (Jordan 1995: 66);
Sugulaskeeled: sm klii, klijt [1788; 1637 kliidit] vehnän ja rukiin jyvän kuoret, leseet; pettujauhe / Kleie, Rindenmehl < rts klij, mrts kli (‹ kasks klīe) (SSA 1: 379); is liiᴅu, liiᴅu jauho klii, kliijahu (Laanest 1997: 102); vdj otrubi kliid; отруби (VKS: 852); lv klija Kleie < kasks klīge, klīe (Kettunen 1938: 139); lv klijād kliid; klijas (LELS 2012: 127)

kliister, kliistri < kasks klîster(e) 'Kleister'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 88) kliister, -tri r. d. 'Kleister'; (Lunin 1853: 62) kliister, -tri r. d. 'клейстеръ'
Murded: `kliister R Hi K I; `kliistre (`kliistri) T V; `liister Sa L M (EMS III: 322)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 344 klīster, klīs´tri, klīstre 'Kleister'; Wiedemann 1893: 311 klīster, klīs´tri, klīstre 'Kleister'; ÕS 1980: 274 kliister;
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 *klîster 'gluten, colla lym, pappe, k.'
Käsitlused: < kasks klister (EEW 1982: 866); < kasks klīster(e) (Raun 1982: 43); < kasks klīster (SSA 2: 75); < asks klīster 'kleepaine' (EES 2012: 165)
Läti keel: lt *klĩsteris Kleister < mnd. klīster (Sehwers 1918: 150); klĩsteris Kleister < nd. klīster (Sehwers 1953: 51); klīsteris Kleister < mnd. klîster (Jordan 1995: 67);
Sugulaskeeled: sm liisteri, kliisteri [1670 klijsteri] kiinnitysaine / Kleister < rts klister (‹ kasks klīster) (SSA 2: 75); vdj kleisteri kliister; клейстер (VKS: 438); lv klīstə̑r Kleister < kasks klīster (Kettunen 1938: 140); lv klīstõr kliister; klīsteris (LELS 2012: 127)
Vt kliisterdama

kliisterdama, (ma) kliisterdan 'kliistriga kleepima' < kasks klîsteren 'kleistern'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: kliisterdama 'kliistriga kleepima' Hi Lä Ris Jä VJg I; kliisterdämä Juu Nõo; kliisterdõmõ Krl; `kliisterdama R(`kliistrima Vai); liisterdama Sa Muh L; liisterteme M (EMS III: 322)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 344 klīsterdama, klīstertama 'kleistern'; Wiedemann 1893: 311 klīsterdama, klīstertama 'kleistern'; ÕS 1980: 274 kliisterdama;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 klîsteren 'kliestern, durch Stärke steif machen'; MND HW II: 1 klîsteren '(Wäsche) stärken'
Käsitlused: < sks klistern (EEW 1982: 866); < asks klisteren 'kliisterdama, tärklisega kõvaks tegema'
Läti keel: lt *klĩsterêt kleistern < mnd. klīsteren (Sehwers 1918: 150); klĩsterêt kleistern < nd. klīstern (Sehwers 1953: 51); klīsterēt kleistern < mnd. klîsteren '(Wäsche) stärken' (Jordan 1995: 66);
Sugulaskeeled: lv klīstə̑rt̆tə̑ kleistern < kasks klīsteren (Kettunen 1938: 140); lv klīstõrtõ kliisterdada; klīsterēt (LELS 2012: 127)
Vt kliister

klooster, kloostri < kasks klôster 'Kloster'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) looster, -i 'Kloster'; (Helle 1732: 307) Kloostri kirrik 'die Kloster-Kirche'; kloostri kool 'das Gymnasium'; (Hupel 1780: 183, 208) klooster, -tri r. 'das Kloster'; looster, -tri r. 'das Kloster'; (Hupel 1818: 88, 128) klooster, -tri r. d. 'Kloster'; looster, -tri r. d. 'Kloster'; (Lunin 1853: 62, 94) klooster, -tri r. d. 'монастырь'; looster, -tri r. d. 'монастырь'
Murded: `klooster Hi Mar Pä Ris VJg Kod Plt; `kloostri San Krl Har; `kluoster R Ris Juu Jä Iis Pal Lei; `kluuster Hää TLä; `looster Sa Muh sporL; `luuster Saa M (EMS III: 333)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 345 klōster, klōs´tri, klōstre 'Kloster'; Wiedemann 1893: 312 klōster, klōs´tri, klōstre (lōster) 'Kloster'; Wiedemann 1869: 695 muṅga-maja 'Kloster'; Wiedemann 1893: 629 muṅga-maja 'Kloster'; ÕS 1980: 275 klooster;
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klôster, Pl. klö̂ster(e) 'Kloster, als Lebensgemeinschaft und Rechtsgemeinschaft'
Käsitlused: < sks Kloster (EEW 1982: 869); < kasks closter, cloester (Liin 1964: 43); < kasks klôster (Raun 1982: 43); < kasks klōster (‹ lad claustrum, clostrum) (EES 2012: 166)
Läti keel: lt kluõsteris (1638 Kloh∫ter) Kloster < mnd. klōster (Sehwers 1918: 89, 150; Sehwers 1953: 53); kluosteris Kloster < mnd. klôster (Jordan 1995: 67);
Sugulaskeeled: sm luostari [Agr clostarit] Kloster < mrts kloster (‹ kasks klōster); ee (k)looster; lv klūostǝr < kasks klōster (SSA 2: 109); lv klùo̯stə̑r Kloster < kasks klōster (Kettunen 1938: 141); lv klūostõr klooster; klosteris (LELS 2012: 128)

kloppima, (ma) klopin 'taguma' < kasks kloppen 'klopfen'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 143) Kloppe wachwaste se Palwe Ha͠mere kz; (Müller 1600/2007: 710) Kloppe wachwaste se Palwe Ha͠mere kz (05.09.1606); (Stahl HHb I 1632: 37) Kolku∫taket, ∫ih∫ awwataxe teile ülle∫ 'Klopffet an, so wird euch auffgethan'; (Gutslaff 1648: 222) pessema; kolkustama 'klopffen (schlagen; pulsare)'; (Hupel 1766: 57) se peäle walla pool topi wet, kloppi ja segga sedda ni kaua kunni üks nilb on nähha; (Lithander 1781: 496) kloppi sedda [woid] öhhukessiks kokiks wälja; (Hupel 1818: 88) kloppima ülles r. d. 'aufklopfen (Betten)'; (Lunin 1853: 62) kloppima ülles r. d. 'выбивать, выколачивать'
Murded: kloppima 'taguma; korduvalt lööma' R Hi Tõs Tor K I; `klop´ma Var TLä V; loppima Sa L SJn Vil; `lop´me M (EMS III: 335)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 345 kloppima, klopin 'klopfen'; Wiedemann 1893: 311 kloppima, klopin (loppima) 'klopfen, durch Klopfen waschen'; ÕS 1980: 275 kloppima;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kloppen 'klopfen, prügeln; losschlagen (mit einem Instrument); einschlagen (z.B. Pfähle)'; MND HW II: 1 kloppen 'klopfen, schlagen, bes. auf Holz (auf ein Brett klopfen, an die Tür anklopfen); durch Klopfen zerkleinern (Steine, Metall), weich klopfen; abklopfen, ausklopfen (zur Reinigung)'
Käsitlused: < kasks kloppen ~ ee onom (EEW 1982: 869-870); < kasks kloppen (Raun 1982: 43; Liin 1964: 54; EES 2012: 166)
Läti keel: lt *klapêt klopfen < mnd. kloppen (Sehwers 1918: 29, 150); lt klapêt klopfen < nd. klappen 'klopfen, mit einem Schlag einen Schall hervorbringen' (Sehwers 1953: 49); klapēt klopfen, schlagen; reiten, fahren < mnd. kloppen 'klopfen, schlagen' (Jordan 1995: 66);
Sugulaskeeled: sm klapata (1874) taputella, nakuttaa; kurikoida; muokata nahkaa /schlagen, tätscheln; klopfen < rts klappa 'taputtaa, koputtaa, kolkuttaa' (SSA 1: 379); lvS klopp, -ub klopfen (SLW 2009: 83); lv globàt̆tə̑, klo`ppə̑ rütteln, klopfen, poltern < kasks kloppen (Kettunen 1938: 59, 140); kloppõ kloppida; dauzīt, klapēt (LELS 2012: 127)

koots|pool, -pooli 'süstik' < kasks schotspole 'Schießspule, Weberschiffchen'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 98, 102) koots-pool, -i r. d. 'Weberspule'; kuds-pool, -i r. d. 'Weberspule'; (Lunin 1853: 70, 71, 73) koots-pool, -i r. d. 'веретено'; kots-pool r. d. 'мотушка; веретено у ткачей'; kuud-pool, -i r. d. 'веретено'
Murded: kootspool Pär; k̬u̬ut´sp̬u̬ul´ Hää; kotspool Hlj Jõh Tõs M T; kot´spo(o)l Ha Lai (EMS III: 640, 764); kuts-, kut´spo(o)l Nai VNg Lä Ha Kad (EMS IV: 133)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 398 kōt´s, kōt´si (d) '= kōnal'; kōt´si-pū, kōt´si-käzi 'der Theil am Spinnrade'; kōt´sli (d) '= kōt´s, kōnal'; Wiedemann 1893: 361 kōt´s, kōt´si (d) '= kōnal'; kōt´si-pū, kōt´si-käzi 'der Theil am Spinnrade'; kōt´sli (d) '= kōt´s, kōnal'; Wiedemann 1869: 937 ats-pōl´ (d), kuts-pōl´, süt´s-pōl´ 'Weberschiffchen, Weberschütze'; Wiedemann 1893: 850 ats-pōl´ (d), kuts-pōl´, süt´s-pōl´ 'Weberschiffchen, Weberschütze';
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben schotspole (schêtspole) 'Weberspole, Weberschiffen'; MND HW III schôtspole (-spoele) 'Schießspule, Weberschiffchen'
Käsitlused: < rts skottspole (Koponen 1998: 139)
Läti keel: lt atspuōle Weberschiffchen < nd. schottspōl 'Weberschiffchen' (Sehwers 1953: 4)
Vrd pool

kopp, kopa 'suurem varrega anum' < ? kasks koppe, vrd sm koppa

Esmamaining: VT 1686
Vana kirjakeel: (VT 1686) Nink töine Engel kallas omma Koppa Merre; (Hupel 1780: 189) kop, -pa d. 'eine Schale, Kippe zum Schöpfen'; (Hupel 1818: 98) kop, -pa d. 'Schale; Schöpfgefäß; grosse Bauerlöffel'; tee kop 'Theetasse'; (Lunin 1853: 70) kop, -pa d. 'чашка, ковшъ'; tee kop 'чайная чашка'
Murded: kopp, kopa 'puukauss' Saa KJn M San; kopp, kopa 'vahend vedeliku tõstmiseks' Pä VJg Iis TaPõ VlPõ eL (EMS III: 650)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 377 kopp, kopa (SW, S, SO) 'Schale, kleines Gefäss, (d) grosser Holzlöffel'; Wiedemann 1893: 342 kopp, kopa (SW, S, SO) 'Schale, kleines Gefäss, (d) grosser Holzlöffel'; ÕS 1980: 301 kopp;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kop, koppe 'Becher'; kope, kupe, kove 'grosses Fass, Kufe (= 110 stoveken)'; koppeke 'kleine Schale, Ober-Fasse'; MND HW II: 1 kop, koppe (Pl. köppe) 'rundes Gefäß, Trinkgefäß; Maßgefäß für Butter und trockene Ware; Schröpfkopf; Kopf als Körperteil'
Käsitlused: < lms, vrd sm koppa (EEW 1982: 948; EES 2012: 177); < ? kasks koppe, vrd sm koppa (Raun 1982: 48); < kasks koppe (Viires 1960: 86); < kasks kop, koppe (Liin 1964: 53)
Läti keel: lt kapa ein kleines Maß < asks kopp, koppe 'ein Hohlmaß' (Sehwers 1953: 47);
Sugulaskeeled: sm koppa [1786] kanto- tai säilytyskori, vasu; ontto tai kupera esine; kupu, suojus, kotelo (Korb; Hohlkörper; Haube, Gehäuse < lms deskr (SSA 1: 400); sm kuppi (1637) Tasse, Napf; is kuppi; krj kuppi; vdj kuppi < rts kopp 'kuppi' (todennäk. samalta taholta erikseen myös ee kopp: kopa 'kauha, kippo; kuppi') (SSA 1: 446)

koppel, kopli 'taraga piiratud karjamaa' < kasks koppel 'Koppel'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 222) Kambitz /e 'Koppel, Spanseil'; (Göseken 1660: 289) Koppli 'Koppel'; (Göseken 1660: 347, 700) Hobbose-Koppel 'Koppel der Pferde'; wassicka-Koppel 'Koppel der Kälber'; (Vestring 1720-1730: 92) Koppel, -pli 'Ein kleiner Heuschlag beym Hofe'; (Helle 1732: 309) teiliskoppel 'die Ziegels-Koppel'; (Hupel 1780: 189) koppel, -pli r., d. 'ein kleiner eingezäunter Heuschlag am Hause, Koppel'; (Arvelius 1782: 75) nabori rahwa koplidest; (Hupel 1818: 98) koppel, -pli ~ -ple r. d. 'Koppel; lf. umzäunter Heuschlag am Hause'; (Lunin 1853: 70) koppel, -pli r. d. 'свора; огороженный сѣнокосъ'
Murded: koppel (-p-) 'taraga piiratud heina- või karjamaatükk' R eP M Puh Ote Rõn; kopõl (-l´) San Krl Har Rõu; `kopli (-p´-) Nõo Kam Ote V (EMS III: 651)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 376 kopel, kopli, kople 'Koppel (eingezäunter Weideplatz)'; Wiedemann 1893: 341 kopel, kopli, kople 'Koppel (eingezäunter Weideplatz)'; ÕS 1980: 301 koppel;
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 koppel(e), köppel(e), kōpel 'Band, Strick, Riemen zum Zusammenhalten, bes. zur Befestigung des Zugtieres an der Deichsel oder am Fahrzeug; zusammengebundene Lebewesen, bes. Jagdhunde; urspr. gemeinschaftliches Landstück, vorwiegend Weideland'
Käsitlused: < kasks koppel (EEW 1982: 949; Raun 1982: 48; Liin 1964: 52; SSA 1: 400; EES 2012: 177)
Sugulaskeeled: sm koppeli (1786) pieni aidattu peltotilkku, haka / kleiner eingezäunter Acker, Koppel < rts koppel 'pieni haka, pieni aitaus' ~ ee koppel 'haka, laidun' (‹ kasks koppel 'yhteislaidun'); vdj koppeli, koppe̮ni < sm ~ ee; lv koppel < kasks ~ ee (SSA 1: 400); lv koppel Koppel, Anger (Kettunen 1938: 145); lv aplōka koppel, karjaaed; aploks (LELS 2012: 32)

korp, korba 'koorik; korp, kärn' < kasks schorf 'Schorf'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: korp, korba '(krobeline) koorik, kärn' eP M Krl; korp, `korba R; korp (-r´-), korbi Pä Trv; korp, korbu Kod (EMS III: 701-702)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 383 korp, korba; kor´p, kor´bi (P, S, SO) (kõrp) 'harte Rinde, Borke, Schorf'; Wiedemann 1893: 348 korp, korba; kor´p, kor´bi (P, S, SO) (kõrp) 'harte Rinde, Borke, Schorf'; ÕS 1980: 303 korp, korba 'karp, kärn';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schorf 'Schorf, Grind, Räude'; MND HW III schorf, scharf 'Schorf, Grind; Krätze, Räude'
Käsitlused: < kasks schorf 'koorik' (Raun 1982: 49); < asks schorf 'korp, kärn' (EES 2012: 179; EKS 2019)
Sugulaskeeled: sm korppu [1637 skorpup] uunissa kuivattu (vehnä)leivän viipale / Zwieback < rts skorpa 'rupi, kuori; korppu'; is korppu < sm; vdj korppu < is ~ sm (SSA 1: 405); vdj korppu kuivik; koorik (VKS: 473)

korsten, korstna < kasks schor-stên 'Schornstein'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-1656) sihs Tulli ütz sauwo sest Kaiwust ülles, Kui ütte suhre korsteini sauw; (Göseken 1660: 297) Korstein 'Schorstein'; (Göseken 1660: 428) korstein 'Camin (Schorstein)'; (Piibel 1739) kui hagganad, mis kangest tulest rehheallusest ärraaetakse, ja kui suits korsteinast; (Hupel 1766: 126) teile peaks ollema ahjo jures üks pissoke korsteen, siis suits woiks wälja minna; (Hupel 1780: 190) korsten r.; korstna, korsna d. 'Schornstein'; (Arvelius 1782: 43) piddi korstnad puhhastama; (Hupel 1818: 99) korsten, korstna r. d.; korsten od. korstein, -i od. -a r.; korsna r., korstna d. 'Schornstein'; (Lunin 1853: 71) korsten, korstna r. d. 'труба'
Murded: `korsten (korsten), `korstna RId Var Vän KPõ TaPõ VlPõ; korsten, `kors(t)ne M; korstan, `korstna L Ha Kad TLä; korsan, `korssna Nõo Rõn; korsen, `korssne Trv Krk; `korssen, `korssna R I Trv Pst; korsnas, `korssna S L; `kor´ssna T V (EMS III: 717); kosten (kostan), `kostna 'korsten' Ha Jä; kosnas, `kos(t)na Sa L Ha (EMS III: 749)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 384 korsten, korstna 'Schornstein'; korsen, korsna '= korsten'; korsna, korsna (d); korsnas, korsna '= korsten'; Wiedemann 1893: 349 korsen, korsna '= korsten'; korsna, korsna (d); korsnas, korsna '= korsten'; korsten, korstna (korsen, korsnas, kõrsnas, kõrstus) 'Schornstein'; ÕS 1980: 304 korsten;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schor-stên 'Schornstein, auch der Kamin, die Heerd-, Feuerstätte unter ihm'; MND HW III schorstêͥn, schar-, schort-, schorn- 'die ganze Vorrichtung im Hause um Feuer zu machen und zu unterhalten; Feuer-, Herdestelle, Kamin; Schornstein';
Käsitlused: < kasks schorstên (EEW 1982: 959); < kasks schor-stên (Raun 1982: 49); < kasks schorstên, asks schorstein(e) (Liin 1964: 52); < asks schorstēn 'korsten' (SSA 1: 406; EES 2012: 179)
Läti keel: lt skur̃stenis [1638 Skurr∫teenis] Schornstein < mnd. schorstēn (Sehwers 1918: 29, 95, 158); skurstienis, skurstenis, skurstins Schornstein < mnd. schornstēn 'Schornstein' (Sehwers 1953: 108); skurstenis, -tinis, -tins, -tīns, -tiens Schornstein, Kamin < mnd. schorstên (Jordan 1995: 89);
Sugulaskeeled: sm korsteini, korsteeni [1678] savupiipu, takka, liesi / Schornstein; Kamin; Herd < rts skorsten 'tulisija' (‹ kasks scorenstein, schorstēn 'savupiippu') (SKES: 220; SSA 1: 406); lvS ∫koar∫ken [1846] Schornstein (SLW 2009: 176); lv kùo̯ŕš̆šə̑n, kùo̯rš̆šə̑n, kùo̯rš̆šə̑ń; kùo̯ršniɢ, skùo̯rštiń Schornstein < kasks schorstên (Kettunen 1938: 166, 373; Raag 1987: 328); lv kuoŕššǝn Schornstein; lv kūoršnig, kūoršõn korsten; skurstenis (LELS 2012: 151)

kortel, korteli 'endisaegne mõõtühik' < kasks quôrtêr 'Quartier'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 392) karteer (kortel, mahu- ja pikkusühik) 'nössel (sextarius)'; (Göseken 1660: 423) kolmas Karteri ossa 'dritter theil vom nössel'; (Göseken 1660: 569) [pool] karteer (mahumõõt) '[Halb nössel]'; (Piibel 1739) peent jahho ölliga seggatud roa-ohwriks, ja ühte korterit ölli; (Hupel 1780: 190) korter, -i r., d. 'Quartier, ein Viertheil'; (Lithander 1781: 496) leota neid hästi pool neljat korteri rösa pima sees; (Hupel 1818: 99) korter, -i r. d. 'Viertel, Viertheil'; (Lunin 1853: 71) korter, -i r. d. 'четверть, четвертая часть; четверикъ'
Murded: `kortel, `kortli (-le) 'mahu- ja pikkusühik' R S L K M Ote; `kortel´ Hls Urv; kortel Mär Tor Hls; `kolter Sa Rid Mar; `korter Pöi Muh Mar Vig (EMS III: 719)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 384 kortel, kortli (D), korten, kõrtena (d) '= korter'; korter, korteri, kor´tri 'Quartier (Wohnung und Mass), Viertel'; Wiedemann 1893: 349 korter, korteri, kor´tri (kolter, kortel, korten, kor´tin) 'Quartier (Wohnung und Mass), Viertel'; ÕS 1980: 304 kortel 'veerand toopi; veerand küünart';
Saksa leksikonid: MND HW II: 2 quârtêr (quârtîr, quâtêr, quôrtêr) 'vierter Theil eines Ganzen, Viertel (bei Maßangaben)'
Käsitlused: < kasks quartêr ~ asks kwartêl ~ rts kvarter (EEW 1982: 960); < rts kvarter ~ asks kwartēl (SKES: 221; SSA 1: 407); < kasks quartêr (Raun 1982: 49); < kasks quartêr, quatêr; kartel, karteel (Liin 1964: 48); < asks quartēr 'veerand' (EES 2012: 179)
Läti keel: lt *kuõrtẽlis (1638 Kohrtelis) Quartier, Viertel < mnd. quartēr (Sehwers 1918: 43, 90, 151);
Sugulaskeeled: sm kortteli, kortteri [1701] neljänneskyynärä, neljännestuoppi; tietty kaupunkialue / Viertel < rts kvarter 'neljännes' (‹ kasks quartēr); krj kortteli neljänneskyynärä, neljännes < sm (SSA 1: 407); sm kortteli Viertel (Längen- bzw. Hohlmaß) < asks quârtêr ~ ee kortel (Bentlin 2008: 222); lv kùo̯ŕt̆tiĺ Quart < kasks quartēr (Kettunen 1938: 166); lv kūortiļ kortel, veerand toopi; kortelis, ceturtaļstops (LELS 2012: 152)
Vrd korter

kraap, kraabi 'kraapimisvahend' < vrd kasks schrāpe 'Schrape'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 428) krahpi (hobusesuga) 'Striegel'; (Hupel 1780: 190) kraap, -i d. 'Pferdestriegel'; (Hupel 1818: 100) kraap, -i r. d. 'Kratze; d. Pferdegestrigel'; (Lunin 1853: 72) kraap, -i d. 'скребница'
Murded: kraap, kraabi 'k(r)aabits' Hi L Juu Kad VJg Plt T V; raap Sa Muh L; raap´ M (EMS III: 784); `kraapel 'kraap' Phl Kad; `raapel Hls; `raapli V (EMS III: 786)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 424 krāp, krābi 'Kratze, Striegel, Flachstriegel'; Wiedemann 1893: 385 krāp, krābi (krāps, rāp, rābi) 'Kratze, Striegel, Flachstriegel'; ÕS 1980: 306 kraap 'kraapimisvahend';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schrape 'Werkzeug zum Kratzen; Rosskamm' < kasks schrapen 14. saj, germ *skrāp-; MND HW III schrāpe 'Instrument zum Kratzen, Schaben; Roßkamm, Striegel'
Käsitlused: < ? germ (EEW 1982: 974); < kasks schrape (Liin 1964: 54)
Läti keel: lt skrãpis, skrãpe Striegel < mnd. schrape (Sehwers 1918: 158); skrãpe, skrãpis < mnd. schrāpe 'Werkzeug zum Kratzen und Schaben; Roßkamm' (Sehwers 1953: 106); skrāpis, skrāpa Striegel, Schrape < mnd. schrāpe (Jordan 1995: 87);
Sugulaskeeled: sm krapa, rapa, krava, (k)raappa [1699 crapat] kaavin, parkinkuorimisveitsi; suka, pesutukko / Schaber, Messer zum Abrinden; Striegel, Scheuerbündel < rts skrapa 'kaavin; suka'; krj krapa hevossuka < sm (SSA 1: 417); lv krǭpš kaabits, kraap; skrāpis (LELS 2012: 141)
Vt kraapima

kraapima, (ma) kraabin 'kõva esemega korduvalt tõmbama; kratsima' < kasks schrapen

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 428) krahpima 'Schrepffen'; krapima 'kratzen'; (Hupel 1818: 251) raapma d. 'reinigen (Fische etc.)'; (Arvelius 1782: 43) Üks korstna krapia; (Hupel 1818: 100, 197) kraapma r. d. 'kratzen'; raapma d. 'reinigen (Fische etc.)'; (Lunin 1853: 72, 153) kraapma r. d. 'чистить скребницей, скоблить'; krapima r. d. 'скоблить, чесать'; raapma d. 'чистить (рыбу)'
Murded: `kraapima 'kraabiga töötama; kratsima, kriipima' R Hi L K I(-oa-, -ua-); `kraapma Mar Tõs Kod T V(-p´-); `raapima Sa L; `raap´me M (EMS III: 786)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 425 krāpima, krābin 'kratzen, scharren'; Wiedemann 1893: 385 krāpima, krābin (krāpsama, krāpsima, rāpima, krāpama) 'kratzen, scharren'; ÕS 1980: 307 kraapima;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schrapen '(mit Geräusch) schaben, kratzen, schrapen'; MND HW III schrāpen, schrappen 'scharren, kratzen'
Käsitlused: < ee 'deskr-onomat', vrd kasks schrapen (EEW 1982: 947); < lms deskr., vrd kasks schrapen ~ rts skrapa (Raun 1982: 50); < kasks schrapen (Liin 1964: 54); < lms deskr, vrd sm raapia (mõeldav on ka asks schrapen 'kraapima' osaline mõju) (EES 2012: 181)
Läti keel: lt skrãpêt schaben, striegeln < mnd. schrāpen 'schaben, kratzen' (Sehwers 1918: 158; Sehwers 1953: 106); skrāpēt schrapen, striegeln, kratzen < mnd. schrāpen 'schaben, kratzen, scharren' (Jordan 1995: 87);
Sugulaskeeled: sm krapata, kravata [Agr] kaapia; sukia < rts skrapa 'kaapia, raapia; sukia' (SSA 1: 417); sm raapia [1880; 1745 kraappia]; is rāppia, krāppia; krj roapie raapia, kynsiä; vdj krāpin raapin; ee kraapida < rts skrapa 'raapia' (ainakin osittain) (SSA 3: 34); vdj kraappia kraapida, kaapida; kratsida; (на)скрести; (на)скоблить (VKS: 482); lvS kǟpš, -ub (SLW 2009: 95); lv krō̬pšə̑ kratzen, schaben; schälen (Kettunen 1938: 156); lv krǭpšõ kraapida; skrāpēt (LELS 2012: 141); rǭibõ kokku kraapida; grābt, raust (LELS 2012: 272)
Vt kraap

kraav, kraavi 'kaevand' < kasks grave 'Graben'

Esmamaining: Virginius 1687-1690
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 216) kaiwomo 'graben'; (Virginius 1687-1690) ka se Kraw saj täis wett; (Göseken 1660: 382) kaiwand 'Grabe'; (Vestring 1720-1730: 94) Kraaw, -wi 'Der Graben'; (Helle 1732: 120) kraaw 'der Graben'; (Piibel 1739) Ja tete krawi kahhe müri wahhele; (Hupel 1780: 190, 251) kraaw, -i r., d. 'der Graben'; raaw, -i W. 'ein Graben'; (Arvelius 1790: 165) kui temma krawist wet jöi; (Hupel 1818: 100) kraaw, -i r. d. 'Graben; Graf'; (Lunin 1853: 72) kraaw, -i r. d. 'канава; графъ'
Murded: kraav, kraavi 'kaevand' Hi L K I(-oa-, -ua-); kraav, kraavi T V(-v´); kraav, `kraavi R; kravi RId; kraab Lä; raav Sa Muh L VlPõ; raav´ M; raab L (EMS III: 792)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 425 krāw, krāwi 'Graben'; Wiedemann 1893: 386; ÕS 1980: 307 kraav;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 grave 'Graben'; graven 'graben, be-, auf-, eingraben' < germ *grab-a-; MND HW II: 1 grāve 'Graben, Kanal, Flußbett'
Käsitlused: < kasks grave (EEW 1982: 975; Raun 1982: 50); < asks grâf (Ariste 1972: 95); < asks grāve 'kraav' (EES 2012: 181)
Läti keel: lt grãvis (1638 Ghrawis) Graben < mnd. grāve 'Graben' (Sehwers 1918: 39, 87, 148); grāvis Graben < mnd. grāve 'Graben' (Sehwers 1953: 36; Jordan 1995: 63);
Sugulaskeeled: sm ravi (1787; 1659 iuoxugrawi 'taisteluhauta') oja, tien reuna / Graben, Straßenrand; < mrts grav 'hauta, kaivanto, viemäri, uurre'; is kravi pieni oja < ee; krj ravi maantienoja; vdj kravi oja, viemäri < sm (SSA 3: 58); sm krävätä (1874) kaivaa, kovertaa / graben, aushöhlen < rts gräva 'kaivaa' (SSA 1: 423); vdj kravi kraav; канава, ров (VKS: 484); lvS grāv Graben (SLW 2009: 58); lv grō̬v, grō̬i der Graben < kasks grave (Kettunen 1938: 62); grǭv kraav; grāvis (LELS 2012: 65)

krae, krae 'riideeseme kaelus' < kasks krage 'Kragen'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 80) kraj, krãi∫t 'krage'; (Gutslaff 1648: 223) Kraje 'Krage'; (Gutslaff 1648-1656) saihit w[i]htut t. nenna Rettet n. Kragit t. Jho pählt; (Göseken 1660: 289) Kraije 'Krage'; (Göseken 1660: 429) Kraij 'Krage'; (Vestring 1720-1730: 195) Krae '- -'; (Piibel 1739) kui mo kue krae panneb Ta mo ümber hädda; (Hupel 1818: 100) krae W. 'der rothe Weiberkragen'; kraag, krae r. d. 'Kragen'; (Lunin 1853: 72) kraag, krae r. d. 'воротникъ'
Murded: krae 'kaelus' R Hi L KPõ I T V; rae Sa Muh Lä KJn Vil M; (k)raad (-d´) L; kraag´ San Krl Har (EMS III: 797-798)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 424 krāe, krāe; krāg, krāe 'Kragen, Stulpe (an Stiefelen)'; Wiedemann 1893: 385 krāe, krāe; krāg, krāe (rāe, krād´) 'Kragen, Stulpe (an Stiefelen)'; ÕS 1980: 307 krae;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 krage 'Bekleidung des Halses, Kragen'; Schiller-Lübben krage 'Hals, Bekleidung des Halses'; MND HW II: 1 krāge, krāch 'Hals, Kehle; Kragen, Halsbekleidung, Überhang'
Käsitlused: < kasks krage 'Kragen' (Raun 1982: 50; Ariste 1963: 93; Liin 1964: 57); < kasks kragen 'Kragen' (Ariste 1972: 94); < asks kragen 'kael; krae' (EES 2012: 181)
Läti keel: lt *krãga, krãgis (1638 Kraghe) Kragen (Sehwers 1918: 90, 151); krãga, krãgis Kragen (Sehwers 1953: 57);
Sugulaskeeled: sm krai, rai, krahi, kra(a)ka, karaaki, (k)raki (1616 Crajeil) kaulus, liperit / Kragen, Beffchen < rts krage (‹ kasks krage) (SSA 1: 416); lv krò̬i̯G, krō̬ig, krå̀i̯G, krài̯G Bock; Kragen (Kettunen 1938: 156); lv krǭig krae; apkakle; krǭig krae (sõimusõna); kraķis (apsauka) (LELS 2012: 140)

kramm, krammi 'kriimustus' < kasks schramme 'Schramme'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 297) Ramm 'Schram'; (Göseken 1660: 429) Kram (kriimustus, mõlk) 'schmiele / schram'; kram on Hahwast 'Schmiele ist vom Streich'; (Hupel 1818: 100) kram, -mi r. d. 'Schramme'; (Lunin 1853: 72) kram, -mi r. d. 'царапина, рубецъ'
Murded: kramm, krammi 'täke; kriimustus' Hi Lä KPõ I; kram´m T Urv Räp; kramm, `krammi R; ramm, rammi Khk Mus L VlPõ Rõn San; ram´m Pä M Puh Har (EMS I: 802)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 422 kramm, krammi 'Schramme'; Wiedemann 1893: 383 kramm, krammi 'Schramme'; ÕS 1980: 307 kramm 'kriimustus, täke';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schramme 'Hautritzung, Streifwunde, Schramme'; schrammen 'auf der oberfläche ritzen'; Schiller-Lübben schram, schramme 'Ritz auf der oberfläche'; schrammen; MND HW III schram, schramme 'Hautritzung, Streifwunde, Schmarre; vernarbte Stelle, Narbe; Verletzung an Gegenständen'
Käsitlused: < kasks schramme (EEW 1982: 978; Raun 1982: 50); < kasks schram, schramme (Liin 1964: 58); < asks schram 'lõhe, pragu' (EES 2012: 181)
Läti keel: lt skra͠mba [1638 ∫krambis] Schramme, Splitter < mnd. schramme (Sehwers 1918: 39, 94, 158); lt skramba Schramme < mnd. schramme (Sehwers 1953: 106); skramba Schramme; Splitter; Verweis (wegen einer falschen Antwort) < mnd. schram 'Hautritzung, Streifwunde, Schmarre; Schramme' (Jordan 1995: 87)

kramp1, krambi 'riiv' < kasks krampe, Bsks Krampe

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 591) Raud Rampi (sulgemisvahend) 'Eiserne krampffe'; (Helle 1732: 148) obbadus 'die Krampe'; (Hupel 1780: 190, 254) kramp, -i r., d. 'die Krampe'; ramp, rambi d. 'die Krampe'; (Hupel 1818: 100) kramp, -i r. d. 'Krampe, Kettel; Klamber'; (Lunin 1853: 72) kramp, -i r. d. 'пробой, скоба, щеколда'
Murded: kramp, krambi 'riiv' Lä Ha Pee Sim I Plt San Har; kramp, `krambi R; kram´p, kram´bi T V; ramp (ram´p), rambi Sa Muh L M; ram´p, ram´bi Rõn San V (EMS III: 804)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 422, 1021 kramp, krambi 'Krampe'; ramp, rambi '= kramp'; Wiedemann 1893: 383 kramp, krambi (ramp) 'Krampe'; EÕS 1925: 275 kramp 'tehn. (Krampe, Kettel)'; ÕS 1980: 307 kramp '(sulgemisvahend)';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 krampe 'Krampe, Haken'; MND HW II: 1 krampe, kramme 'zweiseitiger Haken, Krampe, Klammer in die der Türriegel oder Fensterriegel faßt'; Hupel 1795: 125 Krampe 'das längliche Eisen mit einem runden und einem länglichen Loche, vermitutelt dessen man die Thür mit einem Vorhängeschloß verwahren kan.'
Käsitlused: < kasks krampe ~ sks Krampe (EEW 1982: 978); < kasks krampe ~ Bsks Krampe (Raun 1982: 50); < kasks krampe (Liin 1964: 52; SSA 1: 416)
Läti keel: lt *kra͠mpis [1638 Krampis] Krampe < mnd. krampe (Sehwers 1918: 90, 151); kra͠mpis Krampe < nd. krampe (Sehwers 1953: 57); krampis Schließhaken; haken- resp. krampenartig gekrümmerter Finger < mnd. krampe 'zweiseitiger Krampe, Haken' (Jordan 1995: 68);
Sugulaskeeled: sm kramppi, ramppi [1860] oven säppi, haka, oven tai sirpin kädensija / Türangel, Krampe, Tür- oder Sichelgriff < rts krampa, krampe, kramp 'sinkilä, aspi, eräänl. puuluistin'; vdj kramppi säppi < ee; lv krämp haka < kasks (SSA 1: 416); is ramppi (Hev) kramp (Laanest 1997: 164); vdj kramppi kramp, link, käepide; *дверная) скоба, ручка (VKS: 483); lv kräm̄`p Schliesshaken, Krampe < kasks krampe; kräm̄ptə̑ haken (Kettunen 1938: 158); lv krämp haak, kramp; krampis, āķis; krämptõ krampida, haaki panna; aizkrampēt (LELS 2012: 139)

kramp2, krambi 'lihasekangestus' < kasks krampe, sks Krampf

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 429) Ramm 'Krampff, spasmus'
Murded: kramp, krambi 'lihaskramp' Hi L K I Puh; kramp, `krambi R; kram´p, krambi Tõs T V(-ḿ-); ramp, rambi Sa Muh L SJn; ram´p Han Khn Hää M (EMS III: 803)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 422 kramp, krambi 'Krampf'; Wiedemann 1893: 383 kramp, krambi 'Krampf'; kaṅgestuze-kramp 'Starrkrampf'; EÕS 1925: 275 kramp 'med. spasmis (Krampf)'; ÕS 1980: 307 kramp '(haiguslik nähtus)';
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 krampe, kramp 'Krampf, Muskelkrampf, Gliederkrampf'
Käsitlused: < kasks krampe ~ sks Krampf (EEW 1982: 978); < kasks krampe (Raun 1982: 50; Liin 1964: 58; SSA 1: 416); < sks Krampf 'kramp' (EKS 2019)
Läti keel: lt kra͠mpis [1638 Krampis wællek] Krampf < mnd. krampe (Sehwers 1918: 90, 151); lt krampis Krampf < nd. kramp, krampe (Sehwers 1953: 57); krampis Krampf < mnd. krampe (Jordan 1995: 68);
Sugulaskeeled: sm kramppi, ramppi / Krampf, Epilepsie (ei vielä Lönnr) kouristus(kohtaus); kaatumatauti < rts kramp 'kouristus' (‹ kasks krampe); krj ramppi kaatumatauti < sm (SSA 1: 416); vdj kramppi kramp, spasm; судорога (VKS: 483); lv kräm̄`p Krampf < kasks krampe (Kettunen 1938: 158); lv krämp kramp, lihastõmblus; krampis (LELS 2012: 139)

krants, krantsi 'pärg; vanik' < kasks kranz 'Kranz'

Esmamaining: Tartumaa 1582
Vana kirjakeel: (Tartumaa 1582) Hans Kranc (Ahjas); (Rossihnius 1632: 157) et nemmat ütte krantzi, kumb toch erra|nerwema peab, sahwat meije enge ütte ilma|erra|nerwetamatta; (Stahl 1637: 81) krantz, krantzist 'Krantz'; (Gutslaff 1648: 223) Wannick /o 'Kranz'; (Göseken 1660: 291) Rantzi 'Krantz'; (Göseken 1660: 429) Ranzi 'Krantz'; Ranzi siddoma 'krantz binden'; Ranzi witzotama 'krantz binden'; Ranzi pail 'Krantz-Band'; (Piibel 1739) tegggi temmale kaks kuld-röngast ta krantsi alla; (Hupel 1780: 190) krants r., d. 'der Kranz; Hund (Scheltw.)'; (Lithander 1781: 554) punnu neid kaks ja kaks krantsi wisi kokko; (Hupel 1818: 100) krants, -i r. 'Kranz'; (Lunin 1853: 72) krants, -i r. d. 'вѣнокъ'
Murded: krants, `krantsi 'pärg; vanik' R; krants, krantsi Hi; kran´ts, kran´(t)si K I T V; ran´ts, ran(t)si Sa Muh; ran´ts, ran´(t)si L KJn Kõp M Urv(-n´d-) (EMS III: 807-809)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 423 kran´ts, kran´tsi 'Kranz'; Wiedemann 1893: 384 kran´ts, kran´tsi (ran´ts) 'Kranz'; EÕS 1925: 275 krants 'pärg'; ÕS 1980: 307 † krants 'pärg';
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kranz 'Kranz'; MND HW II: 1 krans (kranz, krantz) 'Kranz, Blumen- oder Blattkranz'
Käsitlused: < sks Krantz ~ kasks krans (EEW 1982: 979); < kasks kranz (Raun 1982: 51; Ariste 1963: 93; Liin 1964: 57; EES 2012: 181)
Läti keel: lt † krañcis [1638 Krantzis] Kranz oder Streifen < mnd. kranz (Sehwers 1918: 90, 151); lt krancis Kranz; Bauschicht, eine Schicht Balken im Quadrat < dt. Kranz 'Balkenkranz, Balkenschicht' (Sehwers 1953: 57);
Sugulaskeeled: sm kranssi, ranssi [1622 krantzi] seppele, kiehkura, rengas, takan reunus / Kranz, Ring, Kaminsims < rts krans, mrts krantz 'seppele, kehä, kiehkura, reunus' (‹ kasks kranz) (SKES: 228; SSA 1: 417); lv kran̄ts Rand; Kranz (Kettunen 1938: 153); lv kraņtš krants; krancis; kǭŗa kraņtš karjakrants; ganu krancis (LELS 2012: 139)

kratsima, (ma) kratsin 'kraapima; sügama' < kasks krassen, kratzen Eesti keelele on avaldanud mõju mõlemad alamsaksa sõnavormid.

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 70) krassima 'kratzen'; (Göseken 1660: 429) krassima 'kratzen'; (Hupel 1818: 100) kratsma r. d. 'kratzen'; (Masing 1825: 79) [peawad] tullist wallu ja pärrast paisetust teggema, mis kui sedda kratsitakse, kärnäle lähheb; (Lunin 1853: 72) kratsma r. d. 'чесать'
Murded: `krat´sima (-t-) 'kraapima, küüntega sügama' R Jäm Vll Emm Rei Lä sporKPõ Lai TLä; `krat´sma sporT V(-mõ Krl); `rat´sima (-t-) Khk Vll Pöi Vig Kse Han Vän Tor Saa SJn; `rat´sma Var KJn sporM(-me) (EMS III: 816); `krätsima 'kratsima, küüntega tõmbama' Ans Pha Emm LäLo (EMS III: 916)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 423 krat´sima 'kratzen'; Wiedemann 1893: 384 krat´sima 'kratzen'; EÕS 1925: 275 kratsima 'sügama, kraapima, kriimustama'; ÕS 1980: 308 kratsima; Tuksam 1939: 591 kratzen 'kaapima, kriipima; kratsima, sügama';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kratzen, krassen 'kratzen'
Käsitlused: < sks kratzen 'kratsima' (EEW 1982: 890; EES 2012: 182); < asks kratzen 'kratsima, kraapima' (EKS 2019)
Läti keel: lt skrāpēt kraapima, kratsima (ELS 2015: 343)

kreeka, kreeka < kasks greke 'Grieche'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 157) Sihn ei ole üttekit waher neine Iudade ninck Gräkide sean; (Stahl HHb III 1638: 17) greeck; Sihn ep olle Judalinne echk Greeck 'Hie ist kein Jüde noch Grieche'; (VT 1686) Olge Pahandusseta / ni Judalissil / kui Greekalissil; (Hupel 1780: 191) Krekalinne d. 'ein Grieche'; (Hupel 1818: 101) kreka ma r. d. 'Griechenland'; kreka keel bl. r. d. 'griechische Sprache'; krekalinne bl. d. 'ein Grieche'; (Lunin 1853: 72) kreka ma r. d. 'Греция'; kreka keel r. d. 'греческiй языкъ'; krekalinne d. 'грекъ'
Murded: kreeka Emm Vän Tõs Tor(reeka); kreeka Juu Plt Puh; `kreeka Krl Har Vas; krieka JMd VJg; `krieka 'kreeka (maa, usk)' R Ris Iis; reeka Pöi Muh KJn M; `reeka Khk Vll Kse (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 427 krēka, krēka 'Griechenthum'; krēkaline, -lize 'Grieche'; krēga, krēgalane, -laze '= krēka, krēkaline'; Wiedemann 1893: 388 krēka, krēka (krēga) 'Griechenthum'; krēkaline, -lize; krēklane (krēgalane) 'Grieche'; ÕS 1980: 306 kreeka [keel, pähkel];
Saksa leksikonid: Lübben 1888 greke 'Grieche'; MND HW II: 1 grêke 'Grieche; griechisch'
Käsitlused: < kasks.... 'griechischer' (EEW 1982: 981); < asks Greken (Liin 1964: 41); < kasks greke (Raun 1982: 51); < asks greke 'kreeklane' (EES 2012: 182)
Läti keel: lt griẽķis Grieche < mnd. grēke (Sehwers 1918: 30, 148; Sehwers 1953: 36; Jordan 1995: 63);
Sugulaskeeled: sm Kreikka (Greca) (Agr Grecan kielen; 1644 grecalaiset) Griechenland < rts grek, gekisk 'kreikkalainen' (SSA 1: 418); vdj greekaa kreeka; греческий (VKS: 236); lv grìe̯kkə̑-mō̬ Griechenland (Kettunen 1938: 61); lv grēkmǭpē'gõz kreeka pähkel; valrieksts (LELS 2012: 65)

kriit, kriidi < kasks krît(e) 'Kreide'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 223) Krîte 'Kreide'; (Göseken 1660: 291) Rijhti 'Kreyde'; (Göseken 1660: 694) rihti walgke 'weisse kreide'; (Göseken 1660: 573) puñane rijth 'rothel Stein'; rihti / puñane 'kreide rothe'; (Piibel 1739) Pusep moödab nöriga, ta märgib sedda ärra kridiga; (Hupel 1766: 83) kabi pissut sedda kriti mis saksad pleiweis nimmetawad; (Hupel 1780: 191) kriit, kriti r., d. 'Kreide'; (Hupel 1818: 101) kriit, -i r. d. 'Kreide'; (Lunin 1853: 72) kriit, -i r. d. 'мелъ'
Murded: kriit, kriidi Hi L K I Rõn; kriit´, kriidi TLä San V; kriit, `kriidi R; riit, riidi Khk Vll Muh Kse Pä Krk; riik, riigi Vll Pöi Khn Pä KJn M(riik´); krõit´, krõidi VId (EMS III: 842)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 429 krīt´, krīdi 'Kreide'; Wiedemann 1893: 391 krīt´, krīdi 'Kreide'; ÕS 1980: 309 kriit;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 krite 'Kreide'; kriten 'mit Kreide bezeichnen'; MND HW II: 1 krîte, krît 'Kreide, das Mineral als Baustoff'
Käsitlused: < kasks krite (EEW 1982: 989; Raun 1982: 51; Liin 1964: 62; SSA 2: 75; EES 2012: 183)
Läti keel: lt krĩts (1638 Kriete) Kreide < mnd. krīte (Sehwers 1918: 59, 90, 151); krĩts < mnd. krīte 'Kreide' (Sehwers 1953: 59); krīts, krīte Kreide < mnd. krîte (Jordan 1995: 69);
Sugulaskeeled: sm liitu, kliitu, kriitu (1670 kl-; 1787 kr-) Kreide < rts krita, klita, klito 'liitu'; krj liitu < sm (SSA 2: 75); lv krī`t´ Kreide < kasks krīte (Kettunen 1938: 155); lv krīţ kriit; krīts; krīţõ kriitida, kriidiga kirjutada; krītot (LELS 2012: 140)

kringel, kringli 'keerusai' < kasks kringel(e) 'Kringel'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 291) Ringel 'Kringel'; (Göseken 1660: 429) Ringel 'Pretzel / Kringel'; (Hupel 1780: 191, 257) kringli d., r. 'ein Kringel'; ringel, -gli d. 'Kringel, Bretzel'; (Lithander 1781: 687) Woi kringlid 'Butterkringeln'; siis te need kringlid ni jämmedad, kui üks kassin pöial; (Hupel 1818: 101, 206) kringel, -gli r. d.; kringli d. 'Kringel'; ringel, -gli r. d. 'Kringel, Bretzel'; (Lunin 1853: 72, 159) kringel, -gli r. d. 'крендель'; ringel, -gli r. d. 'крендель'
Murded: `kringel, `kringli 'keerusai' R Rei Mar Juu Jä Kad I; `kringli Nõo San; `krõngli Võn Kam Rõn V(klenger Lei); `ringel, `ringli Sa L M (EMS III: 847)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 428, 434, 1057 kriṅṅel, kriṅgli 'Kringel'; krõṅgli, krõṅgli (d) '= kriṅṅel'; riṅṅel, riṅgli; riṅgli, riṅgli '= kriṅṅel'; Wiedemann 1893: 389 kriṅṅel, kriṅgli (riṅgel, krõṅgli) 'Kringel'; ÕS 1980: 309 kringel;
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kringel(e), krengel(e) 'Kringel, rundes Gebäck, Brezel, bes. als Festtagsgebäck'
Käsitlused: < sks Kringel, vrd kasks kringel(e) (EEW 1982: 990); < kasks kringel(e) (Raun 1982: 51); < kasks kringel (Liin 1964: 55); < asks kringel ~ sks Kringel (EES 2012: 183); < asks kringel 'ring, rõngas; kringel' (EKS 2019)
Läti keel: lt kliņ̃ģers (1638 Krengheles) Kringel < mnd. kringel (Sehwers 1918: 89, 150); kliņģeris Kringel < mnd. kringel(e) (Jordan 1995: 66); kriņģelis, kriņģele Kringel; Ringelblume < mnd. kringel(e) 'Kringel' (Sehwers 1953: 58; Jordan 1995: 69);
Sugulaskeeled: sm rinkeli (krinkeli, rinkilä) [1637 kringili, 1826 rinkeli] vehnäleivonnainen < rts kringla 'rinkilä, pyörylä' (‹ kasks kringel(e) 'Kringel'); is krinkeli; krj kriŋkel´i (griŋgel´i, kren´deli (vesi)rinkilä; vps kreŋgeĺ rinkilä < sm krinkeli ~ vn кренгель (SKES: 802; SSA 3: 79); sm rinkeli, krinkeli Kringel, Brezel < asks kringel(e) 'Kreis; ründes Gebäck, Brezel' (Bentlin 2008: 173); is kriŋkeli (Hev, Kan) kringel (Laanest 1997: 82); vdj kriŋgeli rõngik, rõngaskuivik, kringel; баранка, крендель (VKS: 485); lvS kriŋgil´, -d / kriŋgild Kringel (SLW 2009: 87); lv kriŋ̆gìl´, kriŋ̄gil´ Kringel < kasks kringel (Kettunen 1938: 154); kringiļ kringel; kliņģeris (LELS 2012: 140)

kroon, krooni 'peaehe' < kasks krône 'Krone'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 154) Cron, Kronith; ke Sÿdit ninck Kronith kandwat; (Müller 1600/2007: 234) minu Süddame köstlick Cron (15.05.1603) 'kallis kroon'; (Rossihnius 1632: 158) se kuh temma jallade all, ninck temma päh pähl ütz krohn kattest|teist|kümnes tähest; (Stahl HHb I 1632: Giij) ∫e auwo Kron 'ie Krone der Ehren'; (Stahl HHb II 1637: 30) öhe Kroni kahs 'mit einer Cron'; (Stahl 1637: 81) krohn, krohni∫t 'Krone'; (Gutslaff 1648: 223) Krôni 'Krone'; (Gutslaff 1647-1657: 286) ütte Krohne orjawitzust; (Göseken 1660: 430) Rooni 'Chron'; Rooni 'kron'; (Helle 1732: 322) kroon 'die Crone'; (Piibel 1739) Ja ta töi kunninga poia wälja, ja panni kroni ta pähhä; (Hupel 1780: 191) kroon r., d. 'die Krone'; (Hupel 1818: 101) kroon, -i r. d. 'Krone (des Hauptes)'; (Lunin 1853: 72) kroon, -i r. d. 'корона, вѣнецъ; глава'
Murded: kroon (kroon´), krooni 'peaehe' Hi L K; kru̬u̬n (kru̬u̬n´), krooni Hel T V; kruon, `kruoni R; roon (roon´), rooni Sa Muh L; ru̬u̬n´, rooni Saa KJn M (EMS III: 867)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 432 krōn´, krōni 'Krone'; Wiedemann 1893: 393 krōn´, krōni (rōn´) 'Krone'; ÕS 1980: 311 kroon;
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben krone 'Krone'; MND HW II: 1 krône (kroene), krôn 'runder Kopfschmuck, Kranz; Krone, Strahlenkranz der Martyrer, Krone des Königs; Krone als Zeichen der Regierungsgewalt'
Käsitlused: < kasks krône ~ sks Krone (EEW 1982: 996; SSA 1: 422); < kasks krone (Raun 1982: 52; Ariste 1963: 93; Liin 1964: 45); < kasks krone, rts krona (Raag 1987: 336, 341); < asks krōne 'kroon' (EES 2012: 184)
Läti keel: lt kruõnis (1587 kronis, 1638 Krohnis) Krone, Kranz < mnd. krōne (Sehwers 1918: 80, 90, 151; Sehwers 1953: 59); lt kruona Tonsur, die geschorene Stelle auf dem Scheitel der Geistlichen < mnd. krōne 'Tonsur' (Sehwers 1953: 59); kruonis, kruons Krone, Kranz; Regierung, Krone; der obere Teil eines Zahnes; Balkenkranz beim Bau < mnd. krône 'Krone, Kranz; Krone als Zeichen der Regierungsgewalt' (Jordan 1995: 69);
Sugulaskeeled: sm kruunu [Agr Crunu, cruno] hallitsijan, morsijamen päähine; hallitus, valtio; rahayksikkö / Krone < rts krona 'seppele; kruunu; tonsuuri; hallitus; rahayksikkö' (‹ kasks krōne, krūne); krj kruunu (vihki)kruunu, valtio < sm (SSA 1: 422); lv krùo̯n(ə̑) Krone; staatlich < kasks krone (Kettunen 1938: 157); lv krūonõ kroon; kronis (LELS 2012: 141)
Vt kroonima

kroonima, kroonin 'pärgama' < kasks kronen 'krönen' ~ ee kroon

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 155) keicke Auwo kz krönituth nĩck auwustut sama; (Müller 1600/2007: 728) keicke Auwo kz krönituth (19.09.1606) 'kroonitud'; (Stahl 1637: 81) kröhnima, kröhnin, krohni∫in, kröhninut 'Krönen'; (Stahl HHb II 1637: 28) ∫ehl ∫ai temma pitzatut ninck krönitut 'gegeisselt und gekrönet'; (Stahl HHb IV 1638: 12) ke ∫ind krönip armo ninck heldu∫∫e kah 'Der dich krönet mit Gnade vnd Barmhertzigkeit'; (Gutslaff 1648-1656) Auwustusse n. Auwo Kahn ollet s. tedda Kröninut; (Göseken 1660: 430) Röönima 'Chrönen'; Rönima 'krönen'; (Hupel 1780: 191) krönima, kroonma d. 'krönen'; (Hupel 1818: 101) krönima d. 'krönen'; kronima od. kronitama od. kroonma d. 'krönen'; (Lunin 1853: 72) krönima d. 'короновать'; kronima, kronitama, kroonma d. 'короновать, вѣнчать, увѣнчать'
Murded: `kroonima 'pühitsema; pärgama' Hi Trm Plt; `kruonima R Jä ViK Iis; `kru̬u̬n´ma Puh V; `roonima Sa Muh L; `ru̬u̬n´ma KJn M(-me) (EMS III: 868)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 432 krōnima, -nin; krōn´ma (d) 'krönen'; krȫnima (d) '= krōnima'; Wiedemann 1893: 393 krōnima, -nin; krōn´ma (d) (krȫnima, rōnima) 'krönen'; ÕS 1980: 311 kroonima;
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kronen 'krönen, eine Krone oder einen (Jungfern)-Kranz aufsetzen'; MND HW II: 1 krö̂nen (croi̮nen, crounen) 'einen Kranz aufsetzen, bekränzen; als Sieger krönen; zum König, Herrscher krönen'
Käsitlused: < ee kroon (EEW 1982: 996); < kasks kronen (Ariste 1963: 93-94; Liin 1964: 45); < kasks kronen, vrd mrts krona, kröna, rts kröna (Raag 1987: 336)
Läti keel: lt kruõnêt krönen < mnd. krōnen 'krönen, eine Krone oder einen Kranz aufsetzen' (Sehwers 1953: 59; Jordan 1995: 69);
Sugulaskeeled: sm kruunata [Agr] kruunata; vaata mittoja; pukea morsian / krönen; eichen; die Braut kleiden < mr krona 'seppelöidä, kruunata'; krj kruunata kruunata, vaata < sm (SSA 1: 422); lv krùo̯nə̑ krönen (Kettunen 1938: 157); lv krūonõ kroonida; kronēt (LELS 2012: 141)
Vt kroon

kroovima, (ma) kroovin 'viljateri puhastama' < kasks schrofen, Bsks schrofen

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 430) Krowima 'schroten (das Mehl)'; krowitut Jahwo 'geschroden'; (Hupel 1780: 191, 467) krobima r. 'Getraide schroten'; kroowma, krowima d., r. 'schroten, schroben'; schroten, schroben, schrofen (Korn) 'krowima r. d.; krobima r.; kroowma, rowima, jämmes jahwatama d.'; (Hupel 1818: 101) krowima r. d.; kroowma d. 'schroten; lf. schroben, schrofen'; (Lunin 1853: 72) krowima r. d.; kroowma d. 'пеклевать; крупно молоть'
Murded: `kroovima '(kestadest) koorima; puhastama' Hi KPõ TaPõ; `kroobima Lä; `kruovima R sporJä ViK Iis; `kru̬u̬vma (-v´-) T VId; `roovima Sa Muh L VlPõ; `ru̬u̬v´ma M V; `ru̬u̬n´me Hls Krk
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 432, 430 krōw, krōwi 'Schroten'; krōwima, -win 'schroten (Getreide)'; krohwima, -win '= krōwima'; Wiedemann 1893: 393 krōw, krōwi (krōwe, rōw) 'Schroten'; krōwima, -win (krohwima, kruwma, rōwima) 'schroten (Getreide)'; ÕS 1980: 312 kroovima 'viljateri kestadest puhastama';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 grof-, grovelik 'stark, gross, grob/gröblisch'; grofroggen 'grober, gewöhnlicher Rocken (nicht gesichtet)'; Schiller-Lübben scrophelen 'Scropheln'
Käsitlused: < kasks... ~ Bsks schrofen [nach Ariste] (EEW 1982: 997); < Bsks schrofen (Ariste 1966: 73; Raun 1982: 52; Liin 1964: 50); < asks schrofen 'vilja peeneks jahvatama' (EES 2012: 184)
Läti keel: lt skrādāt das Korn in der Mühle spitzen, die Kornspitzen abschlagen < mnd. schrāden 'schroten' (Sehwers 1953: 106)

kross, krossi 'rahaühik' < kasks grosse(n) 'Groschen'

Esmamaining: Stahl HHb III 1638
Vana kirjakeel: (Stahl HHb III 1638: 36) ninck ∫ait üx igkalick omma gro∫∫i 'vnd empfieng ein jglicher ∫einen Gro∫chen'; öhe gro∫∫i pehwa palckax 'vmb einen Gro∫chen zum Taglohn'; (Göseken 1660: 430) Rossi 'grosch'
Murded: kross, `krossi 'rahaühik' R; kross, krossi Hi; kros´s, krossi Jäm Mar Tõs T V; kros´s, kros´si K I; ros´s, rossi Sa Kse Pä M
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 431 kros´s´, kros´s´i (ros´s´) 'Groschen (eine halbe Kopeke)'; Wiedemann 1893: 392; ÕS 1980: 312 kross 'rahaühik mõnel maal';
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 grosse, grosche, krosse, krosche 'Groschen'
Käsitlused: < sks Groschen, kasks grosse, krosse, vn грош (EEW 1982: 997); < kasks grosse(n) (Raun 1982: 52); < kasks grosse, grosche, krosse, krosche 'Groschen' (Ariste 1963: 93; Liin 1964: 48); < asks grosse, krosse 'kross' (EES 2012: 184); < asks grosse, grossen 'kross' (EKS 2019)
Läti keel: lt grasis Groschen < mnd. grosse (Sehwers 1953: 36; Jordan 1995: 62);
Sugulaskeeled: vdj groošša, groošši kross (endisaegne münt); грош (VKS: 238); lvS groš Groschen (SLW 2009: 58); lv groš̄ Groschen < slaavi [Endzelīns] (Kettunen 1938: 61); groš kross; grasis (LELS 2012: 65)

kruup, pl. kruubid 'teravilja kooritud ja lihvitud tera' < asks grūpen 'Graupen'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 387) Graupen 'surwotu keswä d., krupid r., surrätu keswä d.'; (Lithander 1781: 468) Leika se lihha ni penikesseks katki, kui sured odra krubid on; (Hupel 1818: 101) krupid pl. r. 'Deutsche Graupen'
Murded: kruup, kruubi 'kooritud oder' Hi Lä Hää KPõ I TaPõ TLä; kruup, `kruubi R; kruup, kruuba Urv Har Rõu; ruup, ruubi Sa L M; krup´p, krupi T Plv; kruup´, kruubi V(krupi); krupa^ʔ, krupõ^ʔ 'kruubid' Urv (EMS III: 886)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 *krūp, pl. krūbid 'Graupen'; krūp-herned, -oad 'Kruperbsen, Krupbohnen'; Wiedemann 1893: 396 *krūp, pl. krūbid 'Graupen'; krūp-herned, -oad 'Kruperbsen, Krupbohnen'; ÕS 1980: 312 haril. mitm. kruubid;
Saksa leksikonid: Niedersächsisches Grūpe 'Graupe, Graupenkorn'
Käsitlused: < asks Gruup (EEW 1982: 1001; Raun 1982: 52); < asks pl. gruben 'kruubid' (EES 2012: 184); < asks grūpen 'kruubid' (EKS 2019)
Läti keel: lt † grũbas Graupen < nd. grūben 'die Graupen' (Sehwers 1918: 148; Sehwers 1953: 37);
Sugulaskeeled: lv grup̄ Graupen < asks grūben (Kettunen 1938: 62); lv grūbõd, grūpõd kruubid; grūbas (LELS 2012: 65)

kruu|pink, -pingi 'tisleripink' < asks Schruuv 'kruvi' + benk ’pink’

Murded: kruupink Lüg Vai Hi KPõ I Äks Pil Puh V; ruu- Han KJn; rui- Sa Pä Kõp; ruvi- M (EMS III: 887); kruus´spin´k Plv Se (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 908 tisler-, tisleri-piṅk 'Hoberlbank der Bauern'; hȫwel-, tȫ-pink (D) 'Hoberlbank der Bauern'; Wiedemann 1893: 823 tisler-, tisleri-piṅk 'Hoberlbank der Bauern'; hȫwel-, tȫ-pink (D) 'Hoberlbank der Bauern'; EÕS 1925: 281 kruvipink; ÕS 1980: 312 † kruupink 'tisleripink';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schruve 'Schraube'; benk(e), bank(e) 'Bank'; schruven 'schrauben, winden'; Schiller-Lübben schrûvwerk 'Schraubenwerk'; MND HW III schrûven 'unter Anwendung von Winden, Schraubsätzen von der Stelle rücken; mittels hölzerner Schraube, der sog. Fischschraube in Tonnen pressen'; bank, benk, banke 'Bank'
Käsitlused: < ? kasks ~ ee kruu 'Schraube' + pink ’Bank’ (EEW 1982: 1001); < asks Schruuv 'kruvi' + pink (Raun 1982: 52)
Läti keel: lt *skrũvbeņ̃ķis Schraubenbank, Hobelbank (Sehwers 1918: 158); skrũvebeņ̃ķis Schraubenstock, Hobelbank (Sehwers 1953: 107);
Sugulaskeeled: sm ruuvi (kruuvi, skruuvi) [1637 skrwfvi] Schraube < rts skruv 'ruuvi' (‹ kasks schrūve 'Schraube') (SSA 3: 115); lv skrõubenk höövelpink, kruupink; ēvelsols (LELS 2012: 295)

kruus1, kruusi 'tass, kruuk' < kasks krûs 'Krug'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 158) Sähl ollit enge kuhs kiwwist wessi|krosi pantut se kombe perrast sest Iuda raghwa puhastussest; (Stahl HHb III 1638: 26) kuhs kiwwi∫et we∫∫i kru∫it 'Sechs ∫teinern Wa∫∫erkrüge'; Töitket needt we∫∫ikru∫it weh kahs 'Füllet die Wa∫∫erkrüge'; (Gutslaff 1647-1657: 95) teuwtis omma Krohsi; (Göseken 1660: 291) Ruusi 'Kruß'; (Göseken 1660: 430) Ruus 'Krug (Trinckgeschir)'; (Göseken 1660: 728) öli Ruus 'Ölkrug (lecythus)'; (Hornung 1693: 23) Kruus 'ein Krug'; (Vestring 1720-1730: 94) Kruus, -si 'Der Krug'; (Helle 1732: 121, 322) kruus 'der Krug'; (Hupel 1780: 191) kruus, -i r., d. 'der Krug'; (Lithander 1781: 541) Kalla need munna walged ühhe kiwwi krusi sisse; (Hupel 1818: 101) kruus, -i r. d. 'Krug (Gefäß)'; (Lunin 1853: 73) kruus, -i r. d. 'кружка, штофъ'
Murded: kruus (-s´), kruusi 'joogianum' Hi KPõ I Hel Puh Võn San V; kruus, `kruusi R; ruus Sa L; ruus´ VlPõ M (EMS III: 887)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūz´, krūzi 'Krug (Trinkgefäss)'; Wiedemann 1893: 396 krūz´, krūzi (krōz´, rūz´) 'Krug (Trinkgefäss)'; ÕS 1980: 312 kruus;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 krôs, krûs 'Kanne, Trinkkanne, Krug'; Schiller-Lübben krus 'Kanne, Trinkkanne, Krug'; MND HW II: 1 kros (kroes, krois), krůs (krues) 'Krug, Kanne aus Ton'
Käsitlused: < kasks krûs, krôs 'Kanne, Krug' (EEW 1982: 1001; Liin 1964: 56; SSA 1: 422); < kasks krûs (Raun 1982: 52; Ariste 1963: 93); < asks krūs 'kann, jooginõu, kruus' (EES 2012: 185)
Läti keel: lt krũze Krug, Krause, ein irgendes Gefäß < mnd. krūs (Sehwers 1918: 32, 151); lt kruoze [1615] Krug < mnd. krōs 'Krug' (Sehwers 1953: 60); lt krũze, krũza ein irdener Krug < mnd. krūs 'Krug' (Sehwers 1953: 60); krūze, krūza, kruoze irdener Krug < mnd. krôs (Jordan 1995: 70);
Sugulaskeeled: sm kruusi, ruusi (Agr crwsi, crusi) ruukku, saviastia / Krug, Tongefäß < mrts krus 'kivi-, saviastia' (‹ kasks krus, kros 'juomakannu, ruukku') (SSA 1: 422; SKES: 1001); lvS krūs Krug (SLW 2009: 88); lv krūz Krug < kasks krūs (Kettunen 1938: 157-158); lv krūz kruus, kann; krūze (LELS 2012: 141)
Vrd kruuk

kruus|tangid, -tangide < kasks schruwstangen 'Schraubstock'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: kruus- R Jäm KPõ I Plt Võn Har; kruuss- Kse Trv; ruus- Sa Pä KJn M (EMS III: 890)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūz-taṅṅid, taṅgide = krūwstük 'Schraubstock'; Wiedemann 1893: 396 krūz-taṅṅid (rūz-taṅṅid), taṅgide = krūwstük 'Schraubstock'; EÕS 1925: 281 kruustangid 'tehn. (Schraubstock)'; ÕS 1980: 312 kruustangid 'mitm.';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schruve 'Schraube'; tange 'Zange'; Schiller-Lübben schrûvwerk 'Schraubenwerk'; MND HW III schrûvemêͥster 'Techniker, der das mit Schraubsätzen bewerkstelligte Verrücken von Gebäuden leitet'
Käsitlused: < kasks schruwstangen (EEW 1982: 1002; EES 2012: 185)
Läti keel: lt skrũve < mnd. schrūve 'Schraube' (Sehwers 1953: 107);
Sugulaskeeled: vdj kruuvi-piheᴅ kruustangid; тиски (с винтом) (VKS: 490); lv skrõustik kruustangid; skrūvspīles (LELS 2012: 295)
Vrd kruus|tükk

kruvi, kruvi 'kruvi; laevakruvi' < kasks schruve 'Schraube'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 297) kruw, -i 'Schraube'; (Göseken 1660: 430) Kruw, -i 'Schraube'; (Vestring 1720-1730: 94) Kru, -i 'Die Schraube'; Kruima 'Schrauben'; (Helle 1732: 121) kru 'die Schraube'; (Hupel 1780: 191) kru, krui r. 'die Schraube'; kruuw d. 'die Schraube'; (Hupel 1818: 101) kru, krui r. 'Schraube'; kruuw, -i r. d. 'Schraube'; (Masing 1821: 149) Wimaks tulli sirp silmast wälja, ja olli hopis kruwi wänetud; (Lunin 1853: 72, 73) kru, krui r. 'винтъ, щрупъ'; kruuw, -i r. d. 'винтъ, щрупъ'
Murded: kruvi VNg Emm Rid Juu Tür Koe MMg Plt; kruu, `kruuvi R; kruu Hi Lä K I; ruvi Saa M; rui Sa Muh Lä Pä VlPõ; kruu(v), kruuvi Lä Ha JJn Kad I; kruuv, kruvvi T; kruvv (-v´v-), kruvvi TLä V (EMS III: 891)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 kruwi, kruwi (P, SO) '= krūw'; krū, krūi, krū '= krūw'; krūw, krūwi 'Schraube'; krūwima, -wida 'schrauben'; Wiedemann 1893: 395, 396 kruwi, kruwi (P, SO) '= krūw'; krū, krūi, krū '= krūw'; krūw, krūwi (krui, krūi, krū) 'Schraube'; krūwima, krūwin; krūwitama, -tan (kruima, krūima, krūitama, rūima) 'schrauben'; ÕS 1980: 312 kruvi;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schruve 'Schraube'; schruven 'schrauben, winden'; MND HW III schrûve 'Gewinde; Schraubensatz zum Heben von Geschützen, Hebeschraube der Zimmerleute; Schraube als Folterwerkzeug'
Käsitlused: < kasks schrūve (Viires 1960: 195; EEW 1982: 1002; SSA 3: 115; EES 2012: 185); < kasks schruve (Raun 1982: 52; Liin 1964: 51); < kasks schrûve 'Schraube' (GMust 1948: 26, 80)
Läti keel: lt skrũve Schraube < mnd. schrūve 'Schraube' (Sehwers 1918: 32, 158; Sehwers 1953: 107); skrūve, skruve Schraube; Schraube am Spinnrad < mnd. schrûve 'Gewinde, z. B. in der Presse, Schraube' (Jordan 1995: 88); skrũvêt schrauben < mnd. schrūven 'schrauben' (Sehwers 1918: 158; Sehwers 1953: 107); skrūvēt, skruvēt schrauben, erpressen < mnd. schrûven 'schrauben' (Jordan 1995: 88);
Sugulaskeeled: sm ruuvi (kruuvi, skruuvi) [1787; 1637 skrwfvi] Schraube < rts, vrd skruv 'ruuvi' (‹ kasks schrūve 'Schraube') (SSA 3: 115); sm ruuvi Schraube < asks schrûve Schraube, Gewinde ~ rts skruv 'Schraube' (Bentlin 2008: 178); vdj kruuvi kruvi; шруп (VKS: 490); lv skre̮ù̯v, skriù̯v Schraube < kasks schruve (Kettunen 1938: 373; Raag 1987: 327); skre̮ù̯və̑ schrauben < kasks schruven (Kettunen 1938: 373); skrõuv kruvi; skrūve (LELS 2012: 295); skrõuvõ kruvida; skrūvēt (LELS 2012: 295)

krööm, kröömi 'raas' < kasks krome 'Krume'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 430) römikenne 'krume'; Kromicken 'brocklein'; (Hupel 1818: 101) krömokenne r. d. 'Krümchen'; (Lunin 1853: 72) krömokenne r. d. 'мякить хлѣба; крошка'
Murded: krööm, kröömi 'kübe; raas' Hi Mar Juu Koe Trm; krööm, `kröömi Kuu VNg; krü̬ü̬m, kröömi MMg Nõo Plv Se; rööm, röömi Mus Vig Khn Saa; rü̬ü̬m (-m´), röömi M San (EMS III: 923)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 393 krȫm, krȫmi 'Krümchen'; mitte üks krȫm 'gar nichts'; EÕS 1925: 282 krööm 'raas'; kröömike 'raasuke'; ÕS 1980: 313 † krööm 'raas';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 krome 'Krume, Krümel'; Schiller-Lübben kromen 'in Krumen zerbrechen'; MND HW II: 1 krôme, krůme 'das weiche Innere des Brotes';
Käsitlused: < kasks krome 'Krümchen' (EEW 1982: 1010; Liin 1964: 54; EES 2012: 185)

kunst, kunsti 'oskus, meisterlikkus' < kasks kunst 'Kunst'

Esmamaining: Awerbach 1589
Vana kirjakeel: (Awerbach 1589, ‹ EKVTS 1997: 94) ohma kÿtusse kunste; kunste 'oskus'; (Müller 1600-1606: 158) Se on nuit se eike Kunst 'oskus, meisterlikkus'; (Müller 1600/2007: 120) Se on nuit se eike Kunst (23.01.1601); (Müller 1600/2007: 268) eb olle sæl muhd echk parrembat Kunsti mitte (19.08.1603); 272: Kochnretti Noÿakunstide iure ioxma (19.08.1603); (Stahl 1637: 82) Kun∫t, kun∫ti∫t 'Kun∫t'; (Stahl HHb II 1637: 113) ∫e on münno kun∫t 'es i∫t mein Kun∫t'; (Stahl HHb II 1637: 112) Jssand ... hoida münd kawwala kunsti eddes 'HERR ... bhüt mich für falschen Tücken'; (Stahl LS I 1641: 312) Se∫inna∫e kun∫ti ninck nouwo peame meije ∫e∫t∫inna∫est Nai∫e∫t oppema 'Die∫e Kun∫t vnd Rath ∫ollen wir die∫em Weibe ablernen'; (Göseken 1660: 291) Kunst, -i 'Kunst'; (Göseken 1660: 436) kunsti 'Kunst'; kunst oigkeste ninck wijsi perrast rehckida (kõnekunst) 'Rede-Kunst'; kunst tarckalist ninck öigkest könnelda (grammatika) 'Sprachkunst (grammatica)'; (Göseken 1660: 616) se kunst wahhust rehckida (kõnekunst) 'Disputir Kunst'; (Göseken 1660: 604) Rehckimisse kunst (kõnekunst) 'Redekunst (Logica)'; (Göseken 1660: 676) techti moistusse kunst (täheteadus) 'Sternkunst'; (Göseken 1660: 666) Tockerkunst 'artzeney-Kunst'; (Forselius 1694) kunst; (Vestring 1720-1730: 101) Kunst, -sti '1. Die Kunst, 2. Die Zauberey'; (Helle 1732: 124) kuns, kunst 'die Kunst, Hexerey'; (Hupel 1766: 91) sinno plaaster abbi satab, olgo kül et temma ei olle kunsti järrele tehtud; (Hupel 1766: 131) Se keige parrem nou on, et kunsti läbbi tehhakse lastele rouged; (Hupel 1780: 195) kuns, -i; kunst, i r., d. 'Kunst, Hexerey, Zauberey'; (Arvelius 1782: 122) tullus kunst; (Hupel 1818: 108) kunst od. kuns, -i r. d. 'Kunst; Hexerey'; (Lunin 1853: 77) kunst ~ kuns, -i r. d. 'искуство; колдовство'
Murded: kunst, kunsti '(töö)võte, nipp; meisterlikkus; maagia' TLä; kunst, `kunsti Kuu VNg; kun´st, kun´sti Noa Iis Võn V; kun´ts, kun(t)si (-n´-) Sa Muh L K I M Rõn; kunts, kuntsi Hi Mih KJn; kunts, `kuntsi RId; konst, konsti San (EMS IV: 38-40)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 452, 453 kun´s, kun´si '1. Kunst; 2. Hexerei'; aptēki-kun´s 'Chemie'; kun´st '= kun´s'; Wiedemann 1893: 411 kun´s, kun´si (kun´st) '1. Kunst; 2. Hexerei'; kōlitamize-kun´s 'Pädagogik'; aptēki-kun´s 'Chemie'; Wied 1869/1893: 453/412 kun´st, kun´ts = kun´s; ÕS 1980: 319 kunst;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kunst 'das Können, sow. das Wissen, als die Fertigkeit'; Schiller-Lübben kunst 'das Können, sow. das Wißen, als die Fertigkeit'; MND HW II: 1 kunst 'Können, Vermögen, Fähigkeit, insbes. zu geistiger Tätigkeit; kunstvolles, handwerklich vollkommenes Werk, Kunstwerk'
Käsitlused: < sks ~ kasks konst, kunst (EEW 1982: 1049); < kasks kunst (Raun 1982: 56; Ariste 1963: 94; Liin 1964: 60; EES 2012: 192)
Läti keel: lt *skuñste Kunst, Geschicklichkeit < mnd. kunst (Sehwers 1918: 46, 158); lt kuñstĩba [1585 ta kun∫tiba] Geschicklichkeit < mnd. kunst 'das Können, das Wissen als Fertigkeit' (Sehwers 1918: 80);
Sugulaskeeled: sm konsti (Agr) temppu, metku; keino, tapa, taito; tieto, ymmärrys / Trick, Streich; Mittel, Kunst; Verstand < rts konst 'taido, keino; taide; viisaus' (‹ kasks konst, kunst 'tieto; yaito, taide); is konsti keino, tapa, temppu; krj konsti keino, niksi, konsti; metku, temppu < sm (SSA 1: 397); vdj konsti temp, vigur; mustkunst, nõidus; шутка; фокус; колдовство (VKS: 463); lv kun̄´št, skun̄´št Kunst (Kettunen 1938: 162, 373); lv kuņšt kunst; māksla (LELS 2012: 146)

kunstlik, kunstliku 'kunstlik; kunstnik' < kasks kunstlich 'künstlich'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 158) se keicke parremb ninck Künstlikimb Meister; (Müller 1600/2007: 260) se keicke Kunstlikimb Meister (17.07.1603) 'kõige osavam'; (Stahl 1637: 132 'kunstimees') kurrati kun∫tlick 'Teuffelskün∫tler'; (Stahl LS I 1641: 267) muh kurrati kun∫tlickude jure 'zum andern Teuffels kün∫tlern'; (Gutslaff 1648-56) seppizema puiht keickesugkuze kunstlicko rihsta tarbis; (Göseken 1660: 291) kunstlick, -u 'Künstlich'; (Göseken 1660: 436) kunsti perrast 'Künstlich'; kunstlick 'Künstler'; (Virginius 1687-1690) peat sedda kunstlikko Wööd täma ümber köitma; (Hupel 1780: 195) kunstlikkult Ad. r. d. 'künstlich'; (Hupel 1818: 108) kunstlik, -ko; adj. kunstlikkult r. d. 'künstlich'; (Lunin 1853: 77) kunstlik, -ko r. d. 'искусный, художественный'
Murded: `kunstlik (-n´-) Muh HJn VMr Kam Har Plv; kuntslik Sa Hi Mär Kse; kun´tslik KPõ Plt M; kun´slik Tõs Juu; `kunslik Kuu (EMS IV: 40); `kun´stlikanõ 'ebausklik' Har (EMS IV: 41)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 453 kun´slik, kun´sliku 'künstlich'; kun´tslik '= kun´slik'; Wiedemann 1893: 412 kun´slik, kun´sliku (kun´stlik, kun´stline, kun´stiline) 'künstlich'; ÕS 1980: 320 kunstlik;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kunstlik 'künstlich, geschickt; kunstverständig'; Schiller-Lübben kunstlik 'künstlich, geschickt'; MND HW II: 1 künstlĩk, künstelĩk 'künstlich, geschickt, kunstreich, künstlerisch, kunstvoll; künstlich, vom Menschen geschaffen'
Käsitlused: < sks künstlich (= eeskujul) (EEW 1982: 1049); < kasks kunst + eesti -lik (Ariste 1963: 94); < kasks kunstlik (Liin 1964: 60)
Läti keel: lt *skuñstîgs [1638 ∫kun∫tighe] künstlich < mnd. kunstich 'gelehrt, klug, geschickt' (Sehwers 1918: 36, 94, 158); lt skuñstîgs künstlich < nd. kunstig 'künstlich' (Sehwers 1953: 108)

kuub, kuue 'pealisriie' < kasks schuwe 'Schaube'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1518-1544
Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1518-1544: 189) Kuuesepp Tito; (Müller 1600-1606: 162) hallÿ kuwe kaas; (Müller 1600/2007: 534) ke v̈che hallÿ kuwe kaas keub (14.06.1605) 'halli kuuega'; (Stahl 1637: 101) Kuhb 'Rock'; (Stahl HHb III 1638: 190) Heita omma kuba henne∫∫e pehle 'Wirff deinen Mantel w͠m dich'; (Gutslaff 1648: 226) Kûb/ a; Mantel/ i 'Mantel'; (Gutslaff 1647-1657: 208) Temma mössub - - omma Kuhbe; (Gutslaff 1647-1657: 226) ietta sedda mantli (Kuhbi) Kah; (Göseken 1660: 442) Kuhb 'ein Rock'; kuub 'leib Rock, tunica'; (Hornung 1693: 41) Kuub, Kue, Kube / Acc. pl. Kubesid 'ein Rock'; (Vestring 1720-1730: 102) Kuub, kue 'Der Rock'; (Helle 1732: 125) kuub 'der Rock'; (Piibel 1739) hakkas sest uest kuest kinni, mis tema selgas,; (Hupel 1780: 197) kuub, kue r. 'der Rock'; (Arvelius 1787: 118) serkid ja kued
Murded: kuub, kuue 'üleriie' eP; kuub, `kuue R; kuub, kuvve I sporM sporV; kuup, kuuba Har (EMS IV: 138, 166)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 463 kūb, kūe (kūwe) (Ob) 'Rock'; Wiedemann 1893: 421 kūb, kūe (kūwe) (Ob) 'Rock'; ÕS 1980: 323 kuub;
Saksa leksikonid: MND HW III schûve (schuwe) 'langes Oberkleid, Schaube'
Käsitlused: < kasks schube 'Benennung von irgendeinem Kleidungsstück' (EEW 1982: 1070); < sks, vrd küsks schūbe (Raun 1982: 57); < asks.... (lähtesõna pole registreeritud), vrd küsks schūbe (EES 2012: 197)
Sugulaskeeled: lv kūbə̑ breiter Rock der Braut mit zwei Reihen Bänder als Garnitur < kasks (Kettunen 1938: 169)
Vrd mantel

kuur, kuuri < kasks schûr 'Scheuer, Scheune'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: kuur, kuuri 'kõrvalhoone' eP TLä; kuur´, kuuri M San V; kuur, `kuuri R (EMS IV: 166)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 467 kūr´, kūri 'Scheune, Schauer, Schuppen'; Wiedemann 1893: 424 kūr´, kūri 'Scheune, Schauer, Schuppen'; ÕS 1980: 325 kuur;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schure 'Scheuer, Scheune'; Schiller-Lübben schûr, schure 'Schutz, Schirm; Scheuer, Scheune'; MND HW III schûr, ○schûre 'Schutzdach gegen die Einflüsse der Witterung; überdachter Raum; Lagerraum, Schuppen, Stallung (der Hühner), Schlafstelle der Bauern'
Käsitlused: < kasks kûr ~ schur (EEW 1982: 1075); < kasks schûr (Raun 1982: 58); < kasks kūr (SSA 1: 458); < asks schūr 'kaitse, vari; varikatus' (EES 2012: 197)
Läti keel: lt skũra, skũre das Gewölbe über der Öffnung des Riegenofens < mnd. schūr 'Schutz, Schirm; Schutzdach' (Sehwers 1953: 109); lt šķũre, šķũris ein Anbau mit Dach, Abschauere < nd. schũr 'Schauer' (Sehwers 1953: 134); lt kūre, kūris kalade soolamisruum < lv kūŕ ~ ee kuur ‹ asks kûr (Vaba 2020: 995);
Sugulaskeeled: sm kuuri (1756) kuomu, katettu reki; katos, suojus; vaja, varastosuoja / Verdeck; Schutzdach; Schuppen < rts kur 'katos; kuomu; koju, koppi' (‹ kasks kūr) (SSA 1: 458); lv kūr´ Scheuer, worin Fische eingesalzen werden < kasks kûr (Kettunen 1938: 171); lv kūr kuur; šķunis (LELS 2012: 153)

kõrvits, kõrvitsa 'aedvili (Cucurbita pepo)' < kasks korbitze, korvese 'Kürbis'

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: (Stahl LS I 1641: 343) ninck Körwitzit ninck lohckit 'vnd der Kürbiß / Lauch'; (Göseken 1660: 449) korpitz 'Kürbis'; (Vestring 1720-1730: 87) Körwits, -se 'Ein Kürbiß'; (Helle 1732: 117) körwits 'der Kürbis'; (Piibel 1739) need körwitsed ja need melonid ja need laugud; (Hupel 1780: 168, 186) kärwits, -e d. 'Kürbis'; körwits r., d. 'Kürbis'; (Hupel 1818: 64) kärwits, -e d. 'Kürbis'; (Lunin 1853: 44, 64, 66) kärwits, -e d. 'тыква'; körbits, -e d. 'тыква'; körwits, -e ~ -i r. d. 'тыква'
Murded: kõrvits, -a 'aedvili' Pöi Muh sporL Juu JMd VJg I Plt; kõrvits, -e sporL JMd; `korvits, -a (`kõ-) R; körvits, -a (-e) Sa Hi; kõrnits, -a Saa VlPõ Trv; kürvits, kürvitsa (-tsä) Ote V; kürvits, kürvitse (-tsõ) TLä Võn Urv Har Plv Rõu; kirbits, -e M; kirmits, kirmidse Krl; kürbiss, kürbisse Trm Lei(-se) (EMS IV: 331)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 400 kör´wits, kör´witse, kör´witsa 'Kürbis'; Wiedemann 1893: 363 kör´wits, kör´witse, kör´witsa (kör´nits, kür´wis, kür´wits, kürbes, kür´bis, kür´bits) 'Kürbis'; Wiedemann 1869: 477 kürbes, kürbese (d), kür´bits, kür´bitse (d) '= kör´wits'; kür´wis, -e; kür´wits, -a, -e (d); Wiedemann 1893: 433 kürbes, kürbese (d), kür´bis, kür´bise, kür´bikse; kür´bits, kür´bitse '= kör´wits'; ÕS 1980: 332 kõrvits;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 korvese (korbitze) 'Kürbis'; Schiller-Lübben korves(e), korvisch, korvetze, korbitze, körwitze 'Kürbis'; MND HW II: 1 körves, körvis 'Kürbis, Cucurbita'
Käsitlused: < sks... 'Kürbis' [märksõnaks kürbes] (EEW 1982: 1178); < kasks korbitze, korvese (Raun 1982: 60); < kasks korves(e), korvetze, korbitze, körwitze (Ariste 1963: 94; Liin 1964: 63; Ariste 1972: 96; EES 2012: 203)
Läti keel: lt ķir̃bise, ķir̃bisis Kürbis < dt. (Sehwers 1918: 66, 150); lt ķervis, ķirvits, ķirbise Kürbis < nd. kerws, kürwes 'Kürbis' (Sehwers 1953: 64, 66-67); ķervis, ķirvītis Kürbis < mnd. körvis (neben körves) (Jordan 1995: 72);
Sugulaskeeled: sm kurpitsa [Agr curbita] Kürbis < rts kurbits (‹ asks resp. sks) (SSA 1: 450); lv kür̄biz Kürbis (Kettunen 1938: 175); lv kirb kõrvits; ķirbis (LELS 2012: 124)

kääl, kääli 'noor erk metsik hobune' < kasks schele 'Beschäler, Schellhengst'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: kääl (-l´), kääli 'püsimatu, vallatu; tugev kiire hobune' Pä M (EMS IV: 568; Saareste I: 472); kään´, kääni 'peru, vallatu (loom, inimene)' Hää Sim (EMS IV: 569)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 282 kǟl´, kǟli 'unbändig, wild'; Wiedemann 1893: 255 kǟl´, kǟli 'unbändig, wild'; ÕS 1980: 338 kääl 'murd. vallatu, üleannetu, kerglane olend';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schele 'Beschäler (Zuchthengst)'; Schiller-Lübben 'Schellhengst'; MND HW III schēle 'Beschäler, Zuchthengst'
Käsitlused: < ... 'unbändig, wild; gross' (EEW 1982: 1152)
Läti keel: lt † šķẽlis [1638 Schkehlis] Schafbock; Beschäler < mnd. schele (Sehwers 1918: 56, 97, 161); šķielis, šķẽlis Beschäler; Schafbock < nd. schele 'Beschäler' (Sehwers 1953: 131, 132); šķēlis, šķielis Schafsbock; Roß, Hengst < mnd. schēle 'Beschäler, Zuchthengst' (Jordan 1995: 100)

käärid pl, käärid 'lõikeriist' < kasks schêre 'Schere'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 106) kehr, kehrist '∫cheer'; (Gutslaff 1648: 234) kêre 'Schere'; (Gutslaff 1648-56) Temma ka lichtshehrit /--/ peawat puhhas kuld ollema; (Göseken 1660: 297) Keer, -i 'Scheer'; (Göseken 1660: 594) Rihde Keer 'gewand Scher'; (Göseken 1660: 373) juuxe Kehr '[Haar]Schehr'; (Göseken 1660: 455) Keer 'Scheer (schneider sceer)'; (Göseken 1660: 472) Lichtkeer (tahikäärid) 'butze / Lichtscher'; lichtkeer 'Liechtputz'; (Virginius 1687-1690) Küünla Käärid, ollid Kullast; (Vestring 1720-1730: 57, 59) Käär 'die Schere'; Kärid 'Die Schere'; (Helle 1732: 104) kärid 'die Scheere'; käride neet 'das Niet in der Scheere'; (Piibel 1739) ja need lillikessed ja lampid ja küünlakärid kullast; (Hupel 1766: 128) se rak peab siis sama lahti leikatud käriga; (Hupel 1780: 167, 168) käär, -i d. 'Scheere'; kärid, käride r. 'die Scheere Pl.'; (Hupel 1818: 62) käär, -i r. d. 'Schere'; (Lunin 1853: 42, 43) käär, -i r. d. 'ножницы'; kärid r.; käri d. 'ножницы'
Murded: käärid eP(-ea-, -ia-, -eä-)); `käärid R; kääri M T; kääri^ʔ V (EMS IV: 582)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 284 kǟr´, pl. kǟrid 'Schere'; Wiedemann 1893: 257 kǟr´, pl. kǟrid 'Schere'; ÕS 1980: 338 käärid 'mitm.';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schere 'Schere'; scheren '(ab-, zer)schneiden, (ab)scheren'; scherer 'Scherer, bes. Tuchbereiter u. Barbier'; MND HW III schêr(e) 'Schere'
Käsitlused: < ... 'Schere' (EEW 1982: 1154); < kasks schere (Raun 1982: 64; Ariste 1963: 94; Liin 1964: 54; Ariste 1972: 92; EES 2012: 210)
Läti keel: lt šķẽres [1638 Schkehres] Schere < mnd. schēre 'Schere' (Sehwers 1918: 42, 97, 161; Sehwers 1953: 131; Jordan 1995: 101);
Sugulaskeeled: sm keritä (Agr) leikata / scheren; is keritä keritä lammasta, leikata hiuksia; krj keritä leikata vars. villaa lampaista, keritä; Akrj keritä, ker´ita; vps ker´ita; lv kerīkšǝ < germ, vrd mrts skæra, rts skära 'leikata, keritä' (SSA 1: 345); lvS škērd ~ skērd (pl.) Schere (SLW 2009: 186); lv škērə̑ᴅ Schere < kasks schere (Kettunen 1938: 395); škērõd käärid; šķēres (LELS 2012: 312)

käärima1, (ma) käärin 'kangast' < vrd kasks scheren 'aufscheren'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 234) püggema 'scheren'; (Vestring 1720-1730: 59) Kärima 'aufscheeren'; (Hupel 1818: 64) kärima r. 'aufscheren (Garn)'; (Lunin 1853: 43) kärima r. 'стричь'
Murded: `käärima 'kangast üles panema; lõimelõnga käärpuudele ajama' eP(-ea-, -ia-, -eä-, -iä-); `käärima (-mä) R; `käär´mä Trv V; `käär´me M San (EMS IV: 584)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 284 kǟrima, -rin 'aufscheren'; Wiedemann 1893: 257 kǟrima, -rin 'aufscheren'; ÕS 1980: 338 käärima 'kangast, käiseid (käärima)';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 scheren 'zuteilen, bestimmen, ordnen, einrichten; den Aufzug, die Längsfäden auf den Weberahmen bringen'; scheren 'schneiden, scheren'; MND HW III schēren '(Weberei:) die zu einer Kette bestimmten Fäden in erforderlicher Zahl und Länge auf den Scherrahmen spannen; die Kette den Aufzug auf den Webstuhl bringen'
Käsitlused: < kasks scheren (EEW 1982: 1155); < sm-ugri, vrd sm kääriä (Raun 1982: 64; SSA 1: 484); < lms, vrd vdj tšääriä, sm kääriä (EES 2012: 210)
Läti keel: lt šķẽrêt Garn aufscheren < mnd. scheren (Sehwers 1918: 56, 161); šķẽrêt scheren, Gern aufscheren < mnd. scheren 'den Aufzug, die Längsfäden auf den Weberrahmen bringen' (Sehwers 1953: 131); šķērēt (Garn) aufscheren < mnd. schēren (Jordan 1995: 101); † šķẽriņi, šķẽri der Aufzug beim Weben < mnd. scheringe 'Aufzug, Kette (beim Leineweber)' (Sehwers 1918: 36, 161; Sehwers 1953: 132); šķēri Aufzug beim Weben < mnd. schēre (Jordan 1995: 101); šķērkoki käärpuud (LELS 2012: 177, 312);
Sugulaskeeled: sm kääriä [Agr] kietoa, kiertää; päällystää, verhota / ein-, um-, auf-, auswickeln; is kǟriä kääriä, keriä; krj keärie kääriä; Akrj kiär´idä; vps kär´da, kär´dä; vdj tšǟriä; ee käärida; lv škērə̑ schneiden < kasks scheren (Kettunen 1938: 395); lv škǟrpūd käärpuud; šķērkoki (LELS 2012: 312)
Vt käär

kört1, kördi 'põll; (alus)seelik' < kasks schorte 'Schürze'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 171) tegkisit heñesalle Schörti; (Müller 1600/2007: 152) Semprast solmsit næmat Figelecht v̈chte,ninck tegkisit heñesalle Schörti (1. advent 1601); (Virginius 1687-1690) sesuggusi Körti kandsid Kuninga Tüttred; (Hupel 1780: 185) kört, -i d. 'die Falte im Kleid'; (Hupel 1818: 92) kört, -i P. 'Weiber-Unterrock'
Murded: kört (-r´-), kördi 'seelik' Sa Muh L VlPõ M (EMS IV: 618)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 400 kör´t, kör´di 'um den Leib geschlungenes Tuch; farbiger Unterrock'; Wiedemann 1893: 363 kör´t, kör´di (kor´t) 'um den Leib geschlungenes Tuch; farbiger Unterrock'; ÕS 1980: 339 † kört 'seelik';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schorte 'Schurz, Schürze; als Teil der Rüstung; Panzerschurz'; MND HW III schörte 'Schurz, Schürze zum Schutze der Kleidung (auch zur männl. Berufskleidung gehörig)'
Käsitlused: < rts skört, vrd küsks... (EEW 1982: 1160); < kasks schorte 'põll' (Raun 1982: 64; Liin 1964: 57; Ariste 1972: 92; EES 2012: 211)
Läti keel: lt skuõtele, skuõrtele Schurzfell, Schurz für die Männer < vrd mnd. schorteldōk (Sehwers 1918: 44, 158); lt šķuotele Schürze; lange Tasche im Weiberrock < mnd. schörteldôk 'Schürze als Teil der Frauentracht' (Sehwers 1953: 134; Jordan 1995: 102);
Sugulaskeeled: sm körtti [1637] lyhyen jakun halkio tai laskos; heränneiden jakku / Schlitz oder Falte an der Jackentaille; Jacke der Pietisten < rts skört 'nutun, takin takaosa, lieve, hännys' (‹ kasks schorte 'esiliina, -vaate) (SKES: 266; SSA 1: 485); sm körtti [1637] < rts skört (Häkkinen 2004: 549);
Läti keel: sm körtti Rock; Unterrock; Kleid; enge Frauenjacke; Schürze < asks schörte ~ rts skörte (Bentlin 2008: 129);
Sugulaskeeled: lvS k´ört ~ k´ürt Weiberrock (SLW 2009: 103); lvS k´ört hame < ee (SSA 1: 485); lv kē̮rt̆tan, kīrt̆tan, kǖrt̆tan Umwurf der Frauen < ? germ *skorta, vrd kasks schorte 'Schurz, Schürze', rts skjorta; lvS k´ört Weiberrock < kasks schorte (Kettunen 1938: 122, 179)

köster, köstri 'pastori abi' < kasks köster(e) 'Küster'

Esmamaining: Liivimaa 1638
Vana kirjakeel: (Liivimaa 1638) Köster Peter; (Göseken 1660: 291, 456) Köster 'Küster'; (Helle 1732: 322) köster 'der Küster'; (Hupel 1780: 186) köster, -tri r., d. 'der Küster'; (Arvelius 1787: 146) Se Köster; (Hupel 1818: 93) köster, -tri r. d. köster, köster d. 'Küster'; (Lunin 1853: 66) köster, -tri r. d. 'кистеръ, дьячекъ'
Murded: `köster, `köstri 'kirikuõpetaja abi' R sporS L ViK I; `köster, `köstre L Ris Jä KLõ M; `köstre T V (EMS IV: 624)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 401 köster, kös´tri, köstre; köstre, köstre (d) 'Küster'; Wiedemann 1893: 363 köster, kös´tri, köstre; köstre, köstre (d) 'Küster'; köstrinna 'Küsterin'; ÕS 1980: 339 köster 'kirikuõpetaja abi';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 koster, kuster 'Küster'; MND HW II: 1 köster(e), ○küster (ostfäl.) 'Küster, Verwalter des Kirchengebäudes und des kirchlichen Gerätes, Gehilfe des Pfarrers'
Käsitlused: < kasks koster (EEW 1982: 1161; Raun 1982: 64; Liin 1964: 42; Raag 1987: 323; EES 2012: 212)
Läti keel: lt ķesteris, šķesteris (1638 Ke∫teris) Küster < mnd. köster (Sehwers 1918: 97, 149, 162); ķesteris, šķesteris Küster < nd. köster 'Küster' (Sehwers 1953: 64, 131); ķesteris Küster < mnd. köster(e) (Jordan 1995: 72);
Sugulaskeeled: lv kes̆tàr, kes̆tàr´ Küster (Kettunen 1938: 116); lv kestar köster; ķesteris (LELS 2012: 114)

kühvel, kühvli 'tõstmisriist' < kasks schüffel(e) 'Schaufel'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 106) Küffel, küfflist '∫chauffel'; (Stahl HHb II 1637: 106) Küffel; (Gutslaff 1648: 234) Lapja 'Schauffel'; (Göseken 1660: 295, 456) Küffel 'Schauffel'; (Hornung 1693: 4) Kühwel 'Schüffel'; (Vestring 1720-1730: 96) Kühwlid 'Schauffel'; (Helle 1732: 122) kühwlid 'die Schaufeln im Mühl-Rade'; (Hupel 1780: 192) kühwel, -wli r., d. 'Kornschaufel'; (Hupel 1818: 83, 103, 105) kihwel, -wli r. 'Kornschaufel'; kühwel, -wli r. d. 'Kornschaufel; lf. Schüffel'; küwwel, -wli d. 'Wurffschaufel'; (Lunin 1853: 58, 74, 75) kihwel, -wli r. 'хлѣбная лопата'; kühwel, -wli r. d. 'хлѣбная лопата'; küwwel, -wli d. 'лопата'
Murded: `kühvel, `kühvli 'tõstelabidas' R S sporKPõ I TLä; `kühvel, `kühvle L Ha Jä VlPõ M; `kühvli T V (EMS IV: 645-646)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 399 köhwli, köhwli (d) '= kühwel'; Wiedemann 1893: 362 köhwli, köhwli (d) '= kühwel'; Wiedemann 1869: 469 kühwel, kühwli; kühwli, kühwli (d) 'Schaufel, Wurfschaufel'; Wiedemann 1893: 427 kühwel, kühwli; kühwli, kühwli (d) (kihwel, küwel, kipel) 'Schaufel, Wurfschaufel'; Wiedemann 1869: 470 kühweldama 'schaufeln, mit dem Wurfschaufel werfen'; Wiedemann 1893: 427 kühweldama, kühwima 'schaufeln, mit dem Wurfschaufel werfen'; ÕS 1980: 340 kühvel;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schûf(e)le, schuffele 'Schaufel'; Schiller-Lübben schuffel, schufel 'Schaufel'; MND HW III schüffel(e), ○schoff(e)le, schûfele 'Schaufel'
Käsitlused: < kasks schuffele 'Schaufel' (EEW 1982: 1167; Raun 1982: 65; Liin 1964: 51); < kasks schuffel, schufel 'Schaufel' (Ariste 1963: 94); < asks schuffel 'kühvel' (Ariste 1972: 96; EES 2012: 213)
Läti keel: lt šķipele [1638 Schkippele] Schaufel < mnd. schüffele (Sehwers 1918: 98, 162); šķipele; šķipelêt Schaufel; schaufeln < nd. schüffel; schüffeln 'Schaufel; schaufeln' (Sehwers 1953: 133); lt šķupele; šķupelêt Schauffel; schaufeln < nd. schüffel; schüffeln (Sehwers 1953: 134); šķipele, šķupele Schaufel < mnd. schüffel(e) (Jordan 1995: 101); šķipelēt, šķupelēt schaufeln < mnd. schüffelen 'schaufeln' (Jordan 1995: 101);
Sugulaskeeled: sm kihveli, kyhveli, kehveli, sihveli [1786 kyhweli] luonti- t. rikkalapio / Schaufel < rts skyffel 'kihveli, lapio' [‹ kasks schuffel(e)] (SKES: 190; SSA 1: 356); lvS k´ipil, kipil, t´ipil Schaufel (SLW 2009: 99); lv kip̆pìĺ, küp̆pìĺ Schaufel zum Ausschöpfen des Wassers < kasks schuffel (Kettunen 1938: 128); kipīļ kühvel, hauskar; liekšķere (LELS 2012: 123)

kütt, küti 'jahimees' < kasks schütte 'Schütze'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Stahl LS I 1641: 105) Ninda kudt needt pü∫∫i meehet öhe tehhe pehle la∫ckwat 'Wie die Schützen nach eienm Zeichen schießen'; (Göseken 1660: 458) Kütti kuub 'schützen-Rock'; (Göseken 1660: 459) kütti 'schütze'; (Hornung 1693: 33) Püssi-Mees 'ein Schütze'; (Virginius 1687-1690) Nink need Küttid lasksid Müüri pääld sino Sullaste päle; (Vestring 1720-1730: 98, 192) Küt, -ti 'Der Schütze'; Püssi mees 'Ein Schütze'; (Helle 1732: 123) küt 'der Schütz'; (Helle 1732: 163) püssi-mees 'der Schütze'; (Piibel 1739) Ja küttid tewad temmale kibbedat ja lassewad ammoga; (Hupel 1780: 183, 193) kit r., d. 'Schütze, Jäger'; küt, kütti r., d. 'Jäger, Schütz'; (Hupel 1818: 87, 105) kit, -ti r. d. 'Schütze, Jäger'; küt, -ti r. d. 'Schütz, Jäger'; (Lunin 1853: 61, 75) kit, -ti r. d. 'стрѣлокъ, егерь'; kiü, kütti r. d. 'стрѣлокъ, охотникъ'
Murded: küt´t, küti (-t´-) 'jahimees' Sa Muh L KPõ Plt I M TLä San V; kütt, küti Hi; kütt, kütti VNg Lüg; küttä Vai (EMS IV: 721)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 478 küt´t´, küti 'Schütze; Jagd'; küt´t´ima, -da 'auf die Jagd gehen'; kütis käima 'auf die Jagd gehen'; Wiedemann 1893: 435 küt´t´, küti 'Schütze; Jagd'; kütis käima 'auf die Jagd gehen'; küt´t´ima (küt´mä, küttama) 'auf die Jagd gehen'; õnne-küt´t 'Glücksjäger'; ÕS 1980: 344 kütt 'jahimees';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schutte 'Schütze; Geschütz, Schiessgewehr jeder Art; Schutz, Verteidigung'; Schiller-Lübben schutte 'Schütze'; MND HW III schütte 'der Pfeil und Bogen, eine Schußwaffe handhabt, Schießender; mit Schußwaffe ausgerüsteter Wachmann in städtischem Dienst'
Käsitlused: < kasks schutte (EEW 1982: 1181; Raun 1982: 66; Ariste 1933a: 11; Liin 1964: 46; Ariste 1972: 96; EES 2012: 215); < kasks schutte 'Schütze', vrd rts skytt, mrts skytte (Raag 1987: 338, 341); < rts skytta, skytte (SSA 1: 466)
Läti keel: lt šķutas Schutzbrett < nd. schütt 'Schütze an Mühlenschleusen' (Sehwers 1953: 134);
Sugulaskeeled: sm kyttä (1637; 1593 skyttäri 'ampuma-ase') metsämies, (sala)metsästäjä, ampuja; vaanija / Jäger, Wilddieb, Schütze; Lauerer, Spitzel; is küttä metsästäjä; krj küttäkoira ajokoira; vdj šküttä metsämies; ee kütt metsämies; lv küt mīez metsämies < mrts skytta, skytte 'ampuja, jousimies' (‹ kasks schutte) (SSA 1: 466; SKES: 257); is küttämês [Porkka, 1885] kütt (Laanest 1997: 92); lv küt̄ mìe̯z Jäger, Schütze < vrd kasks schutte, mrts skytte (Kettunen 1938: 175); lv kitmīez kütt; mednieks (LELS 2012: 125)

küün, küüni '(heina) hoidla' < kasks schü̂ne 'Scheune'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 107) kühn, kühni∫t '∫chewr'; (Gutslaff 1648-1656) ei olle neihl aita, ei Kühne; (Göseken 1660: 297) kühn, -i 'Scheure'; (Göseken 1660: 459) kühn 'scheune'; (Göseken 1660: 341) (heina) kühn '(Heu) scheure'; (Göseken 1660: 356) (hühde) kühn (viljaküün) '(Korn) scheure'; (Hupel 1780: 193) küün, -i r., d. 'die Scheune'; (Hupel 1818: 105) küün, -i r. d. 'Scheune'; (Lunin 1853: 75) küün, -i r. d. 'анбаръ,житница'
Murded: küün (küin), küüni (küini) 'hoidla' eP(küe-, köe-); küün (-üi), küüni (-üi-) T; küün´, küüni M V; küün, `küüni R (EMS IV: 726)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 479 kǖn´, kǖni 'Scheune'; rehe-küün 'Kornscheune'; Wiedemann 1893: 435 kǖn´, kǖni 'Scheune'; rehe-küün 'Kornscheune'; ÕS 1980: 344 küün;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schune 'Scheune'; schunen 'in eine Scheune bringen'; Schiller-Lübben schune 'Scheune'; MND HW III schü̂ne (schůne, schuene) 'bäuerliches Wirtschaftsgebäude, Getreidescheune'
Käsitlused: < kasks schune 'Scheune' (EEW 1982: 1182; Raun 1982: 66; Ariste 1963: 94; Liin 1964: 52; Ariste 1972: 96; EES 2012: 215)
Läti keel: lt šķũnis [1587 Sckune] Scheune < mnd. schune (Sehwers 1918: 33, 81, 162); lt šķũnis Scheune < nd. schǖne 'Scheune' (Sehwers 1953: 134); šķūnis, šķūna, šķūne, skūnis, skūna Scheune < mnd. schǖne (Jordan 1995: 102);
Sugulaskeeled: lvS kǖn Scheune (SLW 2009: 96); lv kīn´, skīn´, (alt) škǖn´ Scheune < kasks schune (Kettunen 1938: 134, 372); kīņ küün, sara; šķunis (LELS 2012: 123)

veebiliides @ veebihaldur